Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine

ELUKESKKONNA JA RINGMAJANDUSE PROGRAMM

2026-2029

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................. 3

2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 5

4. Rahastamiskava ..................................................................................................................... 6

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 7

EHITUS JA ELUKESKKOND........................................................................................................... 8

RINGMAJANDUS.......................................................................................................................11

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................14

7. Programmi tegevused ...........................................................................................................15

Programmi tegevus 1.1. Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine ............16

Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine .......................19

Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine ............................................................20

Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine.........................................................23

8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................24

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................27

LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................30

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Tulemusvaldkond elukeskkond, liikuvus ja merendus tagab ringsuse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendab nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM).

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Ehituse pikk vaade 2035, Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Ringmajanduse valge raamat, Ringmajanduse tegevuskava 2023, Jäätmekava 2023-2028

Programmi nimi Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR)

4

Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20351 (edaspidi ka TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, Eesti 2035 sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega.

Võrreldes Elukeskkonna ja ringmajanduse programmiga 2025-2028 on käesolevas programmis tehtud järgmised muudatused:

1) Programmi 2025-2028 tegevus 1.1 „Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine“ ja tegevus 1.2 „Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine“ liideti ning uus tegevus on „Kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna arendamine“. Põhjendus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine on osa kestliku ehituse ja kvaliteetse elukeskkonna arendamisest.

2) Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti teenused.

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm aitab saavutada eelkõige järgmisi arengustrateegia Eesti 2035 sihte2:

1) „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud ruumiga seotud tegevustesse3„Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“;

2) „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Majandus ja kliima“4 kirjeldatud ringmajandusega seotud tegevustesse „Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted“, „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, „Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust“ ja „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“.

Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Ringleva materjali määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus-ja-kliima

5

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU;

• RePowerEU; • Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 vahendid.

Täpsemalt on töös sekkumised prioriteetse valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on 5 sekkumist: 1) toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutus; 2) toetus ringmajanduspõhiste tootmis-ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimiseks tulevate kahjude vähendamiseks; 3) toetus tööstus-ja teenindussektorile energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks; 4) toetus liigiti kogumise taristule; 5) toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks. Kokku on viie sekkumise eelarveks ligikaudu 75,6 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, partnerite omafinantseering ning riiklik kaasfinantseering;

• LIFE SIP CircEST (eeltaotlus sai positiivse otsuse, täistaotlus esitatakse 2026. a märtsi alguses, rahastusotsus saabub 2026 suvel). Positiivse rahastusotsuse korral toimub projekti rakendamine 2027-2034. a.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimist toetavad teadusarendusprojektid LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME;

Rohkem infot leiab eelnevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt5.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse

põhimõtetele vastav majandus.

Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva

ruumi meeldivaks loodusele ja inimesele.

Joonis 2. Programmi struktuur.

5 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023–2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve;

KLIM: www.kliimaministeerium.ee

6

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete

kogumiskohtade kättesaadavus), (%) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee

65,58 (2024)

70,80 - 73,20 -

Ringleva materjali määr (%)

Allikas: Statistikaamet, Eurostat

18,10

(2023) 19,00 20,00 21,00 22,0

Elanike rahulolu näitava mõõdiku allikas on iga kahe aasta järel korratav uuring, millega saadakse

ülevaade Eesti elanike rahulolust oma kohaliku omavalitsuse avalike teenuste ja elukeskkonnaga.

Programmi jaoks on uuringu tulemustest moodustatud koondnäitaja, mis annab nelja valdkonna

aritmeetilise keskmise: hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus ja jäätmete

kogumiskohtade kättesaadavus (viimase mõõdiku sõnastus oli 2022. a uuringus „jäätmete liigiti

kogumise võimaldamine“).

Ringleva materjali määr on mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses. Kui 2023. aastal oli ringleva materjali määr vaid 18,1% ja 81,9% majandusse

sisenevast materjalist moodustas esmane tooraine, siis eesmärgiks on suurendada ringleva materjali

määra 2035. aastaks 30%-ni, mis tähendab, et esmase kaevandamise tulemusel majandusse siseneva

materjali osakaal jääb 70% juurde.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Pr ogrammi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm - 171 581 334 -138 041 530 -86 371 945 -63 457 669 - 29 323 040

Meede 1: Ehituspoliitika Programmi tegevus 1.1: Kestliku ja

kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine -33 735 333 -2 376 235 -2 253 023 -2 246 703 -2 721 134

Meede 2: Eluasemepoliitika

Programmi tegevus 2.1: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -124 582 940 -124 860 254 -55 987 923 -31 834 224 -3 053 769

Meede 3: Ringmajanduse poliitika

Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse korraldamine -12 421 530 -10 294 152 -27 708 316 -28 969 457 -23 139 728

Programmi tegevus 3.2: Energia-ja ressursitõhustamine -841 531 -510 889 -422 682 -407 285 -408 408

7

Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (lõplik eelarve ilma

amortisatsioonita*)

Elukeskkonna ja

ringmajanduse

programm

Ülekantavate

summa

( piirmääraga

vahetus)

2025.a

riigieelarve I

p.a .

seadusemu

udatused

2025.a

ri igieelarve II

p.a .

seadusemuudat

used

VV reservide

eraldised

Lõplik 2025.a

programmi

tegevuse

eelarve*

Selgitused

Kestliku ja

kvaliteetse ehituse

ning elukeskkonna

arendamine

-419 854 131 900 3 459 -33 735 333

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi

Teatajas II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Eluasemete

kvaliteedi ja

kättesaadavuse

parandamine

-3 079 360 5 097 606 1 383 -339 858 -124 582 940

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi

Teatajas Reservist eraldatud vahendite

käskkiri on ADRis nr 88

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Ringmajanduse

korraldamine -1 149 648 212 837 400 257 -4 827 060 -12 421 530

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi

Teatajas Reservist eraldatud vahendite

käskkiri on ADRis nr 16 ja nr 88

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Energia-ja

ressursitõhustamine -41 210 -5 730 -4 626 -388 911 -841 531

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Riigi

Teatajas Reservist eraldatud vahendite

käskkiri on ADRis nr 88

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

5. Hetkeolukorra analüüs

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm käsitleb kahte olemuslikult seotud valdkonda, mille koosmõjus luuakse riigile unikaalseid konkurentsieeliseid tõstes valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning kujundades elurikast elukeskkonda kõigile Eesti inimestele . Programmi keskmes on ühtaegu nii ressursitõhus majandusedu kui ka keskkonnahoidlik ja inimväärne füüsiline ruum.

8

Programmi edukuse määravad materjaliringlusele suunatud majanduse hea käekäik ja inimeste tajutav rahulolu end ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Need sihid suunavad muuhulgas arendama kvaliteetset ja kestlikku arhitektuuri, heaperemehelikult hoidma ja renoveerima olemasolevaid ehitisi, tõhustama tööstus- ja ehitusprotsesse, edendama energiatõhusust ja pakkuma inimestele mugavaid lahendusi keskkonnateadlikuks tarbimiseks, aga ka esemete korduskasutuseks ning jäätmete ümbertöötluseks. Programm edendab ühiskonna muutumist kuluefektiivseks, pärssides loodusressursside ja eeskätt importkaupade ületarbimist.

EHITUS JA ELUKESKKOND Tegevuste eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna6 arenguks. See tähendab,

et:

• ehitussektori areng on pidev ja stabiilne;

• õiguslik keskkond on paigas;

• valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi;

• ruumiotsuseid tehakse lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, mis on eeldus meeldiva

ning jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks.

Programmi sisustamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja

programmi eesmärkidest, samuti dokumentidest ehituse pikk vaade 20357 ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajaline strateegia8.

Väljakutsed

Programmi tegevused on kavandatud lähtuvalt järgmistest väljakutsetest:

1. Ehitusõiguse andmine, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade menetlus kui ka muud

seonduvad menetlused, oleksid võimalikult tõhusad.

2. Valdkonna killustatuse ja ühtse vastutaja puudumise tõttu on kvaliteetse elukeskkonna

loomise alustalad puudulikud, mistõttu peab riik näitama eeskuju elukeskkonna

kvaliteedikriteeriumite juurutamisel. Kvaliteedikriteeriumitena lähtume nii ( suuresti

kattuvatest) Eesti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, Davosi kvaliteedikriteeriumitest kui ka

Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest.

3. Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis vaid 62% Euroopa liidu keskmisest (2023. a seis).

Eesmärk on jõuda aastaks 2035 Eestis Euroopa liidu keskmise tasemeni.

4. Hoonete energiatarve moodustab Eesti energia lõpptarbimisest ligi 50%, Euroopa liidu

keskmine on umbes 40%. Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe

parandamine on Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.

5. Kuigi elamumajandust puudutavate otsuste eest vastutab reeglina kohalik omavalitsus, on

väljakutseid, mida peab lahendama kohalike omavalitsuste üleselt – esmajoones hoonefondi

amortiseerumine ja energiatõhusus. Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1%

6 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või

mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegia

9

uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas, kuid Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja

renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla ( joonis 3). See toob

kaasa nii ehitiste järjepideva kvaliteedilanguse kui ka kvaliteetse elamispinna hinnatõusu.

Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Kohalike omavalitsuste ning riigi

elamuvaldkonna poliitika elluviimist takistab ka, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu

elamufondist.

Joonis 3: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia

(2020).

6. Uut ja korrastatud elamufondi lisandub üle Eesti ebaühtlaselt. Kui alates aastast 2000 on

Eestisse lisandunud 95 017 uut tavaeluruumi, siis 41% kõikidest eluruumidest on ehitatud

Tallinna linna (joonis 4) ning 78% kõigest üheksasse kohalikku omavalitsusse (ja ka siis

enamasti Tallinna ja Tartu tagamaale). Ülejäänud omavalitsustesse on ehitatud vähem kui 2%

kõikidest uutest eluruumidest (mida ajutiselt tõstis selle tasemeni riiklik üürielamute

toetusmeede). Lisaks on omaette probleemiks kujunenud tühjenevad korterelamud

piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi.

Joonis 4: Eesti linnadesse ja valdadesse ehitatud uute eluruumide osakaal kõikidest uutest eluruumidest (2024. aasta seis)

Väljakutsetele lahenduste leidmiseks on lisaks 6. peatükis kirjeldatud 2026-2029 aasta tegevustele töös järgmised tegevused:

10

Käimasolevad tegevused

1. 2025. a suvel valmis eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse uuring koos

poliitikakujundamise soovitustega. Ettevalmistamisel on taskukohase elamusektori

käivitamise programmi loomine koostöös Euroopa Investeerimispangaga.

2. 2026. aastal valmib elamumajanduse tegevuskava, millega määratakse eesmärgid ja

tegevused kvaliteetsete kodude kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks võrdväärselt üle

kogu Eesti.

3. Ehitusseadustik läbis järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse ning 2025. aastal esitati

ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõu Riigikogule vastu võtmiseks. Eelnõu läbis esimese

lugemise ja 2026. aastal jätkatakse eelnõu menetluse protsessiga. Eesmärgiks on loaandmise

protsesside tõhustamine ja praktikas tekkinud probleemide lahendamine. 2026 aastal

kehtestatakse ehitusseadustiku jõustumisega samaaegselt uued ligipääsetavuse nõuded ning

ehitisprojekti määruse uus terviktekst. Alustatakse ka ehitisregistri põhimääruse ja

andmevormide määruste uuendamise protsessi ning ligipääsetavuse giidi koostamist.

4. Euroopa Komisjon uuendas 2024. a sügisel ehitustoodete määrust (CPR), mistõttu analüüsiti

2025. aastal Eesti vastava õiguse muutmise vajadust ja 2026. aasta alguses kehtestatakse

viimased muudatused. Oodata on lähiaastatel ka mitmeid CPRi alamakte.

5. 2024. aastal võeti vastu Euroopa liidu hoonete energiatõhususe direktiivi EL 2024/1275

uustöötlus (edaspidi EPBD). Arvestades, et direktiivi ülevõtuks on aega vaid kaks aastat, teevad

Kliimaministeeriumi töötajad intensiivselt tööd, et asjaomased eelnõud koostada. Samuti

telliti 2025. ja tellitakse 2026. aastal mitmeid alusuuringuid, mis on vajalikud eelnõude

sisustamiseks. EPBD suunab liikmesriike senisest suuremates mahtudes renoveerima ning

üleeuroopaliseks sihiks on seatud kliimaneutraalse hoonefondi tagamine aastaks 2050.

Direktiiv toob kaasa heitevabad hooned, fossiilkütuste kasutamise järkjärgulise lõpetamise

hoonete kütmiseks ja senisest laiema päikeseenergialahenduste kasutuselevõtu (eelkõige

päikeseelektriseadmete näol) ning kohustuse hinnata uute hoonete olelusringi

süsinikujalajälge ehk kogu hoone eluringi jooksul tekkivat mõju kliimale.

6. 2024. aastal uuendati kolme peamist hoonete energiatõhusust käsitlevat määrust –

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“, majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ ning majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. Uuendatud redaktsioonid jõustusid 2025.

aasta 1. juunist. Peamiste uuendustena uueneb energiatõhususe skaala, arvestatakse senisest

enam kliima soojenemisega ja uuenevad energiatõhususe piirväärtused vastavalt 2022. a

teostatud kuluoptimaalsete tasemete analüüsi tulemustele. Hoonete energiatõhususe

regulatsiooni vaadatakse vastavalt direktiivi nõuetele üle regulaarselt iga viie aasta järel.

7. 2024. aastal töötas Kliimaministeerium välja ettepanekud seadusemuudatusteks, et viia Eestis

sisse uute hoonete süsinikujalajälje arvutamise kohustus ning tutvustada süsinikujalajälje

piirväärtuseid. Süsinikujalajälje arvutamine ning hilisemate piirväärtuste rakendamine

soodustab madalsüsinikehitust Eestis ning aitab mõista ning teadlikult vähendada sektori

kliimamõjusid. See suunab ka materjalide tootjaid tootma ja arendama võimalikult väikese

jalajäljega tooteid/materjale, ühtlasi suunab arendajaid ja/või ehitusettevõtteid võtma

kasutusele senisest teistsuguseid töövõtteid ja meetmeid eesmärgiga vähendada oma

tegevusest tulenevat süsinikujalajälge.

11

8. Jätkub hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja

arendusprogrammid LIFE IP BuildEst ja LIFE heritageHOME.

9. Uuendatud tingimustel jätkub Euroopa liidu 2021-2027. aastate struktuurifondide perioodi

eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeede, hõlmates nii

toetuseid kui elamuinvesteeringute fondi.

10. 2026. aastal valmib tänavaruumi giid, mis koondab põhimõtted kvaliteetse ruumi põhimõtete

rakendamiseks tänavaruumi loomisel ja haldamisel.

11. Koostöös Maa- ja ruumiametiga täiendatakse e-ehituse platvormi uute funktsioonidega, mis

toetavad Euroopa liidu direktiividest ning siseriiklikust seadusandlusest pärit ülesannete

efektiivset täitmist. Näiteks on käimas renoveerimispassi arendus, mis tuleneb hoonete

energiatõhususe direktiivist ja renoveerimisgiidi koostamine, mis koondab endas

ehitustehnilised renoveerimislahendused. Eesmärk on luua konkreetsele hoonele

tervikrenoveerimiseks etapiviisiline tegevuskava, mis aitab parandada oluliselt hoone

energiatõhusust. Töös on Eesti 3D-kaksiku edasiarendamine ning energiamärgiste süsteemi

edasiarendused.

12. 2026. aastal uuendatakse ühtseid BIM-nõudeid (ÜBN 4.0), mis on BIM-tehnoloogia Eestis

rakendamise keskne raamistik esmajoones avaliku sektori tellijale, kuid mille mõju laieneb ka

erasektorile.

13. Koos Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) jätkatakse elamuvaldkonna riigieelarveliste

toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks.

Riskid

Esiteks peaks Euroopa liidu ja Eesti strateegiliste eesmärkide täitmiseks pidevalt kasvama

renoveerimismahud. Ebastabiilne rahastus pärsib ehitusettevõtjate huvi teha vajalikke investeeringuid

ja korteriühistuste huvi teha vajalikke ettevalmistusi, mille tulemusel kannatab tööde maht, kvaliteet

ning hind.

Teiseks kahjustab e-ehituse taristu stabiilse riigieelarvelise rahastuse puudumine süsteemi hooldust ja

pidevat arengut – kannatab oluliste funktsioonide väljaarendamine ning ohus on väljakujunenud

meeskonna ning tööviiside püsimine. Pingutused leida katteallikaid välisrahastusest ei aita kaasa

stabiilsuse saavutamisele (kõige kriitilisem on Ehitisregistri hooldustööde rahastamine).

Nii elamute renoveerimise kui e-ehituse taristu arendamise seisukohast on võtmeküsimus riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine.

RINGMAJANDUS

Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus lisaks uutele suundadele ka n-ö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus ning toodete ja ressursside optimaalne kasutamine. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üle minekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel ja hõlbustamisel on digilahendused.

12

Väljakutsed Valdkonna kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole seni ringsuse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. 2026. aastal Riigikogule esitatava kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga viiakse ringsuse põhimõte Eesti õigusesse seaduse tasandil sisse ning ringmajanduse põhimõttest tuleb lähtuda nii ehitatud keskkonna kavandamisel kui kestlike riigihangete korraldamisel. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse suurendamisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Jäätmevaldkond on oluline osa ringmajanduse poliitikast. Oluliste jäätmevaldkonna probleemide lahendamiseks võeti 2025. aasta lõpus vastu nn olmejäätmete reform, mille rakendamine algab 2026. aastast.

Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringsuse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head süsteemi, kuidas ringsuse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi nende arendamiseks.

Järgnevatel aastatel on vaja soodustada ringsuspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringsuse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada turul nõudlust sekundaarse materjali järele. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel.

Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast toetatakse ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamist, et parandada Eesti ettevõtete tõhusust, majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes keskkonnahoidlikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud. Eranditeks on Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad, kus korraldatud jäätmeveo korraldamine pole kohustuslik, kuid jäätmete kokku kogumine on seal korraldatud muul moel.

Eestil on jätkuvalt probleeme suureneva jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadus-arendustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks on koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk valdkonnas puudub terviklik strateegia. KOVidel ei ole piisavalt ressurssi jäätmehoolduse arendamiseks. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks lõpeb 2027. aastaks jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete ja infovahetuse digitaliseerimine. Projekt tulemusena minnakse 2027. aastast üle reaalajas andmetel põhinevale aruandlusele. Projekti rakendamise üheks aluseks on jäätmereform, kuna reform loob vajaliku õigusliku raamistiku.

13

Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse suurendamisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise osas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. EL tasandil lähtutakse uute regulatsioonide koostamisel kogu toote elutsüklist ehk õigusakti tasandil mõeldakse läbi toote keskkonnamõju alatest tooraine kaevandamisest kuni tekkinud jäätmete ringlussevõtuni. Esimeste selliste määrustena saab välja tuua 2023. aastal vastu võetud patarei- ja akumäärus (EL 2023/1542)9 ja 2024. aastal vastu võetud pakendi ja pakendijäätmete määrus (EL 2025/40)10.

Lähiaastatel on jõustumas ja rakendumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Rakendumas on veel uus pakendi ja pakendijäätmete määrus ning lisandumas mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, jäätmete raamdirektiivi muudatused (tekstiili laiendatud tootjavastutusega seotud nõuded, toidujäätmete vähendamise sihtarvud ja eesmärgid).

Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmapangaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks võeti 2025. a vastu nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on täpsustada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu.

Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekavaga on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid ringmajanduse edendamiseks. Jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju inim- ja looduskeskkonnale.

Keskkonnaamet tegeleb keskkonnakaitselubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt ning keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. Keskkonnaagentuur tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, keskkonnavaldkonna (sh jäätmed) analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega.

Taustainfo Kuigi aastaid püsis olmejäätmete teke ja ringlussevõtt stabiilsena ühel tasemel (ca 500 tuhat tonni ja 28-32%) siis tänu viimastel aastatel toimunud regulatiivsetele muudatustele on erinevates jäätmevaldkondades näha paranemise märke liigiti kogumise tõhustumise suunas. Aastaid paigal seisnud olmejäätmete ringlussevõtt kasvas võrreldes 2022. aastaga ca 5%. Samas jääb kehtima probleemkohana jäätmetekke vähendamise eesmärgi mitte saavutamine. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVide nõustamine, juhendmaterjalide

9 L_2023191ET.01000101.xml

10 L_202500040ET.000101.fmx.xml

14

koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul ning 2023. aastal algatati ja 2025. aastal võeti vastu jäätmereform, mille eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks.

Oluline on ka asjaolu, et Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluses üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähendamist. Selleks on kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat ja tegevuskava. Oluline on, et avalikus sektoris muutuksid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamine süsteemsemaks ja laialdasemaks. Lisaks tuleb arendada edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Samuti on planeerimisel uus Riigi ringsuse kava 2029+, mis peaks senisest enam keskenduma nii vormilt kui sisult ringmajandusele.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

OLULISEMAD REFORMID

1. Kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõtete juurutamine ruumiotsustes. Kvaliteetse

elukeskkonna põhimõtted viiakse ehitusseadustikku ja nõuded ehitusprojektile määrusesse.

Samuti jälgitakse elukeskkonna kvaliteedist lähtumist ehitatud keskkonda puudutavates

avaliku sektori strateegilistes dokumentides koostöös Maa- ja Ruumiametiga.

2. Lihtsustatakse korterelamute renoveerimist ja juurdeehituste tegemist. Koostöös Ettevõtluse

Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise

finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Välisvahenditest rahastatakse korterelamute ja

väikeelamute renoveerimist. Jätkub kortermajade renoveerimislaenu ja tagatiste pakkumine

ning teenuste arendamine turutõrkepiirkondades. Luuakse elamufondi renoveerimiskava ja

hoone omanikku abistav renoveerimispass. Koostöös Euroopa Investeerimispangaga

töötatakse välja taskukohaste eluasemete rajamise finantsmehhanism üle Eesti. Tehaselise

renoveerimise kvaliteedi arendamiseks viiakse läbi tüüphoonetele taskukohaseid lahendusi

otsiv arhitektuurivõistlus.

3. Ehitustegevust korraldavate nõuete kaasajastamine. Selle raames ajakohastatakse

ehitusseadustik ja vaadatakse üle ehitusprojektile ja ehitisregistrile esitatavad nõuded ning

muudetakse ehitusteatise menetlus lihtsamaks. Korrastatakse ehitisregistri ülesehitust,

toimimist ning arendatakse edasi selle funktsioone, mis on olulised rahvusvaheliste kohustuste

ja siseriiklike vajaduste täitmiseks.

4. Hoonete energiatõhususe tõstmine. Töös on energiatõhususe direktiivi EPBD ülevõtmine, mille raames ajakohastatakse energiatõhususe metoodika ja energiamärgiste süsteem, kehtestatakse sisekliima nõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele ning jätkatakse kestliku ehituse põhimõtete arendamist. Hoonete puhul saab uueks standardiks nende olelusringiüleste keskkonnamõjude hindamine ehk hoone süsinikujalajälje arvutamine, mis võimaldab vähendada hoonete keskkonnamõju kõigis etappides, toetades sealjuures ressursside ring- ja taaskasutust.

5. Ringsuse reform. Ringmajanduse alaste õigusaktide ühtlustamine, ajakohastamine ja

rakendamine (sh jäätmete raamdirektiiv, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv,

ühekordse plasti direktiiv, pakendi- ja pakendijäätmete määrus, ökodisaini määrus),

ettevõtete ja riigi halduskoormuse ning kulude vähendamine, digilahenduste arendamine,

15

korduskasutuse ja teisese toorme kasutuse potentsiaali kaardistamine ja kasutamine, puhta

tööstuse kokkuleppe rakendamine. Teadlikkuse tõstmine ringsuse, jäätmete ning energia- ja

ressursitõhususe kohta.

6. Jäätmereformi rakendamine. Kohalike omavalitsuse ja riigi ringmajanduse korraldamise

digisüsteemide ja jäätmekorralduse ajakohastamine ning võimendamine, sh teadlikkuse

tõstmine, ning ringlussevõtu võimekuse tõstmine. Reformi aktiivne rakendumine algab 2026.

aastast. Riigi jäätmekava ja jäätmereformi elluviimisel ei jäta riik ettevõtjaid ja kohalikke

omavalitsusi üksi. Ettevõtlust toetatakse ringmajanduse valdkonnas selleks, et areneda saaks

ringlussevõtu tööstus ja tekiksid paremini ringlusse võetavad pakendid, ringsed tooted ning

uued ärimudelid. Kohalikele omavalitsustele on planeeritud vahendid liigiti kogumise

tõhustamiseks. Näiteks suunatakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite, jäätmete ja

pakendamise vähendamiseks, jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu

edendamiseks EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027 EL vahendeid 75,6 mln eurot kuni

31.12.2029.

7. Energiatõhususe direktiivi EL 2023/1791 (Energy Efficiency Directive ehk EED) ülevõtmine. Suurim energiasäästu potentsiaal on Eesti hoonete sektoris, millele järgnevad transport ja tööstus. Kliimaministeeriumi kui energiasäästu koordinaatori laual on järgmised teemad:

✓ Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte edendamine;

✓ Riigi kumulatiivse energiasäästu kohustuse edendamine ja seire;

✓ Energiatõhusus avalikus sektoris;

✓ Ettevõtete energiaauditid;

✓ Energiatõhusus riigihangetes;

✓ Täiendavad energiatõhususe meetmed ja mõjude hindamine -> toetus, tasu, süsteem;

✓ Energiatõhusus andmekeskustes;

✓ Energiaostuvõimetus ja energiavaesus;

✓ Tarbija teadlikkuse tõstmine.

8. Energia- ja ressursitõhususe reform. Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe arendamine ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Toetame ettevõtete energia- ja ressursitõhusust, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk on saavutada esmase toorme sääst, mis tähendab imporditavast toormest sõltuvuse vähenemist, ja suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. Energia- ja ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid. Ettevõtete ressursitootlikkuse edendamise investeeringud aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, keskkonna ja majanduse vastupidavusele, kliimamuutustega kohanemisele ja ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.

7. Programmi tegevused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

16

Programmi tegevus 1.1. Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine

Eesmärk:

Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on

konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatakse

madala süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega ehitisi ja säästlikku asularuumi.

Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise

tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning

kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad

statistikaameti andmetel riigi majandusse umbes 17%. Arvestades sektori suurt mõju, loob riik

tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel.

Muuhulgas investeeritakse jätkuvalt tõhusat andmevahetust võimaldavatesse digiteenustesse, sh e-

ehituse platvormi. Elukeskkonna kvaliteeti parandatakse juurutades kvaliteetse ruumi põhimõtteid,

mille kaudu parandatakse ka ehitiste keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Kvaliteetse ruumi

põhimõtete järgmine ja mitmekesise ning kompaktse ruumi loomine tagab jätkusuutliku elukeskkonna

pikas perspektiivis.

Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamisega ja seda viib ellu Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakond. Maa- ja Ruumiametiga koostöös pakutakse e-ehituse platvormil ehitisregistri

teenust, ehitusvaldkonna juhendmaterjale, panustatakse ehitusvaldkonna digitaliseerimisse ja luuakse

eeldusi andmepõhise ruumiloome arendamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet panustab

ehitiste järelevalve ning teavitus- ja ennetustegevustega.

Perioodil 2026-2029 on kavas:

• Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja riigikantseleiga

elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas

üleriigilise planeeringu tegevuskava või samaväärse strateegidokumendi koostamist.

• Juurutatakse kvaliteetse elukeskkonna kriteeriumeid, sh Euroopa Uue Bauhausi põhimõtteid,

mis seavad eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome. Selle üks väljund on

ehitusseadustikku ruumikvaliteedi kriteeriumite lisamine ja tänavaruumi standardi

koostamine Eesti asulate elukeskkonna kvaliteedi, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse

tõstmiseks. Samuti tegeletakse teadlikkuse tõstmisega kvaliteetse ruumi põhimõtetes osas,

näiteks luuakse järg noortele suunatud telesaatele “Arhitektuurime”.

• Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise - ning

kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust.

Osaletakse Driving Urban Transitions (DUT) partnerluse raames käivitunud rahvusvahelistes

projektides MARLENE (liikuvuse ja teenuste kättesaadavus väikestes ja keskmise suurusega

linnades ning 15-minuti linna kontseptsioon) ja EDITUA (linnade elukeskkonna parandamine

kasutades tühje alasid loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks).

• Kaasajastatakse ehitusprojektile, kui ehituse kõige olulisemale dokumendile, esitatavad

nõuded, sh analüüsitakse ehitusteatise menetluse lihtsustamist.

• Otsekohalduva ehitustoodete määruse ehk CPRi uuendamise raames hinnatakse siseriikliku

õiguse vastavust uuele CPRile ja selle tulevastele alamaktidele ning tehakse vajadusel vastavad

muudatused.

17

• Edendatakse ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehitusvaldkonnas, näiteks korraldatakse

erinevate sektorite koostööd edendav koolituste-häkatonide sari.

• Heitevabad hooned saavad uueks standardiks: alates 2028. aastast peavad kõik uued avaliku

sektori hooned ja alates 2030. aastast kõik uued hooned olema heitevabad ja ilma lokaalse

fossiilkütuse kasutuseta. Lisaks suurendatakse lokaalse taastuvenergia kasutust hoonetes

(eelkõige läbi päikeseenergia, kus tehniliselt ja majanduslikult teostatav).

• EPBD uustöötlus toob kaasa vajaduse ajakohastada energiatõhususe metoodikat ja

energiamärgiste süsteemi, et tagada parem võrreldavus ELi üleselt. Samuti kehtestatakse

uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele sisekliima nõuded ning 2025-2026

kaasajastatakse hoonete energiatõhususe arvutustele aluseks olevaid energiakandjate

kaalumistegureid.

• Jätkatakse kestliku ehituse põhimõtete arendamist. Hoonete puhul saab uueks standardiks

nende olelusringiüleste keskkonnamõjude hindamine ehk hoone süsinikujalajälje arvutamine.

Õigusaktides kehtestatakse hoone süsinikujalajälje arvutuskohustus (2028/2030), riiklik

hoonete jalajälje arvutusmetoodika viiakse kooskõlla direktiiviga, täiendatakse riiklikku

ehitusmaterjalide heitetegurite andmebaasi, koondatakse ühtsesse andmekogusse Eestis

väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid. Ühtlasi hinnatakse vajadust

süsinikujalajälje hindaja pädevusnõuete ja (osa)kutse väljatöötamise järele. Aastaks 2027

koostatakse hoonete süsinikujalajälje piirväärtuste teekaart, seejärel viiakse piirväärtused

õigusaktidesse; piirväärtused rakenduvad 2030. a.

• Aastatel 2025-2026 viiakse koostöös Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga ellu projekt, mille eesmärk on arendada hoonete indikatiivse energiatõhususklassi

määramist energiatarbimise andmete põhjal. Projekt võimaldab tulevikus riiklikul tasandil

ülevaadet hoonefondi energiatõhususe seisundist. Eduka pilootprojekti korral on võimalik

lahendust laiendada kogu hoonefondile ning siduda energiatõhususealase järelevalve ja

planeerimise tööriistadega.

• Analüüsitakse ehitisregistrisse kogutavad andmed, andmevälju ja vormide ülesehitust;

lihtsustatakse loamenetlusi, andmete uuendamist ning ehitisregistri üldist kasutamist.

• Jätkatakse ehitussektori läbipaistvuse ja efektiivsuse tõstmist investeeringutega digiehitusse:

o e-ehituse platvormi arendamine seoses EPBD ülevõtmisega, nt muudatused

energiamärgise vormil või lisanduv info taastuvenergia paigaldusvõimsuse kohta;

o 3D-kaksiku edasiarendused ruumiotsuste ja kommunikatsiooni abivahendina;

o renoveerimisgiidi arendus;

o kultuuriväärtuslike ehitiste ja muinsuskaitsealal ning mälestiste kaitsevööndis asuvate

ehitiste info kuvamine e-ehituse platvormil;

o ÜBN 4.0 juurutamine;

o Arendatakse välja taastuvenergia edendamist soosivast direktiivist tulenevate

kohustuste täitmiseks kontaktpunkti funktsioonid.

Tabel 5. Programmi tegevuse kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks*, skaala 1-100 Allikas: Kliimaministeerium 26 (2023) 33 ’- ’- 39

18

Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat 62,00% (2022)

75,00% 78,00% 80,00% 83,00%

Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga**, skaala 1-100 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

minuomavalitsus.ee

67,6 71,70 - 74,10

-

Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TWh Allikas: Statistikaamet

11,70 (2023)

11,50 11,21 11,01 10,8

Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, kWh Allikas: Statistikaamet

16,50 (2023)

16,20 16,01 15,73 15,45

* uuringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. ** uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant.

Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks (skaala 1–100) näitab, kuivõrd on ehitussektoris kasutusele

võetud digilahendused (nt BIM, automatiseerimine, ehitusjuhtimise süsteemid, digiteisikud, asjade

internet). Digitaliseeritus on eelduseks tootlikkuse kasvule, vigade vähendamisele ja paremale

kuluefektiivsusele. Indeks peegeldab ettevõtete digitaalset küpsust – kõrgem indeks tähendab, et

rakendatakse rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid, tänu millel on vastanute hinnangul positiivne mõju

infoliikumisele ja koostööle, töötajate rahulolule ning ettevõtte majandusnäitajatele. Riiklikud

investeeringud digilahenduste arendamisse (nt e-ehituse platvorm ja BIM-i rakendamise tugi)

suurendavad indeksi väärtust. Pikemas plaanis vähendab see riigi kulusid haldusele, kiirendab

ehituslubade menetlust ning tõstab valdkonna konkurentsivõimet.

Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes (%) on keskne majandusnäitaja, mis näitab, kui palju

väärtust luuakse ühe töötaja kohta võrreldes EL keskmisega. Ehitussektori madal tootlikkus pärsib

majanduse konkurentsivõimet. Kui näitaja on 62%, tähendab see, et Eesti ehitussektori töötaja toodab

ca 2/3 sellest väärtusest, mida keskmine ELi töötaja. Tõus 75%-ni näitab sektori tõhususe ja

lisandväärtuse paranemist. Tootlikkuse kasv vähendab ühikukulu (nt ehituse m² hind) ja suurendab

maksulaekumist sama tööjõumahu juures. Riigi investeeringud koolitusse, innovatsiooni ja

digitaliseerimisse aitavad seda otseselt kasvatada.

Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga (skaala 1–100) koondab hinnanguid nt avaliku

ruumi, ehitiste arhitektuuri ja seisukorra ning ligipääsetavuse kohta. See seob otseselt ehitus- ja

ruumipoliitika tulemused inimeste heaoluga. 2024. a tulemus 67,6 on „hea“, kuid lähemal

„rahuldavale“ kui „väga heale“. Eesmärk 71,7 ei vasta veel rahulolu tasemele „väga hea“, kuid

arvestades, kui pikalt võtab aega investeeringute tegemine ehitatud keskkonda ning elanikele tajutava,

elukvaliteeti tõstva mõju saavutamine, on põhjendatud mõõdukate eesmärkide seadmine.

Eluhoonete primaarenergia tarbimine (TWh aastas) näitab, kui palju energiat kulub eluhoonete

kütmiseks, jahutamiseks ja muuks otstarbeks koos tootmis- ja ülekandekadudega. Näitaja vähenemine

11,7 → 11,5 TWh tähendab eluhoonete energiatõhususe paranemist, ja kinnitab, et tehtud

investeeringud hoonete renoveerimisse ja energiatõhususe täidavad oma eesmärki. Vähenenud

energiatarve alandab majapidamiste kulusid, suurendab energiajulgeolekut ja aitab Eestil täita

energia- ja kliimapoliitika eesmärke. Samuti vähendab see vajadust riigi hilisemate toetusmeetmete

(nt energiahinna kriisitoetused) järele.

Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine (TWh aastas) näitab hoonetes tegelikult tarbitud energia hulka

(elekter, soojus jms). See on otsene näitaja energiasäästu ja energiatõhususe arengust nii elu- kui ka

mitteeluhoonetes. Näitaja vähenemine 16,5 → 16,2 TWh viitab energiasäästlikkuse ja renoveerimise

positiivsele mõjule ning kinnitab, et riigi investeeringud avalike hoonete renoveerimisse ja

19

energiasüsteemide uuendamisse toovad pikaajalist kokkuhoidu energiakuludes, vähendavad CO2

heidet ning loovad eeskuju ja nõudlust ka erasektoris.

Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

Eesmärk:

Soodustada eluhoonete renoveerimist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja

elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,

korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või

erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja

riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate

ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti

teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise,

sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega.

Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamisega ja seda viib ellu Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakond. Programmi tegevusse panustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS),

kes annab välja eluasemete ehitamise ja renoveerimisega seotud toetusi ja kellega koostöös toimub

toetustingimuste arendamine.

Perioodil 2026-2029 on kavas:

• Jätkatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimise ning lasterikaste perede

eluasemetingimuste parandamise toetamist (124 mln eurot).

• Hoonete rekonstrueerimise juriidiliste takistuste ja kvaliteediprobleemide lahendamiseks

viiakse ellu üleriigilisi teadus- ja arendusprogramme LIFE IP BuildEst (2022-2028) ja LIFE

heritageHome (2023-2026). Samuti plaanitakse tegevusi rekonstrueerimise arhitektuurse

kvaliteedi arendamiseks, näiteks korraldatakse tehaselise rekonstrueerimise

arhitektuurivõistlus.

• Hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks

koostatakse riiklik hoonete renoveerimiskava ja renoveerimispass. Kavas seatakse

renoveerimise eesmärgid hoonete tüüpidele, määratakse renoveerimise mahud ja tempo,

rahalised ja mitterahalised vahendid renoveerimise edendamiseks ning sõnastatakse viisid

renoveerimise takistuste kõrvaldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

• Lihtsustatakse korterelamute renoveerimist ja juurdeehituste (lift, lisakorrus, rõdud) tegemist.

• Koostöös Euroopa Investeerimispangaga töötatakse välja taskukohaste eluasemete rajamise

finantsmehhanism turutõrkepiirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi.

20

Tabel 6. Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Eluruumide arv vähemalt C-energiaklassiga hoonetes, tk Allikas: Kliimaministeerium

118 700 155 000 169 000 184 000

200 000

Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus Allikas: https://eluase.ut.ee/

4.86 4.8 4.7 4.6

4.5

Eluruumide arv vähemalt C-energiaklassiga hoonetes näitab, kui paljud eluruumid vastavad vähemalt

C-energiaklassile, hõlmates nii uusehitusi kui ka renoveeritud hooneid. See peegeldab, kuivõrd riigi ja

erasektori investeeringud muudavad elamufondi energiatõhusamaks ja aitavad täita kliimaeesmärke.

Riigi toetusmeetmed (EISi renoveerimistoetused) suurendavad C-klassile vastavate eluruumide arvu.

Mida enam neid lisandub, seda väiksemad on leibkondade pikaajalised energiakulud ja seda väiksem

surve riigieelarvele energiahindade kõikumise leevendamisel.

Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise neto aastasissetuleku suhe , 3,0 standard näitab eluaseme

taskukohasust ning võimaldab hinnata, kas palgakasv ja kinnisvarahindade kasv on tasakaalus. Eluaset

loetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta sissetuleku eest ning

mõõdikuna jälgime hetkel korterite hinna ja sissetuleku suhet. Korterite hinna taskukohasus liigitub

rahvusvahelise näitaja alusel mõõdukalt mittetaskukohaseks kui selle väärtus jääb vahemikku 3,1-4

ning tugevalt mittetaskukohaseks kui selle väärtus tõuseb üle 4,0. Riigi elamupoliitika (nt üürielamute

toetamine, renoveerimistoetused, ruumiplaneerimise poliitika) mõjutab pakkumise mahtu ja

kvaliteeti. See omakorda hoiab hindu kontrolli all ja vähendab vajadust täiendavateks

sotsiaaltoetusteks eluasemekulude katmisel. Eesti puhul on oluline eristada kahte regiooni: 1) Tallinn,

Tartu ja Pärnu ning 2) ülejäänud Eesti. Esimese regiooni puhul ületab antud mõõdik oluliselt 3,1

väärtust ehk eluasemed ei ole taskukohased. Tallinnas oli 2024. aastal mõõdiku väärtus 5,22, Tartus

4,48 ning Pärnus 4,88. Teises regioonis on eluasemed küll taskukohased, kuid valitseb uute

kvaliteetsete elamispindade puudus.

Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine

Eesmärk:

Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe

suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine.

Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist (jäätmereformi

rakendamine), laiendatud tootjavastutuse (tekstiilijäätmete tootjavastutuse arendamine) ja ohtlike

jäätmetega seotud poliitika kujundamist (Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleksi võimekuse

arendamine), ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja

digitaliseerimist (e-saatekirjade projekti rakendamine ja õiguslikud alused jäätmereformist). Tegevuse

eesmärk on tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja väiksemate

keskkonnamõjude suunas. Tegevuse tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja suurenema

materjalide ringsus. Eesmärgi täitmisele aitavad kindlasti kaasa EL Ühtekuuluvuspoliitika vahendid,

21

millega suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekusi liigiti kogumise taristu arendamisel,

ettevõtjate ringlussevõtu tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni.

Tõhusalt korraldatud ringmajanduse eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise

edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõjude vähendamine läbi uute

ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise.

Ressursside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks on oluline ettevõtjate energia- ja

ressursitõhusamale majandamisele ülemineku toetamine. Toetame ettevõtete energia- ja

ressursitõhusust Ühtekuuluvusfondi vahenditega, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk

on saavutada esmase toorme sääst, mis tähendab imporditavast toormest sõltuvuse vähenemist, ja

suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab

raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest

Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas.

Tõhusalt korraldatud ringmajanduse meede koosneb kahest programmi tegevusest, mis on kirjeldatud

allpool.

Tegevuse elluviimisse panustab Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.

Kliimaministeeriumi roll on poliitika kujundamine, Keskkonnaameti roll on jäätmekäitlusest tulenevate

mõjude vähendamine läbi loastamise ja järelevalve ning ettevõtjate nõustamine ringmajandusele

üleminekul. Keskkonnaagentuur täidab lihtsa ja mugava aruandluse korraldamise funktsiooni

klientidele (jäätmekäitlejad jne) ning monitoorib ka sõltumatult poliitikameetmete tõhusust ja

mõjusust. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab läbi EL vahendite (SF, RRF, SA KIK

keskkonnaprogramm, LIFE jne) ringmajandusele üleminekut ning nõustab ettevõtjaid investeeringute

taotlemisel ja elluviimisel.

Perioodil 2026-2029 on kavas:

• Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide elluviimine. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava

2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast,

moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

• Riigi ringsuse kava 2029+ koostamine ja rakendamine. Kehtiv jäätmekava seab riigile

eesmärgid ja suunised kuni aastani 2028. Järgmise perioodi riikliku jäätmekava

ettevalmistamisega peab alustama juba 2026. aastal. Selleks plaanime koostada ringsuse kava,

mis sisaldab endas ka jäätmekava ning seab riigile sihid seoses majanduskasvu

ressursikasutusest lahti sidumisega.

• Jäätmevaldkonna õigusaktide ajakohastamine. Tagatakse toimiv jäätmevaldkonna õigusruum ja jäätmekäitlussüsteemi arendatakse vastavalt Maailmapanga jt analüüside tulemustele. Tagatakse valdkonna arengut toetavate jäätmealaste õigusaktide vastavus EL õigusele ja õigeaegne Eesti õigusruumi üle võtmine. Ajakohased õigusaktid tagavad jäätmekäitluse seire korraldamise, analüüside tegemise, aruannete koostamise ja avaldamise, jäätmelubade efektiivse väljaandmise ja riikliku järelevalve tõhusa ja mõjusa teostamise ning riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamise korraldamise.

• Ohutu materjaliringluse suurendamine. Koolitatakse kemikaaliaudiitoreid ja toetatakse ettevõtteid.

• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Eesmärk on suunata eraldi kogutud biojäätmed ning muud biolagunevad jäätmed, sealhulgas reoveesete võimalikult suures ulatuses ringlussevõttu (R3o toiming) ning saadavad tooted võtta kasutusele teisese

22

toormena. See tähendab, et ka biolagunevatest jäätmetest toodetud kompost ja kääritusjääk on kvaliteetsed ning vastavad toote nõuetele.

• Tekstiilitoodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomine. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiiviga soovitakse kehtestada kõigis ELi liikmesriikides tekstiiltoodete jaoks kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Eestis on alates 2025. aastast kohustuslik tekstiilijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda. Laiendatud tootjavastutuse süsteem peab siseriiklikus õiguses vastu võetud olema 2027. aastal.

• Toidujäätmete tekke vähendamine. Jäätmete raamdirektiiv näeb lisaks tekstiilile laiendatud tootjavastutuse kehtestamisele ette, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks ning saavutama toidujäätmete vähendamise sihtarvud. Aastaks 2030 tuleb vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses 10% võrreldes aastate 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes) elaniku kohta 30% võrreldes 2021–2023 keskmise toidujäätmete tekkega. Direktiivi muudatused, mis puudutavad toidujäätmete vähendamist, peavad olema Eesti õigusesse üle võetud hiljemalt 17. juuniks 2027.

• Kolmandate riikide online-platvormidelt soetatud probleemtoodete ja nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete rakendamine. Kolmandate riikide veebikaubamajad pakuvad sageli väga soodsaid ning ebakvaliteetseid kaupu, mille hõlpsa kättesaadavuse tõttu on sellise toodete sissevool Eestisse muutunud massiliseks. Massiline odavate kaupade tellimine soodustab aga ületarbimist, mis omakorda suurendab jäätmete hulka ja riigi süsinikujalajälge. Samuti on raskendatud selliste veebikaubamajade pakutavate kaupade ja pakendite suhtes laiendatud tootjavastutuse nõuete jõustamine. Eelnev seab kohalikud ettevõtted nõrgemale positsioonile. Järgnevate aastate jooksul on ringmajanduse valdkonnas üheks prioriteediks rahvusvaheline koostöö selliste meetmete kujundamiseks, mis tagavad, et ka kolmandatest riikidest otse tarbijani jõudnud pakendite ja probleemtoodete osas vastutaks jäätmekäitluse eest nende tootja. Heaks näiteks on patareide ja akude tootjavastutuse süsteemi rakendumine kolmandate riikide tootjatele 2025 keskel.

• LIFE SIP CircEST teadus- ja arendusprogrammi rakendamine positiivse rahastusotsuse korral perioodil 2027-2034. Kliimaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus esitasid 4. septembril 2025. a koostöös veel 15 partneriga LIFE programmi strateegilise integreeritud projekti (SIP) eeltaotluse CircEST. Pärast positiivset otsust esitatakse täistaotlus 5. märtsil 2026. Projekti strateegiline eesmärk on Eesti riigi jäätmekava 2023-2028, sh jäätmereformi, elluviimine ja selle jätkuna riigi ringsuse kava 2029+ koostamine ja rakendamine. Positiivse rahastusotsuse korral viiakse projekti alates 2027. aastast ellu.

Tabel 7. Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2025 2026 2027 2028 2029

Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%)

Allikas: Keskkonnaagentuur 38,00% (2023)

55,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00%

Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta,

kg Allikas: Keskkonnaagentuur

3721 (2023) 3350 3350 3300 3300 3250

Mõõdikud on levinud näitajad jäätme-ja ringmajanduse valdkonna arengute seiramiseks nii meil kui teistes EL liikmesriikides. Eesti vaates on kriitilise tähtsusega jälgida olmejäätmete ringlussevõtu määra, mille osas on kohustus võetud ja mille sihtmäära täitmisega on meil tõsiseid väljakutseid. Alates 1. jaanuarist 2024 on üle Eesti kõikjal kohustuslik biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine, mis on juba avaldanud mõju olmejäätmete ringlussevõtu kasvule. Jäätmereformi tulemusena peab olmejäätmete liigiti kogumine Eestis veelgi kasvama ja seeläbi ka ringlussevõtt. Liigiti kogutud jäätmed on eelduseks

23

ringlussevõtu saavutamisel. Teine oluline mõõdik on jäätmeteke inimese kohta, mis näitab käitumuslikku muutust ehk kui hästi või halvasti me ressursse majandame. Jäätmetekke vähenemine inimese kohta annab selge indikatsiooni korduskasutuse, toodete pikema eluea ja inimeste käitumismuutuste osas.

Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine

Eesmärk:

Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe suurendamine.

Programmi tegevus koosneb energiatõhususe poliitika kujundamise (Energiatõhususe direktiivi

ülevõtmine) ja selle elluviimise korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest.

Energiatõhususe poliitika kujundamise eesmärk on energiatõhususe direktiivist tulenevate kohustuste

integreerimine Eesti õigusruumi ja selge rakendamise koordineerimine ja seire. Oluline on

energiatõhusus tagada läbi transpordi, energeetika ja hoonete renoveerimise. Ettevõtjate ressursi- ja

energiatõhususe investeeringute toetamine jätkub 2026. aastal kõige enam EL Ühtekuuluvusfondi toel

(meetmeid kajastatakse ringmajanduse korraldamise programmi tegevuse all, kuna antud valdkond

panustab mõlemasse programmi tegevusse).

Tegevuse tulemusena peab meie ressursitootlikkus suhestatuna SKPsse kasvama ning üldine

energiasääst olema tagatud.

Programmi tegevus on seotud poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamisega ja seda viib ellu

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond.

Tabel 8. Programmi tegevuse energia- ja ressursitõhustamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Ressursitootlikkus, eur/kg Allikas: Statistikaamet

0,86 (2023) 0,87 0,88 0,89 0,9

Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021 (GWh) Allikas: Kliimaministeerium

eesmärk 1243,

tegelik * 2183 2687 3325 3964

*Esimene aruandeaasta on 2023. Andmed esitame juulis 2025.

Ressursitootlikus on levinud näitaja EL tasemel näitamaks kuidas me ressursse kasutame. Eesti ressursitootlikkus on väga madal. Peamiselt on see tingitud Eesti majanduse ja tööstuse struktuurist. EL keskmine ressursitootlikus on 2,4 eurot/kg. Eestis on see ligi 3 korda madalam st see näitab seda kui palju on meil veel tõhususe saavutamiseks minna. Samuti on see hea näitaja nii ringmajanduse kui energiatõhususe vaatest koondpildi tekitamiseks.

Kumulatiivse energiasäästu eesmärk aastaks 2030 on Eestil perioodile 2021-2030 kokku 21,28 TWh. Tegemist on energiatõhususe direktiivist (Energy Efficency Directive-EED) seatud eesmärgiga. Antud näitaja on ühine kõikidele liikmesriikidele ning seiresüsteem näitab meie arengut koondtulemuse suunas.

24

8. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm

koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise

strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026. aasta riigieelarve

seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja

ringmajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise

eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning

valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi

koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Maa- ja

Ruumiamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret

koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste

sisuosakondadega.

Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad

tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium

koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-

aastases aruandes.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega

ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:

• Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;

• Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035;

25

• Digiühiskonna arengukava 2030;

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;

• Heaolu arengukava 2023-2030;

• Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted;

• Riigi jäätmekava 2023-2028;

• Ringmajanduse valge raamat, 2022;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja koostatav uus arengukava aastani 2035;

• Kliimakindla majandamise seadus;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030;

• Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035;

• EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030;

• Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Majanduspoliitika plaan 2035.

Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi tegevusi EL-i õigusaktid, millest peamised on:

• Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus 305/2011;

• Ökodisaini määrus (Ecodesign requirements for sustainable products ehk ESPR) ehk Euroopa

parlamendi ja nõukogu määrus 2024/1781;

• Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/1275;

• Energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiiv 2023/1791;

• Taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive ehk RED3) ehk Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2023/2413.

• Jäätmete raamdirektiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ

• Pakendimäärus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EL/2024/40;

• Prügiladirektiiv ehk Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ;

• Elektroonikaromude direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL;

• Patarei- ja akumäärus ehk Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus EL/2023/1542;

• Ühekordse plasti direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv EL/2019/904;

• Romusõidukite direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ (2026

võetakse vastu uus määrus- sõidukite ringluspõhiste nõuete ja romusõidukite käitlemise

määrus

• Tööstusheidete direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL;

• Jäätmesaadetiste määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2024/1157.

Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi veel järgmised algatused:

• EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm;

26

• CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi

arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud

esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös;

• Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;

• ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna

ligipääsetavusele;

• Rahvusvaheline plastireostuse lepe;

• Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid;

• Davosi süsteem kvaliteedipõhimõtete rakendamiseks ruumiloomes;

• Euroopa tööstuslepe

• Euroopa rohelepe;

• Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm;

• EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030.

27

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Teenus Eesmärk ja kirjeldus

Programmi tegevus: Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine

Kvaliteetse elukeskkonna poliitika

kujundamine

Eesmärk: Kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamine ja

ehitusvaldkonna strateegiline sidumine laiemate elukeskkonna kujundamise ja arendamise eesmärkidega.

Kirjeldus: Luuakse tingimused, et ehitusvaldkonna areng on seostatud maakasutuse, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja teiste elukeskkonna

arengut kaalukalt suunavate valdkondadega. Tagatakse kvaliteetse ruumi põhimõtete (funktsionaalsuse, sealhulgas ligipääsetavuse , majandusliku väärtuse kasvatamise, kliima- ja keskkonnasäästlikkuse ,

asukoha eripära ja konteksti arvestamise, esteetilise sobivuse ning kaasava loomise) tasakaalustatud ja terviklik rakendamine.

Ehitustegevuse ja -toodete poliitika kujundamine

Eesmärk: Tagada ehitustegevuse, ehitiste ja -toodete ohutus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus ning soodustada jätkusuutlikku majandusarengut.

Kirjeldus: Poliitika kujundamisel lähtutakse nimetatud väärtustest, uuendatakse ehitusseadustikku ja selle alamakte ning teisi ehitusvaldkonna regulatsioone.

Ehitiste keskkonnasäästlikkuse , energiatõhususe ja sisekliima

poliitika kujundamine

Eesmärk: Arendada madala keskkonnamõjuga ehitamist tagades ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja parima sisekliima.

Kirjeldus: Arendatakse kuluoptimaalse energiatõhususe nõuete süsteemi, töötatakse välja süsinikujalajälje arvutamise alused ja piirväärtused ning sisekliima nõuded, ajakohastatakse energiakandjate kaalumistegurid, viiakse ellu energiamärgiste järelevalve

automatiseerimine ja toetatakse ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehitussektoris.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine (KLIM)

Eesmärk: Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel.

Tegevused: E-ehituse platvormi arendatakse ja hooldatakse selliselt, et see toetaks kolme eelpool nimetatud teenuse eesmärkide elluviimist.

Programmi tegevus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

Eluasemepoliitika kujundamine

(KLIM)

Eesmärk: Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja

välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud

eesmärkide saavutamine.

Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia

elluviimiseks on ellu kutsutud üleriigilised teadus- ja arendusprogrammid LIFE IP BuildEst (2022-2028) ja LIFE heritageHOME (2023-2026), sh koostatakse hoonete renoveerimiskava.

Elamufondi ja

elamistingimuste parendamise toetamine (KLIM)

Eesmärk: Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega

seotud probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 otsusele dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks".

28

Stimuleeritakse elamufondi rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja

sisekliima parandamisega. Tagatakse kvaliteetsete elamistingimuste parem kättesaadavus pöörates seejuures tähelepanu ka üürielamutele, kahaneva elanikkonna piirkondadele ja vähekaitstud leibkondadele.

Programmi tegevus: Ringmajanduse korraldamine

Jäätmekorralduse ja ringmajanduse poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Eesti jäätmekorraldus on tõhus ja ringmajandusel põhinev. Jäätmekäitlust mõjutavad riigi regulatsioonid tagavad valdkonna tervikliku ja tõhusa toimimise ning jäätmealase teadlikkuse kasvu ning

on loodud toimivad seosed eri jäätmeliikidega seotud poliitikate vahel. Muuhulgas toimub olmejäätmete, plasti- ja pakendijäätmete , probleemtoodetest tekkinud jäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja

lammutusjäätmete ning biolagunevate jäätmete tekke vähendamine ja ringlussevõtu suurendamine.

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest.

Andmeid kogutakse reaalajamajanduse (RTE) andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel. Rakendatakse andmepõhist juhtimist. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad terviklikuma ülevaate jäätmekäitluse ahelast, riigi kogutud ja avaldatud jäätmealase id

andmeid peetakse usaldusväärseteks.

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest, muu hulgas

toetatakse ringmajanduse edendamist ja andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamist, edendatakse era- ja avaliku sektori koostööd uute ärimudelite välja töötamisel ja oskusteabe arendamisel ning lihtsustatakse keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist

keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamise kaudu.

Jäätmemajanduse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Vähendada jäätmekäitlusest tekkivaid keskkonnahäiringuid ning suurendada ringlussevõttu.

Tegevused teenuse raames teostatakse: a) jäätmekäitleja registreerimine, b) keskkonnakaitseloa väljastamine, c) riikidevahelise jäätmeveoloa andmine,

d) jäätmevaldkonna kooskõlastuste väljastamine, e) keskkonnatasu rakendamine, f) jäätmevaldkonna tegevuste vastavuse kontrollimine nõuetele.

Jäätmete käitlemiseks on vajalik vastav luba, mis annab õiguse jäätmete töötlemiseks ning seab tingimused keskkonnahäiringute minimeerimiseks ja ohutuks materjaliringluseks. Jäätmete

kõrvaldamisel rakendatakse keskkonnatasu. Nõuetele vastavuse ja tootjavastutuse tagamiseks viiakse läbi järelevalve-, haldus- ja süüteomenetlusi.

Jäätmekäitluse aruandluse ja

registreeringute korraldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuse täitmine. Jäätmevaldkonna

analüüside ja otsuste tegemiseks vajalike andmete töötlemine.

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste

täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenus koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikustamisest KOTKAS, PROTO, PAKIS ja OJS

andmekogudes. Andmeid töödeldakse ja avalikustatakse rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes.

29

Jäätmevaldkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jäätmevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks

Jäätmevaldkonna andmestike analüüsimine tellimuste põhjal ja tulemuste tõlgendamine, prognoosimine ning ekspertteadmiste

jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute tegevuse aruannetest.

Programmi tegevus: Energia- ja ressursitõhustamine

Energia- ja ressursitõhususe poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Muuta energiatarbimine efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; avaliku sektori asutuste eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada

avalike hoonete energiatõhust ja kvaliteeti; edendada ja toetada ettevõtteid energia ja ressursitõhususe meetmete (sh. energia ja ressursiauditid) rakendamisel.

Kõige odavam energia on tarbimata energia ja kasutades energiat

tõhusalt on sellel positiivne mõju majanduse konkurentsivõimele ja kasvule. Keskenduda tuleb energia raiskamisele, mis ei anna lisandväärtust. Ressursitõhususe saavutamiseks toetatakse ja

suunatakse ettevõtteid tegema ressursiauditeid ning auditite kohaseid ressursitõhususe investeeringuid.

30

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Pr ogrammi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm -138 041 530 -86 371 945 -63 457 669 -29 323 040

Programmi tegevus 1.1: Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning

elukeskkonna arendamine -2 376 235 - 2 253 023 -2 246 703 -2 721 134

Ehitustegevuse ja -toodete poliitika kujundamine -223 594 -203 587 -204 373 -204 885

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine

Kvaliteetse elukeskkonna poliitika kujundamine -223 594 -203 587 -204 373 -204 885

Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja sisekliima poliitika kujundamine -1 929 047 -1 845 848 -1 837 958 -2 311 365

Programmi tegevus 2.1: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -124 860 254 -55 987 923 -31 834 224 -3 053 769

Eluasemepoliitika kujundamine -564 393 -203 587 -204 373 -204 885

Elamufondi ja elukeskkonna parendamise toetamine -124 295 862 -55 784 335 -31 629 852 -2 848 885

Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse korraldamine -10 294 152 -27 708 316 -28 969 457 -23 139 728

Jäätmekorralduse ja ringmajanduse poliitika kujundamine -8 941 369 -26 552 171 -27 666 180 -21 787 251

Jäätmekäitluse aruandluse ja registreeringute korraldamine -479 122 -322 005 -469 138 -518 337

Jäätmevaldkonna analüüside tegemine -142 377 -119 549 -119 549 -119 549

Jäätmemajanduse korraldamine -731 284 -714 591 -714 591 -714 591

Programmi tegevus 3.2: Energia-ja ressursitõhustamine -510 889 -422 682 - 407 285 -408 408

Energia- ja ressursitõhususe poliitika kujundamine -510 889 -422 682 -407 285 -408 408

K Ä S K K I R I

Tallinn 24.03.2026 nr 1-2/26/111

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026-2029

programmide kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2026–2029 programmid – „Elukeskkonna ja

ringmajanduse programm“, „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning „Mere ja vee programm“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

MERE JA VEE PROGRAMM 2026-2029

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................. 3

2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 6

4. Rahastamiskava ..................................................................................................................... 7

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 8

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................12

Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus .................................................................................12

Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine .............................................................................13

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................14

Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ..................................................................14

Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine .......................................................15

Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine.......................................16

Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ..............................................................19

Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine .............19

8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................21

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................25

Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine ................................................................25

Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine................................................25

Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine ......................26

LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................29

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Tulemusvaldkond elukeskkond, liikuvus ja merendus tagab ringsuse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendab nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM).

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (osaliselt)

Programmi nimi Mere ja vee programm

Programmi eesmärk Eesti mere- ja veekeskkond on kaitstud, veeteenus on kestlik ning meremajandus konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR)

4

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20351 (edaspidi TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades. Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine.

Tulemusvaldkonna eesmärk on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside (va meretransport) planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Mere ja vee programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab meretranspordi planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

3) Ühistranspordi programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

Mere ja vee programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine aitab kaasa TLAK-i koordineeritud rakendamisele ja valdkonna arengule, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega.

Mere- ja veepoliitika tegeleb peamiselt meremajanduse konkurentsivõime sh meretransporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega, merekeskkonna kaitse, veemajanduspoliitika kujundamise ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole mere- ja veepoliitika eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on mere- ja veepoliitikal tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse valdkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärk idest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 eesmärkidesse.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse2: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav

1 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 2 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

5

turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Mere ja vee programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „üh issõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi3 aluspõhimõtetega.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille

eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering.

• LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot.

• EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate

sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks. • EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 kuni 31.12.2029 plaanitakse kasutada vee-

ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks 25 mln eurot.

• EL struktuuritoetuste perioodil 2021–2027 toimub mh ka mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2029, projekti kogumaksumus on 5,4 mln eurot.

• Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrumendi (TSI) vahenditest rahastatakse ja viiakse ellu projekt „Eesti sinimajanduse juhtimismudel 2027+“.

3 https://www.kul.ee/media/60/download

6

Võrreldes Mere ja vee programmiga 2025-2028 struktuurseid muudatusi programmis tehtud ei ole. Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti teenused.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt4.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti mere- ja veekeskkond on kaitstud, veeteenus on kestlik ning meremajandus konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse.

Programm jaguneb kaheks meetmeks ja kolmeks tegevuseks.

Joonis 2. Programmi struktuur.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3)

Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table

3 3 3 3 3

Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) Allikas: Keskkonnaagentuur

51,00% (2022)

59,00% 65,00% 66,00% 67%

Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides Allikas: Kliimaministeerium

21,5 25 26 27 28

Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln 8,3 8,60 8,90 9,20 9,50

4 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee

7

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

aastas Allikas: Kliimaministeerium

Mõõdik Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) põhineb perioodiliselt

koostatavate Shipping Industry Flag State Performance Table andmetel, mida koostab International

Chamber of Shipping koostöös rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide andmetega. Tabel hindab,

kui hästi eri riikide lipuriigid (sh Eesti) täidavad rahvusvahelisi merendusstandardeid.

Hinnang skaalal 1–3 tähendab järgmist: 1 – madal konkurentsivõime. Sagedasemad rikkumised,

kõrgem kinnipidamiste määr ja nõrgem vastavus rahvusvahelistele standarditele. Rohkem kui ühes

kategoorias punases staatuses va Tokyo MOU. 2 – keskmiselt konkurentsivõimeline. Põhinõuded on

täidetud, kuid esineb üksikuid puudujääke järelevalves jms rakendamises. 3 – väga

konkurentsivõimeline. Lipuriik vastab kõrgel tasemel IMO ja ILO nõuetele, madal kinnipidamiste määr

sadamariigi kontrollides, hea maine ja usaldusväärne lipuriik.

Mõõdiku heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) puhul esitatakse heas ja väga heas seisundis

olevate veekogumite arvu suhe veekogumite koguarvu kohta protsentides. Veekogumid on

konkreetsed jõelõigud ja põhjavee piiritletud üksused, mille seisundite üle peetakse arvestust.

Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames

kogutavat, veekasutuse aruannetest laekuvat ja muud kättesaadavat infot ning modelleerimist.

Põhjavee seiret viib läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kes koostab seireandmetele

toetudes igal aastal põhjaveeseire koondaruande. Põhjaveekogumite seisundit hinnatakse iga 6 aasta

jooksul. Seireandmed ning -aruanded on kättesaadavad Keskkonnaseire Infosüsteemist.

Mõõdiku sadamate kaubakäive (miljonit tonni) näitab aastast kaubamahtu läbi Eesti sadamate.

Mõõdiku väärtused on kättesaadavad Statistikaameti andmebaasist.

Mõõdiku reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel (mln aastas) näitab kui palju reisijaid

teenindatakse Eestis läbi rahvusvaheliste laevaliinide. Mõõdiku väärtused on kättesaadavad

Statistikaameti andmebaasist.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Pr ogrammi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Mere ja vee programm -80 148 285 -66 153 145 -75 354 517 - 81 606 622 - 78 099 225

Meede 1: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus -29 946 933 -23 528 813 -24 485 257 - 23 847 444 - 26 978 925

Programmi tegevus 1.1: Merekeskkonna kaitse tagamine -2 707 324 -2 331 230 -2 236 311 -2 185 252 -2 187 656

Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -27 239 608 -21 197 582 -22 248 946 -21 662 192 -24 791 269

Meede 2: Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine -50 201 352 -42 624 333 -50 869 261 - 57 759 178 - 51 120 300

8

Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja

veetaristu arendamine -50 201 352 -42 624 333 -50 869 261 -57 759 178 -51 120 300

Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta

Mere ja vee

programm

Ülekantavate

summa

( piirmääraga

vahetus)

2025.a

ri igieelarve I p.a.

seadusemuudat

used

2025.a

riigieelarve II p.a.

seadusemuudat

used

VV reservide

eraldised

Lõplik 2025.a

programmi

tegevuse

eelarve

Selgitused

Merekeskkonna

kaitse tagamine -753 741 447 824 279 636 -2 707 324

Ülekantavad vahendid

on avaldatud KLIM

kodulehel Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

II PA Seaduse

muudatuse info on Riigi

Teatajas

Meremajanduse

konkurentsivõime

ja veetaristu

arendamine

-5 946 876 -60 171 -426 366 -7 746 540 -50 201 352

Ülekantavad vahendid

on avaldatud KLIM

kodulehel Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Reservist eraldatud

vahendite käskkirjad

ADRis nr 39 ja nr 22

II PA Seaduse

muudatuse info on Riigi

Teatajas

Vee säästliku

kasutamise ja

kaitse tagamine -3 863 727 -320 516 341 471 -745 872 -27 239 608

Ülekantavad vahendid

on avaldatud KLIM

kodulehel Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas Reservist eraldatud

vahendite käskkirjad

ADRis nr 88

II PA Seaduse muudatuse

info on Riigi Teatajas

5. Hetkeolukorra analüüs Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vaj alike teenuste osutamise.

Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda ja inimese tegevus mõjutab omakorda otseselt merekeskkonda, moodustades süsteemi, mille tegevuste mõju on vastastikune. Seega tuleb majandustegevused planeerida keskkonnahoiust lähtuvalt ja käsitleda neid koos elukeskkonna ja regionaalarengu teemadega. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse terviku potentsiaal Eestis siiski maksimaalselt kasutamata. Potentsiaali maksimeerimiseks tuleb lähtuda seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on

9

omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna. Selle tulemusena jõutakse olukorrani, kus suureneb merendusega seotud ettevõtluses loodav lisandväärtus, on loodud täiendavaid võimalusi väikeettevõtluseks, kaldaäärne elukeskkond on atraktiivne ja soodustab inimeste paikseks jäämist rannikuäärsetesse regioonidesse, samas väheneb keskkonna koormus ning õnnetused merel, veekogudel ja sadamates ning Läänemere keskkonnaseisund ei ole halvenenud.

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna, ohutu ja turvalisena

hoidmise.

Riikliku arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 (TLAK) alla kuuluv

laiendatud meremajanduse visioon (meremajanduse valge raamat) koondab strateegilised eesmärgid

ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merendussektori arengu soodustamiseks.

Meremajanduse valge raamat sisaldab hinnangut probleemidele, nende ulatusele, lahendamata

jätmise tagajärgedele ja lahendamiseks välja pakutavate meetmete mõjule.

Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilsed olukorrad maailmas ja samuti üha enam

karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest.

Eesti koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga alustas 2024. aastal ekspertide tasandil

koostööd, mille raames arutatakse ühiseid samme rahvusvahelistele konventsioonidele ja

standarditele mittevastavate laevadega võitlemisel, kuna see kujutab ohtu keskkonnale,

meresõiduohutusele ja julgeolekule, eriti rannikuäärsetes riikides.

Väljakutseks on ka Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dubleerivad kliimaeesmärgid

jm keskkonnanõuded laevadele. Järgmiste aastate jooksul on väga tähtis, et leitaks rahvusvahelisel

tasemel lahendus, kuidas nö topeltmaksustamise süsteemi vältida.

Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna

arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö.

Meremajanduse väljakutsed:

• meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi

kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga;

• meremajandus on kiiresti kasvav ning arengut on hakanud pidurdama valdkonna killustatus ja

kompetentside puudumine erinevates ministeeriumites ja nende allasutustes;

• Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad

vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine);

• kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude

drastilise vähenemisega;

• kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt

Euroopa kliimapaketi nõuetest;

• väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine;

• rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome ja

Rootsiga;

• jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi;

• jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine asendamaks

60 aastast jäämurdjat Tarmo;

• väikesaartega ühenduse pidamiseks uue parvlaeva ehitamise rahastamine;

• merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek

10

olemasolevate vahendite piires;

• sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat lahendust;

• teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel;

• meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et tagada

kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele. Transpordiameti poolt on

koondatud andmed 2019-2021, aga vajalik on hilisemate andmete kuvamine ning leida

lahendus, kuidas oleks võimalik andmeid kuvada ka võimalusel reaalajas, tänu millele saaks

vajalikke otsuseid vastu võtta usaldusväärsetele andmetele tuginedes.

• merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla

vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine;

• elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

(EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue

andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas;

• arendada ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled

saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks;

• veetee hoiukavaga seotud tegevuste ja investeeringute vajadusteks rahastuse tagamine;

• kanalite süvendamise pikaaegse plaani puudumine ja töödeks vajaliku baasrahastuse

tagamine;

• sadamate taristu vajab investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks (lainemurdjad, kaid),

selleks, et sadamad saaksid ohutut teenust pakkuda;

• valdkondlik killustatus ning piisaval hulgal valdkondlike spetsialistide järelkasvu tagamine;

• ekspordigarantiide meetmete terviklahenduse puudumine.

Keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine. Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks.

11

Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, vastu on võetud EL looduse taastamise määrus. Vajalik on luua võimekus vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. 03.04.2024 seisuga on tuvastatud Eesti merealal 689 objekti. Neist 65 objekti on hinnatud keskkonnaohtlikuks. Detailsem riskihinnang on koostatud neile 65 keskkonnaohtlikkuile objektile ning 4 kõige suurema reostusohu tasemega vrakki asub Soome lahes ja üks Saaremaast läänes. Objektide keskkonnaohtlikkust ja riskihinnangut ajakohastatakse vastavalt uuemale kogutud informatsioonile. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul summaarselt paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata5. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2024.a. andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 84% elanikkonnast, ühisveevärgiga 85%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtluse reformi läbiviimine, sh vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine. Vee-ettevõtluse reformiks vajalikud tegevused on kirjeldatud Kliimaministeeriumi ja Konkurentsiameti koostatud dokumendis Vee-ettevõtluse teekaart 2025–20356. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Seega tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele.

5 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis. 6 Kliimaministeerium, Konkurentsiamet (2025). Vee-ettevõtluse reformi strateegiline teekaart 2025–2035.

Veekindel Eesti. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Vee- ettev%C3%B5tluse%20reformi%20teekaart%202025-2035.pdf

12

Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades ebapiisav. Aastakümneid tagasi välja ehitatud sademevee süsteemid ei ole vastavuses tänapäevaste valingvihmade vooluhulkadega, sest sajud on muutunud intensiivsemaks. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sellele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestataks sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus • LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille

eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering.

• LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot.

• Euroopa veekerksuse strateegia eesmärkide ja tegevuste rakendamine. See hõlmab

veeökosüsteemide kaitset ja taastamist, kliimamuutustega kohanemist, kriitilise taristu kaitsmist

erinevate kriiside tõttu ning õiglase tasakaalu loomist veega varustamise ja veenõudluse vahel, et

vastata praegustele vajadustele, sealhulgas järgib eesmärki tagada taskukohane puhas joogivesi

ja sanitaartingimused, kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade õigusi.

• Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda

tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide

ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027). Üleujutusriskide maandamise meetme ja

sademevee kombineeritud lahenduste meetme rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste

leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027).

• 2025. aastal valmis veeteenuse reformi teekaart ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimepidevuse

tagamiseks. 2026. a lõpuks töötatakse välja reformi elluviimiseks vajalik õigusraamistik.

• Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega.

• Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeetme rakendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.

• 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi 2027. a suveks. Sealhulgas asulareoveest mikrosaasteainete puhastamise kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendusskeemi väljatöötamine.

13

• Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed).

• Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks.

• Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele.

• Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitesse.

• Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring.

• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028) ja merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. 2024. aastal ajakohastati mereala seisundihinnang.

• Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks.

• Kestliku sinimajanduse arendamine. Merendusreformi läbiviimine (sh merekeskkonnakaitse reform) eesmärgiga töötada välja uuenduslik merenduse haldamise riiklik mudel, maksimaalselt de-reguleerida ja ühtlustada riigisiseseid nõudeid rahvusvaheliste nõuetega, efektiivistada järelevalvet läbi tehnoloogiate rakendamise, vähendada riigi administratiivkulusid läbi tehisintellekti rakendamise.

• Keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine. • SF 2021–2027 perioodil toimub mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu

Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2027, EL toetus 4 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

• Uue veeteetasude süsteemi välja töötamine, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest.

Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud

vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on

suurema keskkonnamõjuga hakkaksid tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Eeldatavalt

hakkab uus süsteem kehtima 01.01.2027.

• Jätkuvalt on väljakutseks ka eesmärgi kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus

500 või enam täitmine. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja

hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Projekti rakendamist on

takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide

käivitumisega. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide

täitmisele kaasa.

• Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline

maksumus 42 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2028. aastaks. Laev

panustab ESR (Jõupingutuste jagamise määruse (Effort Sharing Regulation)) eesmärkide

täitmisesse ca 3-4 kilotonni võrra aastas.

• Soodustatakse Eestisse laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit

Hub´i rajamist, mis hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi merendusettevõtteid.

25 mln eurot suunatakse laevade keskkonnasäästlikumaks muutmisesse, mis ergutab

14

laevandusettevõtteid valima Eestit oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, pakkudes

osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud investeeringutele.

• SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinide sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume

kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 mln eurot (projekti

kogumaksumus 13,57 mln eurot).

• Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning

alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL-i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi

peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast

kaldaelektrivõrku lülitada.

• Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos

tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad

ESR eesmärkide täitmisesse.

• Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade

üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste

tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

• Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures on vajalik

võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste

juurutamise läbi.

• Laevateede ja kanalite süvendamiseks vajaliku baasrahastuse tagamine.

• Tuletornide rekonstrueerimiseks vajaliku rahastuse tagamine.

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Meetme eesmärk:

Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise

ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 4. Meetme merekeskkonna ja vee kaitse ja kasutus mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024) 2026 2027 2028 2029

Merekaitsealade

pindalamäär (%) Eesti

merealast

7064 km2 Eesti

merealast kaitse

all

TW piiriga: 28.1%;

EEZ piiriga: 19.3 %

>28% 28% 29% 29%

Veeteenuse keskmise

maksumuse osakaal

madalaima

sissetulekuga

1,31

(2023)

˂2,00%

˂2,00%

˂2,00%

˂2,00%

15

maakonna leibkonna

keskmisest

sissetulekust, %

Allikas: Statistikaamet

ja Keskkonnaagentuur

Reovee kogumise ja

puhastamise osas

nõuetele vastavate üle

2000 ie koormusega

reoveekogumisalade

osakaal, %

98%

100 100 100 100

Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine

Eesmärk:

Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused

täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel

merealadel

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide

vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks,

koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee

erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:

Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

Keskkonnaamet.

Tabel 5. Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024) 2026 2027 2028

2029

Maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine: toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM

BSAPis toodud Eestile arvestatud sissekande ülemmääradele – N-üld ja P-üld NIC-d Allikas: Keskkonnaagentuur

N-üld 27332 t/a; P-

üld 455,5 t/a (2022)

väheneb väheneb

NIC N- üld:26474

t/a, NIC P- üld 419

t/a.

Väheneb

Merekaitsealade pindalamäär Eesti

merealast, % Allikas: Keskkonnaagentuur

7064 km2 Eesti

merealast kaitse

all, TW piiriga: 28,1

%; EEZpiiriga:

19,3%*

28 >28 >29 >29

Kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine Allikas: Kliimaministeerium

0 1 2 3 4

Mõõdiku maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine sihiks on võetud,

et toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM Läänemere tegevuskavas (BSAP) toodud Eestile

16

arvestatud sissekande ülemmääradele - N-üld ja P-üld, NIC-d. Konkreetsed tasemed on määratud

2024. ja 2028. aastaks. Mõõdikute tasemed on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri infosüsteemist.

Mõõdiku merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast (%) täitmisele aitab kaasa EL looduse

taastamise määruse rakendamine. Ühtlasi osaleb Kliimaministeerium ka HELCOM Protect Baltic

projektis, mille eesmärk on teadvustada merekaitsealade olulisust. Mõõdik näitab, mitu % Eesti

merealast on kaitse all.

Mõõdiku kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine täitmisele aitab

kaasa piisava võimekuse loomine. Hetkel Eestil sellist võimekust ja seadmeid ei ole. Mõõdiku

sihttaseme täitmine nõuab lisarahastust. Mõõdik näitab, mitu reostus- ja keskkonnaohtlikku vrakki on

muudetud ohutuks. Tegevuse elluviimiseks otsitakse aktiivselt rahastust ka välisvahenditest.

Olulisemad tegevused:

• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks rakendatakse merestrateegia meetmekava

(perioodil 2023 - 2028), alustatakse meetmekava uuendamist ning uuendatakse

merestrateegia seireprogramm.

• Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis.

Lisaks mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning

elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise

määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise

tõhustamiseks.

• Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine,

järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine.

• Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike

vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks.

• Luuakse mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis pakub terviklikku lahendust Eesti

mereökosüsteemide seisundi ja nende pakutavate hüvede hindamiseks, kvantifitseerimiseks

ning survetegurite kumulatiivsete mõjude prognoosimiseks. Digitaalne kaksik võimaldab

koondada eri allikatest pärit andmed ja kasutada innovaatilisi meetodeid, et analüüsida ja

prognoosida ökoloogiliste näitajate muutusi nii ruumiliselt kui ajaliselt. Sõltuvalt valitavatest

sisendandmetest, võimaldaks digikaksik ka reaalajas olukorra jälgimist ja kiiret reageerimist

võimalike ohtude ilmnemisel.

Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Eesmärk:

Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise

ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite hea seisundi

saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse,

maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse

vähendamiseks, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude

maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning

korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni

17

taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja

koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu

saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus ja Geoloogiateenistus.

Tabel 6. Programmi tegevuse vee säästliku kasutamine ja kaitse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028

2029

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00%

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine

nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-2024) võrreldes Allikas: Keskkonnaagentuur

28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7

Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur

1,31% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00%

˂2,00%

Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega

reoveekogumisalade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

98 100 100 100

100

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal näitab nende elanike, kelle majapidamine on

ühendatud ühiskanalisatsiooniga, suhet kogu Eesti elanikkonna kohta. Mõõdiku väärtus kasvab

ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel uutesse piirkondadesse ja uute majapidamiste liitumisel juba

olemasoleva ühiskanalisatsiooniga. Mõõdiku väärtuse kasvu mõjutavad positiivselt

veemajandustaristu investeeringuteks antavad toetused.

Nitraaditundliku ala põhjavee nitraadisisalduse mõõdik iseloomustab põhjaveekaitse tulemuslikkust.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala on moodustatud kaitse-eeskirjaga kolme

maakonna (Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva) piires ning sellel rakendatakse piiranguid

põllumajandustootmisele.

Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna

keskmisest sissetulekust iseloomustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse taskukohasust.

Veeteenust ei loeta Eestis taskukohaseks, kui mõõdiku väärtus on üle 2%. Mõõdiku väärtuse

püsimiseks alla 2% hinnatakse iga veemajandustaristu investeeringutoetuse puhul eraldi toetuse

finantsmajanduslikku mõju ning viiakse läbi vee-ettevõtluse reformi vee-ettevõtete

konsolideerimiseks.

Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega

reoveekogumisalade osakaal iseloomustab asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmist.

Mõõdiku sihtväärtuse saavutamisele aitavad kaasa veemajandustaristu toetused.

Vee kasutamisel ja kaitsel on oluline veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine ning

inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse tagamine.

Olulisemad tegevused:

18

• 2025. aastal valmis veeteenuse reformi teekaart ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimepidevuse tagamiseks. 2026. a lõpuks töötatakse välja reformi elluviimiseks vajalik õigusraamistik. 2026. aastal jätkatakse 2025. a alustatud avaliku sektori innovatsioonifondist toetatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonna digitaliseerimist, mis on veereformi elluviimist toetav tegevus.

• Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on saavutada Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat (2019-2028) kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot, millest 2026. aasta maht on 2,2 mln eurot.

• Viiakse ellu LIFE SIP WetEST projekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestvus on 2025-2033 ning projekti maksumus on 29,9 mln eurot, millest 2026. aastal kasutatakse 2,7 mln eurot.

• Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea vastama joogivee nõuetele.

• Jätkatakse üleujutusriskide maandamist ja sademevee süsteemide arendamist. • Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee -ettevõtete

kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks, milleks 2026. aastal on CO2 vahenditest planeeritud 0,1 mln eurot.

• Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Valitsus on kokku leppinud, et vajalikud muudatused viiakse ellu 2027. a I kv lõpuks.

• Alustatakse 1.01.2025 jõustunud uue asulareovee direktiivi 2024/3019 ülesvõtmisega Eesti õigusesse, mis peab olema tehtud hiljemalt 2027. a. juuli lõpuks. Direktiiviga kaasnevad mitmed uued kohustused ja väljakutsed, sh laiendatud tootjavastutuse juurutamine mikrosaasteainete välja puhastamiseks reoveest, energianeutraalsuse saavutamine reovee puhastuses, ühiskanalisatsiooni ehitamise kohustus alates 1000 ie-ga reoveekogumisaladel jpm. Riiklik tegevuskava direktiivi rakendamiseks peab valmis olema 2028. a. 1. jaanuariks.

• EL struktuuritoetusi perioodil 2021–2027 kuni 31.12.2029 plaanitakse vee-ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks 25 mln eurot. 2026. aastal on plaanitud anda toetusi vähemalt 4 mln eurot. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine aitab lahendada sademeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastavad sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum). Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite hüdraulilist koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sademeveesüsteemide toetamine loob sünergia ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel.

• Lisaks antakse toetusi üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks ning hoiatussüsteemide rajamiseks (0,7 mln eurot). Toetuse andmise eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele.

19

• SF 2021–2027 perioodil toimub mh ka mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2029, projekti kogumaksumus on 5,4 mln eurot, millest 2026. aasta eelarves on planeeritud 1,2 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Projekti raames toimub järvede ja vooluveekogude korrastamine.

• Jätkatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöid (0,6 mln eurot) ning viiakse lõpuni Ida- Virumaa joogivee varustuskindluse uuring (0,4 mln eurot).

Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

Eesmärk:

Eesmärk on tagada mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise.

Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos

ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on

valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja

majandusmudelini.“.

Tabel 7. Meetme meremajanduse konkurentsivõime tõstmine mõõdikud

Mõõdik/sihttase Tegelik

(2024)

2026 2027 2028

2029

Eesti laevandus on

rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline

(1-3)

Allikas: Shipping

Industry Flag State

Performance Table

3 3 3 3 3

Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine

Eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks

kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava.

Tabel 8. Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase

Vi imane

tegel ik tase (2024)

2026 2027 2028

2029

Jäämurde teenuse tagamine, % Allikas: Kliimaministeerium

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

20

Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, %

Allikas: Kliimaministeerium 74,00% 77,00% 83,00% 85,00% 87%

SF projektidest rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk

Allikas: Kliimaministeerium

0 1 3 3 4

Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele

viimisega, kilotonnides Allikas: Kliimaministeerium

16,43 16,43 11,00 11,00 11,00

Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas

Allikas: Paris MoU Committee Jah jah jah Jah jah

Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurde teenuse tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja.

Tänaseks on mõõdistatud 75% Eesti merealast. Aastatel 2026–2029 plaanitakse läbi viia madalmere LIDAR-mõõdistusi ning 2027–2028 uuendatakse selleks 12 GNSS-seadet.

Sadamate lainemurdjate ehitamist toetatakse Euroopa Liidu vahenditest. Projekt kulgeb plaanipäraselt.

Saartevahelise parvlaevaühenduse CO2 heite vähendamiseks on ehitamisel uus parvlaev.

Eesti on jätkuvalt ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas. Selles nimekirjas püsimine nõuab investeeringuid nii meresõiduohutuse tagamisse kui ka riiklikul tasandil. Väga oluline on toetada sektori ettevõtjaid, et meie laevad oleksid tehniliselt korras, tagatud oleks meresõiduohutus ning kasutataks kestlikke lahendusi. Samuti on oluline, et laevade järelevalve inspektorid oleks koolitatud ning tagatud piisav mehitatus.

Olulisemad tegevused:

• Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevanduse toetamiseks jätkatakse tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi.

• Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontroll ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine.

• Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mille jätkuvaks tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks.

• Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks

21

ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele.

• Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. CO2 vahenditest on 2026. aastal kavandatud saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu toetamiseks 2,8 mln eurot.

• Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise.

• Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029. a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“, milleks 2026. aasta eelarves on planeeritud 6,9 mln eurot.

• Kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli.

• Samuti on merenduses väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis tekitavad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul.

• Merendus on väga killustunud valdkond, selle vältimiseks on vajalik viia läbi merendusreform, mida rahastatakse EL Reformide ettevalmistamise (TSI) meetmest 900 000 euro ulatuses. Eesti sinimajandusega seotud regulatsioonid ning ülesanded on killustunud erinevate ametiasutuste (nt 11 ministeeriumi, 18 ametiasutust jne) vahel ega vasta kliendi ootustele, mis takistab sinimajanduse konkurentsivõimet. Kasutusel on mitmeid sinimajandusega seotud IT- lahendusi, mis ei ole omavahel integreeritud ning mille kasutamine ei ole standardiseeritud ega efektiivne. Avalikus sektoris ei ole piisavalt jätkusuutlikke merendusalaseid teadmisi ja kompetentsi või sõltuvad need vaid üksikutest inimestest. Merendusreformi eesmärgiks on luua kestlik ja efektiivne sinimajanduse avaliku halduse süsteem, arvestades uusimaid tehnoloogilisi võimalusi ja oskusi.

• 2026. aastal lõpetatakse multifunktsionaalse töölaeva ehitus. Töölaev kasutab mitte-fossiilseid kütuseid energiaallikana ning peab võimaldama tulevikus läbi viia sellele paigaldatavate seadmete abil teadusuuringuid ja omama ka reostustõrje võimekust. Jätkatakse sadamate akvatooriumi kaitse investeeringutega Kihnu, Ruhnu, Heltermaa ja Rohuküla sadamates ning saartevahelise parvlaeva hankimise investeeringuga.

8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise

22

strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet ja Riigilaevastik. Programmi tulemuste saavutamisse panustab ka Geoloogiateenistus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega.

Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes.

Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna TLAKi juhtkomisjonile.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi rakendamisse on kaasatud riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad mere ja vee programmis kirjeldatud tegevustesse.

Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalike sektori asutustest kui ka era- ja mittetulundussektorist.

Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest).

23

Programmil on otsesed seosed kliima, energeetika ja elurikkuse ning ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks:

• Kliimapoliitika põhialused aastani 20507;

• Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 20308;

• Eesti julgeolekupoliitika alused9; • Eesti Euroopa Liidu poliitika10;

• Eesti 2035+ strateegia11;

• Energiamajanduse arengukava aastani 203012; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203014;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“15; • Maakonnaplaneeringud 2030+;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 203016;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203517; • Heaolu arengukava 2023–203018;

• Digiühiskonna arengukava 203019;

• Metsanduse arengukava aastateks 2021–203020; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203021;

• Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203022;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“23;

• Haridusvaldkonna arengukava 2021–203524; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203525;

• Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia26;

• Eesti Merestrateegia27; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat28;

• Meremajanduse valge raamat 2022–203529;

• Veemajanduskavad 2022-2027.

Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega:

• kliima ja keskkond;

7 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 10 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 11 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 13 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 15 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 17 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 18 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 20 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 21 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 22 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 24 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 25 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 26 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 27 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 28 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 29 https://www.mkm.ee/media/8055/download

24

• võrdsed võimalused;

• infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate lahenduste kasutuselevõtule);

• regionaalareng30 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid);

• riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel).

Programmi täitmise tulemusaruanne31 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Tulemusaruanded kinnitab taristuminister. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks.

LISAD:

Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Rahastamiskava Lisa 3 Veetee hoiukava (esitatakse eraldi dokumendis)

30 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 31 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117

25

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Merekeskkonna poliitika on kujundatud, rahvusvahelised aruanded õigeaegselt esitatud.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide

vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks,

koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee

erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE,

WISKI andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste,

teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse

peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute tegemistel.

Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside ja prognooside andmine merekeskkonnaga seotud otsuste tegemiseks.

Mere valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste

jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, mereseire ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Reostustõrjeplaani kooskõlastamine (KLIM)

Eesmärk: Tagatud sadamate reostustõrjeks valmisolek, plaanid on kooskõlastatud.

Sadamatel on kooskõlastatud ja ajakohased reostustõrjeplaanid koos vajaliku inventariga reostuse tõrjumiseks.

Merega seotud lubade taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Load on väljastatud ja neid täidetakse

Mereuuringuload on välja antud.

Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud ja arengukavad, strateegiad ja planeerimisdokumendid

arvestavad veealaseid strateegilisi suundasid ja eesmärke. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise

kaudu tagatakse vee hea sea seisundi saavutamine ja säilitamine ning veeressursi säästlik kasutus.

Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud aidates tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse

osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase

puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud

kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus.

Veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Tagatud on veeuuringute ja hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteet ja reoveepuhastite nõuetekohane

opereerimine.

26

Vee ja mere kasutamise ning kaitse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Mere, põhja- ja pinnavee kasutamine on jätkusuutlikult korraldatud läbi veemajanduskava

rakendamise, loastamise, tasustamise ning järelevalve.

Mere, põhja- ja pinnavee kasutamise ning kaitse tagamiseks keskkonnalubade, komplekslubade,

veekeskkonnariskiga tegevuste registreeringute, teatiste, nõusolekute ja kooskõlastuste andmine,

keskkonnatasu rakendamine ning keskkonnajärelevalve teostamine.

Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jveevaldkonnaga seotud otsuste

tegemiseks

Vee valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning e kspertteadmiste

jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise

tegevuse aastaaruannetest.

Veevaldkonna andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames,

pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse

aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele

edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel.

Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine (KAUR)

Eesmärk: Hüdroloogilise seire (jõed, järved, soo ja meri) andmete avalikustamine ja edastamine. Vastavad

andmed on sisendiks otsuste tegemisel.

Seirejaamades kogutavad hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste andmed salvestatakse automaatse lt

andmebaasidesse, teostatakse kvaliteedikontroll, avalikustatakse www.ilmateenistus.ee veebilehel ja

edastatakse klientidele.

Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Hüdroloogiliste andmete analüüs ja sisevete hüdroloogiline prognoos on klientidele sisendiks otsuste

tegemisel.

Hüdroloogiliste andmete analüüs hõlmab andmete statistilist analüüsi, kliendispetsiifilisi andmeanalüüse, GIS

andmete analüüsi ja insenertehnilisi arvutusi. Sisevete hüdroloogiline prognoos seisneb prognoosmudeli (SWAT)

lähtestamises algandmetega, mudeli kalibreerimist, valideerimist, väljundi visualiseerimist ja prognoosi

uuendamist. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Kavandada üleriigilisi ja rahvusvahelisi (vee-) transpordiühendusi hõlmava transpordi taristu säilitamist

ja arendamist, anda sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks, töötada välja tingimused ja nõuded

transpordipoliitika elluviimiseks.

Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle

saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide

saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike

27

meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine ,

mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi.

Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse lae vade ja sadamate kontrolli ja

järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise

süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste

toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike

Konkurentsivõimelise, ohutu, turvalise nutika ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid.

Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid (Riigilaevastik)

Eesmärk: Riigihaldusülesandeid täitvate laevade pidev valmisolek tagamaks riigi võimekuse täita oma ülesandeid

merel ja siseveekogudel.

Riigilaevastiku ülesandeks on Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti poolt

veealal täidetavate ülesannete täitmise jaoks vajalike veesõidukite kasutamise võimaldamine. Veesõidukite

õigeaegsed hooldus- ja remonditegevused, laevade mehitatus ning veesõidukite üleriigiline arendamine,

hankimine ja nende kasutamise planeerimine aitavad kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele. Kasutusmäära

suurenemine tuleneb eelkõige laevade arvu vähendamisest ja ristkasutuse suurendamisest. (Algtase 3,84%. 2032

a eesmärk 5,21%).

Lootsimine (Riigilaevastik)

Eesmärk: Laevad liiguvad lootsimispiirkondades ohutult

Tõsiste avariide arv, mille tulemuseks on inimkaod, keskkonnakahju või laeva/sadama struktuuride tõsine

kahjustus, mille tulemusena ei ole nad võimelised oma funktsiooni mingiks ajaks jätkama, peavad võrduma

nulliga. Lootsidel peab olema kõige ajakohasem info muutustest ja hetkeolukorrast oma lootsimispiirkonnas,

mida saab tagada igapäevase operatiivse infovahetusega sadamatega. Lisaks peab olema tagatud piisav

puhkeaeg ja väljaõpe. Finantsiliste huvide prioritiseerimine mis tahes ettekäändel ei tohi mitte mingil juhul olla

pandud kõrgemale kui ohutuse tagamine.

Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid (Transpordiamet)

Eesmärk: Üldkasutatava veetee navigatsioonimärgistuse ja laevateede kavandamine ja projekteerimine;

üldkasutatava veetee laevateede hooldamise ja haldamise korraldamine; veeliiklust mõjutavate tegevuste

taotlustele hinnangu andmine; navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja

eemaldamiseks loa andmine ning nõuetele vastavuse kontrollimine; üldkasutatava veetee navigatsioonimärkide

töö tagamise koordineerimine.

Navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine; navigatsiooniteabe levitamise korraldamine; rahvusvaheline

koostöö navigatsiooniteabe harmoniseeritud koostamiseks; mereala ruumiandmete avaldamine ning

andmeteenuste loomine vastavalt seadusele ning veeliiklejate vajadusele.

Veetee hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine; hüdrograafia infosüsteemi pidamine; hüdrograafialaevade

ja -kaatrite töö korraldamine.

Laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ning Soome lahe

laevaettekannete süsteemi (GOFREP) käitamise kaudu; laevaliikluse korraldamise süsteemi arendamine; talvise

navigatsiooni korraldamine; SafeSeaNet-i 24/7 kontaktpunkti töö haldamine ja infovahetuse korraldamine;

intsidentidest ja õnnetustest teavitamine.

Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve (Transpordiamet)

Eesmärk: Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete

rakendamine ja järelevalve; Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktide, mis käsitlevad meremeeste väljaõppe,

täiendkoolituse ja sertifitseerimise nõudeid, rakendamine ja järelevalve; laevaõnnetuste juurdlus

(meresõiduohutuse seaduses sätestatud juhtudel) ja lootsimise nõuete rikkumiste menetlemine; tegevusloa

28

taotluste menetlemine; meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamine; meremeeste re gistri

pidamine.

Eesti riigilippu kandvate laevade tehniline järelevalve; Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate

laevade kontrollimine; tegevusloa taotluste menetlemine; laevapereta prahitud laevade registri ja

riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT laevade) andmete kogu pidamine, Eestis registreeritud

laevanimede ja kalalaevade pardanumbrite nimekirja pidamine ning laevale teise riigi riigilipu kandmise loa

andmise menetlemine

Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste tegemine; sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste

tegemine; sadamaregistri pidamine.

Järelevalve väikelaevade kasutamise nõuete täitmise üle ning väikelaevade ülevaatuse tegemine MSOS -s

sätestatud juhtudel.

Eesti merenduse väärtuspakkumuse, sealhulgas laevaregistrite ja laevanduse toetusmeetmete tutvustamine ;

Eesti meremajanduse analüüsimine; laevanduse riigiabi taotluste menetlemine, analüüside ja aruannete

koostamine; merenduse konkurentsivõime tõstmine ning IT-teenuste arendamine.

29

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Pr ogrammi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Mere ja vee programm -66 153 145 -75 354 517 -81 606 622 -78 099 225

Programmi tegevus 1.1: Merekeskkonna kaitse tagamine -2 331 230 -2 236 311 -2 185 252 -2 187 656

Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine -616 160 -569 062 -570 328 -562 838

Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine -650 252 -649 732 -649 732 -649 732

Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine -4 499 -4 469 -4 469 -4 469

Reostustõrjeplaani kooskõlastamine -730 275 -710 201 -656 635 -665 720

Merega seotud lubade taotlemine -330 045 -302 847 -304 088 -304 898

Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -21 197 582 -22 248 946 -21 662 192 -24 791 269

Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine -14 576 984 -14 907 721 -11 328 551 -16 670 562

Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine -2 300 260 -3 105 696 -6 157 412 -4 398 532

Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine -647 347 -584 971 -612 742 -540 166

Veevaldkonna andmete haldamine ja aruannete avaldamine -231 443 -221 773 -221 773 -221 773

Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine -709 107 -692 645 -692 645 -692 645

Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine -808 685 -834 888 -757 897 -473 512

Vee ja mere kasutamise ning kaitse korraldamine -1 923 756 -1 901 253 -1 891 173 -1 794 080

Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja

veetaristu arendamine -42 624 333 -50 869 261 -57 759 178 -51 120 300

Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -10 583 307 -9 008 042 -14 228 042 -8 699 882

Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid -15 509 907 -15 249 253 -16 110 749 -15 313 565

Lootsimine -8 188 737 -8 167 716 -8 667 261 -8 245 766

Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid -5 237 175 -4 964 863 -4 970 288 -4 975 152

Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve -3 105 206 -13 479 387 -13 782 839 -13 885 934

Veetee hoiukava 2026-2029

Transpordiamet 2025

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................ 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine ....................................................... 4

1.1 Hüdrograafia ............................................................................................ 4 1.2 Kartograafia ............................................................................................. 5 1.3 Laevateed ................................................................................................. 5

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon ........................................ 6 3. Navigatsioonimärgistus ................................................................................ 9 4. Jäämurre ..................................................................................................... 11 5. Laevastik ja sadamad .................................................................................. 14 Kasutatud lühendid .......................................................................................... 18

3

Sissejuhatus

Eesti kui mereriigi toimimine ja

majandus sõltuvad oluliselt

meretranspordist – vähemalt 60% riigi

ekspordi- ja impordimahust liigub meritsi. Lisaks

rahvusvahelisele kaubandusele toetab veeteede

olemasolu siseturismi, kalandust, päästevõimekust ning

väikesaartel elavate inimeste ühendust maismaaga.

Mereühenduste ja meresõiduohutuse eelduseks on toimiv veetee

infrastruktuur, töökindel laevastik ning professionaalne korraldus, mis

tagab, et kriitilised teenused – navigatsioonimärgistus, jäämurretugi, mõõdistus

ja väikesaarte ühendused – toimivad katkematult.

Käesolev veetee hoiukava käsitleb aastateks 2026–2029 kavandatud tegevusi ja

investeeringuid, mille eesmärk on tagada Eesti veeteetaristu jätkusuutlik toimimine ja areng.

Kavaga on seotud nii Transpordiamet (TRAM) kui Riigilaevastik (RIL): TRAM korraldab

veeteehoiu planeerimist ja järelevalvet, RIL tagab töövõimelise laevastiku ja viib ellu merelisi

hooldus- ja teenustöid. Alates 2023. aastast on kogu riigile kuuluv veeteehoiuga seotud laevastik

koondatud RIL-i koosseisu.

Kava hõlmab veetee märgistust (ujuvmärgid, tuletornid, DGNSS, AIS/VDES), navigatsiooniteabe

edastamist, jäämurret, mõõdistust, sadamate hooldust ja süvendust, aga ka kogu riigilaevastiku

korrashoidu, uuendamist ja haldamist. Eraldi rõhuasetus on uutel investeeringutel, millega

tagatakse teenuste katkematus (sh uue jäämurdja ja mitmeotstarbeliste töölaevade soetamine),

keskkonnaeesmärkide täitmine (nt väikesaarte parvlaevade dekarboniseerimine), ning

haldusvõimekuse koondamine (nt Hundipea sadama arendus riigilaevade baassadamaks).

Veetee hoiukava on seotud mitmete strateegiliste dokumentidega. Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et riiklikult ja regionaalselt olulised laevateed oleksid

aastaringselt kasutatavad ning kestlikult hooldatud. Samuti on arengukavas ette nähtud

jäämurdevõimekuse tagamine, veetee infrastruktuuri rekonstrueerimine ning navigatsiooniteenuste

arendamine. Kava rakendatakse Mere ja vee programmi kaudu.

Regulaarne veeteehoiu planeerimine, koostöö osapoolte vahel ning kriitiliste investeeringute

tagamine on eelduseks, et Eesti veeteed jääksid ohutuks, ligipääsetavaks ja keskkonnasäästlikuks.

Käesolev kava toetab nende eesmärkide täitmist ja loob selge raamistiku järgmise nelja aasta

jooksul vajalike tööde ja kulude koordineeritud elluviimiseks.

4

1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine

Meresõiduohutuse seaduse § 47 kohaselt on

TRAM-i ülesanneteks:

• Navigatsioonitingimusi iseloomustava

informatsiooni hankimine ja töötlemine, sh

hüdrograafiline mõõdistamine

• Navigatsioonimärgistuse ja laevateede haldamine

• Navigatsiooniteabe avaldamine

• Hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu

pidamine TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede ja sadamate osakond (LSO). RIL-i ülesanneteks on:

• Laevade haldamine ja uuendamine

• Hundipea ja Rohuküla sadama haldamine

• Ujuvnavigatsioonimärkide tehniline haldamine

• Püsinavigatsioonimärkide tehnika haldamine

• DGNSS-tugijaamade ja R-Mode haldamine

1.1 Hüdrograafia

HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga

liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks

mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere

hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti

mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III)

ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. Lisaks hindab

LSO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused.

HO tellib laeva koos meeskonnaga RIL-ilt. HO hooldab ja uuendab vajadusel RIL-i laevadel

kasutusel olevaid seadmeid. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja

Kaja) igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud

alad saada mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 75% merealast ja 78%

sisevetest. Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia

infosüsteemi (HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid

saab alla laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks

5

Aastatel 2026–2029 plaanitakse läbi viia madalmere LIDAR-mõõdistusi ning 2027–2028

uuendatakse selleks 12 GNSS-seadet (Tabel 1).

Tabel 1. Hüdrograafilisteks mõõdistusteks vajalikud investeeringud aastateks 2026-2029

Hüdrograafia 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus

Hüdrograafilised mõõdistamised 100 000 350 000 350 000 200 000

2026 - 2029 madalmere LIDAR-iga mõõdistused, 2027-2028 GNSS

seadmete vahetamine uute vastu (12 tk)

Kulud kokku 100 000 350 000 350 000 200 000

RES 2026-2029 0 0 0 0

Puudujääk kokku -100 000 -350 000 -350 000 -200,000

1.2 Kartograafia

Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat, navigatsioonimärgid Eesti vetes)

tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest ja

SOLAS konventsiooni nõuetest. Perioodil 2026-2029 on suurimaks väljakutseks IHO S-100

standardile vastavate andmestike IHO rakenduskava järgne avaldamine. Koostatakse nii

paberkaarte kui elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse tuletatud toodete koostajatele

töötlemiseks või laetakse valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide levituskeskuse

PRIMAR platvormile, kust edasimüüjad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-

direktiivi nõuetest edastakse TRAM haldusalas olevaid hüdrograafiavaldkonna andmeid ka Eesti

geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse

koostöös RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja koostöös Rootsi Mereadministratsiooniga läbi

NAVTEX-süsteemi. Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat ja Navigatsioonimärgid Eesti vetes

avaldatakse digitaalsete väljaannetena TRAM-i kodulehel.

1.3 Laevateed

Koostöös HO, KO ja RIL-i navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval

veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LSO.

Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres,

Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit

Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad peamiselt

Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid kasutavad

peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus tuvastatakse iga-

aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal.

LSO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt

veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite

uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333 eurot iga kahe

aasta tagant (Tabel 2), kuid sellest summast pole kanali süvendamiseks viimastel kordadel

piisanud. Kanali põhja ladestub pidevalt setteid, mida eemaldatakse korralise hooldamise käigus

iga kahe aasta tagant, et parvlaevad saaksid ka madalama veetaseme korral ohutult liigelda.

Ülejäänud kanalitele on süvendamiseks raha eraldatud juhuslikult. Vajalik oleks tagada

baasrahastus täies ulatuses, et perioodiliselt hooldada kanaleid ja seeläbi tagada meresõiduohutus

kõigis üldkasutatavates veetee kanalites.

6

Tabel 2. Kanalite süvendamiseks vajalikud investeeringud 2026-2029

Laevateed 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus

Üldkasutatava veetee

kanalite hooldussüvendused

700 000 700 000 700 000 700 000 Raha eraldamine tagab üldkasutatava

veetee kanalite (Rukki, Saareotsa, Praaga ja Eesti värava) korrashoiu.

Baasrahastuse korral on võimalik hooldussüvendust vajaduspõhiselt

kavandada. Hooldatud kanalid tagavad veeliikluse ohutuse ja

parvlaevaühenduse toimimise.

Kulud kokku 700 000 700 000 700 000 700 000

RES 2026-2029 333 333 0 333 333 0

Puudujääk kokku -366 667 -700 000 -366 667 -700 000

Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2028. aastaks on mõõdistatud 85% Eesti merealast. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0.

Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede

haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike

andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei

hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral

on oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. Samuti ei ole võimalik

parvlaeval Koidula Eesti Värava kanali süvendamata jätmise korral Kallastesse dokki sõita. Kui

parvlaevaühendused katkevad, häirib see elutähtsate teenuste osutamist ja seab inimeste elud ohtu.

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon

Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine

ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab

laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ja laevaettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd

korraldab TRAM-is laevaliikluse juhtimise osakond (LJO), mis jälgib mereala Kõpust Narva-

Jõesuuni.

7

MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd.

Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid,

lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond

jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete (GOFREP) süsteemi

piirkonnaks. Laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i

direktiivis 2002/59.

HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse identifitseerimise

süsteemi (AIS) haldamises ning andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste

osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud vastav

kaldajaamade võrk. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada statistikaks, riskide

hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse

automaatselt HELCOM-i ja SafeSeaNet-i (laevaliikluse monitooring EL-i vetes) süsteemi.

Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP,

mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise

laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna ja Muuga lahel

on kasutusel lisaks AIS baasjaamadele ka radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks

laevajuhtidega Soome lahel on kasutusel VHF-raadiosidesüsteemid.

Efektiivne, ajakohane ja rahvusvahelistele standarditele vastav laevaliikluse korraldamise süsteem

loob eeldused ohutuks ja sujuvaks laevaliikluseks ning aitab vähendada kütusekulu ja ooteaega

sadamatesse ja seega ka koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse tänu laevaliikluse

korraldamise süsteemi rakendamisele ära ligikaudu 10 laevaõnnetust aastas.

Rahastamise vajadus

GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad arendamist 2027. aastal (vt Tabel 3).

AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab suurema mahuga

andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb sõnumite edastamise küberturvalisuse tase

ning võimalus tulevikus rakendada erinevaid e-navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe

edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2027-2029 aastal. Ajakohane AIS/VDES-

ning VHF-süsteem võimaldab efektiivset sidet ning andmevahetust laevade ja juhtimiskeskuse

vahel ennetamaks ohtlike olukordade tekkimist.

8

Tabel 3. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2026-2029

Kuluobjekt 2026 2027 2028 2029 Vajaduse selgitus

GOFREP-süsteemi

arendus 0 60000 0 0

EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise

vajadus, kaasnevad trahvid riigile nõuete

mittetäitmise osas.

VTS-süsteemi arendus 0 30000 30000 30000

Uue VTS süsteemi soetamine.

Hinnanguliselt lisandub 30 000 eur iga

aastasele VTS süsteemi hoolduskulule,

mis on ligi 130 000 eurot aastas.

Kulud kokku 0 90 000 30 000 30 000

RES 2026-2029 0 0 0 0

Puudujääk kokku 0 -90 000 -30 000 -30 000

Mõõdikud Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0. Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse korraldamise süsteemi käideldavus on minimaalselt 99,9 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 15 minutit maksimaalselt 15 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud Laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS/GOFREP) vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Soome laht on üks tihedama liiklusega piirkondi Euroopas. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h naftatankerite, kauba- ja reisilaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele, kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele keskustele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib nõuete eiramine sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt.

Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest

sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub

kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui

sadamate tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja

transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele,

kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiviise.

9

3. Navigatsioonimärgistus

SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab,

et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas

liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks

tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et

info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele.

TRAM haldab kokku 808 navigatsioonimärki: 675 ujuvmärki ja 133 püsimärki. Kõik tulega

püsimärgid (123) ja 135 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse

reaalajas infot. Töid ujuvnavigatsioonimärkidega korraldab RIL ja püsinavigatsioonimärkidega

TRAM. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline

Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke

hooldatakse Tallinnas, Rohukülas ja Tartus asuvates hooldusbaasides. Eesti püsimärgid erinevad nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti

ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse

arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise

maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad

ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada.

Ujuvmärkidest on kasutusel nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades

on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust

jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse

jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe).

Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil navigatsioonimärkide

ekspluatatsiooniinfosüsteemis (NME) oma hoolduse intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse.

NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine RILi poitöödega tegelevatele laevadele.

Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Seadmete

hooldusega tegeleb RIL-i navigatsioonimärgistuse üksus, ehitiste seisukorraga TRAM-i

haldusosakond.

10

Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i LSO-s regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide

käideldavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite

arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA käideldavuse

kategooriatele (Tabel nr 4). Tabel 4. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse käideldavuse arvutamine

Märgi kategooria 3 a käideldavus

1 99,8% 2 99% 3 97%

Käideldavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg

kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne käideldavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega käideldavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi käideldavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku

remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad

hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata,

tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4 navigatsioonimärki aastas

(vt Tabel 5). Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades nende tehnilist seisukorda,

olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Väiksemad investeeringud kajastuvad

real püsimärkide iga-aastased investeeringud. Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette

nähtud 300 000 eurot aastas. 2026. ja 2027. aastal on kavas kolida DGNSS-tugijaamad Ristnas

uutesse ruumidesse, kuna olemasolevad on amortiseerunud. Ühtlasi paigaldatakse samadesse

ruumidesse, kuhu tulevad DGNSS-jaamad, fiiberoptiline kaabel R-Mode-tugijaamade tarbeks – nii

Ristnas kui ka Narva-Jõesuus.

Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat.

Tabel nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse

alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset.

Tabel 5. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2026-2029

Alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning

uuendamiseks viib selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada

piisavalt kõrget käideldavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti

ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse

halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille

likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. Lisaks on tuletornid oluline

merekultuuri osa ning nende korrashoid mõjutab ka turismi arengut.

4. Jäämurre

Eestis korraldab jäämurdeteenust TRAM vastavalt meresõiduohutuse seadusele. Määruse

Jäämurdetööde kord (RTL 2004, 1, 6) kohaselt on riigi poolt teenindatavateks

sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Pakrineeme sadam, Paldiski

Kuluobjekt 2026 2027 2028 2029 Selgitus

Püsimärkide iga-aastased

investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000

1 400 000

Summa on vajalik TRAM-i

valduses olevate tuletornide

korrashoiuks

Mohni tuletorni rek 0 1 700 000 0 - Tuletorn on amortiseerunud

Pakri tuletorni rek 0 0 350 000 - Tuletorn on amortiseerunud

Sorgu tuletorn projekt+rek 80 000 600 000 600 000 Tuletorn on amortiseerunud

Keri tuletorni II etapp 1 300 000 1 300 000 - Tuletorn on amortiseerunud

Virtsu tuletorn 430 000 0 0 - Tuletorn on amortiseerunud

Ujuvmärkide soetamine 120 000 120 000 120 000

120 000 Navigatsioonipoide nõuetekohase

töö tagamine

Ujuvmärkide terasankrute

ostmine 75 000 0 75 000

-

Navigatsioonipoide nõuetekohase

töö tagamine

DGNSS-jaamade kolimine 150 000

Ristna DGNSS-tugijaama seadmete

ümber tõstmine seoses kinnistute

võõrandamisega. Rahastuseta ei saa

kinnistuid võõrandada ja tuleb

investeerida praeguse hoone

rekonstrueerimisse.

Fiiberoptilise kaabli

paigaldamine (Ristna) 100 000

R-Mode-tugijaamade ajatempli

sünkroniseerimine läbi

fiiberoptilise kaabli

Fiiberoptilise kaabli

paigaldamine (Narva-

Jõesuu) 50 000

R-Mode-tugijaamade ajatempli

sünkroniseerimine läbi

fiiberoptilise kaabli

Uute piirimärkide

soetamine 150 000

Kulude kokkuhoid tulenevalt PPA

tellimusest. Ajutise kontrolljoone

tähistus piiriveekogudel muuta

hooajalisest aastaringseks.

Navigatsioonimärgid

(kauglootsimise + Matsalu) 215 000

Kulude kokkuhoid ja meresõidu

ohutus - kauglootsimise

rakendamise eeldus ja Matsalu

veeteede ohutuse suurendamine.

Navigatsioonimärkide kulud

kokku 2 470 000 4 670 000 3 845 000

2 120 000

Baasrahastus RES 2026-2029 300 000 300 000 300 000 300 000

Puudujääk baasrahastuses -2 170 000 -4 370 000 -3 545 000 -1 820 000

Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. Pea igal aastal on

jäämurdeteenust vaja Kundas, Sillamäel ja Pärnu sadamas. Venemaale ja Valgevenele

kehtestatud sanktsioonide tõttu on sadamate kaudu veetava kauba (transiidi) maht ja

laevade arv oluliselt vähenenud. Kundas on mahud stabiilsed, aga Sillamäel ja Muugal

märkimisväärselt langenud. Pärnu sadamat külastavatel laevadel on 70% jääklass IA,

kuid jäämurdeteenust vajatakse karmide jääolude korral, mis võivad ootamatult tekkida

(rüsijää jms). Pärnus on kaubamahud jäämurdehooajal suuremad, kuna veetakse

Euroopasse küttematerjale. Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm

talve tüüpi (vt Tabel 6).

Tabel 6. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine

Pehme talv Keskmine talv Külm talv

Põhja regioonis ulatub jää

Narvast Prangli saart läbiva 25.

pikkuskraadini.

Põhja regioonis ulatub jää

Hiiumaa põhjatipus oleva

Tahkuna neemeni.

Pärnu laht on jääs (jää ulatub

Pärnust Sorgu saareni).

Liivi lahes ulatub jää Pärnust

Sõrve poolsaare tipuni.

Soome laht ja Liivi laht on

täielikult jäätunud ning

Läänemere keskosas ulatub

jää

põhjast ja idast Gotlandi

saareni (Gotlandi–Sõrve

poolsaare paralleelini).

Kuni 2025. aasta kevadeni koordineeris jäämurdetöid TRAM-i jäämurde koordinaator,

kes määras vastavalt jääoludele piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestas

nõuded jäämurdja teenust kasutavatele laevadele, sealhulgas jääklass ja masinavõimsus.

Praeguseks on need ülesanded üle võtnud TRAM-i laevaliikluse juhtimise osakond, kes

hakkab talvel 2025/2026 korraldama ka igapäevast tööd – jäämurdjate tellimuste

vastuvõtmist, karavanide koostamist ja infovahetust – läbi mereinfosüsteemi EMDE.

Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad

karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam

jäämurdja abi ei vaja. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja

regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks (Liivi laht).

2026. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus põhijäämurdjaga Botnica

ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). 2024, aastal andis TRAM lepingu Botnica

omanikfirma TS Shippinguga üle RIL-ile. Põhja regioonis vajatakse pidevalt kahe

jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning

muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist

kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt jääolude raskenemisel.

Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada kolmanda

jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega.

Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel

on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks

ning keskmisel talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest

olukorrast tulenevalt hinnata jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse

mitmeotstarbelist laeva RIL-i laeva EVA-316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille

eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu.

Jäämurdja Tarmo asendamine

Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on

jäämurdeteenuse tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja 2028. aastaks.

2023. aastal valminud TRAM-i tellitud uuringus1 tuuakse eelistatuima variandina välja

riigile uue traditsioonilise jäämurdja ostmine. Ei soovitata ehitada mitmeotstarbelist

jäämurdjat (multipurpose icebreaker) nagu Botnica: „Edu saavutamine keerukatel

offshore-turgudel opereerimisel eeldab kõrgelt kvalifitseeritud ja ärilist juhtimist.“

Hinnatakse, et riigiasutus mitmeotstarbelise jäämurdja ärilist käitamist tõhusalt juhtida ei

suuda. Sobiliku jäämurdeks mõeldud laeva maksumuseks hinnatakse 80-85 mln €. Teine

variant on ehitada jäämurdeks uus mitmeotstarbeline jäämurdja ning leida sellele ka muid

funktsioone. Sellise laeva maksumus on 100 – 120 mln €.

Rahastuse vajadus

Jäämurde baasrahastus on 5 929 000€ aastas (Tabel 7).. Seni on puudujääv osa, sh kütuse

jaoks, eraldatud vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse reservist. RIL-i jäämurret

teostavate laevadega seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes (Tabel

8).

Tabel 7. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2025-2028

Botnica kulud ilma kütuseta 2026 2027 2028 2029

Ööpäeva hind koos 3% aastase tõusuga 46 144 47 528 48 954 50 423

Lepingulisi jäämurde päevi aastas 122 122 123 122

Aastane kulu koos 3% tõusuga 5 629 568 5 798 455 6 021 363 6 151 581

Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 100 000 100 000 100 000 100 000

Kütus (miinimum, kui laev üldse väljas ei käi) 75 000 75 000 75 000 75 000

Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 850 834 6 021 105 6 245 440 6 377 126

Riigilaevastiku jäämurdekulud ilma jääta

Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 129 227 132 458 135 769 139 163

Tarmo tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud) 1 882 378 1 930 601 1 947 560 1 996 249

EVA-316 tegevuskulud (tööjõu- ja

majanduskulud jäämurde hooajal) 445 138 450 281 455 234 466 615

RIL-i laevade jäämurdekulud kokku 2 456 743 2 456 743 2 513 339 2 522 576

Jäämurde kulud kokku ilma jääta (st laevad

seisavad kai ääres) 8 307 577 8 477 848 8 758 779 8 899 702

Baasrahastus RES 2025-2028 5 929 000 5 929 000 5 929 000 5 929 000

Puudujääk baasrahastuses -2 378 577 -2 548 848 -2 829 779 -2 970 702

Teenuse mõõdik TRAM-i eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. TRAM-i ja RIL-i vahelises koostöökokkuleppes on toodud RIL-i kohustusena: jäämurde hooaja avamisel mõnes piirkonnas suundub laev jäämurde piirkonda 24 tunni jooksul.

1 Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs Uuringud | Transpordiamet

Alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud

otsetarnetele regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud

ei võimalda olemasoleva jäämurdmis võimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks

ohuks kogu Eesti majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile.

Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025-2028

ei suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et

alates 2029. aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse

osutada senisel tasemel ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on

ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega arvestada. Samade tõdemusteni jõudis ka

eelpool mainitud uuring.

5. Laevastik ja sadamad

Alates 2023. aastast on kõik riigile kuuluvad veetee hoiuga tegelevad laevad koondatud

Riigilaevastiku (RIL) koosseisu. RIL-i ülesanne on tagada oma laevade tööks valmisolek riiklike mereliste ülesannete täitmiseks. Lisaks veetee hooldusele vastutab RIL ka

lootsilaevade, väikesaarte ühendust tagavate parvlaevade ning mitmeotstarbeliste töölaevade haldamise ja käitamise eest.

RIL-i koosseisu kuuluvad järgmised väikesaarte parvlaevad: Ormsö, Virve, Soela, Runö,

Abro, Wrango ja Koidula, mille abil tagatakse regulaarne ja aastaringne ühendus väikesaartel elavatele inimestele. Lootsinduse korraldamiseks ja toetamiseks haldab RIL

lootsikaatreid ning osaleb ka uue, ristkasutust võimaldava laevastiku väljaarendamises.

RIL osutab teenuseid Transpordiametile (TRAM) ja Hüdrograafiaosakonnale (HO):

TRAM tellib navigatsioonimärkide hoolduse ja takistuste eemaldamise teenust veeteelt, HO tellib mõõdistustöödeks vajalikke laevu koos meeskonnaga. Jäämurdetöid korraldab

vastavalt jääoludele RIL-i laevastiku osakond. Samuti viiakse läbi vedusid väikesaartele ametiabi taotluste alusel.

Laevastiku koosseisu kuuluvad mitmeotstarbeline jäämurdevõimekusega laev EVA-316,

poilaevad EVA-317, Sektori ja EVA-318, sisevetel kasutatavad väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA-325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Kraanatöödeks

madalates vetes on kasutusel teeninduskaatrid EVA-326 (meri) ja EVA-327 (siseveed).

Hüdrograafilisteks mõõdistusteks kasutatakse laevu EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja, millest viimane on treileriga teisaldatav. Jäämurde teenust osutatakse laevadega

EVA-316 ja Tarmo, mida täiendavad teised laevad vastavalt ilmastikutingimustele.

RIL-i hallatav laevastik on oluline osa riikliku merendusteenuse toimimisest, mille ülesandeks on meresõiduohutuse, ühenduse ja keskkonnakaitse tagamine. Selline

mitmekesine laevastiku koosseis eeldab pidevat investeerimisvõimekust ning hooldust, et tagada teenuste katkematu toimimine, seaduslikkus ja vastavus rahvusvahelistele

standarditele. Laevastiku rahastuse vajadus

Olemasolevate laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 7), kuna

need on seotud seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal

tehakse kõikidele laevadele põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie

aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36 kuud. Selline on plaanis laevadele Jakob

Prei, EVA-317, EVA-318, EVA-320, EVA-325, Sektori ja Tarmo. Klassiülevaatuse

käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning väljastatakse klassi

nõuetele vastavuse tunnistus. Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest

soodsam, siis seda ka tehakse - 2026. aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse käigus

plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine ja laeva uuendamine.

Aastatel 2026–2029 on kavas mitmed strateegilised investeeringud (Tabel 8), mille

eesmärk on tagada riigilaevastiku võimekus, toetada kliimaeesmärkide täitmist ning

arendada kriitilist infrastruktuuri:

Uus mitmeotstarbeline laev (sh jäämurdja) on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega

investeering. Laeva kogumaksumus on 124 miljonit eurot, millest 62 miljonit on

taotletud CEF-välisrahastusena (otsus oodatav 2025. a juulis). Laev asendab 2028. aastal

eluea lõppu jõudvat jäämurdjat Tarmo. Uus alus peab olema kohandatud Eesti

jäätingimustele ning täitma nii jäämurde kui ka mitmeotstarbelisi ülesandeid. 2025. aastal

on plaan jõuda projekteerimise ja ehitushankeni.

Lootsilaevastiku moderniseerimine võimaldab kaasajastada olemasoleva laevastiku nii

tehniliselt kui funktsionaalselt. Eesmärk on suurendada koostalitusvõimet riigilaevastiku

teiste alustega, vähendada ülalpidamis- ja hoolduskulusid ning parandada laevapere ja

lootside tööohutust ja tingimusi. Uuendatud lootsilaevad võimaldavad ka ristkasutust

teiste ametkondade vahel.

Suursaarte vahelise parvlaevaühenduse tagamine on samuti prioriteetne.

Kavandatakse uue parvlaeva ehitamine, kogumaksumusega 42 miljonit eurot, millest 28

miljonit on planeeritud MOF-välisrahastusena. Projekt tagab stabiilse ühenduse Eesti

suuremate saarte vahel.

Multifunktsionaalse töölaeva maksumus on 21,998 miljonit eurot, millest RRF-

välisrahastus katab 17,42 miljonit. Laev on mõeldud mitmete ametkondade ülesannete

täitmiseks ja riigilaevastiku operatiivse võimekuse tugevdamiseks. Kallinemise katteks

on minister andnud kinnituse 4,578 miljoni euro leidmiseks.

Väikesaarte parvlaevade dekarboniseerimine on pikaajaline programm, mis toetab Eesti

kliimaeesmärke. Projekt hõlmab ühenduslaevade (Ormsö, Virve, Soela, Runö, Abro,

Wrango, Koidula) üleviimist keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Lõplik maksumus

sõltub valitud tehnoloogilisest lahendusest.

Väikesaarte parvlaevade asenduslaevade ehitus on kavandatud olemasolevate aluste

vananemise tõttu. Uued laevad tagavad püsiva ja usaldusväärse ühenduse väikesaartel

elavatele inimestele. Projekti eesmärk on asendada samad seitse alust, mis kuuluvad ka

dekarboniseerimisprogrammi.

Hundipea sadamaala arendus kuulub 2025. aastal KLIM-i TOP 3 projektide hulka ja

ootab rahastusotsust. Projekti peaeesmärk on sadamaala väljaehitamine, mis võimaldab

koondada Harjumaa piirkonna le talvehoiuks ja hoolduseks ühte riigile kuuluvasse

asukohta. Praegu renditakse selleks pindu erasektorilt, mis ei ole pikaajaliselt

kuluefektiivne. Projekti raames arendatakse välja ujuvvahendite ning

navigatsioonimärkide remondi- ja hooldusvõimekus ning tagatakse sobivad

talvehoiutingimused. Büroohoone energiatõhususe parandamine aitab vähendada

halduskulusid ja parandab töötingimusi. Osaline rahastus on planeeritud Rohuneeme

kinnistute müügist.

Tabel 8. Laevastiku investeeringud 2025-2028

Laevastiku investeeringud 2026 2027 2028 2029

JM Tarmo dokiremont 400 000 500 000

Laeva 2,5 aasta dokkimine, MOS regulatsiooni

täitmine.

EVA-316 klassiremont (eluea

pikendamine) 4 000 000

Vastavalt laeva eluea pikendamise programmile, amortiseerunud peajõuseadme

muundurite vahetus. Olemasolevad seadmed ei

suuda tagada riketeta jäämurde teenust.

EVA-316 dokiremont 300 000 300 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine vastavalt MOS nõuetele.

Jakob Prei dokiremont 250 000 300 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine.

Sektori merekõlblikkuse taastamine 100 000 200 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine.

EVA-317 dokiremont 100 000 100 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont.

EVA-318 merekõlbulikuse

taastamine/ümberehitus 200 000

Juhul, kui uut multifunktsionaalset poilaeva ei

tule, tuleb modifitseerida laeva jõuseadmeid, kuna olemasolevatele on varuosade tootmine

on lõppenud.

EVA-320 merekõlblikkuse taastamine 120 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont

EVA-325 dokiremont ja kaasajastamine 50 000 50 000

Peamasinate remont vastavalt valmistajatehase

juhendile.

Lootsilaevade uuendamise programm 2 200 000 240 000 2 500 000 3 000 000 Lootsilaevastiku moderniseerimine

Lootsikaatrite dekarboniseerimine 6 000 000 7 000 000 2 000 000 Kliimaeesmärkide täitmine.

Muude töölaevade (PPA, PäA, KeA,

TRAM, HTM) uuendamise programm 500 000 12 500 000 250 000 6 500 000 Tagada riigi veeliste tegevuste järjepidevus.

Vrakkide tühjaks pumpamise tehnilise

võimekuse loomine 267 453 633 799 606 322 145 399

Luua tehniline võimekus Eesti merealadel

olevate vrakkide ohtlikest kütustest tühjaks

pumpamiseks.

Uus rmitmeotstarbeline laev (sh jäämurdja) 62 000 000

Uus mitmeotstarbeline laev maksumusega 124

000 000, millest välisrahastus 62 000 000 € (CEF), otsus juulis 2025.

Väikesaarte parvlaevade

dekarboniseerimine 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000

Kliimaeesmärkide täitmine. Väikesaartega

ühendust tagavate parvlaevade (Ormsö, Virve,

Soela, Runö, Abro, Wrango, Koidula) dekarboniseerimse projekt. Lõplik maksumus

oleneb tehnoloogilisest lahendusest.

Väikesaarte asenduslaev 10 000 000 10 000 000

Väikesaartega ühendust tagavatele

parvlaevadele (Ormsö, Virve, Soela, Runö,

Abro, Wrango, Koidula) asenduslaeva

ehitamine.

Uus töölaev sisevetele 10 000 000 Olemasolevate töölaevade kasutusiga täis.

Uus viies parvalev 24 000 000

Suursaarte vahel parvalaev ühenduse tagamine. Kogumaksumus 42 000 000, millest

välisrahastus (MOF) 28 000 000€

Uus multifunktsionaalne laev 4 578 000

Multifunktsionaalne töölaev maksumusega 21

998 000 e, millest välisrahastusehitus (RRF) 17 420 000 €. Leping on sõlmitud ja kallinemise

osas 4 578 000 € on minister andnud välja

kinnituskirja, et puudujääv osa leitakse.

Mehitamata reostustuvastuskaater 672 131 134 426

Kaasaegne reostustuvastuse anduritega

mehitamata veesõiduk maksumusega 672 131 €, millest välisrahastus 537 705 € (RRF)

Hundipea sadamaala arendus, 400 000 550 000 2 400 000 Hundipea sadamaala arendus

Laevastiku investeeringud kokku 23 917 453 41 695 930 61 376 322 84 345 399 Baasrahastus RES 2026-202 0 0 0 0 Puudujääk baasrahastuses -23 917 453 -41 695 930 -61 376 322 -84 345 399

Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15.

Alarahastamisega kaasnevad ohud

Aastatel 2026–2029 on kavandatud mahukad investeeringud laevastiku arendusse, mille

elluviimine on hädavajalik riiklike teenuste toimimiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Nende investeeringute alarahastamine toob kaasa reaalse ohu nii mereturvalisusele, riiklikele

ülesannetele kui ka keskkonnale.

Laevade remondi ja uuendustööde edasilükkamine võib tähendada kohustuslike

klassitunnistuste kaotust, mille tagajärjel ei tohi aluseid enam kasutada. Näiteks jäämurdja

Tarmo ekspluatatsiooniaeg lõppeb 2028. aastal, kuid uue mitmeotstarbelise laeva

projekteerimine ja ehitus tuleb alustada juba 2025. aastal. Kui see jääb tegemata, ei ole Eestil

varsti jäämurdevõimekust. Samuti on EVA-316 ja mitmete teiste laevade remondid ja

dokiuuendused otseselt seotud töökindluse ja ohutusega – nende ärajätmine viib tehniliste

rikete ja kallite seisakuteni.

Lootsilaevastiku ja töölaevade moderniseerimine, sealhulgas dekarboniseerimine, on oluline

nii tööohutuse kui ka kulude optimeerimise vaates. Vananevad alused toovad kaasa suuremad

ülalpidamiskulud ja madalama töökindluse. Alarahastuse korral ei ole võimalik kaasajastada

navigatsioonimärgistuse, jääseire ja mõõdistuse teenust toetavaid laevu – riik jääb ilma

olulistest tööriistadest, mis on vajalikud igapäevategevuste tagamiseks.

Uute ühenduslaevade ja parvlaevade ehituse edasilükkamine – sealhulgas suursaarte vahelise

parvlaeva ja väikesaarte asenduslaevade projektid – ohustab transpordiühendusi piirkondades,

kus alternatiivid puuduvad. Kuna olemasolevate laevade kasutusiga lõpeb, võib hilinemine

viia olukorrani, kus ühendused on katkenud või ebausaldusväärsed.

Hundipea sadamaala arenduse peatamine seaks löögi alla kogu RIL-i kontseptsiooni: laevade

koondamise, talvehoiuvõimekuse loomise ning navigatsioonimärkide hoolduse riikliku

pädevuse tagamise. Selle asemel tuleks jätkata kallite rendilepingutega ning sõltuda hajali

asuvast kinnisvarast. Samuti jääks kasutamata võimalus tõsta energiatõhusust ja töötingimusi.

Kasutatud lühendid

AIS – Automaatne laevade tuvastussüsteem

BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon

DGNSS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem

EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem

GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem

HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

HIS – Hüdrograafia infosüsteem

HO – Hüdrograafiaosakond

IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon

IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon

IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

KO – Kartograafiaosakond

LSO – Laevateede ja sadamate osakond

NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu

NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus

NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem

NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus

MSOS – Meresõiduohutuse seadus

PPA – Politsei- ja Piirivalve amet

REK – Rekonstrueerimine

RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

RIL – Riigilaevastik

SOLAS –Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel

TRAM – Transpordiamet

VDES – VHF-andmete edastuse süsteem

VJÜ – Laevaliikluse juhtimise osakond

VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem

TRANSPORDI JA LIIKUVUSE

PROGRAMM

2026–2029

Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 4

2. Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................ 6

4. Hetkeolukorra analüüs ......................................................................................................... 11

Üldist .................................................................................................................................. 11

Raudteetransporditaristu ....................................................................................................... 16

Õhutransporditaristu............................................................................................................. 18

Teetransporditaristu ............................................................................................................. 19

Alternatiivkütuste taristu ...................................................................................................... 21

Rattastrateegia ..................................................................................................................... 22

5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2026–2029....................................................................... 22

Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ...................................................... 22

Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks............................................................ 23

Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................................ 24

Alternatiivkütuste taristu arendamiseks ................................................................................. 24

Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks ........................................ 25

Tunneli rajamiseks ............................................................................................................... 26

Ohutuse suurendamiseks ...................................................................................................... 26

Liikuvuse arendamiseks ....................................................................................................... 27

6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) .............................................................. 27

6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime .............................................................................. 27

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid............................. 29

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid .................................. 32

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................... 33

Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine .............................. 35

7. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................... 42

LISAD ....................................................................................................................................... 45

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus .......................................................................................... 46

1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .......................................................... 46

1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................................................ 46

1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid................................................................. 47

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ........................................................... 48

LISA 2. Teenuste rahastamiskava................................................................................................. 51

Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna

arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (TLAK)

Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Eestis on tagatud kvaliteetsed ning kestlikud liikumisvõimalused kõigile.

Programmi periood 2026–2029

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Transpordiamet (TRAM)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Ühisprogrammi ei ole, kuid ühistranspordi osas aitab TLAK eesmärke ellu viia ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)

1. Sissejuhatus

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgist osa on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad

liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsleri vastutusala), mis hõlmab maanteedel, raudteedel ja õhuteedel liikumiste planeerimist ja

tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist;

2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri vastutusala), mis hõlmab veeteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning

konkurentsivõime tõstmist;

3) Ühistranspordi3 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib

ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“.

Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis. Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi

eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse

programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate

ja arengukavadega.

Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist.

Samuti on transpordil tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava

aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine

on säästlikum“.

Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist.

1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut

transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning

keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele

kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt

nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke

kulutusi transpordile, energiale ja taristule.

Transpordi ja liikuvuse programm aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja

mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab

asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi ja liikuvuse programm panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Joonis 1: Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seotud programmid

Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärke viiakse ellu kuue

programmi raames:

- Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM);

- Mere ja vee programm (KliM);

- Transpordi ja liikuvuse programm (KliM);

- Ühistranspordi programm (ReM);

- Maa ja ruumiloome programm (MKM);

- Regionaalarengu programm (ReM).

4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 6 https://www.kul.ee/media/60/download

Joonis 2: transpordi ja liikuvuse programmipuu TLAK vaates

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Ühtekuuluvuspoliitika fondid Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja

Ühtekuuluvusfond (ÜF)

• Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF)

• CO2 kvoodimüügitulu

• Moderniseerimisfond (MF)

• Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF)

Võrreldes Transpordi ja liikuvuse programmiga 2025–2028 struktuurseid muudatusi

programmis tehtud ei ole.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt7.

2. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Transpordi erinevate valdkondade eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAKis, mida viiakse

ellu transpordi ja liikuvuse, mere ja vee ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste

abil.

Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest

vastutab vastava valdkonna asekantsler. Käesoleva programmi rakendamise eest vastutab

liikuvuse asekantsler. TLAK tasandil on need tegevussuuna 1 alavaldkonnad 1, 2, 4 ja 5, aga

ka osaliselt tegevussuuna 2 alavaldkonnad 3 ja 4 ning mõõdikutest: „Vähendada liikluses

7 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026):

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve;

KliM: www.kliimaministeerium.ee

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30“, „Vähendada transpordi

CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga“,

„Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%“ ja „40

aastaringset regulaarlennuliini“, „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia

osakaal transpordis 24%“ ning läbi vajaliku taristu arenduste ka „Ühistranspordi, jalgratturite

ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“.

Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise, aga

ka liikuvusreformi läbiviimise eest vastutab regionaal- ja põllumajandusminister (TLAK

tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja

jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“

mõõdikutega, kuid panustades oma tegevustega ka tegevussuuna nr 1 mõõdikusse „Transpordi

energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“) läbi ühistranspordi

programmi rakendamise.

Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime tõstmise eest vastutab merenduse ja

veekeskkonna asekantsler mere ja vee programmi rakendamisel (TLAK tasandil on see

eelkõige tegevussuuna nr 1 alavaldkond nr 3 „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik

meretransport“ ning mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema

kogumahutavusega) – 360 laeva“, kuid panustades ka tegevussuuna mõõdikusse „Transpordi

energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“).

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärk: Eestis on tagatud kvaliteetsed8 ning kestlikud liikumisvõimalused kõigile.

TUV mõõdik Trend 2024*

(tegelik)

2025 (sihttase

)

2026 (sihttase

)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2029 (sihttase

)

Transpordi CO2- heitkogused9, kt CO2 ekv

(sh Eesti 2035 mõõdik: Kasvuhoonegaaside

heitkogused

transpordisektoris (sihttase 1700 kt CO2 ekv)

↘

2437,77 ** kt

CO2 ekv

(2023)

2231,18 ** kt

CO2 ekv

2194,98 ** kt

CO2 ekv

2150,77* * kt CO2

ekv

2119,69* * kt CO2

ekv

2090,94 ** kt

CO2 ekv

8 Kvaliteetsete liikumisvõimaluste all mõeldakse, et need on kasutajate jaoks mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired ja

nutikad. Mugavus kätkeb endas alates taristu füüsilisest mugavusest, kaasavusest (ruumikvaliteet) kuni sobiva ajagraafiku ning marsruudini välja ÜT puhul (ReMi programmis). Ligipääsetavus tähendab, et taristu on kasutatav kogu elukaare vältel (8–80

printsiip) ning kõigile inimestele, vaatamata nende füüsilistest või vaimsetest eripäradest. Ohutus kätkeb endas standarditel e

vastavat ohutut füüsilist taristut (nt LOP, ohutud raudteeülesõidud jmt). Kiire tähendab eelkõige, et fookuses on aegruumiliste

vahemaade vähendamine (nt raudteekiiruste tõstmine, 2+1 maanteed, mugavad ja ajagraafikus ümberistumisvõimalused).

Nutikus transpordis – alates muutuvteabe liiklusmärkidest, ühtsest piletisüsteemist, eMCR, kaubadroonidest jmt ning lõpetades 5G-ga varustatud maanteetaristu ja isesõitvate autodega. 9 Allikas: EKUK

TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga, s.o 1700 kt CO2 ekv 2035)

Transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. Transpordi alla kuuluvad siseriiklik lennundus, laevandus, raudtee ja maanteetransport. KHG vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ ettepaneku10 järgi tuleb vähendada ESR sektorite11 (sh transpordi) emissioone 2030. aastaks –24% (sektoriüleselt).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest, jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning väikesemahulisest energiatootmisest tulenevat KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga kokku 24%. Panuse jaotamine sektorite vahel on liikmesriikide enda otsustada. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (detsember 2024 seisuga) on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2022. aastaga. Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 prognoositav transpordisektori heide EKUK 2025. aasta kevadprognoosi alusel ca 2028,10 kt CO2 ekv. Euroopa Liidu määrusest tuleneva CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset vajadust hakata puudujäägi katmiseks teistelt liikmesriikidelt üle jäävaid ühikuid soetama. See on lisakoormus eelarvele olukorras, kus kärbete tingimustes on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Arvestades seniseid tarbijate suundumusi, on transpordisektoris muutus paremuse poole väga raske tulema, kuid trajektoor vastab siiski TLAK sihile.

Programmi mõõdikud Trend 2024

(tegelik) 2025

(tegelik)

2026 (sihttase

)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2029 (sihttase

)

Üleeuroopalisse transpordivõrgustiku (TEN- T) põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele, %12

↗ 26% 27% 27% 33% 43% 44%

Osakaal on arvestatud TEN-T põhivõrgu Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõikude kogupikkuse 302 km suhtena ja seal ei eristata erinevaid teid.

P.S. arvestusest on väljas Uulu–Ikla põhivõrgu lõik, sest selle liiklussagedus on oluliselt madalam ülejäänud põhivõrgu teedest ning oleme otsustanud sellele küsida erandit.

Valminud ja toetava taristuga Rail Baltica põhitrassi muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, %13

↗ 17% 31% 60% 74% 100% 100%

10 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra

ehk 2030. aastaks. 11 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 12 Allikas: Transpordiamet 13 Allikas: Kliimaministeerium

Rail Baltica Eesti osa valmiduse % näitab, kui palju põhitrassi muldkeha ning sellega kaasnevat taristut on valmis ehitatud. % leitakse ehitatud km pikkuste ja eelarve kasutamisega koosmõjus.

2028. a sihttase 80% tuleneb sellest et Lõuna-Pärnumaal ei ole selleks ajaks muldkeha valminud.

Ehitustempo on alguses kiirem olemasolevate vahendite tõttu, uue EL eelarve perioodi algus (2028+) venitab mõnevõrra kasutatavate vahendite kättesaadavust.

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2024. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3 ** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk

olemasolevate meetmetega).

3. Rahastamiskava

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029 Transpordi ja liikuvuse programm -544 626 205 -829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime -544 626 205 -829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506

Programmi tegevus 1.1: Raudteetransporditaristu arendamine ja

korrashoid

-409 602 664 -680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532

Programmi tegevus 1.2: Õhutransporditaristu arendamine ja

korrashoid

-12 633 498 -16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409

Programmi tegevus 1.3: Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

-70 164 659 -69 944 773 -101 894 554 -82 379 398 -54 459 791

Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja säästliku

transpordisüsteemi arendamine -52 225 384 -62 497 338 -54 590 702 -48 589 928 -35 329 774

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta

Transpordi

ja liikuvuse

programm

Ülekantavate

summa

(piirmääraga

vahetus)

2025. a

riigieelarve I

p.a seaduse-

muudatused

2025. a

riigieelarve

II p.a

seaduse-

muudatused

VV

reservide

eraldised

Lõplik 2025.

a programmi

tegevuste

eelarve

Selgitused

Raudteetrans-

porditaristu

arendamine ja

korrashoid

-35 738 -69 657 -10 110 -35 136 748 -409 602 664 Ülekantavad

vahendid on

avaldatud KLIM

kodulehel

Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Reservist

eraldatud

vahendite

käskkirjad ADRist

nr 22 ja nr 50 ja nr

88

II PA Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Õhutrans-

porditaristu

arendamine ja

korrashoid

-27 009 -32 353 779 -2625 -12 633 498 Ülekantavad

vahendid on

avaldatud KLIM

kodulehel

Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Reservist

eraldatud

vahendite

käskkirjad ADRist

nr 22

II PA Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Teetrans-

porditaristu

arendamine ja

korrashoid

-2 197 698 1 227 721 1 742 414 -2 625 -70 164 659 Ülekantavad

vahendid on

avaldatud KLIM

kodulehel

Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Reservist

eraldatud

vahendite

käskkirjad ADRist

nr 22

II PA Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Ohutu ja

säästliku

transpordi-

süsteemi

arendamine

-545 024 -2 570 479 -1 675 647 -2 326 564 -52 225 348 Ülekantavad

vahendid on

avaldatud KLIM

kodulehel

Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

Reservist

eraldatud

vahendite

käskkirjad ADRist

nr 22 ja nr 56

II PA Seaduse

muudatuse info

on Riigi Teatajas

4. Hetkeolukorra analüüs

Üldist

Programm panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja

liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic

rahvusvahelise raudteeühenduse väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku

elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi

toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide

nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab lähiaastatel

väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate

kasutuselevõtuks.

Positiivsed arengud

• Raudteede juures 2024. aastal jätkati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu

raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu

elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul

reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse

rekonstrueerimist.

• Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS

Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud.

• Maanteede puhul viidi 2025. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1327

km-l teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete

ehitust). Ehitati 4 km ulatuses 2+2 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti ja remonditi 12

silda. Teostati remonttöid 1323 km-l teelõikudel. Ehitati ümber 9 liiklusohtlikku kohta.

• 2024. aastal vähenesid hukkunutega jalakäijaõnnetused. Positiivse trendina on

vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate

laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus

liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste.

• Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta,

millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud.

• Rail Baltica ruumiline planeerimine: 2018. aasta veebruaris kehtestati Rail Baltica

koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Riigikohus tühistas 2020. aasta mais

osaliselt Pärnu maakonna planeeringu keskkonnakaalutlustel, uut planeeringulahendust

tutvustati 2024. a ja uus trassikoridor kehtestati 1. aprillil 2025.

▫ Maa omandamine Rail Baltica tarvis: 2025. aasta lõpuks on omandatud üle 920

maaüksust eraomandist, 58 üksust munitsipaalomandist ja 154 riigivalitsemisel

olevatest maadest. Trass läbib Eestis 1264 katastriüksust, mis tähendab et üle 90% oli

2025. a lõpuks omandatud. 2025. a alustati järel maakorraldusega Rail Baltica raudtee

aluse maa osas. Keskkonnamõjude hindamine on lõppenud kaheksal lõigul üheksast.

▫ Kogu Rail Baltica trass Ülemistelt – Iklani sai 2025. a kaetud ehituslepingutega

alusehituse valmimiseks.

▫ Allianssleping: Rail Baltic Estonia OÜ sõlmis 16. mail 2025 raudtee ehitustööde

lõpetamiseks Allianss hankelepingud, mis on projekti elluviimise mudel, kus projekti

võtmeosapooled – tellija, projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise

eesmärgi nimel. See tähendab, et nad jagavad vastutust ja riske, töötavad ühtse

meeskonnana ning teevad otsuseid alati projekti terviklikku kasu silmas pidades.

Eesmärk on saavutada parim võimalik tulemus nii kvaliteedi, ajakava kui ka

kuluefektiivsuse osas. Lepingute maht kokku on hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid

strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise

lisavõimalusega võib kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.

Transpordi valdkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027:

• 2024. aasta lõpuga on vajalikud raudteemaad omandatud ning valdav osa

rekonstrueerimistööd ja õgvendused teostatud, Aegviidu–Tapa–Tartu suunas valdav osa

kontaktvõrgust valmis ehitatud ja fookus läheb peamiselt Jõgeva–Tartu vahelisele

lõigule. Veoalajaamade ehitus Tapal ja Jõgeval on käimas ning lisaks käivad sellel liinil

ka autotrafopunktide ehitustööd. Lagedi–Aegviidu lõigus on Lagedi–Raasiku

kontaktvõrk uuendatud ja käivad järeltööd. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimiseks on

leping sõlmitud ja algamas on tööprojektide koostamine. Liitumislepingud

veoalajaamade toideteks Eleringiga on sõlmitud. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul on

2024. aasta lõpuks kogu mahus teostatud pealisehituse tööd, uued raudteeülesõidud,

valminud uus ooteplatvorm Keavas ning vähesel määral on rajatud ohutuspiirdeaedu.

Lelle jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud koos uute pöörmete paigaldusega,

ehitatud uus ooteplatvorm, teostatud turvangu- ja sidetööd. Rapla jaamas on kõik

jaamateed rekonstrueeritud, pöörmete paigaldamiseks 2025. aastal on ettevalmistused

tehtud, rekonstrueeritud on Rapla sild, ning teostatud on turvangu- ja sidetööd.

• 2025. aastal lõppesid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu ja riigitee

nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõikudel. Riigitee nr 4

Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu 2+2 teelõik avati liiklusele 19. august 2025.

Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekti eelarvest on 2025. aasta lõpuks

välja makstud 77% ning tegevustega jätkatakse 2027. aasta lõpuni. 2024. aasta seisuga

on rekonstrueeritud 57 teeilmajaama ning paigaldatud 38 uut ilmajaama uude asukohta.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused

on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged

sõiduautode läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona

soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale autole, mida osaliselt hakkab

alates 2025. aastast mõjutama säästvamate sõiduautode omamist soodustav sõiduautode

registreerimistasu ja aastamaks. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb

kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2)

võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10–

15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).

Joonis 3. Transpordisektori kütusetarbimine 1990–2023 (EKUK)

• 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas (2023. a 34,9% ning 2024. a 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu

vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%, 2024. a 5,9%), mitte auto osakaalu

vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 59%-lt 2023. aastal

59,1%-le 2024. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate

liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt

panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

Inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine) mõjutab

ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel

ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui

maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust

soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema

sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga

kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.14

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele

nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste

sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega

piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode

kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt

konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete

14 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika ja statistikaameti andmebaasi tabel: TT230

arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega.

Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a

vaid 2,7 % (aasta varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti

suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse

kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades

välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate

piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027

on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine

suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga

tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF

toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede

põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud.

Säästvate liikumisviiside osakaalu suurendamiseks ja autostumise vähendamiseks on

oluline, et Tallinn ja Tartu, kui üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)

linnatranspordisõlmed, koostöös funktsionaalse linnapiirkonna omavalitsuste ja riigiga

võtaksid vastu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava hiljemalt 31. detsembriks 2027,

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse15 (EL) 2024/1679 artiklile 41.

• Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne

taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi

multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti rongide läbilaskevõime

suurendamiseks. Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille

eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust.

Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt kasutussagedusest kas varustada täiendavate

ohutust tagavate seadmetega või ehitada mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid

järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist tasemel 2–3 miljonit tonni aastas,

reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. Raudteetaristu elektrifitseerimise

ajakava hilinemine on tekitanud 2025. aastaks olukorra, kus Eesti soetatud ja tarnitud

uusi elektrireisironge pole suudetud tähtaegselt kasutusele võtta, mistõttu kannatab ka

ühistranspordi konkurentsivõime tõstmine.

• Rail Baltica osas on vastavalt TEN-T määrusele TEN-T põhivõrgu raudteeühenduse

valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus

väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk

saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm raudtee

ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks.

Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse Rail Baltica ehitamine lähtudes

prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi projekti kogu mahus välja ehitamiseks.

Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene

ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uue raudtee kaudu ühendatud), mis

vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h,

raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2).

Samuti saab alustada trassil kohaliku reisirongiühendusega.

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401679

Eestisse jääval Rail Baltica lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning

opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk ehituse esimese etapis

järgmised meetmed: Eesti osas valmis 2023. a strateegia, kuidas tagada raudtee

valmimine 2030. aastaks. Esmalt rajatakse Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni

Läti piirini muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu

vajalik tulevad esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka

möödasõidukohad, et kaubarongid saaks kiiremaid reisironge mööda lubada nagu ka

ülesõidud, ökoduktid ja teised ristumised.

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas

valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite

probleemid ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas

pakkumise vastavust nõudlusele. Suurem osa lennunduse mahtudest ületas pre-COVID-

19 eelse aja. Eesti lennundussektor on muutnud ärisuundi ja –mudeleid pärast

valdkondlike sanktsioonide ulatuslikku kehtestamist 2022. aastal seoses sõjategevusega

Ukrainas. Kuivõrd ka kogu Kesk-Euroopa on nõudlusega ületanud varasemaid tippe,

kohtas 2024. aastal taas puudust ka lennujuhtide seas, mis ei võimaldanud sesoonset

nõudlust katta. Eestis ei ole seni lennujuhtide puudust tekkinud, ent 2025. aasta mahud

võivad oluliselt kasvada seoses ülelendudega, mis võib mõjutada ka aeronavigatsiooni-

ja lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajaliku personali arvu ning koolitus- ja

järelekasvuvajadust. Lennujuhtidest enam võib valdkondlikult suurem nõudlus tekkida

lennundustehnilise personali järele, sh tehnikud, insenerid, IT-spetsialistid. Tervikuna

on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel

kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka

välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete

allhankijate järele.

▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina sõjaga on mõjutanud Eesti õhuruumi

regulaarsete kasutajate arvu negatiivselt (Euroopa päritolu ettevõtted ei kasuta Vene

Föderatsiooni õhuruumi). See kogumis pikendab lennuteekonda Aasiasse, ent samal ajal

võimaldab Aasia ettevõtetel ära kasutada konkurentsieelist sama õhuruumi läbimiseks

kiiremini. See on tõstnud ka Eesti õhuruumi kasutajate arvu alates 2024. aasta 2.

poolaastast.

▫ Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa ka 2632

registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga

on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 20%. Märkimist väärib ka neutraalvete

kohal olev sage lennuliiklus, mida kasutavad õhusõidukid lendudel Kaliningradi ning

teiste Vene Föderatsiooni piirkondade vahel ilma ELi õhuruumi kasutamata. Selliste

lendude teenindamine sõltumata sanktsioonidest on tsiviillennunduse

ohutusregulatsiooni tõttu kohustuslik ning vältimatu, ühtlasi toimuvad paljud sellised

lennud lennuplaanideta ning on teatavaks ohuks muule lennuliiklusele ja nõuab oluliselt

suuremat tähelepanu Eesti lennujuhtidelt lennuliikluse ohutuks korraldamiseks.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud, mis oli 2025.a üle 20%-i väiksem

kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja

ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2025. aasta töömaht ca 40% väikesem

võrreldes 2021. aastaga.

▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 217 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks

remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning

likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta

jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 137 miljonit eurot aastas, mis on

ca 63% vajalikust rahastusest ning võimaldab vähesel määral pidurdada teede

seisukorra halvenemise tempot. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine

on oluliselt kulukam kui selle hoidmine.

▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele

vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS

määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele

katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 150 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on

arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 120 miljonit eurot aastas. Rahaline

puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.

• Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2022−2024 keskmisena

maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55, 2020−2022 keskmisena

55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Kuigi

liiklusohutusprogrammi 2024. aasta eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate

ohutuse tagamise osas täideti, ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja

jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. Liiklusohutusprogrammi

(LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu

maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Kuna kahe aasta (2023 ja 2024)

hukkunute summa on juba 128 mis tähendab, et LOP 2023−2025 eesmärgi saavutamine

ei ole kuidagi võimalik.

Raudteetransporditaristu

TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes

maanteetranspordiga. 2023. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 12% kõigist

kaubavedudest. Raudteekaubaveo osakaal on võrreldes maanteetranspordiga iga-aastaselt

vähenenud. Suuremad muutused veomahtudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene

suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas, mistõttu on ida-

lääne suunaline kaubavedu kolmandate riikidega vähenenud alla 1 miljoni tonnini aastas. Seda

ei ole suutnud asendada ka põhja-lõuna suunalised veod, kuna tulenevalt erinevast

rööpmelaiusest Lääne-Euroopaga ei konkureeri kaubavedu ajaliselt teiste transpordiliikidega.

Eesmärgi saavutamine sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja

ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka selle projektiga kaasnevast täiendavast

kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi

olemasoluks, mida saab kasutada nii kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada

selliselt, et tekiks modaalnihe raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks

tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid

veondusettevõtetega. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–

Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti

maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil oleks võimalik aastas

kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Kauba raudteedele suunamist takistab

üldjuhul ka mittekonkurentsivõimeline hind, s.o veotariif ja infrastruktuuri kasutustasu kokku.

Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning piisava

turunõudluse korral on raudteeveoettevõtjatel eesmärgiks käivitada regulaarne raudtee

kaubarong kolme Balti riigi vahel olemasoleval 1520 mm taristul.

2024. lõpuks on kõik kolm Balti riiki täpsustanud Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks

võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite

mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse,

valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub

ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada

sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm raudtee ehitamise ja sellele

avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks

eesmärgistatakse ehitamine lähtudes etappidest, jätkates samal ajal ettevalmistusi kogu mahus

välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib

piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud),

mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee

on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega.

Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine 1520 mm

raudteel. Selleks on pooleli raudteede õgvendamine, allesjäänud puitliipritega teelõikude

remontimine ning Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel raudtee elektrifitseerimine. 2023. ja

2024. aastal rekonstrueeriti Rapla–Lelle lõiku, tööd lõpetatakse 2025. aastal ning kiirus 160

km/h saavutatakse 2026. aastal. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu

konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja

luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti

reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust.

2023. aasta märtsis valmis MKMi tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“,

mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille

kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga

tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt :

liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni

160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti

valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Soodevahesse. Taktipõhisusest

rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid

ca 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on 20 miljonit aastast rongireisijat aastal 2035.

Viimase saavutamiseks oleks vajalik teha ka taristu muudatusi.

Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal on suurim. Olulised

on nii rongi- ja bussiliikluse ning rattateede võrgustiku omavaheline sidumine, aga ka

üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine, mida veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti

välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi käigus. Analüüsi

tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt

keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km).

Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat

tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide

ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib hinnanguliselt kesta 6 aastat.

26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo

Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise

transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise

memorandumi (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome

transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad KliM, Soome Transpordi- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub

kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist ning 2024. aasta kevadel Helsingis.

Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud ka muudetud üleeuroopalise transpordivõrgustiku

ehk TEN-T määruse kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T uuendatud määrus

kinnitati 13. juunil 2024. a. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering

(REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi maksumus on 10 miljonit eurot.

Õhutransporditaristu

TLAK mõõdik: aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame

ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et

suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste

kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused

ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline

jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest.

2024. aastal teenindasid Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu

lennujaamad pea 3,6 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama läbis 3 491 677 reisijat, mis on läbi

aegade parim tulemus. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv Tallinna lennujaamas 18%.

Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest

44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea

kolmandik reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1%), Riiga (9,6%),

Helsingisse (9,5%) ja Frankfurti (9,3%). Kõige rohkem reisijaid teenindasid airBaltic (26,6%),

Ryanair (18%), Lufthansa (10,2%) ja Finnair (8,7%). Aasta jooksul toimus Tallinna

lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas ning

aastaseks kasvuks 11%. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja

võimekusest, sesoonsest reisijate huvist ja nõudlusest, reisisihtkohtade atraktiivsusest,

lennuettevõtjate plaanidest, õhusõidukite kättesaadavusest ja hoolduse järjekordadest. Seetõttu

kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga.

Lennundust mõjutas 2024. aastal Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas hoides jätkuvalt

ülelendude taseme ligi 30% madalama võrreldes pre-COVID perioodiga. Kuigi lennuettevõtete

käibed ja reisijate numbrid on kasvanud, mõjutas õhusõidukite hooldusäris valitsev varuosade

puudus ja hoolduse ajatamine reaalset teenuse osutamist. Eestis olulisi hilinemisi erinevalt

Kesk-Euroopa ülekoormatud õhuruumist ei esine. Vene Föderatsiooni vastaste valdkondlike

sanktsioonide kohaldamine jätkub eesmärgipäraselt, mis on muutunud valdkonna ettevõtete

ärimudelit ja tegutsemist välisturgudel nii allhankija kui vahetu teenusepartnerina.

Probleeme on põhjustanud globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi häired lennunduses, mis

mõjutasid Tartu−Helsingi lennuühenduse toimimist, aga tekitavad teatavaid probleeme lendude

juhtimisel kõrgustel üle 3 km. Lennuühenduste nõudlus jätkab kasvu, sh reisijate usaldus on

taastunud ja võimalused Tallinnast lennata on kasvutrendiga. 2024. aastal otsustas

Kliimaministeerium toetada aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam üleminekut alternatiivkütuste

taristu uuenduste realiseerimist kogusummas 14,40 mln eurot perioodil 2024−2027.

Teetransporditaristu

TLAK mõõdik: Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra

kolme aasta keskmisena16.

Eesmärgiks seati, et aastate 2022–2024 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte enam kui 42 inimest. Kolme aasta (2022–2024) keskmisena hukkus 59 (piirarv 42) liiklejat. Eesmärk

hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti. 3-aasta keskmisena ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada.

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist liiklussurmade arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb saavutamata.

3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu

vähenemise osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ja olulise mõjuga tegevuste rakendamise viibimine ei ole võimaldanud tagada vajalikku

ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid riskikäitumisest loobuma.

Joonis 4. Liikluses hukkunud osalejate lõikes, 2022–2024 keskmine.

16 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei

ületaks 187

Tuleb tõdeda, et liiklusohutuse tagamiseks rakendatud meetmed pole olnud piisavad.

LOP 2026–2035 eesmärkide seadmisel tuleb tagada kooskõla riigi strateegiliste

arengudokumentidega, mis kehtivad arengukava jõustumisel, sealhulgas horisontaalsetest

arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja transpordipoliitika eesmärkidega.

Elluviimiskava peaks olema kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning rulluv, mis tähendab, et

igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Detailsuse astet vähendatakse

ja kajastatakse vaid reaalse mõjuga tegevusi. LOP2035 prioriteediks on vähekaitstud liiklejad,

käitumisharjumuste muutmine ja jätkusuutliku liikuvuskultuuri tõus, kõrge riskitasemega

olemasoleva taristu ajakohastamine ja sellel liiklemise kõigile ohutumaks ja ligipääsetavaks

muutmine ning uute liikumisviiside ohutu integreerimine olemasolevasse liikumisruumi.

Sihttasemeid on võrreldes varasemate aastatega korrigeeritud lähtuvalt tegelikust liiklusohutuse

olukorrast ja olulise mõjuga tegevuste elluviimise tasemest (viidud kooskõlla LOP35 ja LOP35

elluviimiskava 2026–2029 eelnõuga). Seetõttu on lähiaastatel prognoositav sihttase kõrgem

võrreldes 2025–2028 transpordi ja liikuvuse programmis prognoositud sihttasemetega.

Joonis 5. Liikluses hukkunud ja raskesti vigastatute arvu vähendamise kolme aasta

keskmised prognoositavad arvväärtused.

Allikas: Transpordiamet

Seoses teehoiu ebapiisava rahastusega ning viimaste aastate (sõda, energiakriis, inflatsioon)

hinnatõusust tulenevalt on rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul kriitiline.

RES 2026–2029 alusel teehoiuks eraldatud vahendite maht on küll eelmise perioodiga

võrreldes oluliselt suurenenud, kuid sellegi poolest on ohus TEN-T põhivõrku kuuluvate

maanteede Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tallinna–Tartu lõigu ja Tallinna–Pärnu–

Ikla tee Tallinna-Pärnu-Uulu lõigu väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruses (EL) 2024/1679 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja

keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

Riigiteede võrgu seisundi säilitamise eesmärki on korrigeeritud, sest senist taset ei ole praeguse

teehoiu rahastamise juures võimalik hoida. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad arvestatava

liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole võimalik

planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada

liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut.

2025. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41%

ulatuses (hõlmab 71 km 174 km kogupikkusest) ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõik 8% ulatuses

(kokku 10km 129 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu–

Ikla maantee Uulu–Ikla lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt TEN-T määruse kohaselt

erandit. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on kantud pärast

Venemaa agressiooni Ukraina vastu Euroopa Komisjoni ettepanekul üldvõrgu teeks, mille

nõuetele vastavuse valmimise tähtaeg on 2050.

Alternatiivkütuste taristu

Eestis oli kehtestatud 100 km kütusekulu hinna süsteem vastavalt Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusele (EL) 2018/732, 17. mai 2018, alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise

ühtse metoodika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/94/EL kohaselt.

Selleks, et tanklates kuvatud hinnad oleksid võrreldavad ja informatsioon lihtsasti kättesaadav,

on registriandmete põhjal võimalik genereerida „keskmiste sõidukite“ kütusekulusid ja neid

korrutada vastavalt reaalajas tanklates müüdava kütuse hinnaga. Keskmised autod on Eestis

kõige rohkem müüdud autod (suurustes väike, keskmine ja suur). Uus hindade kuvamise

süsteem on korraldatud QR-koodi lahendusena, mis peab olema paigaldatud Eesti mehitatud

tanklates selgelt nähtavas kohas, et tarbija saaks soovi korral informatsioon lihtsasti kätte.

Erasektor on pidevalt kaasatud alternatiivkütustega seotud arengutes ja riigi plaanidesse.

Koostöö on viljakas, erasektor on aegsasti teadlik võimalikest tulevatest kohustustest ning riigil

on ülevaade erasektori arengutest ja probleemidest.

Eesti rattastrateegia 2040 kavand

2023. aastal alustati esimese riikliku rattastrateegiakoostamist, et suurendada aktiivsete

liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Rattastrateegia

kavand17 valmis juunis 2025.

Rattastrateegia 2040 peaeesmärgiks on rattakasutuse oluline suurendamine igapäevases

liikumises, mis on strateegia kavandis sätestatud 13% liikumiste osakaalu eesmärgina.

Strateegiakavandile on koostatud selle elluviimise tegevuskava 2025–2029.

Strateegia läbivateks põhimõteteks on rattaga liikujate võrdne ja õiglane kohtlemine, kus

rattakasutust nähakse võrdväärse liikumisviisina ja samas võetakse neid arvesse kui

vähemkaitstud liiklejaid. Arvestatakse kasutajate erinevustega – rattataristu peab sobima nii

lastele kui ka eakatele ning olema mugav aastaringselt. Planeerimisel arvestatakse nõudluse

potentsiaali, lahendades esmalt kõige olulisemad lülid asulates ning luues seeläbi järjest

terviklikuma taristuvõrgustiku. Taristu peab olema sujuvalt ühendatud ühistranspordiga ning

kavandamine toimub koostöös eri osapoolte ja taristuomanikega.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2026–2029

Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos

indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega.

Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• Eesti on Rail Baltica elluviimiseks 2025. a septembri detsembri seisuga saanud Euroopa

ühendamise rahastust (CEF) MFF 2014–2020 ja MFF 2021–2027 raames vahendeid kokku

ca 899,6 mln eurot. Taasterahastust (RRF) (2021–2026) on eraldatud vahendeid 84,6 mln

eurot (nt Vanasadama trammiliin, Kangru liiklussõlm, Ülemiste ühisterminali ehitus jm).

EL struktuurifondide vahenditest moodustatud REARM fond 107,9 mln eurot (Ülemiste ja

Pärnu terminalid ning hooldusdepoo). Euroopa Liidu CO2 enampakkumissüsteemist

saadavat tulu on kavandatud RB projekti rahastamiseks 693,3 mln eurot, sellest 207,9 mln

eurot CEF rahastuslepete Eesti-poolse omapanuse katmiseks ning 384,4 mln täiendavalt

raudtee ehituseks, 51 mln eurot hooldusdepoo rajamiseks ja 50 mln eurot regionaalrongide

17 https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-liikluskorraldus/liikuvus/eesti-rattastrateegia-2040

soetamiseks, mis moodustab 50% regionaalveeremi investeeringust. Riiklikku

kaasfinantseerimist on kokku kavandatud 133 mln eurot, mh Ühtekuuluvusfondist

rahastamisel omafinantseeringu katteks 10 mln eurot ja OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali

suurendamiseks 45 mln eurot, samuti iseseisvaks täiendavaks rahastamiseks 73,4 mln eurot.

Täpsem ülevaade Rail Baltica projekti rahastamisest on leitav 2026. aasta riigieelarve

seaduse seletuskirjas lisast 5.

• AS Eesti Raudtee jätkab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel

2025–2028 kogusummas 226,177 miljonit eurot (sh SF 85%), millest Tapa–Narva ja

Tallinna–Tartu suunal 2026. aastal eeldatavas mahus 65,241 miljonit eurot. Lisaks

eeltoodule läheb aastatel 2025–2028 elektrifitseerimisse 48,045 miljonit eurot CO2

vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid.

• 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise,

kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. Lisaks soetatakse kuus elektrirongi CO2

vahendite arvelt summas 56,2 mln eurot.

• SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja

Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused

tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 93,007 miljonit eurot. Aastal 2026

eeldatavas mahus 12,867 miljonit eurot.

• Jätkuvalt oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime

suurendamine ja osaline rekonstrueerimine, mille ehitustegevused seoses vahendite

puudumisega edasi lükkuvad.

• Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava

tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise

vahenditest, millest 2026. aastal eeldatavas mahus 12 miljonit eurot.

Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse

tegevuskulude katmiseks, 2026. aastal summas 7,364 miljonit eurot.

• Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks:

Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel

regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse

käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude

teenindamiseks, 2026. aastal summas 1,897 miljonit eurot aastas.

• Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space)

ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga

eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus

tagatakse 2030. aastaks. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid

autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide

arendamiseks ning testimiseks.

• Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika

leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate

konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.18

• Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud

seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel19 .

• Aprillis 2025 alustati lennundusseaduse ja sellega seotud õigusaktide revisjoniga

eesmärgiga analüüsida probleemkohti koos avaliku ja erasektori esindajatega erinevates

lennunduse valdkondades ning koostöös välja töötada konventsionaalsetest nõuetest lähtuv,

kuid tänapäevastele vajadustele vastav regulatsioon.

Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• Riigiteede hoiuks on perioodil 2026–2029 kokku kasutada 1,028 miljardit eurot, sellest

2026. aastal 281,4 miljonit eurot.

• Aastatel 2026–2029 ehitatakse neljarajaliseks Libatse–Nurme teelõik, kogumaksumusega

124 miljonit eurot ja 2026 aastal rajatakse Värska–Ulitina maantee ümbersõit (nn Saatse

Saapa) kogumaksumusega 2,6 mln eurot.

• Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise

projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2026. aastal 0,3 mln

eurot.

• Aastatel 2025–2027 ehitatakse CEF Military Mobility rahastuse toel neljarajaliseks

Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva–Konuvere teelõik, kogumaksumusega 79 mln eurot,

millest CEF poolne finantseering on 39,5 mln eurot.

• Aastatel 2026–2028 on kavas EL ühtekuuluvusfondi vahendite toel ehitada neljarajaliseks

Tallinna–Pärnu–Ikla teel ja Konuvere–Päärdu teelõik ning Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

teel Käsukonna–Imavere (sh Paia ristmik) teelõik.

• 2027. aastal on kavas alustada Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Mäo–Käsukonna

teelõigu neljarajaliseks ehitamisega.

Kohalike teede arendamiseks:

• Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015.

a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” 2026. aastal kokku 29,3

mln euro ulatuses.

Alternatiivkütuste taristu arendamiseks

• 13. septembril 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2023/1804, milles

käsitletakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu (AFIR). Eelpool nimetatud kohustuste

täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme

ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on

kavas ellu viia aastatel 2025–2028 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2

18 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on Kliimaministeeriumi roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud

kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks globaalselt,

sh Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid

lennumiile. 19 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele.

vahenditest, sellest 2026. aastal ca 9 mln eurot (lennujaamad). Koguprojekti raames

investeeritakse Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks 9,3

miljonit eurot ning Tartu, Kärdla, Kuressaare ja Ruhnu lennuväljade ja terminalide

rekonstrueerimistöödeks 5,1 miljonit eurot (kokku 14,4 miljonit eurot)20, 5 miljonit eurot

on planeeritud raskeveokite laadimistaristu loomiseks (aastatel 2027 ja 2028) ning 1 miljon

eurot on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kavandatava elektritõukerataste

laadimistaristu meetme jaoks.

• Kliimakindla majanduse seaduse raames valmis 2025 aasta kevadel

"Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja

tasuvuse analüüs", mis andis tervikülevaate, kuidas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL nõudeid Eestis

nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta.

• 2024. aastal avati alternatiivkütuste taristu arendamise meetme esimene taotlusvoor

kütuseettevõtjatele ning 2025. aastal on avamisel teine taotlusvoor, mida rahastatakse

CO2 vahenditest 5 miljoni euro suuruses mahus. Toetuse eesmärgiks on arendada 2026.

aasta alguseks välja 15% TEN-T võrgul (193km) 2 elektriliste raskeveokite laadimisparki,

2x1400 kW, et täita AFIR raskeveokite laadimistaristule esitatud nõudeid. Skeemi kaastakse

erasektor, kes hakkab teenust pakkuma. Kliimaministeeriumi loodud toetusmeetme näol on

erasektoril võimalik esitada toetuse taotlus, millega riik toetab erasektorit CEF (Euroopa

Ühendamise Rahastu) Alternatiivkütuste taristu voorust (AFIF) toetuse taotlemisel

omafinantseeringu katmisel. Toetust makstakse vaid juhul, kui CEFi voorust saadakse

toetus. Toetuse andmise tingimuste käskkiri kinnitati 26. augustil 2024. Oluline on märkida,

et riik ise ei soovi olla elektrilaadimistaristu teenuse pakkuja. Kogu AFIR nõuete täitmine

raskeveokite laadimisjaamade vaatest läheb aga maksma hinnanguliselt ligi 40 miljonit

eurot. 28. aprillil 2025.a sulgunud taotlusvooru esitati kaks taotlust ning positiivse CEF

otsuse korral peaks Eestisse lähematel aastatel tekkima kolm elektriraskeveokitele mõeldud

laadimisparki.

Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava2 1 linnakeskkonna arendamiseks

• Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu

kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel22) ning rattaparkimise võimaluste

parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40

miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024.

aastal, mil raporteeriti ka 1,36 km jalgrattatee taristu valmimisest Pärnu linnas;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide

arendamisse struktuuritoetusi ca 10,3 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada

olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades

ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss,

20 Tartu lennuväljal rekonstrueeritakse toetuse abil hoonete küttelahendused ning luuakse päikeseenergia

salvestamise akupank. Kuressaare, Kärdla ja Ruhnu lennuväljad ja terminalid viiakse osaliselt üle LED tulede

lahendusele ning tõstetakse terminalide soojapidavust. Kuressaare lennuväljal vahetatakse välja ka

navigatsioonituled. 21 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 22 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise

asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“.

tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse

valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1

multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja

väljamaksed algavad 2025. aastal;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks

Tallinna linnapiirkonnas ca 35,4 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede

avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal;

• CO2 vahenditest toetatakse 11,8 miljoni euroga (sh käibemaks) Kliimaministeeriumi ja

TRAMi meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. TRAMi

meede valmistati ette 2024. aastal ning viiakse ellu aastatel 2025–2030. 2026. aastal

kavandab Transpordiamet töid riigiteedel 2,3 mln euro ulatuses (millele lisandub

käibemaks), millest investeeritakse ühistranspordipeatuste kui ka jalgratta- ja jalgteede

taristusse. Samuti on kavas CO2 ligipääsetavuse meetme raames toetada kohalikke

omavalitsusi kokku 2,5 miljoni euroga (s.h käibemaks) ligipääsetavuse parandamiseks

ühistranspordipeatustele. Selle meetme ettevalmistamisega alustati 2025. aastal, ning see

tugineb 2020. a läbiviidud Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsile.

KOVide toetusmeetme eesmärk on parandada ligipääsetavust ca 250 erinevale

ühistranspordipeatusele üle Eesti. 4,75 mln eurot on eraldatud ka Eesti Raudtee AS-ile

Lehtse, Nelijärve ja Jäneda perroonide ümberehituseks, et parandada ligipääsetavust

raudteepeatustesse.

Tunneli rajamiseks

• Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega.

Ohutuse suurendamiseks

• Programmi tegevusteks on ohutuks liikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega

seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes

liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning

kolmandatele osapooltele. Riiklikud lennundusohutuse prioriteedid kajastuvad

lennundusohutusprogrammis, mis ühtlasi peegeldab valdkondlikku ning ametkondlikku

head koostööd ühiste ohutust tõstvate eesmärkide saavutamisel. Riikliku

lennundusohutusprogrammi eesmärke ja tegevusi uuendatakse regulaarselt ning see

panustab riikliku lennundusohutusplaani 2025−2029 täitmisse.

Võetakse vastu uus liiklusohutusprogramm aastateks 2026–2035, mille prioriteediks on

ohutum taristu, liikluskäitumise positiivsed muutused ja tõhus ning riskidele suunatud

järelevalve. Eesmärk on maanteeliikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu

vähendamine, et aastate 2027–2029 keskmisena ei hukkuks üle 48 inimese ja raskesti

vigastada ei saaks üle 381 inimese aastas 2027–2029 aastate keskmisena.

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava eelnõus 2026. aastaks kavandatud tegevuste

rahastusvajadus on 15,5 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala

olemasolev eelarve (enne kärpeid) moodustab 10,8 miljoni eurot ja lisavajadus ligi 4,6

miljonit eurot.

Liikuvuse arendamiseks

• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede

vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

• CEFist kaasrahastatava eFTI4EU projekti raames viiakse 2026. a läbi liikmesriikide

väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI

platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus.

Kliimaministeeriumi eelarve on 1 miljon eurot ja omafinantseeringuks vajalik 50%

kaetakse MKMi reaalmajanduse eelarvest.

• Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse

säästvat linnalist transporti (elektribussid, akutrollid) ca 12 miljoni euroga.

6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1)

6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

Tabel 3: Meetme 1 mõõdikud

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle keskkonnajalajälge

ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne, ohutu, nutikas, kestlik,

ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu.

Meetme kirjeldus: olemasoleva eelarve piires arendatakse välja mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired,

nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklikes õigusnormides kehtestatud

eesmärkidega tehes seda efektiivselt ja võimalikult väikese bürokraatiaga.

Seos energeetika ja kliima valdkondadega: Biometaani tootmise ja transpordi sektoris tarbimise

toetamine23. Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu suurenemise (2025 - 14,05%, 2030 -

24,6%, sh oli 2023. a transpordis taastuvenergia osakaal 9,1%). Biometaani tootmise ja kasutuselevõtu

toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks peab Puhaste sõidukite direktiivist

tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on

sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel.

Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või

elektribussid. Gaasibusside kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist.

2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt. 2023. aasta toetusvoor

taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomiseks oli avatud 28. augustini 202324,

projektid valmivad hiljemalt 2026. aasta märtsi lõpuks. 2022. aastal toetati ka kolme üleeuroopalise tähtsusega

(IPCEI) projekti vesinikutehnoloogiate arendamiseks25, projektid on elluviimisel.

23 https://elering.ee/biometaani-toetus 24 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena 25 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vesinik

“Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ eesmärgiks on

konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele

suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu

tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni.

Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetme raames tegeletakse alates 2025. aastast toetusmeetme elluviimisega nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades

kogumaksumusega 1 000 000 eurot.26

Moderniseerimisfondist planeeritakse 2025–2027 ca 12 miljonit eurot Tallinnasse elektri- ja trollibusside soetamiseks. Toetuse andmise tingimused jõustuvad eeldatavasti 2025. aasta teises pooles.

Veel energia- ja kliimameetmeid transpordis:

• elektritranspordi, jalgsi käimise, jalgratta jt kergliikurite ning biokütuste kasutuse suurendamine

• sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine

• ühistranspordi arendamine (veeremi soetus, taristu arendamine)

• raudteeinfrastruktuuri arendamine

• raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine.

Meetme mõõdikud Trend 2024*

(tegelik)

2025

(sihttase

)

2026

(sihttase

)

2027

(sihttase

)

2028

(sihttase)

2029

(sihttase

)

Transpordi energiakulu,

TWh27

(TLAK eesmärk:

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%)

↘

10,2 TWh

(2023)

(2023.a

sihttase

9,46

TWh**)

9,2

TWh**

9,14

TWh**

9,06

TWh**

9,02

TWh**

8,99

TWh**

Taastuvenergia osakaal

transpordis***, %28

↗ 9,1%

(2023) 14,05% 15,72% 17,58% 19,66% 21,99%

26 Vastavalt keskkonnaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjale nr 1-2/23/70 „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu

meetmest vahendite eraldamine ja taotlusvooru eelarve kinnitamine“ eraldati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu

meetmest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 1 000 000 eurot nullheitega sõidukite laadimistaristu

väljaehitamise toetamiseks kortermajades. Nüüd viib seda meedet ellu Kliimaministeerium. 27 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares ja EKUK 28 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en ja EKUK ning KliM energeetikaosakond.

Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest taastuvenergia osakaal transpordis on

24%: energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h

sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka

transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise

fookuse all osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu.

Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030),

prognoosides 0,85% kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest tulenevat eesmärki

(taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001)

kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu

vähenemine, et saavutada 2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki aitavad täita

mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu

suunas.

Taastuvenergia osakaal tabelis on toodud koos kordajatega EKUKi 2025. a kevadprognoosi (WAM

stsenaarium) põhjal. Taastuvenergia prognoositav osakaal transpordi energiast moodustab 2025. aastal

14,05% ja 2030. aastal 24,6%, millest on tuletatud eksponentsiaalsed vahetasemed 2026., 2027., 2028. ja

2029. aastal. Prognoose uuendatakse iga-aastaselt, tegelikke saavutusi mõõdetakse kahe aastase viitega.

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui

erineb märgitud 2024. aastast ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I → II generatsioonile üleminekust *** Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama

vähemalt 29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada mootorikütuste

kasvuhoonegaaside heitemahukust vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g

CO2ekv/MJ).

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 4: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on välja ehitada Rail Baltica liin, elektrifitseerida

etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed

saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla

raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates

nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.

Tegevuse kirjeldus:

Ehitatakse välja Rail Baltica ühenduse Eesti sisene raudtee aastaks 2030. Toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi siseriiklikult ja välisriikidega.

• Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud ajakava kohaselt peaks sõltuvalt turvanguseadmete uuendamisest 2026. aasta I poolaastal olema elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2027. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h.

Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021– 2027 struktuurivahenditest, aga ka CO2 vahenditest. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla– Lelle raudtee rekonstrueerimine.

Lisaks on kavas Eesti rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani kontseptsiooni elluviimiseks vajalike taristutööde kavandamine. Seos VVTP-ga:

• Arendame ja uuendame raudteetaristut, et suurendada liikumiskiirust, toetame rahvusvahelist reisirongiliiklust ja edendame energiatõhusat ühistransporti:

- Tagame Tartu–Valga–Riia rongiühenduse käigushoidmiseks püsiva rahastuse.

- Toome Tallinna–Tartu vahelisele raudteele uued elektrirongid ja tõstame sõidukiirust.

• Ehitame Rail Baltica Eesti osa valmis tähtaegselt: - Seame Rail Baltica koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidu järgmise

eelarveperioodi prioriteediks. - 2026. aasta lõpus toimub ehitustegevus kogu Eesti põhitrassi ulatuses.

Tegevuse mõõdikud Trend 2024

(tegelik)

2025

(tegelik)

2026

(sihttase

)

2027

(sihttase

)

2028

(sihttase)

2029

(sihttase

)

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T, Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine:

Rail Baltic, %29

↗ 12% 21% 34% 49% 67% 90%

Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu

väljaehitamine: Rail Baltic: Rail Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja kohalike teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt kohalikud objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee põhitrass. 2028. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni koos reisiliikluse käivitamiseks vajalike kohtobjektidega (jaamad, kohalikud peatused, veeremidepoo, taristu halduskeskused) ehk ligi 80% raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja kogu sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses.

% arvutus tehakse eelarve täitmise põhjal. Erinevad raudteelõigud, (maanteeviaduktid jm ehitised

teostatakse programmi tegevuse 1.3 eelarve raames, kuid tulemust arvestatakse kogu RB maksumuse pealt)

vajavad ehitamiseks investeeringuid, mida mõõdetakse rahas.

Rongiliikluse ühendusaeg

Tallinna–Narva, Tallinna–

Tartu, Tallinna–Viljandi

ja Tallinna–Pärnu (Rail

Baltica tulemusena)

liinidel, minutites30

↘

Tallinn–

Tartu 139

min

Tallinn–

Tartu

115 min

Tallinn–

Tartu

110 min

Tallinn–

Tartu

100 min

Tallinn–

Tartu 100

min

Tallinn–

Tartu 95

min

29 Allikas: KliM, 2030. a sihttase 100% 30 Allikas: Elron, baastase 2020. aastal Tallinn–Narva 2h13min, Tallinn–Tartu 1h56min, Tallinn–Viljandi 1h54min, Tallinn–

Pärnu (RB) ühendus puudub; 2035. a sihttase Tallinn–Narva 1h45min (105 min), Tallinn–Tartu 1h30min (90 min), Tallinn–

Viljandi 1h30min (90 min), Tallinn–Pärnu (RB) 42 min

Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu

(Rail Baltica tulemusena) liinidel paranevad: Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja kiire 1435

mm raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille tulemusel väheneb sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt

(sõiduautoga) 1h 39 min pealt 42 minutile. 2035. aastaks saavutatakse järgmised ühendusajad: Tallinn–Narva

1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min, Tallinn–Viljandi 1h30min.

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km31 (SF

väljundindikaator)

↗ 79,1 km 79,1 km 99 km 99 km 99 km 99 km

Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF väljundindikaator): Raudteede õgvendamine

Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee ühendusaegasid. Selleks on vaja

kohandada ca 30 rööbastee kurvi geomeetriat.

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km32

(SF väljundindikaator)

↗ 0 km 50 km 130 km 130 km 130 km 450 km

Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator): 2026. aasta esimeses pooles

laiendatakse kontaktvõrku Tartuni, 2028. aastaks Narvani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV

õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse raudteetranspordi negatiivset

keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada

kiirusi kuni 160 km/h.

Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga, %33

(TLAK mõõdik:

suurendada

raudteekaubaveo osakaalu

tonnkilomeetrites

võrreldes

maanteetranspordiga)

↗

12%

(eesmärk

24%)

13% 14% 15% 16% 17%

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga:

Veosekäive väljendab kaubaveol tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites. Eesmärk sõltub nii olemasolevate

maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica

täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke kasvuks raudteetranspordi

liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja

uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude logistikast ning tootmisettevõtete

paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel

transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), puittooted (puitpellet, saematerjal, majad,

31 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km 33 Allikas: Statistikaameti tabel TS121; tegemist on TLAK mõõdikuga ja programmi koostamise seisuga on teada, et

eesmärke ei ole võimalik täita enne Rail Baltica valmimist.

paber, vineer), teravili jm. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla

maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust.

Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki

veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate

kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore.

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui

erineb märgitud 2024. aastast

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 5: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks

hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, toetades lennundussektori uute

ärisuundade arendamist, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka

maandades lennundussektori keskkonnajalajälge.

Tegevuse kirjeldus:

TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses prioriteetne

arengusuund:

Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma

innovaatilisem õhuruum“, mille tegevused on:

• riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks;

• riigi järelevalve võimekuse tugevdamine; • riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine; • mehitamata lennunduse tegevuste realiseerimisele kaasaaitamine.

Seos VVTP-ga:

• Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket:

- Hoides rahvusvahelisi ühendusi ka väljaspool Tallinna, jätkame  Tartu– Helsingi liini ja Tartu lennujaama toetamist.

- Töötame välja regionaalsete lennujaamade majandamise pikaajalise plaani ning loome tõhusama, jõukohasema ja jätkusuutlikuma käitamismudeli nende haldamiseks.

- Uute ärisuundade edendamiseks loome seadusandliku raamistiku mehitamata lennunduse valdkonnale.

- Loome maailmaga rohkem lennuühendusi, jättes Tallinna Lennujaama

tasud samale tasemele.

Tegevuse mõõdikud Trend 2024*

(tegelik)

2025

(sihttase

)

2026

(sihttase

)

2027

(sihttase

)

2028

(sihttase

)

2029

(sihttase

)

Irdtorni lahendust

kasutavate lennujaamade

osakaal, %34

↗

20% 40% 60% 80% 100% 100%

Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021.

aastal loodi strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal loodi keskus Tallinnas, 2023. aastal

toimus uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) osutamine Tartu lennuväljal ning ettevalmistuste tegemine

teenuse osutamiseks ka teistel lennuväljadel. 2025. aastal jätkatakse irdtorni teenuse võimekuse loomist

teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt ülelende vähenemisega seotud vähenenud rahavoost Ukraina

kriisi mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades (100%).

Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv, tk35

(TLAK mõõdik:

suurendada aastaringsete

regulaarsete lennuliinide

arvu)

↗ 44 ≥50 ≥55 ≥60 ≥70 ≥70

Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu: Otseühenduste kasvatamiseks suurendame

kolmandatest riikidest Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu lennunduskokkulepete

sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad

rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on

strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist

riigieelarvest.

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui

erineb märgitud 2024. aastast

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 6: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva teedevõrgu

seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja

keskkonna ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues

säästlike liikumisviiside kasutust soodustavat taristut.

Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate

korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust.

Tegevuse kirjeldus: Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi

„edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset,

34 Allikas: KliM lennundusosakond. Irdtorni arengud tulenevalt lennuliiklustasude ulatuslikust vähenemisest (peamiselt

tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidest) on peatatud 2024. aastani. 35 Allikas: AS Tallinna Lennujaam

turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning

Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide

elluviimiseks, sh ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

2024/167936, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu

suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõuete täitmiseks ja riigi

teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on aastatel 2026–2029

suunatakse teehoidu kokku 1 027,6 mln eurot.

Kogumahust moodustavad maksutulust laekuvad vahendid kokku 834

mln eurot, Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF) vahendid 150 mln eurot,

Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k. Connecting Europe Facility,

edaspidi CEF) toel Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike

ehituseks ettenähtud vahendid 1 mln eurot ning CEF sõjalise liikuvuse

meetme toetuste vahendid 39 mln eurot ja kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemisest eraldatud vahendid (edaspidi CO₂

vahendid) 2 mln eurot ja muud välisvahendid 2 mln eurot.

Järgneva nelja aasta jooksul on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks

võimalik kasutada keskmiselt 257 mln eurot aastas, samas kui tegelik

vajadus on ca 367 mln eurot aastas.

Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise

soodustava taristu37 rajamisse ning pannakse rõhku ligipääsetavusele.

Seos VVTP-ga:

• Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega

Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu suunal:

- Arvestades liiklusohutust ja teetaristu võimalusi soovime suurendada konkurentsivõimet, lubame teedele senisest pikemad  autorongid.

- Alustame Tallinna–Tartu maantee järgmise 2+2 teelõigu ehitusega.

- Alustame Via Baltica järgmiste 2+2 teelõikude ehitusega.

- Keskendume teedesse investeerides majanduse konkurentsivõime tõstmisele, parandades ligipääsu

tööstusaladele ja sadamatele ning suurendades sildade kandevõimet. Suuname täiendavaid vahendeid teede korrashoidu (kruusateede viimine mustkatte alla).

37 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästvat liikuvust läbi võrgulise tähtsusega jalg- ja jalgrattateede rajamise. Rajatav taristu on seotud

olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja

ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega.

Tegevuse mõõdikud Tren

d

2024*

(sihttase

)

2025

(sihttase

)

2026

(sihttase

)

2027

(sihttase

)

2028

(sihttase

)

2029

(sihttase

)

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine38 (IRI, mm/m) → 2,41 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6

Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2025–2028“. Mõõdikuks on

teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on rahvusvaheliselt

heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere

vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem

on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu

elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku

ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus.

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku (TEN-

T) põhivõrku kuuluvate

nõuetele vastavate riigiteede

pikkus, km39

↗ 79 km 81 km 81 km 102 km 130 km 134 km

Mõõdik näitab TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate riigiteede pikkuse muutust ajas

kilomeetrites.

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2024. aastast

Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Tabel 7: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud

Programmi tegevus

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste

ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa- ja

õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses

osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse

tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi

omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat

mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti,

ning kujundada seonduvat õigusloomet.

Tegevuse kirjeldus:

Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku

sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha

seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega

kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks,

mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk

38 Allikas: Transpordiamet, KliM 39 Allikas: Transpordiamet

tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas

nutikate digitaalsete lahenduste kaudu.

Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse

ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist,

eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et

ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile

ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid

nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad

peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav.

Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise

kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel

toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad,

isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi

pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL)

2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI40) hakkas kehtima alates

2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA), Keskkonnaamet ning

Transpordiamet, tekib kohustus alates 9. juulist 2027. a aktsepteerida eFTI määruse

nõuetele vastavalt kättesaadavaks tehtud elektrooniliselt esitatud kaubaveoteavet.

Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid võeti vastu 9. jaanuaril 2025.

a. Eesti Kliimaministeerium peapartnerina alustas Euroopa Ühendamise Rahastu

(CEF) toel ning koostöös 23 partneriga Soomest, Leedust, Saksamaalt,

Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Portugalist ja Austriast projekti eFTI4EU raames

välja töötamist elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajalikku lahendust

(eFTI värav), mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekt kestab aastatel

2023–2026 ning projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot, millest 50%

kaasrahastatakse CEFist. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames

liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub

pädevate asutuste, tulevaste eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni

tõendus) vaheline andmete vahetus.

Programmi tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse

tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning

kolmandatele osapooltele. Tegevusteks on esiteks liiklusohutusprogrammi 2026 –

2035 ja elluviimiskava koostamine ning selles kavandatud tegevuste rakendamine.

Teiseks aga lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine.

Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse järgmistele

tegevussuundadele:

• Ohutu tee

• Ohutu kiirus

• Ohutu sõiduk

• Ohutu liikleja

40 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN

• Ohutuskultuur ehk tööga seotud ohutus

• Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi

• Andmepõhine juhtimine

Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 tegevused kaetakse nelja-aastase kestusega

elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on

rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav

aasta. Planeeritava aasta uutele tegevustele lisatakse mõjuhinnang. Elluviimiskava

kooskõlastatakse ministeeriumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse

liikluskomisjonis.

Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika

pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050.

aastaks nullini.

Seos VVTP-ga:

• Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega Tallinna–Pärnu ja Tallinna– Tartu suunal:

- Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve,

paremad teed ja liikluskäitumise muutused.

Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse

arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust

mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid

analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige keerulisem ja aeganõudvam (nii

lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema ohutusalase suhtumise

edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris. Teatatud juhtumite arvust on

näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes paranemas ning see aitab nii

lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste kaudu ennetada

lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks Transpordiamet üle

uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2, mis muudab

kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab ka paremini

hinnata ohutusalaseid protsesse.

Programmi tegevuse raames tõhustatakse ka lennunduse ohutusalast ennetus- ja

teavitustegevust ning ühtlasi on kavas tsiviillennunduse järelevalves planeerida

lisategevusi lennunduse ärimahtude kasvamisel. Aina enam pööratakse tähelepanu

mehitamata lennundusega seonduvate ohutusprobleemidega tegelemise

kriitilisusele ning ametkondlikule koostööle ohutust mõjutavate tegevuste

lahendamisel.

Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse

lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks

lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja

rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja

teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast

on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja

hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud

hulga väliinspekteerimiste kaudu.

Seos VVTP-ga:

• Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge

lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket: - Lennuohutuse tagamiseks ja Eesti lennundussektori rahvusvahelise

konkurentsivõime suurendamiseks töötame koostöös kohalike

lennundusettevõtetega välja jätkusuutliku järelvalve rahastusmudeli.

Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös

kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi.

Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka

suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või

jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi)

kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning

trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte

erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu

ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja

terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad).

Eesmärk saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse

suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:

• terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus

kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks

2029 on 10 km;

• multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille

eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja

multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja

mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu

buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti

parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm.

Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;

• uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km

rajatud uut trammiliini aastaks 2029.

Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027

Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat,

kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist

üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku

tasandi liikuvust“.

Programmi tegevust aitab võimestada regionaalministri 3. novembri 2023. a määrus

nr 77 „Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse

investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““, millega antakse Ühtekuuluvusfondist

üleriigiliselt (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) jalgrattateede ehituseks

ca 17,7 mln eurot. 1. vooru puhul on jagatud 10 mln eurot toetust 36 projektile,

millega ehitatakse ca 50 km uusi jalgratta- ja jalgteid. 2. voor avati 2025. aasta

sügisel.

Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030.

Tegevuse mõõdikud Trend 2024* (sihttase)

2025

(sihttase

)

2026

(sihttase

)

2027

(sihttase

)

2028

(sihttase

)

2029

(sihttase

)

Liiklejate

liikluskäitumise indeks

41

Algtasemega võrreldes

indeksi kasv 0,5 punkti

võrra aastaks 2025

↗ 7,4 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8

Liikluskäitumise indeks iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb üksikindikaatorite42 mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil (algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel.

Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise väärtusena.

Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena43

(TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu võrreldes 2020. aastaga poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv

↘ 59

(eesmärk 42) 64** 63** 59 54 48

41Allikas: Transpordiamet 42 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest

hoidumine mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt,

punase fooritule nõudest kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö

kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide, laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii es i- kui

tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine

täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja

tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga

kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi

möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist.

43 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele)

kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30)

Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena44

(TLAK mõõdik:

vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole

võrra võrreldes 2020.

aastaga ehk saavutada

olukord, kus liikluses

raskelt vigastunute arv

kolme aasta

keskmisena aastaks

2035 ei ületaks 187)

↘ 418

(eesmärk 370) 454 438 420 400 381

Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena:

saame mõõta tervikuna liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust. Liiklussurmade

(maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi

laiem mõte on viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini.

Ärilises- ja

mitteärilises

lennutegevuses

toimunud õnnetuste ja

tõsiste intsidentide arv

10 000 lennutunni

kohta45

↘ 0,82

(eesmärk 0,97) 0,82 0,82 0,82 0,82 0,80

Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute

arv on selgelt vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on aasta jooksul toimunud

lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000

lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt vähenemistrendis.

EL vahenditest

rahastatud uute

trammiteede pikkus,

km46

↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 3 km

Toetatud projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab kogu linnapiirkonda, st et nii

linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema

44 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele) 45 Allikas: TRAM. 46 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus

ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta.

Efektiivsuse parandamiseks on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade vähendamine.

Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete

trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine

parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada

ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist.

EL vahenditest

rahastatud uued või

uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk47

↗ 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 1 tk 1 tk

Toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab

erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist kauba- või reisijateveoks,

parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet.

Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, pöörates tähelepanu

kasutajakogemusele - mugavusele, ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele,

auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm.

EL ja CO2 vahenditest

rahastatud uute või

uuendatud rattateede

pikkus, km48

↗ 1,36 km 11,7

km49

24,3km 50

30,3

km51

36,3

km52

36,3

km53

Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus (kumulatiivne), fookusega suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud jalgrattataristu hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade rattastrateegiates välja toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid jalgrattateid. Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha.

Lisaks on CO2 vahenditest Transpordiametile eraldatud ca 6,0 mln eurot koos käibemaksuga vahendeid

erinevate liikuvusega seotud objektide ehitamiseks üle Eesti. Muuhulgas realiseerib Transpordiamet CO2

vahendite abiga perioodil 2025–2026 9,3 km jalgratta- ja jalgteid (sh 2025. a 3,7 km ja 2026. a 5,6 km).

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2024. aastast

** Aastate 2023 ja 2024 hukkunute summa on saavutanud 128 inimese. 2025. aasta puhul prognoositakse, et

liikluses ei huku rohkem inimesi, kui 2024. a. Seega on aastate 2023–2025 keskmiseks hukkunute arvuks saadud

64. Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 meetmeid rakendades on võimalik aastate 2024–2026 keskmisena

vähendada hukkunute arvu võrreldes eelneva kolmeaastase perioodi keskmisega 1 inimese võrra ehk 2026. a

kolme aasta keskmisena nähakse ette, et ei hukuks üle 63 inimese.

47 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 48 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus + TRAM 49 Sh SF 8 km ja CO2 3,7 km 50 Sh SF 15 km ja CO2 9,3 km 51 Sh SF 21 km ja CO2 9,3 km 52 Sh SF 28 km ja CO2 9,3 km 53 Sh SF 28 km ja CO2 9,3 km

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös Transpordiametiga. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2026.

aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise

perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. Arengukava juhtkomisjoni korralised koosolekud toimuvad korra aastas märtsikuu jooksul. Jooksvalt toimub ka elektrooniline

arvamuse avaldamine.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Niisamuti hõlmab käesolev programm RRF tulemuste saavutamise seisukohalt olulisi meetmeid säästva ja aktiivse linnalise liikumiskeskkonna arendamiseks suuremates linnades, järgides integreeritud transpordikoridoride loogikat, mitmeliigilise taristu kavandamist,

raudteeühenduste, kiiruse ja ohutuse suurendamist, arendades kiiremat ja ohutumat maanteetransporti. Meretranspordisektori konkurentsivõimelisemaks ja keskkonna-

hoidlikumaks muutmine ning selle mitmeliigiliselt ühendamine, on kajastatud mere ja vee programmis. Kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid on kajastatud energeetika, maavarade ja välisõhu programmis. Tallinna pealinnapiirkonna ühise

transpordisüsteemi loomine sisaldub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi

programmis.

Programmi koostamist ja elluviimist juhib liikuvuse asekantsler.

Programmi rakendatakse läbi ühe meetme: transpordi konkurentsivõime. Meetme ja programmi tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 6. Programmi

struktuur vastab enamuses arengukava ülesehitusele (v.a liikuvus, kus üldine liikuvuskorraldus, mis ei hõlma ühistransporti, mis on valdkondlikult jaotunud erinevate programmi tegevuste ja

horisontaalselt programmi tegevuse 1.4 alla ning ühistranspordi korraldamise ja soodustamise kohta on koostatud eraldi programm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ega veetaristu

arendamist, mis asub KliMi mere ja vee programmis).

Joonis 6: Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad valitsemisala

asutused

Programmi koostamisel osales Transpordiamet. Programmi eelnõu koostamisele kaasati kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskond. Programmi rakendamisse on

kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud

tegevustesse.

Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult

konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist.

Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas

arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja

konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest).

Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste valdkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide

täitmist see mõjutab, näiteks:

• Kliimakindla majanduse seadus54 (koostamisel);

• Kliimapoliitika põhialused aastani 205055;

• Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203056;

• Eesti julgeolekupoliitika alused57;

• Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203058;

• Eesti Euroopa Liidu poliitika59;

• Eesti 2035+ strateegia60;

• Energiamajanduse arengukava aastani 203061;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203062;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203063;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“64;

• Maakonnaplaneeringud 2030+;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 203065;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203566;

• Heaolu arengukava 2023–203067;

• Digiühiskonna arengukava 203068;

• Metsanduse arengukava aastateks 2021–203069;

• Rahvastiku tervise arengukava 2020–203070;

54 Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse

kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele,

organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 55 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 56 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 57 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 58 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 59 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 60 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 61 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud

individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 62 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 63 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 64 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 65 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 66 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 67 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 68 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 69 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 70 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030

• Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203071;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“72;

• Haridusvaldkonna arengukava 2021–203573;

• Noortevaldkonna arengukava 2021–203574;

• Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia75;

• Avalike teenuste korraldamise roheline raamat76;

• Ehituse pikk vaade 203577;

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 203078;

• Riiklik Lennundusohutusprogramm79;

• Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202880

• Riigiteede teehoiukava 2025–202881

• Eesti rattastrateegia 204082.

Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega:

• kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevustega);

• võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele (nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige

liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning ligipääsetavuse tagamise kaudu);

• infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris);

• regionaalareng83 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid);

• riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete

lahendamisel halduse erinevatel tasanditel).

Programmi täitmise (transpordi osa) tulemusaruanne84 koostatakse korra aastas, mil

toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Identse infoga

tulemusaruanded kinnitavad taristuminister ja regionaal- ja põllumajandusminister eraldi, kus taristuminister vastutab transpordi ja liikuvuse ning merenduse ja regionaal- ja

71 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 72 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 73 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 74 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 75 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 76 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 77 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade-2035 78 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 79 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 80 https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download 81 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 82 https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-liikluskorraldus/liikuvus/eesti-rattastrateegia-2040 83 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale

ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 84 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117

põllumajandusminister vastutab ühistranspordi korraldamise sisulise info eest. Kinnitatud

tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks.

LISAD

Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus

Lisa 2 Teenuste rahastamiskava

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028

Lisa 1

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Raudteetranspordi

taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning

taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh

poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle

elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks

avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja

raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal,

raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku

raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine.

Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise

koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava

koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja

eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes).

1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

lennundus-

osakond)

Õhutranspordi

taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning

taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh

poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle

elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja

võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude

ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja

koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate

kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös

(EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma

valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja

korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine,

lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste

lahendamises osalemine.

1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Teetranspordi-

taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika

elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks

sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu

arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade

väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede

juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi

investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi

vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö

korraldamine (SF-mõistes).

TRAM

Teetranspordi-

taristu korrashoid,

ehitus ja info

Teetransporditaristu korrashoid, ehitus ja info teenuse eesmärk on tagada

riigiteede ehitus- ja korrashoiu protsesside sujuv toimimine (sh korrashoiu

eelarve kavandamine) ja kvaliteetne ning lepingukohane tulemus

(koostades selleks ka vajalikud normdokumendid, mis on kooskõlas

erinevate õigusaktidega). Protsesside käigus kasutatakse erinevaid

meetmeid eesmärgiga suurendada ohutust ning vähendada liiklemise

ajakulu ja keskkonna mõju (jagades operatiivset ja võimalusel ennetavat

infot tee ja sõiduolude ning liikluspiirangute kohta), jälgides sealjuures, et

riigiteede sõidetavad kui elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud.

Teenusega tagatakse Transpordiametile Ehitusseadustikust tulenevate

ülesannete korrektne, ühetaoline ja sõltumatu riiklik järelevalve

teostamine.

TRAM Teetranspordi-

taristu säilitamine

Teetransporditaristu säilitamise teenuse eesmärk on tagada riigiteede ja

teerajatiste seisukord ning kvaliteet. Teenuse raames kogutakse teede ja

teerajatiste seisukorra andmeid, koostatakse ja uuendatakse säilitamisega

seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ning metoodikad. Kogutud

teeseisukorra ja teerajatiste andmete alusel koostatakse teehoiukava

säilitusmeetmete remondivajaduse analüüsid ning investeeringute

nimekirjad ning kinnitatakse eelarved.

Teetransporditaristu säilitamise alla kuuluvad järgmised tegevused:

kruusateede remont, kattega teede säilitusremont ja taastusremont, sildade

rekonstrueerimine ja remont, rekonstrueerimine ning korrashoiu ja muud

teetaristu säilitamisega seotud investeeringud koos

ettevalmistustegevustega.

TRAM

Teetranspordi-

taristu

arendamine

Teetransporditaristu arendamise teenuse eesmärk on rahastuse kõige

otstarbekama kasutamise korraldamine riiklike strateegiliste prioriteetide

saavutamiseks, et tagada ohutu, säästliku, ligipääsetava ning toimiva

liikuvuskeskkonna koostöös huvigruppidega. Teenuse raames

koostatakse ja uuendatakse teetaristu arendamisega seotud teehoiukava

meetmete eesmärgid ja objektide valiku metoodikad, mille alusel

koostatakse arendusmeetmete iga-aastased investeeringute nimekirjad.

Teetransporditaristu arendamise alla kuuluvad järgmised tegevused:

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete

transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku

rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu

rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele

tolmuvabade katete ehitamine, ehitamine (sh Rail Baltic trassi ületavad

viaduktid ja liiklussõlmed) ning kõikide tegevuste ettevalmistustööd.

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Ohutuse alase

transpordipoliitika

kujundamine ja

selle elluviimise

korraldamine

Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh

raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning

liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika

elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine

transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine

ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude

ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja

koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate

kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös.

Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse

seires osalemine.

KliM

(Transport,

liikuvuse

arengu ja

investeerin-

gute

osakond)

Üleriigilise

liikuvuspoliitika

kujundamine ning

uudsete

transpordilahendu

ste

väljatöötamises

osalemine

Üleriigilise liikuvuspoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis)

kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine.

Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine,

sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks

või elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete koostamine,

valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja

töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides

osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste

kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute

sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema

liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike

transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides

osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine,

uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele

ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine.

KliM

(Transport,

liikuvuse

arengu ja

investeerin-

Keskkonnahoidlik

ku liikuvust

soodustava

linnakeskkonna

kujundamine

Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine

keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise

liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et

suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (sh rattateede,

kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning

gute

osakond)

ühistranspordi viimine taastuvenergiale, et vähendada transpordi

keskkonnajalajälge. Transpordivaldkonna välisabi vahendite

planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF

mõistes, perioodil 2021–2027).

TRAM

Liikuvuse

planeerimine ja

liiklusohutus

Liikuvuse planeerimise ja liiklusohutuse teenuse eesmärk on liikuvuse ja

taristu investeeringute transpordiliikide ülene kavandamine ning

liiklusohutuse strateegiline juhtimine. Pidades silmas nii riiklike eesmärke

ja arengukavasid kui ka rahvusvahelisi kohustusi kujundatakse ohutut ja

keskkonnahoidlikku liikuvuskeskkonda ning juhitakse liikuvuse ja

liiklusohutusega seonduvaid protsesse ja investeeringuid. Sh on eesmärk

koordineerida:

o riigiteede teehoiukava ja veetee hoiukava koostamist,

o liikuvus- ja liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist ja levitamist,

o uuringute ja analüüside tellimist ning väliste partnerite liikuvus- ja

liiklusohutuspoliitilistes küsimustes andmete- ja ekspertteadmistele

tuginev nõustamine,

o andmeanalüüside korraldamist teadmistepõhise otsustamise

võimaldamiseks,

o liikuvusalaste strateegilise planeerimise dokumentide väljatöötamise

korraldamist (nt Liiklusohutusprogramm) ning nendes protsessides

osalemist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil,

o liiklushariduse ja sotsiaalkampaaniate korraldamist liiklusohutusalase

teadlikkuse tõstmiseks,

o ühistranspordireisijate õiguste kaitsmist ning ohuprognoosil põhineva

autoveonduse järelevalve teostamist ja arendamist liiklusohutuse

tagamiseks ning

o liikuvuse kavandamiseks ja investeeringute tegemiseks jätkusuutliku

rahastusmudeli loomist ja välisrahastuse ning transpordiameti ja -

sektori rohepöörde koordineerimist.

TRAM

Teetransporditaris

tuga seotud

lubade

väljastamine

Teetransporditaristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine

füüsilistele ning juriidilistele isikutele hõlmab eriveoseid suurte

koormuste ja gabariitidega, erikasutuslubasid ürituste korraldamiseks,

kolmandate osapoolte ehitus- ja kasutusõigusi, näiteks tehnovõrkude ja

mahasõitude rajamiseks, ning erinevaid planeeringuid ja riigivara

kasutamiseks andmist. Lisaks kuulub siia liikluskorraldusvahendi

katselise kasutuse luba, mis võimaldab uusi liikluskorralduslahendusi

ajutiselt testida ja hinnata.

TRAM Liiklusregistriga

seotud toimingud

Sõidukite ja sõidukijuhtidega seotud lubade väljastamine ning

liiklusregistri pidamine maismaa- ja veesõidukite ning nende

juhtimisõiguse valdkonnas. Valdkonna teenuste pidev arendamine,

haldamine ning rahvusvaheline koostöö.

Liiklusregistris peetakse arvestust sõidukite, sh veesõidukite ning

nendega seotud isikute üle. Läbi erinevate pakutavate teenuste on kaetud

kogu vajalik informatsioon: registreerimine, omanikuvahetused, sõiduki

andmete muudatused, käsutuskeelumärgete ja registerpantide seadmine,

registrist kustutamine jm. Erinevate toimingute ja tegevuste

lihtsustamiseks ja võimaldamiseks tehakse koostööd sõidukite müüjatega,

maaletoojatega, tehnoülevaatuspunktidega, teekasutustasu

vahendajatega, jäätmekäitlejatega jne. Kogutud andmeid kasutavad mh

erinevad riigiasutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Juhtimisõiguse valdkond hõlmab maismaasõidukite juhtimisõigusega, sh

jalgrattajuhiloa, mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguse,

vedurijuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide juhtimisõigust tõendavate

dokumentide väljastamisega ja vahetamisega, kutseliste autojuhtidega

seonduvate dokumentide (autojuhi ADR koolitustunnistuse, ohtlike

veoste veo ohutusnõuniku tunnistuse, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja

autojuhi pädevustunnistuse) väljastamise ja vahetamisega seotud teenuste

arendamist ja haldamist.

Liiklusregistriga seotud toimingute tegemiseks ja teenuste kvaliteetseks

osutamiseks teenindusbüroode töö korraldamine ja e-teeninduse ning ka

teiste digilahenduste haldamine ja arendamine.

TRAM

Lennunduse

ohutus, lubade

väljastamine ja

järelevalve

Järelevalve teostamine lennundusettevõtete ja lennunduses tegutsevate

eraisikute üle lennunduse ohutuse tagamiseks. Järelevalve subjektideks on

lennufirmad, jätkuvat lennukõlblikkust tagavad organisatsioonid,

lennuväljade operaatorid, ANS teenuse osutajad,

lennukoolitusorganisatsioonid ning mehitamata lennunduses toimetavad

ettevõtted. Läbi lennunduspersonali litsentseerimiste tagatakse personali

jätkuv pädevus oma tööülesandeid sooritada. Mehitamata lennunduses

osalejatele väljaantavad load sätestavad tingimused, millistes on lubatud

ja ohutu mehitamata õhusõidukeid kasutada. Õhusõidukite registri

haldamine, mis annab ülevaate Eesti ettevõtete ja eraisikute kasutusel

olevatest õhusõidukitest.

Riikliku lennuohutusplaani (SSP) haldamine, mis sätestab

lennuohutusalased konkreetsed eesmärgid ja tegevused. Plaani

koostamisel määratletakse muuhulgas ohuprognoosid ning peamised

riskid ja nende maandamismeetmed.

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028

Lisa 2

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste

rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Transpordi ja liikuvuse

programm

-829 337 242 -712 864 266 -331 329 502 -186 430 506

Programmi tegevus 1.1:

Raudteetransporditaristu

arendamine ja korrashoid

-680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532

Teenus: Raudteetranspordi taristu

arendamine ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-680 103 858 -545 817 254 -189 800 794 -84 480 532

Programmi tegevus 1.2:

Õhutransporditaristu

arendamine ja korrashoid

-16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409

Teenus: Õhutranspordi taristu

arendamine ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-16 791 273 -10 561 756 -10 559 381 -12 160 409

Programmi tegevus 1.3: Teetransporditaristu

arendamine ja korrashoid

-69 944 773 -101 894 554 -82 379 398 -54 459 791

Teenus: Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-18 483 443 -50 060 056 -29 986 780 -1 557 444

Teenus: Teetransporditaristu korrashoid, ehitus ja info

-48 904 272 -49 289 263 -49 844 918 -50 352 435

Teenus: Teetransporditaristu

säilitamine

-2 037 715 -2 028 256 -2 030 229 -2 031 998

Teenus: Teetransporditaristu

arendamine

-519 343 -516 978 -517 471 -517 914

Programmi tegevus 1.4: Ohutu

ja säästliku transpordisüsteemi

arendamine

-62 497 338 -54 590 702 -48 589 928 -35 329 774

Teenus: Ohutuse alase transpordipoliitika kujundamine ja

selle elluviimise korraldamine

-33 211 158 -26 226 284 -20 371 059 -7 673 837

Teenus: Teetransporditaristuga seotud lubade väljastamine

-955 897 -943 628 -882 070 -907 487

Teenus: Keskkonnahoidlikku

liikuvust soodustava linnakeskkonna kujundamine

-5 066 686 -5 040 674 -5 046 099 -5 050 963

Teenus: Üleriigilise

liikuvuspoliitika kujundamine

ning uudsete transpordilahenduste väljatöötamises osalemine

-1 755 806 -979 693 -857 605 -242 727

Teenus: Liikuvuse planeerimine ja

liiklusohutus

-4 090 917 -4 082 867 -4 094 824 -4 097 919

Teenus: Liiklusregistriga seotud

toimingud

-13 213 507 -13 133 106 -13 149 875 -13 164 909

Teenus: Lennunduse ohutus,

lubade väljastamine ja järelevalve

-4 203 367 -4 184 449 -4 188 395 -4 191 932