| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-9/260728/2602510 |
| Registreeritud | 24.03.2026 |
| Sünkroonitud | 25.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-9 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamine |
| Toimik | 14-9/260728 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vastus S.A.CITO OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Vastus S.A.CITO OÜ |
| Vastutaja | Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Igor Arefjev
Vastus S.A.CITO OÜ
Teie 20.03.2026
Meie 24.03.2026 nr 14-9/260728/2602510
Austatud Igor Arefjev
Küsisite, kelle poole tuleb pöörduda, kui tuulepargi tekitatav müra ületab müra sihtväärtust ja
takistab kinnisasja kasutamist. Olete pöördunud Terviseameti poole, kuid amet on selgitanud, et
planeeringus sätestatud müra sihtväärtuse puhul nad järelevalvemeetmeid ei rakenda.
Seadus eristab müra piir- ja sihtväärtust (atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) § 56 lg 2). Müra
piirväärtuse ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on seevastu
suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.1 AÕKS § 56 lõike 2 punktist 1 võib
järeldada, et riikliku järelevalve meetmetega sekkumise lävend on müra piirväärtuse ületamine.
Kui planeeringus või selle kehtestamise otsuses on esitatud nõue tagada müra sihtväärtus, saab ka
sellele nõudele tugineda. See ei tähenda siiski tingimata, et nõue tuleks maksma panna riikliku
järelevalve abil. Planeeringus sätestatud nõue loob subjektiivse õiguse, mille riivamise korral saab
pöörduda kohtusse (vt RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 26).
Riikliku järelevalve puhul on korrakaitseorganitel kaalutlusõigus otsustada, kas ja kuidas
järelevalvemeetmeid rakendada. Isikul ei ole üldjuhul õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist
ega konkreetse järelevalvemeetme rakendamist (vt RKHKo 01.04.2021 otsus 3-18-1442, p 16).
Riiklik järelevalve ei ole eraõiguse normide või isiku subjektiivsete õiguste ja huvide kaitseks, välja
arvatud kui kohtulik õiguskaitse pole võimalik õigel ajal saada ja kui ilma riikliku järelevalve kaudu
sekkumiseta ei oleks õiguse realiseerimine võimalik (korrakaitseseaduse § 4 lg 2).
Teil võib olla võimalik kasutada eraõiguslikke abinõusid. Asjaõigusseaduse § 143 lõike 1 järgi ei
saa keelata muu hulgas müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt kinnisasja
kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kui aga need mõjutused (nt müra)
kahjustab kinnisasja kasutamist, ja sellise mõjutuse kõrvaldamist ei saa majanduslikult eeldada,
võib kinnisasja omanik nõuda mõistlikku hüvitist (asjaõigusseaduse § 143 lõige 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
1 Kõnealune norm on muutmisel, vt Riigikogu menetluses olevat atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus 393SE