| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3378-15 |
| Registreeritud | 24.03.2026 |
| Sünkroonitud | 25.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
| Vastutaja | elanikkonnakaitse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410
[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee
Siseministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
24.03.2026 nr 6-2/176 - 2
Ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse (nõuded varjendile ja varjumisplaanile) eelnõule
Austatud minister ja eelnõu koostajad
Tallinna linn toetab varjendite ja varjumiskohtade rajamist turvalisuse tõstmiseks, kuid eelnõu mõjud ja eelnõu rakendamine vajab täpsustamist. Kooskõlastan määruse eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel.
1. Mõisted
Eelnõus on kasutatud läbivalt mõistet „vahetu kõrgendatud oht“, kuid samas ei ole selgitatud sellise mõiste sisu. Sisust arusaamine on hoone või teenuse omanikule oluline, et planeerida kriisideks valmistumist hoones. Tavaolukorras on planeeritud tegutsema hoones maksimaalses lubatud mahus inimeste hulk, kuid kõrgendatud ohu olukorras (nt Tallinna koolides) on kavandatud minna pigem kaugõppe vormidele. Seega jääb eelnõus ebaselgeks läbivalt, kui teenust ei planeerita kõrgendatud ohu olukorras osutada või planeeritakse seda vähendatud mahus, siis kas sellest tingituna muutuks ka varjendi ehitamise kohustus.
Ettepanek on lisada eelnõu mõistetesse „vahetu kõrgendatud oht“ ja selgitada, kuidas rakendub varjendi ehitamise kohustus, kui teenust osutatakse erinevalt tavaolukorras ja vahetu kõrgendatud ohu olukorras.
2. Eelnõu
Täiendamist vajaks varjendi suuruse regulatsioon (§ 4 lg 2, lisa 1). Lisa 1 kohaselt oleks vaja iga haridusasutuse (koolid ja lasteaiad) hoonele alati ehitada varjend arvestades laste ja personali maksimaalse arvuga, mida see hoone projekti järgi on planeeritud teenindama. Samas Tallinna Haridusameti hinnangul „vahetu kõrgendatud ohu olukorras“ korraldatakse kooli töö kõrgematele vanuseastmetele pigem kaugõppe vormis, mille tulemusena koolis sel hetkel asuks hinnanguliselt pool kooliperest.
Samuti hoonetes, kus igapäevaselt toimub sotsiaalteenuste pakkumine (nt päevakeskus), vahetu kõrgendatud ohu olukorras pigem lõpetatakse selliste teenuste pakkumine või teenust pakutakse piiratud mahus ning seetõttu tegutseb hoones palju vähem inimesi võrreldes hoone projekteeritud maksimaalse inimeste hulgaga.
Ettepanek on, et varjendi suuruse arvestamine uuele hoonele võiks tugineda teenuse pakkuja hinnangul, kui suurt hulka inimesi vahetu kõrgendatud ohu olukorras on planeeritud teenindada.
3. Seletuskiri
Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 ja 3 (mõju arendajale, mõju omanikule). Seletuskirjas on läbivalt viidatud, et varjendi rajamisel tõuseb ehitusmaksumus keskmiselt 2%. Selle väitega ei saa nõustuda. Saadud tagasisidest projekteerijatelt ja hoone ehitajatelt, kujuneks varjendi ehitamise ühikmaksumuseks vähemalt 2500 eur/m².
Esiteks, tänaseks on kujunenud olukord, et arvestades erinevaid nõudeid haridusasutustele, siis lasteaedadele ja koolidele pigem maa-aluseid korruseid ei rajata ja igasse ruumi on tagatud loomuliku valguse ligipääs.
Teiseks, tuleb arvestada ka, et keeruline on leida varjendile optimaalset ristkasutust tavaolukorras, kuna õppetööd sellistes ruumides ei saa läbi viia (loomuliku valguse puudumine) ja panipaiku, garderoobe või spordisaale ei ole kooli toimimiseks sellises ulatuses vajalik rajada. Kui planeerida ruumidesse nt spordi- või huviringide tegevusi, siis tuleks kindlasti arvestada ka kõrgemate lagede vajadusega (vähemalt 3 meetrit) ning võimsama ventilatsiooni ja suuremate pesemisvõimaluste väljaehitamisega. Maa-aluse parkla ehitamine varjendina on samuti selgelt keerulisem ja kulukam ülesanne, kui minimaalsete nõuetega varjendi ehitamine.
Seega eelpool nimetatud põhjustel varjendi ehitamine tõstab kindlasti hoone ehitusmaksumust vähemalt 10% ning arvestada tuleb ka hoone hilisemal kasutusel kõrgemate hooldus- ja kasutuskuludega. Sellises ulatuses investeeringute maksumuse tõus võib edasi lükata uute kaasaegsete haridusasutuste ehitamise ning pigem kulude optimeerimise eesmärgil hakkavad omavalitused vanu haridusasutusi rekonstrueerima, et vabaneda koormavast maksimaalsest varjendi ehitamise nõudest (varjumise nõue lahendatakse varjumiskohtade väljaehitamisega, mis on rahaliselt tunduvalt soodsam lahendus).
Ettepanek on disainida kaasrahastuse meetmed kohalikele omavalitustele varjendite ehitamiseks haridusasutustele.
Oleme valmis osalema läbirääkimistel riigi esindajatega nende kitsaskohtade arutamiseks ja lahenduste leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Tohvri
linna õigusteenistuse
õigusloome osakonna juhataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|