Oore tee 7 katastriüksuse dp kehtestamise teade

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 24.03.2026 nr 6-2.1/799

Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavolikogu

19.03.2026 otsusega nr 37 kehtestatud Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse

detailplaneeringust.

Detailplaneeringualal asub olemasolev Oore tee 7 katastriüksus, tunnus

80801:002:0780. Juurdepääs planeeringualale on Oore teelt. Planeeringuala suurus on

ca 7335 m². Detailplaneeringu ala asub Pärnu jõe ääres, Oore tee ning jõe vahelisel

alal. Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3

(80801:002:0768), edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata

maatulundusmaa Mäeotsa (80801:002:0701).

Detailplaneeringuga lahendatakse Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine

üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrgud, juurdepääs, parkimine

ja haljastus. Planeeringuga nähakse ette hoonete suurimaks lubatud arvuks üks

põhihoone ja 3 abihoonet, suurimaks ehitisealuseks pinnaks on 250 m2, hoonete

suurim lubatud kõrgus on põhihoonel 9 m ja abihoonetel 5 m.

Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus muudetakse

üksikelamumaaks. Planeeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb

asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu

rajatakse olemasoleva vundamendi peale.

Kehtiva Tori valla üldplaneeringu järgi on planeeritava ala juhtotstarve valdavalt

„eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka

perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu

edelanurk jäävad perspektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud

rohekoridoriks. Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel

arvestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega, mida ka

käesolevas detailplaneeringus tehakse. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on

tehtud rohevõrgustiku osale, mis paikneb rohevõrgustiku koridori servaalas.

Rohevõrgustiku toimimise takistamist ega läbilõikamist ei toimu. Kehtivas

üldplaneeringus on rohevõrgustik määratud ainult nõlvani, umbes veekaitsevööndi

ulatuses. Rohevõrgustiku osas on planeeritav üldplaneeringu tingimustega kooskõlas.

Planeeritava tegevuse realiseerimine ei lõika läbi väljakujunenud inimeste

liikumisteid, 4 meetri laiune kallasrada jääb vabalt kasutatavaks. Lähim avalik

juurdepääs kallasrajale ning supluskoht paiknevad Tori silla juures, planeeritavast

alast ca 350 m kaugusel.

Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele. Planeeringu lahendus

on üldplaneeringut muutev. Põhjuseks et hoonestusala kavandatakse osaliselt Pärnu

jõe ehituskeeluvööndisse.

Üldplaneeringus on märgitud, et tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe

alamjooksul, ei ole hoonete rajamisel lubatud kalda ehituskeeluvööndi

(Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m) vähendamine. Vajadusel tuleb

läbi viia vastavad uuringud.

Vastavalt tööle „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude

kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning

lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 21-

09-1707, Tallinn, 2022), on Oore tee 7 Tori alevik katastriüksusega külgnev Pärnu jõe

kaldaosa maalihkeohutu lõik.

Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid

negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helle-Triin Hansumäe

vallaarhitekt, abivallavanema ülesannetes

Lisa: kehtestamise otsus, lisana planeering

Esitatud: Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Päästeamet, Keskkonnaamet, Maa- ja

Ruumiamet

Naaberkatastriüksuste omanikud:

Tori alevik Oore tee 3, Oore tee 18, Oore tee 20a, Vahtra, Mäeotsa, Oore tee 24.

Detailplaneeringu alal asuva Oore tee 7 katastriüksuse omanik

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

53599927 [email protected]

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:10 000 A4

1 11.04.2025

SituatsiooniskeemRUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

DP-12/04-2023

Planeeringuala piir

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 7335 m². 2. Alusena on kasutatud Maa-ja Ruumiameti kaarti.

Tori vald, Tori alevik

Riina Kallit

Triin Kask; maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 7335 m². 2. Alusena on kasutatud Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaarti ja selle genereeritud tingmärke (08.09.2023)

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:4000 A3

2 11.04.2025

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosedRUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

DP-12/04-2023

Leppemärgid Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud ehituskeeluvööndi vähendamine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud juurdepääs krundile

Lähim tuletõrjeveevõtukoht

Lähim bussipeatus

Lähim avalik juurdepääs kallasrajale ja supluskoht

Planeeritud puurkaevuga kaasnev 60 m tsoon, milles on keelatud heitvee immutamine

Väljavõte kehtivast Tori valla üldplaneeringust

Planeerija:

Riina Kallit

Triin Kask; maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus

Tori vald, Tori alevik

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 7335 m². 2. Aluseks on 01.11.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ MAAMÕÕDUBÜROO (kutsetunnistus 131934; MKM reg EEG000498) töö nr 6. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. (täpsustatud katastripiirid on Maa-ametist alla laetud 08.09.2023)

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

3 11.04.2025

Olemasolev olukordTori vald, Tori alevikRUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

DP-12/04-2023

Leppemärgid Planeeringuala piir Olemasolev katastriüksuse piir Olemasolev elektritrass Veekaitselised vööndid Olemasolev sademevee toru Olemasolev piirdeaed Tehnovõrgu servituudiala Olemasolev tee

Olemasolev kõrghaljastus

Olemasolev kasvuhoone

Planeerija:

Riina Kallit

Triin Kask; maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus

5

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 7335 m². 2. Aluseks on 01.11.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ MAAMÕÕDUBÜROO (kutsetunnistus 131934; MKM reg EEG000498) töö nr 6. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. (täpsustatud katastripiirid on Maa-ametist alla laetud 08.09.2023) 3. Joonisel tehnovõrkude asukoht on illustreeriv, täpsutatakse projektiga. Abihoonete asukoht määratakse projektiga. 4. Likvideeritav lahtine kraav asendatakse maa-aluse sademeveetoru või drenaažiga.

Krunt Krundi pindala

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv

Suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus (m)

Oore tee 7 7335

üksikelamumaa (EP)

põhihoone/ 3 abihoonet kuni 250 9/

abihooned 5

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

4 11.04.2025

PõhijoonisTori vald, Tori alevik

Riina Kallit

Triin Kask; maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

DP-12/04-2023

Leppemärgid Planeeringuala piir Olemasolev katastriüksuse piir Olemasolev elektritrass Kehtivad veekaitselised vööndid Planeeritud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Olemasolev sademevee toru Olemasolev piirdeaed Planeeritud nähtavuskolmnurk Tehnovõrgu servituudiala Olemasolev tee Planeeritud tee Planeeritud hoonestusala Planeeritud juurdepääs krundile Olemasolev kõrghaljastus

Olemasolev kasvuhoone

Planeeritud põhihoone

Planeeritud likvideeritav objekt

Planeeritud puurkaev (hooldusala 10m, heitvee immutamise keeluala 60m) Asukoht täpsustatakse projektiga.

Planeeritud biopuhasti (heitvesi suunatakse kinnise torustiku kaudu suublasse Pärnu jõkke)

Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A4

5 11.04.2025

Illustreeriv joonisRUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

DP-12/04-2023

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 7335 m². 2. Alusena on kasutatud Maa-ja Ruumiameti kaarti. 3. Illustreeritud on abihoonete ja piirdeaedade võimalikku maksimaalselt mahtu ja paiknemist, tegelik paiknemine täpsustatakse projektiga. (joonisel on kujutatud ehitusõigusega määratud 1 põhihoone, 3 ehitusloakohustuslikku abihoonet, lisaks 1 ehitusloakohustuseta hoone/rajatis-kelder ja tehnorajatis-puurkaev)

Tori vald, Tori alevik

Riina Kallit

Triin Kask; maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-12/04-2023

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

Asukoht: Oore tee 7, Tori alevik, Tori vald, Pärnu maakond Huvitatud isik: Riina Kallit Planeeringu koostamise korraldaja: Tori Vallavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) +372 55968821 [email protected]

Tartu 2025

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

SISUKORD A SELETUSKIRI___________________________________________________________3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk_____________________________ 3 2. Lähtedokumendid_______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs 4

3.1 Seotus teiste planeerimisdokumentidega_______________________________ 5 3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.___________________ 8 3.3 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku põhjendatus________________ 10

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus_______________________________________11 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine_____________________________________ 13 6. Krundi ehitusõigus_____________________________________________________ 13 7. Krundi hoonestusala piiritlemine_________________________________________ 14 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine__________________________ 14 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus____________________________ 15 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad_____________________________________ 15

10.1 Tuletõrje veevarustus______________________________________________ 15 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi___________________________ 16 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus____________________________________ 17 10.4 Soojavarustus____________________________________________________ 17 10.5 Sidevarustus_____________________________________________________ 18

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted_______________________________________ 18 12. Tegevusega eeldatavalt keskkonnale kaasnevad mõjud ja tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks______________________________________ 18 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded______________________________ 23 14. Servituutide vajaduse määramine________________________________________23 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused______________________ 23 16. Planeeringu elluviimise võimalused______________________________________ 24 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE____________________________25 C PLANEERINGU JOONISED_______________________________________________30

2

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori vallavalitsuse 17. augusti 2023 korraldus nr

183 „Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine

üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu

lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud

muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast

paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu

rajatakse olemasoleva vundamendi peale. Planeeringuga tehakse ettepanek

ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu jooniste koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega

1:500. Koostaja OÜ MAAMÕÕDUBÜROO (kutsetunnistus 131934; MKM reg EEG000498),

töö nr: 6 (01.11.2022). Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000

süsteemis.

2. Lähtedokumendid

♦ Tori valla üldplaneering (kehtestatud 29.12.2009 Tori Vallavolikogu määrusega nr 22);

♦ Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Ruumi Grupp OÜ. 03.06.2023;

♦ Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

♦ Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

♦ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

♦ Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal

koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid,

17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste

kaardilt.

3

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeritav ala hõlmab Tori alevikus asuvat Oore tee 7 katastriüksust, mis paikneb Pärnu jõe

põhjapoolses kaldas jõe ja Oore tee vahelisel alal (asukoht näidatud joonisel 1). Põhja-kirde

suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3 (80801:002:0768),

edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata maatulundusmaa Mäeotsa

(80801:002:0701).

Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite

info on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-ja Ruumiamet)

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus

Oore tee (80801:002:0077) Transpordimaa 100% 5885 m²

Oore tee 3 (80801:002:0768) Elamumaa 100% 13172 m²

Mäeotsa (80801:002:0701) Maatulundusmaa 100% 5512 m²

Pärnu jõgi V3 (80901:001:0397) Veekogude maa 100% 109.01 ha

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtestatud ning koostamisel olevad

detailplaneeringud millega käesolev planeering peaks arvestama, seega arvestatakse

üldplaneeringu tingimuste ning kontaktvööndi hoonestusega ja rajatistega. Kontaktvööndis

on elamute arhitektuur üldiselt lihtne/traditsiooniline: ca 45 Cº kaldega viilkatusega kuni

kahekorruselised hooned, mille välisfassadis on valdavalt puitlaudis, esineb ka krohvi või

kiviga viimistletud hooneid. Tee äärest nähtava hoonestuse katuseharja suund on valdavalt

kas risti või paralleelselt teega, katusekatteks on kas kivi või plekk. Elamute ümbruses

esineb rohkelt kõrghaljastust. Piiretena kasutatakse hekke, võrk- või puitaedu, mõnel juhul

piirded puuduvad.

Vastavalt väljavõttele OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a „Eesti põhjavee kaitstuse

kaardist“ on Tori aleviku territooriumil põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Vastavalt Tori valla üldplaneeringule koostatud KSH hinnangule: Pärnu jõe võimalikust

lihkeohust tulenevalt on uute elamute rajamisel oluline vältida Pärnu jõe ehituskeeluvööndi

vähendamist. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud.

Planeeritav ala paikneb vahetult Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) vastas (EELIS kood

KLO2000293). Kaitstavatest liikidest elutsevad planeeringuala lähedases lõigus II

kaitsekategooria limus paksukojaline jõekarp (Unio crassus), ja III kaitsekategooria kalad

4

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

võldas (Cottus cobio) ja hink (Cobitis taenia). Pärnu jõgi on ühtlasi ka loodusalana Natura

2000 ala (kood EE0040345, EELIS kood RAH0000027). Lisaks on lähipiirkonnas mitmete II

kaitsekategooria nahkhiirte leiukohad.

Maa-ameti kaardi „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ põhjal puuduvad

planeeringualal ja läheduses ohtlikud ettevõtted, lähim tuletõrje veevõtukoht jääb

planeeringualast ca 130 m kaugusele kirde suunda Oore tee äärde (vid 4318).

Muinsuskaitselised objektid ja kultuurimälestised puuduvad.

Kõik olulisemad sotsiaalobjektid nagu näiteks kool, lasteaed, kultuurikeskus, kirik,

toidukauplus jpt ettevõtted on Tori alevikus olemas ja jäävad mööda sõidetavaid teid 2 km

piiridesse. Lähim bussipeatus „Tori sild“ paikneb planeeringualast ida suunas ca 250 m

kaugusel. Tori aleviku olulisemad vaatamisväärsused või huviobjektid on Tori põrgu, Tori

mõis ja Tori hobusekasvatus.

3.1 Seotus teiste planeerimisdokumentidega

Üldplaneering. Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, sest tehakse

ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Üldplaneeringuga on ala juhtotstarbeks

määratud valdavalt „eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud

ka perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu

edelanurk jäävad perspektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks.

Kogu kinnistu, nagu ka kogu Tori alevik paikneb väärtuslikul maastikul (väljavõte Tori valla

üldplaneeringust on esitatud skeemil 1).

Kuna planeeringu eesmärk on üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning tehnilise

taristu planeerimine, on siinkohal välja toodud mõned olulisemad üldplaneeringu tingimused

elamumaadele:

♦ Uuselamute rajamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist

olemasoleva asustusega. Ehitamisel jõgede kaldaaladele tuleb silmas pidada vastava

ala ehitusgeoloogilisi tingimusi. Vajadusel viia läbi ehitusala geoloogiline uuring.

♦ Üldplaneeringuga ei muudeta oluliselt ajalooliselt väljakujunenud asustusmustrit Tori

vallas. Säilivad kõik olemasolevad elamud.

♦ Tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe alamjooksul ei ole hoonete rajamisel

lubatud kalda ehituskeeluvööndi (Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m)

vähendamine. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud.

♦ Rohevõrgustiku elemente ei tohi läbi lõigata.

5

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

♦ Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade piires jõgede kaldajoone muutmist ja

süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb kasutusele võtta leevendavad

meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus.

♦ Planeeritavate alade reoveekäitlus tuleb lahendada vastavalt Kanalisatsiooniehitiste

veekaitsenõuetele, Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korrale ja

Veeseadusele.

Skeem 1. Väljavõte Tori valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (Allikas: Tori valla veebileht)

Pärnu maakonna planeering (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74) näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud

olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

6

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

♦ Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda

tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja

asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66).

♦ Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev

keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)

♦ Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks:

(p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38):

-järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana

seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist;

-uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja

ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase;

♦ Roheline võrgustik p 3.3.1.

-Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal,

järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi

ulatus. Rohelise võrgustiku koridorina toimivate vooluveekogude hulgas on ka Pärnu jõgi;

-säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

-tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;

-asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

-rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.

♦ Väärtuslikud maastikud p 3.1.1.

-Pärnumaal on määratud 33 väärtuslikku maastikku, mille hulgas A3. Tori.

-hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust,

arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

-maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

-hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente;

-uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega;

-maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue

haljastusega ja metsatukkadega.

Pärnu Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (käesoleval hetkel kehtetu) võeti aluseks Tori valla väärtuslike alade

7

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. „Tori väärtuslik maastik“ nimetuse all on väärtuslike

maastike hulka kantud kogu Tori alevik ja selle lähiümbrus.

♦ Säilitada väärtuslike maastike omapära:

- maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastikumuster;

- hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid

hooneid ja elemente;

- uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada

uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Samuti tuleb säilitada maksimaalselt looduslik

pinnas;

- säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust;

- säilitada looduslikke elemente, avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;

- taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust;

- sobitada uusi elemente ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei

rikutaks pöördumatult neid väärtusi.

♦ Üldised hooldussoovitused väärtuslikele maastikele:

- jätta looduslähedasse seisundisse veekogude kaldaribad (veekaitsevööndi laiuselt) kui

suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad;

- maastikku kogetakse peamiselt teedelt, seega on oluline teeäärsete (veeturismi puhul ka

veekogude kallaste) põldude, heina- ja karjamaade, samuti metsade väljanägemine;

- säilitada eelmisest ajastust pärit “jälgi” (erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast ja

lõpetades nõukogude perioodiga) maastikus, kus see on võimalik. Säilinud jäljed loovad

maastikus ajalise sügavuse ja samas ka mitmekesistavad elutingimusi elusloodusel;

- võimalusel kasutada ehitustöödel loodussõbralikke materjale (savi, looduslik kivi, puit,

pilliroog) ja ökotehnoloogilisi lahendusi heitvete puhastamisel.

3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.

Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine

üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu

lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud

muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast

paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat (vt

skeem 2), aga viimasel ajal on hooned muutunud kasutuskõlbmatuks, seega on ala

kasutusel olnud vaid aiasaaduste kasvatamise eesmärgil. Elamu on planeeritud rajada

olemasoleva vundamendi peale.

8

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

Skeem 2. Maa-ameti üheverstane kaart aastast 1902, millelt on näha käesoleva detailplaneeringu alal

olev hoonestus ja Oore tee, mis vahetult planeeringuala vastas paikneb jõele kõige lähemal.

Alal kehtivas üldplaneeringus on seatud elu- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud alade

arendamise eesmärkideks muuhulgas rahuliku ja turvalise elukeskkonna säilitamine ja

arendamine. Käesoleva planeeringuga aidatakse kaasa olemasoleva elukeskkonna

rahulikumaks ja turvalisemaks muutmisele, kuna hetkel aastaringsest kasutusest väljas olev

maa-ala võetakse taas kasutusse, millega kaasneb piirkonnale ka pidev järelevalve.

Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel arvestada nende

sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega, mida ka käesolevas

detailplaneeringus tehakse. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele

ning planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev ainult põhjusel, et hoonestusala

kavandatakse osaliselt Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala ehituskeeluvööndisse jääv

9

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

osa rohelise võrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb säilitada rohelise

võrgustiku terviklikkus ja sidusus, läbi ei tohi lõigata rohelise võrgustiku koridore ja tuleb

tagada, et looduslike alade osatähtsus ei väheneks alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi

vähendamiseks ainult olemasoleva hoonestuse ja vundamendi piires ja lähiümbruses kokku

987 m² alal, mis krundile ulatuva ehituskeeluvööndi osast (kokku 5684 m²) moodustab 17%.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud rohevõrgustiku osale, mis paikneb

võimalikult maismaa suunas, rohevõrgustiku koridori servaalas, mis tähendab, et

rohevõrgustiku toimimise takistamist ega läbilõikamist ei toimu ning kavandatav on

maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kehtivas üldplaneeringus on rohevõrgustik määratud

ainult nõlvani (umbes veekaitsevööndi ulatus, vt ka skeem 1), seega üldplaneeringu

tingimustega on planeeritav samuti kooskõlas.

Planeeritava tegevuse realiseerimine ei lõika läbi väljakujunenud inimeste liikumisteid, 4

meetri laiune kallasrada jääb vabalt kasutatavaks. Ortofotodelt paistev supluskoht on

tegelikkuses paadisild, mis on rajatud planeeritava kinnistu ja naaberkinnistu omanike

kokkulepetele tuginedes, seega ei paikne alal olulist piirkonna elanike supluskohta vms

kogunemispaika, mille toimimist planeeringu elluviimine võiks takistada. Lähim avalik

juurdepääs kallasrajale ning supluskoht paiknevad Tori silla juures, planeeritavast alast ca

350 m kaugusel (vt joonis 2).

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga, sest see paikneb

tiheasustusalas, samas looduskaunis kohas ning kõvakattega tee ääres, kus on tagatud

kvaliteetsed ühendused sotsiaaltaristu ja rekreatsiooniväärtustega nii jalakäijale kui

autoliiklusele. Planeeringu realiseerimine võimaldab kasutusele võtta kvaliteetse elamumaa

potentsiaaliga maaüksuse, mis on kokkuvõttes positiivne mõju ka majandusele.

Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega

luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

3.3 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku põhjendatus

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit

suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust

ning väljakujunenud asustusest.

Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek just

eelkõige põhjusel, et olemasolev hoonestus on ajalooliselt paiknenud ehituskeeluvööndis

ning olemasoleva vundamendi peale ehitamine on kõige säästlikum nii loodusele kui ala

väljaarendajale. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on esitatud joonisel 4.

10

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu eesmärk toetab nii üldplaneeringu eesmärki mitte oluliselt muuta ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustrit Tori vallas kui ka maakonnaplaneeringu eesmärki järgida

olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades ja eelistades tühjana seisvate

hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist.

Planeeringuga tagatakse kalda kaitse eesmärgid ning lähtutakse taimestikust, reljeefist,

kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud

asustusest. Kallasrajal liikumise takistamine on keelatud ning isegi ehituskeeluvööndit

vähendades veekaitsevööndisse ega rohekvõrgustiku alasse käesoleva planeeringuga

ettenähtud tegevused ei ulatu.

Lisaks on planeeringuga ette nähtud kõrghaljastuse ja looduslikkuse säilitamise kohustus.

Ühe ühepereelamu ja abihoonete rajamine ei ole oma iseloomult selline arendus, mis Natura

2000 võrgustiku alale olulist mõju võiks avaldada (täpsemalt on kõik keskkonnamõjud ja

nõuded kirjeldatud ptk 12). Ette ei ole nähtud loomuliku jõesängi muutmist või tegevusi, mis

kahjustaks Pärnu jões elavaid kaitsealuseid liike ega ka teisi Pärnu jões elavaid organisme

(loomad, linnud), sest antud asukohas on nad harjunud inimese kõrval elama.

Ühepereelamu ja selle juurde kuuluvad abihooned ei ole selline hoonestus, millega võiks

kaasneda nt olulist pinnase reostumist, müra, vibratsiooni, valguse või lõhna reostust.

Planeeritud hoonestusala piires ei esine kaitsealuste taimede või loomade elukohti.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Oore tee 7 katastriüksus (80801:002:0780) on eraomandis. Tegemist on 7335 m² suuruse

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis kõlvikuliselt jaotub: haritav maa 1063

m², looduslik rohumaa 1301 m², metsamaa 1419 m², muu maa 3552 m².

Planeeritav kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul 2 hoonet:

♦ 1-korruseline 64 m² ehitisealuse pinnaga üksikelamu (koodiga 103023118), mille esmane

kasutuselevõtu aasta on 1928. Hoone kandvad konstruktsioonid ja välissein on puidust,

katusekate bituumen või PVC plaat või rullmaterjal. Käesoleval hetkel on hoone

hävinenud/vare.

♦ kavandatav eramu (kood 120187285). Käesoleval hetkel on valminud ainult vundament,

millele anti ehitusluba 1992. aastal. Nüüdseks on ehitusprojekt ja ehitusluba aegunud.

Lisaks on planeeringualal kelder ja kasvuhoone, aiamaad, viljapuud- ja põõsad, rohkelt

kõrghaljastust (vt fotod 1 ja 2). Kinnistul paiknevad hooned ei ole hetkel elamiskõlblikud,

seega on viimastel aastatel paneeringusala kasutatud peamiselt aiasaaduste

kasvatamiseks. Edelapoolses nurgas jõe ääres on puidust paadisild või laudtee vette mineku

11

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

võimaldamiseks. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning

olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto Maa-ameti fotolaost, pildistatud 20.04.2022)

Foto 2. Vaade planeeringualale (Foto Google Maps, pildistatud mai 2023)

Planeeringuala kuivenduse tagavad põhja poolses osas olevad lahtised kraavid, mis

koonduvad katastriüksuse keskpaigas kokku sademeveetorusse, mille kaudu liigvesi

suunatakse Pärnu jõkke.

Planeeritava maa-ala reljeef on kaldast eemale jääval maa-alal suhteliselt tasane, kerge

langusega Pärnu jõe suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 12,28-13,32 m. Veidi

12

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

järsem nõlv paiknev jõe kaldast ca 20 m kaugusel, kus kõrgused langevad 5 m lõigul 2 m

võrra. Nõlva all kulgeb 1,5 m laiune pinnastee ning sealt edasi langevad kõrgused 15 m

lõigul veel 2 m võrra.

Kitsendustest ulatuvad planeeritavale kinnistule:

♦ jõega kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m,

ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m veepiirist).

♦ Tehnovõrkudest ulatub kinnistule elektriõhuliin alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70, vid

165218540), millega kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge (vt skeem 4).

Kinnistul on olemas elektriga liitumine.

5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga maaüksuse piire ei muudeta ega kruntideks ei jagata.

6. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus vt

tabel 2. (sama tabel on toodud ka põhijoonise).

Tabel 2. Planeeritud ehitusõigus

Krundi maksimaalse ehitisealuse pinna ning hoonete arvu määramisel on lähtutud

ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest.

Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja

hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad,

kasvuhoone, kelder vms väikesed abihooned). Selliseid hooneid ei tohi püstitada väljapoole

planeeringuga näidatud hoonestusala ning nende pind peab mahtuma määratud

ehitisealuse pinna sisse. Olemasolevad rajatised tuleb ehituskeeluvööndi piires, kus

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ei tehta, likvideerida.

Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13.

13

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

7. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala

kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest, ajaloolisest hoonestuse

paiknemisest ja maastikust.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel

4. Põhihoone rajatakse olemasoleva vundamendi kohale, abihoonete lõplikud asukohad ja

mahud määratakse projekteerimise staadiumis.

8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest ja üldplaneeringust.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb

hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse

keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga). Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Põhilised

arhitektuursed tingimused on toodud tabelis 3 ja põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 3. Planeeritud arhitektuursed tingimused

Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke kvaliteetseid viimistlusmaterjale.

Katusekattematerjalideks on lubatud kõik kvaliteetsed materjalid. Keelatud on imiteerivad

materjalid nii välisfassaadi kui katusekattematerjalide puhul.

Nõuded piirdeaedadele:

♦ piirde rajamine pole kohustuslik;

♦ piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu ning hekke;

14

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

♦ piirete maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m;

♦ piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;

♦ piirdeaedadega ei või takistada avalikul teel ohutut liiklemist, rohevõrgustiku toimimist või kallasrajal liikumist. St et piirdeaia võib rajada ainult õueala ümber.

Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse

ehitusprojektiga eraldi. Hoonete ehitusprojektid koos piirdeaia lahendusega tuleb

kooskõlastada eskiisstaadiumis vallaarhitektiga.

9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on võimalik tagada Oore tee kaudu. Ligikaudne mahasõidu

asukoht on esitatud joonisel 4.

Uue mahasõidu ohutuks toimimiseks peab krundi edaspidisel kasutusel olema arvestatud

nähtavuskolmnurgaga 5 x 30 m (vt joonis 4), st nähtavuskolmnurga sisse ei tohi rajada

piirdeaeda, püsihaljastust ega muid nähtavust takistavaid rajatisi või objekte.

Joonisel 4 on näidatud planeeritud tee põhimõtteline lahendus ja olemasolevate teede

olemasolevad lahendused. Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega ning

juurdepääsude täpsed asukohad täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes

hoonestuse lõplikust paiknemisest. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti

Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv vastavalt

standardile: elamukrundil 3 parkimiskohta.

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringualal on tehnovõrgud osaliselt olemas, aga käesoleva detailplaneeringuga

lahendust täiendatakse. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus

(joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

10.1 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4

15

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

alusel siseministri 01.01.2023 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on tiheasustuses kuni

200 m.

Lähim olemasolev hüdrant (vid 4318) jääb ca 130 m kaugusele kirde suunda Oore tee äärde

(vt joonis 2). Kuna piisavas kauguses on toimiv tuletõrjeveevõtukoht olemas, siis uut

tuletõrjevee lahendust ette pole nähtud.

10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi

Ala ei ole antud hetkel hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi

tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud krundile biopuhasti, millest tulenev puhastatud

heitvesi suunatakse kinnise torustiku kaudu suublasse (Pärnu jõkke). Ärajuhitava reovee

hulk jääb alla 5 m³/ööp. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti võimalik asukoht. Biopuhasti

lõplik asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus vastavalt hoonete lõplikule

paiknemisele krundil. Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee

koormusest, asukohast, ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb vastava erialaspetsialistist

projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja analüüsida, kas on võimalik

antud piirkonnas biopuhasti rajada. Juhul kui selgub, et antud lahendus pole siiski võimalik,

tuleb reovee kogumine lahendada kogumismahutiga.

Veevarustuseks on planeeritud uus puurkaev. Planeeritud on ühepereelamu, mis peaks

saama hakkama veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas.

Puurkaevu, mille ööpäevane veevõtt jääb alla 10 m³, hooldusala raadius on 10 m. Vastavalt

VeeS § 154 on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib

ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja

kasutamine, karjatamine, ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette,

maaparandussüsteemide rajamine, sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht,

kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse

juhtimine, kalmistu rajamine, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine. Vastavalt VeeS §

127 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal

ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Sellega seoses kaasneb puurkaevule lisaks 10 m raadiusega hoolusalale 60 m raadiusega

tsoon, mille piires ei ole lubatud heitvett maapinda immutada. Puurkaevu asukoha

planeerimisel on kaalutud erinevaid variante, põhijoonisel (joonis 4) esitatud asukoht on

valitud põhimõttel, et puurkaev ei jääks liiga lähedale kaldale, kus maapind hakkab järsemalt

langema, et hooldusala ei jääks naabermaaüksustele ning et ükski naabermaaüksus ei jääks

16

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

täies ulatuses heitvee immutamise keelualasse. Puurkaevu projekteerimisel ja lõpliku asukoha määramisel tuleb teha kõik vajalikud uuringud, millised välistaks lihkeohu ja tagaks puurkaevu ohutu rajamise ning vee kvaliteedi, st et põhijoonisel märgitud puurkaevu paiknemine täpsustatakse veelkord projektiga vastava eriala spetsialisti poolt.

Sademevett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse

hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei

kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Sademevee juhtimisel suublasse tuleb

eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri

08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus-,

karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5). Krundi esteetilise olukorra parandamiseks võib

olemasoleva kraavide süsteemi asendada sademevee- või drenaažtorustikega, seejuures on

keelatud maapinna süvendamine või muul moel muutmine mahus, mis võiks esile kutsuda

erosiooni või maalihke ohu. Maapinna loomulikke kõrgusi pole lubatud muuta.

10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektriga liitumine on krundil olemas, seega täiendavaid tehnilisi tingimusi detailplaneeringu

jaoks ei taotleta.

Olemasolev liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist

objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse

servituudialana.

Lisaks elektrivõrgule on lubatud taastuvenergia kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine

on lubatud vahetult hoonete katuse tasapinnale või maapinnale naaberkinnistute ja

omavalitsuse loa alusel.

10.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

17

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

10.5 Sidevarustus

Planeeringuga sidevarustust ei lahendata. Vajaduse korral on võimalik side lahendada hiljem

projekti staadiumis.

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Maaüksusel esinev väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada. Hoonete ja õueala piires tuleb

lasta pädeval isikul hinnata olemasolevate puude ohutust, ohtlikud või haiged puud

vajadusel hooldada või likvideerida. Kaldaalal ehk rohevõrgustikus tuleb säilitada ka

väheväärtuslik kõrghaljastus ja kõrghaljastuseks mittekvalifitseeruvad puittaimed. Võimalik

uushaljastus lahendatakse edaspidiste projektidega.

Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde

kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle

lammutamisel.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla

jäätmehoolduseeskirja.

Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Tori valla heakorra eeskirja. Piirdeaedade

kavandamisel järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi.

12. Tegevusega eeldatavalt keskkonnale kaasnevad mõjud ja tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-,

soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda

kavandatavat tegevust elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajalikkust.

Pinnas. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Tegevuse

18

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

käigus ei ole lubatud kasutada loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis

põhjustaks olulist negatiivset mõju. Keelatud on maapinna süvendamine või muul moel

muutmine mahus, mis võiks esile kutsuda erosiooni või maalihke ohu. Vähene negatiivne

ajutine mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi.

Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta.

Maastikuilme. Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme vähesel määral muutub.

Aga võttes arvesse, et ala on juba ajalooliselt olnud hoonestatud ning praegusel hetkel on

hoonestus räämas/lagunenud, siis on muutus pigem positiivne, kuna kasutuskõlbmatud

hooned likvideeritakse või tehakse korda, mis parandab ala esteetilist ilmet. Hoonete

ehitamisel tuleb kasutada keskkonda sobituvaid looduslikke ja kvaliteetseid materjale. Ehkki

planeeritaval kinnistul püsivalt ei elata, on seal siiski järjepidevalt tegeletud aiamaade

harimisega, seega jääb maakasutus suuresti samaks ka detailplaneeringu elluviimisel.

Krundi uuesti hoonestamine ning uued püsielanikud tagavad ala pideva korrashoiu.

Veestik. Planeeringuala paikneb Pärnu jõe ääres. Planeeritav ala ei jää üleujutusohuga

piirkonda. Reovee lahendus tuleb rajada vastavalt seadustele. Kavandatava tegevusega ei

teki tehnoloogilist heitvett. Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte

ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks

piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust,

tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde

jätkamist. Sademevee juhtimisel suublasse tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Müra. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas

välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud

ehitusmüra tasemeid, aga viimasel juhul on tegu on mööduva mõjuga. Ehitusaegse

mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei

põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Vibratsioon. Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva mõjuga. Ehitustegevuse käigus

tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida

ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu

19

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

ümbritsevatele hoonetele.

Välisõhu kvaliteet. Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja edaspidi

hoonete kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei ületa

eeldatavasti piirmäärasid. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne, ajutine ja

väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju kütmisega, mille

mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat

materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide

laadimist tugeva tuulega.

Jäätmed. Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat jäätmekäitleja

registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed

kogutakse samuti eraldi ning antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või

kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ka

ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või

andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi

ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel

lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest.

Kultuuripärand. Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid

planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub ka mõju kultuuriväärtustele.

Sotsiaalsed seosed. Planeeritava ala Pärnu jõe äärde jääb 4 m ulatusega kallasrada, millel

liikumist ei ole lubatud vastavalt KeÜS § 38 takistada. Oore tee ligidal planeeringuala servas

on paadisild/laudtee vette minemise võimaldamiseks, mis on rajatud vastavalt

naaberkinnistute omanike kokkulepetele. Omavahelisi kokkuleppeid käesoleva

detailplaneeringu lahendus otseselt ei mõjuta ning arvestades, et sild jääb rohevõrgustikku,

kus käesoleva detailplaneeringuga ei ole ette nähtud mitte ühtegi muudatust, ei ole ette

nähtud ka silla likvideerimist. Tegemist ei ole aleviku elanikele olulise ujumiskohaga, seega

ei ole ka käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud selle avalikuks muutmist, servituudi või

katastriüksuse jagamise näol. Lähim olemasolev avalik ujumiskoht jääb planeeringualast ca

250 m kaugusele ida suunda planeeringualaga samale kaldale silla lähedusse (vt joonis 2).

Looduskaitse ja Natura 2000. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele

loodusobjektidele ja liikidele eeldatavalt ei esine, sest ehkki planeeringuala asub vahetult

Natura 2000 võrgustiku ala kõrval, on planeeringuala olnud ajalooliselt hoonestatud ja

inimeste poolt õuemaana kasutuses. Viimased paarkümmend aastat hoonetes elatud ei ole

20

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

ja maa-ala on kasutatud ainult aiamaa saaduste kasvatamiseks. Muruplats on hoitud puhta

ja niidetuna ning viljapuud hooldatuna, seega täielikult inimkasutusest välja ei ole krunt

jäänud. Planeeritava lahenduse elluviimisel suureneb inimtegevuse mõju, sest krundile

asutakse töenäoliselt elama aastaringselt. Ühe ühepereelamu ja abihoonete rajamine ei ole

oma iseloomult siiski selline arendus, mis Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju võiks

avaldada. Ette ei ole nähtud loomuliku jõesängi muutmist või tegevusi, mis kahjustaks Pärnu

jões elavaid kaitsealuseid liike. Arvestades, et planeeritav krunt paikneb tiheasustatud

piirkonnas, mille naaberkinnistu on samuti hoonestatud ja aastaringselt inimeste poolt

asustatud, ei saa eeldada ka mõjusid teistele Pärnu jões elavatele organismidele (loomad,

linnud), sest antud asukohas on nad harjunud inimese kõrval elama. Veekaitsevööndist ei

ole lubatud raiuda puittaimestikku ning kallasrada hoitakse vabana. Üldplaneeringuga

rohekoridoriks määratud jõeäärsel osal hoonestamist ega muud keskkonda mõjutavat

tegevust ette pole nähtud. Planeeritud hoonete vee ja kanalisatsiooni rajatised võivad

piirkonna hüdroloogilisi tingimusi vähesel määral mõjutada, aga eeldusel, et puurkaevu ja

reovee kogumismahuti või biopuhasti rajamisel peetakse kinni kõikidest normidest ja

nõuetest, ei kaasne tegevusega põhjavee ega jõe reostumist. Ehitustegevuse ja ehitise

kasutamisega kaasnevad jäätmed, müra ja vibratsioon. Kui jäätmetmemajandus

lahendatakse vastavalt seadusandlusele, ei kaasne jõe ega lähipiirkonna reostumist.

Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutine ning eeldatavasti ei ületa piirnorme, seega ei

avalda eeldatavasti ka Natura 2000 alale olulisemat mõju kui näiteks planeeritava krundi

ääres ja kohati jõele lähemal kui planeeritav hoonestus, paiknev Oore tee, millel sõidetakse

mootorsõidukitega aastaringselt.

Valgus, soojus, kiirgus, lõhn. Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad

ning planeeritud tegevus ei ole oma iseloomult selline, millega neid ka kaasneda võiks.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse ja võimalusel konteinerid

paigutada varjulisse kohta, kus need ei jääks otsese päikese kätte.

Õnnetuste esinemine. Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on

reovee lekkimine ja tuleoht. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete

projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra

lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega. Planeeritud hoonetele piisavalt lähedal

on olemas toimiv tuletõrjehüdrant, seega on tagatud ka kiire tule kustutamise võimalus.

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas,

veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks on planeeringus kirjeldatud

nõuetekohased vahemaad heitvee immutamise ja puurkaevu vahele ning sademevee

suublasse juhtimise osas on välja toodud nõuded ning määrused ja seadused, millest tuleb

lähtuda. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel

21

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Vastavalt Tori valla üldplaneeringule koostatud KSH hinnangule on kogu Pärnu jõe

alamjooks maalihke ohuga ala ning soovitatakse enne hoonestamist läbi viia täiendavad

uuringud. Samas võttes arvesse konkreetset asukohta ja fakti, et nii planeeritav kui ka

naaberkinnistu on olnud ehituskeeluvööndi piires hoonestatud juba vähemalt 100 aastat, on

maalihke esinemine ebatõenäoline.

Liiklus. Kavandatava tegevusega kaasnev liiklustiheduse suurenemine on pigem

ebaoluline, kuna taastatakse endine elamuase ning kinnistu ei ole ka viimaste aastate

jooksul täielikult kasutusest väljas olnud. Liiklusohutuse seisukohast on keelatud

läbipaistmatute piirdeaedade, haljastuse vms objektide paigutamine krundi sissesõidukoha

nähtavuskolmnurga alasse ning parkimine ja manööverdamine peab toimuma krundi piires.

Sademevesi. Kavandatava arendustegevusega rajatavad hooned ja teed/parkimisalad

võivad vähesel määral mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav

on kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine

pinnasesse või pinnase lihkeotude võimaliku tekkimise vähendamise eesmärgil suunata

liigveed kinniste sademeetorustikega suublasse).

Energiakasutus. Rakendada tuleb energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutada

parimaid võimalikke tehnoloogiaid.

Mõju suurus ja ulatus. Arvestades, et kinnistu on ajalooliselt hoonestatud ja inimtegevusest

mõjutatud olnud, on keskkonna seisukohast tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise

muutusega. Vähesel määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus.

Üldplaneeringus rohevõrgustikuks määratud jõeäärne osa jäetakse planeeringu lahenduses

täielikult puutumata ehk looduslikuks.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas

ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas ning

puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke,

vee ja pinnase osas. Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte,

pärandkultuuri objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel

avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline. Planeeringuala hoonestamisest

tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõjud on

lühiajalised. Kumulatiivne ja piiriülene mõju eeldavalt puudub.

Kokkuvõttes tekib pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest planeeringu

elluviimisel ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale

tegevuste lõpetamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega.

22

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui

hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega

(nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400

m², st et elamukrundil võib elamu ja abihooned soovi korral kokku ehitada.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav elamu I kasutusviisiga hoone. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3.

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse elektrirajatistele kaitsevööndi ulatuses (Elektrilevi OÜ kasuks).

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

♦ üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);

♦ eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

♦ ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

♦ tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.

23

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

16. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeritud ehitusõigus, krundisisene hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on

krundi omaniku kohustus. Krundisiseste parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise

kohustus on samuti krundi valdajal.

Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist. Ehitusprojekt koos piirde lahendusega kooskõlastada

eskiisstaadiumis vallavalitsusega, piirdeaed peab moodustama koos hoonetega

arhitektuurse terviku ja sobima olemasolevasse keskkonda. Planeeringu rakendamiseks

sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu

kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tori vallale kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja

tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus).

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis

nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega

keskkonda. Samuti tuleb kinni pidada kõikidest keskkonnakaitselistest abinõudest nii

ehitamise kui ehitise kasutamise ajal. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud

kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

24

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Eskiisile korraldati avalik väljapanek ajavahemikus

24.02-26.03.2025 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 08.04.2025 kell

17:00.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht Kooskõlastaja/ koostaja nimi

04.10.2023 Vahtra kinnistu omanik

Olles tutvunud esitatud detailplaneeringu lahendusega esitan järgmised märkused/ettepanekud detailplaneeringu lahenduse koostamisel: Kuna Oore tee 7 kinnistule kavandatav Biopuhasti ja imbväljaku asukoha valik halvendab oluliselt Vahtra kinnistule perspektiivse puurkaevu rajamise võimalust on vaja muuta lahendust selliselt, et biopuhasti ja imbväljak jääksid Vahtra kinnistu kagupiirist vähemalt 55 m kaugusele või näha ette koostatava detailplaneeringuga Vahtra kinnistule veevarustus planeeritava puurkaevu baasil. Sellisel juhul näidata detailplaneeringus Vahtra kinnistu varustamiseks kavandatava veetorustiku trass ja isikliku kasutusõiguse ala Oore tee 7 (kat. tunnus 80801:002:0782) ja Oore tee (kat. tunnus 80801:002:0077) teemaa-alal kuni Vahtra (kat. tunnus 80801:002:0155) kinnistu piirini. Ühtlasi sõlmida vastavasisuline kokkulepe Vahtra kinnistu ja Oore tee 7 kinnistu omanike vahel ja seada isikliku kasutusõiguse lepingud planeeringuga kavandatava veetorustiku trassile Vahtra kinnistu omaniku kasuks. (Seoses antud probleemiga on uuritud täpsemalt naabermaaüksustel paiknevate kanalisatsiooni- ja veerajatiste ning nendega kaasnevate kaitsevööndite paiknemist. Selgus, et maaüksus on seoses olemasolevate kanalisatsiooni- ja veerajatiste paiknemisega juba eelnevalt kitsendatud, st et seoses olemasolevate kitsendustega on Vahtra kinnistule imbväljaku ja puurkaevu rajamine nagunii välistatud ja Oore tee 7 tehnovõrkudega kaasnevad kitsendused ei kitsenda maaüksust täiendaval määral. Kokkuvõttes ei ole Vahtra kinnistu omanikul alust nõuda Vahtra kinnistu veega varustamist Oore tee 7 kinnistule kavandatava puurkaevu baasil ning kuna detailplaneeringust huvitatud isik antud ettepanekuga ei nõustu, siis ettepanekut planeeringus arvesse ei ole

Ines Olesk

25

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

võetud. Arvamuse avaldajale on esitatud selgitav vastuskiri)

30.10.2024 Rakendusgeo- loogia professor ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool

Seisukoht puurkaevu võimalikkuse kohta. *Arutasime kolleeg Tiit Hanguga (cc) seda teemat ja vaatasime ka lihkeohu uuringut. Päris sellest krundist geoloogiline läbilõige puudub aga lihkeohtlikkuse hindamise juures on kasutatud varasemate uuringute punktandmeid ja ka varasemat u 200 m kaugusel paikneva Tori silla aluse detailset ehitusgeoloogilist uuringut. Neile andmetele toetudes on Oore 7 kinnistu ja piirnev ala lihkeohutus tsoonis, kus jõe oru veerul nõrkasid, lihkeohtlikke savisid ei paljandu/avane. Tori valla lihkeohtlikkuse aruande geoloogilisest andmestikust võib järeldada ehitusgeoloogiliselt tugeva pinnase (moreen) avanemise jõe kaldal (aruande joonis 11). Puurkaevu rajamine oru pervele sellises geoloogilises situatsioonis ohtu ei kujuta. Muidugi ei soovita kaevu rajamisega minna oru pervele 'ebamõistlikult' lähedale, mis võib põhjustada suhteliselt järsu nõlva varisemist (ei ole seotud libisemise ehk maalihke protsessiga), aga 'mõistlikku' kaugust peab hindama juba tööde teostaja. Lisaks, nagu IPT Projektijuhtmine ka oma hinnangus on öelnud, on vähetõenäoline, et paremkaldal (lihkeohutu lõik) teostatavad kaevu puurimised võiks vallandada lihke protsessi jõe vastaskaldal, mis lisaks ei ole märgitud ka 'lihkeohtlikuks' vaid kõigest 'potentsiaalselt lihkeohtlikkuks'. Seega võib kasutada olevate andmete põhjal hinnata kaevu rajamist Oore 7 kinnistule ohutuks. Lisaks võib mainida, et kindlasti ei ole tegu sarnase geoloogilise situatsiooniga nagu oli 2022 a Audru jõe ääres Tamme kinnistul, kus paari m paksuse liivakihi all lamab u 9 m paksuse plastse savi kiht, milles kaevu puurimise ajal vallandus maalihe.

Alar Rosentau

17.03.2025 Keskkonnaamet Seisukoht nr 6-2/25/1986-2 *Tutvunud eskiislahendusega, märgime, et põhijoonisel on näidatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka väljapool planeeritud hoonestusala, puurkaevu asukohas. Palume ettepaneku joont muuta nii, et see kattuks vaid hoonestusalaga. Kuna ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele1, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine puurkaevu tarbeks vajalik. Kuna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku kaalumisel arvestatakse muu hulgas kallasraja läbitavust ja sellele juurdepääsu, on planeeringus asjakohane käsitleda, kus on planeeringualale lähim avalik juurdepääs kallasrajale. (planeeringus täpsustatud)

Meeli Kesküla

24.03.2025 Vahtra kinnistu omanik

Saan aru, et Oore tee 7 detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud meie Vahtra kinnistu huvidega, millele oleme tähelepanu juhtinud eelnevas kirjavahetuses, ei nõustu me antud lahendusega. Kuidas lahendatakse tuleviku

Ines Olesk

26

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

perspektiivis meie kinnistu veega varustamine jääb antud olukorras arusaamatuks. Kuna Oore tee 7 detailplaneeringuga ei soovita tagada veevarustuse lahendust Vahtra kinnistule ning meie poolt tuleb leida järgmised alternatiivsed võimalused siis ei saa me kooskõlastada Oore tee 7 detailplaneeringut praegusel kujul. Vahtra kinnistu tuleviku perspektiivi arvestades kahandab detailplaneeringuga kavandatavad kitsendused/kaitsevöönd kinnistu hoonestamis ja kommunikatsioonide rajamist millest tulenevalt langeb kinnistu kasutamise võimalused kui ka väärtus olulisel määral. Palume muuta Oore tee 7 detailplaneeringu lahendust selliselt, et ükski detailplaneeringu lahenduses näidatud kitsendus/kaitsevöönd ei ulatuks Vahtra kinnistule v.a. ranna või kalda piiranguvöönd mis ei tulene Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringust. (detailplaneeringu menetlemisel on leitud, et Vahtra kinnistu omanikul ei ole alust nõuda Vahtra kinnistu veega varustamist Oore tee 7 kinnistule kavandatava puurkaevu baasil ning maaüksus on seoses olemasolevate kanalisatsiooni- ja veerajatiste paiknemisega juba eelnevalt kitsendatud, st et Oore tee 7 tehnovõrkudega kaasnevad kitsendused ei kitsenda maaüksust täiendaval määral. Arvamuse avaldajale on esitatud selgitav vastuskiri)

09.04.2025 Maa-ja Ruumiamet

Seisukoht nr 6-3/25/1628-2 1. Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt on üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest krundi ehitusõiguse määramine, sh tuleb määrata krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul suurim lubatud sügavus. Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole krundi ehitusõigust määratud, viidatud on põhijoonisele. Põhijoonisel on ehitusõiguse tabel, mille kohaselt võib krundile rajada 9 m kõrguse elamu ja kolm kuni 5 m kõrgust abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 250 m2. Põhijoonisel on leitavad kavandatav elamu, mis rajatakse 1992. a hoone vundamendile, olemasolev kelder ja kasvuhoone ning likvideeritavad 1928. a hoone varemed. Detailplaneeringu lisas 5 on kaks ruumilise illustratsiooni joonist, ühel joonisel on kujutatud elamu ja kaks abihoonet, teisel elamu ja kolm abihoonet. Joonistel on erinevad hoonete kuju ja paiknemine. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringust ei selgu üheselt mõistetavalt, mitmele abihoonele ehitusõigus määratakse ja kas sealhulgas määratakse ehitusõigus keldrile ja kasvuhoonele. Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (määrus) kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel

Kati Tamtik

27

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

kooskõlas. Eelnevat arvesse võttes palume detailplaneeringus ehitusõigus selgelt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt määrata ja joonised kooskõlla viia. 2. Määruses on sätestatud, et planeeringu joonistele tuleb märkida planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja ja planeerija. Palume detailplaneeringu põhijoonis (joonis nr 4) viia vastavusse määruses nõutuga, sh palume lisada mõõtkava ja planeeringu koostamise korraldaja. 3. PlanS § 6 punkti 10 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. PlanS kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tagama, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Esitatud materjalidest nähtub, et planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ planeerija Triin Kask. Kutsekoja andmetel ei ole talle väljastatud ruumilise keskkonna planeerija ega volitatud maastikuarhitekti kutset. Esitatud materjalidest ei selgu, kas tegemist on PlanS-i mõistes planeerijaga, kes võib iseseisvalt planeeringuid koostada. Tulenevalt eelnevast palume Tori Vallavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele vastav isik, samuti palume lisada detailplaneeringusse planeerija pädevust tõestava dokumendi andmed (vt määruse § 3). 4. Põhijoonisel on näidatud kasvuhoone, mis paikneb ehituskeeluvööndis, väljaspool hoonestusala. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud aga vaid hoonestusala ulatuses. Looduskaitseseaduse kohaselt hooneid ja rajatisi ehituskeeluvööndisse püstitada ei tohi ja vajadusel tuleb teha ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Eelnevat arvesse võttes palume planeeringulahendust korrigeerida. Palume detailplaneeringusse lisada, et kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega hooneid ja rajatisi ei tohi ehituskeeluvööndisse püstitada. 5. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala ehituskeeluvööndisse jääv osa rohelise võrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus ja sidusus, läbi ei tohi lõigata rohelise võrgustiku koridore ja tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus ei väheneks alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas on planeeringulahenduses maakonnaplaneeringu tingimustega arvestatud. 6. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Päästeameti ja Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu koostamisse on

28

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

kaasatud Maa- ja Ruumiamet, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS ning piirnevate ja teisel pool Oore teed paiknevate katastriüksuste omanikud. (planeeringus täiendatud)

17.04.2025 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 7745360677 *tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

Maie Erik

16.05.2025 Keskkonnaamet Seisukoht nr 6-2/25/1986-4 *Oleme andnud 17.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/1986-2 tagasiside avalikustamisel olnud eskiislahendusele. Planeeringut on vastavalt ettepanekutele korrigeeritud. Täiendavaid ettepanekuid ja märkuseid kõnealuse detailplaneeringu kohta ei ole.

Meeli Kesküla

10.06.2025 Päästeamet Kooskõlastus nr 7.2-3.4/580-2 Anastasia Sutt 27.05.2025 Maa- ja

Ruumiamet Seisukoht. MaRu on andnud seisukoha detailplaneeringu eelnõule 09.04.2025 kirjas nr 6-3/25/1628-2. Planeeringut on vastavalt ettepanekutele korrigeeritud. Täiendavaid ettepanekuid ja märkuseid detailplaneeringu kohta ei ole.

Raine Viitas

29

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis

30

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 19. märts 2026 nr 37

Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine

Tori Vallavolikogu 17.08.2023 otsusega nr 183 algatati Tori vallas Tori alevikus Oore tee

7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõjude

strateegiline hindamine.

Detailplaneeringualal asub olemasolev Oore tee 7 katastriüksus, tunnus 80801:002:0780.

Juurdepääs planeeringualale on Oore teelt. Planeeringuala suurus on ca 7335 m².

Detailplaneeringu ala asub Pärnu jõe ääres, Oore tee ning jõe vahelisel alal. Põhja-kirde

suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3 (80801:002:0768),

edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata maatulundusmaa Mäeotsa

(80801:002:0701).

Detailplaneeringuga lahendatakse Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine

üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrgud, juurdepääs, parkimine ja

haljastus. Planeeringuga nähakse ette hoonete suurimaks lubatud arvuks üks põhihoone ja

3 abihoonet, suurimaks ehitisealuseks pinnaks on 250 m2, hoonete suurim lubatud kõrgus

on põhihoonel 9 m ja abihoonetel 5 m.

Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus muudetakse üksikelamumaaks.

Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb asukohas, mis on juba

varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu rajatakse olemasoleva

vundamendi peale. Planeeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringu lahendus on üldplaneeringut muutev.

Kehtiva Tori valla üldplaneeringu järgi on planeeritava ala juhtotstarve valdavalt „eraõu

hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka perspektiivse

tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu edelanurk jäävad

perspektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks. Kehtiva Tori

valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel arvestada nende sobivust

ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega, mida ka käesolevas detailplaneeringus

tehakse. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringu

lahendus on üldplaneeringut muutev põhjusel, et hoonestusala kavandatakse osaliselt Pärnu

jõe ehituskeeluvööndisse.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud rohevõrgustiku osale, mis paikneb

rohevõrgustiku koridori servaalas, mis tähendab, et rohevõrgustiku toimimise takistamist

ega läbilõikamist ei toimu.

Kehtivas üldplaneeringus on rohevõrgustik määratud ainult nõlvani, umbes

veekaitsevööndi ulatuses, seega üldplaneeringu tingimustega on planeeritav kooskõlas.

Planeeritava tegevuse realiseerimine ei lõika läbi väljakujunenud inimeste liikumisteid, 4

meetri laiune kallasrada jääb vabalt kasutatavaks. Lähim avalik juurdepääs kallasrajale ning

supluskoht paiknevad Tori silla juures, planeeritavast alast ca 350 m kaugusel.

Üldplaneeringus on märgitud, et tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe

alamjooksul, ei ole hoonete rajamisel lubatud kalda ehituskeeluvööndi

(Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m) vähendamine. Vajadusel tuleb läbi

viia vastavad uuringud.

Vastavalt tööle „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine,

lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise

põhimõtete väljatöötamine“ (IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 21-09-1707, Tallinn, 2022),

on Oore tee 7 Tori alevik katastriüksusega külgnev Pärnu jõe kaldaosa maalihkeohutu lõik.

Detailplaneeringu menetluse käigus kaasati naaberkatastriüksuste omanikke ja puudutatud

isikuid. Oore tee 3 katastriüksuse (kü) omanik ei olnud nõus tema kü-le Oore tee 7 kü-lt

ulatuva puurkaevu piiranguvööndiga. Vastavalt veeseadus § 127 lg 1-le, heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal

ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Oore tee 3 omanik

nõudis piirangu talumise eest kompensatsiooni. Tori vallavalitsus oli seisukohal, et Oore

tee 3 kü nõutud kompensatsioon ei ole proportsionaalne planeeritava piiranguga, kuna

põhitegevused peale heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise on ka edaspidi alal

lubatud, näiteks ehitamine, rajatiste püstitamine jne. Keelatud oleks üksnes heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine, mis aga Pärnu jõe vahetus läheduses ei oleks ka

piiranguvööndist hoolimata keskkonnahoidlik tegevus.

Vahtra kü omanik esitas vastuväite planeeringulahendusele, soovides

planeeringulahenduses Oore tee 7 kü-le rajatavast puurkaevust Vahtra kü-le veeühenduse

planeerimist. Sellega ei nõustunud Oore tee 7 omanik. Vahtra kü omanik esitas seejuures

täiendavad vastuväited, et Oore tee 7 detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Vahtra

kinnistu huvidega, küsides kuidas lahendatakse tuleviku perspektiivis Vahtra kinnistu

veega varustamine. Vahtra kp omanik leidis, et Vahtra kinnistu tuleviku perspektiivi

arvestades kahandab detailplaneeringuga kavandatavad kitsendused/kaitsevöönd kinnistu

hoonestamis ja kommunikatsioonide rajamist millest tulenevalt langeb kinnistu kasutamise

võimalused kui ka väärtus olulisel määral.

Tori Vallavalitsus oma vastuses Vahtra kü omanikule andis teada, et koostatud on Tori valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032. Selle kohaselt on

ette nähtud rajada Tori alevikku Pärnu jõe paremkalda asundusele ühine vee- ja

kanalisatsioonivõrk. Selgitati, et Oore tee 7 detailplaneeringu lahendusest tulenev

puurkaevu piiranguvöönd ei piira Vahtra kinnistule tulevikus ehitiste püstitamist ega

puurkaevu rajamist. Lähtudes Oore tee 7 detailplaneeringu lahendusest tulenevast

puurkaevu piirangust, on võimalik Vahtra kinnistule reovee kanalisatsioonisüsteemi

imbväljakut rajada, kuna Oore tee 7 planeeritava puurkaevu kaitsetsoon ei ulatu tervikuna

üle Vahtra katastriüksuse. Oore tee 7 kü-le planeeritav puurkaev konkreetselt ei too kaasa

reovee kanalisatsiooni imbväljakut välistavaid piiranguid, vaid pigem on need piirangud

juba Vahtra kinnistul olemas, tulenevalt kinnistu enda mõõtmetest. Vahtra kü-le rajatav

imbväljak tooks igal juhul aga kaasa ka piirangud naaberkatastriüksustele - neil ei ole

võimalik antud imbväljakust 60m lähemale rajada ühtegi salv- või puurkaevu. Seega on

võimalik, et naaberkatastriüksuste omanikud Vahtra katastriüksusele rajatava imbväljakuga

ei nõustu. Oore tee 7 katastriüksus on eraomand ning detailplaneeringuga ei ole õigust

nõuda sellele planeeritava puurkaevu vee jagamist naaberkinnistutega.

Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et naaberkatastriüksustele ulatuvad piirangud oleksid niivõrd

ulatuslikud või ebaproportsionaalsed, et takistaksid detailplaneeringu lahenduse

elluviimist. Seetõttu tuleb jätta naaberkatastriüksuste omanike vastuväited arvestamata.

08.04.2025 toimus planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu, millest ei võtnud osa kumbki vastuväidete esitaja. Kirjeldatud vastuväidetega ei

jätkatud. Samuti ei esitatud vastuväiteid detailplaneeringu lahenduse avalikustamise ajal.

Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ja trassivaldajatega.

Menetlusse on kaasatud Maa- ja Ruumiamet, piirinaabrid ning detailplaneeringu alal

paikneva kinnistu omanik.

Detailplaneering võeti vastu 21.08.2025 Tori Vallavolikogu otsusega nr 350.

Planeeringu avalik väljapanek toimus 26.11.2025.-28.12.2025. Avaliku väljapaneku

tulemuste avalik arutelu toimus 13.01.2026.

Maa- ja Ruumiamet oma 13.02.2026 kirjaga nr 6-3/25/1628-6 andis heakskiidu Oore tee 7

katastriüksuse detailplaneeringule.

Lähtudes eelöeldust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneering lisatud kujul ja

mahus.

2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva

jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes

Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja veebilehel

Ametlikud Teadaanded.

3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kehtestatud

detailplaneering Maa- ja Ruumiametile, riigi maakatastri pidajale, 14 päeva jooksul

detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.

4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

volikogu esimees

Lisa

Oore tee 7 detailplaneering