Vaideotsus

VAIDEOTSUS 23.03.2026 nr 11.3-1/26/1300

Tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta rahuldamata Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum vaie RTK 28.01.2026 otsuse nr 11.3-

1/26/418 kehtetuks tunnistamiseks ja uue taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haldusmenetluse seaduse § 73 lg 2 alusel vaatas RTK läbi Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum

(edaspidi ka vaide esitaja) poolt esitatud vaide RTK 28.01.2026 otsusele nr 11.3-1/26/418

(edaspidi vaidlustatud otsus või otsus).

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides RTK 28.01.2026 otsuse nr 11.3-1/26/418 kehtetuks

tunnistamist ning taotleb uue otsuse tegemist, millega rahuldataks taotleja taotlus nr

Kliima2.9.01.25-0139 projekti „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70

energiatõhusustööd“ (edaspidi taotlus) rahastamiseks.

2. Asjaolud ja vaide esitaja seisukohad

2.1. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on esitanud taotlused kahe projekti rahastamiseks –

„Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ ning „Ajaloomuuseumi hoone Pirita

tee 72 energiatõhusustööd“.

2.2. RTK jättis 28.01.2026. a otsusega nr 11.3-1/26/418 taotluse rahuldamata, kuna taotlusele

lisatud energiaauditist nähtub, et Pirita tee 70 hoones ei ole mõõtureid, millega mõõta nimetatud

hoones tarbitud elektri- ja soojusenergiat. Mõõdetakse ainult mitme hoone summaarseid

energiatarbimisi. Taotleja poolt kasutatav proportsionaalne hoone köetava pinna osakaal hoonete

summaarsesse köetavasse pinda ei võimalda tarbimisandmeid täpselt ja tõendatult eristada.

2.3. 27.02.2026 esitas Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum nimetatud otsuse peale vaide.

2.4. Vaide esitaja on vaide põhjendustena välja toonud järgmist:

2.4.1. nii rahandusministri 12.05.2025 määrus nr 18 "Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete

energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord" (edaspidi

meetme määrus) kui ka meetme määruse lisa 1 ei sätesta selgesõnaliselt, et tarbitud

energiakogused peavad hoone kaupa olema mõõdetud mõõtesüsteemidega.

Tarbimisandmeid on võimalik leida ka muul viisil, kui ainult mõõtesüsteemidega mõõtes;

2.4.2. konkreetsete hoonete energiatarbimise arvutamiseks on kasutatud metoodikat, kus kinnistu

energiatarbimised on jagatud proportsionaalselt hoone(te) pindalaga. Sellise metoodikaga

on võimalik välja arvutada hoone tegelikud ja tõendatud energiatarbimise andmed, kuna

puudutatud hoonete kasutus, tehniline seisukord ja ehitusaeg on sarnane. Taoline

tarbimisandmete proportsionaalne jagamine on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning

vastab igati meetme määruse nõuetele. Meetme määrus ei nõua eraldi mõõtesüsteemide

paigaldamist igale hoonele, vaid lähtuda tuleb tegelikest ja tõendatud energiatarbimise

andmetest. Antud juhul on tegelikud ja tõendatud energiatarbimise andmed hoonete

tarbimiskogused;

2.4.3. Energiaaudiitor on hoonetes teinud põhjaliku ülevaatuse, analüüsinud olemasolevat

projektdokumentatsiooni ning teostanud sisekliima mõõdistused. Nende andmete baasil on

koostatud simulatsiooni mudel, mille järgi on kontrollitud proportsionaalse jagamise

metoodika sobivust. Seega, proportsionaalse kulude jagamise metoodikat on valideeritud

dünaamilise simulatsiooni abil. Taotleja poolt kasutatav proportsionaalne hoone köetava

pinna osakaal hoonete summaarsesse köetavasse pinda võimaldab tarbimisandmeid

hoonete kaupa eristada;

2.4.4. RTK oleks pidanud kaasama täiendava eksperdi taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollimisel ja hindamisel;

2.4.5. vaide esitaja ei ole olnud menetlusse asjakohaselt kaasatud ega menetluses ära kuulatud

ning talle ei ole antud võimalust otsuse kohta oma vastuväiteid esitada.

3. RTK seisukohad

3.1. Vastavalt HMS §-le 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust

ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse mitterahuldamise otsuse

õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt vaides esitatud argumentidest ja

vastuväidetest.

3.2. RTK hinnangul on vaidlustatud otsuses selgitatud selle andmise õiguslikke aluseid ning

täidetud põhjendamiskohustus vajalikul määral. Otsusest nähtub, et järgitud on vorminõudeid.

Otsus on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. RTK tugineb otsuses esitatud põhjendustele, täpsustades

ja täiendades neid alljärgnevalt.

3.3. Tutvunud vaides esitatud argumentidega, ei nõustu vaide lahendaja vaide esitaja

seisukohaga, et taotlusele lisatud energiaaudit on nõuetekohane ning vastab meetme määrusega

kehtestatud nõuetele.

3.4. Meetme määruse § 9 lõike 4 punkt 5 sätestab, et taotleja poolt taotlusele lisatud

energiaaudit peab sisaldama muuhulgas vähemalt hoonesse tarnitud energia energiakasutuse

muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise tegemise korral, mille

aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised

tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed

hoone kavandataval kasutusel.

3.5. Taotlusele lisatud energiaaudit sätestab järgmist:

3.5.1. hoonet teenindab soojussõlm, mis asub kõrval olevas hoones Pirita tee 72a. Seal asub

gaasikatel, mis saab gaasi maagaasivõrgust. Katel teenindab kuuest hoonest koosnevat

hoonete gruppi (Pirita tee 56/58, 68, 70, 72, 74/76). Hoonete kütet eraldi ei mõõdeta,

mistõttu on auditeerimisandmete aluseks kogu kompleksi kasutatud soojusenergia mis on

jagatud hoonete köetava pindala vahel võrdeliselt. Selline lähteinfo on ebatäpne, mis

tähendab, et soojuskadu konkreetses hoones, sh ka soojusenergiatarve võib olla erinev

sellest, mis on auditis aluseks võetud;

3.5.2. elektrienergiat mõõdetakse kahe hoone (Pirita tee 70 ja 72) peale kokku, jaotus hoonete

vahel on leitud vastavalt köetava pinna ruutmeetritele;

3.5.3. hoones on kõrvalhoonega ühine õhustusüsteem kahe seadme abil, mis asuvad

kõrvalhoones Pirita tee 72. Auditis arvestatakse energiatarvet osakaaluna ühe ja teise hoone

vahel: st kuigi hoones ventilatsioonseadet ei asu, siis tarbib hoone sisekliimaseadme

energiat vastavalt õhutöötlust vajavatele ruumidele. Osakaalud on leitud 2011. a projekti

ja mõõdistamisandmete põhjal;

3.5.4. oluline on renoveerimise käigus lisada hoonele energiaarvestid, et tulevikus oleks võimalik

teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid ning jälgida meetmete mõju. Energiaarvestid soovitaks

lisada kõigile kompleksi hoonetele, kui on soov energiatarvet vähendada, sest ilma

informatsioonita ei saa kulutõhusaid lahendusi leida.

3.6. Pirita tee 70 hoone puhul ei ole teada tegelikud tarbimisandmed, sest neid eraldi ei

mõõdeta. Taotlusele lisatud energiaauditis on selgelt kirjutatud, et tarbimisandmed on tuletatud

kogu hoonete kompleksi pindalast ja hoonete kompleksi kogutarbimisest. Lisaks on audiitor

selgelt andnud hinnangu, et soojusenergia tegelik tarbimine võib olla erinev sellest, mis on auditis

aluseks võetud ehk auditis esitatud andmete tegelikkuses ei ole ka audiitor veendunud. Lisaks on

audiitor märkinud, et ilma energiaarvestiteta ei saa leida kulutõhusaid lahendusi ehk siis pole

võimalik hinnata, milline on tegelik olukord praegusel hetkel ning kas ja kuidas rekonstrueerimise

käigus energiatõhusus tegelikult muutub.

3.7. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja väitega, et kuue hoone kogutarbimise pindalapõhine

proportsionaalne jaotus võimaldab määrata iga hoone tegelikud ja tõendatud energiatarbimise

andmed. Vaide lahendaja on seisukohal, et tegelikku tarbimist ei saa kaudsete andmete põhjal

arvutada. Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum poolt RTK-le esitatud energiaaudititest nähtub, et

Pirita tee 70 ning Pirita tee 72 kasutused on erinevad. Eelduslikult erinevad need ka teistest

hoonetest, mida ühisest katlast teenindatakse. Kuivõrd tarbimised on jagatud energiaauditis

nimetatud kuue hoone vahel, siis ei oma tähtsust asjaolu, et hoonete Pirita tee 70 ja 72 kasutus,

tehniline seisukord ja ehitusaeg on sarnased. Ka nimetatud sarnasused ei ole meetme määruse

mõistes piisavad selleks, et oleks täidetud tegelike ja tõendatud andmete esitamine.

3.8. Asjaolu, et meetme määruses või määruse lisas 1 ei ole sõnastatud kohustust

tarbimisandmeid mõõteseadmega mõõta, ei muuda meetme määruses sätestatud kohustuse mõtet.

Meetme määruse koostaja ei ole kehtestanud sõnaliselt mõõteseadmete kasutamise kohustust, vaid

on kasutanud sõnastust „tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised

tarbimisandmed“, mis tähendab, et arvesse saab võtta üksnes konkreetse hoone energiatarbimise

kohta faktiliselt fikseeritud mõõtmistulemusel põhinevaid andmeid.

3.9. RTK on kaasanud energiaauditite kontrollimiseks välise eksperdi, kes kontrollib ja annab

hinnanguid kõikide RTK-le esitatud energiaauditite kohta. Vaidlusaluse taotluse energiaauditi

kohta on koostatud ekspertiisi akt, milles on ekspert märkinud muuhulgas järgmist: „Hoones ei ole

mõõtureid, millega mõõta antud hoones tarbitud elektri- ja soojusenergiat. Mõõdetakse ainult

mitme hoone summaarseid energiatarbimisi. Auditis on lähtutud mitme hoone summaarsest

energiatarbimisest. Konkreetse hoone energiatarbimine on saadud proportsionaalselt hoone

köetava pinna osakaalust hoonete summaarsesse köetavasse pinda. Auditis (p 3.4): „ Selline

lähteinfo on ebatäpne, mis tähendab, et soojuskadu konkreetses hoones, sh ka soojusenergiatarve

võib olla erinev sellest mis on auditis aluseks võetud“. Auditis kasutatud tarbimine ei ole antud

hoone tegelik ja tõendatud, st ei vasta rahandusministri määruse nr 18 § 9 sätestatule.

Hindamiskriteeriumi aluseks olevate energiamuutuste kalkulatsioonides (tabel 11) on vaja lähtuda

viimase kolme aasta tegelikest ja tõendatud tarbimistest, mitte kalibreeritud mudeli M1

väärtustest.“

3.10. Tegelike ja tõendatud tarbimisandmete aluseks võtmise nõuet ei ole võimalik vaide esitaja

soovide kohaselt laiemalt tõlgendada. Tõendatud on energiatarbimise andmed, mille kohta on

võimalik esitada kirjalik tõend. Käesoleval juhul on võimalik tõendada kuue hoone ühist

energiatarbimist, kuid seda ei ole võimalik teha kõikide hoonete kohta eraldi. Erinevate

kalkulatsioonide tulemusel tuletatud andmed ei ole tegelikud ja tõendatud ning kõik RTK-le

esitatud taotlused, milledes ei ole hoonete tarbimist eraldi mõõdetud ehk tarbimisandmed ei ole

tõendatud, on jäänud meetme määruse nõuete täitmata jätmise tõttu rahuldamata.

3.11. Kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida taotleja ei saa puuduste kõrvaldamise ega

ärakuulamise menetluses muuta ega parandada, ei pidanud vaide lahendaja vajalikuks otsuse

suhtes täiendavat seisukohta küsida.

3.12. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited, kuid HMS § 40 lõike 3 punkti 2 alusel võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

3.13. Ekspertiisi aktis on ekspert märkinud lisaks vaidlusalusele küsimusele ka seda, et CO2

muutuste kalkulatsioonides (tabel 12) pole lähtutud rahandusministri määruse nr 18 lisaga 1

sätestatud eriheiteteguritest. Kui kasutatud oleks tegelikke ja tõendatud andmeid, oleks ekspert

puudusena välja toonud ainult käesolevas punktis välja toodud puuduse ning sellisel juhul oleks

RTK määranud taotlejale tähtaja selgituste andmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, sh

energiaauditi parandamiseks. Kuivõrd taotluses esineb selline puudus, mida täiendava tähtaja

andmisega kõrvaldada ei ole võimalik ning ükski arvamus, taotlus ega muu põhjendus nimetatud

asjaolu muuta ei saa, otsustas RTK taotlejalt arvamuse küsimisest loobuda. Vaide lahendaja

hinnangul ei ole taotluses esitatud andmetest kõrvale kaldutud ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks, kuna taotlusele lisatud energiaauditist nähtub, et tõendatud andmeid ei ole konkreetse

hoone osas võimalik esitada (tegelikud ja tõendatud andmed on võimalik esitada ainult hoonete

kompleksi kohta).

3.14. Selgitame, et selline täiendava arvamuse küsimine võib taotlejates tekitada arusaama, et

taotlust on võimalik absoluutse positiivse tulemuse saavutamiseks veel parandada. Selline olukord

tekitab taotlejates pahameelt, sest küsitakse arvamust, kuigi midagi muuta ei ole enam võimalik.

Sellest praktikast lähtudes ei soovinud RTK ka käesolevas menetluses taotlejat segadusse ajada

ning vormistas taotluse mitterahuldamise otsuse koos põhjenduste ja selgitustega.

3.15. Võttes arvesse eeltoodud põhjendused, on vaide lahendaja seisukohal, et taotluse

rahuldamata jätmise otsus on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning jätab vaide HMS § 85 punkti 4

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kadi Saviir

5917 7395

[email protected]