EVEL - Vajenditest ja varjumisplaanidest...

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

Hr Igor Taro siseminister Siseministeerium [email protected] Teie: 16.02.2026 nr 1-6/3378-1 Meie: 20.03.2026 kiri nr 2-2/212 Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõust Austatud minister Taro

Eesti Vee-ettevõtete Liit esitab Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ eelnõule järgmised tähelepanekud.

1. Palume eelnõus kasutada veeseadusele vastavat terminoloogiat ning asendada reoveepuhastusjaama hoone terminiga reoveepuhasti hoone ning veepuhastusjaama hoone terminiga veetöötlusjaama hoone.

2. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas olemasolevale reoveepuhasti hoonele, mis on netopindalaga vähemalt 1200 m2, ei pea varjumiskohta kohandama, kuivõrd tegemist ei ole varjendikohustusliku hoonega vastavalt eelnõu lisas 1 toodud tabelile?

3. Kas me saame õigesti aru, et kui täna on ehitamisel büroohoone (ehitusluba väljastatud 2025.a), mille netopindala on vähemalt 1200 m2, siis tuleb sellele hoonele kohandada varjumiskoht hiljemalt hoone kasutusloa väljastamise ajaks?

4. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kui nii veetöötlusjaama kui ka

reoveepuhasti territooriumil asub mitmeid olemasolevaid tootmishooneid, mis täidavad minimaalse netopindala nõuet, kuid seal ei ole pidevalt suurt hulka inimesi (alla 10), siis nendele hoonetele nõuded ei kehti, st varjumiskohta nendesse hoonetesse ei ole vaja kohandada?

5. Palume selgitada seletuskirjas, kui olemasoleval hoonel on täna olemas

mitteavalik varjend, mis on plaanis tulevikus korda teha, siis kas see peab vastama

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

2

määruse nõuetele mitteavaliku varjendi osas isegi siis, kui varjendi nõude kohustus kehtib vaid uuetele hoonetele?

6. Toome esile ka tehniline probleemi seoses varjendite kanalisatsiooniga.

Varjenditest ärajuhitavat reovett ei ole üldjuhul võimalik juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsiooni, kuna ühiskanalisatsiooni sügavus ja varjendi äravoolu sügavus ei pruugi olla selleks vastavad. Seetõttu tuleks ühe võimalusena kaaluda varjendi juurde eraldi reovee kogumismahuti rajamist.

7. Kuigi käesolev eelnõu seda küsimust otseselt ei reguleeri, soovime ka täpsustust,

millised elutähtsa teenuse osutaja töötajad on kohustatud läbima HOS § 17¹ sätestatud elanikkonnakaitse koolituse ning millises ajaraamis on nende koolituste läbiviimine kavandatud, arvestades, et vastav ministri määrus ei ole seni kehtestatud.

Lisaks eelnevale märgime, et määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks 16. veebruaril, kuid kaasatavate organisatsioonide hulgas ei olnud Eesti Vee-ettevõtete Liitu. Palume edaspidi edastada vee-ettevõtete tegevust puudutavad eelnõud arvamuse avaldamiseks ka Eesti Vee- ettevõtete Liidule, et tagada eelnõude menetlemisel vastavus Vabariigi Valitsuse reglemendile ning kooskõla kaasamise hea tavaga. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Kärmas Tegevjuht Sama: Kliimaministeerium, [email protected]