Kiri
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/792-2 |
| Registreeritud | 24.03.2026 |
| Sünkroonitud | 25.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Külli Kapper (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SILVER TAMMIK
PNOEE-37906054227
2026-03-24 06:08:10
From: Külli Kapper - MKM
Sent: Mon, 23 Mar 2026 11:44:13 +0000
To: Eliise Merila <[email protected]>
Cc: Silver Tammik - MKM <[email protected]>; Pedro Pokk - MKM <[email protected]>; Mario Lambing - MKM <[email protected]>; Kaspar Peek - MKM <[email protected]>; 'Karin Zereen - RK' <[email protected]>; Evelin Tõnisson - MKM <[email protected]>; Joonas Pärenson - MKM <[email protected]>; Kerli Kiili (KLIM) <[email protected]>
Subject: ARVAMUSE EDASTAMINE rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute õigusraamistik
Tere!
Palun leidke lisatult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute võimalikuks kasutamise loodava õigusraamistiku avalik konsultatsiooni kohta.
Lugupidamisega
| Külli Kapper |
Arvamuse andmine rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamise kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute võimalikuks kasutamise loodava õigusraamistiku avalik konsultatsiooni kohta järgmised ettepanekud.
Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha.
Kuna kliimaküsimused on globaalsed, siis maailma vaates ei ole tähtsust, kus täpselt heite vähendamine toimub. Sellest vaatest on võimalus täita ELi 2040. aasta kliimaeesmärki eeldatavalt väiksema kuluga (kasutades 5% ulatuses heite vähendamist väljaspool ELi, eeldusel, et ilma ELi panuseta poleks seda juhtunud) õigustatud, kuid samas jätab see mulje, et tunnistatakse eesmärgi liigset ambitsioonikust, samuti jääb lahtiseks küsimus, kas 2050. aasta eesmärki on võimalik täita sama “loominguliselt”.
ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamisel tuleb rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutada paindlikkuse põhimõttest lähtudes, mis tähendab, et ühikuid tuleks osta selleks, et anda ELile või liikmesriigile võimalus saavutada osa oma eesmärgist rahvusvaheliste arvestusühikute abi. Rahvusvahelisi arvestusühikuid peaks saama rahastada nii ELi eelarvest, ELi liikmesriigid oma eelarvest, ettevõtted nt põhimõtte „saastaja maksab“ alusel või selleks, et täita oma nullnetoheite kohustusi, kui ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu saadud tuluga.
Võib eeldada, et rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmine ja vahetamine aitab toetada ökosüsteemide kaitset ja taastamist teistes riikides ning aitab kaasa kliimamuutuste kestlikule leevendamisele ja kliimakerksusele; stimuleerib uute ja uuenduslike vähese süsinikuheitega tehnoloogiate arendamist ja kasutamist kolmandates riikides; aitab kiiremini vähendada üleilmseid heitkoguseid.
Rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute ostmise ja vahetamisega seonduvate probleemide puhul võib nõustuda järgmiste Euroopa Komisjoni poolt pakutud variantidega: ELi investeeringud võetakse oma projektidelt ja ettevõtetelt ära ning need liiguvad kolmandatesse riikidesse; süsteemi rakendamine on kulukas ja bürokraatlik ning kaasneb oht, et kolmandad riigid ei juhi tõhusalt heite sidumise projektide tagasipööramise riske; kui mehhanism ei toimi siis tekitab see ELile mainekahju.
Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutatakse 2040. aasta kliimaeesmärgi osaliseks saavutamiseks, asendavad need ELi kliimameetmeid. Kliimamuutuste leevendamisest kolmandates riikides tulenevate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamine peaks asendama liidusisesed kliimameetmed sektorites, kus nullnetoheitele üleminekuks vajalikud meetmed on kõige kulukamad (kasutades kulutõhusat lähenemisviisi).
Heite vähendamine peaks olema püsiv, mistõttu kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis tuleks osta ainult arvestusühikud, mis tagavad püsiva vähendamise või kõrvaldamise.
Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks LULUCFi sektoris vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis tuleks luua võimalikult suur paindlikkus ehk tuleks osta mis tahes liiki rahvusvahelisi ühikud.
EL tohiks arvestusühikuid osta ainult sellistelt riikidelt, kelle andmed on piisavalt usaldusväärsed, mis annab alust uskuda, et ühikute ostmisel saavutatakse ka reaalsed tulemused. Lisaks tuleks valikukriteeriumitena lähtuda riikide kliimaeesmärkide tasemest, arvestusühikute hinnast, ühistest väärtustest ja huvidest, riikide demokraatia ja inimõiguste kaitse tasemest. Eraldi tuleks vaadata ELi kandidaatriike ja võimalusel anda neile eelispositsioon.
Rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute allika jaoks sektoreid või leevendusmeetmete liike valides peaks EL pehmete väärtuste kõrval arvesse võtma ka investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad eesmärke täita (tehniline ja majanduslik võimekus), sest see on täha üks olulisemaid kitsaskohti.
EL peaks kahepoolsete ostulepingute raames kindlustama, et kogu info oleks avalik ja võimaldaks avalikkusel, sealhulgas ajakirjanikel, teha kahtlustuste korral uurimistööd, et tuvastada andmete võltsimise ja korruptsioonijuhtumeid.
EL peaks arvestusühikuid ostma nii heite vähendamise kui ka sidumise meetmetest. Arvestusühikute ostmisel tuleb pidada kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks tulemuste püsivust. Arvestusühikuid peaks saama osta kõigist erinevatest leevendusmeetmetest, mis tagaks süsteemi paindliku rakendamise. Koostööpõhise lähenemisviisi projektide heakskiitmisel tuleks kasutada võimalikult vähekoormavat süsteemi ehk pigem aktsepteerida meetodeid kui hakata iga projekti eraldi hindama.
Küsimusele, kuidas peaks EL tagama, et ostetavate arvestusühikute soovitud kvaliteeditase saavutatakse, saaks vastata järgmiselt: võiks piisata olemasolevate standardite ja meetodite tunnustamisest, kui just ei ole praktika põhjal selge, et sellest ei piisa.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute võimalikuks kasutamise loodava õigusraamistiku avalik konsultatsiooni kohta järgmised ettepanekud.
Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha.
Kuna kliimaküsimused on globaalsed, siis maailma vaates ei ole tähtsust, kus täpselt heite vähendamine toimub. Sellest vaatest on võimalus täita ELi 2040. aasta kliimaeesmärki eeldatavalt väiksema kuluga (kasutades 5% ulatuses heite vähendamist väljaspool ELi, eeldusel, et ilma ELi panuseta poleks seda juhtunud) õigustatud, kuid samas jätab see mulje, et tunnistatakse eesmärgi liigset ambitsioonikust, samuti jääb lahtiseks küsimus, kas 2050. aasta eesmärki on võimalik täita sama “loominguliselt”.
ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamisel tuleb rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutada paindlikkuse põhimõttest lähtudes, mis tähendab, et ühikuid tuleks osta selleks, et anda ELile või liikmesriigile võimalus saavutada osa oma eesmärgist rahvusvaheliste arvestusühikute abi. Rahvusvahelisi arvestusühikuid peaks saama rahastada nii ELi eelarvest, ELi liikmesriigid oma eelarvest, ettevõtted nt põhimõtte „saastaja maksab“ alusel või selleks, et täita oma nullnetoheite kohustusi, kui ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu saadud tuluga.
Võib eeldada, et rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmine ja vahetamine aitab toetada ökosüsteemide kaitset ja taastamist teistes riikides ning aitab kaasa kliimamuutuste kestlikule leevendamisele ja kliimakerksusele; stimuleerib uute ja uuenduslike vähese süsinikuheitega tehnoloogiate arendamist ja kasutamist kolmandates riikides; aitab kiiremini vähendada üleilmseid heitkoguseid.
Rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute ostmise ja vahetamisega seonduvate probleemide puhul võib nõustuda järgmiste Euroopa Komisjoni poolt pakutud variantidega: ELi investeeringud võetakse oma projektidelt ja ettevõtetelt ära ning need liiguvad kolmandatesse riikidesse; süsteemi rakendamine on kulukas ja bürokraatlik ning kaasneb oht, et kolmandad riigid ei juhi tõhusalt heite sidumise projektide tagasipööramise riske; kui mehhanism ei toimi siis tekitab see ELile mainekahju.
Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutatakse 2040. aasta kliimaeesmärgi osaliseks saavutamiseks, asendavad need ELi kliimameetmeid. Kliimamuutuste leevendamisest kolmandates riikides tulenevate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamine peaks asendama liidusisesed kliimameetmed sektorites, kus nullnetoheitele üleminekuks vajalikud meetmed on kõige kulukamad (kasutades kulutõhusat lähenemisviisi).
Heite vähendamine peaks olema püsiv, mistõttu kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis tuleks osta ainult arvestusühikud, mis tagavad püsiva vähendamise või kõrvaldamise.
Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks LULUCFi sektoris vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis tuleks luua võimalikult suur paindlikkus ehk tuleks osta mis tahes liiki rahvusvahelisi ühikud.
EL tohiks arvestusühikuid osta ainult sellistelt riikidelt, kelle andmed on piisavalt usaldusväärsed, mis annab alust uskuda, et ühikute ostmisel saavutatakse ka reaalsed tulemused. Lisaks tuleks valikukriteeriumitena lähtuda riikide kliimaeesmärkide tasemest, arvestusühikute hinnast, ühistest väärtustest ja huvidest, riikide demokraatia ja inimõiguste kaitse tasemest. Eraldi tuleks vaadata ELi kandidaatriike ja võimalusel anda neile eelispositsioon.
Rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute allika jaoks sektoreid või leevendusmeetmete liike valides peaks EL pehmete väärtuste kõrval arvesse võtma ka investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad eesmärke täita (tehniline ja majanduslik võimekus), sest see on täha üks olulisemaid kitsaskohti.
EL peaks kahepoolsete ostulepingute raames kindlustama, et kogu info oleks avalik ja võimaldaks avalikkusel, sealhulgas ajakirjanikel, teha kahtlustuste korral uurimistööd, et tuvastada andmete võltsimise ja korruptsioonijuhtumeid.
EL peaks arvestusühikuid ostma nii heite vähendamise kui ka sidumise meetmetest. Arvestusühikute ostmisel tuleb pidada kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks tulemuste püsivust. Arvestusühikuid peaks saama osta kõigist erinevatest leevendusmeetmetest, mis tagaks süsteemi paindliku rakendamise. Koostööpõhise lähenemisviisi projektide heakskiitmisel tuleks kasutada võimalikult vähekoormavat süsteemi ehk pigem aktsepteerida meetodeid kui hakata iga projekti eraldi hindama.
Küsimusele, kuidas peaks EL tagama, et ostetavate arvestusühikute soovitud kvaliteeditase saavutatakse, saaks vastata järgmiselt: võiks piisata olemasolevate standardite ja meetodite tunnustamisest, kui just ei ole praktika põhjal selge, et sellest ei piisa.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|