Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

23.03.2026 nr 14-13.3/131-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku

tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise

tingimused

Austatud Kari Käsper

Tänan pikaajalise koostöö eest kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerumise tegevuste elluviimisel, mida Siseministeerium on alates 2010. aastast täies

mahus rahastanud Euroopa Liidu toetusest ja sellele lisatud riiklikust kaasfinantseeringust.

Tegevust toetati aastatel 2010–2015 Euroopa Tagasipöördumisfondist ja alates 2015. a juulist

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi AMIF). AMIFi tegevusi Eestis viiakse

ellu riikliku rakenduskava alusel, mille raha jaotust AMIFi eesmärkide vahel täpsustab AMIFi

rahastamiskava (siseministri 18. septembri 2025. a käskkiri nr 1-3/65).

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM) viib Euroopa Liidu 2021–2027

eelarveperioodil siseministri 25. märtsi 2025. a käskkirja nr 1-3/26 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise

tingimused““ (edaspidi TAT) alusel ellu projekti nr AMIF.1.03.25-0010 „Vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine“ (edaspidi VARRE projekt).

Kehtiva TATi kohaselt lõpeb tegevuste abikõlblikkuse periood 31. detsembril 2026. a.

Arvestades senist konstruktiivset koostööd, teeb Siseministeerium IOMle ettepaneku

pikendada VARRE projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi kuni 30. juunini 2029. a,

vastavalt AMIFi rahastamiskavale suurendada projekti eelarvet 1 328 175 euroni (millest

300 000 eurot tuleb suunata taasintegreerimise abi andmiseks vabatahtlikult tagasi

pöörduvatele kolmanda riigi kodanikele kolmandas riigis) ja jätkata tegevuse elluviimist kirjale

lisatud TATi muutmise kavandi kohaselt.

Arvestades tegevuse olulisust ja TATi muutmisele kuluvat aega, palun anda IOMi tagasiside

TATi pikendamise ja eelarve suurendamise ettepanekule hiljemalt 15. maiks 2026. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

2 (2)

Lisa: TATi muutmise ettepanek

Martin Eber 6125180

[email protected]

KÄSKKIRI

23.03.2026 nr 14-13.3/131-1

muudetud siseministri xx.yy.2026

käskkirjaga nr 1-3/xx

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku

tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise

tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–30.06.2029 31.12.2026

Elluviija Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium (edaspidi SiM)

2 (11)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 12.

detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

2021-2027 rahastamiskava meetme nr 3.3. „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega.

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1147, (edaspidi AMIFi määrus) millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale

haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele,

tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides

täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda

ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja

tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist

kolmandates riikides“.

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- vabatahtlik tagasipöördumine;

- taasintegreerimise abi.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on

kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste

vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud

EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti

pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist

positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva

tagasisaatmispoliitika“ elluviimisega.

Elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. Toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi

4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta

ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks.

1.1.4. Toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele

prioriteetidele vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele

rahvusvahelistele raamistikele nagu kestliku arengu eesmärkides (Sustainable

Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut,

regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja

hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja ülemaailmse ohutu, korra- ja

tavapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on Safe, Orderly and Regular

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/

3 (11)

Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika

tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on

kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise,

tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga.

1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille

mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekti, mis:

- aitab kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, on mittediskrimineeriv ja läbipaistev, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid ning lähtub põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse

panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega;

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise

alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse

erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele

keskkonnale ning ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse

nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti peamine eesmärk on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmi (edaspidi VARRE programm, ka VARRE) abil aidata kaasa kolmandate riikide

kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki.

Projekti peamise eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu seitse alategevust, mida võib

osutada kombineeritult või eraldi:

2.1.1.1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist

Selleks, et jõuda teadliku otsuseni tagasipöördumise kohta, osutatakse välismaalastele

kvaliteetset tagasipöördumisnõustamist, mis annab neile piisavat, objektiivset ning

ajakohast teavet. IOM pakub tagasipöördumise nõustamist kõigile vabatahtlikust

3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

4 (11)

tagasipöördumisest huvitatud välismaalastele juhindudes Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) ja IOMi vahelisest koordineerimisest. Korraldatakse ka infopäevi, et

parandada erinevate sidusrühmade arusaamist vabatahtliku tagasipöördumise

võimalustest.

2.1.1.2. Tagasisaatmiseelse abi andmine Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis

viibides vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda

tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude

tõendite hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti

võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja

toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel.

2.1.1.3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine

Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist

reisimisel vastuvõtvasse riiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid,

enamasti lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui

tagasipöördumine toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või

toitlustust läbisõidul.

2.1.1.4. Saabumisjärgse abi andmine

Saabumisjärgse abi puhul peetakse silmas sellist osutatavat abi, mida tagasipöörduja

vajab vahetult pärast vastuvõtvasse ja/või päritoluriiki saabumist kas lennujaamas või

riiki muul viisil saabudes.

2.1.1.5. Taasintegreerimise abi andmine

Toetuse jätkusuutlikkuse suurendamiseks peab taasintegreerimise abi olema

tagasipöördujale mitterahaline, vajaduspõhine ja tagama isiku kestliku

tagasipöördumise. Taasintegreerimise abi andmisega seotud kulud ei või üldjuhul

ületada 1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel ja SiM-ga konsulteerides võib

taasintegreerimise abi määra tõsta.

Projektil on kaks täiendavat tegevust, mis toetavad peamise eesmärgi saavutamist:

2.1.1.6. Koolitused

Koolitused tagasisaatmisvaldkonnas tegutsevatele ametnikele, kohalike

omavalitsuste töötajatele, diasporaadele ning teistele rändeprotsessis osalevate

isikutele, et tõsta nende teadlikkust VARRE programmist, selgitada vabatahtliku

tagasipöördumise eeliseid ja jagada teadmisi PPA ja SiM-ga koostöös määratletud

teemadel.

2.1.1.7. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandluse alase koostöö arendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise

kaitse statistikat6, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid

tagasisaatmise liigi ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Nimetatud EL õigusest

tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega

parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006

5 (11)

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse kaasa ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi

arendamisesse ja tõhustamisesse. VARRE programmi kaudu pakutavate teenuste

osutamisel arvestatakse nii tagasipöörduja, tagasisaatmist korraldava asutuse kui ka

tagasipöörduja vastuvõtva riigi vajadusi. Luues tiheda koostöövõrgustiku erinevate

sidususrühmade vahel tagatakse, et isiku tagasipöördumine on humaanne, tulemuslik ja

kestlik.

Pikemas perspektiivis peaks programm suurendama Euroopa Liidust vabatahtlikult

tagasipöördujate arvu, kes saavad pärast tagasipöördumist edendada oma päritoluriikide

arengut ja heaolu. Seega saavad programmist kasu nii tagasipöördujad, EL kui ka

kolmandad riigid.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud

lõplikku eitavat vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada

kasutada tagasipöördumist;

kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku

elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või

ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada

tagasipöördumist;

kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult, sealhulgas

kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi

2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

Projektis läbi viidavate koolituste sihtrühmaks on vabatahtliku tagasipöördumisega

kokku puutuvad ametnikud, sh KOV ametnikud, PPA töötajad, mittetulundusühingute

töötajad, vabatahtlike grupid, diasporaa organisatsioonid, teenusepakkujate ja

kolmandate riikide saatkondade töötajad, kelle teadlikkust tõstetakse projektis

kavandatud koolituste kaudu.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029 31.12.2026.

Abikõlblikud kulud:

2.1.4.1. Personalikulud; 2.1.4.2. meeskonnaliikmete rahvusvaheliste ja Eesti-siseste lähetuste kulud

(sh päevaraha ja kindlustus);

2.1.4.3. reisieelne toetus VARRE programmis osalejale (sh reisidokumentide

taotlemine, toiduabi, ööbimine, riided, arstiabi, retseptiravimid);

2.1.4.4. VARRE programmis osaleja transpordikulud (sh lennupiletid ja vajadusel

maismaatransport, kulud sihtriigis lõppkohta jõudmiseks);

2.1.4.5. VARRE programmis osaleja eskortija lähetuse ja töökohustuste täitmisega

seotud kulud;

2.1.4.6. taasintegreerimise kulud;

2.1.4.7. sularahatoetus VARRE programmis osalejale (vajadusel enne lahkumist

lennujaamas üldjuhul kuni 50 eurot ja/või pärast päritoluriiki saabumist,

üldjuhul mitte rohkem kui 350 eurot);

2.1.4.8. reisijärgse toetuse kulud (spetsiifiline mitterahaline toetus VARRE

programmis osalevale kolmanda riigi kodanikule erilise ja kiireloomulise

lisaabi osutamiseks);

2.1.4.9. koolitus- ja infopäevade kulud (ruumide rent, materjalide koostamine jms);

6 (11)

2.1.4.10. tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge);

2.1.4.11. kommunikatsioonitegevuste kulud (sh infomaterjalide koostamine ja trükk);

2.1.4.12. meeskonnaliikmete projekti rakendamisega seotud erikulud (nt lennujaama

sissepääsukaart, eririietus ja -märgistus);

2.1.4.13. projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või

intellektipuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud.

2.1.5. Projekti elluviija

IOM

3. Riigiabi

Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

4. Tulemused ja näitajad7

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2029

2026

Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise

ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimise

abi saanud

tagasipöördujate arv

Arv 50 175

105 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

projekti sihtrühma kuuluv

kolmanda riigi kodanikust

vabatahtlik tagasipöörduja.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60). AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 80

48 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja PPA

töötaja,

mittetulundusühingu

töötajad, vabatahtlike

grupid, diasporaa

organisatsioonide

esindajad, kolmandate

riikide saatkondade

töötajad.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka siis,

kui sama osaleja osaleb

mitmes projekti tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18,

18–60, >60).

4.2. Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Näitajate algtasemed on 0.

7 Näitajad kõik kokku moodustavad tulemused.

7 (11)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029 2026

Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise

ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF R.3.6

Vabatahtlikult

tagasipöördunute arv

arv 560

336 (so 60%

2029

sihttasemest

560)

Vabatahtlik tagasipöörduja –

kolmanda riigi kodanik, kes lahkub

VARRE programmi toel ELi

territooriumilt.

5. Projekti eelarve

5.1. TATi eelarve on 1 328 175 796 905 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja

riiklikust kaasfinantseeringust (25%)

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude

määr (% otsestest

kuludest)

Vabatahtliku tagasipöördumise

ja taasintegreerimise programmi

rakendamine

996 131,25

597 768,75

332 043,75

199 226,25

1 328 175

796 905

7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Ühendmääruse § 16 lõikest 5 lähtudes on elluviija projekti personalikulud abikõlblikud

vastavalt elluviija siseregulatsioonidele;

7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud (arvestades § 16

lõikes 5 toodud erisusi). Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt

punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2.1.4.

7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS2021_2027) § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt.

8.2.1. Elluviija saab taotleda ühendmääruse § 30 lõige 1 punktis 1 nimetatud ettemakset.

8.2.2. Ettemakset saab elluviija taotleda põhjendatud vajaduse korral ja kuni 40%

ulatuses määratud toetuse summast.

8.2.3. Ettemakse kasutamise periood on kuni 365 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8 (11)

8.2.4. Ettemakse eraldamine otsustatakse kuni 15 kalendripäeva jooksul ettemakse

taotluse saamisest arvates.

8.3. Toetust makstakse ja ettemakse kasutamist tõendatakse tegelike kulude alusel, kui

abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud, elluviija on esitanud SiM-le punktis 10.2

toodud aruanded ning SiM on need kinnitanud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3

kohaselt.

8.4. Enne esimese makse saamist või ettemakse taotlemist peab elluviija esitama SiMle edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.5. Kui elluviija kasutab ettemakseid, esitab SiM-le ettemakse tõendamise tingimuste täitmist

tõendavad dokumendid hiljemalt p 8.2.3. määratud ettemakse kasutamisperioodile

järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

8.6. Kui elluviija ei kasuta ettemakseid, tuleb maksetaotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu

vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise

algusajast arvates.

8.7. Makse ja/või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80

kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse ja/või ettemakse tõendamise

aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks

on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.

8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustused on täitmata.

8.9. Ettemakse kasutamisel on lõppmakse 5% määratud toetuse summast.

8.10. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-s 10 toetuse

saajale kehtestatud kohustusi (arvestades AMIFi määruse artiklis 22 toodud

regulatsiooni), sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ tulenevaid teavituskohustusi. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa

kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud

vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda

aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja

eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 20% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.

Paindlikkus ei kehti taasintegreerimise abiga seotud kuludele;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus.

9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks;

9 (11)

9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatavale tegevusele on Eestis taotletud toetust teistest

Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;

9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas elluviija siseste

andmekaitsereeglitega ning tagama korrektse osalejate andmete olemasolu e-

toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise või ettemaksetaotluse

tõendamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.9. tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse.

9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSMi artikli 82

lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist

arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid 10.1. Elluviijale kohalduvad AMIFi määruse artikli 22 kohaselt erisused, kuna Euroopa

Komisjon on elluviijat kohaselt hinnanud ja pidanud teda liidu eelarvest rahastatavate

toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks.

10.2. Erisuste rakendumiseks peab elluviija esitama SiMile järgmised tõendid või kinnitused:

10.2.1. raamatupidamise aastaaruande, milles sisalduvad antud ja kasutatud summad, mis

on koostatud projektis kantud kulude kohta, igal aastal 15. oktoobriks. Aruandele

on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud

rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses

märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on

kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on

seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab elluviija

esitatud kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või

pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et SiM-ile esitatud ja

maksetaotlustes märgitud elluviija tehtud kulutused on seaduslikud ja korrektsed;

10.2.2. elluviija kinnituse, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise

tingimustele, teave projektis tehtud kulude kohta on nõuetekohaselt esitatud,

täielik ja täpne, vahendeid on kasutatud TATis ettenähtud otstarbel, elluviija

kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse

raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse

kohta

10.2.3. kinnituse, et kaudsete kulude hüvitamise tingimused on täidetud;

10.2.4. kinnituse, et kuludokumente ja nende tasumist elluviija poolt on kontrollitud ning

SIM-ile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumente või

raamatupidamiskoode on kontrollitud.

10.3. Elluviija esitab punktides 10.2.2.–10.2.4. nimetatud dokumendid SiM-ile iga

maksetaotlusega või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide esitamisega.

10.4. Punktide 10.2–10.3. nõuete täitmisel kinnitab SiM esitatud aruande, maksetaotluse või

loeb ettemaksetaotluse tõendatuks. Antav kinnitus ei välista, et elluviija esitatud

sõltumatu auditeerimisasutuse esitatud arvamus ja seotud auditi dokumentatsioon tehakse

10 (11)

vajadusel kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja

SiM-i auditeerimisasutustele.

10.5. SiM võib läbi viia juhtimiskontrolli, kui

10.5.1. SiM tuvastab seoses elluviija projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu

või märgi kelmusest või pettusest;

10.5.2. elluviija ei esita punktis 10.2. ja loetletud dokumente;

10.5.3. punktides 10.2. osutatud elluviija esitatud dokumendid on puudulikud.

10.6. Kui elluviija projekt satub tegevusauditi valimisse, võib auditeerimisasutus teha oma tööd

projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib

auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda elluviija audiitoril hinnata vigade kogu

ulatust ja kogusummat projektis.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 30. novembri ja 30. aprilli seisuga tegevuste

elluviimise algusajast arvates. Esimene vahearuanne esitatakse perioodi 01.01.2024–

31.12.2024 kohta hiljemalt 30 päeva jooksul TATi kinnitamisest.

11.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 90 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 90 päeva jooksul tegevuste lõppemisest

arvates.

11.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi projekti aruanne) esitamise tähtaja

vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. Projekti aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande

andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

11.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud

tegevustest.

11.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

11.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt 15

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

pärast puuduste kõrvaldamist.

11.9. Koolituste puhul, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande

esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

11.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja

tulemuste kohta.

12. TATi muutmine

12.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

12.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi ametlikule e-posti

aadressile.

12.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

11 (11)

12.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

12.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek.

12.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiM esitab TATi muutmise

eelnõu elluviijale kooskõlastamiseks. Elluviija esitab oma märkused eelnõu kohta SiMi

määratud tähtajaks ja viisil.

12.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ÜSS2021_2027 sätestatule ja ühendmääruse §-

dele 34–37.

13.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb

tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

14. Vaidluste lahendamine

14.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse arbitraažikohtus.

15. IOMi staatus

15.1. Ühtki käesoleva käskkirja sätet ega sellega seonduvat ei loeta otseseks ega kaudseks

loobumiseks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni privileegidest ja

immuniteetidest ning vaidluste puhul tuleb kõnealuseid sätteid tõlgendada nendega

kooskõlas.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht