Muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Mõjuhinnang

Sisukord

1. Läbiviimise aeg ................................................................................................................... 2

2. Mõjuhinnangu ulatus .......................................................................................................... 2

3. Metoodika ........................................................................................................................... 2

4. Infosüsteemi kirjeldus ......................................................................................................... 2

4.1. Rahvakultuuri andmekogu üldine kirjeldus ........................................................... 2

4.2. Rahvakultuuri andmekogu üldine arhitektuur ...................................................... 3

4.3. Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused ................................. 3

5. Isikuandmete töötlemise kirjeldus ...................................................................................... 4

6. Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele ..................................................................... 5

7. Rahvakultuuri andmekogu kirjeldus ................................................................................... 5

7.1. RAKU andmekogu .................................................................................................... 6

7.2. ELT SA register ....................................................................................................... 12

7.3. Rahvakultuuri andmekogu andmevahetus TMSiga ............................................ 18

8. Andmete säilitamine ja hoidmine ..................................................................................... 18

Rahvakultuuri andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises

kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja

muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. ..................................... 19

9. Konsulteerimine ................................................................................................................ 19

10. Võimalikud ohud ja maandamine ................................................................................. 20

11. Muu info ........................................................................................................................ 20

12. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte ................................................................ 21

11. Andmekoosseisud ............................................................................................................... 22

2

1. Läbiviimise aeg

Käesolev mõjuhinnang on läbi viidud 13-20.06.2022. Täiendav analüüs on teostatud

02.09.2022 seisuga. Mõjuhinnangu teostamise aluseks on andmekogude detailanalüüs, mis

teostati perioodil mai- november 2021.a.

2. Mõjuhinnangu ulatus

Hetkel on Eestis eraldiseisvatena kasutusel rahvakultuuri andmekogu ehk RAKU ning Eesti

Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ELT SA) register. Mõjuhinnangu skoobis on uus,

mõlemat hetkel kasutusel olevat andmekogu ühendav Rahvakultuuri andmekogu. Mõjuhinnang

hindab uue Rahvakultuuri andmekoguga seotud mõju sellega seotud isikutele ning Eesti

Rahvakultuuri Keskusele (edaspidi ERK) ja ELT SA-le.

3. Metoodika

Mõjuhinnangu teostamise aluseks on praegu kasutusel olevate ELT SA ja RAKU andmekogude

detailanalüüs, kus peamiseks töö teostamise metoodikatena kasutati dokumendianalüüsi,

poolstruktureeritud süvaintervjuusid ning töö- ja valideerimisseminare andmekogudega seotud

isikutega.

4. Infosüsteemi kirjeldus

4.1. Rahvakultuuri andmekogu üldine kirjeldus

Loodav rahvakultuuri andmekogu hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi (rahvatants,

koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvatants, puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor,

vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad) ning on laulu- ja tantsupidude korraldamise tööriist

ja andmete register.

Rahvakultuuri andmekogu koosneb alusandmetest ja kahest alamandmekogust:

 Rahvakultuuri alamandmekogu (edaspidi RAKU andmekogu) on andmekogu, mida

saavad kasutada nii ERK rahvakultuurispetsialistid kui ka rahvakultuuri andmete

vajajad

 Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (edaspidi ELT SA register) on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida

on operatiivselt võimalik kasutada peo korraldajatel ning peol osalevate kollektiivide

volitatud isikutel.

Alusandmed on ühildatud mõlema alamandmekoguga ning sisaldavad nelja põhiandmetüübi

(organisatsioonid, kollektiivid, isikud ja hooned) andmeid, samuti ka kasutajate ja nende

õiguste haldamist ning ühiseid klassifikaatoreid.

Andmeid on võimalik lisada ja muuta nii ELT SA registrist kui RAKU andmekogust. Mõlema

asutuse spetsiifilised andmete rikastamised ja andmete haldamisega seotud tegevused toimuvad

vastavates alamandmekogudes. Liidestamine teiste infosüsteemidega toimub X-tee kaudu ja

valdavalt toimub see alusandmete tasandil. Täpsemalt on liidestusi kirjeldatud

alamandmekogude kirjelduste all.

3

Selguse huvides: „RAKU andmekogu“ ning „ELT SA register“ viitavad mõistetena edaspidi

uue loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogudele ning mitte hetkel kasutusel

olevatele andmekogudele. Kui mõjuhinnang soovib viidata hetkel kasutusel olevatele

andmekogudele, on vastav viide lisatud mõistele juurde.

Samuti tuleb eristada mõistetena „RAKU andmekogu“ ning „Rahvakultuuri andmekogu“,

millest esimene viitab alamandmekogule ning teine loodavale üldisele andmekogule. Lühidalt

öelduna kasutatakse mõjuhinnangus alamandmekogule viidates lühendit RAKU, kuid

loodavale üldisele andmekogule viidatakse kui Rahvakultuuri andmekogule.

4.2. Rahvakultuuri andmekogu üldine arhitektuur

4.3. Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused

Järgenvalt on toodud Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused.

Alamandmekogude kasutajad on toodud vastavas alamandmekogu peatükis.

4

W - kirjutamine (lisamine,

muutmine, kustutamine)

W* - kirjutamine enda

esindusõiguse piires

R - lugemine (vaatamine)

R* - lugemine enda

esindusõiguse piires

V a

st u

ta v

t ö ö

tl ej

a

v o

li ta

tu d

t ö ö

tl ej

a -

E R

K

v o

li ta

tu d

t ö ö

tl ej

a –

E L

T S

A

R a

h v

a k

u lt

u u

ri sp

et si

a li

st

K u

ra a

to r

Ü k

si k

is ik

J u

h a

tu se

l ii

g e

O rg

a n

is a

ts io

o n

i k

o n

ta k

ti si

k

K o

ll ek

ti iv

i k

o n

ta k

ti si

k

R a

h v

a m

a ja

k o

n ta

k ti

si k

Kasutajate haldamine R W W W* R* W*

Klassifikaatorite

haldamine R W W

Organisatsiooni

alusandmete haldamine R W W W* W* W*

Kollektiivi alusandmete

haldamine R W W W* R* W*

Isiku/juhi alusandmete

haldamine R W W W* R*

W

* W*

Hoone alusandmete

haldamine R W W*

W*

Pidude haldamine R W R*

Peoga seotud

registreeringud ja

tellimused

R W W*

5. Isikuandmete töötlemise kirjeldus

Rahvakultuuri andmekogu eesmärk on:

1) võimaldada rahvakultuuri organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete

andmete kogumist ja töötlemist, et tõhustada rahvakultuuri valdkonna korraldust ja

juhtimist;

2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, sh võimaldada

osalejatel registreeruda, edastada osalejatele teateid, korraldada laulu- ja tantsupeoga

seotud logistikat, majutust, toitlustust ja proove;

3) võimaldada kogutud andmete kasutamist toetuste taotlemisel;

4) tagada rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika

tegemiseks vajalike andmete kogumine.

Rahvakultuuri andmekogu koosneb rahvakultuuri andmetest ning laulu- ja tantsupeol osalejate

andmetest. Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:

1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;

3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta

4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi

kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja

kontaktandmed.

5

Rahvakultuuri andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja

nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. Hetkel kasutusel

olevate ELT SA ja RAKU andmekogude detailanalüüsi käigus paika pandud andmemudel on

nähtav käesoleva töö lisas.

6. Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele

Rahvakultuuri andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga

andmeteks.

Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed:

1) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud ELT SA registrisse kantud

andmed, sh laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate laste, noorte ja täiskasvanute

andmed;

2) RAKU andmekogusse kantud harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud

nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.

3) Andmetele juurdepääs (vt ka eelnevalt)

Avalikeks andmeteks on kõik RAKU andmekogu andmed, mis ei ole piiratud juurdepääsuga

(st, et ELT SA registris avalikud andmed puuduvad). Avalikke andmeid on võimalik igaühel

RAKU andmekogust vaadata ning alla laadida.

Juurdepääs eeltoodud piiratud juurdepääsuga andmetele on volitatud töötlejal, vastutaval

töötlejal ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või

tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab Rahvakultuuri

andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Juurdepääs

tagatakse kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4

sätestatud juhul vastava taotluse alusel.

Juurdepääs andmekogusse kantud piiratud juurdepääsuga andmetele on:

1) isikul teda puudutavate andmete suhtes;

2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete

täitmiseks.

Rahvakultuuri andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium, volitatud töötlejaks

Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Volitatud töötlejatega sõlmitakse

haldusleping isikuandmete töötlemise osas (kehtestatakse isikuandmete kaitse üldmäärusest

tulenevad nõuded volitatud töötlejale).

7. Rahvakultuuri andmekogu kirjeldus

Kultuuriministeerium soovib algatada seaduse muudatuse, millega muuhulgas luuakse õiguslik

alus Rahvakultuuri andmekogus:

6

1) Kahe alamandmekogu - RAKU andmekogu ja ELT SA registri loomiseks ja andmete

töötlemiseks;

2) andmekogus olevate ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuste menetlemise

infosüsteemi (edaspidi ka TMS) jaoks vajalike andmete andmevahetuseks.

Alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnang eeltoodud teemade lõikes.

7.1. RAKU andmekogu

RAKU andmekogu kui alamandmekogu eesmärk on koguda ja pidada arvestust

rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta.

RAKU andmekogu kavandatav ülesanne on:

1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta;

2) teavitada rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, hoonete

kontaktisikuid ja harrastajaid andmete uuendamise vajaduse osas;

3) hallata kohalike rahvakultuuri üritustega seotud informatsiooni;

4) väljastada infot planeeritavate koolituste kohta ning võimaldada neile registreeruda;

5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku rahvakultuuristatistika

tegemiseks.

Kavandatavas RAKU andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis

dokumendi lõpus ja Lisa 1):

1. rahvakultuuri organisatsioonide üldandmed

2. kollektiivide üldandmed

3. rahvakultuuri harrastajate üldandmed

4. rahvakultuuri hoonete andmed

Andmete esitajad

Rahvakultuuri andmed sisestab RAKU andmekogusse kasutajakonto omanik (üksikisik,

organisatsiooni esindusõigust omav isik, volitatud isik). Teatud andmed saadakse

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgnevalt:

 ELT SA register – ühildatud alusandmed

 Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,

esindusõiguslik isik

 ADS – aadressi identifitseerimine

 Rahvastikuregister - nimi, isikukood

 Kutseregister – kutsetunnistused

X-tee kaudu on olemas valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega.

Kogutud andmete põhjal koostatakse valdkondlikke analüüse, mis on Kultuuriministeeriumile

ja kohalikele omavalitsustele poliitika kujundamise ja rakendamise aluseks. Andmete põhjal on

võimalik hinnata rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside tendentse, maakonna tasandil

kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid muutusi valdkonnas. Avaldatud

7

isikuandmeid saab kasutada kollektiivi juhiga ühenduse võtmiseks näiteks kollektiivis

osalemise või talle tööpakkumise tegemise eesmärgil.

RAKU andmekogusse andmete sisestamise protsess

Nimetus Andmete sisestamine RAKU andmekogus TO BE

Lühikirjeldus RAKU andmekogu on loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogu, mis hõlmab

kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete kogumise protsess

hõlmab endast uutelt rahvakultuuriga tegelevatelt organisatsioonidelt, kollektiividelt ja

isikutelt andmete kogumist rahvakultuurispetsialisti poolt.

Protsessi

kirjeldus

Protsessi sisend – soov täiendada RAKU andmekogu rahvakultuuri organisatsiooni,

kollektiivi, isiku või hoonega seotud andmetega.

Protsessi üldkirjeldus – andmete sisestamiseks registreeritakse end registri kasutajateks

või logitakse sisse olemasoleva kontoga kasutades selleks ID kaarti, mobiil IDd või

Smart IDd. Andmete sisestaja sisestab küsitud andmed, mille Rahvakultuuri andmekogu

volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab, et kuvada need RAKU

andmekogu avalikus vaates selles ulatuses, milleks sisestaja on loa andnud.

Tegevused:

 Kasutajakonto loomine – juhul kui organisatsioonil, kollektiivil, hoone

kontaktisikul või üksikisikul (nt käsitööline) ei ole RAKU andmekogu

kasutajakontot, siis loob ta esmalt selle. Kasutajakonto loomiseks vajalik

informatsioon on isikukood ja e-posti aadress.

 Kasutajakontot saavad luua: 1) organisatsiooni esindusõiguslik isik; 2)

üksikisik, kes on rahvakultuuri harrastaja (nt käsitööline) ; 3) isik,

kellele organisatsiooni esindusõiguslik isik on andnud organisatsiooni,

kollektiivi või hoone kontaktisiku rolli või 4) isik, kelle kollektiivi

kontaktisikule on Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja andnud

vastava loa.

 Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib organisatsiooni

esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik

RAKU andmekogusse sisse autentides ennast ID kaardi, mobiil ID või Smart

IDga.

 Andmete sisestamine - organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni,

kollektiivi, hoone või üksikisiku kohta andmete sisestamiseks sisestab

organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone

kontaktisik või üksikisik andmekogus nõutud andmed (kui organisatsioon või

kollektiiv on varem esitanud info ELT SA registrisse, on osa andmeid

eeltäidetud).

 Andmete koondamine - paralleelselt andmete sisestamisega võib

toimuda andmete koondamine ja etapiviisiliselt sisestamine.

 Andmete kinnitamine sisestaja poolt – andmete sisestaja kinnitab sisestatud

andmed.

 Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ja kinnitamist RAKU

andmekogusse andmete sisestaja poolt saab RAKU andmekogu volitatud töötleja

või rahvakultuurispetsialist teate uute sisestatud andmete kohta.

 Andmete ülevaatamine - RAKU andmekogu volitatud töötleja või

rahvakultuurispetsialist vaatab sisestatud andme üle ja vajadusel täpsustab neid.

 Vajadusel andmete täpsustamine – RAKU andmekogu volitatud töötleja

või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel esitatud andmeid

kontakteerudes selleks otse andmete sisestajaga.

 Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada

või on täpsustatud, siis RAKU andmekogu volitatud töötleja või

rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU andmekogu avalikus

vaates. Harrastajatega seotud andmed kuvatakse avalikus vaates selles ulatuses,

milleks on andmete sisestaja andnud selleks nõusoleku.

 Liidestuste kaudu kättesaadavad andmed päritakse ja kontrollitakse tegevuste

käigus.

8

Protsessi väljund/tulemus – andmed uue rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku

või hoone kohta on RAKU andmekogusse sisestatud ja avalikustatud.

Seotud

tegevused

Päringud avalikust vaatest andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul

otstarbel on võimalik teostada sortides ja filtreerides andmeid endale sobivalt. Juhul kui

RAKU andmekogu avalikust vaatest ei ole võimalik andmeid sobilikul kujul kätte saada,

siis saab andmete soovija edastada vastavasisulise päringu ERK töötajale, kes võimalusel

teostab ise andmete otsingu avalike andmete hulgast ja edastab need andmete soovijale.

Piiratud juurdepääsuga andmetele tagatakse juurdepääs kasutajaõigustega või

väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava

taotluse alusel (vt RAKU andmekogu andmete väljastamise protsess).

Seotud

osapooled

Vahetud protsessi osalised:

- ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete täpsustaja ja kinnitaja.

- Organisatsioon/kollektiiv/hoone/isik, kes andmed RAKU andmekogusse sisestab

ja kelle andmeid avalikus vaates kuvatakse.

Huvitatud/välised osapooled:

- Kultuuriministeerium

- Statistikaamet, kes kogub andmeid, mis on aluseks arengukavade ja prognooside

koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning

teadmuspõhiste otsuste langetamiseks.

Liidestused - ELT SA register – ühised andmed

- Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,

esindusõiguslik isik

- ADS – aadressi identifitseerimine

- Rahvastikuregister - nimi, isikukood

- TMS - toetused

- Kutseregister - kutsetunnistused

- X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega

Andmesubjektid on praegu kasutusel olevate ELT SA ja RAKU andmekogude detailanalüüsi

põhjal rahvakultuuri organisatsioonide juhid (~3 000) ja harrastuskollektiivide juhid (4 302).

Nemad on peamised andmete esitajad. Samuti on andmesubjektid üksikisikutest rahvakultuuri

harrastajad.

Andmete muutmise protsess eeldab, et süsteemis on organisatsiooni, kollektiivi, isiku või

hoone kohta juba eksisteerivad andmed. Andmeid muudetakse vastavalt vajadusele, kuid

vähemalt korra aastas. Kui andmed ei ole muutunud, siis on vaja vähemalt korra aastas

9

olemasolevad andmed üle vaadata ja kinnitada need, et tagada andmete õigsus Rahvakultuuri

andmekogus.

RAKU andmekogu andmete väljastamise protsess

Nimetus RAKU andmekogust andmete väljastamise protsess TO BE

Lühikirjeldus RAKU andmekogu on loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogu, mis hõlmab

kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta.

Andmeid, millele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut, on võimalik RAKU andmekogu

avalikus vaates vaadata, sortida ja alla laadida. Piiratud juurdepääsuga andmetele

tagatakse juurdepääs kasutajaõigusega või avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4

sätestatud juhul vastava taotluse alusel. See tähendab, et juhul, kui isikul ei ole

kasutajaõigust piiratud juurdepääsuga andmeid vaadata, samuti juhul, kui avalikke

andmeid ei ole võimalik avalikust vaatest sobival kujul kätte saada, tuleb esitada ERK

töötajale vastavasisuline päring e-kirja teel.

Protsessi

kirjeldus

Protsessi sisend – vajadus kasutada RAKU andmekogusse kantud andmeid

(andmeanalüüsiks, strateegia kujundamiseks, kokkuvõtete tegemiseks jne)

 Protsessi üldkirjeldus – avalike andmete saamiseks siseneb andmete soovija

RAKU andmekogusse, esitab endale sobiliku päringu ja soovi korral laeb

tulemused alla. Piiratud juurdepääsuga andmete saamiseks tuleb RAKU

andmekogusse sisse logida (vastava kasutajaõiguse olemasolul) või esitada

vastav päring ERK töötajale.

Tegevused:

Andmete väljastamine RAKU andmekogu avalikust andmekogust

 RAKU andmekogu avamine – anonüümne andmete kasutaja (nt ametnik,

rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja)

läheb RAKU andmekogusse.

 Päringu teostamine – anonüümne andmete kasutaja sisestab andmete saamiseks

enda jaoks vajalikud parameetrid, et filtreerida soovitud andmed ning esitab

andmekogule vastava päringu.

 Andmete allalaadimine – soovi korral laeb anonüümne kasutaja saadud

tulemused endale alla.

Andmete väljastamine selliste andmete kohta, mida ei ole avalikust andmekogust

võimalik kätte saada

 Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule volitatud

töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud:

10

1) milliseid andmeid taotletakse;

2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,

juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning

valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema

esindusõigust;

3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk;

4) taotluse esitamise kuupäev.

Päringu ülevaatamine – ERK rahvakultuurispetsialist tutvub päringu sisuga ning

tuvastab, kas isikul on seadusest tulenev alus andmete töötlemiseks.

 Täpsustamine – ERK rahvakultuurispetsialist esitab vajadusel

täpsustavaid küsimusi. Juhul kui täpselt sellisel kujul ei ole võimalik

andmeid väljastada nagu päringu esitaja seda soovis, siis ERK

rahvakultuurispetsialist kooskõlastab vajadusel päringu esitajaga

piiranguid seoses väljastatavate andmete või nende ulatusega. Andmed,

mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, väljastatakse avaliku teabe

seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul.

 Andmekogust väljavõtte tegemine – ERK rahvakultuurispetsialist teeb RAKU

andmekogust väljavõtte.

 Päringule vastamine – ERK rahvakultuurispetsialist vastab päringule (sh edastab

väljavõtte andmekogust) e-maili teel.

Protsessi väljund/tulemus – RAKU andmekogust andmeid vajanud isiku on saanud

asjakohasel juhul soovitud andmed kätte.

Seotud

tegevused

Rahvakultuuri valdkonna poliitika kujundamine

Andmeanalüüs ja statistika

Seotud

osapooled

Vahetud protsessi osalised:

- ERK rahvakultuurispetsialist kui avalikust andmekogust mittekättesaadavatele

päringutele vastaja, andmete väljastaja

Huvitatud/välised osapooled:

- Andmeid vajav osapool (Kultuuriministeeriumi, kohaliku omavalitsuse,

rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja

vms)

11

Andmed, millele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut, on kättesaadavad avalikus vaates.

Avalike andmete vaatamiseks, allalaadimiseks ei pea end autentima ega sisse logima.

RAKU andmekogu peamised kasutajad

RAKU andmekogu peamised kasutajad Funktsioonid

Kultuuriministeeriumi ja teiste

ministeeriumite ametnikud

Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika

kujundamiseks.

Kohalike omavalitsuste juhid, ametnikud

ja spetsialistid, eelkõige

kultuurispetsialistid

Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika

kujundamiseks, rahvamajade detailinfo ürituste

korraldamiseks.

Rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide juhid ja töötajad,

eelkõige keskseltsid

Rahvamajade detailinfo ürituste korraldamiseks.

Valdkondlikud andmed piirkonna kollektiivide, nende

juhtide ja rahvamajade kohta.

ERK rahvakultuurispetsialistid Valdkondlike andmete sisestamine, muutmine ja

haldamine.

Ajakirjanikud/uuringute, analüüside

teostajad Valdkondlikud andmed, statistika.

Üksikisik ja rahvakultuuri harrastaja Rahvakultuurialaste avalike kontaktide leidmine

RAKU andmekogusse loodavad teenused

Funktsioon Kasutaja Kirjeldus

Andmete esitamine organisatsiooni,

kollektiivi,

rahvamaja

kontaktisik;

üksikisik

Loend andmesubjektidest, mille andmeid kontaktisikul on

õigus muuta. Vorm(id) vastava andmetüübi andmekoosseisus

oleva info sisestamiseks, koos kohustuslike väljade korrektse

täidetuse kontrolliga. Võimalus salvestada andmed enne

esitamist. Sisestusprotsessi lõppedes toimub andmete

esitamine.

12

Andmete

kinnitamine

rahvakultuuri-

spetsialist;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Andmete muutmisest teavitatakse vastavat

rahvakultuurispetsialisti. Andmete kontrollimise

hõlbustamiseks toimub sisestatud andmete võrdlus

olemasolevate andmetega. Täpsustava küsimuse saatmine

otse süsteemist. Kommunikatsiooni (e-kirjad, telefonikõned)

fikseerimine keskkonnas. Andmete muutmise/parandamise

võimalus. Andmete kinnitamine, mille järel esitatud andmed

kuvatakse avalikus väljundis; võivad toimida esitaja poolt

antud piirangud.

Otsing rahvakultuuri

spetsialist;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Otsinguvorm peamiste parameetrite – nimetus,

isikukood/registrikood, tüüp – järgi. Väljundis sobivad

vasted koos lingiga vastava subjekti andmetele.

Päring rahvakultuuri-

spetsialist;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Päringuvormid erinevate andmetüüpide kohta, kus võimalik

anda ette parameetrid kõikide antud tüübi andmeväljade ja

süsteemsete väljade (andmete esitamise kuupäev jne) kohta.

Andmeväljade juures saab märkida, kas teda kuvada

väljundis või mitte. Väljund tabeli kujul, soovi korral saab

eksportida Excelisse. Päringu salvestamise võimalus

korduvaks kasutamiseks.

Aruannete

kasutamine

rahvakultuuri-

spetsialist;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Aruanne annab ühe hiireklikiga sobival kujul väljundi mis

vastab etteantud tingimustele. Näiteks konkreetse

rahvakultuurispetsialisti kinnitamata andmete nimekiri,

jooksva aasta andmete esitamine protsentuaalselt piirkondade

kaupa, andmekogus olevate kollektiivide väljatrükk

formaadis, mida oleks võimalik kasutada ERK aastaraamatus

jne. Hinnanguline aruannete arv on kuni 15, täpne aruannete

spetsifikatsioon lepitakse eraldi kokku.

RAKU andmekogu

andmete esitlemine

avalikus vaates

anonüümne kasutaja RAKU andmekogu väljundi esitamine andmevahetuskihi

kaudu ERKi veebis.

Kohalike pidude

haldamine

kollektiivi

kontaktisik;

rahvakultuuri

spetsialist;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Peo loomine koos peo korraldamiseks vajalike teenustega

(toitlustus, transport jne) ja haldaja määramisega. Peole

lubatavate kollektiivide määramine. Registreerumise ja

teenuste kasutamise haldamine koos isikustamata harrastajate

arvudega.

Koolitustele

registreerumine

autentimise läbinud

kasutaja;

Rahvakultuuri

andmekogu volitatud

töötleja

Kursuste haldamine. Koolitustele registreerumise vorm koos

vastuskirjaga. Koolitustegevuste analüüs – osalejate profiilid,

kursuste statistika. Läbitud kursuste vaade kasutajate lõikes.

7.2. ELT SA register

ELT SA registri eesmärk on koguda ja kasutada kogutud andmeid laulu- ja tantsupeo

korraldamiseks.

ELT SA registri ülesandeks on:

1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja

kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks (õppematerjalide

tellimine ja väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost

osavõtjatele majutuse, toitlustuse, meditsiinilise teenuse võimaldamine);

2) laulu- ja tantsupeoga seotud statistika koondamine ja kogutud andmete kasutamine;

13

3) läbi liidestuste edastada andmeid toetuste taotlemiseks.

ELT SA registris töödeldakse järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis dokumendi lõpus):

1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate organisatsioonide ja kollektiivide

kohta;

2) laulu- ja tantsupidudel osalejate kohta;

3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisiku ning saatjate kohta;

4) korraldustoimkonna liikme kohta;

5) majutuskohtade kohta;

6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta.

Osalejate andmeid on vaja omada isikukoodi täpsusega, et tagada laulu- ja tantsupeo

korralduslik läbiviimine. Tihti on sama inimene mitme kollektiivi koosseisus ning pidude

mastaapi arvestades ei võimalda isikustamata andmed planeerida logistika, toitlustuse,

majutuse ja muude tugiteenuste mahtu.

Andmete esitajad

Laulu- ja tantsupeole soovijate ja osalejate andmed sisestavad ELT SA registrisse kollektiivide

kontaktisikud. Teatud andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgnevalt:

 RAKU andmekogu – ühised alusandmed

 Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,

esindusõiguslik isik

 ADS – aadressi identifitseerimine

 Rahvastikuregister - nimi, isikukood

 TMS - toetused

 Kutseregister – kutsetunnistused

 Riigi Tugiteenuste Keskus (SAP)

X-tee kaudu on olemas valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega.

Esitatud andmed ei ole avalikud, vaid nähtavad vaid sisselogitud isikutele vastavalt neile antud

volitustele. Volitused on toodud ptk 4.3.

ELT SA registrisse andmete sisestamise protsess

Protsessi

nimetus

ELT SA registrisse andmete sisestamine ehk kollektiivi laulu- ja tantsupeole

registreerumise protsess TO BE

Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on sisestada ELT SA registrisse laulu- ja tantsupeost osa võtta

soovivate kollektiivide andmed, sh kollektiiviga seotud isikute andmed, võimaldamaks

efektiivselt läbi viia laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid (sh

kollektiivide ja peo valikute tegemine, õppematerjalide tellimine ja väljastamine,

kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine ja tagasiside andmine

kollektiividele, peost osavõtjatele majutuse ja toitlustuse võimaldamine). ELT SA

register kuvab ühiseid alusandmeid läbi liidestuste RAKU andmekogus.

Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registrit toetuste taotlemiseks vajalike

eeltingimuste valideerimiseks.

Protsessi

kirjeldus

Protsessi üldkirjeldus - kollektiivide kontaktisikud registreerivad end ELT SA registris

kasutajaks ja/või sisenevad alamandmekogusse. Alamandmekogusse sisestatakse nii

alusandmed kui peol osalemise protsessis vajalikud andmed. Sisestatud andmete põhjal

viiakse läbi laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid.

Protsessi sisend - laulu- ja tantsupeo toimumine.

Tegevused:

14

 Kasutajakonto loomine – juhul kui kollektiivi kontaktisikul ei ole ELT SA

registri kasutajakontot. Kasutajakonto loomiseks vajalik informatsioon on

isikukood ja e-posti aadress.

 Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib kollektiivi

kontaktisik ELT SA registrisse sisse, autentides ennast ID kaardi, mobiil-ID või

Smart IDga.

 Kollektiivi andmete sisestamine - kollektiivi laulu- ja tantsupeole

registreerimiseks sisestab kollektiivi kontaktisik kollektiivi ja kõigi kollektiivi

liikmete kohta ELT SA registris nõutud informatsiooni (kui kollektiiv on varem

esitanud info RAKU andmekogusse, on osa andmeid eeltäidetud).

 Andmete koondamine - paralleelselt kollektiivi andmete sisestamisega

võib toimuda andmete koondamine (osalejate nimed, häälerühmad,

isikukoodid jms) ja etapiviisiliselt sisestamine, va ühised alusandmed,

mis tuleb sisestada korraga.

 Pärast andmete sisestamist on andmed ELT SA registri ja RAKU

andmekogu vaates nähtavad ning ka kasutatavad va, neid ei ole kuvatud

RAKU andmekogu avalikus vaates.

 Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ELT SA registrisse

saab Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist

teate uue sisestatud kollektiivi kohta.

 Andmete ülevaatamine - RAKU andmekogu volitatud töötleja või

rahvakultuurispetsialist vaatab enda vaates üle sisestatud ühised alusandmed ja

täpsustab vajadusel ühiseid alusandmeid, mis lähevad RAKU andmekogu

avalikku vaatesse.

 Vajadusel kollektiivi andmete täpsustamine – RAKU andmekogu volitatud

töötleja või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel RAKU andmekogus

kuvatavate andmete jaoks kollektiivi poolt esitatud ühiseid alusandmeid

kontakteerudes selleks otse kollektiivi kontaktiisikuga.

 Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada

või on täpsustatud, siis RAKU andmekogu volitatud töötleja või

rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU andmekogu avalikus

vaates, selles ulatuses, mis kollektiivi kontaktisik on andnud avalikustamiseks loa.

Sõltumata andmete kinnitamisest ja avalikustamisest saab peole registreerimise ja

peoga seotud toimingutega edasi minna.

 Liidestuste kaudu kättesaadavad andmed päritakse ja kontrollitakse tegevuste

käigus.

Protsessi väljund/tulemus - laulu- ja tantsupeol osaleda sooviv kollektiiv on sisestanud

nõutud andmed ELT SA registrisse, millest ühised alusandmed RAKU andmekoguga on

liidestuste kaudu liikunud RAKU andmekogusse ja seal avalikustatud pärast

Rahvakultuuri andmekogu poolset kinnitamist.

Seotud

tegevused

Õppematerjalide tellimise võimalus ELT SA registris peole registreeritud kollektiividele.

Tellimuste kinnitamine juriidilise esindusorgansatsiooni esindaja poolt.

E-õppematerjalide kättesaamine.

Kollektiivide ja kollektiiviliikmete valikute tegemine peol.

Kollektiiviliikmete akrediteerimine peole, s.h liikmete taandus. Taandusel liikmete

eeslistuste märkimine.

Eelproovide tagasisidestamine kollektiividele.

Suhtlus läbi registri andmete vastava sihtgrupiga.

Info- ja tööseminaridele registreerimise võimalus ELT SA registrisse kantud kollektiivide

juhtidele ja kontaktisikutele (nt dirigendid, tantsujuhid).

Seotud

osapooled

Vahetud protsessi osalised:

- Laulu- ja tantsupeole registreeruda soovivate kollektiivide kontaktisikud

- Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist

Huvitatud/välised osapooled:

- Kultuuriministeerium ja ERK – üldinfo laulu- ja tantsupeo protsessis olevatest

kollektiividest

15

- TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost

osavõtt)

Liidestused - RAKU andmekogu – ühised alusandmed

- Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi ja juriidiline aadress

- ADS – aadressi identifitseerimine

- Rahvastikuregister - nimi, isikukood

- TMS - toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost

osavõtt) Kutseregister - kutsetunnistused

- X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega

ELT SA registrist andmete väljastamise protsess

Nimetus ELT SA registrist andmete väljastamise TO BE protsess

Lühikirjeldus Laulu- ja tantsupidude toimumise perioodil pöörduvad laulu- ja tantsupeoga seotud

mitteavalikest andmetest huvitatud osapooled ELT SA poole peoga seotud informatsiooni

saamiseks.

Protsessi

kirjeldus

Protsessi sisend – soov kasutada ELT SA registri andmeid.

Protsessi üldkirjeldus – piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule

volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel. Volitatud töötleja otsustab andmete

väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise

päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest ning seadusega sätestatud

piirangutest teabe ja isikuandmete avalikustamisele. Vajaduse korral otsustab andmete

väljastamise vastutav töötleja.

Tegevused:

 Päringu/e-maili koostamine ja edastamine ELT SA-le - andmeid vajav isik koostab

ja edastab ELT SA töötajale päringu, milles kirjeldab soovitud andmeid ning

seadusest tulenevat alust andmete töötlemiseks.

 Päringu ülevaatamine – ELT SA töötaja tutvub päringu sisuga ning teeb kindlaks, kas

isikul on alus andmete töötlemiseks.

o Täpsustamine - vajadusel täpsustatakse päringu sisu või päritavate andmete

detailsusastet.

 Registrist väljavõtte tegemine – ELT SA registri volitatud töötleja teeb ELT SA

registrist vastava väljavõtte.

 Päringule vastamine – ELT SA registri volitatud töötleja vastab päringu esitajale e-

maili teel.

Protsessi väljund/tulemus – andmeid soovinud isik saab vastava informatsiooni.

Seotud

tegevused

Laulu- ja tantsupeo teemalised meediakajastused, uuringud, analüüsid.

16

Seotud

osapooled

Vahetud protsessi osalised:

- Päringu esitaja (andmeid vajav osapool)

- ELT SA töötaja

Andmete muutmise protsess

Andmesubjektideks laulupeol võib olla1 üle 30 000 osaleja üle 1000 kollektiivist ning

tantsupeol üle 11 500 osaleja üle 700 kollektiivist. Täpne arv ning andmesubjektide liigitus

1 https://2019.laulupidu.ee/uudiskirjad/22-uudiskiri/fakte-laulu-ja-tantsupeolt/

17

sõltub peost. Kui andmeid töödeldakse noorte laulu- ja tantsupeo raames, on osalejate hulgas

rohkem lapsi ning seetõttu nende pidude puhul on ka andmesubjektideks rohkem lapsi. Laulu-

ja tantsupeole soovijate arv on suurem, suurusjärgus 1000 tantsupeo kollektiivi (osalejaid

17 000) ja 1000 laulupeo kollektiivi (osalejaid 33 000 ). Andmete sisestajateks on kollektiivide

kontaktisikud.

ELT SA registri kasutajad

ELT SA registri peamised kasutajad Funktsioonid

Laulu- ja tantsupidude organiseerijad (ELT SA

töötajad, kuraatorid, kunstiline toimkond)

Erinevatele sihtrühmadele informatsiooni

edastamine

Peo lähteandmete andmete sisestamine

Laulu- ja tantsupeole registreerumine

Eelproovide planeerimine ja haldus

Seminaridele, eelproovidele registreerumine

Peo produktsiooni planeerimine ja haldus

(lavaplaanid, turvakontseptsioon, toitlustus,

transport, rongkäik jne)

Õppematerjalide tellimine ning väljastamine

Kollektiivide akrediteerimine

Kollektiividele tagasiside andmine

Kollektiividega kokkulepete sõlmimine (näit

esitusõigused)

Kollektiivide esindajad – kollektiivi kontaktisik ja

juhendaja

Kollektiivi informatsiooni haldamine

Juhendajate hariduse ja täiendkoolituste loend

Õppematerjalide tellimine

Seminaridele registreerimine

Majutusvajaduse märkimine

Politsei- ja Piirivalveamet, meditsiiniteenuse

osutajad

Ohutusmeetmete tagamine laulu- ja tantsupidude

ajal

Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja

Rahvamuusika Selts

Valdkonna sisuline analüüs

ELT SA registrisse loodavad teenused

Funktsioon Kasutaja Kirjeldus

Kollektiivi

andmete

sisestamine

kollektiivi

kontaktisik

Loend kollektiividest, mille andmeid kontaktisikul on õigus

lisada/ muuta. Vorm(id) kollektiivi andmekoosseisus oleva

info sisestamiseks (sh kontaktisiku muutmiseks), koos

kohustuslike väljade korrektse täidetuse kontrolliga.

Kollektiivi peoga

seotud andmete

esitamine

kollektiivi

kontaktisik

Peoga seotud andmestiku täitmine – registreerumine, peol

osalejate (nii juhtide kui liikmete) haldamine, tellimuste

vormistamine jne.

Pidude andmete

haldamine

ELT SA registri

volitatud töötleja

Raamürituste, alampidude, proovide, seminaride jt pidudega

seotud andmehulkade lisamine ja muutmine.

Peol osaleva

kollektiiviga

seotud andmete

haldamine

Kuraator;

ELT SA registri

volitatud töötleja

Registreeringute, tellimuste jt kollektiivi peol osalemisega

seotud andmete kinnitamine ja haldamine.

Otsing / päring kuraator;

ELT SA registri

volitatud töötleja

Otsingu- ja päringuvorm andmekoosseisus olevate erinevate

parameetrite – kollektiivi nimi, kontaktisiku nimi,

tegutsemispiirkond, liikmete arv jne – järgi. Väljundis

sobivate vastete tabel koos lingiga vastava subjekti andmetele,

soovi korral saab eksportida Excelisse. Päringu salvestamise

võimalus korduvaks kasutamiseks.

Aruannete

kasutamine

kuraator;

ELT SA registri

volitatud töötleja

Aruanne on spetsiifilise väljundi genereerimise vahend.

Näiteks maakonna või KOVi jaotus numbrites, toitlustusinfo

koolimajale, õppematerjalide ja meenete jne. Hinnanguline

18

aruannete arv on kuni 25, täpne aruannete spetsifikatsioon

lepitakse eraldi kokku.

7.3. Rahvakultuuri andmekogu andmevahetus TMSiga

Juurdepääs ja andmevahetus TMSiga aitab tõhustada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning

hõlbustab taotlemist, kuna teatud väljad on liidestuse tõttu eeltäidetud.

Kultuuriministri määrusega „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate

tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ kehtestatud nõuetest ja taotluse esitamise

andmetest saab Rahvakultuuri andmekogu pakkuda järgmisi andmeid:

 kollektiivi tegutsemine vähemalt ühe hooaja jooksul;

 kollektiivi osalemine taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende

ettevalmistusprotsessis;

 kollektiivi koosseisu vastavus miinimumnõuetele;

 juhendaja seotus kollektiiviga;

 juhendaja kehtiva kutsekvalifikatsiooni olemasolu.

Teiselt poolt on juurdepääs ja andmevahetus TMSga vajalik selleks, et tagada kollektiivide ja

nende juhendajate andmete õigsus Rahvakultuuri andmekogus.

Andmesubjektideks on toetust taotlevate kollektiivide juhendajad. Harrastuskollektiivide juhte

oli Statistikaameti andmetele 2020.a. 4 302.

8. Andmete säilitamine ja hoidmine

Riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna rakendatakse Rahvakultuuri andmekogu

töödeldavate andmete kaitseks Eesti infoturbestandardit E-ITS.

Andmekogule vajalik kaitsetarve on esialgsel hinnangul normaalne.

Kogutud andmete säilitamine sätestatakse detailsemalt andmekogu põhimääruses ja toimub

vastavalt valitud turbeviisile Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) nõuetele. Andmekogu

majutusteenuse pakkujaks on Kultuuriministeeriumi valitud partner, kus on tagatud vajalikud

teenustasemed. Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kas aastate või pidude kaupa

(täpsemad säilitustähtajad täpsustatakse põhimääruses). Isikuandmeid säilitatakse kas

konkreetse laulu- või tantsupeo lõppemiseni või seni kuni isik on tegev kollektiivi koosseisus,

sh laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendaja ja kontaktisiku rollis või harrastajana. Peale

isikuandmete säilitustähtaja möödumist andmed kas anonüümitakse (peamiselt pidudega

seotud korralduslikud andmed) või hävitatakse.

Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel

antud õigusaktidest.

Piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus tagatakse kasutusõigusega selleks

volitatud töötlejate poolt (ERK ja ELT SA).

Andmete sisestajad/esitajad ning ELT SA registri andmete kasutajad identifitseeritakse

volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis ID-

kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil.

19

ELT SA registri kasutajad (nt väliskollektiivid), kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-

ID või Smart-ID kaudu autentida, saavad luua endale kasutajakonto ning logida selle kaudu

registrisse sisse.

Isikutega seotud andmeid turundustegevuseks ei kasutata.

Rahvakultuuri andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises

kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja

muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

9. Konsulteerimine

Rahvakultuuri andmekogu väljatöötamisel konsulteeriti järgmiste osapooltega, kes esindavad

peamisi andmekogude kasutajaid:

 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

 Eesti Rahvakultuuri Keskus

 Kultuuriministeerium

 TMS esindajad

Lisaks olid protsessi kaasatud MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing, Kooriühing, Folkloorinõukogu,

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Tallinna Linnavalitsus, Harrastusteatrite Liit, Tartu

Linnavalitsus, laulu- ja tantsupeo osaleva kollektiivi juhendaja ja kuraator, Rahvatantsu ja

Rahvamuusika Selts, MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing, Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Salme

Rahvamaja, Otepää Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Rahvakultuuri andmekogu loomiseks viidi läbi detailanalüüs, mille käigus viidi läbi intervjuud

ja tööseminarid järgnevatel aegadel ja osapooltega.

Intervjuu,

tööseminari aeg Kaasatud osapool või teema

01.06.21 Sissejuhatav intervjuu tellija esindajatega

02.06.21 ELT SA

04.06.21 ERK, RAKU (hetkel kasutatav andmekogu)

16.06.21 ERK, RAKU (hetkel kasutatav andmekogu)

21.06.21 TMS liidestusvõimalused

13.07.21 Kultuuriministeeriumi visioon

15.06.21 Sihtgruppide profiilid

06.07.21 Vahetulemuste valideerimine

24.08.21 Alternatiivide analüüs (SWOT analüüs ja sobilikuima valik)

02.09.21 Alternatiivide analüüsi ja valiku aluste tutvustus

15.09.21 Detailanalüüs (andmemudel, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded,

wireframe)

23.09.21 Detailanalüüs vol 2

(andmemudel, mittefunktsionaalsed nõuded, wireframe)

05.10.21 Mõjuanalüüs (K. Vaher ettekanne, alternatiivi valiku kinnitamine, mõjuanalüüs)

12.10.21 Mõjuanalüüs ja teekaart

26.10.21 Tulemuste tutvustamine sihtgrupi esindajatele

Tagasiside on olnud positiivne ning kaasatud osapooled toetavad kavandatavate muudatuste

elluviimist.

20

10. Võimalikud ohud ja maandamine

Andmetöötlus on ulatuslik, kuna hõlmab enam kui 10 000 lapse andmete töötlemist, mis

tähendab, et tegemist on suurt ohtu põhjustavate andmete töötlemisega.

Riski kirjeldus Esinemise

tõenäosus Mõju - Tegevused riski maandamiseks

Isiku identiteedi vargus madal kõrge - Isikuandmeid (nimi, isikukood jms) näevad ainult

põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu

omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine

logitakse.

Andmesubjekti huve

kahjustav andmete

terviklikkuse tahtlik

rikkumine

madal madal - Juurdepääs isikuandmetele, mida andmesubjekt ei

ole lubanud avalikustada, on ainult volitatud

kasutajatel. Andmebaasis saab olema võimalus

üheselt tuvastada andmeid tekitanud, muutnud,

kustutanud isik või süsteemi komponent.

Logikanne hakkab sisaldama nii kasutaja

identifikaatori kui ka rolli tunnust.

Andmesubjekti huve

kahjustav andmete

terviklikkuse tahtmatu

rikkumine (eksliku

toimingu tegemine)

madal madal - Kasutajaliidest disainides arvestatakse andmete

muutja tahteavalduse küsimisega (nt "Kas soovite

kindlasti avalikustada?" — "Jah/Ei").

- Sage (perioodiline) andmete varundamine ja

hõlbus taastamine.

Andmete terviklikkuse

rikkumine tehnilise rikke,

andmekeskuse vastu

suunatud füüsilise ründe

või õnnetuse tõttu

madal madal - Infoturbe reeglite järgmine ja perioodiliste auditite

teostamine.

- Varukoopiate regulaarne tegemine ja korrektne

säilitamine.

Andmesubjekti loata

andmete avalikustamine

madal madal - Andmekogu isikuandmetele vaid põhjendatud

ligipääsu andmise mehhanismi väljatöötamine,

turvatestimine ja turvameetmetest läbi murdmise

ürituste logimine ning monitooring.

Käideldavuse risk -

süsteemi töö katkestuse

tõttu, eelkõige laulu- ja

tantsupeoga seotud

toimingute tegemisel, pole

andmed ajutiselt

kättesaadavad

madal keskmine - Keskkonna kvaliteedi tagamine, sealhulgas

jõudlus-testimine ja monitooring.

Isiku e-posti/telefoni

lekkimine

madal madal - Isiku e-posti ja telefoninumbrit näevad ainult

põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu

omavad kasutajad va kui isik ei ole ise andnud

luba nende avalikuks kuvamiseks. Isikuandmete

vaatamine logitakse.

Kogu andmekogu

lekkimine/kaaperdamine

(seal hulgas majanduslik

kahju seoses ELT SA ja

ERK töötakistusega ning

kulu andmete

taastamiseks)

madal kõrge - Rahvakultuuri andmekogu vastab ettenähtud

turvanõuetele. Kord ööpäevas tehakse

andmebaasi koopia ning viimaseid salvestatud

andmeid on võimalik taastada 2 tunni jooksul.

11. Muu info

Logid

Rahvakultuuri andmekogus peetakse logisid andmete uuendamise ja kasutamise osas ning

tehakse varukoopiaid. Hetkel kasutusel olevatest ELT SAst ja RAKU andmekogudes saab

21

ühtne riigi andmekogu, mis vastab Eesti infoturbestandardi nõuetele. Andmekogule

juurdepääsu õigused sätestatakse Rahvakultuuri andmekogu põhimääruses ja juurdepääs

andmekogule toimub isikutuvastamise kaudu, mobiil-ID, Smart ID või ID-kaardi kaudu sisse

logides. Andmeid saavad esitada ainult vastavat õigust omavad isikud.

Andmete edastamine teistele andmekogudele toimub infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee

kaudu.

12. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte

RAKU andmekogus kogutakse peamiselt statistilisi andmeid rahvakultuuri organisatsioonide,

kollektiivide ja isikute (nt harrastajate) kohta. Isikuandmetest kogutakse nt organisatsioonide ja

kollektiivide juhtide ja kontaktisikute ning harrastajate, näiteks käsitööliste kontaktandmeid

(nimi, e-mail, telefon). Harrastajate andmed avalikustatakse vaid juhul, kui nad selleks ise

nõusoleku annavad. Eeltoodud andmeid kogutakse eesmärgiga võimaldada huvilistel nendega

ühendust võtta, näiteks kollektiiviga liitumiseks, ruumide rentimiseks, kollektiivile uue

juhendaja, valdkondlike meistrite, esinejate, koolitajate leidmiseks vms.

ELT SA registris olevad andmed ei ole olnud ja ei ole seda ka tulevikus avalikult kättesaadavad,

kuna tegemist on eelkõige laulu- ja tantsupidude korraldamise tööriistaga, mis sisaldab peoga

seotud isikute isikuandmeid (nt nimi, isikukood, häälerühm, peo ajal majutuskoht jms).

Järgnevalt on esitatud kokkuvõte loodavas andmekogus kogutavate isikuandmete kaitsest.

 Andmeobjekt on isikut kirjeldav andmehulk (nt peol osaleva laulja isikukood,

häälerühm, seotud koor; rahvateatri kollektiivi kontaktisiku nimi, e-mail, telefon).

 Andmesubjekt on andmehulgas kirjeldatud isik (nt peol osalev laulja, rahvateatri

kollektiivi kontaktisik).

 Andmesubjektid jagunevad kaheks

o isikud, kes esitavad ise andmeid (organisatsiooni juhatuse liige, käsitööline,

kollektiivi kontaktisik);

o isikud, kelle eest andmed esitatakse (nt peol osalev laulja, kelle andmed on

eeskätt vajalikud laulupeoga seotud tegevustes).

 Andmete andja on andmesubjekt ise (nt käsitööline) või andmeesitajast isik (nt

kollektiivi kontaktisik).

 Andmete esitajast andmesubjekt saab loodavas andmekogus näha kõiki tema poolt

esitatud andmeid. Andmete esitaja kaudu süsteemis kajastuva andmesubjekti kirjeldav

andmeobjekt on nähtav piiratud (õigustatud) ligipääsuga kasutajate hulgale (vt

juurdepääsude õiguste tabel).

 Andmete esitamiseks autendib sisselogija end ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga.

Pärast autentimist pääseb sisselogija ligi neile andmetele, milleks tal on luba. Näiteks

juhatuse liige pääseb ligi kõigile enda organisatsiooniga seotud andmetele ja kollektiivi

kontaktisik neile, milleks juhatuse liige või loodava andmekogu volitatud töötleja on

talle õigused andnud.

 Andmete esitajast andmesubjekt saab vigaseid andmeid ise süsteemis parandada. Juhul

kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis saab vigaste andmete parandamiseks

pöörduda andmekogu volitatud töötleja poole.

 Andmesubjekt saab nõuda andmete mittekuvamist avalikus vaates.

 Andmekogu volitatud töötleja nimetatud spetsialistil on õigustatud ligipääs

andmeobjektile. Loa selleks annab andmete esitajast andmesubjekt andmete esitamise

käigus. Vastavad regulatsioonid lepitakse kokku andmekogu põhimääruses.

22

 Loodava Rahvakultuuri andmekogu alusandmetes ja RAKU andmekogus ei toimu

süstemaatilist ja ulatuslikku automaatset isikuandmete töötlemist (va juhtide ja

kontaktisikute andmed), sealhulgas profiilianalüüsil põhinevat hindamist. Andmekogus

töödeldavaid andmeid kasutatakse valdkonda üldistava statistika tegemiseks.

 Rahvakultuuri andmekogus ei töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline päritolu,

poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse

kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku

seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Võimalusel kogutakse RAKU andmekogus andmeid etnilise päritolu ehk rahvusliku määratluse

kohta, eesmärgiga koguda statistilisi andmeid, kui suur on eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal

rahvakultuuris. Lisaks on kogutavate andmete põhjal võimalik hinnata rahvakultuuri muutusi

ja suunda, et hinnata, kas ja mida ergutada, toetada või tunnustada.

11. Andmekoosseisud

Andmemudel on koostatud hetkel kasutuses olevate ELT SA ja RAKU andmekogude

detailanalüüsi lõpparuande koostamise ajal (oktoober 2021) kokku lepitud andmekoosseisu

põhjal ja pole arvestatud tulevikus tehtavaid muudatusi. Andmemudeli täpne struktuur

selgub arendushanke käigus ja vastavalt andmekogu arendava süsteemiarhitekti

soovitustele sh arvestatakse andmekogu tehnilisi võimalusi ja piiranguid. Antud peatükis

on esitatud soovitused andmemudeli koostamise kohta.

Loodava andmekogu andmekoosseisu moodustavad ligi 100 andmetabelit. Andmetabelite

detailsed struktuurid ja omavahelised seosed on toodud interaktiivsel koondskeemil.

23

Andmemudel koosneb ühistest alusandmetest ning nii ELT SA registri kui RAKU andmekogu

alamandmekogude spetsiifilistest andmehulkadest. Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi

(kollektiiv, organisatsioon, isik (juht) ja hoone (rahvamaja) ühiseid andmevälju, aga samuti ka

näiteks kasutajate haldamist, mis on ühine mõlemale alamandmekogule. Alusandmete lisamise

ja muutmise võimalus on mõlemas alamandmekogus.

Kollektiivi ühised andmed sisaldavad lisaks kollektiivi nimele, aadressile ja asutamisajale ka

seotust organisatsiooniga (mis võib teatud juhtudel puududa), valdkonna ja tegevusala (liigi)

määramist ning juhtide nimetamist. Kollektiivil on võimalik valida, kas konkreetsed andmed

on leitavad RAKU andmekogu avalikust vaatest või arvestatakse neid ainult üldises statistikas.

Kollektiivi liikmeid hallatakse personaliseeritud kujul ainult ELT SA registris. RAKU

andmekogus on harrastajate kohta teada ainult agregeeritud andmed vanuserühmade kaupa.

Mõlemas alamandmekogus täiendatakse kollektiivi alusandmeid lisaväljadega.

Organisatsiooniliste alusandmete peamiseks tunnuseks on registrikood. Ülejäänud ühised

andmeväljad täidetakse äriregistrist saadud andmetega. RAKU andmekogus on lisaks vaja

määrata valdkond ja tegevusala ning siduda organisatsioon isikute ja hoonetega. Organisatsioon

võib kuuluda teise organisatsiooni (katusorganisatsioon) liikmete hulka. ELT SA registris

lisanduvad näiteks mitmed arveldamisega seotud parameetrid.

Isiku/juhi lisamiseks on vaja teada inimese isikukoodi ja kontaktandmeid (telefon, e-posti

aadress), kõik muud ühised alusandmed tuletatakse isikukoodi põhjal või saadakse

andmevahetuse teel rahvastikuregistrist. RAKU andmekogus seotakse isik näiteks ka

valdkonna ja tegevusalaga ning fikseeritakse, milliseid andmeid on lubatud kasutad avalikus

väljundis.

Hoonete (rahvamajade) register on kasutatav ainult RAKU andmekogus. Hoonete

andmestruktuur on volitatud töötleja poolt põhjalikult ette valmistatud ja võimaldab detailseid

andmeid koguda nii hoone kui kõigi tema saalide kohta.

Võrreldes esialgse andmemudeliga erineb lõplik andmemudel andmeväljade poolest vaid väga

üksikutel juhtudel. Ainsaks põhimõtteliseks erinevuseks on ühiste alusandmete tõstmine eraldi

andmetabelitesse.

Kõik andmete lisamised, muutmised ja kustutamised fikseeritakse muudatuste logis, kus on

andmetabeli ja välja täpsusega teada, kes, milliselt IP-aadressilt ja millal andmeid muutis.

Kasutajate haldamiseks on eraldi tabel, kus lisaks isikukoodile on kirjas roll ning selle algus- ja

lõpuaeg. Roll ehk kasutuslugu võib olla näiteks volitatud töötleja või konkreetse andmetüübi

identifikaatoriga seotud õigused andmete muutmiseks.

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavand

Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise

ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja

märgistamise ja säilitamise kord

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded;

2) museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise

ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded;

3) museaali ja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asja (edaspidi

hoiulevõetud asi) märgistamise ja säilitamise kord.

(2) Määrust kohaldatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekoguga

(edaspidi infosüsteem) liitunud muuseumile.

§ 2. Toimingute vormistamine

(1) Käesoleva määruse §-s 1 nimetatud toimingute vormistamisel kantakse infosüsteemi

muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse „Muuseumide andmekogu

põhimäärus” peatükkides 4 ja 5 nimetatud andmed, koostatakse infosüsteemis eelnimetatud andmete

põhjal dokument või toiming kinnitatakse infosüsteemis.

(2) Kui toimingu vormistamine infosüsteemis ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, koostatakse

dokument väljaspool infosüsteemi.

(3) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument allkirjastatakse võimaluse korral digitaalselt või

võimaluse puudumisel paberkandjal.

(4) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument või selle skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud

koopia säilitatakse infosüsteemis.

§ 3. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon

(1) Muuseumi juht moodustab asja museaalina arvele võtmise ning muuseumisse hoiule võtmise

otsustamiseks käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse

hoiule võtmise komisjoni (edaspidi komisjon), kuhu võivad kuuluda muuseumi töötajad ning muud

eksperdid.

(2) Komisjon teeb asja kohta museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule

võtmise või omandamata jätmise põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates asja muuseumile

üleandmisest.

§ 4. Asja museaalina arvele võtmine

(1) Muuseum võtab asja museaalina arvele üldjuhul kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest

otsusest.

(2) Riigimuuseumi muuseumikogu vastuvõtmisel muuseumiseaduse §-s 10 sätestatud juhul võib

museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta.

(3) Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30

lõike 2 alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude

komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele.

§ 5. Museaali ja hoiulevõetud asja märgistamine

(1) Museaal ja hoiulevõetud asi märgistatakse enne nende hoidlasse paigutamist.

(2) Museaali märgistus koosneb muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi

liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist.

(3) Hoiulevõetud asja märgistus koosneb muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse

muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiulevõetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiulevõetud asja

ajutisest numbrist.

(4) Muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit ei kasutata uue

museaali ja hoiulevõetud asja tähistamiseks.

(5) Museaalile kantakse selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega

seisundit.

(6) Museaali, mille märgistamine on tehniliselt võimatu, ning hoiulevõetud asja puhul kasutatakse

märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiulevõetud asja ümbrisele.

(7) Digitaalse museaali puhul kantakse märgistus faili nimesse.

§ 6. Museaali ja hoiulevõetud asja säilitamine

(1) Muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiulevõetud

asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiulevõetud asja säilivuse.

(2) Säilitustingimuste loomisel arvestatakse riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise

kava.

(3) Riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides

on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

(4) Muuseumi relvakollektsiooni säilitatakse ja eksponeeritakse vastavalt relvaseaduse § 271 lõike 3

alusel kehtestatud korrale.

(5) Hoiulevõetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused lepivad kokku hoiuleandja ja muuseum.

(6) Kui museaal ja hoiulevõetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või

nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiulevõetud

asjale uus asukoht.

§ 7. Museaalide ja hoiulevõetud asjade inventuur

(1) Museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viib riigimuuseum ja riigile

kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja

hoiulevõetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel.

(2) Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Muinsuskaitseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tähtaega käskkirjaga pikendada.

(3) Muuseumi juht moodustab inventuuri läbiviimiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt

kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik, kinnitab inventuuri

läbiviimise aja ja määrab inventuuri eest vastutava isiku või isikud.

(4) Inventuuri läbiviimine toimub museaalide ja hoiulevõetud asjade nimekirja alusel.

§ 8. Muuseumikogu korralduse põhimõtted

(1) Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles sätestatakse muuseumisisene

töökorraldus käesolevast määrusest ning infosüsteemi põhimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks.

(2) Muu hulgas sätestatakse muuseumikogu korralduse põhimõtetes:

1) infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused käesolevas määruses ning infosüsteemi põhimääruses

sätestatud tegevuste osas;

2) hoiulevõetud asjade eest vastutajad või nende määramise kord;

3) hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmete, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi

registreerimise kord;

4) hoidlate kasutamise kord;

5) muuseumikogu füüsilise ja digitaalse kasutamise, sealhulgas kasutajate teenindamise ja päringutele

vastamise kord;

6) digiteerimistööde korraldus;

7) riskianalüüsi läbiviimise kord ning ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava, sh muuseumikogu

evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise kord;

8) vajaduse korral muuseumisiseste museaale puudutava teabe süstematiseerimiseks kasutatavate

andmekogude pidamise kord.

§ 9. Riiklik ja haldusjärelevalve

Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teeb Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Rakendusakti kavand

Muuseumide andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Muuseumide andmekogu nimi ja eesmärk

(1) Andmekogu ametlik nimi on „Muuseumide infosüsteem” (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi ametlik

lühend on „MuIS”.

(2) Infosüsteemi eesmärk on võimaldada:

1) kultuuriväärtusega asjade ühtse korra kohast ja elektroonilist museaalina arvele võtmist;

2) museaalide, muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade (edaspidi

hoiulevõetud asi) ja abikogusse arvatud asjade kohta muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema

uurimistöö käigus kogutud andmete keskset ja süstemaatilist säilitamist;

3) museaalidega, hoiulevõetud asjadega ja abikogusse arvatud asjadega tehtavate toimingute elektroonilist

registreerimist;

4) museaalide, hoiulevõetud asjade ja abikogusse arvatud asjade tasuta tutvustamist avalikkusele

veebiliidese kaudu.

§ 2. Vastutav ja volitatud töötleja

(1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötleja on Registrite ja

Infosüsteemide Keskus.

(2) Vastutav töötleja:

1) tagab infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) töötleb ja väljastab andmeid;

5) määrab infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu

turvanõuded;

6) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;

7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel;

8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(3) Volitatud töötleja:

1) korraldab infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;

2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;

3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;

4) korraldab infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri

hankimist või rentimist;

5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning

korraldab andmekogu varukoopiate tegemise;

6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad

organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;

7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;

8) tagab infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe;

9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste

täitmisel.

§ 3. Infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse

(1) Infosüsteem kuulub riigi infosüsteemi koosseisu.

(2) Infosüsteem koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast ja avalikust veebiliidesest.

(3) Infosüsteemi andmete puhul tagatakse nende:

1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;

2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise;

3) konfidentsiaalsus, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks

õigustatud huvi.

(4) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(5) Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1.

§ 4. Infosüsteemi andmete tähendus

Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.

2. peatükk

Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine

§ 5. Infosüsteemiga liitumine

(1) Infosüsteemiga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse

muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud

looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad

muul viisil.

(2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise

infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus

vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandele. Tegevuse vastavuse hindamise metoodika ja

liitumistaotluse vormi kinnitab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga.

(3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi liitumine käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja Muinsuskaitseameti vahel.

§ 6. Infosüsteemi kasutajaõigused

(1) Infosüsteemi kasutajaõigused võib anda:

1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale;

2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse haldur);

3) muuseumitöötajale;

4) muudele isikutele.

(2) Vastutava töötleja juht annab kasutajaõigused vähemalt ühele vastutava või volitatud töötleja

ametnikule või töötajale (infosüsteemi haldur), kes:

1) kannab muuseumi infosüsteemiga liitumisel infosüsteemi muuseumi nime, registrikoodi ja

kontaktandmed ning muuseumi asutaja või moodustaja andmed;

2) määrab iga muuseumi kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumistaotluses esitatud teabest;

3) annab kasutajaõigused vastutava ja volitatud töötleja teistele ametnikele ja töötajatele.

(3) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele.

(4) Infosüsteemi kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks isiku kasutajaõiguste, sealhulgas

andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel,

sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud

huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest.

§ 7. Infosüsteemi kasutamise õiguse äravõtmine

Vastutav töötleja võib omal algatusel kasutajalt kasutajaõigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks

järgmistest alustest:

1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda;

2) kasutaja on korduvalt kandnud andmekogusse ebaõigeid andmeid;

3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul;

4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt;

5) andmete andmekogusse kandmine ei ole enam kasutaja tööülesanne.

3. peatükk

Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs

§ 8. Infosüsteemi andmed ja nende säilitamise tähtaeg

(1) Infosüsteemi koosseisu kuuluvad:

1) paberkandjal alusdokumendid;

2) digitaalsed alusdokumendid;

3) digitaalne andmebaas;

4) digitaalne arhiiv.

(2) Infosüsteemi andmete detailne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(3) Infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt.

(4) Museaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja tagastamisega seotud digitaalseid ja

paberkandjal alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagastamist.

§ 9. Isikuandmete töötlemise erisus

Isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.

§ 10. Andmeandjad

(1) Infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid ja muud kultuuripärandiasutused.

(2) Andmeandja nimel esitavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras andmeid andmeandja töötajad,

kellele on käesoleva määruse §-st 6 lähtudes antud vajalikus ulatuses infosüsteemi kasutajaõigused.

§ 11. Andmete esitamise kord

(1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja infosüsteemi kantud andmete

muutmist või kustutamist.

(2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul.

(3) Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali

ligipääsetavasse süsteemi.

(4) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit

kasutades.

(5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud tähtaegadel.

(6) Andmete esitamisel registreeritakse infosüsteemis automaatselt:

1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;

2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse;

3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.

§ 12. Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele

(1) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi

veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras.

(2) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on

juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul:

1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu;

2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse või abikogusse on konkreetne museaal või asi arvatud, kus

asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud;

3) konkreetset museaali või hoiulevõetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu.

(3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali, hoiulevõetud asja ja abikogusse arvatud asja andmed:

1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed;

2) püsiasukoht ja ajutine asukoht;

3) ostuhind.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada muuseumi

juht juhul, kui asja muuseumile üle andja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud.

(5) Museaali, abikogu asja ja hoiulevõetud asja juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis

muutuvad infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks asja hoiulevõtmise või museaali

arvelevõtmise kinnitamisel.

(6) Infosüsteemis kättesaadavaks tehtud museaali digitaalset kujutist, digitaalset museaali ning museaali ja

digitaalset kujutist kirjeldavaid andmeid võib kasutada tasuta, muuseumilt luba küsimata ja

levitamispiiranguta, arvestades autoriõiguse seadusega ettenähtud tingimusi ning viidates museaalile ja

muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne kujutis või digitaalne museaal kuulub.

§ 13. Ebaõigete andmete parandamine

(1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata

korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed.

(2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda

korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks.

4. peatükk

Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine, muuseumisse hoiule võtmine ja

abikogusse arvamine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine

§ 14. Asja esmane dokumenteerimine

Muuseumikogu täiendamise eesmärgil muuseumile kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule või üle antud

asja esmasel dokumenteerimisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:

1) esialgne nimetus;

2) autor (teose korral);

3) esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal);

4) seisund;

5) kahjustused (olemasolu korral);

6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;

7) kultuuriväärtusega asjaga seotud autoriõiguste kuuluvus;

8) üleandja kinnitus museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele

kättesaadavaks tegemise või sellest loobumise kohta.

§ 15. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosolek

Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosoleku kohta kannab

muuseum infosüsteemi järgmised andmed:

1) toimumise kuupäev ja koht;

2) komisjoni esimehe nimi;

3) komisjoni liikmete nimed;

4) protokollija nimi;

5) hinnang iga asja kultuuriväärtuse kohta;

6) müügihind (ostu korral);

7) otsus asja museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise või

omandamata jätmise kohta ning selle põhjendus.

§ 16. Museaalina arvele võtmine

(1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks

käesoleva määruse §-s 14 sätestatule järgmised andmed:

1) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);

2) museaali number;

3) digitaalse museaali fail.

(2) Teise muuseumi muuseumikogust väljaarvatud museaali arvele võtmisel määratakse museaalile

infosüsteemis uus number.

§ 17. Museaali muuseumikogust väljaarvamine

Museaali väljaarvamisel muuseumikogust kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:

1) väljaarvamise põhjus;

2) pärast väljaarvamist läbiviidav toiming ja asutuse nimi, kui tegemist on üleandmisega.

§ 18. Asja muuseumisse hoiule võtmine ja tagastamine

(1) Asja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi

lisaks käesoleva määruse §-s 14 sätestatule järgmised andmed:

1) hoidmise tingimused (vajaduse korral; sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise ning kasutamise

nõuded);

2) tagastamise kavandatud kuupäev.

(2) Hoiulevõetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum

infosüsteemi järgmised andmed:

1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed;

2) tagastamise kuupäev.

(3) Kui käesoleva määruse §-s 15 nimetatud komisjon otsustab jätta asja muuseumile omandamata, siis asja

tagastamisel kantakse infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed.

§ 19. Museaali digitaalne kujutis

Kui museaal on autoriõigusega kaitstav teos, valmistatakse sellest digitaalsed kujutised autoriõiguse

seaduse § 20 lõike 1 punkti 4 alusel ja tehakse infosüsteemis üldsusele kättesaadavaks autoriõiguse seaduse

§ 20 lõike 3 tingimustel.

§ 20. Asja abikogusse arvamine

Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asja ja selle kohta kogutud

andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht

käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.

5. peatükk

Museaali kirjeldamine ja museaali, hoiulevõetud asja ning abikogusse arvatud asjaga tehtavad

toimingud

§ 21. Museaali kirjeldamine

(1) Pärast asja museaalina arvele võtmist viiakse läbi museaali kirjeldamine, mille käigus kontrollitakse ja

täiendatakse museaali kohta infosüsteemi kantud andmeid eesmärgiga muuta muuseumikogu

analüüsitavaks ja uuritavaks.

(2) Museaali kirjeldamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed nende olemasolu

korral:

1) täpsustatud nimetus;

2) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);

3) väline kirjeldus;

4) täpsustatud taustateave (muu hulgas teave valmistamise ja kasutamise kohta ning museaalil kujutatud

isikute, tegevuste ja nähtuste kirjeldus);

5) museaali digitaalne koopia vastavalt infosüsteemi nõuetele.

(3) Museaali esmane kirjeldamine toimub infosüsteemis üldjuhul ühe aasta jooksul alates asja museaalina

arvele võtmisest.

§ 22. Museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise taotlemine ja kasutamiseks andmine

(1) Teise muuseumi muuseumikogusse arvatud museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise

taotlemisel kannab taotlev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:

1) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev;

2) kasutuseesmärk;

3) kasutuskoht.

(2) Museaali ja hoiulevõetud asja teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks

andev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:

1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;

2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev;

3) kasutuseesmärk;

4) seisund kasutamiseks andmise ajal;

5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded).

(3) Museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks saanud muuseum kannab infosüsteemi museaali või

hoiulevõetud asja ajutise asukoha muuseumis.

(4) Kasutamise lõpetamisel kannab museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks andnud muuseum

infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja seisundi tagastamise ajal ja asukoha.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud korda võib rakendada ka kuni üheks aastaks hoiule võetavate asjade

suhtes.

§ 23. Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisisene kasutamine

(1) Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisiseseks kasutamiseks andmisel kannab muuseum selle kohta

infosüsteemi käesoleva määruse § 22 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja määrab infosüsteemis

museaali või hoiulevõetud asja uue asukoha.

(2) Muuseumisisese kasutamise lõpetamisel kannab muuseum infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja

seisundi tagastamise ajal ja asukoha.

§ 24. Museaalide ja hoiulevõetud asjade inventuur

Museaali ja hoiulevõetud asja inventuuri ja selle käigus kontrollitud museaali ja hoiulevõetud asja kohta

kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:

1) inventuuri läbiviijate nimed;

2) vastutava isiku nimi;

3) inventuuri algus- ja lõppkuupäev;

4) märge museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku või puudumise kohta;

5) museaali ja hoiulevõetud asja seisund (kui see on muutunud);

6) museaali ja hoiulevõetud asja uued kahjustused (olemasolu korral).

§ 25. Abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud

Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute

kohta, määrab selle käigus infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht

käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.

6. peatükk

Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja likvideerimine

§ 26. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Muinsuskaitseamet,

Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt.

(2) Muinsuskaitseamet kontrollib asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise, samuti

museaalide ja hoiulevõetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesolevale

määrusele.

§ 27. Infosüsteemi pidamise rahastamine

Infosüsteemi pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse riigieelarvest

infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu.

§ 28. Infosüsteemi likvideerimine

(1) Infosüsteemi likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6

alusel kehtestatud õigusaktiga.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 “Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus”

tunnistatakse kehtetuks.

Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu (täpsustatakse pärast MuIS 2.0 arenduse I

etapi lõppu).

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 4

Rakendusakti kavand

Riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja

hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumidele (edaspidi ka taotleja või

toetuse saaja) antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse

määramise tingimused ja kord.

§ 2. Määruse kohaldamisala

(1) Käesolevat määrust kohaldatakse:

1) ministeeriumile, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis;

2) ministeeriumile, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, muuseumiseaduse

§ 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks;

3) valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku

muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud

muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.

(2) Käesolevat määrust ei kohaldata ministeeriumile, kes toetab muuseumi tegevust

sihtsuunitlusega temaatilistest taotlusvoorudest või muul õiguslikul alusel.

§ 3. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni

määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156,

20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(3) Kui toetus loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt,

järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

(4) Kui toetuse andja on esitanud Euroopa Komisjonile käesoleva määrusel alusel eraldatava

toetuse kohta konkurentsiseaduse § 341 kohase riigiabi teatise ja Euroopa Komisjon on teinud

riigiabi teatise kohta lubava otsuse, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni otsuses

sätestatud tingimusi. Euroopa Komisjoni otsuses reguleerimata küsimustele kohaldatakse

käesolevat määrust.

§ 4. Toetuse liigid

Toetuse liigid on:

1) riigi sihtasutuse muuseumi tegevustoetus põhikirjaliste eesmärkide ja nende olemasolul

asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks;

2) riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik,

tegevustoetus halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;

3) avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetus.

§ 5. Toetuse eesmärk

Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevustoetusi antakse eesmärgiga toetada taotleja

põhitegevust ja arengut tervikuna ning säilitada või tõsta tema võimekust.

§ 6. Toetuse andja

(1) Käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud toetuse andja on asutajaõigusi teostav

ministeerium või volitatud asutus.

(2) Käesoleva määruse § 4 punktis 2 nimetatud toetuse andja on ministeerium, kes on

halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.

Valdkonna eest vastutava ministeeriumi puhul on toetuse andja Muinsuskaitseamet.

(3) Käesoleva määruse § 4 punktis 3 nimetatud toetuse andja on Muinsuskaitseamet.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi

põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul tehtavad

tekkepõhised kulud vastavalt taotluses esitatud tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja

tegevustele.

(2) Muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) toetuse eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja

ebaolulised kulud;

2) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu

arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja

sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, järgitakse

abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse

abiliigi abikõlblikkuse reegleid.

(4) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.

§ 8. Toetuse piirmäärad ja osakaal

(1) Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile eraldatava

tegevustoetuse alampiir taotleja kohta on 10 000 eurot ning eraldatav toetus ei tohi moodustada

rohkem kui 50% taotleja aasta eelarvest.

(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, arvestatakse

toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi

tingimuste kohaselt.

§ 9. Taotluste hindamise komisjon

(1) Tegevustoetust taotlevate avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide, ja

eramuuseumide professionaalsuse, piirkondliku tähtsuse ja valdkondliku mõju hindamiseks

moodustab käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud toetuse andja nõuandva komisjoni, mille

koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

(2) Komisjoni koosseisu kinnitab toetuse andja käskkirjaga.

(3) Komisjonil on kuni seitse liiget, nende hulgas valdkonna eest vastutava ministeeriumi

esindajad ja muud muuseumide valdkonna asjatundjad.

(4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul

komisjoni aseesimees.

(5) Komisjoni koosolekud protokollitakse.

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse valdkonna eest

vastutava ministri kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu,

mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada.

(2) Taotluses esitatakse eelkõige:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev;

2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning

taotletav toetuse summa;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

4) muud vajalikud andmed.

(3) Taotlusele lisatakse või tehakse veebis kättesaadavaks järgmised dokumendid:

1) arengukava, mille kehtivus on vähemalt toetuse kavandatav kasutusaasta ja sellele järgnev

aasta või kaks sellele järgnevat aastat, kui taotletakse toetust kolmeks aastaks;

2) arengukava finantsplaan, mille kehtivus on vähemalt toetuse kavandatav kasutusaasta ja

sellele järgnev aasta või kaks sellele järgnevat aastat, kui taotletakse toetust kolmeks aastaks;

3) kogumispõhimõtted.

(4) Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, antakse taotlejale kuni seitse tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks.

(5) Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib taotluse jätta läbi vaatamata. Taotluse

läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat koos kirjaliku põhjendusega ja viitega

vaidlustamise võimalustele.

(6) Taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 5 kalendripäeva

enne taotlusvooru avamise päeva.

(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile

kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.

§ 11. Tingimused taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on muuseum muuseumiseaduse § 1 lõike 3 tähenduses;

2) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud taotluse esitamise

tähtpäevaks vähemalt kolm aastat;

3) taotleja koosseisus on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kõrgharidusega

muuseumitöötaja või vähemalt üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega

vabatahtlik;

4) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumihoone ja pakutavate põhiteenuste

ligipääsetavuse kirjelduse;

5) taotlejal ei ole kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla

tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

6) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;

7) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtaegselt täitmata kohustusi toetuse

andja ees;

8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega

likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, ei tohi taotleja

olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või 2 nimetatud abina, ei tohi

taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on

tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata

korraldust toetuse tagasimaksmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega

muule riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.

§ 12. Riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamine ja toetuse suuruse

kindlaksmääramine

(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud toetuse andja.

Muinsuskaitseamet kaasab hindamisse valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad.

(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja

põhikirjaliste eesmärkidega ja nende olemasolul asutaja või asutajate ootuste dokumendis

sätestatuga.

(3) Tegevustoetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja:

1) muuseumi põhitegevuse mahtu, sealhulgas külastajate, kasutajate ja publikatsioonide arvu

ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu muuseumi tegevuses;

2) muuseumikogu mahtu ning füüsilisi omadusi (materjal, mõõtmed, seisukord);

2) muuseumi töötajate arvu;

3) muuseumi põhitegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate muuseumile

kuuluvate ruumide ja välialade suurust ja seisukorda;

4) muuseumile kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda;

5) muuseumi põhitegevusega seotud muu materiaalse vara seisukorda;

6) muuseumi omatulu teenimise võimekust;

7) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja määra.

§ 13. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik,

halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamine ja toetuse

suuruse kindlaksmääramine

(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud toetuse andja.

(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus

sätestatud ülesannetega.

(3) Tegevustoetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja:

1) muuseumi põhitegevuse mahtu, sealhulgas külastajate, kasutajate ja publikatsioonide arvu

ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu muuseumi tegevuses;

2) muuseumikogu mahtu ning füüsilisi omadusi (materjal, mõõtmed, seisukord);

2) muuseumi töötajate arvu;

3) muuseumi põhitegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate muuseumile

kuuluvate ruumide ja välialade suurust ja seisukorda;

4) muuseumile kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda;

5) muuseumi põhitegevusega seotud muu materiaalse vara seisukorda;

6) muuseumi omatulu teenimise võimekust;

7) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja määra.

§ 14. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse

taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

(1) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseum ja eramuuseumi tegevustoetuse

taotlust hindab käesoleva määruse §-s 8 nimetatud komisjon.

(2) Taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud metoodikale.

(3) Komisjoni hinnangute tulemuse põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.

(4) Toetust ei eraldata muuseumile, kelle punktisumma on väiksem kui 51.

(5) Toetuse andja toetab avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja

eramuuseumi põhitegevust proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta

mahus, mis aitab tagada võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja muuseumiteenuse

piirkondliku kättesaadavuse.

§ 15. Toetuse otsus

(1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga.

(2) Valdkonna eest vastutava ministeeriumi puhul teeb käesoleva määruse § 4 punktis 1

nimetatud toetuse määramise otsuse valdkonna eest vastutav minister.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks

otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.

Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise

korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.

(4) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetuse

eraldamise võib otsustada kuni kolmeks aastaks järgmistel tingimustel:

1) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud taotluse esitamise

tähtpäevaks vähemalt seitse aastat;

2) taotleja arengukava panustab kultuurivaldkonna arengukava eesmärkide saavutamisse;

3) taotleja poolt esitatud toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja sellele järgneva kahe

aasta finantsprognoos on kooskõlas arengukavaga ja realistlik.

§ 16. Toetuse kasutamise aruanne

(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta aruande (edaspidi aruanne).

(2) Toetuse saaja esitab toetuse andjale elektroonilise aruande valdkonna eest vastutava ministri

kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab

toetuse andjal toetuse saaja turvalisel viisil tuvastada.

(3) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui

toetuse otsusest ei tulene teisiti.

(4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

(6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:

1) aruandes esineb puudusi;

2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile;

3) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

(7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise

kuludokumente.

(8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.

(9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:

1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;

2) teadlikult on esitatud valeandmeid;

3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;

4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

(10) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse

kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja või asutajate

ootuste täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks.

§ 17. Toetuse tagasinõudmine

Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt;

2) on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

3) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.

§ 18. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 19. Rakendussäte

Käesolevas määruses sätestatud korda rakendatakse 2024. aasta ja sellele järgnevate aastate

riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes.

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 5

Rakendusakti kavand

Rahvakultuuri andmekogu asutamine ja põhimäärus

Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 5 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Andmekogu nimetus

Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

„Rahvakultuuri andmekogu“ (edaspidi andmekogu).

§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk

Andmekogu eesmärk on:

1) võimaldada rahvakultuuri organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete andmete

kogumist ja töötlemist, et tõhustada rahvakultuuri valdkonna korraldust ja juhtimist;

2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, sh võimaldada osalejatel

registreeruda, edastada osalejatele teateid, korraldada laulu- ja tantsupeoga seotud logistikat,

majutust, toitlustust ja proove;

3) võimaldada kogutud andmete kasutamist toetuste taotlemisel;

4) tagada rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika

tegemiseks vajalike andmete kogumine.

§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

(2) Andmekogu vastutav töötleja:

1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist;

2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist;

3) kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud

erijuhtumid;

4) teeb järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle;

5) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning

kontrollib nende täitmist;

6) teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle;

7) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest;

8) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest;

9) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi;

10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(3) Andmekogu volitatud töötlejad on:

1) Eesti Rahvakultuuri Keskus;

2) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

(4) Andmekogu volitatud töötleja:

1) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed ja vastutab

sisestatud andmete õigsuse eest;

2) kontrollib andmekogusse esitatud andmeid ning korraldab nende parandamise;

3) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega;

4) tagab andmete kandmise andmekogusse;

5) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise;

6) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks;

7) edastab kogutud andmed rahvakultuuri statistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile;

8) osaleb andmekogu arendustöödel;

9) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja

probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel;

10) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete

tagamiseks

11) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel;

12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.

§ 4. Andmekogusse kantud andmete õiguslik tähendus

(1) Andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

§ 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse

(1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on madal (L).

(2) Andmekogu turvaklass on K1T1S1.

(3) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja tagavad organisatsioonilisele, füüsilise ja

infotehnoloogiliste turvameetmetega andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse.

2. peatükk

ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE

§ 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis

(1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud ja manuaalset andmetöötlust.

(2) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest.

(3) Andmekogul on alusandmed ja järgmised alamandmekogud:

1) rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu);

2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA

register).

(4) Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi (kollektiiv, organisatsioon, isik (tegevjuht) ja hoone

(rahvamaja)) andmevälju. Alusandmed on ühildatud mõlema andmekoguga.

§ 7. Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu) pidamise eesmärk ja ülesanne

(1) Rahvakultuuri alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on koguda ja

pidada arvestust rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja

hoonete kohta.

(2) Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu) ülesanne on:

1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide,

kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta;

2) teavitada rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, hoonete kontaktisikuid

ja harrastajaid andmete uuendamise vajaduse osas;

3) hallata kohalike rahvakultuuri üritustega seotud informatsiooni;

4) väljastada infot planeeritavate koolituste kohta ning võimaldada neile registreeruda;

5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku rahvakultuuristatistika tegemiseks.

§ 8. Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA

register) pidamise eesmärk ja ülesanne

(1) Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu asutamise ja

kasutusele võtmise eesmärk on koguda ja kasutada kogutud andmeid laulu- ja tantsupeo

korraldamiseks.

(2) Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu ülesanne on:

1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja

kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks (õppematerjalide tellimine ja

väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost osavõtjatele

majutuse, toitlustuse, meditsiinilise teenuse võimaldamine);

2) laulu- ja tantsupeoga seotud statistika koondamine ja kogutud andmete kasutamine;

3) läbi liidestuste edastada andmeid toetuste taotlemiseks.

3. peatükk

ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED JA ANDMETE ESITAJAD

§ 9. Andmekogusse kantavad andmed

(1) Andmekogusse kantakse §-des 10-11 sätestatud andmed.

(2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud

määruse lisas 1 „ Rahvakultuuri andmekogu esitatavate andmete loetelu” (edaspidi lisa 1).

(3) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja võib andmekogusse kanda andmekogu

pidamiseks ja andmekogu andmete mõistmiseks vajalikke andmeid andmeobjekti andmekogu

kannete terviklikkuse ja ajakohasuse, andmeandja ja andmete andmekogusse kandmise ning

muutmise asjaolude kohta.

§ 10. Rahvakultuuri alamandmekogusse (RAKU andmekogusse) kantavad andmed

(1) Rahvakultuuri alamandmekogusse (RAKU andmekogusse) kantakse andmed lisa 1 peatükis

I toodud andmekoosseisus:

1) organisatsiooni kohta;

2) kollektiivide kohta;

3) harrastajate kohta;

4) rahvakultuurihoonete kohta.

§ 11. Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse

(ELTSA register) kantavad andmed

(1) Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse kantakse

andmed lisa 1 peatükis II toodud andmekoosseisus:

1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate organisatsioonide ja kollektiivide kohta;

2) laulu- ja tantsupidudel osalejate kohta;

3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisiku ning saatjate kohta;

4) korraldustoimkonna liikme kohta;

5) majutuskohtade kohta;

6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta.

§ 12. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja

kontrollimiseks päringuid ning saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest:

1) äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik

isik;

2) rahvastikuregister – nimi, isikukood ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse

täpsusega);

4) kutseregister – antud kutse andmed: kutsetunnistuse registreerimisnumber, kutsenimetus ja

-tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev;

5) Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) – toetuste ja lepingute

kohta;

6) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed.

(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt.

§ 13. Andmete esitajad

Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmeandjad:

1) rahvakultuuriorganisatsioonid;

2) maakonna rahvakultuurikollektiivi, rahvakultuuri ühenduste juriidilisest isikust liikmed;

3) rahvakultuurikollektiivi juhid või nende volitatud andmehaldurid;

4) harrastajad;

5) vastutav töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses.

§ 14. Andmete uuendamise kord

(1) Volitatud töötaja kontrollib vähemalt korra aastas andmete õigsust, et tagada õigete andmete

õigus andmekogus.

(2) Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad kollektiivid uuendavad oma andmed iga aasta 1.

novembriks.

/täpsustatakse/

4. peatükk

ANDMEKOGU ANDMETE JA ALUSDOKUMENTIDE SÄILITAMINE NING

ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE

§ 15. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest, selle alusel

antud õigusaktidest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast.

(2) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud

säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja muude

seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

(3) Isikuandmeid säilitatakse seni kuni isik on tegev kollektiivi koosseisus, sh laulu- ja

tantsupidude kollektiivide juhendaja ja kontaktisiku rollis või harrastajana. Pärast seda andmed

kustutatakse.

(4) Toimunud laulu- ja tantsupidude andmed anonüümitakse.

/muude andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse/

§ 16. Andmekogu andmete õigsus

(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.

(2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab

andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata.

(3) Kui andmekogu ei võimalda andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete

muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat.

(4) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust. Kui

andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged,

puudulikud, ebausutavad või kattuvad teise rahvakultuuri organisatsiooni andmetega, on

andmekogu volitatud töötlejal õigus nende kandmisest andmekogusse keelduda.

(5) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni

andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud.

(6) Andmekogus vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel parandab need andmekogu volitatud

töötleja.

(7) Kui andmekogu andmetes esineb vigu või on tekkinud kahtlus andmekogus olevate

ebaõigete või kattuvate andmete suhtes, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete

õigsust ja andmed parandama. Andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete

parandamisest teavitab volitatud töötleja andme andjat.

(8) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu

andmebaasis.

5. peatükk

ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU

ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE

§ 17. Andmete töötlemine ja avaldamine

(1) Andmete töötlemisel järgitakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 alusel kehtestatud

andmekogu turvameetmete süsteemi nõudeid.

(2) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud

töötlejal.

(3) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete

täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende

töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töösuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides

sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

§ 18. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus

(1) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. Piiratud

juurdepääsuga andmeid kasutatakse tööalasel ja statistilisel otstarbel.

(2) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed:

1) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse kantud

andmed, sh laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate laste, noorte ja täiskasvanute andmed;

2) harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.

(3) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja

ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või

tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu,

arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(4) Andmekogus sisalduvatele andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe

seaduses sätestatud korras. Andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on

juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38

lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava taotluse alusel.

(5) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on:

1) isikul teda puudutavate andmete suhtes;

2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.

§ 19. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust

väljastamine

(1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele antakse juurdepääsuõigus pärast

kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist.

(2) Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule volitatud töötlejale

esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud:

1) milliseid andmeid taotletakse;

2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi,

aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks

dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust;

3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk;

4) taotluse esitamise kuupäev.

(3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva

jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise

eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja.

(4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate

andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise

eesmärk, maht ja väljastamise kord.

(5) Andmeid väljastatakse digitaalsel kujul.

(6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,

millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati ning andmete küsimise ja väljastamise oma

dokumendihaldussüsteemis.

(7) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete

täitmiseks.

(8) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta.

§ 20. Andmete logimine

(1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja päringud piiratud juurdepääsuga

andmete kohta logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi,

mobiil-ID või Smart-ID abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg

ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut.

(2) Isikutel, kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu autentida,

saavad volitatud töötaja loal kasutajakonto ning logida selle kaudu andmekogusse.

(3) Logi säilitatakse neli aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja möödumisel

logi andmed kustutatakse.

6. peatükk

JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU

FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE

§ 21. Järelevalve andmekogu pidamise üle

Järelevalvet andmekogu pidamise üle teevad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus

vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele.

§ 22. Andmekogu finantseerimine

Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu.

§ 23. Andmekogu likvideerimine

(1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või

riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.

(3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt.

7. peatükk

RAKENDUSSÄTE

§ 24. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. septembril.

Lisa 1

Rahvakultuuri andmekogusse esitatavate andmete loetelu

I Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU)

1.1. Organisatsiooni üldandmed

1.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik

1.1.2. Organisatsiooni valdkond (rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid,

puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika, muu organisatsioon)

1.1.3. Organisatsiooni registrikood

1.1.4. Organisatsiooni registreeritud nimi

1.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg

1.1.6. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala)

1.1.7. Organisatsiooni tegevjuhi andmed - isikukood

1.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi

1.1.9. Organisatsiooni tegevjuhi andmed - perekonnanimi

1.1.10. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – ametinimetus

1.1.11. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – kontakttelefon

1.1.12. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – e-posti aadress

1.1.13. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond

1.1.14. Organisatsiooni juriidiline aadress – omavalitsus

1.1.15. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus

1.1.16. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress

1.1.17. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks

1.1.18. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon

1.1.19. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress

1.1.20. Organisatsiooni kontaktandmed – veebileht

1.2 Kollektiivi üldandmed 1.2.1 Kollektiivi nimi

1.2.2. Kollektiivi valdkondlik määratlus

1.2.3. Kollektiivi tegevusala

1.2.4. Kollektiivi vanuserühm

1.2.5. Kollektiivi pidaja nimi

1.2.6. Kollektiivi pidaja omaniku liik

1.2.7. Kollektiivi juhendaja nimi

1.2.8. Kollektiivi asutamise aeg

1.2.9. Kollektiivi rahvuslik määratlus

1.2.10. Kollektiivi kontaktaadress – maakond

1.2.11. Kollektiivi kontaktaadress – omavalitsus

1.2.12. Kollektiivi kontaktaadress – asustusüksus

1.2.13. Kollektiivi kontaktaadress – väikekoht

1.2.14. Kollektiivi kontaktaadress – aadressinumber

1.2.15. Kollektiivi kontaktaadress – hoone osa

1.2.16. Kollektiivi kontaktaadress – postiindeks

1.2.17. Kollektiivi kontaktandmed – kontakttelefon

1.2.18. Kollektiivi kontaktandmed – e-posti aadress

1.2.19. Kollektiivi kontaktandmed – veebileht

1.2.20. Kollektiivi liikmete arv

1.2.21. Kollektiivis osalejate sugu – naised (arv)

1.2.22. Kollektiivis osalejate sugu – mehed (arv)

1.2.23. Kollektiivis osalejate keskmine vanus

1.2.24. Kollektiivi osalemine piirkondlike pidudel - maakond

1.2.25. Kollektiivi osalemine kohalikel pidudel - vald

1.2.26. Kollektiivi osalemine valdkondlikel pidudel

1.2.27. Kollektiivi osalemine koolitustel

1.3 Rahvakultuuri harrastajate andmed 1.3.1. Eesnimi

1.3.2. Perekonnanimi

1.3.3. Isikukood

1.3.4. Kontakttelefon

1.3.5. E-posti aadress

1.3.6. Hariduse andmed - õppeasutus

1.3.7. Hariduse andmed – lõpetamise aasta

1.3.8. Hariduse andmed – eriala

1.3.9. Staaž kultuurivaldkonnas - aastates

1.3.10. Staaž kultuurivaldkonnas – valdkond

1.3.11. Roll/staatus

1.3.12. Kutsekvalifikatsioon

1.3.13. Tegevusala

1.3.14. Tegevuspiirkond – maakond

1.3.15. Tegevuspiirkond – omavalitsus

1.3.16. Tegevuspiirkond – aadress

1.3.17. Tegevuspiirkond – postiindeks

1.3.18. Kuuluvus kollektiivi – nimi

1.3.19. Kuuluvus rahvakultuuri organisatsioonidesse - asutus

1.3.20. Valdkondlikud tunnustused - asutus

1.4 Rahvakultuuri hoonete andmed 1.4.1. Rahvakultuuri hoone nimi

1.4.2. Rahvakultuuri hoone asukoht – maakond

1.4.3. Rahvakultuuri hoone asukoht – omavalitsus

1.4.4. Rahvakultuuri hoone asukoht – asustusüksus

1.4.5. Rahvakultuuri hoone asukoht – lähiaadress

1.4.6. Rahvakultuuri hoone teeninduspiirkonna elanike arv

1.4.7. Kontakttelefon

1.4.8 Kontaktisiku nimi

1.4.9. E-posti aadress

1.4.10. Kodulehe aadress

1.4.11. Interneti püsiühenduse olemasolu

1.4.12. Avaliku WiFi olemasolu

1.4.13. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu

1.4.14. Rahvakultuuri hoone saali valgus - ja helitehnilised andmed

1.4.15. Rahvakultuuri hoone saali audiovisuaalsed vahendid

1.4.16. Rahvakultuuri hoone vabaõhusündmuste võimalused

1.4.17. Rahvakultuuri hoone saalide arv

1.4.18. Rahvakultuuri hoone saalide mõõtmed

1.4.19. Rahvakultuuri hoone saali valgustuse andmed

1.4.20. Rahvakultuuri hoone saali tööstusvoolu võimalused

1.4.21. Rahvakultuuri hoone saali võimaluste kirjeldus

1.4.22. Rahvakultuuri hoone saali istekohtade arv

1.4.23. Rahvakultuuri hoone WC-kohtade arv

1.4.24. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv rahvakultuuri hoonele kuuluvas

parklas ja territooriumil)

1.4.25. Rahvakultuuri hoone teised hoones asuvad asutused - nimetus

1.4.26. Rahvakultuuri hoone puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu

1.4.27. Rahvakultuuri hoone puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus

1.4.28. Rahvakultuuri hoone liftide arv ja otstarve

1.4.29. Rahvakultuuri hoone peakaitsme suurus- amplites

1.4.30. Rahvakultuuri hoone küttesüsteemi info

1.4.31. Rahvakultuuri hoone ventilatsiooni info

1.4.32. Rahvakultuuri hoone valgus- ja helitehnilised andmed

1.4.33. Rahvakultuuri hoone ehitusaasta

1.4.34. Rahvakultuuri hoone viimane renoveerimisaasta

1.4.35. Rahvakultuuri hoone renoveerimisjärk

1.4.36. Rahvakultuuri hoonena kasutuses oleku aasta

1.4.37. Muu info

1.4.38. Rahvakultuuri hoone omaniku andmed - nimi

1.4.39. Rahvakultuuri hoone omaniku registrikood või isikukood

1.4.40. Õiguslik vorm või asutuse liik

1.4.41. Aadress – maakond

1.4.42. Aadress – omavalitsus

1.4.43. Aadress – asustusüksus

1.4.44. Kontakttelefon

1.4.45. E-posti aadress

II Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu

1.1. Organisatsiooni üldandmed 1.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik

1.1.2. Organisatsiooni valdkond - kultuurivaldkond (koorimuusika, rahvatants,

sümfooniaorkestrid, puhkpillimuusika, rahvamuusika, laulu- ja tantsupeo

sündmuseks korraldamise toimkonnad)

1.1.3. Organisatsiooni registrikood

1.1.4. Organisatsiooni registreeritud täisnimi

1.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg

1.1.6. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav

põhitegevusala)

1.1.7. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – isikukood

1.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi

1.1.9. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – perekonnanimi

1.1.10. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – ametinimetus

1.1.11. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – kontakttelefon

1.1.12. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – e-posti aadress

1.1.13. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond

1.1.14. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus

1.1.15. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress

1.1.16. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks

1.1.17. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon

1.1.18. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress

1.1.19. Organisatsiooni kontaktandmed – veebileht

1.2. Kollektiivi katuseorganisatsiooni üldandmed 1.2.1. Organisatsiooni registrikood

1.2.2. Organisatsiooni registreeritud täisnimi

1.2.3. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi

1.2.4. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – perekonnanimi

1.2.5. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond

1.2.6. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus

1.2.7. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress

1.2.8. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks

1.2.9. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon

1.2.10. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress

1.3. Laulu- ja tantsupidude kollektiivide üldandmed 1.3.1. Kollektiivi nimi

1.3.2. Kollektiivi valdkondlik määratlus (laul, tants, rahvamuusika)

1.3.3. Kollektiivi vanuserühm

1.3.4. Kollektiivi katuseorganisatsioon

1.3.5. Kollektiivi asutamise aeg

1.3.6. Kollektiivi kontaktaadress – maakond

1.3.7. Kollektiivi kontaktaadress – asustusüksus

1.3.8. Kollektiivi kontaktaadress – väikekoht

1.3.9. Kollektiivi kontaktaadress – aadressinumber

1.3.10. Kollektiivi kontaktaadress – postiindeks

1.3.11. Kollektiivi kontaktandmed – kontakttelefon

1.3.12. Kollektiivi kontaktandmed – e-posti aadress

1.3.13. Kollektiivi liikmete arv

1.3.14. Kollektiivi liikmete nimekiri

1.4. Laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendajate ja kontaktisikute andmed 1.4.1. Eesnimi

1.4.2. Perekonnanimi

1.4.3. Isikukood

1.4.4. Kontakttelefon

1.4.5. E-posti aadress

1.4.6. Roll (juhendaja, kontaktisik, dirigent vm)

1.5. Laulu- ja tantsupidudel osalejate andmed 1.5.1. Eesnimi

1.5.2. Perekonnanimi

1.5.3. Isikukood (väliskollektiivi isikutel ka sünniaeg)

1.5.4. Roll (laulja, tantsija, pillimängija, võimleja)

1.5.5. Häälerühm, instrumenti

1.6. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud korraldustoimkondade andmed 1.6.1. Toimkonna nimi-tegevusvaldkond (nt turvalisus, staap, lauluväljaku korraldus,

rongkäik jm)

1.6.2. Toimkonnaliikme eesnimi

1.6.3. Toimkonnaliikme perekonnanimi

1.6.4. Toimkonnaliikme isikukood

1.6.5. Toimkonnaliikme kontakttelefon

1.6.6. Toimkonnaliikme e-posti aadress

1.6.7. Roll/staatus

1.7. Laulu- ja tantsupeole registreerumise andmed 1.7.1. Nimekiri laulu- ja tantsupeole registreerunud kollektiividest

1.8. Laulu- ja tantsupeole akrediteerimisel lisanduvad isikud 1.8.1. Kollektiividega lisanduvad saatjad (meditsiinitöötajad, turvatöötajad, muud

saatjad, tugiisikud)

1.8.2. Saatja nimi

1.8.3. Saatja isikukood

1.8.4. Saatja kontaktnumber

1.9. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud seminaride ja eelproovidega seotud

andmed 1.9.1. Toimumise asukoht

1.9.2. Toimumise aadress

1.9.3. Toimumise aeg

1.9.4. Registreerunud kollektiivide juhendajad

1.10. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud majutuskohtadega seotud

andmed 1.10.1. Hoone nimi

1.10.2. Hoone aadress

1.10.3. Hoones majutuvad kollektiivide juhendajad ja kollektiivi liikmed

1.10.4. Kooli vastutava isiku kontaktandmed (nimi, telefon ja e-post)

1.11. Kollektiivi õppematerjalide ja seminaridega seotud tellimuste info ning

arvete esitamiseks andmed 1.11.1. Arve saaja andmed

1.11.2. Arve saaja e-posti aadress

1.11.3. Arve/tellimuse sisu

1.12. Andmed eelmiste pidude kohta 1.12.1. Andmed pidudega seotud seminaride ja eelproovide kohta, osalenud liikmete

kohta (anonüümitud kujul)

1.12.2. Andmed pidudel osalevate kollektiivide ja kollektiividega seotud juhendajate ja

liikmete kohta (anonüümitud kujul)

1.12.3. Anded pidudega seotud toimkondade kohta (anonüümitud kujul)

1.13. Kollektiividele antud eelproovide tagasiside 1.13.1. Individuaalne tagasiside kollektiivi juhendajale kollektiivi taseme, võimekuse ja

ettelaulmise-tantsimise-mängimise puuduste kohta, sh hinded ja koht pingereas.

EELNÕU

05.09.2022

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadus

§ 1. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse 6. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

„3. jagu

Rahvakultuuri andmekogu

§ 791. Rahvakultuuri andmekogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri

andmekogu (edaspidi andmekogu).

(2) Andmekogu eesmärk on rahvakultuuri valdkonna andmete kogumine ja töötlemine

rahvakultuuri korraldamise ja juhtimise ning rahvakultuuri tegevustes osalemise tõhustamiseks,

samuti andmete kogumine ja töötlemine laulu- ja tantsupeo korraldamiseks ning esitatud

andmete kasutamine toetuste eraldamisel.

(3) Andmekogus töödeldavaid andmeid kasutatakse rahvakultuuri ning laulu- ja tantsupeoga

seotud riikliku statistika tegemiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks.

(4) Andmekogul on kaks alamandmekogu:

1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andmed rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta;

2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles

töödeldakse andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja

osalejate kohta.

(5) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:

1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;

3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta;

4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi

kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja

kontaktandmed.

(7) Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende

säilitamise tähtaeg, andmete esitamine ja muutmine, andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse

andmekogu põhimääruses.

(8) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

(9) Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. Andmekogu volitatud

töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja

ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet

Kultuuriministeerium.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist,

korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.“.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses:

„29) muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 9 alusel sõlmitav haldusleping.“.

§ 3. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Seaduse eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse ja muuseumi

tegevuse alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud

kahju riigi poolt hüvitamise tingimused.

(2) Seaduse eesmärk on luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide

arenguks, kes:

1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast;

2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist;

3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele;

4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust;

5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi;

6) edendavad haridust, heaolu, võrdsust ja demokraatiat;

7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

(3) Muuseum käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:

1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või

vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva

muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;

2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;

3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest;

4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;

5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;

6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi

avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike

publikatsioonide vahendusel;

7) kes ei jaota kasumit.

(4) Omandivormi järgi jagunevad muuseumid järgmiselt:

1) riigimuuseum – ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus;

2) riigi sihtasutuse muuseum – riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus või nimetatud

isikute struktuuriüksus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

3) munitsipaalmuuseum – kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutatud juriidiline isik, mille kaasasutaja ei ole riik, või nimetatud asutuse või isiku

struktuuriüksus;

4) avalik-õigusliku isiku muuseum – avalik-õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus;

5) eramuuseum – eraõiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, mis ei ole riigi sihtasutuse

muuseum ega munitsipaalmuuseum.

(5) Käesolevat seadust kohaldatakse riigimuuseumile ja riigi sihtasutuse muuseumile.

Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse

käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on käesolevas seaduses sätestatud.

(6) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni

suhtes juhul, kui see on positiivselt läbinud hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 14 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt.

(7) Museaali väljaveole ja ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja

sisseveo seadust.

(8) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

2) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „seotud muuseumide“ sõnadega „sama piirkonna

või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste kultuuripärandiasutuste“;

4) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogusse arvatud asja ei loeta hoiule võetud

asjaks.“;

5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud

muuseuminõukogu“ sõnaga „Muinsuskaitseameti“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „muuseumide“ sõnadega „ ja teiste

kultuuripärandiasutuste“;

7) paragrahvi 5 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määruses nähakse ette asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise

toimingute vormistamise nõuded ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja

kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise

toimingute vormistamise nõuded.“;

8) paragrahvi 6 lõigetest 1–3, § 15 lõikest 1 ja § 22 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad

„kauemaks kui aastaks“.

9) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele“ sõnadega

„§ 1 lõikes 3 sätestatule“;

11) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos

arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile,

raamatukogule, Rahvusarhiivile või kohaliku omavalitsuse arhiivile või kasutamiseks riigi

sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või

eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral

alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse.“;

12) paragrahvi 11 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal arvatakse muuseumikogust välja,

kui museaal:

1) on hävinud;

2) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või

teisest riigist välja viidud. Sellisel juhul antakse museaal üle omanikule või tagastatakse teisele

riigile.

(2) Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui:

1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;

2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub

museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta

teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum;

3) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud;

4) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada.

(3) Museaali väljaarvamise muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel ning museaali võõrandamise viisi valiku otsustab muuseumi juht, arvestades muuseumi

juhi moodustatud, vähemalt kolmeliikmelise komisjoni põhjendatud ettepanekut.

(4) Riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud kahjustatud ja mittetaastatav asi kantakse

maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara

kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.

(5) Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4

sätestatud alusel väljaarvatud asi võetakse samas muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid

toetaval eesmärgil, antakse üle teisele muuseumile, sõltumata tema omandivormist, või

valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb

avalikes huvides, või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule.“;

13) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „eramuuseumi“ sõnadega „ , mis on saanud

tegevuse lõpetamisele eelnenud 10 aasta jooksul riigieelarvest vähemalt ühel korral

tegevustoetust,“;

15) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõnad „§ 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele“

sõnadega „§ 1 lõikes 3 sätestatule“;

16) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 18. Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmine

(1) Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse

avalik konkurss.

(2) Riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise

korra kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus,

ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum

on selle asutuse struktuuriüksus.

(3) Riigi sihtasutuse muuseumi juhi avaliku konkursi korraldamise tingimused ja kord

sätestatakse sihtasutuse põhikirjas.

(4) Minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht sõlmib

riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

(5) Riigi sihtasutuse nõukogu esimees sõlmib riigi sihtasutuse muuseumi juhiga juhatuse liikme

lepingu kuni viieks aastaks.

(6) Riigimuuseumi juhi tähtajalist töölepingut ja riigi sihtasutuse muuseumi juhatuse liikme

lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord.

(7) Kui riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik

avaliku konkursi korras täita, määrab riigi sihtasutuse muuseumi nõukogu muuseumi juhi

sihtasutuse asutaja või asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.“;

17) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest muuseumi põhimääruses sätestatud

eesmärkide täitmiseks.“;

18) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 2 lõikes 1“ sõnadega „§ 1 lõikes 3“;

19) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21.  Muuseumile riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted

(1) Riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest toetus asutajaõigusi teostava

ministeeriumi kaudu muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate sõnastatud

ootuste täitmiseks.

(2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile, mida ei ole asutanud riik,

määratakse halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks riigieelarvest toetus ministeeriumi

kaudu, kes on muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.

(3) Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile võib

määrata riigieelarvest toetuse muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste

piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud eesmärkidel antavale muuseumide

põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele (edaspidi tegevustoetus)

võib muuseumile määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna või

muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt

olulisteks tegevusteks. Sihtotstarbelise toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse

määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise

täiendavad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

21) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse sõnad „300 eurot“ sõnadega „7500 eurot“ ja sõnad „600

eurot“ sõnadega „15 000 eurot“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse §-d 1 ja 2 jõustuvad 2024. aasta 1. septembril.

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, 2022

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse muinsuskaitseseadust (edaspidi ka MuKS), halduskoostöö seadust

(edaspidi ka HKTS) ja muuseumiseadust (edaspidi ka MuuS).

MuKS-i ja HKTS-i muudatus on seotud riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu

loomisega. Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seaduse või

seaduse alusel antud õigusaktiga. Praegu on rahvakultuuri valdkonnas kaks infosüsteemi, mis

koguvad osaliselt samu andmeid, kuid ei ole omavahel liidestatud ning mille asutamiseks puudub

seadusest tulenev alus:

1) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ka ELT SA) register, mis on töövahend laulu-

ja tantsupidude planeerimiseks ja korraldamiseks ning vajalik keskkond peol osalevatele

kollektiividele;

2) Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) hallatava riigiasutuse Eesti Rahvakultuuri Keskus

(edaspidi ka ERK) hallatav valdkondlik rahvakultuuri andmekogu, mis sisaldab infot

rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ning rahva- ja kultuurimajade

või nendega seotud rajatiste kohta.

Need andmekogud soovitakse liita üheks rahvakultuuri andmekoguks. Selleks, et minna

lähiaastatel üle tulemuspõhisele rahastamismudelile, on vaja koguda statistikat ning hinnata ja

analüüsida regulaarselt rahvakultuuri valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika

kogumine raskendatud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo

Sihtasutuse hallatavate infosüsteemide arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale

oluline esimesel võimalusel need infosüsteemid ühildada ning luua andmekogule õiguslik ja

tehniline alus. Kuigi andmekogu on õiguslikult määratletud mõiste ja nimetatud infosüsteemid

ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse mõttes, on eelnõus edaspidi kasutatud praktikas

kasutusel olevaid mõisteid „ELT SA register“ ja ERK-i rahvakultuuri andmekogu „RAKU“.

MuuS-i suuremate sisuliste muudatustena lihtsustatakse museaalide muuseumikogust

väljaarvamise aluseid ja korda ning uuendatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamise

süsteemi, mis saab olema senisest selgem ja tulemuspõhisem. Riigi asutatud sihtasutuste

tegevuse rahastamine seotakse asutaja ootuste sõnastamisega. Seoses rahastamissüsteemi

muutmisega täpsustatakse muuseumi definitsiooni. Senist kultuuriministri määrust

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite

taotlemise ja määramise kord“ hakkab asendama uus määrus, mis laieneb edaspidi lisaks

Kultuuriministeeriumile teistelegi ministeeriumidele, kelle haldusalas on muuseume. Eraldi

volitusnorm luuakse üksikuteks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku

mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt olulisteks tegevusteks sihtotstarbelise toetuse

määramiseks.

Väiksemad või tehnilist laadi muudatused on järgmised:

- lisatakse säte, mis selgitab MuuS-i eesmärki;

- täpsustatakse omandivormide alusel muuseumide jagunemist;

2

- eramuuseumi mõiste alt jäetakse välja füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvad

muuseumid;

- täpsustatakse sätet, mis puudutab MuuS-i mittekohaldamist teadus- ja arendusasutuse

hallatava teaduskollektsiooni suhtes;

- muuseume kohustatakse kogumispõhimõtete koostamisel arvestama lisaks sama

piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumidele ka teiste kultuuripärandiasutustega

(st arhiivid ja raamatukogud);

- täpsustatakse hoiule võetud asja definitsiooni;

- kohustus küsida muuseumi kogumispõhimõtetele muuseuminõukogu seisukoht

asendatakse nõudega küsida eelnimetatud seisukoht Muinsuskaitseametilt;

- leevendatakse museaali võõrandamise kitsendusi avalik-õigusliku isiku muuseumile,

munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile;

- ühtlustatakse riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmise

korda;

- eri liiki sooduspiletite kehtestamise õigus antakse tervikuna muuseumide pädevusse;

- suurendatakse sunniraha määra.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2210), kultuuriväärtuste osakonna

rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ([email protected], 628 2227) ja personali- ja

õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud „Muuseumide tõhustamiskavaga“, mida kultuuriminister tutvustas

valitsuskabineti 28.04.2022 istungil, kus tehti otsus, et KuM valmistab ette muuseumiseaduse

muutmise seaduse eelnõu hiljemalt oktoobriks 2022.

Eelnõuga muudetakse MuKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 22, HKTS-i

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.11.2021, 7 ja MuuS-i redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 19.03.2019, 103.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostamise eesmärk on:

- asutada rahvakultuuri andmekogu, et saada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid

laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, rahvakultuuripoliitika kujundamiseks ja statistika

kogumiseks ning luua tehnilised võimalused või liidestused valdkondlike toetusmeetmete

menetlemiseks;

- luua lihtne ja minimaalselt vajaliku bürokraatiaga museaalide muuseumikogust

väljaarvamise süsteem, et leevendada kasvavate muuseumikogude probleemi ning

vähendada muuseumitöötajate ja muuseumide omanike töökoormust väljaarvamiste

menetlemisel;

- luua kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste vahendite

kasutuse läbipaistvust tagav muuseumide rahastamismudel;

3

- täpsustada MuuS-i muid sätteid, mille rakendamisel on ilmnenud probleeme.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK

esitati seotud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

2022. aasta aprillis.1 Ministeeriumidest esitasid märkusi Justiitsministeerium,

Rahandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Huvirühmade esindajatest avaldasid

arvamust MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Rahva

Muuseum. Esitatud ettepanekuid arutas KuM-i muuseuminõukogu ning neid on käsitletud eelnõu

vastavasisuliste punktide selgituste juures.

VTK-s seati eesmärgiks lihtsustada museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi,

korrastada muuseumide rahastamist ning luua õiguslik alus uuele rahvakultuuri andmekogule.

Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Väiksema mõjuga või tehnilist laadi muudatused, mida

käsitles VTK lisana esitatud MuuS-i rakendamise tagasiside kokkuvõte, kavandati otse eelnõusse

(sõnastuse korrigeerimised, volitusnormide ülevaatamine, riigiasutuste ja riigi sihtasutuste

nõuete ühtlustamine jms).

Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud suuremate alaeesmärkide

kaupa.

VTK: Luuakse õigusliku alusega riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu. Loodavas

ühises andmekogus on andmed avalikult kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed.

Eelnõus on sätestatud andmekogu eesmärk, kogutavate andmete põhiliigid ning volitusnorm

andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Rakendusakti kavandis sätestatakse andmekogu

pidamise detailsem kord.

VTK: Museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteem on lihtne ja minimaalselt vajaliku

bürokraatiaga, et maandada süsteemi kuritarvitamise riske.

Eelnõuga antakse muuseumidele suurem kaalutlusõigus kogust väljaarvamise alustes, viiakse

kogust väljaarvamise otsustamine samale tasemele kui kogusse arvamisel ning laiendatakse

isikute ringi, kellele võib kogust väljaarvatud museaale üle anda.

VTK: Kehtestatud on kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste

vahendite kasutuse läbipaistvust tagav muuseumide rahastamismudel. Sõnastatud on põhimõtted,

mis eesmärgil riik muuseume toetab. Selgelt on eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi

asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi

poolt muudesse muuseumidesse panustamise eesmärgid. Rahastamissüsteemi täpsem kord

reguleeritakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil.

Rahastamispõhimõtteid järgivad ka kõik teised ministeeriumid, kelle haldusalas muuseume on.

St kultuuriminister kui muuseumivaldkonna eest vastutava minister kehtestab oma määrusega

vastava korra, mida rakendavad ka teised ministeeriumid kui muuseumide asutajad.

Eelnõus nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik muuseume toetab. Seejuures on eristatud

riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide

põhikirjaliste eesmärkide täitmine, halduslepinguga antud ülesannete täitmise toetus ja

riigieelarvest muudesse muuseumidesse panustamise motiivid. Riigipoolne baasfinantseerimine

on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele põhimõttel, et riik toetab

nende põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmist. Muudel

juhtudel eelistatakse toetuse eraldamisel muuseume, mille tegevus toetab muuseumi teenuste

1 Muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

4

paremat regionaalset kättesaadavust ja valdkondlikku mitmekesisust. Rahastamissüsteemi

täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse

tasandil. Sinna on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 – muinsuskaitseseaduse muutmine ja rahvakultuuri andmekogu loomine.

MuKS määratleb lisaks ainelisele kultuuripärandile ka vaimse kultuuripärandi. MuKS-i § 5

lõike 1 kohaselt on vaimne kultuuripärand põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja

väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja

kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma

kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tähendab vaimse kultuuripärandi kaitse tingimuste loomist vaimse kultuuripärandi elujõulisuse

tagamiseks. See hõlmab muu hulgas vaimse kultuuripärandi väljaselgitamist, uurimist,

dokumenteerimist ja populariseerimist. MuKS-i § 74 lõike 2 kohaselt on vaimse kultuuripärandi

kaitse korraldaja KuM.

MuKS-i muudatusega täiendatakse seaduse 6. peatükki 3. jaoga „Rahvakultuuri andmekogu“.

See jagu koosneb ühest paragrahvist (§ 791). Rahvakultuuri andmekoguga seotud regulatsioon

sobib sinna seetõttu, et sama peatüki teine jagu reguleerib materiaalse kultuuripärandi ehk

kultuurimälestiste registriga seonduvat. Seega on kahe pärandivaldkonna regulatsioon koondatud

ühte peatükki.

Eelnõu kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri

andmekogu.

Andmekogu eesmärk on rahvakultuuri valdkonna andmete kogumine ja töötlemine rahvakultuuri

korraldamise ja juhtimise ning rahvakultuuri tegevustes osalemise tõhustamiseks, samuti

andmete kogumine ja töötlemine laulu- ja tantsupeo korraldamiseks ning esitatud andmete

kasutamine toetuste eraldamisel.

Andmekogus töödeldavaid andmeid kasutatakse rahvakultuuri ning laulu- ja tantsupeoga seotud

riikliku statistika tegemiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks.

Andmekogul on kaks alamandmekogu:

1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andmed rahvakultuuriga tegelevate

organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta;

2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles töödeldakse

andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja osalejate kohta.

Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmekogu

põhimääruse kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 5), seda edaspidi täiendatakse.

Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:

1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;

3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta

(harrastaja esitab oma andmed andmekogusse ise omal soovil ja määratleb, kas soovib oma

andmete avalikustamist);

4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi kontaktisiku,

kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed (need andmed

on juurdepääsupiirangutega).

5

Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende

säilitamise tähtaeg, andmete esitamine ja muutmine, andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse

andmekogu põhimääruses.

Andmekogu vastutav töötleja on KuM. Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu

põhimääruses. Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita

eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel

teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet KuM. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt

või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist,

korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

HKTS-i § 3 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet

täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-is sätestatud

tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule

juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. HKTS-i § 4 kohaselt näeb täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus ette

täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, selle täitmise üle haldusjärelevalvet

teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui

haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või

füüsilisel isikul haldusülesande edasist täitmist jätkata.

Kultuuriminister võib anda andmekogu volitatud töötleja ülesanded halduslepingu alusel

täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele

isikule võimaldab KuM-il keskenduda kultuuripoliitika kujundamisele ja selle elluviimisele.

Vastava muudatusega on seotud ka eelnõu § 2, millega muudetakse halduskoostöö seadust.

HKTS-i § 13 lg 1 sätestab üldnormina, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise

halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduse teenuste hankelepingu sõlmimise

tingimustest ja hankemenetluse pidamise korrast. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab juhud, millal

eelnimetatud üldnormi ei kohaldata. Eelnõuga antakse võimalus anda haldusülesanne ilma

vastavaid menetlusi läbi viimata ELT SA-le.

KuM on seisukohal, et haldusülesande andmine ELT SA-le laulu- ja tantsupeo alamandmekogu

osas on ainuvõimalik valik, sest sihtasutus oma põhikirja kohaselt korraldab laulu- ja tantsupeol

osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust.

Sihtasutus hoolitseb laulu- ja tantsupeo protsessi kestlikkuse eest, korraldades koostööd kõigi

valdkonna arengut tagavate organisatsioonidega, planeerides protsessi väga pikas perspektiivis

ning koondades kõigis olulistes valdkondades protsessile vajalikke teadmisi. ELT SA põhikirja

kohaselt on sihtasutuse eesmärk tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo

kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine,

samuti laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja

tantsupidude kõrge kunstiline tase (põhikirja punkt 82). Eelnõuga nähakse ette võimalus anda

haldusülesanne konkreetsele isikule ja sõlmida haldusleping hankemenetlusest loobudes.

Eelnõu § 3 punkt 1 – muudetakse muuseumiseaduse § 1, mis puudutab seaduse reguleerimis- ja

kohaldamisala. Kõnealune paragrahv kehtestatakse tervikuna uues sõnastuses.

Paragrahvi lisatakse seaduse eesmärk, et oleks selgemalt väljendatud, mida seadusandja

muuseumide tegevust puudutava regulatsiooni kehtestamise kaudu saavutada soovib. Kehtivas

2 https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2018/11/ELSA_P%C3%B5hikiri-2018.pdf

6

seaduses eesmärki selgesõnaliselt kirjas ei ole. See on üksnes tuletatav MuuS-i § 2 lõikes 1

toodud muuseumi definitsioonist. Seaduse eesmärk kui õigusakti juhtmõte on olemas nii

MuKS-is kui ka mitmete teise riikide muinsuskaitse- ja muuseumiseadustes.

Eelnõu kohaselt on seaduse eesmärk luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste

muuseumide arenguks, kes:

1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast;

2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist;

3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele;

4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust;

5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi;

6) edendavad haridust, heaolu, võrdsust ja demokraatiat;

7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

Eesmärgi sõnastamisel on eeskuju võetud Soome muuseumiseadusest (punktid 1, 3, 4 ja 6).

Samuti on kasutatud märksõnu, mis on seoses Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

muuseumi definitsiooni3 uuendamisega toimunud kaasamisega Eestis kõige suuremat toetust

leidnud (punktid 2 ja 5).

Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes4 lk-l 53 toodud

ettepanekul laiendatakse kehtiva seaduse nõuet arvestada (ainult) laste ja puuetega inimeste

vajadusega. Senise kahe sihtgrupi nimetamise asemel tuuakse seaduse eesmärki sisse

laiapõhjaline ligipääsetavuse käsitlus, mis arvestab kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses (punkt 7).

Eesmärgi sõnastus rõhutab muuseumide laiemat ühiskondlikku rolli. Tänapäevane muuseum ei

saa olla pelgalt passiivne pärandi säilitaja, vaid muuseumi põhitegevus tuleb siduda mõne

ühiskondliku kitsaskoha lahendamise, teadlikkuse suurendamise ja lahenduste otsimisega.

Seejuures on muuseumikogud endiselt muuseumide olulisim osa, kuid kogudele tuleb uurimis-

ja teadustöö abil luua kontekst ja seda koos muuseumi ümber oleva kogukonna ja sotsiaalse

võrgustikuga. Mida laiapõhjalisemalt seda teha, seda kõnekamaks muutuvad objektid.

Eelnõus täpsustatakse muuseumi mõistet. Kehtivas seaduses on muuseumi definitsioon §-s 2

mõistete all. Eelnõus seotakse muuseumi mõiste selguse huvides seaduse kohaldamisalaga, sest

nii selle sätte kui ka tervikuna seaduse eesmärk ei ole reguleerida, kes võib ennast muuseumiks

nimetada. Kui seaduse eesmärgis on kirjas muuseumide üldine visioon ja tegevuse laiem

eesmärk, siis muuseumi mõiste sisaldab miinimumnõudeid, mille alusel hinnatakse, kas taotlejal

on õigus riigieelarvest tegevustoetusele ja liitumisele muuseumide infosüsteemiga (edaspidi

MuIS).

Muuseum seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:

1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt

poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu

kasutamise tähtajatu leping;

2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;

3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest;

4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;

5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;

3 http://www.icomeesti.ee/muud-icomi-dokumendid/muuseumidefinitsioon 4 https://www.riigikantselei.ee/media/1169/download

7

6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi

avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike

publikatsioonide vahendusel;

7) kes ei jaota kasumit.

Kehtivas seaduses viidatakse rahastamise ja MuIS-iga liitumise sätetes ainult muuseumi

ülesannetele, mitte tervikuna § 2 lõikele 1, mis on praktikas tekitanud vaidlusi erinevate

tõlgendamisvõimaluste üle. Uus sõnastus on konkreetsem ja võimaldab objektiivsemalt hinnata

muuseumi tegevuse vastavust seaduses toodud nõuetele. Tingimuste määramisel on lähtutud

avalikust huvist toetada professionaalseid muuseume, kes panustavad nii Eesti kultuuripärandi

säilimisse, uurimisse kui ka vahendamisse ning laiemalt ühiskonna valupunktide lahendamisse.

Muuseumi mõiste alla ei ole seega hõlmatud külastuskeskused ja teemapargid, kes võivad küll

kasutada muuseumi nimetust, kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena, sest ei pea täitma

kõiki n-ö klassikalise muuseumi ülesandeid, millest eelkõige töö kogudega ei ole otseselt rahalist

tulu toov tegevus.

Selgitame järgnevalt iga nõuet täpsemalt:

1) Uue punktina on Hollandi eeskujul sisse toodud muuseumikogu omandiõigust puudutav säte.

Eelnõu kohaselt peab muuseumil olema muuseumikogu, millesse kuuluvatest museaalidest

peab vähemalt pool kuuluma muuseumile või peab vähemalt poolte museaalide kohta olema

sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise

tähtajatu leping. See säte puudutab eelkõige füüsiliste isikute asutatud muuseume, kes on seni

kasutanud skeemi, kus kollektsionäärist füüsiline isik asutab juriidilise keha, mis tegutseb

n-ö muuseumina, kuid museaalide kogumine toimub endiselt füüsilisele isikule. Üldjuhul ei

ole selle erakogu kasutamine ja edasine saatus, kui juriidiline isik peaks tegevuse lõpetama,

kuidagi reguleeritud. Sellisel juhul ei ole aga riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine

põhjendatud, sest muuseumi põhitegevuse üks eesmärke on kultuuripärandi pikaajaline

säilitamine. Muuseum ei saa seda tagada, kui tal puudub kontroll nimetatud vara üle. Kui

erakollektsionäär ei soovi oma kogu muuseumile üle anda või pikaajalist kasutuslepingut

sõlmida, siis muuseumil ei ole õigust tegevustoetusele.

2) „Kogumise“ ja „eesmärgipärasuse“ tõlgendamisel tuleb arvesse võtta MuuS-i § 2 lõikes 4

toodud kogumispõhimõtete definitsiooni. Seega ei saa muuseumis toimuv kogumistegevus

olla lihtsalt asjade kokkutoomine, vaid muuseum peab olema koostanud kogumispõhimõtted,

mis on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad

muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Samuti peab kogumisel arvestama

teiste muuseumide ja muude kultuuripärandiasutuste tegevusega. Võrreldes kehtiva

seadusega on lisaks kultuuripärandile sisse toodud looduspärandi mõiste. Kuigi

kultuuripärandit võib tõlgendada ka laiemalt nii, et muuseumisse kogutud pärand on

musealiseeritud, st seda vaadatakse alati läbi inimese prisma ja seega sisaldab vaikimisi

kultuuri komponenti, siis selguse huvides on eelnõus eraldi mainitud ka looduspärand.

3) Museaalide üle arvestuse pidamise nõue, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest, on samas sõnastuses ka kehtivas seaduses, sest korrektne ja

põhjalik muuseumikogu dokumenteerimine on aluseks muuseumi muude ülesannete

täitmisele. Muuseumivaldkonnas on vastavaks alusdokumendiks „Statement of principles of

museum documentation“5, mille koostas Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

dokumenteerimise alakomitee CIDOC (International Committee for Documentation).

4) Muuseumikogu pikaajalise säilimise tagamise nõue tähendab, et muuseum peab tagama, et

hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaalide transportimise

korraldus on piisavad, et hoida ära museaalide kahjustumine ja hävimine nii tava- kui ka

5 https://cidoc.mini.icom.museum/working-groups/documentation-standards/principles-of-museum-

documentation/

8

võimalikus ohuolukorras. Seega peab muuseum läbi mõtlema sellega seotud töökorralduse,

tegema riskianalüüsi, kehtestama asjakohased korrad (nt ruumide temperatuuri- ja

niiskusrežiimi registreerimise korra, hoidlate kasutamise korra, muuseumikogu kasutamise

korra jms).

5) Muuseumikogu huvilistele kättesaadavaks tegemise nõue tähendab, et näiteks üliõpilastel,

kodu-uurijatel, teadlastel on võimalik kokkuleppel muuseumiga tutvuda hoidlates olevate

museaalidega. Seda nõuet ei asenda muuseumikogu tutvustamine veebis või näitustel, v.a

erandjuhud, kui püsinäitusel ongi eksponeeritud terve muuseumikogu.

6) Muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustöö tähendab minimaalsel tasemel seda, et

muuseum kogub ja süstematiseerib museaalidega seotud andmeid, muudab need

võrreldavaks ja elektrooniliselt analüüsitavaks (see tähendab andmete sisestamist nt MuIS-i

või muusse infosüsteemi). Selle töö tulemusi peab muuseum avalikkusele esitama näituste,

hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide

vahendusel. Näitused võivad olla kas ainult püsinäitused või ainult ajutised näitused või ka

mõlemad. Hariduslike tegevuste või sündmuste alla loetakse muuseumitunde, giidituure,

loenguid, töötubasid, seminare jms. Populaarteaduslikud publikatsioonid tähendavad

minimaalselt muuseumi mõnda uurimisteemat käsitlevat artiklit, mille on kirjutanud kas

muuseumi töötaja või muuseumi otsene koostööpartner ning mis on ilmunud avalikus

meedias. Kokkuvõttes on miinimumnõudeks kogudel põhinev uurimistöö. Lisaks võib

muuseum teha uurimis- ja teadustööd oma teemavaldkonnas laiemalt, mis omakorda annab

lisateavet täiendavaks kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsiks, kuid see ei ole

eeltingimus tegevustoetuse saamiseks või MuIS-iga liitumiseks.

7) Kehtivas seaduses on olemas majandusliku kasumi mittetaotlemise tingimus. Muudatusega

täpsustakse, et keelatud ei ole kasumi teenimine, kui see suunatakse muuseumi arendusse,

vaid kasumi jaotamine. Tulu teenimine on muuseumidele kindlasti vajalik, sest

majanduslikult jätkusuutlik muuseum suudab edukamalt oma sisulisi eesmärke täita. Lisaks

näitab omatulu teenimise võimekus seda, kas ühiskonnas üldse on nõudlus selle teenuse

järele. Seega muuseum võib ja peab teenima tulu, kuid võib seda kasutada ainult oma sisuliste

eesmärkide saavutamiseks, mitte jaotama kasumina omanikele või asutajatele.

Kohaldamisala selgema määratluse huvides täpsustakse eelnõuga muuseumide jagunemist

omandivormide alusel. Omandivormi järgi jagunevad muuseumid järgmiselt:

1) riigimuuseum – ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus;

2) riigi sihtasutuse muuseum – riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus või nimetatud

isikute struktuuriüksus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

3) munitsipaalmuuseum – kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse

asutatud juriidiline isik, mille kaasasutaja ei ole riik, või nimetatud asutuse või isiku

struktuuriüksus;

4) avalik-õigusliku isiku muuseum – avalik-õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus;

5) eramuuseum – eraõiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, mis ei ole riigi sihtasutuse

muuseum ega munitsipaalmuuseum.

Sisulise muudatusena jäetakse eramuuseumi mõiste alt välja füüsilisest isikust ettevõtjale

kuuluvad muuseumid. Statistikaameti andmetel füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvaid

muuseume Eestis ei ole. Taoline tegevusvorm on ka vastuolus muuseumide olemuse ning

rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõttega, et muuseumid ei sea endale sihiks kasumi teenimist,

mis aga ettevõtluses on tegevuse eesmärk.

Struktuuriüksus ei tähenda selles sättes ainult esimese tasandi üksust, vaid võib olla ka mõne

alama taseme struktuuriüksus. Näiteks ülikooli raamatukogu on ülikooli struktuuriüksus, mille

struktuuriüksus on omakorda muuseum (nt TalTechi muuseum).

9

Eelnõuga täpsustatakse ka sätet, mis puudutab MuuS-i mittekohaldamist teadus- ja

arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes. Sellekohase ettepaneku esitas Haridus- ja

Teadusministeerium VTK kooskõlastamise käigus. Kehtiva seaduse järgi ei kohaldata seadust

teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui selle andmed on kantud

teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi

(edaspidi ETIS). Kuna Haridus- ja Teadusministeerium ei kontrolli, kes ja millised oma andmed

ETIS-e teaduskollektsioonide moodulisse kannab, on põhjendatum viidata sellele, et seadus ei

kohaldu neile kollektsioonidele, mis on positiivselt läbinud hindamise teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse § 14 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud tingimustele. Seega on viidatud

kollektsioonidele, mille puhul on veendutud, et nende tingimused ja sisuga toimetamise viisid

vastavad valdkonna kvaliteedistandardile.

Eelnõu § 3 punktid 2, 10, 15 ja 18 – kehtetuks tunnistatakse MuuS-i § 2 lõige 1, mis sõnastab

muuseumi mõiste, sest vastav säte viiakse muudetud kujul § 1 alla (vt seletuskirja eelmist punkti).

Seetõttu asendatakse läbivalt ka viited eelnimetatud lõikele.

Eelnõu § 3 punkt 3 – muuseume kohustatakse oma kogumispõhimõtete koostamisel arvestama

lisaks teistele muuseumidele ka muude kultuuripärandiasutustega. Muudatuse eesmärk on

vähendada kogumisel dubleerimist muuseumide, arhiivide ja raamatukogude vahel.

Kultuuripärandiasutuse mõiste on kasutusel ka autoriõiguse seaduses, kus see hõlmab avalikke

raamatukogusid, muuseume, arhiive ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevaid asutusi.

Selle muudatuse tõttu on vaja muuta ka MuuS-i § 5 lõike 4 punkti 2 (eelnõu § 2 p 6). Mõlemad

sätted ühtlustatakse ka keeleliselt, kasutades edaspidi mõlemas mõistet „sama piirkonna või

sarnase ainevaldkonna muuseumid“ (kehtivas seaduses on ühes sättes kasutusel „seotud

muuseumid“).

Eelnõu § 3 punktid 4 ja 8 – hoiule võetud asja mõiste täiendamisega muudetakse hoiulevõetud

asjade MuIS-is vormistamise nõuete loogikat. Edaspidi ei eristata hoiule võetavaid asju hoiule

võtmise perioodi järgi (kuni üheks aastaks vs. kauemaks kui üheks aastaks), vaid hoiule võtmise

eesmärgi järgi. St MuIS-is peab edaspidi dokumenteerima asjad, mis võetakse hoiule hoiustamise

eesmärgil, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule näitusele. Vastav muudatus on juba plaanitud ka

MuIS 2.0 I etapi arendustöödesse. Seepärast muudetakse ka kõiki teisi MuuS-i sätteid, mis

sisaldavad määratlust „kauemaks kui aastaks“ .

Eelnõu § 3 punkt 5 – kohustus küsida muuseumi kogumispõhimõtetele muuseuminõukogu

seisukoht asendatakse nõudega küsida eelnimetatud seisukoht Muinsuskaitseametilt.

Kogumispõhimõtete koostamise kohustus kehtib juba alates 15.07.2013. Praeguseks on kõik

need muuseumid, kellele muuseumiseadus kohaldub, oma kogumispõhimõtted koostanud ning

muuseuminõukogu on neile oma seisukoha ka andnud. Kogumispõhimõtete muudatusi ei pea

seaduse kohaselt muuseuminõukoguga kooskõlastama. Vajaduse korral saab muuseume sel

teemal nõustada ja ka võimalikele üksikutele uutele kogumispõhimõtetele oma seisukoha anda

Muinsuskaitseamet, kelle põhimääruse järgne ülesanne see alates 03.05.2019 on.

Muinsuskaitseameti põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 6 kohaselt koordineerib amet muuseumide

riiklikku kogumispoliitikat, annab suuniseid muuseumide kogumispõhimõtete kujundamiseks

ning nõustab muuseumide tegevusega seotud küsimustes.

Eelnõu koostamise käigus arutati ka küsimust, kas seaduse tasandil ministri nõuandva kogu

loomise ja tegevuse reguleerimine on endiselt vajalik või mitte, arvestades asjaolu, et loomisel

on Eesti muuseumide liit. Arutati, kas muuseuminõukogu rolli võiks täita loodav liit või ka

praegu umbes kaks korda aastas Muinsuskaitseameti eestvedamisel kogunev muuseumijuhtide

ümarlaud. Eri osapooli ära kuulates jõudis KuM järeldusele, et kuigi minister võib moodustada

nõuandvaid kogusid ka ministeeriumi põhimääruse alusel, annab seaduses sellise kogu

10

fikseerimine sotsiaalsetele partneritele olulise kindlustunde, et neid sellises, praegu juba

tegutsevas vormis edaspidigi kaasatakse. Seetõttu muuseuminõukogu moodustamist reguleerivat

paragrahvi (§ 19) ei muudeta. Küll aga on plaanis vähendada muuseuminõukogu koosseisu ning

osapooltele selgemalt teadvustada, et tegemist ei ole huvikaitseorganisatsiooni ega muuseumide

esindusorganiga, vaid eksperdikoguga, mille liikmed annavad ministrile nõu, lähtudes oma

isiklikest eksperditeadmistest.

Eelnõu § 3 punkt 7 – korrigeeritakse kultuuriministri määruse volitusnormi. Kuna määrust on

kavas lihtsustada ja edaspidi mitte nii detailselt reguleerida muuseumikogu täiendamist, võetakse

volitusnormist välja viide MuuS-i § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtetele.

Eelnõu § 3 punktid 9, 11, 12 ja 13 – lihtsustakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise

reegleid ja selle vormistamise nõudeid, et vähendada bürokraatiat ja ülereguleerimist.

Alates MuuS-i jõustumisest kuni 31.12.2021 on kultuuriministri otsusega (46 käskkirjaga)

KuM-i6 haldusalasse kuuluvatest muuseumikogudest välja arvatud 50 645 museaali (kokku on

riigile kuuluvates kogudes u 4 miljonit museaali). Neist:

 92 museaali tagastati omanikule või pärijatele (nende nõudmisel või kohtuotsusega);

 u 1200 olid kadunud või pöördumatult kahjustunud;

 u 49 200 arvati välja sisulistel põhjustel7. Neist:

o u 23 800 – fotod, negatiivid või fotokoopiad;

o u 18 200 – trükised/perioodika;

o u 3000 – gemmid;

o u 2900 – mündid;

o u 700 – eksemplarid botaanika, zooloogia ja geoloogia valdkonnast;

o u 300 – eksliibrised;

o u 200 – arhiivimaterjalid;

o u 100 – esemed.

Üldjuhul läksid välja arvatud materjalid sama muuseumi abikogusse (u 33 500). Hävitamisele

läks u 10 400 endist museaali (üldiselt väärtusetud fotokoopiad või väga halvas seisukorras ning

topelt arvel olevad pabermaterjalid). Vähem anti neid üle mõne teise muuseumi kogusse,

Rahvusarhiivile, Eesti Hoiuraamatukogule või Rahvusraamatukogule (kokku u 5300).

Avalikul enampakkumisel on kogust välja arvatud materjale müüdud ainult kahel korral

(mõlemad 2015. aastal, müügitulu oli alla 50 euro).

Ühelt poolt kaasneb kasvavate kogudega rahaline probleem: uute energiasäästlike hoidlate

ehitamine on kallis, raha on vaja ka kogutud materjali läbitöötamiseks ja avalikkusele

kättesaadavaks tegemiseks ning igapäevasteks säilitustegevusteks. Teisalt on hoidlapinna

pideval suurendamisel ka negatiivne keskkonnamõju (nii ehitamine kui ka hoonete

ülalpidamine).

Kuna on ilmne, et muuseumid ei saa oma kogudest tervikuna loobuda ning kogumist ei saa

lõpetada, sest sel juhul kaoks muuseumi kui sellise mõte, on väga oluline varem kogutu kriitiliselt

üle vaadata ning otsustada, kas kõike on vaja säilitada. Kogust väljaarvamise süsteem peaks

olema võimalikult vähese töökoormusega nii muuseumidele kui ka nende omanikele. Samas on

oluline maandada süsteemi võimaliku kuritarvitamise riske.

6 Teiste ministeeriumide haldusalas on numbrid väga väikesed ning ei mõjuta üldpilti. 7 St museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega ja/või sama

muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral

sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum.

11

Praegu on museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord MuuS-is ülereguleeritud

ning sisaldab kohustuslikke menetlustoiminguid, mille sisuline vajalikkus on küsitav. Probleem

seisneb nii väljaarvamise põhimõtetes, otsustustasandis kui ka muuseumikogust välja arvatud

asjaga tehtavates toimingutes.

Eelnõu kohaselt arvatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal

muuseumikogust välja, kui museaal on hävinud või on enne muuseumikogusse arvamist omaniku

tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle

omanikule või tagastatakse teisele riigile.

Lisaks eeltoodule võib museaali muuseumikogust välja arvata, kui:

1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;

2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub

museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta

teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum;

3) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et museaal ei ole säilinud;

4) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada.

Eelnõu kohaselt ei arvata enam kaotsi läinud museaale n-ö automaatselt muuseumikogust välja,

kui on alust arvata, et nad võivad välja ilmuda (st on varastatud, hoidlas valesse riiulisse

paigutatud vms), vaid MuIS-i tehakse märge, et museaal on kaotsi läinud (st museaali staatus

jääb alles, kuid museaali asukohaks märgitakse „teadmata“). Sellisel juhul ei ole ülesleidmise

puhul vaja arvelevõtmise menetlust uuesti läbi teha ning samal ajal on endiselt ka museaali

puudutav kultuuriväärtuslik teave kõigile kättesaadav. Samuti kaob sama museaali numbri alla

nn ennistamise probleem. Sarnaselt on MuKS-is lahendatud varastatud vallasmälestiste teema:

vallasmälestiste puhul ei ole vargus mälestiseks olemise lõpetamise alus. Mälestiseks olemise

võib lõpetada, kui mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole

säilinud (MuKS-i § 20 lg 1 p 7). Ebamõistlike kohustuslike menetlustoimingute äravõtmine

annab muuseumidele võimaluse tegeleda rohkem kogude sisulise analüüsiga. Kadunud

museaalide üle tuleb loomulikult ka edaspidi eraldi arvestust pidada, kuid selleks ei ole vaja

otsust nende kogust väljaarvamise kohta.

Lisaks eeltoodule ei pea enam eelnõu kohaselt museaali, mis on kahjustatud ja mida ei ole

võimalik taastada, igal juhul muuseumikogust välja arvama, sest iga kahjustus ei tähenda, et

museaali sisuline väärtus on kadunud.

Eelnõu kohaselt viiakse museaali muuseumikogust väljaarvamine samale otsustustasandile kui

muuseumikogusse arvamine. St väljaarvamise otsustab muuseum ise, mitte tema

asutaja, arvestades vähemalt kolmeliikmelise komisjoni sellekohast ettepanekut. Selle komisjoni

rolli võib täita näiteks muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon,

aga ka muuseumikogu inventuuri tegemise komisjon või mõni muu selleks moodustatud

komisjon.

Praegu on kogumisotsuse tegemine, mis on sisuliselt rahalise kohustuse võtmine väga pikaks

perioodiks, täielikult muuseumide endi pädevuses, kuid kogust väljaarvamise otsuseid

muuseumid ise teha ei saa. See ei ole mõistlik. Muuseumikogusse museaalide arvelevõtmine ja

kogust väljaarvamine on osa kogude kujundamisest ning muuseumid, kus töötavad vastava ala

spetsialistid, peaksid selles tegevuses olema sõltumatud – seal ei ole asutaja sekkumine vajalik.

Süsteemi kuritarvitamise riske on võimalik erinevate meetmetega maandada. Eelnõu kohaselt ei

saa väljaarvamise otsust teha juht ainuisikuliselt, vaid selle kohta peab ettepaneku tegema

vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Eelnõu ja selle alusel antavad määrused kohustavad

väljaarvamise protsessi dokumenteerima ning selle üle teostab järelevalvet Muinsuskaitseamet.

12

VTK kooskõlastamisel tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda, kas on kindlasti vajalik

lisada eelnõusse säte, et riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad

muuseumid peaksid küsima riigivara valitseja nõusolekut, kui võõrandamisele või hävitamisele

läheb museaal, mille rahaline väärtus ületab 30 000 eurot. KuM jõudis küsimust uuesti

analüüsides Rahandusministeeriumiga samale järeldusele, et selle sätte lisamine ei ole vajalik,

sest riigivaraseadus võimaldab riigivara valitsejal seda oma haldusalas käskkirjaga reguleerida.

Näiteks KuM-i valitsemisala riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord näebki juba ette,

et alla 30 000 eurose väärtusega vallasasjade võõrandamise ja mahakandmise otsustamise õigus

on riigiasutuse juhil. Seega erisätet riigimuuseumidele 30 000 eurose piirmäära kohta eelnõusse

ei lisatud, küll aga on vajalik üldine säte, kes väljaarvamise otsustab, sest see kehtib kõigile

MuIS-iga liitunud muuseumidele, kelle hulgas on ka asutusi, kes riigiasutused ei ole.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks MuuS-i § 7, mis reguleerib museaali üleandmist teisele

muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile. Üleandmine on väljaarvamisele järgnev

toiming, mitte omaette alus museaali muuseumikogust väljaarvamiseks. Samal põhjusel

tunnistatakse kehtetuks ka MuuS-i § 11 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt arvatakse muuseumide

andmekoguga liitunud muuseumi museaal muuseumikogust välja, kui museaal antakse § 7 alusel

üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile.

Muudetakse ka § 10 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 2, mis viitavad samuti §-le 7.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse ka MuuS-i § 11 lõikes 5 toodud aluseid, mida saab riigile

kuuluvast muuseumikogust § 11 lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asjaga teha. Kehtiva

MuuS-i § 11 lõike 5 kohaselt võetakse riigile kuuluvast muuseumikogust lõikes 2 sätestatud

alusel väljaarvatud asi samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis

kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle raamatukogule või arhiivile või

tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. MuuS-i § 11 lõige 6 näeb ette,

et kui lõikes 5 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul

enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest. MuuS-i § 11 lõige 8 sätestab, et kui

võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu

võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55

lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja

hävitamise korra kohaselt.

Tegelikkuses on lisaks raamatukogudele ja arhiividele mitmeid teisi avaliku sektori asutusi (nt

koolid, lasteaiad, vanglad, eakate päevakeskused), kes saaksid muuseumikogust väljaarvatud

materjale oma tegevuses kasutada. Seega, muudatuse kohaselt võib muuseumikogust

väljaarvatud materjale anda lisaks kultuuripärandiasutustele ka valitsusasutusele, kohaliku

omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides. Asutuste

ringi laiendamine isikute või asutustega, kellele tohiks muuseumikogust välja arvatud asju üle

anda, motiveeriks muuseume rohkem väljaarvamisi tegema ning oleks ühtlasi

keskkonnasõbralikum alternatiiv nende hävitamisele.

Eelnõu § 3 punkt 14 – leevendatakse museaali võõrandamise kitsendusi avalik-õigusliku isiku

muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile. Praegune absoluutne keeld ilma riigile

pakkumata oma vara võõrandada ei ole proportsionaalne ega praktikas rakendatav, sest KuM-il

ei ole võimalik selle sätte täitmist kontrollida. Muudatuse kohaselt piiratakse seda kohustust

nende muuseumidega, kes on saanud viimase 10 aasta jooksul riigilt tegevustoetust. See

võimaldab realistlikumalt omada ülevaadet võimalikest muuseumikogude võõrandamise

juhtumitest ning lisada edaspidi ka tegevustoetuste lepingutesse vastava kohustuse.

Eelnõu § 3 punkt 16 – ühtlustatakse riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba

ametikoha täitmise korda. Kehtiv seadus reguleerib ainult riigimuuseumi juhi ametikohaga

13

seonduvat ning samas ei reguleeri, kas ja mitu korda võib juhi lepingut ilma konkursita

pikendada. Eelnõu näeb ette, et nii riigimuuseumi kui ka riigi sihtasutuse muuseumi juht

(juhatuse liige) tuleb valida avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks ning juhiga sõlmitud

lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Muudatus tagab regulaarsete

konkursside toimumise ja annab ametis olevatele juhtidele võimaluse oma eesmärgid teatud aja

tagant üle vaadata ning uutele tulijatele võimaluse kandideerida.

Eelnõu näeb ette ka erisuse juhuks, kui juhatuse liikme vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel

võimalik avaliku konkursi korras täita. Sel juhul määrab sihtasutuse nõukogu asutaja(te)

nõusolekul juhi avalikku konkurssi korraldamata. Muudatus on vajalik põhjusel, et sihtasutus ei

saa jääda ilma juhatuseta, kuid olukorras, kus juht ootamatult töölt lahkub, ei pruugi olla konkursi

korraldamiseks piisavalt aega. Selleks, et avaliku konkursi korraldamisest loobumist kasutataks

vaid erandjuhtudel, on sellise võimaluse kasutamiseks pakutud sõnastuse kohaselt nõutav

sihtasutuse asutaja(te) nõusolek. Mõjuv põhjus selle sätte tähenduses on eelkõige muuseumi juhi

ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi või avaliku konkursi luhtumine tingimusel, et

korduskonkurssi ei õnnestu enne senise juhi ametist lahkumist korraldada. Kuna riigiasutuste

puhul on võimalik juba praegu vajaduse korral määrata ajutine kohusetäitja, siis seda MuuS-iga

eraldi ei reguleerita.

Eelnõu § 3 punkt 17 – lisatakse riigimuuseumi rahastamise sättele rahastamise eesmärk.

Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest muuseumi põhimääruses sätestatud

eesmärkide täitmiseks.

Eelnõu § 3 punkt 19 – eri liiki sooduspiletite kehtestamise õigus antakse tervikuna muuseumide

pädevusse. Kehtiva seaduse järgi peab riigimuuseum muuseumipileti hinna määramisel

kehtestama eraldi hinna piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni

kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega. Sama nõuet võib rakendada ka neile muuseumidele,

kellega sõlmitakse riigile kuuluva muuseumikogu leping.

Eelnõuga võetakse vastav kohustus ära ning muuseumid saavad oma piletite hinnapoliitikat

edaspidi ise kujundada. Seaduse tasandil kultuuriasutuste külastamise piletihindu reguleerida ei

ole mõistlik. Sellist praktikat ei ole üheski teises kultuurivaldkonna seaduses. Enamik

muuseumidest pakub näiteks praegu ka õpilastele ja eakatele sooduspiletit, hoolimata, et seadus

seda neilt ei nõua. Samuti on mitmed muuseumid liitunud kodanikualgatusena loodud ja

paljulapselistele peredele suunatud perekaardi süsteemiga. Soodusrühmade vajadused võivad

ajas muutuda ning muuseumid vajavad suuremat paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Kuna

kehtiv säte kohaldub vaid riigimuuseumidele ja halduslepingute kaudu riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, mida on kokku ainult 30, siis ei ole sätte vajalikkus

põhjendatav sellegagi, et külastaja vaatest oleks hea ühtne süsteem, sest see puudutab vähem kui

1/6 kõigist muuseumidest.

Lisaks on nimetatud sätte rakendamine toonud kaasa sagedasi arusaamatusi külastajate ja

piletimüüjate vahel. Probleem seisneb selles, et seaduses ei ole selgelt kirjas, millega võrreldes

peab eraldi pilet soodsam olema. Lisaks kasutavad muuseumid üldjuhul endiselt oma

hinnakirjades selle soodustuse juures märksõna „perepilet“, kuigi seadus ei räägi peredest. „Pere“

lahtikirjutus hinnakirja juures vastab muuseumidel küll seaduse nõuetele (st kuni kaks

täiskasvanut koos alaealiste lastega), kuid tekitab siiski ühe lapsega külastajas segadust ja

pahameelt, miks neid pereks ei loeta ja miks nemad soodustust ei saa. Üldjuhul on muuseumides

„perepileti“ hinnaks kahe täispileti maksumus, mis ühe lapsega külastaja jaoks ei ole soodsam

variant. VTK lisa 1 (muuseumiseaduse rakendamise tagasiside kokkuvõte) tõi selle probleemi

välja, kuid lahendusena pakuti sõnastuse täpsustamist. Muuseuminõukogu ettepanekul tehakse

aga eelnõuga ettepanek vastavast sättest seaduse tasandil üldse loobuda.

14

Eelnõu § 3 punkt 20 – muudetakse MuuS-i § 21, mis puudutab muuseumide rahastamise

põhimõtteid.

Praeguse rahastamissüsteemi rakendamisel on ilmnenud, et riigi sihtasutuste ning era- ja

munitsipaalmuuseumide käsitlemine ühes taotlusvoorus ei ole põhjendatud, sest esimeste puhul

on riik need ise asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks, millest olulisim on

riigile kuuluva muuseumikogu hoidmine, arendamine (hõlmab nii kogumist kui ka uurimist) ja

vahendamine. Seega peab riik seisma hea selle eest, et riigi sihtasutustel oleks reaalne võimekus

neile pandud eesmärke ka täita. See tähendab, et riigile kuuluvate muuseumikogudega kaasnevad

kulud, mille puhul ei saa riik valida, kas annab selleks tegevustoetust või mitte. Sama kehtib

muude (st mitte riigi asutatud) sihtasutuste puhul, kes kasutavad halduslepingu alusel riigile

kuuluvat muuseumikogu (nt SA Ajakeskus Wittenstein, SA Eesti Piimandusmuuseum), sest

halduslepinguga peab kaasnema raha, et saaks lepinguga pandud ülesannet täita.

Selleks, et tagada riigi regionaalpoliitiliste eesmärkide elluviimist ja mitmekülgset kultuuripilti,

on oluline toetada võimaluse kohaselt ka kodanike, ettevõtete või kohaliku omavalitsuse üksuste

loodud muuseume.

Seetõttu eristatakse eelnõuga riigi sihtasutuse muuseumide, halduslepinguga muuseumikogu

kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, ja muude muuseumide tegevustoetuste

süsteem (sarnaselt etendusasutuse seaduse muutmise seaduse regulatsiooniga).

Riigi sihtasutuse muuseumid saaksid toetust muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmise

tagamiseks ning tegevustoetus seotakse asutaja ootuste (sh mõõdikute ja sihttasemete)

sõnastamisega igale konkreetsele sihtasutusele. Kehtiva seaduse järgi ei võeta asutajaootusi

rahastamisotsuse tegemisel arvesse.

Riigivaraseaduse järgi on omaniku ootuste sõnastamine kohustuslik ainult riigi osalusega

äriühingutele, kuid Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika rohelises ja valges

raamatus8 peetakse mõistlikuks laiendada sama süsteemi ka riigi sihtasutustele. AS

PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille

käigus koostas ka asutaja ootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumide eeskujul

plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele.

Asutaja ootuste dokumendis kirjeldatakse näiteks, et sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras baasteenuste (vastavad teenused

määratletakse samas dokumendis) osutamiseks ja asutaja seatud strateegiliste valdkondlike

eesmärkide saavutamiseks. Lisateenustena määratletakse teenused, mille osutamine ei ole

sihtasutuse põhitegevus – sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Seejuures peab aga muuseum

jälgima, et need teenused ei takista põhiülesannete täitmist, on minimaalselt isetasuvad

(soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei kasutata riigi

tegevustoetust.

Era- ja munitsipaalmuuseumid saaksid toetust muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja

muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Ministri määrusega kehtestatakse

hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika. Hindamisel on kavas arvestada näiteks kogude

erilisust, külastajate huvi, laiema ühiskondliku rolli olemasolu, panustamist mõne ühiskondliku

probleemi lahendamisse jms, mis on sisuliselt sarnased asutaja ootustes toodud eesmärkidele.

8 Vt

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_roheline_raamat_

juuli_2015.pdf ja

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_valge_raamat_07

_07_2016.pdf

15

Riigieelarvest on võimalik muuseumile määrata sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna

või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt

olulisteks tegevusteks. Sellis(t)e sihtotstarbelis(t)e toetus(t)e taotlemise, taotleja hindamise ja

toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab minister määrusega.

Eelnõu § 3 punkt 21 – sunniraha määrasid suurendatakse 25 korda: 300 eurolt 1500 euroni ja

korduva ettekirjutuse puhul 600 eurolt 1500 euroni. 2013. aastal kehtestatud summad on liiga

väikesed, et töötaksid tõhusa mõjutusvahendina. Tarbijahinnaindeks on 2013. ja 2022. aasta juuli

võrdluses tõusnud 38,8%. Suurendamise protsendi arvutamisel on võetud eeskujuks MuKS,

mille puhul suurendati sunniraha määra 2019. aastal samuti 25 korda (1300 eurolt 32 000 euroni).

Muinsuskaitseamet teeb muuseumides aastas keskmiselt kuus järelevalvet. Seni ei ole olnud

vajalik sunniraha sisse nõuda, kuid sellest hoolimata on mõistlik määrad valdkonna teiste

seadustega ühtlustada ja neid proportsionaalselt tõsta.

Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus üldises korras, välja arvatud §-d 1 ja 2, mis jõustuvad

2024. aasta 1 septembril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu võtab kasutusele uue mõiste „asutaja ootused“, mis on riigi kui sihtasutuse asutaja

ootused vastava sihtasutuse nõukogule ja juhatusele. Eeskujuks on võetud riigivaraseaduses olev

mõiste „omaniku ootused“, mida kasutatakse riigi äriühingute puhul (st riigi kui omaniku ootused

oma äriühingutele).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Rahvakultuuri andmekogu asutamine. Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda

isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa

Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus), mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise

eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.

Rahvakultuuri andmekogus isikuandmete töötlemise kohta on koostatud andmekaitsealane

mõjuhinnang (seletuskirja lisa 1).

Kuna muuseumidele riigieelarvest antav toetus võib olla aga riigiabi Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liike ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva

rakendusakti kavandisse lisatud viited komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni

määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18). Kavandatava kultuuriministri

määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust,

keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. Ei ole

tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud.

16

6.1. Kavandatav muudatus: rahvakultuuri andmekogu asutamine

6.1.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: isikud, kes on seni kahe andmekogu teenuseid kasutanud

Uue andmekoguga saavad rahvakultuurialaste andmete vajajad ja laiem avalikkus kompaktse

ning tervikliku ülevaate valdkonnast – andmekogu võimaldab andmeid otsida ja filtreerida

soovitud detailsusastmes. See on oluline andmekogu rahvakultuuri koordinaatoritele ja

huvilistele. Rahvakultuuri valdkonnas tekib ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav

andmestik. Ühe valdkonna tegijad on koondunud ühte andmekogusse, mis annab rahvakultuuri

valdkonnast tervikliku ja mitmekülgse ülevaate ning kujutab endast olulist kultuurivaldkonna

mõõdikute (nii arv- kui ka kvalitatiivsete näitajate) kogumit.

Praegustele funktsionaalsustele lisanduvad teiste üleriigiliste (meeste tantsupidu, segakooride

laulupidu jne), piirkondlike (Uma Pidu, Mulgi Pidu jne), maakondlike ja kohalike pidude

läbiviimise moodul ning rahvakultuurialastel koolitustel osalemise ja koolitusmaterjalide

levitamise moodul. Tõuseb valdkonnas tegutsejate, spetsialistide jt süsteemi avalike kasutajate

rahulolu teenustega, sest teenused on mitmekülgsemad, paremini kättesaadavad ning lihtsamini

ühest kohast märgatavamad.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Muudatus mõjutab positiivselt kogu rahvakultuuri valdkonda, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist

olulise mõjuga.

6.1.2. Majanduslikud mõjud (halduskoormus)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: andmekogusse andmeid sisestavad organisatsioonid,

kollektiivid ja isikud

Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise,

sh mitmed andmed on osaliselt n-ö eeltäidetud liidestuste kaudu. Seni on kollektiivide

kontaktisikud ELT SA registrisse andmeid esitanud kollektiivi laulu- ja tantsupeole

registreerimiseks. RAKU andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK-i

rahvakultuurispetsialisti ankeedile või küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb

andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis

sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Andmete esitamise koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete,

vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Andmete

sisestamine muutub pigem lihtsamaks, sest andmekogus on juba osa välju eeltäidetud, loodud on

vastavad vormid, mis sisaldavad ka sisestatavate väärtuste automaatkontrolle, täitmisel saab

kuvada abitekste jms. Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine. Kokkuvõttes ei

ole tegemist olulise mõjuga.

6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM, ERK, ELT SA, KOV-id

17

Riiklik statistika on täpsem ja andmetele tuginevad otsused kvaliteetsemad. KuM ja ERK

saavad andmetele toetudes paremini panustada valdkonna arengusse, teha uuringuid ja analüüse,

tegeleda valdkonnas tegutsejate koolitamisega. Andmed ja statistika aitavad KOV-e

maakondlikul tasemel järelkasvule suunatud tegevusi planeerida.

Andmekogu RAKU alammoodul on tööriist ERK-i rahvakultuurispetsialistile, toetades protsesse

ja toiminguid tänapäevase funktsionaalsuse ja paindlikkusega. ELT SA registri alammoodul on

tõhus tööriist pidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele, võimaldades

hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi.

ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on

võimalik kasutada peo korraldajatel. Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registri

alammoodulit ELT SA menetlevate toetuste taotlemiseks vajalike tingimuste kontrolliks.

Andmekogu alammoodulid on omavahel liidestatud, samuti on liidestused muude

andmekogudega. Toimuvad automaatkontrollid. Andmekogu arendamiseks on tagatud piisavad

ressursid.

Ajaline kokkuhoid. Andmekogu loomisega väheneb (kuni 30% tööajast) ERK-i töökoormus,

mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega. Avaliku andmekogu tulemusel

väheneb ka andmete kasutamiseks nende küsimise ja edastamise töökoormus nii andmete

kasutajale kui ka edastajale, sest uues andmekogus on igaühel võimalik endale sobival ajal

avalikust vaatest ise huvipakkuvaid andmeid otsida ja alla laadida.

Andmekogu liidestamine KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemiga (edaspidi TMS) lihtsustab taotluste ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli. TMS-is saab siduda taotluste väljade

kontrolli või eeltäitmist X-tee teenusega. See puudutab laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramist ja ELT SA menetletavaid toetusi.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Muudatus mõjutab positiivselt KuM-i, ERK-i, ELT SA ja KOV-ide üksuste töökorraldust, kuid

kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.2. Kavandatav muudatus: museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi

lihtsustamine

6.2.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad

Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti9 andmetel toimus

2021. aastal 1,68 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste).

AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu10

tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%-ni Eesti elanikkonnast.

MuIS-i kaudu kogudega tutvumise võimalust kasutab u 98 000 inimest aastas (2021. a andmetel).

Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega.

9 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid 10 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018

18

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Muudatus mõjutab positiivselt muuseumikogude kvaliteeti (st tulemuseks on läbitöötatud ja

korrastatud kogud) ning seeläbi tervikuna muuseumiteenuste, mis põhinevad kogudel (näitused,

haridusprogrammid, trükised, MuIS), kvaliteeti publiku jaoks. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda

sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Muudatusega võib kaasneda oht, et kogust arvatakse

pahatahtlikult välja väärtuslikke museaale, kuid need riskid on juba praegu maandatud sellega,

et väljaarvamist ei saa vormistada kellegi ainuisikulise otsusega (praegu peavarahoidja,

muuseumi juht, muuseumi asutaja; muudatuse järel vähemalt 3-liikmeline komisjon ja muuseumi

juht). Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid

Museaalide muuseumikogust väljaarvamist puudutav regulatsioon mõjutab riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavaid muuseume ning vabatahtlikult MuIS-iga liitunud muuseume (kokku

60 asutust, mis on u 1/3 muuseumide koguarvust). Teiste muuseumide puhul museaalide

muuseumikogust väljaarvamise kord seadusega reguleeritud ei ole. Arvestades muuseumide

koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Arvestades asjaolu, et riigiga seotud muuseumide

alasihtrühmas puudutab muudatus neid kõiki, on sihtrühm suur.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Muudatus vähendab riigiga seotud muuseumide töökoormust muuseumikogu läbitöötamisel ning

lisab paindlikkust oma töö korraldamisel. Mõju ulatus on väike, sest nõuab muuseumides küll

teatud tööprotsesside ülevaatamist, kuid see on ühekordne ning ei eelda suuri muudatusi.

Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM ja MKA

Muudatus mõjutab KuM-i ja MKA-d, kes seni on menetlenud kogust väljaarvamise taotlusi. Ühe

taotluse menetlemise ja ministri käskkirja vormistamisega on keskmiselt seotud kuus töötajat,

seega sihtrühm on väike.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Muudatuse tulemusel väheneb suurel määral KuM-i ja MKA töökoormus taotluste menetlemisel,

sest riigivara valitseja nõusolekut on edaspidi vaja küsida vaid juhul, kui museaal on põhivarana

arvel ja selle rahaline väärtus ületab 30 000 eurot. Mõju ulatus on väike, sest mõne tegevuse

ärajäämine ei nõua lisategevusi muutustega kohanemiseks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise

mõjuga.

6.3. Kavandatav muudatus: riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise korra

muutmine selgemaks ja tulemuspõhiseks

6.3.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad

19

Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti11 andmetel toimus

2021. aastal 1,68 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste).

AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu12

tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%-ni Eesti elanikkonnast.

MuIS-i kaudu kogudega tutvumise võimalust kasutab keskmiselt 98 000 inimest aastas (2021. a

andmetel). Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Selgemal ja tulemuspõhisel rahastussüsteemil, mis seab eesmärgiks muuseumivaldkonna

mitmekesisuse ja muuseumiteenuste parema regionaalse kättesaadavuse, on eeldatavalt

positiivne mõju muuseumivaldkonna arengule tervikuna ja seega ka muuseumide teenuste

kasutajate rahulolule. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises

muutusi. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid

Tegevustoetuste süsteemi kavandatavad muudatused puudutavad kogu muuseumivaldkonda ja

selles tegutsevaid asutusi, sh 12 riigimuuseumi13, 16-t riigi sihtasutuse muuseumi, 9-t

avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi ning ligikaudu 60 munitsipaalmuuseumi ja 72

eramuuseumi14. Samas praktikas saab neist KuM-i kaudu tegevustoetust ainult väike osa –

näiteks 2022. aastal oli taotlejaid kokku 3815, kellest toetust sai 36 (sh 14 riigi sihtasutuse

muuseumi ja 22 munitsipaal- ja eramuuseumi). Teiste ministeeriumide kaudu saab igal aastal

tegevustoetust kuus muuseumi. Arvestades muuseumide koguarvu, on sihtrühma suurus väike,

kuid arvestades riigiga seotud muuseumide tegevuse mõjukust, võib sihtrühma suurust pidada ka

keskmiseks.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Kavandatav seadusemuudatus toetust saavate muuseumide arvu suurenemise võimalust ei loo.

Samuti ei suurenda ega vähenda see praegu toetust saavate muuseumide tegevustoetuse

summasid. See jääb endiselt sõltuma taotluste hindamisest ja riigieelarve võimalustest.

Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM

Muudatus mõjutab KuM-i, kes on seotud tegevustoetuste menetlemisega (keskmiselt neli

töötajat) ning väliseid eksperte, keda KuM kaasab taotluste läbivaatamise komisjoni (u kuus

eksperti).

11 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid 12 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018 13 Riigimuuseumide muutmist sihtasutusteks jätkatakse 2022. aastal. 14 Munitsipaal- ja eramuuseumide andmed on 2021. aasta seisuga ning ligikaudsed, sest kõigi muuseumide,

külastuskeskuste ja erakollektsioonide puhul, kes Statistikaameti küsitlusele vastavad, ei ole hinnatud, kas nende

tegevus vastab kehtivas MuuS-is toodud muuseumi definitsioonile. 15 Riigiasutusi ei ole arvestatud, sest nemad taotlusvoorus ei osale.

20

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta:

Mõju ulatus KuM-i juures tegutsevale taotluse läbivaatamise komisjonile on eeldatavasti

keskmine, sest uued protseduurireeglid rahastamistaotluste menetlemisel eeldavad küll

muudatusi võrreldes senisega, kuid hästi läbimõeldud regulatsiooni kehtestamisega

kohanemisraskusi kaasneda ei tohiks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.

6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori

töökoormusele

6.4.1. MuKS-i ja HKTS-i muutmine

Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise,

sh mitmed andmed on osaliselt eeltäidetud liidestuste kaudu. Seni on esitanud ELT SA registrisse

kollektiivide kontaktisikud andmeid kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. RAKU

andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK-i rahvakultuurispetsialisti ankeedile või

küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest

loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli

edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud

ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks.

Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine.

6.4.2. MuuS-i muutmine

Kavandatavad MuuS-i muudatused ei mõjuta ettevõtete ega kodanike halduskoormust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. MuKS-i ja HKTS-i muutmine

Civitta Eesti AS-i koostatud detailanalüüsi kohaselt läheb andmekogu asutamine maksma kokku

u 322 000 eurot (taotletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondide

IKT voorust) ning iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja arendustele on 36 000 eurot, mis

kaetakse KuM-i eelarvest.

Välja arendatakse uus andmekogu, mille käigus luuakse ühised tugifunktsioonid ja baasandmete

moodul ning arendatakse välja uus RAKU ning uus ELT SA registri alammoodul, sest mõlemad

süsteemid on vananenud või mõne aasta jooksul vananemas.

Andmekogu halduskulud vähenevad eelkõige andmete sisestamise ja muutmisega seotud

töömahu vähenemisega ning seda eelkõige ERK-i vaates. Praegu kulub umbes pool iga ERK-i

rahvakultuurispetsialisti tööajast RAKU andmekogusse andmete sisestamiseks ning muutmiseks.

Tulevikus võiks see jääda umbes 20% piiresse, mis tähendab, et andmekogu haldamisega seotud

töömaht väheneb u 30% võrra. Rahaliselt väheneb andmekogu haldamisega seotud palgakulu

aastas umbes 110 000 euro võrra, mida on võimalik edaspidi rakendada rahvakultuuri

arendamisega seotud sisulistele ülesannete elluviimisele. ELT SA-le ei kaasne andmete

sisestamise ega muutmisega tööprotsessidesse olulisi muudatusi, sest registrisse on andmeid

sisestanud ja muutnud peole registreerunud ise. Küll muutub ELT SA vaates juriidiliste isikutega

seotud andmete muutmine mõnevõrra kiiremaks tänu planeeritavatele liidestustele.

21

Halduskulude suurenemist on ette näha seoses andmekogu isikukaitse andmete nõuetega

vastavusse viimise ning hilisema järgimise, kuid ka RIHA-s registreerimisega seotud töömahu

kasvu võrra nii ERK-is kui ELT SA-s. Hoolduskulude, sh arenduste osakaal praegusega

võrreldes suureneb, sest RAKU-t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning

ELT SA on tellinud arendusi (sh hooldust) otseostudena, kulutades selleks viimased 12 aastat

keskmiselt 10 000 eurot aastas.

7.2. MuuS-i muutmine

MuuS-i muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

8.1. Tulenevalt MuuS-i muudatustest tuleb muuta ka kultuuriministri määrusi:

 08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja

muuseumisse hoiule võtmise kord“;

 08.07.2013 määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule

võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“;

 08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“.

Kõiki neid on vaja muuta, sest seaduses muudetakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise

aluseid ja korda ning hoiule võetud asja definitsiooni.

Kuna lisaks toodud muudatusele soovitakse määrustes nr 30 ja 31 vähendada ülereguleerimist ja

sätete arv seetõttu väheneb, on kavas kaks määrust liita, et terviklik ülevaade kogudega seotud

nõuetest oleks ühes õigusaktis (kavand on seletuskirja lisas 2).

Muuseumide andmekogu põhimääruse kavand on samuti seletuskirjale lisatud (lisa 3), kuid seda

2023. aasta alguses veel muudetakse ja täiendatakse, sest praegu toimuvad MuIS-i suuremad

arendustööd (MuIS 2.0 projekti I etapi tähtaeg on 31.12.2022) ning määrust on vaja korrigeerida

infosüsteemis tehtavate muudatuste alusel.

8.2. Kehtetuks tunnistatakse kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 35 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja

määramise kord“, sest uus määrus hakkab reguleerima ka teistes ministeeriumides muuseumide

tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemist ja määramist (kavand seletuskirja lisas 4).

Riigieelarvest on võimalik muuseumile määrata sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna

või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt

olulisteks tegevusteks. Sellis(t)e sihtotstarbelis(t)e toetus(t)e taotlemise, taotleja hindamise ja

toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab minister määrusega.

8.3. Seoses MuKS-i muutmisega kehtestatakse kultuuriministri määrusega „Rahvakultuuri

andmekogu põhimäärus“ (kavand seletuskirja lisas 5).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud rahvakultuuri andmekoguga seotud muudatused

(eelnõu §-d 1 ja 2), mis jõustuvad 2024. aasta 1. septembril. Selleks ajaks on andmekogu

asutamiseks vajalikud toimingud eeldatavalt tehtud.

22

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusaktide kavandite ettevalmistamisesse huvirühmade

esindajaid. Toimunud on kohtumised koguhoidjate ühendusega, KuM-i muuseuminõukoguga,

MTÜ Eesti Muuseumiühing ja MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmetega ning

muuseumijuhtide ümarlaua liikmetega (mitteformaalne ühendus). Huvirühmade esindajatega

jätkuvad arutelud rakendusaktide teemal.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui muuseume haldavatele

ministeeriumidele, samuti Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning

asutatava andmekogu osas Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja

Statistikaametile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks muuseumidele, Eesti

Muuseumiühingule, ICOM Eesti Rahvuskomiteele ja KuM-i muuseuminõukogu liikmetele.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

16.09.2022 nr 1-11/1618-1

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse

ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö

seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

minister

Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel

2. Seletuskiri koos 5 lisaga 74 lehel

Sama:

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigi Infosüsteemi Amet

Andmekaitse Inspektsioon

Statistikaamet

Eesti Muuseumiühingu

ICOM Eesti Rahvuskomitee

Marju Reismaa 628 2210, [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]