Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

TARTU OSKAR LUTSU NIMELISE

LINNARAAMATUKOGU

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Tartu 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 4

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 17

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 25

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 35

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 37

Lisa 1. Raamatuaasta kokkuvõte Tartu Linnaraamatukogus .................................................... 38

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Eesti Raamatu Aasta, mille raames said raamatud, kirjandus ja lugemine ühiskonnas

tavapärasest suurema tähelepanu osaliseks ning see tõi ka rohkem rahvast raamatukokku.

Linnaraamatukogus alustasime üleminekut kaasaegsele iseteeninduslikule laenutus- ja

turvasüsteemile. Hankisime RFID-lahenduse, kiibistasime kogud, käivitasime laenutuse

muutunud moel.

Peamaja lasteosakonna ruumide remont, mis andis neile värske ilme ja võimaldab teenuste

pakkumist tänapäevasemal moel.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

2025. aasta läks suuresti Eesti Raamatu Aasta tähe all. Korraldasime erinevaid kohtumisi,

näitusi, mänge raamatu ja lugemise populariseerimiseks (vt lähemalt lisa 1). Eraldi nimetaks

siin: Raamatuaasta kohtumiste sarja raames (7 kohtumist) tulid külla olulised

ühiskonnategelased, kes arutlesid oma tegemiste, raamatute ja lugemise üle.

Raamatuaastale oli pühendatud 5 erinevat mahukat näitust, mille autoriteks olid

linnaraamatukogu töötajad. Lisaks olid raamatuaastast inspireeritud tähestikuväljapanekud

kõikides osakondades ja harukogudes, aasta jooksul oli raamatuväljapanekuid 409.

Tartu Linnaraamatukogu nukuteater mängis 2025. aastal Eesti Raamatu Aasta puhul Ilmar

Tomuski näidendit "Seiklus raamatumetsas". Nukuteatri näitetrupp esitas etendust üle 20 korra

nii raamatukogus kui mujal ja seda on näinud üle 1300 lapse.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Tegevused üleminekuks iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (tegelesime kogude

puhastusega, korraldasime riigihanke, paigaldasime seadmed, koolitasime töötajaid ja

valmistasime juhendmaterjalid kasutajatele).

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aastaks seatud eesmärgid täideti. Jätkasime oma põhitegevustega raamatukogu ning

kogukonnakeskusena. Korraldasime juba hästi järgi proovitud sündmusi (nagu

kirjandusfestivalid, kogukonnapäevad, jt) ja katsetasime uusigi (kirjandusüritused

erivajadustega sihtrühmadele, jt). Jätkasime ettevalmistus- ja planeerimistegevusi

kultuurikeskus Siuru raames. Jätkasime helisummutustöödega lugemissaalides, mis annavad

võimaluse lugemissaalides töötada inimestel, kes vajavad töö tegemiseks omaette olemist, jms.

Sügisel viisime läbi lugejaküsitluse teenustega rahulolu kohta.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Kogutud vastuste järgi on kasutajate hinnang raamatukoguteenusele igati positiivne, kiitev ja

rahulolev.

4

2 Juhtimine ja personal

KOV-i

nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 98279 1 1 4 0 5 0

2025 97451 1 1 4 0 5 0

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

2025. aastal ei toimunud muudatusi raamatukoguvõrgus, ega ka suuremaid struktuuri

muudatusi.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Linnaraamatukogu nõukogu 2025. aastal ei kogunenud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Tartu Linnaraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava. Praegune arengukava kehtib

aastail 2024-2027. Arengukava uuendati viimati 2025. aasta kevadel. Link arengukavale:

https://www.luts.ee/et/arengukava. Raamatukogu arenguvajadusi kajastavad teiste hulgas ka

Tartu linna arengukava ja teised strateegilised dokumendid. Linna arengudokumente

kaasajastatakse jooksvalt ja sellesse on kaasatud ka linnaraamatukogu direktor.

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Tulud kokku 3 066 365 2 999 401

Tööjõukulu 1 929 486 1 879 073

Komplekteerimiskulu 267 478 250 197

sh KOV-lt 152 995 144 090

sh riigilt 114 483 106 107

sh KuM-ilt 114 483 106 107

Infotehnoloogiakulu 108 053 165 309

2.2.1 Raamatukogu projektid

Seoses raamatukogutöötajate suure hõivatusega RFID- ja iseteeninduslahenduste kasutusele

võtmisega, Tartu Linnaraamatukogu 2025. aastal rahvusvahelisi koostööprojekte ei teinud.

Rahvusvahelist raha küsiti vaid juhtkonna õppereisiks augustis 2025 Põhjamaade Ministrite

Nõukogult (NB8-grant) Helsingi ja Stockholmi raamatukogude külastamiseks.

5

Eestis taotleti ürituste korraldamiseks toetust Kultuurkapitalilt (vt järgnevat tabelit) ja EV

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogudele suunatud kiirendi voorudest. Raha saadi

helisummutavate töökohtade loomiseks (2025) ja üleminekuks iseteeninduslikule laenutus- ja

turvasüsteemile (2. etapp, 2026).

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms) Üleminek

kaasaegsele

iseteeninduslikule

laenutus- ja

turvasüsteemile (1.

etapp)

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude kiirendi

2023 2. voor

(investeeringud)

2024-

2025 75 000 Lõplik

maksumus

165 309.36

Lõppes

detsembris

2025

Üleminek

kaasaegsele

iseteeninduslikule

laenutus- ja

turvasüsteemile (2.

etapp)

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude kiirendi

2025 voor

(investeeringud)

2026 18 863 Eeldatav

maksumus

37 726

Lõpeb

detsembris

2026

Helisummutavad

töökohad Tartu

linnaraamatukogus

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude kiirendi

2024 voor

(investeeringud)

2025 23 200 Lõplik

maksumus

46 435.64

Lõppes

detsembris

2025

Kohtumised

kirjanikega (30

kohtumist)

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2024 4. jaotus

2025

kevad 7574.11 8877.15 Lõpetatud

Kohtumised

kirjanikega (21

kohtumist)

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2025 2. jaotus

2025

sügis

6492.86 7307.67 Lõpetatud

Kohtumised

kirjanikega (23

kohtumist)

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2025 4. jaotus

2026

kevad

7189 Eeldatav

maksumus

8216.76

Lõpeb mais

2026

Õppereis Helsingi ja

Stockholmi

raamatukogudesse

NB8-grant August

2025

4000 10 552.50 Lõpetatud

2025. aasta olulisemaks ettevõtmiseks linnaraamatukogus oli vaieldamatult võimalus alustada

üleminekut kaasaegsele iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile, mida saime teha tänu

linna toetusele ja võimalusele kasutada EV Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendi

rahastust. Kevadel korraldatud riigihanke võitis AS Atea, kes vahendas meile bibliotheca-

süsteemi. Kogude kiibistamisega alustasime augustis 2025. Nn pilootprojektina alustasime

Annelinna harukogus, kuna seal oli juba varasemalt iseteeninduse, sh kogude turvamise

kogemus olemas. Jätkasime Tammelinna ja Ilmatsalu harukogudes, seejärel peamajas. Oleme

kiibistamist korraldanud hoogtöödena, et jõuaks korraga ning kiirelt mingi kogu (harukogu,

peamaja lugemissaali) tehtud. 1. etapi raames teadsime, et jõuame kiibistada osa kogudest ja

mingi osa peab jääma 2. etappi (ehk jätkame tegevustega 2026. aastal). Detsembris 2025 olid

kõik hangitud seadmed raamatukogule üle antud ja koolitused korraldatud. Lettide vahendusel

oli RFID-põhine laenutus kiibistatud kogude osas alanud, iseteeninduse kioskite vahendusel

käivitame 2026. aasta algul.

6

Sügisel 2024 alustasime raamatukogus eeltöödega lugemissaalidele helisummutuslahenduste

leidmiseks: konsulteerisime ekspertidega, võtsime hinnapakkumisi, jms. Osa

helisummutavatest tugitoolidest hankisime ja paigaldasime 2025. aasta algul, et näha kuidas

neid külastajate poolt omaks võetakse. EV Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendi

tarbeks tehtud projekti raames kavandatud koostöökabiinid, helisummutavad tugitoolid ja

paneelid hankisime ning paigaldasime sügisel 2025. Detsembri keskpaigaks olid kõik hanked

ja paigaldused tehtud. Kolmest koostöökabiinist kaks said peamajja (üks erialakirjanduse saali

2. korrusel ja teine erialakirjanduse saali 3. korrusel) ning kolmas kabiin Annelinna

harukogusse. Helisummutavad tugitoolid ja koostöökabiinid hankisime firmalt Kitman

Thulema AS ning helisummutavad paneelid hankisime firmalt Lestrom OÜ.

Neli viimast aastat on linnaraamatukogus korraldatud osa kirjanikega kohtumisi Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali toel. 2025. aastal oli selliseid kohtumisi üle viiekümne. Projektiraha

võimaldab kutsuda oluliselt rohkem kirjanikke raamatukokku ja tuua autorid tartlastele nö koju

kätte, kuna väga hästi on käima läinud meie „Kohtumised kirjanikega“ üritused kõigis

raamatukogu majades üle linna.

Väga õnnestunuks võib pidada juhtkonna ühist (7 inimest) augusti lõpus toimunud õppereisi

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel Helsingi ja Stockholmi

(linna)raamatukogudesse, kus nädala jooksul külastati ja suheldi kolleegidega 13 erinevas

raamatukogus. Helsingis ja Stockholmiski on käsil raamatukogusüsteemi vahetused, ruumi- ja

teenuste uuendused jms, mille kõige raames oli kasulik kogemusi vahetada ja sealseid tegemisi

näha.

2.3 Personal

Seisuga 31.12.2025 töötas Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes kokku 80 inimest

(vt järgnevat tabelit).

Töötajate keskmine vanus on 54 aastat, naistel 54,7 ja meestel 48,7. Noorim töötaja on

25 aastane ja vanim 73 aastane. Suurem osa töötajaist jääb vanuse vahemikku 35-64. Keskmine

tööstaaž on 21,7 aastat.

Tartu Linnaraamatukogu töötajad

peamaja  58 53,1 

adminstratsioon  7  5,75

avalikud suhted  6 (neist kaks töötajat ka poole koormu

sega teises osakonnas)

4,5

majandusosakond  3 (neist üks poole kohaga avalikes suhe

tes)

2,3 

kogude arendus  5   5 

laste- ja noorteosakond  7  6,5 

erialakirjandus  12 (neist üks töötaja poole kohtaga

avalikes suhetes)

11,5 

muusikaosakond  3 3  

ilukirjandus  13   11,15 

ajakirjandus  4 3,4

harukogud  22  19,4

7

Annelinn  9  7,4

Tammelinn  6  5,25 

Karlova  5  5 

Ilmatsalu  2  1,75

Kokku  80   72,5 

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Töötajate arvus muutust ei toimunud, ka eelmisel aastal töötas raamatukogus 80 inimest.

Enamus muudatustest olid seotud koormuste ja kohtade vahetamisega.

Ilmatsalu harukogu ning laste- ja noorteosakonna juhatajad andsid oma kohustused üle, asudes

ise tööle teiste ülesannetega. Endine turvamees tuli peale pikaajalist haigust tagasi teisele

töökohale, asudes täitma lugejateenindaja ülesandeid. Turvamehe asendaja jäi tööle ja jätkas nii

turvamehena (0,5 koormust) kui videospetsialistina (0,5 koormust).

Annelinna harukogust läks üks töötaja töölt ära. Tema tööülesanded võttis üle noor kolleeg,

kelle enda asemele tuli Annelinna harukokku appi peamaja ajakirjanduse osakonna töötaja.

Ajakirjanduse osakond jätkab väiksema arvu töötajatega. Laste- ja noorteosakonda tuli tööle

üks uus noor töötaja ja ilukirjanduse osakonda siirdus tööle endine laste- ja noorteosakonna

juhtataja. Suurema koormusega naases tööle raamatukogu personalijuht.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Suur osa raamatukogutöötajatest on kõrgharidusega (82,5%), neist suur osa ka

raamatukogundusliku kõrgharidusega (vt järgnevat tabelit). Raamatukoguhoidja

kutset omab kaksteist töötajat.

Tartu Linnaraamatukogu töötajate haridustase 

Raamatukogutöötajate arv hariduse järgi  2025  % 

kõrgharidusega raamatukogutöötajad kokku  66 82,5

sh. raamatukogundusharidusega  35 43,75

keskharidusega raamatukogutöötajad kokku  13  16,25

sh. raamatukoguharidusega  4  5

põhiharidusega  1  1,25

Raamatukoguhoidjad, kellele on omistatud raamatukoguhoidja

kutse  12

15

Aruandeaasta jooksul õppis kõrgkoolis kolm töötajat.

Tartu Ülikooli kultuurikorralduse magistriõppe lõpetas üks töötaja. Õpinguid jätkavad kaks

töötajat – üks töötaja omandab magistrikraadi Maaülikoolis ergonoomika erialal, teine Tartu

Ülikoolis ajaloo erialal.

8

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 1

Digi- ja meediapädevused 49

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused

Klienditeenindus 4

Kogude kujundamine ja haldamine 9

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 15

Kultuur ja kirjandus 55

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 5

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

2

Teenuste pakkumine ja arendus 2

Tervise edendus, liikumisharrastus 6

Muu (nimetada)

Keeleõpe

Köitmine

Kalligraafia

Mälutreening

Muusika

Sekretäritöö

Ergonoomika

Tuleohutus- ja evakuatsooniõppus

5

2

1

5

4

1

1

2

Oluliseks teemaks oli jätkuvalt infotehnoloogiliste teadmiste arendamine, erialane ja

kirjandusalane enesetäiendamine. Kõige rohkem hariti end kirjanduse vallas, võeti osa

kirjandusfestivalidest (Prima Vista, Head Read), osaleti kirjandusalastel konverentsidel,

ettekandepäevadel. Aprillis toimus traditsiooniliselt algupärase lastekirjanduse päev,

seekordseks teemaks "Põlvkonnad, koolkonnad ja hingesugulased meie laste ja

noortekirjanduses".  Kirjandusteadlane Tanar Kirs käis kahel korral kogu raamatukogu

töötajaskonnale rääkimas Juhan Liivist ja tema ajast, sh tuur J. Liivi muuseumis.

Suur osa koolitustest keskendus erinevatele digiteemadele ja uuendustele – kassasüsteemi ja

RFID rakendamise koolitused, siseveebi tutvustavad koolitused ja tehisintellekti koolitused.

Suur rõhk oli ka kogude kujundamise teemadel, meeskonnatööl ja ürituste korraldamise

koolitustel. Traditsiooniliselt osaleti Tallinna Raamatukogude korraldatud erialapäeval, käidi

rahvaraamatukoguhoidjate suveseminaris, seminarlaagrites, osaleti töögruppides. Toimusid

iga-aastased evakuatsiooniõppused, osaleti loengutes ja seminaridel. Laste- ja noortetöötajad

käisid korra kuus koos, et omavahel kogemusi vahetada. Muusikaosakonna töötajad käisid

ereinevatel muusikaga seotud koolitustel ja väike grupp raamatukogutöötajaid haris end

vanemaealiste mälu treenimise osas.

Ka sel aastal käidi palju õppereisidel nii Eestis (Tallinnas, Lääne-Virumaal, Raplas, Sillamäel,

Narva-Jõesuus, Viljandis jm) kui välismaal: Soomes (Helsingi ja Tampere raamatukogud),

Poolas (Bialystoki, Lublini ja Varssavi raamatukogud), Rootsis (Stockholmi kultuurikeskus

ja sealsed raamatukogud, Tranströmeri raamatukogu jt), Saksamaal (Berliini kirjandusfestival),

Leedus (CoBal 2025 kongress „Libraries – Key to Literate Society“ Kaunases).

9

Reisid olid seotud kogemuste  vahetamiseks kolleegide vahel, teenuste arendamiseks ja uute

ideede saamiseks RFID rakendamiseks ning uue südalinna kultuurikeskuse ehitamiseks.

Kõigist koolitustest oli raamatukoguhoidjatele kasu, olgu see siis konkreetse tehnika või

infotehnoloogilise pädevustega seotud õppimine, ülevaade kirjandusest, aga ka mingid

konkreetsed spetsiifilised huvid. Raamatukoguhoidja jaoks on väga oluline olla digipädev,

osata koolitada, koostööd teha. Väga kasulik on omavaheline teadmiste jagamine (õpiringid) ja

raamatukogutöös on tähtis ka kirjanduse tundmine.

Töötajate endi hinnangul olid kõige kasulikumad rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia ja

osalemine erinevatel kirjanduslikel konverentsidel ning kitsad erialaspetsiifilised koolitused

mõne väga konkreetse oskuse õppimiseks, väga olulisena toodi välja õpiringid ja oma

osakonnaga tehtud õppereisid-inspiratsioonipäevad.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

3.1.1 Haldustegevuse üldiseloomustus

Tartu Linnaraamatukogu peahoone, Annelinna harukogu, Tammelinna harukogu, Karlova-

Ropka harukogu sisekoristusteenust ja Kompanii 3/5 ja Kaunase pst 23 väliskoristusteenust

osutab ajavahemikul 01.01.2025-31.12.2027 Stell Eesti AS. Raamatukogu siseruumide

koristatav pind kokku 6288,5 m2, mis jaguneb järgnevalt:

1. Peakogu (Kompanii 3/5) 4132,6 m2

2. Annelinna harukogu (Kaunase pst 23) 1201,7 m2

3. Tammelinna harukogu (Suur kaar 56) 405,9 m2

4. Karlova-Ropka harukogu (Tehase 16) 548,3m2

Ilmatsalu harukogu (Kooli tee 5, Ilmatsalu alevik) ruume koristamine on lahendatud koos

Ilmatsalu Põhikooli koristamisega, kus samuti osutab koristusteenust Stell Eesti AS.

Koristuse pindade mahud 2025. aastal ei muutunud. Üldine koristamise kvaliteet ja

väliskoristusteenus on rahuldav. Tekkinud probleemid lahenevad enamasti kiiresti.

Sõitudeks ja lugejate koduteeninduseks kasutati täisteenusrendis, AS APR-Rent, Hertz

frantsiisiomanik Eestis, olevat väikebussi. Alates detsembrist on täisteenusrendis oleva

väikebussi ettevõttelt Ideal OÜ , mis on AVIS brändi frantsiisiomanik Eestis. Väikebussi

läbisõit 2025. aastal oli ligi 19 tuh km.

3.1.2 Peamaja ruumid

2025. aastal valmis värskendatud ilmega lasteosakond, kuhu muuhulgas tehti ka Tartu

Linnaraamatukogu esimene „Ema ja lapse tuba“ (enne seda viimane teadaolev remont antud

osakonnas oli umbes 35 aastat tagasi). Remondi maksumus oli ligi 60 tuh. eurot.

Vahetati reisijate liftil liftitrossid. Suvel oli avatud õuekontor (väliterrass sai suvise mööbli

koos hubase aluspõrandaga). Tagumise trepikoja koridori paigaldati lukuaasad rataste

lukustamiseks. Lisati juurde sorteerimisprügikaste. Paigaldati kaks vaikusekabiini. Saime

juurde laoruumi (endine alajaam), kus saame hoiustada erinevat mööblit. Muusikaosakonnas

parandati põrandal augud ära. Hoone soojasõlmes vahetati välja seadmeid. Peaukse ees olevad

pingid ja varikatuse tugipostid said värskenduse.

Üldiselt vajab kogu hoone kapitaalset remonti (põrandatöödest kuni katusevahetuseni välja,

ventilatsioonisüsteemi rajamist, uut vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, uut elektrisüsteemi (sh

nõrkvool), uut küttesüsteemi, uusi lifte jpm). Puudu on tualettruumidest (muuhulgas on hoones

vaid üks kaasaegsetele nõuetele vastav inva-wc). Samuti on raamatukogu üldine ruumikujundus

tänapäeva mõistes ebaratsionaalne.

2025. aastal jätkusid ettevalmistused Südalinna kultuurikeskuse (Siuru) valmimise teemadel,

kuhu ühe nn ankurasutusena tulevad linnaraamatukogu peamaja uued ruumid. 2025. aastal

toimus mh hoone detailplaneeringu kinnitamine ja linnarahvale viidi läbi erinevaid

tutvustamisüritusi selles osas, mida hoonesse plaanitakse.

11

3.1.3 Karlova-Ropka harukogu

Raamatukogu olemasolevate ruumide seisukord on kehv, samuti ruumijaotus on

ebaratsionaalne (ruumid on kaubanduskeskuse kahel erineval korrusel ja otseühenduseks

kasutatavat ligipääsutreppi on väga ebamugav kasutada). Praeguseks on rendileandjaga

sõlmitud leping, mille kohaselt saab raamatukogu 2026. aastal remonditud, kompaktsed,

paremini ligipääsetavad, tänavalt nähtavad ruumid.

3.1.4 Tammelinna harukogu

Raamatukogu vajab kapitaalremonti. Olemasolevaid ruume remonditi viimati umbes 22 aastat

tagasi, v.a töötajate puhkeruum/söögituba, mille uuendus valmis 2025. aastal. Majja paigaldati

3 uut tugitooli.

3.1.5 Annelinna harukogu

Raamatukogu vajab kapitaalremonti. Olemasolevaid ruume remonditi viimati umbes 20 aastat

tagasi.

Harukokku paigaldati vaikusekabiin. Lisaks 2 uut tugitooli. Senise välise tagastuskasti asemele

paigaldati raamatute tagastusluuk/tagastuskast peaukse kõrvale seina sisse.

3.1.6 Ilmatsalu harukogu

Raamatukogu vajab värskendusremonti. 2025. aastal vahetati ära kõik olemasolevad vanad

luminofoorvalgustid uute energiasäästlikumate LED valgustite vastu.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogu ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Jah/ei

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

jah

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

jah

Mitmes

raamatukogus?

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised -

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust Jah -5

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

Jah -5

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

-

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett Jah -3

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

Jah -5

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

-

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega Jah -5

12

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval Jah -4

Muu (nimetada)

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus laenutus 4504

pikendus 8468

kokku 12972

86

Kasutajakoolitus -

Digipädevuste alane nõustamine -

Muu: avaliku info

vahendamine (sotsiaalteemade

ja digiteemade kombinatsioon

nõustamine)

12 12

Raamatukoguväline teenus on põhiliselt koduteenindus ning Liiva tänava hooldekodu. Teenus

hõlmab erivajadustega inimeste teenindamist, tellimuste ettevalmistamist ja täitmist.

Bussiringid toimuvad kolmapäeviti, keskmiselt on 14 koduvisiiti korraga, vajadusel ja

võimalusel käib töötaja kodudes ka muul ajal. Koduteeninduse mobiiltelefoni number on

kodulehel kõigile kättesaadav. Koduteeninduse tarbeks on loodud deposiitkonto, raamatud

deponeeritakse kontole ja sealt edasi laenutatakse kasutajale.

Koduteeninduse kasutajaid peamaja kaudu oli 2025. a 59. Neile tehti visiite 583 korral 43

bussiringiga (bussiringiväliseid külastusi 17). Laenutused-pikendused kokku 12 600, ainult

laenutused 4132.

Lisaks koduteenindusele pakume raamatukoguteenust üle nädala esmaspäeviti Liiva tänava

hooldekodus. Hooldekodus on 22 lugejat. Teenust kasutati 305 korral, töötaja tegi asutusse 23

visiiti. Laenutati 1071 teavikut.

Tavalise koduteenindusena on 2 lugejat Südame Kodus ja 1 lugeja Eluringis.

Peamaja keskse koduteeninduse kõrval pakuti oma piirkonnale teenust Tammelinna harukogu

poolt. Koduteeninduse võimalust kasutati kokku 86 korral, mille jooksul laenutati 372 teost.

Lugemist said nad ise valida kas telefoni teel, elektronkataloog ESTER abil või

raamatukoguhoidja vahendusel. Lugejaid külastati vastavalt nende soovidele, kuid

maksimaalselt üks kord nädalas. Raamatuid laenutati nagu tavalistele lugejatele, st olenevalt

raamatust või ajakirjast 7 või 21 päevaks.

Koduteeninduse lugejatel on soove palju ning jõudumööda püütakse neid soove ka täita, kuigi

mõnedel raamatutel võivad olla pikad ooteajad, siis ajapikku need raamatud siiski soovijateni

ka jõuavad.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Raamatukogu fondi laenutus Ristikheina lasteaiale 10

Igakuiselt laenutab Karlova-Ropka harukogu Ristikheina lasteaiale osa fondist lasteaias

kohapeal kasutamiseks, kokku õppeaasta jooksul ca 400 raamatut. Valikut tehes lähtuti rühmade

13

õppekavadest, rühmas läbitavatest teemadest ja laste vanusest. On õpetajaid, kes tellivad

konkreetseid raamatuid.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogu pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM -

Raamatukogusüsteem RIKS -

Raamatukogusüsteem Sierra Oleme üks

raamatukogu viies

majas

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 4 (kappi ei ole vaid

Ilmatsalus, mis on

väike koht)

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

5

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 4 (paigaldus ja

testimine)

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) -

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 5

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 5

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat koos vastava

ruumi rentimisega

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

5

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

-

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

-

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 4

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 5

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 5

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

5

Raamatukogus saab värviliselt printida 5

Muud teenused:

Pillilaenutus peamajas

Seemneraamatukogu koos seemnelaenutusega peamajas

Kogukonnaaed (peenrakasti rentimisvõimalusega) Annelinna harukogu

aias

Õmblusmasinad kõigis viies majas

Lauamängude mängimine ja laenutus kõigis majades

Arvuti- ja konsoolimängude (sh VR) mängimine kõigis majades

3D-pliiatsitega joonistamine

3D-printimine peamajas

Märgimasinad peamajas

1

1

1

5

5

5

5

1

1

14

Lamineerimine

Spiraalköite valmistamine

2

2

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Infotehnoloogilistes küsimustes pakub linnaraamatukogule tuge linnavalitsuse IT

süsteemihalduse osakond. IT süsteemihalduse osakond valmistas ette hanke arvutite

vahetuseks, arvutite vahetus toimub 2026. aasta alguses. Raamatukogus oli kavas luua

riistvarabaas kõigi raamatukogus kasutusel olevate ning hoidla-alal paiknevate IT seadmete

ning tarvikute kohta, kuid pärast sellega tegelenud töötaja lahkumist jäi see plaan teostamata.

Riistvara

Arvutite jt renditingimuste parandamiseks otsustati üle vaadata kõigi asukohtade renditavates

ruumides kasutusel olevad seadmed. Peamaja Lutsu tuppa (endisesse kohvikuruumi) paigaldati

videokonverentside läbiviimiseks 100-tolline teler koos kaamera ja Clickshare-lahendusega.

Seni Lutsu toas olnud tehnika – ratastel alusel teler koos kaameraga - viidi üle III korruse

väikesesse koosolekuruumi, mida kasutatakse peamiselt oma maja koosolekute jaoks.

Annelinna, Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogude seminariruumide täiendamine on

plaanis 2026. aastal.

Annelinna ja Tammelinna harukogudesse paigaldati uued reklaamekraanid, Annelinnas puudus

see varasemalt üldse ja Tammelinna harukogu aknal olev reklaamekraan oli äikese tõttu lakanud

töötamast.

Aasta keskel seadustati isikut tõendavate dokumentide kasutamine mobiilirakenduse eesti.ee

kaudu. Kuna raamatukogul puudub võimekus luua laenutussüsteemile vastav liides, mille abil

saab seda lahendust kasutada, otsustasime vahetada teeninduslettides välja vöötkoodiskannerid

2D skannerite vastu, mis võimaldavad ribakoode lugeda ka mobiiltelefonide ekraanidelt ja

seeläbi saame rakendust lugejate tuvastamiseks kasutada.

Aasta lõpus ostetud Playstation5 konsoolid paigaldati peamaja lasteosakonda, Annelinna,

Tammelinna ja Ilmatsalu harukokku. Lasteosakonnas loodi konsoolidele kaabliside.

Konsoolidele hangiti juurde ka esialgne valik sobivaid mänge. Annelinna harukogu jätkas

ainsana mängukonto aastatellimusega, teised mängukohad kasutavad füüsilisi videomänge.

Plaanis on luua tingimused VR komplektide kasutuselevõtuks.

Peamajas esineb probleeme WiFi võrguga, eriti just fondialadel. Seadmed vajavad uuendamist.

Vajadused kaardistati ning lahenduse elluviimiseks kavandatakse investeering 2026. aasta

alguses.

Sel aastal toimus iseteenindusele üleminekuks RFID seadmete hange, mille võitis Atea AS,

Bibliotheca süsteemi ja seadmete vahendaja. Uute seadmete tarvis tehti erinevaid kaabeldustöid

peamajas, Ilmatsalu, Annelinna ja Tammelinna harukogudes. Annelinna ja Tammelinna

harukogudes eemaldati varasemad laenutusega seotud turvaseadmed ning paigaldati uued

süsteemiga sobivad turvaseadmed.

Tarkvara

15

Avalike arvutite haldamiseks sobivat programmi ei õnnestunud leida ning meile sobiva

lahenduse arendamine osutus liiga kulukaks. Seetõttu osteti arvutiklassi, ajakirjanduse saali,

Annelinna, Tammelinna ja Karlova-Ropka lugeja-arvutite haldamiseks taas NetSupporti

litsentsid.

Märkimisväärne väljaminek oli seotud tarkvaraga. Raamatukogus kasutusel olev Office365

eeldab MS-i kontoriprogrammide laialdasemat kasutamist ning dokumentide ühilduvuse ja

sünkroniseerimisega seotud probleemide vältimiseks otsustati kõikidesse arvutitesse osta ja

paigaldada MS Office kontoritarkvara litsentsid. Ühtlasi lõpetatakse vabavaralise LibreOffice`i

kasutamine.

Linnavalitsuse IT süsteemihalduse osakond jätkas infosüsteemide ühtsustamist. Turvalisuse

huvides toimus raamatukoguvõrgu segmenteerimine. Hakati tegema ettevalmistusi

võrguketaste pilvelahendustele üleviimiseks. Kaardistati ning koostati struktuur ja ajakava seni

võrguketastel paiknevate dokumentide, programmide jm üleviimiseks OneDrive`i. Esmajoones

keskenduti töötajate isiklikus kasutuses olevale kettaruumile ehk U-kettal asuvale sisule ja

seejärel tegeleti osakondade ning töörühmade failidega ehk S-kettaga. Töötajate arvutites

seadistati OneDrive sünkroonimine.

Üleminek tõi kaasa mitmeid probleeme. Näiteks tellimispunkti arhiiv ja letiloendurid ei sobitu

pilveteenusega. Ka avalike kaustade ja dokumentide, mis on olnud ristkasutuses erinevate

osakondade töötajate vahel, asukoht ja õiguste jagamine on osutunud keerukaks, näiteks mõne

dokumendi sisu ei sünkroonitud, mõned dokumendid kaotasid oma algse kujunduse jne.

Üleminek jätkub 2026. aastal.

Veel üks tarkvaraline muutus oli seotud linnavalitsuse otsusega viia osakonnad ja allasutused

ühtsele kassasüsteemile. Seetõttu lõpetati koostöö kassaprogrammi Buum pakkujaga ning

alustati koostööd AS Ektacoga ja võeti kasutusele nende pakutav programm Compucash. Kuna

uus teenusepakkuja tõi kaasa märkimisväärse kulude kasvu, siis valisime ülemineku hetkeks 1.

oktoobri. Senised kassasüsteemiga seotud seadmed – printerid, makseterminalid, kassasahtlid

– jäid kasutusse, sõlmisime lepingu vaid programmi kasutamiseks. Kahele makseterminalile

loodi täiendavalt võrguühendus.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Raamatukapi kaudu laenutati 2025. aastal 15 496 korda ja tagastati 2584 korda.

Kapi asukoht Laenutuste arv Tagastuste arv

peamaja 7582 931

Annelinn 1969 439

Tammelinn 4303 385

Karlova-Ropka 1642 829

kokku 15 496 2584

Tagastusi on laenutustega võrreldes vähem selle tõttu, et seda võimalust me ei reklaami.

Tagastuseks on meil eraldi tagastuskastid kõigi majade välisuste juures. Kuid

tagastusfunktsioon ei ole kapides keelatud ja kui laenutaja soovib sealtkaudu tagastada, siis tal

on see võimalus.

Võrdluseks eelmiste aastate arvud peamaja juures asuva raamatukapi näitel:

16

2025 2024 2023 2022 2021

Täidetud kappe 7582 5477 6812 6727 5299

Tagastusi kappi 931 860 1321 1275 1069

Aegunud 966 794 935 906 587

Vaatamata harukogude juurde lisandunud laenutuskappidele, ei ole peamaja laenutuskapi

kasutamine vähenenud, pigem suurenenud. Küll aga on lahenenud seni aeg-ajalt esinenud

pikem ooteaeg kappi tellimisel. Praegu saab enamjaolt kappi tellitud raamatud kätte samal või

järgneval päeval.

Jätkuvalt esines tihti tehnilisi tõrkeid. Kõige sagedasem probleem on ID-kaardi lugeri

mittetoimimine. Probleeme esines aasta jooksul 96 korral. Lugerid said aasta jooksul korduvalt

vahetatud, kuid probleemid jätkusid. Lisaks esines probleeme uute ID-kaartidega (välja antud

alates 07.2025). Laenutuskapis ei ole võimalik laenutada Eesti äpp-iga.

Kuigi kappidega esines väga palju tehnilisi probleeme, siis lugejate tagasiside on kappide osas

positiivne. Sügisesele kasutajaküsitlusele vastanutest 31% oli võimalusega väga rahul ja 13%

pigem rahul. 1% vastanutest pigem ei olnud rahul ja 54% ei osanud hinnangut anda. Uurisime

ka huvi kohta rohkemate raamatukappide kohta linnaruumis: 36% vastanutest pakub see

võimalus huvi ja samuti 36% ei oska öelda, 28% arvas, et see võimalus ei paku neile huvi.

Tõenäoliselt läheme teenuse laiendamisega lähitulevikus edasi.

Tellimine pakiautomaati

Jätkame soovijatele pakiautomaadi kaudu tasulise teenuse pakkumist. Pakiautomaadi

tellimuste arv vähenes aastaga 98lt pakilt 75le.

Pakk Raamat

KOKKU 75 107

Pakiautomaat Raamat

Anne Selver 14

Kvartali keskus 17

Lõunakeskus 31

Rebase Rimi 10

Vahi Selver 27

Veeriku Selver 7

Aruküla 1

KOKKU 107

17

4 Kogude kujundamine

2025. aastal tegid töötajad kokku 1016 bibliokirjet, nendest puhtalt ainult meie raamatukogu

jaoks 964 (95,8%), 52 (4,2 %) meie tehtud bib. kirjetest kasutasid ka teised ESTERi

raamatukogud. E-kataloogi ESTER lisati 2025. aastal kokku 17917 (2024.a 18314)

eksemplarikirjet ja parandati 22443 (2024.a 49110) eksemplarikirjet. Võõr- ja venekeelsetele

väljaannetele koostame keskmise tasandi bibliokirjeid. Kokku 2025. aastal 903, nendest inglise

keeles- 628, vene keeles - 268, ukraina keeles- 35. Kokku kataloogisime veel 10 erinevas keeles

- jaapani, norra, soome, prantsuse, rootsi, itaalia, hollandi, poola jt. keeltes.

Erilaadidest kataloogisime 2025. aastal videomänge (11 bib. kirjet), seemneid (29 bib. kirjet),

videosalvestisi (68 bib. kirjet).

2025. aastal kustutati e-kataloogi ESTER andmebaasist 74 870 eks. kirjet ja meie tehtud 392

bib. kirjet.

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Tartu Oskar Lutsu nimelisel Linnaraamatukogul on peamaja ehk keskkogu 5 laenutava

osakonnaga (Ajakirjanduse osakond, Erialakirjanduse osakond, Ilukirjanduse osakond, Laste-

ja noorteosakond, Muusikaosakond) ja 4 harukogu (Annelinna, Tammelinna, Karlova-Ropka ja

Ilmatsalu harukogud).

Tartu linnaraamatukogus toimub komplekteerimine üle süsteemi, selle eest vastutab ja peab

arvestust Kogude arenduse osakond. Igas osakonnas/harukogus osakonnajuhataja ja/või

peaspetsialist osaleb oma kogude kujundamises. Tegutseb ka Kogude toimkond, kuhu kuulub

18 liiget erinevatest osakondadest ja harukogudest.

Seoses vajadusega peamaja kogusid põhjalikumalt korrastada ja RFID kasutusele võtuga,

toimub üle süsteemi põhjalik kogude korrastamine ja vähendamine. Töö lihtsustamiseks ja

koordineerimiseks võeti 2023. aasta lõpus vastu uus „Väljaannete kustutamise kord”.

Samadest põhjustest lähtuvalt, keskkogu struktuurimuutustest ja ka 2025. a.

komplekteerimissummade vähenemisest tingituna, oli 2025. aastal kavas läbi arutada ja

fikseerida ka uued komplekteerimise põhimõtted. Paraku see töö jäi pooleli, jätkame 2026.

aastal.

Komplekteerimises järgitakse raamatukogu põhimäärust, raamatukogude töökorralduse

juhendit ja Kultuuriministeeriumi määruse nr 1 Lisa 1 väärtkirjanduse kohta.

Komplekteerimisel lähtutakse lugejate erinevatest vanusegruppidest, nende huvidest ja

vajadustest ja raamatukogu rahalistest võimalustest. Komplekteeritakse erinevaid laade

(raamatuid, noote, perioodikat, auviseid, arvutimänge, lauamänge jm). Prioriteetideks on laste-

ja noortekirjandus, eesti autorite teosed, Eestit puudutav kirjandus, väärtkirjanduse tõlked,

elukestvat õpet ja toimetulekut toetav kirjandus, kodulooline kirjandus (Tartu tuba).

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Üldjoontes tellitakse peamaja eestikeelse ilukirjanduse saali luuleraamatuid 1-2 eksemplari,

novellikogusid 2-3, naistekaid 2-3, noorteraamatuid 1-2, muud proosat 2-4, ette teada

populaarseks minevaid teoseid 4-5. Menukite puhul jagatakse komplekteerimist ilukirjanduse

18

ja ajakirjanduse saali vahel – ajakirjanduses on 7-päeva laenutuse riiul uutele menukitele

(näiteks 3 eksemplarist kriminaalkirjandusest läheb 2 ilukirjanduse saali, 1 ajakirjandusse nn

kiirlaenutusse (umbes poole aasta pärast kui suur huvi vaibunud, jõuab see samuti ilukirjanduse

saali). Kõigest peaks midagi olema ja väärtkirjandust ei tohiks pisut väiksema huvi tõttu

kogusse võtmata jätta. Harukogudesse tellitakse tavaliselt 1 eksemplar ja väljaande menukiks

osutumise korral ostetakse eksemplare juurde.

Noortekirjandust on nii laste- ja noorteosakonnas kui ka ilukirjanduse osakonnas – seda selleks,

et noortel oleks see üleminek võimalikult sujuv ning et lihtbarjääride (ei taha veel suurte

osakonda minna versus ei taha enam lasteosakonnas käia) ületamine oleks võimalikult lihtne ja

lugemishuvi innustust saaks.

Raamatute kättesaadavust on püütud peamajas parandada enimnõutavatel raamatutel

tavapärase 21-päevase laenutustähtaja asemel 7-päevase laenutustähtaja rakendamisega.

Seoses suurema kogude puhastamisega peamajas, kanti kõigis osakondades maha vananenud,

viimastel aastatel mitte laenutatud ja lagunenud raamatuid ning vähendati eksemplaarsust.

Võimalusel asendati mõned lagunenud populaarsed raamatud paremate eksemplaridega.

Endiselt on probleemiks, et tagastuskasti kaudu tagastatud raamatud saavad niiskuskahjustusi

ja lähevad vahel kukkudes katki. Enamus maha kantud väljaannetest läks raamatumüüki, osa

tasuta jagamisse ja palju ka utiili. (Raamatumüüke korraldatakse jooksvalt paljudes

harukogudes ja peamaja saalides. 4x aastas korraldatakse peamajas suured müügid.) Kogude

läbitöötamisel võtame aluseks CREW metoodika, kuid seda ei järgita üks-ühele.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kogu suurus seisuga 31.12.2024

Raamatud ja noodid 530 934 eksemplari

Auvised 16 306 eksemplari

Elektroonilised teavikud 321 eksemplari

Muud teavikud 1 266 eksemplari

Käsikirjad 41 eksemplaris

Ajakirjad 7 127 aastakäiku

Kokku 555 995

Kogu suurus seisuga 31.12.2025

Raamatud ja noodid 472 729 eksemplari

Auvised 15 691 eksemplari

Elektroonilised teavikud 242 eksemplari

Muud teavikud 1 130 eksemplari

Käsikirjad 39 eksemplari

Ajakirjad 6 476 aastakäiku

Kokku 496 307

2025. aastal saadi juurde 16 218 arvestusüksust (ost, annetus, asendus kokku), kustutati 75 906

arvestusüksust. Kogu vähenes 59 037 eksemplari ja 651 ajakirja aastakäigu võrra, vähenemine

oli 12 %. Kogude uuenemise protsent oli 2025. aastal 3,3%.

Komplekteerimiskulud

19

 linnaeelarvest 140 000 €, lisaks linnalt 4090 € materjalidele (raamatukile, kohaviidasildid

jm)

 riigi toetus 106 107 €, 8 376 € , mis on 7,89% vähem kui 2024. aastal (siis 114 483 €)

Omatuludest 2025. aastal komplekteerimisele raha ei saadud (2024. omatuludest 3564 €).

Seega oli raha komplekteerimiseks ligi 12 000 € vähem kui 2024. aastal. Toime tulla aitas see,

et 2024. aasta lõpus võimaldas rahaline seis osa perioodikast pikemalt ette tellida ja seega kulus

2025. aastal perioodikale vähem raha. Ostetud teavikute arv siiski paratamatult vähenes.

Ostetud teavikute võrdlus (2024 ja 2025)

raamatud noo

did

kaar

did

lau

am

äng

ud

LP CD helir

aam

at

DV

D

CD-ROM

DVD-

ROM

mälupulk,

arvutimän

g

Kõik

kokku

eesti vene võõr kokku

2024 eksemplarid 12485 155 869 13509 126 4 69 20 163 4 28 4 13927

2025 eksemplarid 12042 131 971 13144 113 4 42 40 111 3 84 23 13564

vahe -443 -24 +102 -365 -13 0 -27 +2

0

-52 -1 +56 +19 -363

2024 nimetused 2527 111 830 3468 91 1 42 20 158 4 28 1 3813

2025 nimetused 2434 81 941 3456 92 1 24 38 107 1 81 14 3814

vahe -93 -30 +111 -12 +1 0 -18 +1

8

-51 -3 +53 +13 +1

Kulud jagunesid

Raamatud ja noodid 82,6%

Auvised ja elektroonilised teavikud 2,2%

Muud teavikud 0,3%

Perioodika + e-perioodika 14,9%

2025 ostetud raamatud

nimetused eksemplarid summa keskmine

hind

nimetuste

%

eksemplaride

%

raha %

eesti keeles 2 434 12042 185 314 15,39 70,4 91,6 92,0

inglise

keeles

839 869 12 201 14,04 24,3 6,6 6,1

vene keeles 81 131 1 827 13,95 2,3 1.0 0,9

muud 102 102 1 973 19,34 3,0 0,8 1,0

20

võõrk

kokku 3456 13 144 201 315 15,32 100 100 100

Rahaliste vahendite nappust aitas leevendada muuhulgas, et uusi raamatuid ilmus veidi vähem.

Eestikeelset raamatut osteti enamasti 1-8, keskmiseks eksemplaarsuseks 4 eks.

2025. aastal ühtegi raamatuvahendajat, kes pakuks senistele konkurentsi, ei lisandunud.

Suuremad tarnijad on endiselt Rahva Raamat, Apollo, Krisostomus, kirjastustest Varrak, Ersen,

Ühinenud Ajakirjad, otse ostame ka Tartu kirjastustelt Ilmamaa ja Fantaasia.

Venekeelsetest osteti Eestis ilmunud väljaandeid. Nende pakkumisel teeb aktiivset tööd firma

Dialoog AS. Osteti ka mõned väljaspool Venemaad ilmunud väljaanded. Kahjuks on info

leidmine ja ostmine keeruline, raamatud ilmuvad erinevates riikides ja vahendajaid on raske

leida. Ukrainakeelseid raamatuid vahendab meile Tartu firma Kolo Books.

Võõrkeelse ilukirjanduse puhul osteti nii rahvusvahelist tunnustust leidnud auhinnatud teoseid

kui ajaviitekirjandust, suur huvi on noorsookirjanduse vastu. Annelinna harukogu täiendas oma

koomiksikogu. Koomiksikogu on koostatud mõeldes erinevatele vanusegruppidele päris

väikestest kuni täiskasvanuteni.

Võõrkeelse liigikirjanduse puhul püüti katta neid alasid, kus eestikeelseid väljaandeid on vähe,

enim osteti raamatuid erialakirjanduse osakonna tehnikakirjanduse saali jaoks. Tore koostöö

tekkis kogukonna Tartu Vegan Vägi eestvedaja Kerly Ilvesega, tänu millele sai raamatukogule

ostetud uusi vegan teemalisi raamatuid.

muud võõrkeeled

nimetused eksemplarid

ukraina 32 32

saksa 32 32

soome 13 13

prantsuse 9 9

ungari 6 6

taani 2 2

leedu 2 2

hispaania 2 2

rootsi 1 1

hollandi 1 1

norra 1 1

itaalia 1 1

Ostetud raamatute nimetustest moodustas ilu-ja lastekirjandus (2290 nimetust) 66,3%.

Ostetud raamatute eksemplaridest moodustas ilu- ja lastekirjandus (9072 eksemplari) 69%.

21

Ostetud raamatute eksemplare oli 13 144, Tartu linna elanike arv oli 2025. aastal 97 451

inimest. Ostetud raamatute arv 1000 elaniku kohta on seega 134,9 eksemplari. (2024. oli

näitaja 137,5 eksemplari). Noote osteti 92 nimetust ja 113 eksemplari, peamiselt hangiti need

muusikaosakonnale. Heliraamatuid osteti 2025. aastal kolm. E-raamatuid 2025. aastal ei

ostetud.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Ajakirjade ja ajalehtede nimetuste arv vähenes sel aastal veelgi. Alates 2025. a. teatasid

lõpetamisest ajakirjad Eesti Mets, Kalale! Looduses, National Geographic Eesti lõpetas ka

eriväljaannete avaldamise. Trükiväljaandena ei ilmu Personali Praktik. Märtsis 2025 ilmus

viimane Pere ja Kodu trükiajakiri, ilmuvad veel eriväljaanded.

Alates märtsist 2022 ei saa perioodikat Venemaalt. Lehepunkt pakkus asenduseks mõned Lätis

ilmuvad venekeelsed ajakirjad/ajalehed, aga lugejahuvi nende vastu ei ole. 2025. aastaks on

jäänud ainult Лилит ja Азбука здоровья

Digiväljaanded

Keskkogus ja kõigis harukogudes on ligipääs Postimees Grupi ajalehtedele, Õhtulehe ja Delfi

Meedia väljaannetele, ajakirjale Imeline Ajalugu. 2025. aastast on meil Delfi Meedia

väljaannetele IP-põhine juurdepääs. 2026. saame IP põhise ka Postimees Grupi ja Õhtulehe

väljaannetele. See lihtsustab tunduvalt e-perioodika lugemist raamatukogus.

Keskkogus ja 3 harukogus saab lugeda Äripäeva, ajakirja Imeline Teadus, keskkogus ja 2

harukogus ajakirja Director/Inseneeria. Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus annavad

trükiajakirja tellijatele veebis tasuta ligipääsu.

Ainult keskkogus: Edasi.org, Personaliuudised.ee, Raamatupidaja.ee, rup.ee, Juridica

Eelistatakse endiselt paberväljaande lugemist. Siiski püüame suurendada digiperioodika

valikut. Kahjuks nii mõnigi digikeskkond ei arvesta praegu raamatukogude vajadusi/võimalusi.

Perioodika komplekteerimiseks kulus koos 2026. a. tellimisega: 36 757 € (2024. a 46 876 €).

Summa on oluliselt väiksem eelkõige seetõttu, et 2024. aasta lõpus oli meil võimalus tellida

ette ära kogu perioodika, mille uus tellimisperiood algas 2025. a. märtsist ja hiljem. (Kui

väljaanded lõpetavad ilmumise ja on jäänud ettemaks, siis pikendatakse sageli mõne teise

väljaande tellimisperioodi, seepärast ei ole meil kõikide väljaannete tellimisperioodiks jaanuar-

detsember). Kui oleksime nende tellimust pikendanud alles 2025. a., oleks ka käibemaks olnud

juba 9%.

Kahjuks 2025. aastal meil sellist rahalist võimekust ei olnud ja need pikendused tuleb teha 2026.

aasta rahadest.

Ajakirjad (nimetused) keelte järgi (ostud ja annetused kokku) arvuliselt ja protsendiliselt:

kokku Eesti keeles Vene

keeles

Inglise keeles Teistes võõrkeeltes

2025 113 73 = 64,6% 3 =2,7% 26= 23% 11 = 9,7%

2024 135 86 =63,5% 6 = 4,7% 43 =31,8%

2023 154 100 =65% 10 = 6,4% 44 =28,6%

Ajalehed (nimetused) keelte järgi (juurdetulek kokku):

22

kokku Eesti keeles. Vene keeles Teistes

võõrkeeltes

2025 28 25 = 89,3% 3= 10,7% 0

2024 34 30 = 88% 4 =12% 0

2023 38 33 = 87% 5 =13% 0

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Eelmisega võrreldes osteti sel aastal natuke rohkem auviseid, eelkõige DVD-sid:

2025 osteti 40 LP 111 CD 84 DVD 3 heliraamatut kokku 238 auvist

2024 osteti 20 LP 163 CD 28 DVD 4 heliraamatut kokku 215 auvist

Kuna lastekogu ja harukogud said uued mängukonsoolid, osteti juurde 23 arvutimängu.

Annelinna harukogu mängukonsoolide eest tasuti Playstation Plus liikmelisuse tasu ja osteti

krediiti mängude jaoks (kokku 348 € eest).

Osteti 42 lauamängu.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Laste- ja noorteosakond vastutab seemneraamatukogu eest. Kutsuti esinejaid töötubadesse ja

loengutesse ning viidi läbi üritusi. Aasta jooksul toimus 6 üritust, kus osales 156 inimest.

Seemneraamatukogu töö seemnetega on üsna töömahukas. Sel aastal osteti seemneid 350 euro

eest ning pakendati 1300 pakiks. Pakkide varumisele raha ei kulunud, sest pakid volditi ning

sildid koostati ja trükiti ise. Seemnepakke laenutati 1588.

2024. aastal sai seemneraamatukogu mitmeid positiivseid meediakajastusi, tänu millele toodi

sügisel inimeste poolt hulga annetusi, mis 2025. aastal pakendati. Suure annetusega toetas

seemneraamatukogu Maaelu Teadmuskeskus, kes annetas sortimendi kõigist nende aretatud

seemnetest. Lisaks annetas Tartu Ülikooli Botaanikaaed püsikute seemneneid.

Pille ja muusikatarvikuid (Pillitutvuse teenus peamaja muusikaosakonnas) oli seisuga

01.01.2025: 107 ning 01.01.2026: 138. Kogust kustutati 2 rütmipilli.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetused 2025

Raamatud ja noodid 2 154

Auvised 107

Elektroonilised teavikud 1

Muud teavikud 7

Kokku 2 269

Eksemplare

Ostud Muu kokku Sellest

annetused

Sellest

asendused

2025 13 564 2 269 2 137 132

2024 13 927 1 955 1 718 237

23

2023 13 716 2 834 2 599 235

Komplekteerimise peamiseks hankeviisiks on ostud. Väike osa on saadud lugejatelt kaotatud

eksemplaride asendamisega. Annetusi on tehtud nii eraisikute kui ka ametkondade poolt.

Juriidilised isikud, ametkonnad, ministeeriumid jt annetavad põhiliselt oma uusi väljaandeid.

Suuremad annetajad 2025. aastal olid: Hoiuraamatukogu (584 eks.), Apollo (70 eks.),

Krisostomus (25 eks.), UNESCO kirjanduslinn Tartu (20 eks.), Tartu Linnamuuseum (8 eks.),

eraisikutest – Ingrid Liimand (38 eks.), Mai Põldaas (15 eks.), Liis Petersoo (11 eks.), Helju

Hallap (9 eks.), Kati Torim (8 eks.). Annetusi on saadud 78 erinevalt asutuselt ja isikult 2137

eks. Annetuste ja kingitustena saadud raamatud märgistasime kleebisega “Kingitus Tartu

Linnaraamatukogule”. Mõtleme, et tulevikus võiks kleepsud asendada vastava templiga.

Annetusi saadi 2137 eksemplari, mis moodustab 2025. a. kogude juurdekasvust (15 833 eks.)

13,5%.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2025. aastal jätkus raamatukogus kogude puhastus. Kustutamist vormistasime 2 korda aastas –

25.05 ja 15.12.2025.

Mahakandmisaktid koostatakse eraldi ostude ja muul moel (annetused, kingitused, asendused)

saadud väljaannete kohta. Raamatupidamisele on vaja esitada vaid ostu teel soetatud

väljaannete mahakandmisaktid.

Andmebaasist kustutati kõik aktidega mahakantud väljaannete eksemplarikirjed. Bibliokirjed,

mis jäid tühjaks ja olid tehtud meie poolt, sai andmebaasist ära kustutatud. Tühjad bibliokirjed,

mis olid tehtud teiste raamatukogude poolt, said saadetud ja kustutatud vastavalt „Ühiste kirjete

kasutamise korrale” kirjeid teinud raamatukogudele.

Aktide arvandmed summeeriti elektroonilises aasta hulgiarvestuses ja aktid saadeti digitaalselt

säilitamiseks arhiivi Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemis GoPro.

2025. aastal kustutatud eksemplarid põhjuste järgi jagunevad järgmiselt:

lugejate poolt kaotatud 162

kadunud 111

lagunenud 9 818

tagastamata 1 144

sisult aegunud 63 635

KOKKU 74 870

Kustutatud kokku 2025:

Raamatud ja noodid 73 507

Auvised 1 059

Elektroonilised teavikud 117

Muud teavikud 185

24

Käsikiri 2

Ajakirjade aastakäigud 1 036

Kokku 75 906

Kustutamine,

eks. (perioodikata)

2025 74870

2024 60646

2023 20797

2025.a. kustutati vanemat perioodikat keskkogus ja harukogudes kokku järgnevas mahus:.

Nimetusi:

eestikeelseid - 34; venekeelseid – 18; ingliskeelseid - 3, teistes võõrkeeltes – 2; kokku 57 .

Üle süsteemi kustutati nimetusi – 35.

Aastakäike:

eestikeelseid – 911; venekeelseid – 63; teistes võõrkeeltes – 62; kokku - 1036.

25

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

2025. aasta sügisel viidi läbi kasutajaküsitlus, mille eesmärk oli uurida linnaraamatukogu

teenuste kasutajate üldist rahulolu pakutavate teenustega. Küsitlus viidi läbi kuu aja jooksul,

vastata sai veebi kaudu MS Forms ankeeti täites (2124 vastajat) või lugemissaalides

paberankeedil sobivad vastusevariandid ära märkides (54 vastajat). Kokku vastas 2178 inimest

ja valim oli piisav järelduste tegemiseks.

Küsitluse järgi külastab raamatukogu iga päev 1% vastanutest, kord nädalas 9%, 1-2 korda kuus

53% ja mõned korrad aastas 37%. Enamuse vastanute peamiseks tegevuseks

linnaraamatukogus on väljaannete kaasa laenutamine – seda teeb sageli 85% vastanutest. Kõiki

muid võimalikke tegevusi (väljaannete kohapeal kasutamine, interneti ja wifi kasutamine,

printimine-paljundamine, kohapeal töötamine ja/või õppimine, üritustel osalemine, jt) tehakse

harva või üldse mitte. Tulemustest saab järeldada, et linnaraamatukogu on enamuse oma

kasutajate jaoks jätkuvalt ennekõike nn klassikaline laenuraamatukogu. Võrreldes eelmiste,

2023. ja 2018. aastal läbiviidud sarnaste küsitlustega on tulemused üldjoontes samad.

Väga rahul või rahul ollakse linnaraamatukogu asukoh(t)a(de)ga – 97%, lahtioleku

kellaaegadega – 95%, kojulaenutamise tingimustega – 97%. Pigem rahul ollakse raamatukogu

üldilme ja ruumidega – 53% vastanutest ja väljaannete kättesaadavusega – samuti 55% ehk

natuke üle poole vastajatest. Kõige kõrgemat heakskiitu vastanute poolt pälvivad

raamatukogutöötajad: nende abivalmiduse ja asjatundlikkusega on väga rahul 80% ja pigem

rahul 18% vastanutest. Võrreldes 2023. aastaga on langenud vastanute rahulolu

kirjandusürituste ja näitustega (seda kursisolematuse ehk mitte osalemise arvelt) ja on sama

2018. aasta näitajatega (kirjandusüritustega on väga rahul või rahul 27% ja näitustega 41%).

Avatud vastustes tehti ettepanekuid rohkem korraldada (kirjandus)üritusi, et neid toimuks

nädalavahetustel, jms.

Sama saab öelda ka linnaraamatukogu poolt pakutavate e-teenuste kasutamise kohta: langenud

on rahulolu e-kataloogi kasutamise osas (väga rahul 48% pealt 40% vastajatest), minuEsteri

kasutamisel ettetellimiseks (väga rahul 43% pealt 36%), kodulehe kasutamise puhul (väga rahul

30% pealt 23%). Siingi on näitajad samas suurusjärgus 2018. aasta tulemustega. Rahulolu (ja

sealhulgas kursisoleku osakaal) on samuti langenud sotsiaalmeedia kanalite ja veebide osas.

Võimalike uute teenuste osas huvitab tartlasi kõige enam e-raamatute (48% vastanutest) ja

audioraamatute (46%) laenutamise-lugemise võimalus. 2025. aastal juba sai kasutada

üleriigilist teenust MIRKO eestikeelsete väljaannete lugemiseks-kuulamiseks ja 2026. aastal

hakkab linnaraamatukogu vahendama inglisekeelseid raamatuid Overdrive’i kaudu.

5.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.2.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Peamaja III korruse erialasaalis on külastajatele kasutada 5 internetiarvutit. Arvutikülastusi oli

sel aastal 3544. Individuaalkoolitusi viidi siin arvutite juures läbi 644 inimesele.

Ajakirjanduse lugemissaalis on 3 arvutitöökohta ja siin oli 797 kasutajat. Enamasti vajati abi

info otsimisel, salvestamisel, printimisel, digiallkirjastamisel jne.

26

Peamaja muusikaosakond pakub kasutajatele ühte kaamera ja mikrofoniga arvutitöökohta

eraldi ruumis. 2025. aastal kasutati 16 korda ca 30 tundi.

Lasteosakonnas on neli lastele ja noortele mõeldud arvutikohta. Sõltuvalt kellaajast on arvutites

ka järjekord. Aasta jooksul oli arvutikasutusi kokku 1593. Remondi tõttu ei olnud arvuteid

võimalik kasutada maikuust augusti lõpuni.

Annelinna internetitoas on 15 töökohta (10 täiskasvanute ja 5 mänguarvutit). 2025. aastal oli

internetitoa külastusi kokku 5098, täiskasvanuid 2070 ja 3028 lapsi. Mänguarvutite

külastatavus on võrreldes 2024. aastaga oluliselt tõusnud –internetitoa külastatavus on pisut

langenud. Laste külastatavuse suurenemise põhjus võib olla selles, et 2024. a. lõpus paigaldati

lasteosakonda tavaliste asemele kaks mänguriarvutit. Jälle on siin ajad, kui arvutitesse on tihti

järjekorrad.

Karlova-Ropkas saab kasutada 6 arvutit. Eelneva registreerimiseta juhendati individuaalselt

inimesi 95 korral, kokku 24 tundi. Teemadeks: kohtutoimikud, Pensionikeskus, Maksuamet,

Digilugu, töötukassa teenused, e-notar.

Tammelinna raamatukogu kasutajate käsutuses oli 7 arvutitöökohta (3 täiskasvanutele ja 4

lastele mängimiseks) ja 1 terminaliarvutit. Internetitoa külastusi oli täiskasvanutel ja lastel

kokku 3612. Jooksvalt anti nutiabi, pikemaid individuaalkoolitusi toimus 17 (12 erinevat

osalejat), sh meiliaadressi tegemine, digiallkirjastamise abi, sõidukaardi isikustamine,

dokumendi saatmine, äpi laadimine telefoni).

AIP arvutikohti Ilmatsalu raamatukogus on üks. Külastajad kasutasid seda regulaarselt.

5.2.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

2025. aastal ühtki masinat peamaja tegevustuppa ei lisandunud, kuid masinate kasutus on aasta

jooksul tublisti suurenenud, eriti õmblusmasinate kasutus (vt tabelit, vrdl 2024. aastal kasutati

tegevustoa masinaid kokku 501 korda).

MASIN Kasutuskord

õmblusmasin 174

overlokmasin 88

3D printer 86

filmiskanner 69

dokumendiskanner 99

spiraalköitja 14

laminaator 30

triikraud 14

KOKKU 574

27

Ka juhendamisi tegevustoas oli sel aastal tunduvalt rohkem, 175 korda: õmblusmasinate

kasutamine 53 korda, 3D printimist 51 korda, spiraalköitjat 8 korda, skannereid

48 korda, laminaatorit 15 korda. Küll tasapisi, kuid järjest paremini jõuab teave meie

võimalustest rohkemate külastajateni.

Tammelinna harukogus kasutati õmblusmasinaid 32 korral, teistes harukogudes vähem.

Peamaja muusikaosakonnas saab kasutada pianiinot, digiklaverit, digitrumme ja ka

kojulaenutatavaid või kliendi enda muusikainstrumente (kokku 138).

2025. aastal kasutati digitrumme 164 h (vrdl 2024: 41 h ; 2023: 31h), digiklaverit 872 h (vrdl

2024: 677,5 ; 2023: 518 h), pianiinot saalis 443 h (vrdl 2024: 284 h ; 2023: 245 h ja 55 min).

Kabiinis kohalkasutusena vaadati filme 11 korda ca 18 tundi. Osakonnas on olemas korralik

tehnika erinevate helikandjate kuulamiseks.

Peamaja laste- ja noorteosakonnas on mängimiseks Xbox, PlayStation5, Nintendo Switch ja

3D pliiatsid. Aasta jooksul oli mängukonsoolide kasutusi 188. Remondi tõttu ei olnud võimalik

mängida maikuust augusti lõpuni.

Annelinna harukogu mängutoas kasutati 2025. aastal mängukonsoole 2314 korral. 2025

lisandus mängutuppa Playstation 5 koos virtuaalprillidega ja sellega mängis 652 noort.

PlayStation 4 mängijaid oli 2025. aastal 807 ja Playstation 4 Pro mängijaid oli 2025. aastal 855.

2025. aasta kevadel sai Tammelinna harukogu enda kasutusse uue virtuaalreaalsuse komplekti

ja PlayStation5-e koos kolme mänguga, hiljem lisandusid veel mõned mängud. PlayStation

võeti laste poolt kohe ka aktiivselt kasutusse, virtuaalreaalsuse komplekt jäi ootama

seadistamise abi. Mängukonsooli PlayStation või Xbox One kasutati kokku 2089 korral (2024.

aastal 1911 korral). Enamasti jäi mängijate vanus vahemikku 7-14 aastat. Xbox One mängude

valikus oli 28 erinevat mängu. Mängukonsool Nintendo valikus oli 7 mängu ja konsooliga

mängiti kokku 75 korda (2024. aastal 132 korda). Populaarseim mäng oli nii Xbox One kui ka

Nintendo puhul Minecraft. 2020. aastal kasutusele võetud virtuaalreaalsuse komplekti Oculus

Questi ei kasutatud, sest see ei olnud töökorras.

Sarnased mängimisvõimalused on olemas ka Karlova-Ropka ja Ilmatsalu harukogudes.

Mängukonsoolid on endiselt populaarsed. Tihti on järjekorrad. Lastel on küll rohkem

nutiseadmeid ja kodudes mängukonsoole, aga viimaste puhul on raamatukogu eelis mängude

hulk ja mitmekesisus ning võimalus koos sõpradega aega veeta.

Kuigi sügisese kasutajaküsitluse järgi ilmneb, et linnaraamatukogu on enamike kasutajate jaoks

ennekõike väljaannete kaasalaenutamise koht, siis enda tegevustubade kasutamise ja esemete

kättesaadavaks tegemiste jms kasvava kasutusstatistika järgi saab tõdeda, et justkui ühene,

laenuraamatukogu olemus on siiski muutumas. Tartlaste teadlikkus raamatukogu laienenud

võimalustest kasvab tasapisi ja järjest rohkem leitakse tee erinevaid teenuseid kasutama.

5.2.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

37 316 37 246 -70

28

Sellises suurusjärgus on linnaraamatukogu registreeritud kasutajate arv olnud aastaid, kõikudes

natuke siia-sinna.

5.2.4 Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

431 991 494 575 +62 584

Külastused on viimastel aastatel taas väikeses kasvutrendis. Varasemaga (enne 2020) võrreldes

ei ole just peamajas taastunud saalides tööd tegevate-õppivate inimeste hulk. Ürituste iseloom

on kohati muutunud ja sellest tulenevalt ka nendel osalejate arvud. Seoses kogude kiibistamise

hoogtöödega (RFID) olid saalid põgusalt suletud, kuid need ei ole külastuste üldarvu alla

viinud.

5.2.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

951 017 1 068 544 +117 527

Erinevalt külastustest on heameel tõdeda, et laenutused on taas varasemate aastate suurusjärgus.

Täpsemaid põhjusi on lihtsam pakkuda edaspidi, siis kui taseme osas tekib stabiilsus. Kuid see

võib olla seotud muuhulgas raamatuaastaga, kuna raamatud ja kirjandus said meedia jms

vahendusel tavapärasemast suurema tähelepanu osaliseks. Samuti tõusevad laenutusnäitajad

alati majanduslikult keerulisematel aegadel, kuna raamatute laenutamine on tasuta teenus.

5.2.6 MIRKO teenus

MIRKO pakub võimalust lugeda ja kuulata e-väljaandeid. Selles üleriigilises teenuses osaleb

ka meie raamatukogu, põhiliselt rahaga ja komplekteerimise põhimõtete väljatöötamises

osaledes. Kogude arenduse osakonna juhataja esindab raamatukogu MIRKO e-väljaannete

komplekteerimise nõukogus.

5.2.7 Ülevaade RVL teenusest

Tartu Linnaraamatukogust teistele raamatukogudele tellitud teavikute arv suurenes

kolme võrra. Tellijaid oli 17, tellitud teavikuid 70, pikendusi 31. Välja saadeti 69 teavikut, üks

loobumine järjekorra tõttu. RVLi teenuse vajadus on veidi vähenenud.

Meilt tellinud raamatukogud:

Raamatukogu Tellitud Saadud

Avinurme 1 1

Elva 16 15

Helsinki City Library 1 1

29

Järvamaa 1 1

Kärdla 2 2

Läänemaa 1 1

Läänemaa 4 4

Mustvee 1 1

Nõo 2 2

Põlva 26 26

RR 3 3

Räpina 1 1

Saare 1 1

TLÜ 1 1

Tsirguliina 1 1

Valga 6 6

Viljandi 2 2

Võru 4 4

Kokku 70 69

Tartu Linnaraamatukogu lugejate tellimused teistest raamatukogudest:

Meie poole pöördus tellimissooviga 10 lugejat, kuid pärast tellimistingimuste täpsustamist loo

bus 7 lugejat oma soovist ning välja saatsime 3 lugeja tellimused (2 venekeelset ja 1 võõrkeel-

ne erialane raamat). Kõik meie tellimused täideti.

5.2.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

20 262 18 340 -1922

Ühe raamatukoguhoidja kommentaar: ”Sel aastal on lugejad kuidagi iseseisvad, võtavad

rohkem riiulist ise ja küsivad vähem.”

30

5.2.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

2025. aastal tehti kokku 9 uut virtuaalnäitust, neist enim (5) valmis muusikaosakonnas, laste-

ja noorteosakonnas ning ilukirjanduse osakonnas valmis kaks uut

virtuaalnäitust. Lasteosakonna virtuaalnäituste sihtrühmaks olid lapsed, teiste näituste puhul

täiskasvanud. Lisaks uutele näitustele olid jätkuvalt vaadatavad ka eelmistel aastatel valminud

virtuaalnäitused.

Tartu Linnaraamatukogu YouTube kontole lisati 2025. aastal kokku 16 videot, mis on kõik

järelvaadatavad.

5.2.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☐ Muu (nimetada):

5.3 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-d

2024

Külast-d

2025

Muut

us (+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

8872 8780 -92 121 179 124 263 +3084 85 675 84 413 -1262

Lugejate arvu kõikumine on ühel aastal natuke ühes, teisel natuke teises suunas. Aastate lõikes

suuremat muutust ei ole. Külastused on kasvanud tänu tihenenud koostööle koolide ja

lasteaedadega. Hetkel toimuvad regulaarselt laste ja noorte kohtumised kirjanikega,

raamatukogutunnid, ettelugemised jms kõigis majades, nii peamajas kui ka kõigis harukogudes.

2025 oli väga tegus aasta täis eriilmelisi sündmusi. Lisaks sellele, et järjest rohkem

lapsevanemaid mõistab, et raamatukogu on suurepärane koht lastega aja veetmiseks, viitab suur

külastuste arv ka kindlasti üldisele majanduslikule olukorrale riigis. Raamatukogu on ainus

koht linnas, kus tasuta ja kultuurselt lastega aega saab veeta. Samuti on raamatute hinnad läinud

nii kalliks, et inimesed ei jaksa koju enam palju kirjandust osta.

5.3.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine on meie raamatukogu üks prioriteetidest, sest

tahame toetada lastes lugemisharjumuse kujunemist varajasest noorusest peale. Raamatute

ostmine ei ole paljudele peredele taskukohane, raamatukogu on asutus, mis loob kõikidele

lastele ja noortele võrdsed võimalused raamatute lugemiseks. Seega püüdsime võimaluste piires

täita osakondade ostusoove, sealhulgas ka nn. „koolikirjandusele”, tegeleda

järelkomplekteerimisega, et vahetada välja kulunud ja lagunenud eksemplare. Noortekirjandus

on keskkogus dubleeritud lasteosakonnas ja ilukirjanduse osakonnas, et noored saaksid valida,

kust eelistavad raamatu laenata.

31

Laste- ja noortekirjanduse ostud 2025

2025 saadi osta vähem kui 2024. aastal. Eelkõige kannatas järelkomplekteerimine ja väga

kulunud eksemplaride väljavahetamine.

Eks. Summa

Raamat 3 667 40 260

Noot 21 456

DVD 12 117

Lauamäng 41 772

Arvutimäng 20 695

kokku 3 761 42 300

Sel aastal ostetud eksemplaridest (13 564 eks) moodustas laste- ja noortekirjandus (3 761

eks.) 27,7% ja komplekteerimise rahast kulus selle tarbeks 20,2 %. Suurema osa ostudest

moodustasid muidugi raamatud.

Neist keele järgi oli jagunemine järgmine:

• raamatud eesti keeles 622 nimetust ja 3269 eksemplari;

• raamatud inglise keeles 350 nimetust 371 eksemplariga;

• raamatud vene keeles 6 nimetust 8 eksemplariga ja

• raamatud ukraina keeles 19 nimetust 19 eksemplariga.

Kokku 997 nimetust (3667 eksemplari), ostetud raamatutest (13 144 eks.) moodustas 27,9%.

Need andmed on saadud eksemplari väljast IKOOD1. Seda välja täidab meil eksemplaride

arvelevõtja: noorte- ja lastekirjandus (202), liigikirjandus noortele ja lastele (204).

Laste- ja noortekirjandust saime lisaks ka asenduste ja annetustega:

Raamat 743

DVD 22

Lauamäng 4

Arvutimäng 1

Kokku 770

5.3.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lastetöö sihtrühmadeks on lasteaialapsed, põhikooliõpilased, pedagoogid, tudengid ja

lapsevanemad. Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamiseks korraldatakse erinevaid

suuremaid sündmusi, inspireeritakse noori lugema suvelugemise programmide kaudu,

korraldatakse kohtumisi kirjanikega. Selle kõrval toimub raamatukogutundides järjekindel töö,

mis aitab kindlaid kirjandusteemasid lastele ja noortele selgitada. Raamatuaastast inspireerituna

korraldati uusi mänge noortele nii raamatukogus kui ka lugemise innustamiseks.

· Laste ja noorte kirjandusfestival LUUP

32

· Lugemistund Tartu linnaruumis koostöös Soome Instituudiga

· Raamatuaastale pühendatud nukuetendus “Seiklus raamatumetsas” Tartu linnaraamatukogus

ja “Raamatukrati suvelugemine”

· Kirjandusfestivali Prima Vista laste- ja noorteprogramm ning heategevusprojekt “Raamat

kirjutab inimese”

· Suvelugemise programmid Tartu Linnaraamatukogus ühiselt ning Tammelinna harukogus

enda programm

5.4 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv

kultuurikeskkond.

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

2460 2556 +96

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 1432

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 459

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 19

Kontserdid või muusikasündmused 15

Kunsti- või käsitöönäitused 50

Lugejamängud ja -võistlused 9

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

174

Üldharivad loengud ja töötoad 327

Muud (nimetada) filmiõhtud, lauamänguõhtud, teatrietendused, avalikud

arutelud, näituste avamised, tantsuüritused, õigusapteek

71

Viis kõige olulisemat üritust/tegevust oleks järgmised:

Raamatuaasta kohtumiste sarja raames (7 kohtumist) tulid külla olulised ühiskonnategelased,

kes arutlesid oma tegemiste, raamatute ja lugemise üle. Raamatuaasta kohtumiste sari sai alguse

kohtumistega Anu Rauaga (10. veebruaril) ning Sirje Karisega (5. märtsil). Neid kahte

kohtumist võib esile tõsta kui raamatuaasta väärtust avalikkusele laiemalt tutvustavaid ja

äärmiselt sisukaid õhtuid. Samuti andsid need õhtud raamistuse kogu raamatuaasta kohtumiste

sarjale.

5.-10. maini toimunud kirjandusfestival Prima Vista tõi Tartu Linnaraamatukokku arvukalt

esinejaid, kohtumisi rahvusvaheliselt tuntud kirjanikega ning tõstis kirjanduse Tartu elanike

tähelepanu keskpunkti. Silmapaistvamate autorite hulgas, kes linnaraamatukogu külastasid,

olid Klaus Modick, Leonardo Padura ning Kjell Westö.

33

11.-18. oktoobril toimunud Laste ja noorte kirjandusfestival LUUP viis kokku noored ja autorid,

kes kirjutavad neile. Festival on oluline viis laste ja noorte lugemisharjumuste arendamiseks

ning lugemisrõõmu tekitamiseks. Lisaks kohtumistele kirjanikega toimusid koostöös

Elektriteatriga filmiseansid, kus sel aastal näidati raamatuaastale kohaselt Eesti raamatutest

inspireeritud filme.

Raamatuaastale oli pühendatud 5 erinevat mahukat näitust, mille autoriteks olid

linnaraamatukogu töötajad. Lisaks olid raamatuaastast inspireeritud tähestikuväljapanekud

kõikides osakondades ja harukogudes, aasta jooksul oli raamatuväljapanekuid 409.

Tartu Linnaraamatukogu nukuteater mängis 2025. aastal Eesti Raamatu Aasta puhul Ilmar

Tomuski näidendit "Seiklus raamatumetsas". Nukuteatri näitetrupp esitas etendust üle 20 korra

nii raamatukogus kui mujal ja seda on näinud üle 1300 lapse.

5.4.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

456 408 -48

Peamine sihtrühm oli kooliõpilased, kellele viiakse läbi teematunde erinevatel kirjanduslikel

teemadel. Osalejate tagasiside koolitustele on väga positiivne.

Täiskasvanutele viidi läbi digikoolitusi nende digioskuste parandamiseks. Sel aastal oli

täiendav fookus tehisintellekti teemal, millele oli pühendatud nii koolitusi kui ka kaks

linnaraamatukogu peamajas eksponeeritud näitust.

Jätkusid keelekohvikud eesti, prantsuse ja inglise keele praktiseerimiseks, uue keelena lisandus

võimalus saksa keele harjutamiseks.

5.4.2 Koostööpartnerid

Koostööpartnereid oli nii majasiseselt kui väljastpoolt. 2025. aastal oli meil taas palju toredaid

ühistegemisi, millest mitmed on saanud regulaarseks.

• Tartu II muusikakool on pikaajaliseks oluliseks partneriks, muusikakool viib läbi

kontserte raamatukogu ruumides ning mitmekesistab seeläbi kultuuriürituste pakkumist

raamatukogus.

• Tartu Ilukirjanduses meeskonna koostöö Tartu Linnamuuseumiga ajaloolis-

kirjanduslike jalutuskäikude korraldamises ja läbiviimises.

• Soome Instituudi eestvedamisel toimunud aktsiooni „Lugemistund“ raames tehti

koostööd lisaks Soome Instituudi raamatukogule ka Tallinna Keskraamatukoguga.

• Osaleti taas Naiskodukaitse algatatud küünlavaha kogumise kampaanias.

• Koostöö Eesti Hoiuraamatukoguga (järelkomplekteerimine ja kogude üleandmine).

• Tartu UNESCO kirjanduslinna raames toimuvad tegevused, näiteks Tartu Lapsepõlve

Auhinna väljaandmismeeskonnas panustamine; Dublini kirjandusauhinna 2026. aasta

valikusse nomineerisime Hiromi Kawakami „Under the Eye of the Big Bird“, jt.

• Kirjandusfestivalide Prima Vista ja LUUP korraldamistes osalemine ja panustamine.

• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuses, toimkondades ja töörühmades

osalemine.

• Oluline koostööpartner on Eesti Lastekirjanduse Keskus, kelle organiseeritud

vabariiklike 3.-4. klasside kirjanduse tundmise mängu ning 4. klasside ettelugemise

võistluse “Kullast kallim” Tartu linna eelvoorud korraldas lasteosakond. Samuti

koordineeriti Hea Laste- ja Noorteraamatu hääletust Tartu Linnaraamatukogus.

34

• Igal aastal lisandub uusi partnereid nagu näiteks festival Tartu Folk, kellega koos

korraldati festivalil muinasjutuhommikuid või Põlva Keskraamatukogu, kes käis oma

suvelugemise programmi lõpupeo osana vaatamas meie juures nukuetendust “Seiklus

raamatumetsas”.

• Jätkati osalemist Slovakkias rahvusvahelisel 6-15 aastaste õpilaste eksliibriste

joonistamise võistlusel. Koordinaatoriks on Slovakkias, Hlohovecis asuv

mittetulundusühing AD Personam Hlohovec.

• Noorte kirjandusklubi Tammelinna raamatukogus koostöös Tamme Kooliga.

• Veebruarist alustanud igakuine kokkusaamiste sari täiskasvanutele "Pärastlõuna

raamatukogus" Tammelinna harukogus. Kohtumised toimusid koostöös Maarja Küla

Tartu kogukonnaga.

• Koostöös Hoolekandekeskusega toimuvad kord kuus jutuhommikud vaimse

erivajadusega täiskasvanutele Annelinna raamatukogus.

• Tartu linn kaasas meid keskkonnateemalisse ClimaGen projekti tegemistesse

Annelinnas.

• Karlova-Ropka harukogu tihe koostöö TERA kooliga, kuna asutakse samas majas ja

Ilmatsalu raamatukogu tihe koostöö Ilmatsalu põhikooliga, sest asutaksegi koolimajas.

Kõikide majade lasteosakonnad teevad aktiivset koostööd enda piirkonna koolide ja

lasteaedadega.

35

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☐ Muud (nimetada)

Tartu Linnaraamatukogu on kasutanud regulaarselt juba aastaid tasulist reklaami Tartu

Postimehes. 2025. aastal kasutati aktiivselt reklaami sündmustele Facebooki vahendusel. Aasta

jooksul tehti Facebookis reklaami 43 raamatukogu sündmusele. Reklaam aitas tuua erinevatele

üritustele uusi külastajaid. Samal ajal tõi see ka Tartu Linnaraamatukogu Facebooki lehele uusi

jälgijaid. 2025. aasta jooksul lisandus Facebooki lehele 266 uut jälgijat.

Lisaks kasutati välireklaami Tartu linnaruumis ning teiste kultuuriasutuste infostendidel.

6.2 Väljaannete publitseerimine

2025. aastal linnaraamatukogu ise ühtegi väljaannet ei publitseerinud. Meie töötajad avaldasid

järgmisi artikleid raamatukogunduse ja kirjanduse kontekstidest:

Laurik, Mairi. Raamatuarvustus: Brandon Sanderson „Võitleja“. – Reaktor 2025, nr 10,

https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-brandon-sanderson-voitleja%E2%80%9D

Pai, Kristina, Treikelder, Ülo. Raamatukogude mitmekülgne uus nägu valatakse ka uutesse

vormidesse. - Raamatukogu 2/2025

Pormeister, Eve. Boolero ja „hoor”. Gabriel Garcia Márquezi „Augustis kohtume”. –

Akadeemia 2025, nr 8, lk 1362-1374

Pormeister, Eve. Horisontide avamine. Vestlus Eeva Pargiga. – Looming 2025, nr 9, lk 1256-

1267

Pormeister, Eve. „Kirjutamine kripeldab, peas muudkui keerleb, pilk sirutub taevasse...”

Kummardus Põhjamaade ja Eesti sõnameistrile Eeva Pargile. – Looming 2025, nr 9, lk 1253-

1255

Pormeister, Eve. Mõni valmisolek võtabki aega. Anu Kree „Elu nagides” (Menu, 2024). –

Looming 2025, nr 4, lk 548-551

36

Pormeister, Eve. Robert Walseri jälgedes. Märkusi Enrique Vila-Matase Bartleby & Co

joonealustele märkustele. – Akadeemia 2025, nr 1, lk 102-124

Põldaas, Mai. Iseõppijana mitmekesisust arvestavaks digipädevuste koolitajaks. – Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat 2024, nr 36 (2025), lk 18-20

Põldaas, Mai. Jagatud kogemus: kuidas Tartu linnaraamatukogu oma mõju kasvatab. -

Raamatukogu 3/2025, lk 13-14

37

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

2026. aastal jätkame oma põhitegevustega raamatukogu ning kogukonnakeskusena.

Korraldame nii hästi järgi proovitud sündmusi kui katsetame mõnda uut ettevõtmist (näiteks

mälutreeningud eakatele, dialoogiringid julgeoleku teemadel, jt).

Jätkame tegevustega üleminekul iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (kiibistame

kogusid, paigaldame seadmeid, koolitame töötajaid ja valmistame juhendmaterjale

kasutajatele).

Jätkame ettevalmistus- ja planeerimistegevusi kultuurikeskus Siuru raames. Leiame

asenduspinna Karlova-Ropka harukogule olemasolevate ruumide remondi ajaks.

Jätkame helisummutustöödega lugemissaalides (paneelid kaja summutamiseks jms).

Osakonnajuhatajate aruannete põhjal koostas Mai Põldaas

19. märts 2026

Digitaalselt allkirjastas direktor Kristina Pai

38

Lisa 1. Raamatuaasta kokkuvõte Tartu Linnaraamatukogus

Kõne koostas teema-aasta koordinaator Kaja Kleimann

Suur ja tähtis raamatuaasta hakkabki lõppema, kuigi üht-teist on veel oodata.

Mul oli alguses plaanis öelda, et teen nüüd väikese ülevaate raamatuaastal meie raamatukogus

seni toimunust, aga kui tekst valmis sai, tuli seda hoopis kärpima hakata, väikesega pole

võimalik mingitki ülevaadet anda.

Ilma abimaterjale kasutamata poleks pooled asjad meelde tulnud ja ilma paberilt maha lugemata

ma seda juttu esitada ka ei suuda.

Kohe alguses ütlen ära, et kirjanikest, kes meid külastasid, mainin vaid väga üksikud, sest enne

läheb issanda päike looja, kui ma kõik autoreid üles lugeda jõuan.

Karlova harukogus käis 29. jaanuaril Tiit Aleksejev, kes rääkis raamatuaasta avamisega väga

hästi sobiva teema "500 aastat eesti raamatut ja kirjakeelt" raames Eesti Kirjanike Liidu ajaloost

ja tegemistest. Karlovas käsid veel Urmas Vadi ja Sven Mikser, Annelinnas Viivi Luik ja Kai

Aareleid. Raamatuaasta avamiseks 30. jaanuari varahommikul kell 9 kohtus noorte lugejatega

Leelo Tungal Tammelinna harukogus ja pärast seda ka Ilmatsalu harukogus.

Veel esietendus avamispäeval meie peamaja saalis Ilmar Tomuski just meie nukuteatrile Eesti

Raamatu Aasta puhul kirjutatud näidend „Seiklus raamatumetsas“, mis on lustakas lugu

emakeele tähtsusest.

Muidugi teeme me näitusi, kohtumisi kirjanikega ja kirjanduskohvikuid kogu aeg, kuid Eesti

Raamatu Aastal panime rõhud mõnevõrra teisiti. Näiteks kirjanduskohvikutes on seni olnud

arutlusel enamasti üks raamat korraga, kuid tänavu olid laiemad teemad:

A nagu ajalugu ja/või ajalooline romaan, külaliseks ajaloolane ja kirjanik Mann Loper;

D nagu draama, külaliseks Eesti Teatri Agentuuri juhatuse liige Kirsten Simmo;

F nagu Folkloor, külas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna juhataja akadeemik

Mare Kõiva;

L nagu Luule, külas Anzori Barkalaja;

K nagu Krimi, vestlesid meie kolleeg Tiina Tarik ja meie lugeja Katrin Alekand;

T nagu Tartu – see kirjanduskohvik toimus Tartu toas ja jutuajamist Tartust ja Tartuga seotud

kirjandusest juhtis kolleeg Halliki Jürma;

U nagu Ulme viis muidugi läbi meie oma ulmekirjanik Mairi Laurik, kolleegina Mairi Tempel;

Õ nagu õppimine ja õpetamine, kus rääkis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Valk.

Täiesti uus mõte oli tähestikunäitused. Iga kalendrikuu jaoks jätkus täpselt kaks tähte ja kõik

tegijad leidsid endile huvi pakkuvad sõnad, enamasti erinevad, mõnikord ka kattuvad, (värvid

esinesid nii ilukirjanduslike teoste pealkirjades kui tehnikasaali väljapanekus), päris sageli oli

ühe tähe kohta mitu sõna ka samas saalis. Inimeste fantaasia lõi mitmest otsast lõkendama ja

leiti päris ootamatuid sõnu tähistamaks nii suuri kui väikesi asju hiirtest kosmoseni- kes oleks

arvanud, et H nagu Hiir hõlmab nii tühjast piimapudelist automudeli teinud pisinärilist kui

ammust raamatukogudirektorit ja nii toreda väljapaneku kokku annab. Keele all saab näidata

ka kehakeele- ja viipekeele teoseid. Vaimukad olid tehnikasaali näitused Fordist ja GAZ-ist

ning jalanõudest. Osa võtsid kõik osakonnad ja harukogud.

Mõned tähed jõudsid ka lugemissoovituste blogisse: I nagu instaluule (mis mõistagi ainult

blogis ongi), L nagu lapitöö, R nagu romad, N nagu naistekas, J nagu jooksmine, K nagu

kosmos, D nagu draakon, B nagu ballett, A nagu ajalugu ja A nagu ajalooline romaan.

Kui tähestikunäituste hulgas oli rohkem nii-öelda väljapanekuid ja vähem kommentaaride ja

tekstidega varustatuid, siis loomulikult olid meil ka suured ja põhjalikud näitused, millega

kõvasti eeltööd oli.

39

„Looga raamat“ oli linnaraamatukogu töötajate ja lugejate raamatutest ning nendega seotud

lugudest. Tänu Toomas Petersellile, kes tegi pildid, ja Liina Rajule, kes andis Sway-keskkonnas

kujundusele viimase lihvi, on näitus nüüd kodulehel ka virtuaalkujul olemas.

Ainult virtuaalkujul saab vaadata näitust „Eestikeelne muusika- ja noodiraamat 1635-1869”,

mis valmis meie muusikaosakonna juhataja Meery ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös ja

mis annab võimaluse tutvuda 100 digiteeritud teosega.

Näitus „Tartu ja Tartumaa kirjastused". Väga paljud inimesed ei pööra lugedes teose välja

andnud kirjastusele üldse mingit tähelepanu, aga kindlasti oli näitusel üllatusi ka nende jaoks,

kes seda jälgivad. Näitus andis ülevaate praegu tegutsevatest ning viimase viie aasta jooksul

midagi üllitanud kirjastustest. Neid on hämmastavalt palju.

Samal ajal oli Tammelinnas näitus „Eesti kirjakeel ja olulised teosed“, mis tutvustas eesti

kirjandusloo tähtteoseid. Esindatud olid nii täiskasvanute kui ka lastekirjandus, valiku tegid

raamatukogutöötajad.

"Kirjutatud paigad" vaatles ja illustreeris kirjandusfestivali Prima Vista teemat "Raamat kui

paik. Paik kui raamat" läbi paikade, mis on muutunud populaarseks või isegi kultuslikuks

pärast seda, kui neid on raamatutes kirjeldatud. Näiteks Forks "Videvikus" või Ystad Rootsis,

kus elab ja töötab detektiiv Wallander.

Sügisesel “Tartu (ja Tartumaa) kirjarahvas” näitusel olid väljas praegu teadaolevalt Tartus (või

Tartumaal) tegutsevate kirjanike teosed, aga ka näited tõlkijate, toimetajate, kirjandusteadlaste

ja kirjanduskorraldajate töödest. Nii mitmedki inimesed on tegelikult mitmes rollis korraga,

valiti koostaja meelest olulisemad.

Viimasena avati jaanuaris 2026 raamatuaasta suurim näitus "Läbi aja, ümber ilma: raamatu ja

raamatukogu lugu" Tartu linnaraamatukogu peamaja I, II ja IV korrusel. Selle näitusega on

püütud kokku võtta ilmvõimatut – hõlmata kogu maailma ja Eesti raamatuloo tähtsündmusi,

teoseid ja ettevõtmisi, mis on kultuuri- ja kirjandusloos märgilised, ja näidata, kui oluline on

raamatukogude roll selle kõige lugejateni toomisel. Lõpetuseks tehakse kummardus ka meie

raamatukogule nime andnud Oskar Lutsule – Eesti läbi aegade loetuimale kirjamehele.

Raamatukogu ei teinud mitte ainult ise näitusi, vaid meil sai näha ka raamatuaasta puhul

koostatud rändnäitusi. Peamajas võõrustati "57 708 päeva märgilist eesti luulet", mille koostasid

noored kirjandusteadlased Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel,

kes valisid välja 30 nende meelest märgilist luuletust. Rahustav oli leida, kui suure osaga ma

nõus olin.

Tammelinna raamatukogus oli Eesti Raamatu Aastale pühendatud Tõrukese lasteaia näitus

„Minu lapsepõlve lemmikraamat“, kus vastavalt nende õppeaasta tunnuslausele "Koos loome,

koos teeme", olid näitusel eksponeeritud nii lasteaia töötajate kui ka laste tööd.

Tartu Lastekunstikooli näitus "Piltidesse püütud sõnad: Eesti raamat laste silme läbi"

raamatukogu saalis lasi kohtuda Nukitsamehe, Klaabu, Nublu ning mitmete teiste raamatutest

armsaks saanud tegelastega. Lisaks olid muusikaosakonna galeriis eksponeeritud noorte

illustratsioonid lugudele, mis alles ootavad kirjutamist.

Ka rahvusvahelist luulepäeva tähistasime Eesti Raamatu Aastal erinevalt ja suurejoonelisemalt,

rõhutades eesti luule osa. 21. märtsil toimus terve päev Luuleloos Tartu Linnaraamatukogu

peamajas ja harukogudes. Kõik külastajad said täringutega õnne proovida ja endale ühe Eesti

luuletaja autogrammiga luuletuse välja loosida. Kokku sai jagatud ligi 700 luuletust 28 autorilt.

Peamajas kohtus lastega Ilmar Trull ja õhtul sai saalis nautida Hedvig Hansoni soolokontserti

“Laul ja luule”, mille kavas peamiselt omaloomingulised ja tema ema Novella Hansoni

kirjutatud laulud eesti luuletajate tekstidele.

Väga populaarsed olid “Raamatuaasta kohtumised”, kus tuntud inimesed rääkisid oma teest

raamatute juurde ja lugemiselamustest: omavahel vestlesid linnapea Urmas Klaas ja

linnakirjanik Tõnis Vilu, Mihkel Muti ja Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karisega vestles

40

Ago Pärtelpoeg, Maarja Jakobsoni ja Toomas Kihoga vestles Liina Raju. Anu Raua ja Tartu

Ülikooli rektori Toomas Asseriga vestles meie direktor Kristina Pai.

Päris uue ettevõtmisena toimusid Maarja küla algatusel Tammelinna harukogus kord kuus

kohtumised “Pärastlõuna raamatukogus”, kus Maarja küla inimesed vaatasid uut näitust ja

toimus teematund vestluse ja raamatulugemisega, aasta jooksul oli neid 11, osales 159 inimest.

Plaanis on jätkata ka raamatuaasta lõppedes. Ka Annelinnas toimusid Jutu- ja vestlushommikud

täiskasvanutele koostöös AS Hoolekandeteenused Tartu kodudega.

Karlova harukogus korraldati “Eesti keele ja kultuuri ärkamisaeg“ teemaline plakatnäitus ja

aardejahi vormis töötuba, kus noored said ajateljele märkida olulisi punkte alates esimesest

eestikeelsest raamatust kuni 19. sajandi lõpuni. Nüüd, raamatuaasta lõpusirgel, alustatakse

raamatuklubilist koostööd Lille Noortekeskusega.

2025. aastal anti esimest korda välja Tartu Linaraamatukogu oma kirjandusauhind “Tartu

raamat”.

Lugejatele korraldasime kaks tänuüritust, laste ja täiskasvanute jaoks eraldi.

Võistlused ja mängud

Templimänge ja seiklusmänge ning võistlusi on ikka korraldatud, raamatu aastal oli uueks

asjaks üleskutse lugeda üksi või kellegagi koos 500 lehekülge. 2025. aasta lõpuks oli

tuvastatavalt loetud 409062 lehekülge, aga kuna paljud ei kirjutanud täpseid numbreid, siis

tegelikult oli neid palju rohkem, võib julgelt 500 000 ära öelda. Üks lasteaiarühm luges koos

1300 lehekülge. Osavõtjaid oli ka Võru-, Pärnu- ja Läänemaalt.

Suvelugemine 2025

Laste-ja noorteosakonna Raamatukratt ning Tammelinna harukogu kutsusid Eesti Raamatu

Aastal veetma suve koos raamatutega. Raamatukratt andis lugemispassid, mille abil leida viis

raamatut ja nende kohta kirjutada ja joonistada. Tammelinna lastel tuli samuti vähemalt kolm

raamatut teemadesse lugeda ja abiks olid koostatud soovituslikud nimekirjad. Hästi tore mõte

oli anda osalejatele võimalus kujundada raamatukogu seinale kas oma- või klassinimeline

tammepuuoks, mis kasvas iga loetud raamatuga lehe võrra pikemaks. Osaleti nii omaette kui

klassidena, kolm klassi näiteks terves koosseisus.

Tammelinna päevade raames toimunud pidulikul suvelugemise lõpetamisel oli külas kirjanik

Helena Koch. Raamatukrati lõpupeole olid kõik oodatud peamajja, aga kas kõik 300 ka tulid,

ei tea.

Lasteosakond korraldas omaloomingulise jutukonkursi Tartu linna ja maakonna koolide

õpilastele, see toimus neljas erinevas vanusegrupis, iga jaoks oma teema. Konkursist võttis osa

43 last.

Samuti kutsuti lasteaiarühmi ühistööna looma põnevalt kujundatud raamatuid, nii sisu kui

vormi osas anti täiesti vabad käed.

Lasteosakond on ka üks laste ja noorte kirjandusfestivali LUUP 2025 raames toimunud

ülevabariigiline luulevõistluse „Viieviisi“ korraldajatest. Võistluse tingimuseks oli vähemalt

ühe viiest märksõnast kasutamine ning Eesti Raamatu Aasta puhul oli enamik neist seotud

raamatuga: "leht", "kiri", "rida", "lugu" ning "saladus". Ka sellel võistlusel oli kolm

vanuseklassi ja osa võttis 300 last ja noort, töid hindasid vanema kooliastme õpilased ja

tudengid.

Mitmesugused jalutuskäigud koguvad kõikjal populaarsust, ka meil oli neid mitmeid, aga just

Eesti raamatu 500. aastapäeva puhul tegi Ülo Treikelder jalutuskäigu koos rahvakirjanik Oskar

Lutsuga. Alustati Lutsu kodust, tema majamuuseumi juurest ja jõuti lõpuks Lutsu

mälestusmärgi juurde.

Oli võimas aasta ja see pole veel sugugi kõik: 10. veebruaril 2026 saabub meie majja Eesti

Raamatu Aasta suur vaip. Päris torupillihelide saatel seda majja ei kanta, aga õhtusel üritusel

pilli- ja muid lugusid igatahes kuulda saab, vaipa tulevad tervitama Cätlin ja Marko Mägi ning

Piret Päär.