| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/84-3 |
| Registreeritud | 23.03.2026 |
| Sünkroonitud | 25.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Vastutaja | korrakaitse ja süüteomenetluse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei
Kliimaministeerium
Teie: 02.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-
0267/-2T
Meie: 23.03.2026 nr 1-7/84-3
Arvamuse esitamine liiklusseaduse muutmise
seaduse eelnõu 835 SE osas
Siseministeeriumile on arvamuse andmiseks esitatud Riigikogu liikmete Valdo Randpere,
Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa 26. veebruaril 2026 algatatud liiklusseaduse muutmise
seaduse eelnõu 835 SE.
Siseministeeriumi hinnangul on oluline tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom
ja õiguspärasus. Nõustume, et kiirusemõõtmise ja liiklusjärelevalve peamine eesmärk ei ole
karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ning õiguskuuleka käitumise soodustamine.
1. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 199 reguleerib liiklusjärelevalve teostamise võimalusi.
Automaatse liiklusjärelevalve süsteem on üks võimalikest järelevalvemeetoditest.
Liiklusjärelevalve peab olema suunatud eelkõige ohtliku käitumise ennetamisele ja
ohutusnõuete järgimisele. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eesmärk on
võimaldada tuvastada liiklusalaseid õigusrikkumisi tõhusalt, järjepidevalt ja
objektiivselt ning seeläbi mõjutada liiklejate käitumist viisil, mis soodustab
liiklusreeglite järgimist kogu liikluskeskkonnas. Seejuures on paljudes kohtades
automaatse liiklusjärelevalve seadme kasutamine põhjendatult eelistatud just seetõttu,
et seal on liiklusjärelevalve vajalik, kuid mehitatud järelevalvet on ohtlik teostada – nt
suuri piirkiirusi toetav taristu, samuti kitsad või tiheda koormusega tänavad ei võimalda
sõidukite ohutut peatumist.
2. Kui seadusandja peab vajalikuks teisaldavate osutusmärkide paigaldamine muuta
kohustuslikuks, siis peaks eelnõus või aruteludes täpsustama ka järgnevat:
eelnõu näeb ette, et osutusmärk peab olema paigaldatud 150 – 300m asulas ja
300 -500 meetrit asulast väljas enne kiiruse mõõtmise kohta – kas sellised
piirangud sobituvat ka praktikas või peaks praktikas olema kauguse osas rohkem
paindlikkust;
eelnevate nõuete rakendamata jätmisel muutub kiirusemõõtmise tulemus
kehtetuks ehk kuidas tagada, et praktikas on ka märgi paigutus fikseeritud;
praegu eelnõus seatud tingimuste tulemusel ei ole võimalik arvestada
kõrvalteedelt mobiilse liiklusjärelevalvesüsteemi suunas liikuvate sõidukite
mõõtetulemust ja just asulas on kõrvalteid hulgi;
kui märgistust ei võimaldata paigaldada paindlikumalt, siis kitsendab
liiklusjärelevalve teostamise kohti, mis pärsib liiklusohtlikes kohtades
liiklusjärelevalvet, suunates geograafiliselt sobivasse kohta;
2 (2)
mõõtetulemus hakkab sõltuma kolmandast asjaolust. See tähendab, et oleme
kogenud, kui märk võetakse ära, lükatakse ümber, lendab tuulega eemale jms.
Kui neil juhtudel juht ei ole osutusmärki näinud, muutub hoiatustrahv kehtetuks.
Sellistel juhtudel tuleks eristada neid juhte, kes nägid, kes mitte ja püüda ka
tõestada, et mõõtetulemuse vaidlustav juht ise ei eksiks oma väitega või
tahtlikult ei valetaks.
3. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul on vaja arvestada ka tehnoloogia arengut
antud sektoris, näiteks Euroopas kasutatakse süsteeme, mis on paigaldatud sõidukitele
ja on liikuvad. Märgime, et sellisel juhul ei ole automaatsest järelevalvest võimalik
osutusmärkidega eelnevalt teada anda.
4. Juhime tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluses hinnatakse tõendite lubatavust ja
usaldusväärsust konkreetse juhtumi asjaolude põhjal. Automaatne kehtetuks
tunnistamine ilma sisulise hindamiseta oleks vastuolus tänaste väärteomenetluse
seadustiku põhimõttega, mille kohaselt hinnatakse tõendeid kogumis.
Siseministeerium on valmis panustama ka Riigikogu tulevastesse aruteludesse, et leida Eesti
oludesse kõige sobilikumad lahendused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|