Täiendatud Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine


EELNÕU

Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste korrastamistingimuste muutmine
I OTSUSTUS

Arvestades alltoodut ning tuginedes Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848) taotlusele, otsustan:

1.1 Anda Aktsiaseltsile Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848) maavara kaevandamise keskkonnalubade nr KMIN-083, L.MK/333947 ja L.MK/33978 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:

Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.
1.1.2. Kaevandatud maa korrastada veekoguks.

1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui looduslik varisemisnurk. Täpsed nõlvused määratakse korrastamise projektis.
1.2.2. Osa nõlvast võib jätta järsuks, puhastades see kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tuleb ülevalt tõkestada.
1.2.3. Nõlvade tasandamiseks võib kasutada kaevandamise käigus eemaldatud katendit ja sõelmeid või inertseid püsijäätmeid. Täiendavat kaevandamise käigus üle jäävat materjali võib ära kasutada tekkivasse veekogusse saarte, poolsaarte ning teetammide rajamiseks, samuti võib saarte loomiseks kasutada ka inertseid jäätmeid. Saarte rajamisel jäätmetest tuleb korrastamisprojektis tõendada nende rajamise vajadus.

1.2.4. Korrastamise projektis peab olema hinnatud reostuse leviku oht ja vajadusel ette nähtud takistusmeetmed.

1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:
1.3.1. Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit.
1.3.2. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.
1.3.3. Enne karjääri täitmist veega tuleb alalt likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.4. Projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

1.5. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Korrastamiseks jäätmete kasutamisel (täitmisel) tuleb korrastamisprojektis põhjendada püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

1.6. Korrastamisprojektis arvestada II kaitsekategooria liigi madal unilook ((Sisymbrium supinum), EELIS kood KLO9300518) kasvukohaga. Kui liigi kasvukoha säilimine praeguses asukohas ei ole võimalik, tuleb kavandada isendite ümberistutamine juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Ümberasustamise asukohas ei tohi läbi viia bioloogilist korrastamist, sest muudel rohttaimedel on eelis madala unilooga ees ning ei võimaldaks kaitsealusel liigil kasvada ja levida. Taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse tuleb kaasata erialateadmistega ekspert.

1.7. Korrastamisprojektis leida istutatud metsakultuuride hooldamiseks loodussõbralik ja keskkonnasäästlik lahendus (keelatud on kasutada herbitsiide alustaimestiku hävitamiseks).

1.8. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.8. Tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 10.12.2021 korraldusega nr 1-3/21/619 väljastatud korrastamistingimused.

II ASJAOLUD

Korrastamistingimused Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldise kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks väljastati maapõuebüroo juhataja 10.12.2021 korraldusena nr 1-3/21/619.

Osaühing Eesti Killustik esitas 16.09.2021 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS 20.09.2021 nr DM-123341-1) taotluse võimaldada Anelema karjääride korrastamisel kasutada katendi ja sõelmete asemel jäätmeid.

OÜ-le Forek on antud maavara kaevandamise keskkonnaload (edaspidi ka keskkonnaluba) nr KMIN-083 (kehtivusajaga kuni 16.07.2049), nr L.MK/333947 (kehtivusajaga kuni 19.11.2049) ja Osaühingule Eesti Killustik nr L.MK/332978 (kehtivusajaga kuni 22.05.2049), mille alusel kaevandatakse Anelema dolokivimaardla (registrikaardi nr 47) Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjäärides kõrgemargilist ja madalamargilist ehitusdolokivi ning täitedolokivi.

Korrastatav Anelema dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas järgmistel katastriüksustel:

1. Anelema dolomiidikarjäär (katastritunnus 18803:002:0119, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
2. Aare (katastritunnus 18803:002:0117, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
3. Elbe (katastritunnus 18803:002:0118, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
4. Reideni (katastritunnus 18803:002:0364, omanik Osaühing Eesti Killustik)
5. Anni-Tooma (katastritunnus 18803:002:0271, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
6. Valli (katastritunnus 18803:002:0322, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
7. Tuha (katastritunnus 18803:002:0125, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
8. Killu (katastritunnus 18803:002:0100, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
9. Dolomiidi (katastritunnus 18803:002:0367, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
10. Dolomiidi (katastritunnus 18803:002:0366, 18803:002:0365, 18803:002:0368, omanik Osaühing Eesti Killustik).
11. Mulla (katastritunnus 18803:002:0098, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).

Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 29,97 ha ja teenindusmaa pindala on 69,40 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

Anelema II dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas järgmistel katastriüksustel:

1. Matsupõllu (katastritunnus 63801:001:0269, omanik Forek OÜ)
2. Uuemöldri (katastritunnus 18803:002:0180, omanikud Metsamaahalduse Aktsiaselts, Osaühing Eesti Killustik)
3. Uuematsi (katastritunnus 63801:001:0271, omanik OÜ FOREK)
4. Möldri (katastritunnus 18803:002:0140, omanikud Metsamaahalduse Aktsiaselts, Osaühing Eesti Killustik )
5. Annuse (katastritunnus 18803:002:0126, eraomandis)
6. Matsu (katastritunnus 63801:001:0268, eraomandis)
7. Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270, eraomandis)

Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 10,19 ha ja teenindusmaa pindala on 10,65 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

Anelema IV dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas katastriüksusel:

1. Pae (katastritunnus 63801:001:0895, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet).
2. Karjääri (katastritunnus 63801:001:0891, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet).

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 6,39 ha ja teenindusmaa pindala on 9,65 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

III KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab keskkonnaloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab keskkonnaloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt.

Korraldusega esitab Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), keskkonnaloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas 16.06.2023 kirjaga nr DM-123341-2 korrastamistingimuste eelnõu.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 16.06.2023 kirjaga nr DM-123341-2 maaomanike ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse arvamuste Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 07.07.2023 kirjaga nr 6-2/1472-20 (KOTKAS 11.07.2023 nr DM-123341-4) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Maa-amet esitas 05.07.2023 kirjaga nr 9-3/23/9739-2 (KOTKAS 06.07.2023 nr DM-123341-3) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 alusel edastas Keskkonnaamet 18.07.2023 kirjaga nr DM-123341-5 Osaühing-le Eesti Killustik ettepanekud ja vastuväited tutvumiseks ja nende kohta arvamuse avaldamiseks.

Osaühing Eesti Killustik saatis Keskkonnaametile 24.07.2023 (KOTKAS 06.07.2023 nr DM-123341-3) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX korrastamistingimuste lõpliku eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks.

Ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitati / ei esitatud.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste teenindusmaa pindala on kokku 87,55 ha.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjaga nr xxx „Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride korrastamisele.

Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna:

• kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
• karjääride korrastamine mõjutab positiivselt põhjaveerežiimi, kuna korrastamise lõppedes stabiliseerub veetase;
• korrastamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas;
• korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse tehisveekogu.

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo


Saata: Osaühing Eesti Killustik

Teadmiseks: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Maa-amet


Janno Kuusik
spetsialist
maapõuebüroo
ringmajanduse osakond

Liis Sinijärv
vanemspetsialist
looduskasutuse osakond


EELNÕU

Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste korrastamistingimuste muutmine
I OTSUSTUS

Arvestades alltoodut ning tuginedes Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848) taotlusele, otsustan:

1.1 Anda Aktsiaseltsile Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848) maavara kaevandamise keskkonnalubade nr KMIN-083, L.MK/333947 ja L.MK/33978 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:

Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.
1.1.2. Kaevandatud maa korrastada veekoguks.

1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui looduslik varisemisnurk. Täpsed nõlvused määratakse korrastamise projektis.
1.2.2. Osa nõlvast võib jätta järsuks, puhastades see kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tuleb ülevalt tõkestada.
1.2.3. Nõlvade tasandamiseks võib kasutada kaevandamise käigus eemaldatud katendit ja sõelmeid või inertseid püsijäätmeid. Täiendavat kaevandamise käigus üle jäävat materjali võib ära kasutada tekkivasse veekogusse saarte, poolsaarte ning teetammide rajamiseks, samuti võib saarte loomiseks kasutada ka inertseid jäätmeid. Saarte rajamisel jäätmetest tuleb korrastamisprojektis tõendada nende rajamise vajadus.

1.2.4. Korrastamise projektis peab olema hinnatud reostuse leviku oht ja vajadusel ette nähtud takistusmeetmed.

1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:
1.3.1. Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit.
1.3.2. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.
1.3.3. Enne karjääri täitmist veega tuleb alalt likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.4. Projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus.

1.5. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Korrastamiseks jäätmete kasutamisel (täitmisel) tuleb korrastamisprojektis põhjendada püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

1.6. Korrastamisprojektis arvestada II kaitsekategooria liigi madal unilook ((Sisymbrium supinum), EELIS kood KLO9300518) kasvukohaga. Kui liigi kasvukoha säilimine praeguses asukohas ei ole võimalik, tuleb kavandada isendite ümberistutamine juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Ümberasustamise asukohas ei tohi läbi viia bioloogilist korrastamist, sest muudel rohttaimedel on eelis madala unilooga ees ning ei võimaldaks kaitsealusel liigil kasvada ja levida. Taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse tuleb kaasata erialateadmistega ekspert.

1.7. Korrastamisprojektis leida istutatud metsakultuuride hooldamiseks loodussõbralik ja keskkonnasäästlik lahendus (keelatud on kasutada herbitsiide alustaimestiku hävitamiseks).

1.8. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.8. Tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 10.12.2021 korraldusega nr 1-3/21/619 väljastatud korrastamistingimused.

II ASJAOLUD

Korrastamistingimused Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldise kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks väljastati maapõuebüroo juhataja 10.12.2021 korraldusena nr 1-3/21/619.

Osaühing Eesti Killustik esitas 16.09.2021 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS 20.09.2021 nr DM-123341-1) taotluse võimaldada Anelema karjääride korrastamisel kasutada katendi ja sõelmete asemel jäätmeid.

OÜ-le Forek on antud maavara kaevandamise keskkonnaload (edaspidi ka keskkonnaluba) nr KMIN-083 (kehtivusajaga kuni 16.07.2049), nr L.MK/333947 (kehtivusajaga kuni 19.11.2049) ja Osaühingule Eesti Killustik nr L.MK/332978 (kehtivusajaga kuni 22.05.2049), mille alusel kaevandatakse Anelema dolokivimaardla (registrikaardi nr 47) Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjäärides kõrgemargilist ja madalamargilist ehitusdolokivi ning täitedolokivi.

Korrastatav Anelema dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas järgmistel katastriüksustel:

1. Anelema dolomiidikarjäär (katastritunnus 18803:002:0119, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
2. Aare (katastritunnus 18803:002:0117, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
3. Elbe (katastritunnus 18803:002:0118, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet).
4. Reideni (katastritunnus 18803:002:0364, omanik Osaühing Eesti Killustik)
5. Anni-Tooma (katastritunnus 18803:002:0271, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
6. Valli (katastritunnus 18803:002:0322, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
7. Tuha (katastritunnus 18803:002:0125, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
8. Killu (katastritunnus 18803:002:0100, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
9. Dolomiidi (katastritunnus 18803:002:0367, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).
10. Dolomiidi (katastritunnus 18803:002:0366, 18803:002:0365, 18803:002:0368, omanik Osaühing Eesti Killustik).
11. Mulla (katastritunnus 18803:002:0098, omanikud Osaühing Eesti Killustik ja Metsamaahalduse Aktsiaselts).

Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 29,97 ha ja teenindusmaa pindala on 69,40 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

Anelema II dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas järgmistel katastriüksustel:

1. Matsupõllu (katastritunnus 63801:001:0269, omanik Forek OÜ)
2. Uuemöldri (katastritunnus 18803:002:0180, omanikud Metsamaahalduse Aktsiaselts, Osaühing Eesti Killustik)
3. Uuematsi (katastritunnus 63801:001:0271, omanik OÜ FOREK)
4. Möldri (katastritunnus 18803:002:0140, omanikud Metsamaahalduse Aktsiaselts, Osaühing Eesti Killustik )
5. Annuse (katastritunnus 18803:002:0126, eraomandis)
6. Matsu (katastritunnus 63801:001:0268, eraomandis)
7. Uuetooma (katastritunnus 63801:001:0270, eraomandis)

Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 10,19 ha ja teenindusmaa pindala on 10,65 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

Anelema IV dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas katastriüksusel:

1. Pae (katastritunnus 63801:001:0895, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet).
2. Karjääri (katastritunnus 63801:001:0891, valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet).

Anelema IV dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 6,39 ha ja teenindusmaa pindala on 9,65 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on veekogu.

III KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab keskkonnaloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab keskkonnaloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt.

Korraldusega esitab Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), keskkonnaloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas 16.06.2023 kirjaga nr DM-123341-2 korrastamistingimuste eelnõu.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 16.06.2023 kirjaga nr DM-123341-2 maaomanike ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse arvamuste Anelema dolokivimaardla Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 07.07.2023 kirjaga nr 6-2/1472-20 (KOTKAS 11.07.2023 nr DM-123341-4) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Maa-amet esitas 05.07.2023 kirjaga nr 9-3/23/9739-2 (KOTKAS 06.07.2023 nr DM-123341-3) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 alusel edastas Keskkonnaamet 18.07.2023 kirjaga nr DM-123341-5 Osaühing-le Eesti Killustik ettepanekud ja vastuväited tutvumiseks ja nende kohta arvamuse avaldamiseks.

Osaühing Eesti Killustik saatis Keskkonnaametile 24.07.2023 (KOTKAS 06.07.2023 nr DM-123341-3) arvamuse korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX korrastamistingimuste lõpliku eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks.

Ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitati / ei esitatud.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride mäeeraldiste teenindusmaa pindala on kokku 87,55 ha.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjaga nr xxx „Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Anelema, Anelema II ja Anelema IV dolokivikarjääride korrastamisele.

Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna:

• kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
• karjääride korrastamine mõjutab positiivselt põhjaveerežiimi, kuna korrastamise lõppedes stabiliseerub veetase;
• korrastamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas;
• korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse tehisveekogu.

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo


Saata: Osaühing Eesti Killustik

Teadmiseks: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Maa-amet


Janno Kuusik
spetsialist
maapõuebüroo
ringmajanduse osakond

Liis Sinijärv
vanemspetsialist
looduskasutuse osakond