Riigikogu liikme Jaak Valge kirjaliku küsimuse edastamine siseministrile (KK 501): Relvaeksami nõuete ja läbiviimise korra kohta

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 21.03.2026 / 2-3/15-501 ; Riigikantselei / 23.03.2026 / 7-1.2/26-00624

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Jaak Valge kirjaliku küsimuse edastamine siseministrile (KK 501)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 06.04.2026

Lisainfo: Relvaeksami nõuete ja läbiviimise korra kohta Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 23.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Kaire Karp [email protected], 693 5833  

.

Hr Igor Taro

Siseminister 18. märts 2026

KIRJALIK KÜSIMUS

Austatud siseminister

Relvaseaduse § 35 lõige 9 volitab siseministrit kehtestama relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra.

Selle volitusnormi alusel on kehtestatud siseministri 18.03.2015 määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded

ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“.

Praktikas on aga ilmnenud, et ligi 11 aastat muutmata püsinud määrus ei kata kõiki relvaseaduses ette

nähtud relvaliike ega võimalda relvaloa omanikel relva käsitsemise katset sooritada selgetel, ühtsetel

ja võrreldavatel tingimustel. Tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid süsteemse regulatiivse

puudujäägiga.

Probleem puudutab eelkõige püsside omanikke, kelle relvaluba on väljastatud enese ja vara kaitseks.

Kehtiv määrus ei sätesta piisavalt selgelt püsside laskekatse tingimusi, mõõtmismeetodeid ega

tabamuskriteeriume. Eriti ilmne on regulatsiooni puudumine sileraudsete püsside puhul, millele ei

ole kehtestatud eraldi lasketingimusi ega hindamisaluseid, hoolimata sellest, et tegemist on

vintraudsetest relvadest oluliselt erinevate laskeomadustega relvatüübiga.

Selline regulatiivne lünk on viinud olukorrani, kus Politsei- ja Piirivalveamet on kehtestanud

sisekorra alusel täiendavaid piiranguid, nõudes näiteks laskekatse sooritamist üksnes .22LR

vintraudse püssiga, milliseks tegevuseks relvaseadus ega siseministri määrus volitust ei anna. See

relv ei pruugi olla relvaloa omaniku enda relv ega ka võrreldav relvatüüp, mille kasutamise oskust

seadus tegelikult eeldab kontrollida.

Kirjeldatud praktika tekitab olulisi õigusselguse ja võrdsuspõhimõtte probleeme. Esiteks ei näe

seadus ega määrus ette kohustust kasutada konkreetset relvatüüpi või kaliibrit. Teiseks tekib olukord,

kus sileraudse püssi omanik ei saa oma relvaga seadusest tulenevat kohustust täita, kuna selleks

puuduvad kehtestatud tehnilised reeglid. Kolmandaks on relvaeksami tingimused erinevad

samaliigiliste relvade (püsside) lõikes ilma selge ja põhjendatud aluseta.

Lisaks seab kehtiv kord kahtluse alla relvaeksami objektiivsuse. Kui laskekatse tuleb sooritada

eksamineeritavale tundmatust relvast, mille tehnilist seisukorda ja sihiseadistust ei ole võimalik

eelnevalt kontrollida, võib eksami tulemus sõltuda relva omadustest, mitte isiku tegelikust oskusest.

Määrus ei sätesta ka nõudeid eksamirelvade kontrollimiseks ega mõõtmismeetodite ühtlustamiseks.

Probleemi süsteemsust kinnitab ka asjaolu, et püssiga laskekatsel läbikukkujate osakaal ulatub

ligikaudu 60 protsendini, mis viitab pigem regulatsiooni ja korralduse puudujääkidele kui

relvaomanike massilisele ebapädevusele.

Samuti on ilmne relvaomanike ebavõrdne kohtlemine võrreldes jahimeestega. Jahimeeste puhul on

laskekatse tingimused detailsemalt reguleeritud ning paindlikumad (sh võimalus kasutada oma relva,

erinevad tingimused sileraudsele relvale, mitme seeria tegemine, madalam suhteline tabavusnõue).

Samal ajal peavad enese ja vara kaitseks relvaluba omavad isikud sooritama laskekatse iga relvaloa

pikendamisel rangematel ja piiratumatel tingimustel.

Sileraudsete püsside omanike puhul on probleem eriti terav, kuna nende relvatüübi jaoks puuduvad

määruses üldse laskekatse tehnilised reeglid, samas kui jahimeeste puhul on need selgelt kehtestatud.

Seega on tekkinud olukord, kus seadus kohustab isikut laskekatset sooritama, kuid täitevvõim ei ole

kehtestanud reegleid, mille alusel seda teha.

Kuigi teadaolevalt valmistatakse ette relvaseaduse muudatusi, on seadusloome protsess ajamahukas.

Samas oleks märkimisväärne osa kirjeldatud probleemidest lahendatav juba kehtiva volitusnormi

alusel siseministri määruse muutmisega, mis võimaldaks puudused kiiresti kõrvaldada ja vältida

olukorda, kus isikud jäävad regulatiivsete puuduste tõttu massiliselt relvalubadest ilma.

Eeltoodust tulenevalt palun vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Miks ei ole Siseministeerium ligi 11 aasta jooksul ajakohastanud määrust nr 13, hoolimata

selle ilmsetest puudustest ja praktilistest probleemidest relvaeksami läbiviimisel?

2. Kas Siseministeerium on analüüsinud olukorda, kus sileraudsete püsside puhul puuduvad

täielikult laskekatse tingimused, mistõttu ei ole isikul võimalik täita seadusest tulenevat

kohustust ega tõendada oma relva ohutu käsitsemise oskust oma relva kasutades?

3. Arvestades, et relvaseaduse muudatused võtavad aega, miks ei ole siseministeerium

kasutanud oma olemasolevat volitust määruse muutmiseks, et lahendada probleemid

viivitamata ja vältida olukorda, kus ligi 60% eksami sooritajatest kukub läbi süsteemsete

puuduste tõttu?

4. Kas ja millal on plaanis kehtestada relvaeksami regulatsioonis selged, relvaliigipõhised

laskekatse tingimused, sealhulgas eraldi nõuded sileraudsetele püssidele?

5. Kuidas põhjendab Siseministeerium relvaomanike ebavõrdset kohtlemist võrreldes

jahimeestega ning kas sellist erinevust peetakse proportsionaalseks ja õiguspäraseks?

6. Kas Siseministeerium peab õiguspäraseks praktikat, kus haldusorgan kehtestab sisekorraga

täiendavaid piiranguid (näiteks relvatüübi või kaliibri osas), mida ei ole ette nähtud seaduses

ega ministri määruses?

7. Kas Siseministeerium peab vajalikuks kehtestada relvaeksami läbiviimisel ühtsed ja

kontrollitavad nõuded eksamirelvade tehnilise seisukorra, sihiseadistuse ning

mõõtmismetoodika osas?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Valge

Riigikogu liige

Keit Kasemets

Riigikantselei

.03.2026 nr 2-3/15-501

Kirjaliku küsimuse edastamine

Austatud riigisekretär

Edastan Teile Riigikogu liikme Jaak Valge esitatud kirjaliku küsimuse siseminister Igor Tarole.

Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt

allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun

saata DHXi kaudu aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]