EÕL - Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Siseminiseerium

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, 03.03.2026, nr 1-6/3421-1

Tagasiside kuupäev: 27.03.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Toetame eelnõu § 1 punktiga 1 kavandatavat korrakaitseseaduse täiendamist §-ga 16³, mille

kohaselt võib politseiametnik osutada eluohtliku terviseseisundi korral elupäästvat abi. Samas

leiame, et eelnõu § 1 punktiga 1 lisatava § 16³ lõikes 2 sätestatud kvalifikatsiooninõue on

praktikas liialt kitsendav. Säte seob elupäästva abi osutamise õiguse konkreetsete formaalsete

väljaõpetega (erakorralise meditsiini tehnik, parameedik, kiirabitehnik, õde, arst või muu

väljaõpe), piirates seeläbi abiandjate ringi. Elupäästev abi on viivitamatut sekkumist nõudev

tegevus, mille eesmärk on säilitada või taastada elutähtsad funktsioonid kuni professionaalse

abi saabumiseni. Tõenduspõhise käsitluse järgi on elupäästva abi osutamise võimekus

saavutatav ka sihipärase ja standardiseeritud koolituse kaudu ega eelda tingimata

tervishoiualast tasemeõpet. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktiga 1 lisatava § 16³

lõiget 2 selliselt, et elupäästva abi osutamise õigus oleks seotud eeskätt asjakohase koolitusega,

mitte üksnes formaalse kvalifikatsiooniga. Lisaks leiame, et juhul kui eelnõus säilitatakse

kvalifikatsioonipõhine lähenemine, on vajalik korrakaitseseaduses selgelt defineerida mõiste

„elupäästev abi“. Kehtivas õiguses puudub üheselt mõistetav definitsioon ning erinevad

kvalifikatsioonid võivad eeldada erinevat pädevuste ulatust. Mõiste sisustamine aitaks tagada

õigusselguse ning vähendada tõlgendusriske praktikas.

Toetame eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatavat muudatust, mille kohaselt käsitletakse

korrakaitseseaduse §-des 39–41 nimetatud toiminguid riikliku järelevalve

menetlustoimingutena, mitte tervishoiuteenustena.

Toetame eelnõu § 1 punktidega 6–8 kavandatavaid muudatusi, millega laiendatakse

terviseseisundi kirjeldamise õigust tervishoiuteenuse osutajatele. Samuti toetame eelnõu § 1

punktiga 7 kavandatavat lahendust, mille kohaselt võib joobeseisundi hindamisel tugineda

lisaks bioloogilise proovi tulemustele ka korrakaitseorgani koostatud tunnuste kirjeldusele.

Peame siiski oluliseks rõhutada, et eelnõu § 1 punktidega 6–8 kavandatud pädevuse

laiendamine, sealhulgas õdedele, tähendab õdede suuremat rolli menetluslikes toimingutes.

Kuigi õdede põhiõppes käsitletakse joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ei kuulu joobeseisundi

tuvastamine õe baaspädevuste hulka. Joobeseisundi hindamine menetluslikus kontekstis eeldab

lisaks kliinilistele teadmistele ka arusaamist õiguslikest ja menetluslikest nõuetest, sealhulgas

dokumenteerimisest ja tõendamisstandarditest. Seetõttu peame vajalikuks, et õiguste

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

laiendamisega kaasneks asjakohane täiendkoolitus. Koolitus peaks hõlmama nii kliinilist

hindamist kui ka menetluslikke ja õiguslikke aspekte, et tagada tegevuse ühtlane kvaliteet ja

õiguspärasus.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu esitatud märkustega.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Siseminiseerium

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, 03.03.2026, nr 1-6/3421-1

Tagasiside kuupäev: 27.03.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Toetame eelnõu § 1 punktiga 1 kavandatavat korrakaitseseaduse täiendamist §-ga 16³, mille

kohaselt võib politseiametnik osutada eluohtliku terviseseisundi korral elupäästvat abi. Samas

leiame, et eelnõu § 1 punktiga 1 lisatava § 16³ lõikes 2 sätestatud kvalifikatsiooninõue on

praktikas liialt kitsendav. Säte seob elupäästva abi osutamise õiguse konkreetsete formaalsete

väljaõpetega (erakorralise meditsiini tehnik, parameedik, kiirabitehnik, õde, arst või muu

väljaõpe), piirates seeläbi abiandjate ringi. Elupäästev abi on viivitamatut sekkumist nõudev

tegevus, mille eesmärk on säilitada või taastada elutähtsad funktsioonid kuni professionaalse

abi saabumiseni. Tõenduspõhise käsitluse järgi on elupäästva abi osutamise võimekus

saavutatav ka sihipärase ja standardiseeritud koolituse kaudu ega eelda tingimata

tervishoiualast tasemeõpet. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktiga 1 lisatava § 16³

lõiget 2 selliselt, et elupäästva abi osutamise õigus oleks seotud eeskätt asjakohase koolitusega,

mitte üksnes formaalse kvalifikatsiooniga. Lisaks leiame, et juhul kui eelnõus säilitatakse

kvalifikatsioonipõhine lähenemine, on vajalik korrakaitseseaduses selgelt defineerida mõiste

„elupäästev abi“. Kehtivas õiguses puudub üheselt mõistetav definitsioon ning erinevad

kvalifikatsioonid võivad eeldada erinevat pädevuste ulatust. Mõiste sisustamine aitaks tagada

õigusselguse ning vähendada tõlgendusriske praktikas.

Toetame eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatavat muudatust, mille kohaselt käsitletakse

korrakaitseseaduse §-des 39–41 nimetatud toiminguid riikliku järelevalve

menetlustoimingutena, mitte tervishoiuteenustena.

Toetame eelnõu § 1 punktidega 6–8 kavandatavaid muudatusi, millega laiendatakse

terviseseisundi kirjeldamise õigust tervishoiuteenuse osutajatele. Samuti toetame eelnõu § 1

punktiga 7 kavandatavat lahendust, mille kohaselt võib joobeseisundi hindamisel tugineda

lisaks bioloogilise proovi tulemustele ka korrakaitseorgani koostatud tunnuste kirjeldusele.

Peame siiski oluliseks rõhutada, et eelnõu § 1 punktidega 6–8 kavandatud pädevuse

laiendamine, sealhulgas õdedele, tähendab õdede suuremat rolli menetluslikes toimingutes.

Kuigi õdede põhiõppes käsitletakse joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ei kuulu joobeseisundi

tuvastamine õe baaspädevuste hulka. Joobeseisundi hindamine menetluslikus kontekstis eeldab

lisaks kliinilistele teadmistele ka arusaamist õiguslikest ja menetluslikest nõuetest, sealhulgas

dokumenteerimisest ja tõendamisstandarditest. Seetõttu peame vajalikuks, et õiguste

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

laiendamisega kaasneks asjakohane täiendkoolitus. Koolitus peaks hõlmama nii kliinilist

hindamist kui ka menetluslikke ja õiguslikke aspekte, et tagada tegevuse ühtlane kvaliteet ja

õiguspärasus.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu esitatud märkustega.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident