Selgitustaotlus seoses riigitee maalt metsamaterjali ladustamiseks ja laadimiseks esitatud taotluste lahendamisega

Tere

Seoses viimase aja juhtumitega riigitee maalt metsamaterjali ladustamiseks ja laadimiseks esitatud taotluste (edaspidi Taotlus) menetlustega sooviksime teada järgmist:

1)           Kas Transpordiameti (edaspidi TA) teenistujad, kelle pädevuses on Taotluse lahendamine, on saanud TA-lt selleks ühesugused ja piisavad juhised ja väljaõppe?

2)           Kui jah, siis millistel juhtudel on teenistujal nende juhtiste kohaselt õigus Taotlus rahuldamata jätta ning kas rahuldamata jätmist tuleb taotlejale asjakohaselt põhjendada?

3)           Kas TA hinnangul on TA teenistuja all kirjeldatud juhtumite puhul käitunud korrektselt?

4)           Kui mitte, siis kas ja mida kavatseb TA ette võtta, et vältida edaspidi all kirjeldatud probleeme Taotluse menetlemisel?

Ülaltoodud küsimused on ajendatud OÜ Valga Puu konkreetsetest juhtumitest: 29.08.2025 esitatud taotlus Mõniste-Ape tee ja 06.02.2026 esitatud taotlus Elva-Palupera-Kähri tee maadel materjali ladustamiseks. Mõlemal juhul vastas OÜ Valga Puu taotlustele esmalt Jüri Tomson. Seejuures jäi tema kirjadest arusaamatuks, kas tegemist on taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ettepaneku või lihtsalt isikliku arvamusega. Nimelt sedastas ta oma 01.09.2025 ja 11.02.2026 e-kirjades vastavalt paljasõnaliselt, et ei nõustu materjali ladustamisega riigi transpordimaale, palun otsige alternatiivseid võimalusi, sõlmides lepinguid kohalike maaomanike ja ettevõtetega, ja teisel juhul, et teel laadimine on ohtlik. Ei nõustu puidu laadimisega riigimaanteel. Ümbruskonnas on piisavalt erakinnistuid ja seetõttu  organiseerige oma töö väljaspool riigi transpordimaad, selleks on piirkonnas piisavalt alternatiivseid võimalusi.

Sel viisil taotluste lahendamine ei ole kooskõlas ei seaduse ega TA enda juhendi ja praktikaga. Esiteks ei viidatud keeldumisel ühelegi riigivaraseaduse §-s 15 loetletud riigivara kasutusse andmisest keeldumise alusele. Teiseks, ei saa taotluse rahuldamata jätmisel tugineda pelgalt üldistele riskidele, mida on võimalik lepingu tingimuste ja mõistliku käitumisega maandada. Samuti on asjakohatud ja põhjendamata viited erakinnistutele ja väidetavatele alternatiividele. Teadaolevalt ei kehti üldist eeldust, et eraomanike kinnistute kasutamine taotletud otstarbel on mõistlikum, ohutum või säästlikum. Pigem see nii ei ole. Kui OÜ Valga Puu oma sellekohased seisukohad ja põhjendused esitas, siis taotlused 7.1-3/25/15517-2 ja 7.1-3/26/4092-2 siiski rahuldati. OÜ-le Valga Puu teadaolevalt on ka teistel metsaettevõtetel esinenud sarnaseid probleeme juhul, kui nende Taotlusi on lahendanud Jüri Tomson. Seega jääb mulje, et tegemist korduva ja ühest isikust lähtuva probleemiga

Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ülaltoodud näidete puhul on OÜ Valga Puu pidanud korduvalt TA teenistujale selgitama, et taotlus tuleb lahendada TA vastava korra (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid) ning senise praktika kohaselt. Seega on OÜ Valga Puu pidanud kulutama oma ressurssi, et esitada TA-le selgitusi ja dokumente asjaolude kohta, mida TA teenistuja peaks ise teadma. Ka on kõnealuste menetlustega kaasnenud mõningaid tarbetuid ebameeldivusi – nt on Jüri Tomson avaldanud OÜ Valga Puu töötajale telefoni teel asjakohatut ja emotsioonidest kantud arvamust nagu soovitaks taotluse alusel toime panna mõrva. Lisaks ebameeldivustele ja ajakulule on ühe kõnealuse menetluse raames tekkinud OÜ-le Valga Puu ka otsene majanduslik kahju. Nimelt, kuna metsamaterjali ladustamise küsimus oli vaja lahendada kiirelt, oli OÜ Valga Puu sunnitud metsamaterjali ajutiselt ladustama eraomandisse kuuluvale kinnistule, millega kaasnes 2000 euro suurune kulu. Ülaltoodut arvesse võttes tuleb möönda, et TA ei ole kõnealuste taotluste menetluste lahendamisel lähtunud heast halduse tavast ning on rikkunud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud kohustust.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 näeb ette võimaluse taotluse õigusvastaselt rahuldamata jätmise korral nõuda kahjude hüvitamist riigilt. See ei ole OÜ Valga Puu soov ega eesmärk, kuid teatud juhu (märkimisväärse kahju tekkimine vms)l võib OÜ Valga Puu olla selleks sunnitud. Nimelt võivad kaasnevad kahjud olla oluliselt suuremad kui senine 2000 eurot. Seda näiteks juhul, kui Taotluse õigusvastase rahuldamata jätmise tõttu tuleb metsamaterjal ladustada langilt oluliselt kaugemal või välja vedada oluliselt pikemat teed pidi või osutub see hoopis ebamõistlikult raskeks või võimatuks ning metsamaterjal rikneb või jääb üldse realiseerimata. Eelnevat arvesse võttes oleks kõigile osapooltele kasulik lahendada ülal kirjeldatud probleemkohad enne, kui kellelgi tekib suurem kahju.