Kiri

1

Siseministri määruse

„Siseministri määruste muutmine seoses

toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“

eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste arvestamise tabel

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 03.03.2026

Siseministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule 16.02.2026 kooskõlastamiseks siseministri

määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“

eelnõu. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud eelnõu. Analüüsisime omavalitsustest

tulnud tagasisidet ning esitame järgmised tähelepanekud.

Teeme ettepaneku kaaluda võimalust laiendada nimekirja, milleks võiks toetust kasutada. Näiteks tehti

ettepanek võimaldada lisaks mobiilsele akujaamale ka statsionaarse akupanga soetamist. Mobiilsus ei

oleks kohustuslik nõue, vaid üks võimalik tehniline lahendus. Samuti juhiti tähelepanu, et osades

KOVides, kus on esmane valmisolek olemas ning nüüd oleks vaja varjumis-ja kogunemiskohtade

valmisolekut viia järgmisele tasemele, võiks toetatavate tegevuste loetelu olla laiem.

Omavalitsused juhivad tähelepanu, et toetuse ülemmäära vähendamine 40 000 eurolt 10 000 euroni

süvendab veelgi ebavõrdsust, kuna osa omavalitsusi on juba eelnevalt saanud märkimisväärse

investeeringu, samas kui teistel puudub nüüd võimalus võrreldavat taset saavutada. Võrdse kohtlemise

ja meetme prognoositavuse tagamiseks võiks kaaluda ka mitmeaastase kumulatiivse toetuse ülemmäär

kehtestamist, näiteks kolme aasta lõikes, mis oleks kõikidele omavalitsustele ühtne. Seda juhul, kui

riigil ei leidu lisavahendeid senise piirmäära säilitamiseks.

Anname selgituse ja täname ettepanekute

eest.

Päästeamet arvestab 2027. aasta taotlusvooru

planeerimisprotsessis esitatud ettepanekutega ja

kujundab koostöös KOV-dega kriisivalmidust

toetatavate tegevuste ja soetuste nimekirja.

Põhjus, miks antud juhul on otsustatud toetada

ainult transporditava akujaama soetamist, on

seotud ehitustegevustega, mis lisanduksid

soetuskuludele. Kuivõrd tuli vähendada ka

toetuse ülemmäära, oleks see ebamõistlik.

Toetuse ülemmäär on otseselt seotud rahaliste

vahendite olemasoluga.

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 8. aprilli 2025. aasta määrust nr 9 „Korteriühistule

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi määrus nr 9) ja siseministri 21. aprilli 2025. aasta määrust nr 11 „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 11). Mõlemad määrused on seotud toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks. Eelnõuga täpsustatakse ja ajakohastatakse määrusi, lähtudes

menetlustes ilmnenud kitsaskohtadest ning vajadusest soodustada valdkonna tõhusamat

arengut. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad ka edaspidi korraldada toetusvoore

korteriühistute ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) vaatest kriisivalmiduse

suurendamiseks. Seega on eelnõul positiivne mõju siseturvalisusele.

Määruses nr 9 muudetakse abikõlbliku kulu tingimusi ja aruande esitamise aega ning tehakse

muud vajalikud täpsustused. Muudatusettepanekud on esitanud Päästeamet ja Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tulenevalt toetusvooru läbiviimise käigus üles kerkinud

vajadustest. Määruses nr 11 täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja ja muudetakse toetuse

ülemmäära. Kuna laiapindse riigikaitse üks peamisi eesmärke on parandada KOV-ide

valmisolekut ja iseseisvat toimetulekut pikaajalises kriisis, näeb Päästeamet vajadust täiendada

kehtivat määrust ning lisada toetatavate tegevustena kütuse tankurmahuti ja transporditava

akujaama soetamise võimalus. Mõlemas määruses tehakse mõned täpsustused ka seoses

2025. aasta 19. detsembril jõustunud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) muudatustega.

Mõlema määruse alusel tuleb toetuse saamiseks endiselt esitada RTK menetluskeskkonnas

taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse kasutamist ka aruanne koos

kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on vabatahtlik, mistõttu ei kaasne

sellega kohustuslikku halduskoormust. Selles osas eelnõuga muudatusi ette ei nähta –

lisakohustusi ega täiendavat halduskoormust eelnõuga ei kaasne. Eeltoodust lähtudes

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit1 ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje

Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Siseministeeriumi

nõunikud Anastassia Ümar ([email protected]) ja Mari Tikan

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud

Kadi Parmas ([email protected]) ja Heli Simson

([email protected]).

1 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määrusi:

1) määrus nr 9 avaldamismärkega RT I, 10.04.2025, 18;

2) määrus nr 11 avaldamismärkega RT I, 22.04.2025, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse määrust nr 9.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 6, millega reguleeritakse vähese tähtsusega

abi.

Riigiabi olemasolu hindamisel tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatavale ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Vähese tähtsusega abi on

väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta

liikmesriikide vahelist konkurentsi2. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud3. Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud

eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Määruse alusel antav toetus on

mõeldud selleks, et suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras ehk kasvatada

korterelamutes elavate inimeste võimekust elektrikatkestuse korral iseseisvalt hakkama saada.

Kehtiva määruse § 11 lõike 1 kohaselt peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest

vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis. See nõue täidab varasemate meetmete

kogemuste põhjal muu hulgas tingimuse, et toetuse abil kriisivalmidust suurendanud

korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võidakse hakata kohaldama riigiabiga

seotud reegleid, sealhulgas korterelamus ärieesmärke täitvate ettevõtjate abi andmise tingimusi.

Füüsiliste isikute 80-protsendilist piirangut on käsitletud ka ühes õiguskantsleri seisukohas,

milles on muu hulgas tuginetud Kliimaministeeriumi selgitustele. Ministeeriumi selgituste

kohaselt on 80-protsendiline piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise praktika

tulemusena ja seda on rakendatud kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast. Senises

2 Riigiabi | Rahandusministeerium (15.01.2026). 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja.

3

praktikas on kinnitust leidnud, et kui juriidilistele isikutele kuulub kuni 20 protsenti

korteriomanditest, ei peeta toetuse andmist keelatud riigiabiks4. Kokkuvõttes ei käsitleta

määruse alusel antavat abimeedet ärieesmärgile suunatud tegevuse toetamisena, st see pole

suunatud ettevõtjale või ettevõtjate grupile. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka

potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on

kohaliku mõjuga. Eeltoodust tulenevalt ei allu kehtiva määruse alusel antav toetus riigiabi ega

vähese tähtsusega abi reeglitele. Seega tunnistatakse vähese tähtsusega abi reguleeriv säte

eelnõu kohaselt selguse huvides kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust, mille

kohaselt on toetatav tegevus mobiilse või statsionaarse generaatori soetamine. Eelnõu järgi on

toetatav tegevus transporditava või kohtkindla generaatori soetamine. Tegemist ei ole sisulise

muudatusega, vaid terminite täpsustamisega. Erialakeeles on termin „mobiilne“ omadussõna,

mis iseloomustab talitlusvõimet liikuvas olekus5, ja sõna „statsionaarne“ asemel on ingliskeelse

stationary vastena kasutusel termin „kohtkindel“6. Kuna eesmärk pole toetada selliste

generaatorite soetamist, mis sõidu peal elektrit toodavad, tehakse punktis 1 õigusselguse

huvides terminite täpsustused. Eelnõuga toetatakse seega:

1) selliste generaatorite soetamist, mida saab kohale vedada ja kortermaja elektripaigaldisega

ühendada (transporditavad generaatorid);

2) kortermaja elektripaigaldisega püsivalt ühendatud generaatorite ehk kohtkindlate

generaatorite soetamist.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täpsustatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 1. Muudetud sõnastuse

järgi on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, vastab projekti eesmärgile,

on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.

Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja selle eest

peab tasuma toetuse saaja. Samas on kulu eest tasumine lubatud ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu (vt eelnõu § 1 punktid 4 ja 5).

Eelnõu § 1 punktid 4 ja 5 on seotud abikõlbliku kulu ühe üldtingimuse muutmisega. Kehtiva

määruse § 8 lõike 3 punkti 4 kohaselt peab abikõlblik kulu olema tekkinud ja tasutud

abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu kohaselt muudetakse kulu tasumise põhimõtet: abikõlblik

kulu peab olema tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seega peab kulu olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil

(eelnõu § 1 punkti 4 muudatus seoses kehtiva määruse § 8 lõike 3 punktiga 4), kuid kulu eest

on lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (eelnõu § 1

punkt 5, millega täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 3 punktiga 5). Muudatus tehakse

seetõttu, et praktikas on esinenud olukordi, kus tööd on teostatud küll õigel ajal, kuid nende

teostaja on esitanud arve hilinemisega, mis on omakorda toonud kaasa tasumise hilinemise.

Sellisel juhul muutub kulu üksnes töövõtjast tuleneva tehnilise viivituse tõttu abikõlbmatuks,

kuigi tegevus ise on nõuetekohaselt ja tähtajaks tehtud. 30-päevase täiendava tasumise tähtaja

kehtestamine aitab niisugust olukorda vältida. See pakub toetuse saajatele mõistlikku

paindlikkust, vähendades riski, et vajalikud ja tegelikult õigel ajal tehtud kulutused jäävad

üksnes formaalsetel põhjustel abikõlblikuks tunnistamata. Seeläbi toetab muudatus toetuse

eesmärgipärast kasutamist ning suurendab praktika õigusselgust ja prognoositavust.

Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti

abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

4 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Korteriühistule toetuse andmise kord.pdf (27.01.2026). 5 Määratletud standardis EVS-IEC 60050-151 (04.03.2026). 6 Määratletud standardis EVS-IEC 60050-826 (04.03.2026).

4

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 20 lõige 2, mille

kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

järel tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal

sisuliselt toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt

toetuse tagasinõudmist käsitlevas paragrahvis (vt eelnõu § 1 punkt 9), siis tunnistatakse § 20

lõige 2 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirjas

täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selgituseks, et paragrahviga reguleeritakse ka projekti

eelarve jäägi tagastamist. Lõikega 1 täpsustatakse õigusselguse huvides, et abikõlbliku kulu

tõendid tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole

uus – seda tuleb teha ka praegu. Tegemist on sõnastuse täpsustusega.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 lõiget 2, mille kohaselt tuleb

aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 15. detsembriks.

Muudatuse kohaselt tuleb aruanne esitada hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5, mille järgi on

kulu eest tasumine lubatud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi. Kuna

tasumine võib toimuda hiljem, tuleb ka aruande esitamise aega pikendada.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 22 lõiget 1. Muudatus on seotud

2025. aasta 19. detsembril jõustunud RES-i muudatustega, mille kohaselt nähakse toetuse

tagasinõudmise regulatsioon ette seaduse tasandil. Riigisisese projektipõhise toetuse

tagasinõudmist reguleeritakse nüüd RES §-ga 551. RES § 551 lõikega 1 nähakse ette, et

riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda,

kui selgub, et toetuse saaja:

1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud

toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on

esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

RES § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ja toetuse täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirja järgi leidis Riigikohus otsuse RKPJKo

28.06.2023, 5-23-2 punktis 64, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus

osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära

arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Seetõttu tuleb

toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega.7

Eeltoodust lähtudes võib ministri määrusega toetuse tagasinõudmise aluseid peale RES-is

sätestatu ka täpsustada ja täiendada. Eelnõu kohaselt muudetaksegi kehtiva määruse § 22

lõiget 1 selliselt, et menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES § 551

7 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu –

Riigikogu (10.02.2026).

5

lõikes 1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES § 551 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4) või

ühel järgmistest juhtudest:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.

Punktid 1–3 on täpsustavad ja täiendavad alused lisaks RES-is toodule. Sisulisi muudatusi

nende punktidega ei tehta. Edaspidi peab menetleja toetuse tagasinõudmise osas arvestama ka

RES-is sätestatut.

Eelnõu § 1 punktid 10–12 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Muudatustega:

1) täpsustatakse, et menetleja saab kontrollida toetuse kasutamist kuni aruande

kinnitamiseni;

2) välistatakse kohapealne kontroll (sh valdusesse sisenemine) ja lubatakse vaid

aruandluse küsimine.

RES-i eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Kohustus esitada aruandeid riivab

ettevõtlusvabadust. Aruande kohustus on vajalik selleks, et kontrollida, kas toetust on kasutatud

otstarbe kohaselt. See omakorda on vajalik sel põhjusel, et tegemist on avaliku rahaga, mida

tuleb kasutada tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Kontrollimatu raha jagamine ei

täida seda eesmärki, milleks toetust antakse. Projektipõhise toetuse saamiseks on vaja esitada

taotlus, sellega isik avaldab vabatahtlikult soovi toetust (mis on hüve) saada ning sellisel juhul

ta peab arvestama ka sellega kaasnevate nõuetega, sh aruandluskohustusega. Alati on võimalus

ka mitte toetust taotleda. Teine variant, mis oleks isikule vähem bürokraatlikum, aga rohkem

sekkuv, oleks kohapeal valdusesse sisenemine ja kontrolli teostamine. Siin oleks tegemist PS

§ 32 (omandi puutumatus) ja füüsiliste isikute puhul § 33 (kodu puutumatus) riivega, mis on

juba põhiõiguste ja -vabaduste rikkumine ja seda oleks keerulisem õigustada. Leiame, et see

oleks ka ebaproportsionaalne ja ka riigile rohkem koormav, mistõttu seda varianti ei analüüsita.

Seega toetuse kasutamise kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis,

st aruandluse küsimine ja selle põhjal olukorra välja selgitamine vms. Seega on toetuse

kasutamise kohta aruannete küsimine proportsionaalne abinõu isiku saadava hüvega.“8

Eeltoodust lähtudes on menetlejal õigus kontrollida vaid projekti elluviimisega seotud kulu- ja

maksedokumente (eelnõu § 1 punkt 11). Toetuse saaja on omakorda kohustatud võimaldama

menetlejal projekti kulu- ja maksedokumente kontrollida (eelnõu § 1 punkt 10). Kulu- ja

maksedokumendid (ehk abikõlbliku kulu tõendid) esitatakse koos aruandega, st nende

dokumentide esitamine on hõlmatud aruandluskohustusega, mis on proportsionaalne meede

kontrollimaks, kas toetust on kasutatud vastavalt nõuetele. Juurdepääsu võimaldamist

projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile muudatusega enam ette ei nähta, st

kohapealseid kontrolle ei tehta.

Kui aruanne on kinnitatud, on projekt lõppenud ja jätkutegevusi ei järgne. Aruande kinnitamist

reguleeritakse kehtiva määruse §-ga 21. Aruanne tuleb esitada hiljemalt toetuse saamise aastale

järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks (vt eelnõu § 1 punkt 8).

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse määrust nr 11.

8 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu –

Riigikogu (10.02.2026).

6

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse kehtiva määruse §-s 5 sõnad „koolieelses lasteasutuses“

sõnaga „lasteaias“. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid termini täpsustamisega. Nimelt

jõustus 2025. aasta 1. septembril alusharidusseadus, milles kasutatakse mõistet „lasteaed“.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täpsustatakse ja täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja. Kehtiva

määruse § 6 lõike 2 kohaselt on toetatavad tegevused järgmised:

1) mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.

Riigikaitselises kriisis tuleb tagada KOV-i taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu

ja tervise seiskohalt olulised. See tähendab, et KOV-i kriisijuhtimiseks vajalikud ruumid peavad

olema toimepidevad ning tuleb tagada evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja lasteaedade

toimepidevus. Eelnõu kohaselt lisanduvad toetatavate tegevustena:

1) kütuse tankurmahuti soetamine (punkt 4) ja

2) vähemalt 4 kWh mahutavusega transporditava akujaama soetamine (punkt 5).

Kütuse tankurmahuti peab olema laialdase kasutusega masstootmises toodetud seade ega tohi

olla kokku sobitatud eri osadest. Kütusemahuti peab võimaldama hoiustada kütust ning tankida

seadmeid ja sõidukeid tankimisseadmega (voolik, tankepüstol, kütuselugeja, pump jne).

Kütusemahuti ei tohi olla suurem kui veovaba piir ehk tankurmahutit peab saama transportida

isik, kes ei oma ADR-luba ehk õigust vedada ohtlikke veoseid. Oluline on märkida, et

tankurmahuti transportimiseks tehtavaid lisakulutusi (nt mootorsõiduki kategooria

omandamist) ei toetata. Projektiga toetatakse bensiini- või diislikütuse tankurmahuti soetamist.

Transporditav akujaam peab võimaldama hoone või selles olevate elektri toitel töötavate

oluliste seadmete osalise elektrienergiaga varustatuse. Akujaama võimsus peab olema piisav,

et hoida töös kriitilised tarbijad, ja selle minimaalne mahutavus peab olema 4 kWh. See võib

olla üks seade või mitmest seadmest koosnev ühtne süsteem, kuid süsteemi summaarne

kasutatav mahutavus ei tohi olla väiksem kui 4 kWh.

Akujaam peab kriisiajal tagama kehtiva määruse §-s 5 nimetatud objektidel varutoite ehk

hoidma töös võimalikult palju seadmeid, millega tagatakse toimepidevus ja seadmete

kasutusvalmidus olukordades, kus elektrivarustus on häiritud või puudub. Akujaam peab

hoidma kriisi ajal objekti katkematult üleval vähemalt neli tundi, tagades näiteks

avariivalgustuse ning telefonikeskjaama (seadmestik telefonivõrku kuuluvate telefonide

kokkulülitamiseks) ja kohtvõrgu kommutaatorid (arvuti ühendamise seade). Neljatunnise

varutoite nõue põhineb Ukraina kriisikogemusel, kus elektrienergiat antakse taastuvate

katkestuste korral tavaliselt neljatunniste tsüklitena. Seega peab akujaam tagama, et kriitilised

seadmed toimiksid vähemalt ühe sellise katkestustsükli vältel. Pikemaajalise katkestuse korral

saab seadmeid (nt veepump, boiler või tsentraalküttepump) koormuse vähendamiseks järjest

välja lülitada, pikendades seeläbi akujaama tööaega. Akujaam peab olema paigutatud kasutus-

ja paigaldusjuhendi nõuete järgi ning vajaduse korral vastama suuremahuliste paigaldiste

tuleohutusnõuetele9.

9 Ehitistes oluliste tuleohutusnõuete tagamine akupankade paigaldamisel (13.01.2026).

7

Lisaks tehakse täpsustused kehtiva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 3. Punktis 1 asendatakse

sõna „mobiilse“ sõnaga „transporditava“ ja sõna „statsionaarse“ sõnaga „kohtkindla“.

Punktist 3 jäetakse välja sõna „mobiilse“. Muudatused on seotud asjaoluga, et erialakeeles on

terminil „mobiilne“ teine tähendus ja sõna „statsionaarne“ asemel kasutatakse ingliskeelse

stationary vastena terminit „kohtkindel“. Samasugused täpsustused tehakse eelnõu § 1

punktis 2 (vt ka seletuskirja selgitused § 1 punkti 2 kohta). Täpsustused tehakse õigusselguse

huvides, muudatused ei ole sisulised.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse toetuse ülemmäära. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse

ülemmäär 40 000 eurot. Eelnõu järgi on toetuse ülemmäär edaspidi 10 000 eurot toetuse saaja

kohta. Toetuse ülemmäära vähendamine on tingitud 2026. aasta taotlusvooru eelarve

kahandamisest ja see on kokku lepitud Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu

alalise elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 18. novembri

2025. aasta koosolekul.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtiva määruse § 19 lõige 2 kehtetuks ja selle kohaselt

tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel

tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal sisuliselt

toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt toetuse

tagasinõudmist reguleerivas paragrahvis (vt eelnõu § 2 punkt 6), siis tunnistatakse § 19 lõige 2

kehtetuks. Sarnane muudatus tehti ka eelnõu § 1 punktis 6.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse § 20 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirjas

täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selgitus, et paragrahviga reguleeritakse ka projekti

eelarve jäägi tagastamist. Lõikega 1 täpsustatakse õigusselguse huvides, et abikõlbliku kulu

tõendid tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole

uus – seda tuleb teha ka praegu. Tegemist on sõnastuse täpsustusega. Sarnane muudatus tehakse

ka eelnõu § 1 punktis 7.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 21 lõiget 1. Sarnane muudatus tehakse ka eelnõu § 1

punktis 9. Kuna selgitus on sama, siis seda ei korrata (vt § 1 punkti 9 selgitus).

Eelnõu § 2 punktid 7–10 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Kuna sarnased muudatused

tehakse ka eelnõu § 1 punktides 10–12 ja nende punktide selgitused on seletuskirjas eespool

toodud, ei ole vajalik ega mõistlik neid siinkohal korrata.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm I: RTK – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on

sihtrühm väike.

Kuna KOV-idele ja korteriühistutele mõeldud toetusvoore jätkatakse, kaasneb RTK-le

töökorralduslikult ka edaspidi taotluste menetlemise ülesanne. See ei ole RTK-le uus tegevus.

RTK viib ellu toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud

kokkuleppe alusel. RTK peab edaspidi taotluste menetlemisel arvestama eelnõus toodud

muudatusi. Määruse nr 9 puhul tuleb arvestada, et kulu eest tasumine muutub paindlikumaks

8

ja aruande esitamise tähtaeg pikeneb. Määruse nr 11 puhul tuleb arvestada, et toetatavate

tegevuste nimekiri laieneb ja toetuse ülemmäär muutub. Lisaks tuleb arvestada RES-i

muudatusi, mis jõustusid 2025. aasta lõpus ja mille alusel tehakse mõned määruste muudatused

ka siinse eelnõuga. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ning oleneb

sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Kokkuvõttes on eelnõus toodud muudatuste mõju

väheoluline.

Sihtrühm II: Päästeamet – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühm väike.

Kuna toetusvoore jätkatakse, jätkuvad nendega seoses ka Päästeameti tegevused. Toetuse

andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel endiselt RTK. Eelnõus toodud muudatused

Päästeametile taotluste menetlemise protsessis muudatusi kaasa ei too ehk mõju on kokkuvõttes

väheoluline.

Sihtrühm III: KOV-id ja nende elanikud – mõju töökorraldusele ja siseturvalisusele. Eestis on

kokku 79 KOV-i, kus elab ligi 1,4 miljonit inimest10.

Menetluslikult KOV-idele toetuste taotlemisega muudatusi ei kaasne. Edaspidi saab toetust

taotleda ka kütuse tankurmahuti ja mobiilse akujaama soetamiseks. Toetuse ülemmäära

langetamine võimaldab sama eelarvemahu juures toetada suuremat hulka KOV-e ning seeläbi

laiendada kriisivalmiduse toetusmeetme mõju. Muudatus mõjutab KOV-e positiivselt, kuna

toetuse kättesaadavus paraneb.

Eelnõu rakendamine tugevdab KOV-ide kriisivalmidust, kuna toetatavaid tegevusi täiendatakse

ja seega saab suurendada kriisiaegset hoonete kriisikindlust. Eelnõuga kaasneb sihtrühmale

positiivne mõju, sest suureneb KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike parema

toimetuleku kriisis. Kokkuvõttes on muudatuste mõju töökorralduse vaatest väheoluline, kuid

siseturvalisuse vaatest pigem oluline.

Sihtrühm IV: korteriühistud. Rahva- ja eluruumide loenduse käigus ehk 31. detsembri

2021. aasta seisuga loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut. Tegelik sihtrühm (keda eelnõu

muudatused mõjutavad) on siiski väiksem, sest arvestada tuleb ka taotlejale kehtestatud

nõudeid, näiteks peab korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema

füüsiliste isikute omandis.

Eelnõu kohaselt lubatakse edaspidi abikõlbliku kulu eest tasumist ka 30 kalendripäeva jooksul

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seoses sellega muudetakse muu hulgas aruande esitamise

tähtaega. Muudatused on tehtud taotlejate ehk korteriühistute huvides, et võimaldada vajalikku

paindlikkust. Muu osas toetuse taotlemise menetlus korteriühistutele ei muutu. Mõju ulatus on

seega väike, kuna sihtrühma käitumine oluliselt ei muutu ning puudub tarvidus muutustega

kohanemist toetava tegevuse järele. Toetuste andmisega suurendatakse ka edaspidi

korterelamutes elavate inimeste iseseisvat toimetulekut elektrienergia katkestuse korral. Eelnõu

rakendamisega kaasneb sihtrühmale seega positiivne mõju. Kokkuvõttes on muudatuste mõju

väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

10 2026. aasta seisuga elab Eestis 1 362 954 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv (27.01.2026).

9

Määruse rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt

eelnimetatud teenuse. Taotlusi rahastatakse jätkuvalt Päästeameti eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest sellega ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida

kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Omanike Keskliit, MTÜ-le Eesti

Korteriühistute Liit, Päästeametile ja RTK-le. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, MTÜ

Eesti Omanike Keskliit, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit, Päästeamet ning RTK ametlikke

märkusi ei esitanud. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas EIS-is eelnõu ja esitas mõned

tähelepanekud. Ka Rahandusministeerium kooskõlastas EIS-is eelnõu. Märkuste arvestamise

tabel on toodud seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

23.03.2026 nr 8

Siseministri määrus „Siseministri

määruste muutmine seoses toetuste

andmisega kriisivalmiduse

suurendamiseks“

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruse nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruses nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) transporditava või kohtkindla generaatori soetamine;“;

3) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil (edaspidi abikõlblikkuse

periood), vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti

elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;“;

5) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu.“;

6) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

2 (4)

„§ 21. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

8) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks.“;

9) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551

lõikes 1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

10) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;“;

11) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 21 sätestatud aruande kinnitamist.“;

12) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

§ 2. Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord“ muutmine

Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruses nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 5 asendatakse sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“;

2) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetatavad tegevused on:

1) transporditava ja kohtkindla generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine generaatori transportimiseks;

3 (4)

4) kütuse tankurmahuti soetamine;

5) vähemalt 4 kWh mahutavusega transporditava akujaama soetamine.“;

3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „40 000“ arvuga „10 000“;

4) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

6) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551

lõikes 1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

7) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;“;

8) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;“;

10) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

4 (4)

1

Siseministri määruse

„Siseministri määruste muutmine seoses

toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“

eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste arvestamise tabel

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 03.03.2026

Siseministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule 16.02.2026 kooskõlastamiseks siseministri

määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“

eelnõu. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud eelnõu. Analüüsisime omavalitsustest

tulnud tagasisidet ning esitame järgmised tähelepanekud.

Teeme ettepaneku kaaluda võimalust laiendada nimekirja, milleks võiks toetust kasutada. Näiteks tehti

ettepanek võimaldada lisaks mobiilsele akujaamale ka statsionaarse akupanga soetamist. Mobiilsus ei

oleks kohustuslik nõue, vaid üks võimalik tehniline lahendus. Samuti juhiti tähelepanu, et osades

KOVides, kus on esmane valmisolek olemas ning nüüd oleks vaja varjumis-ja kogunemiskohtade

valmisolekut viia järgmisele tasemele, võiks toetatavate tegevuste loetelu olla laiem.

Omavalitsused juhivad tähelepanu, et toetuse ülemmäära vähendamine 40 000 eurolt 10 000 euroni

süvendab veelgi ebavõrdsust, kuna osa omavalitsusi on juba eelnevalt saanud märkimisväärse

investeeringu, samas kui teistel puudub nüüd võimalus võrreldavat taset saavutada. Võrdse kohtlemise

ja meetme prognoositavuse tagamiseks võiks kaaluda ka mitmeaastase kumulatiivse toetuse ülemmäär

kehtestamist, näiteks kolme aasta lõikes, mis oleks kõikidele omavalitsustele ühtne. Seda juhul, kui

riigil ei leidu lisavahendeid senise piirmäära säilitamiseks.

Anname selgituse ja täname ettepanekute

eest.

Päästeamet arvestab 2027. aasta taotlusvooru

planeerimisprotsessis esitatud ettepanekutega ja

kujundab koostöös KOV-dega kriisivalmidust

toetatavate tegevuste ja soetuste nimekirja.

Põhjus, miks antud juhul on otsustatud toetada

ainult transporditava akujaama soetamist, on

seotud ehitustegevustega, mis lisanduksid

soetuskuludele. Kuivõrd tuli vähendada ka

toetuse ülemmäära, oleks see ebamõistlik.

Toetuse ülemmäär on otseselt seotud rahaliste

vahendite olemasoluga.

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 8. aprilli 2025. aasta määrust nr 9 „Korteriühistule

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi määrus nr 9) ja siseministri 21. aprilli 2025. aasta määrust nr 11 „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 11). Mõlemad määrused on seotud toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks. Eelnõuga täpsustatakse ja ajakohastatakse määrusi, lähtudes

menetlustes ilmnenud kitsaskohtadest ning vajadusest soodustada valdkonna tõhusamat

arengut. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad ka edaspidi korraldada toetusvoore

korteriühistute ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) vaatest kriisivalmiduse

suurendamiseks. Seega on eelnõul positiivne mõju siseturvalisusele.

Määruses nr 9 muudetakse abikõlbliku kulu tingimusi ja aruande esitamise aega ning tehakse

muud vajalikud täpsustused. Muudatusettepanekud on esitanud Päästeamet ja Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tulenevalt toetusvooru läbiviimise käigus üles kerkinud

vajadustest. Määruses nr 11 täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja ja muudetakse toetuse

ülemmäära. Kuna laiapindse riigikaitse üks peamisi eesmärke on parandada KOV-ide

valmisolekut ja iseseisvat toimetulekut pikaajalises kriisis, näeb Päästeamet vajadust täiendada

kehtivat määrust ning lisada toetatavate tegevustena kütuse tankurmahuti ja transporditava

akujaama soetamise võimalus. Mõlemas määruses tehakse mõned täpsustused ka seoses

2025. aasta 19. detsembril jõustunud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) muudatustega.

Mõlema määruse alusel tuleb toetuse saamiseks endiselt esitada RTK menetluskeskkonnas

taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse kasutamist ka aruanne koos

kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on vabatahtlik, mistõttu ei kaasne

sellega kohustuslikku halduskoormust. Selles osas eelnõuga muudatusi ette ei nähta –

lisakohustusi ega täiendavat halduskoormust eelnõuga ei kaasne. Eeltoodust lähtudes

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit1 ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje

Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Siseministeeriumi

nõunikud Anastassia Ümar ([email protected]) ja Mari Tikan

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud

Kadi Parmas ([email protected]) ja Heli Simson

([email protected]).

1 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määrusi:

1) määrus nr 9 avaldamismärkega RT I, 10.04.2025, 18;

2) määrus nr 11 avaldamismärkega RT I, 22.04.2025, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse määrust nr 9.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 6, millega reguleeritakse vähese tähtsusega

abi.

Riigiabi olemasolu hindamisel tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatavale ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Vähese tähtsusega abi on

väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta

liikmesriikide vahelist konkurentsi2. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud3. Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud

eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Määruse alusel antav toetus on

mõeldud selleks, et suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras ehk kasvatada

korterelamutes elavate inimeste võimekust elektrikatkestuse korral iseseisvalt hakkama saada.

Kehtiva määruse § 11 lõike 1 kohaselt peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest

vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis. See nõue täidab varasemate meetmete

kogemuste põhjal muu hulgas tingimuse, et toetuse abil kriisivalmidust suurendanud

korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võidakse hakata kohaldama riigiabiga

seotud reegleid, sealhulgas korterelamus ärieesmärke täitvate ettevõtjate abi andmise tingimusi.

Füüsiliste isikute 80-protsendilist piirangut on käsitletud ka ühes õiguskantsleri seisukohas,

milles on muu hulgas tuginetud Kliimaministeeriumi selgitustele. Ministeeriumi selgituste

kohaselt on 80-protsendiline piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise praktika

tulemusena ja seda on rakendatud kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast. Senises

2 Riigiabi | Rahandusministeerium (15.01.2026). 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja.

3

praktikas on kinnitust leidnud, et kui juriidilistele isikutele kuulub kuni 20 protsenti

korteriomanditest, ei peeta toetuse andmist keelatud riigiabiks4. Kokkuvõttes ei käsitleta

määruse alusel antavat abimeedet ärieesmärgile suunatud tegevuse toetamisena, st see pole

suunatud ettevõtjale või ettevõtjate grupile. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka

potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on

kohaliku mõjuga. Eeltoodust tulenevalt ei allu kehtiva määruse alusel antav toetus riigiabi ega

vähese tähtsusega abi reeglitele. Seega tunnistatakse vähese tähtsusega abi reguleeriv säte

eelnõu kohaselt selguse huvides kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust, mille

kohaselt on toetatav tegevus mobiilse või statsionaarse generaatori soetamine. Eelnõu järgi on

toetatav tegevus transporditava või kohtkindla generaatori soetamine. Tegemist ei ole sisulise

muudatusega, vaid terminite täpsustamisega. Erialakeeles on termin „mobiilne“ omadussõna,

mis iseloomustab talitlusvõimet liikuvas olekus5, ja sõna „statsionaarne“ asemel on ingliskeelse

stationary vastena kasutusel termin „kohtkindel“6. Kuna eesmärk pole toetada selliste

generaatorite soetamist, mis sõidu peal elektrit toodavad, tehakse punktis 1 õigusselguse

huvides terminite täpsustused. Eelnõuga toetatakse seega:

1) selliste generaatorite soetamist, mida saab kohale vedada ja kortermaja elektripaigaldisega

ühendada (transporditavad generaatorid);

2) kortermaja elektripaigaldisega püsivalt ühendatud generaatorite ehk kohtkindlate

generaatorite soetamist.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täpsustatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 1. Muudetud sõnastuse

järgi on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, vastab projekti eesmärgile,

on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.

Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja selle eest

peab tasuma toetuse saaja. Samas on kulu eest tasumine lubatud ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu (vt eelnõu § 1 punktid 4 ja 5).

Eelnõu § 1 punktid 4 ja 5 on seotud abikõlbliku kulu ühe üldtingimuse muutmisega. Kehtiva

määruse § 8 lõike 3 punkti 4 kohaselt peab abikõlblik kulu olema tekkinud ja tasutud

abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu kohaselt muudetakse kulu tasumise põhimõtet: abikõlblik

kulu peab olema tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seega peab kulu olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil

(eelnõu § 1 punkti 4 muudatus seoses kehtiva määruse § 8 lõike 3 punktiga 4), kuid kulu eest

on lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (eelnõu § 1

punkt 5, millega täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 3 punktiga 5). Muudatus tehakse

seetõttu, et praktikas on esinenud olukordi, kus tööd on teostatud küll õigel ajal, kuid nende

teostaja on esitanud arve hilinemisega, mis on omakorda toonud kaasa tasumise hilinemise.

Sellisel juhul muutub kulu üksnes töövõtjast tuleneva tehnilise viivituse tõttu abikõlbmatuks,

kuigi tegevus ise on nõuetekohaselt ja tähtajaks tehtud. 30-päevase täiendava tasumise tähtaja

kehtestamine aitab niisugust olukorda vältida. See pakub toetuse saajatele mõistlikku

paindlikkust, vähendades riski, et vajalikud ja tegelikult õigel ajal tehtud kulutused jäävad

üksnes formaalsetel põhjustel abikõlblikuks tunnistamata. Seeläbi toetab muudatus toetuse

eesmärgipärast kasutamist ning suurendab praktika õigusselgust ja prognoositavust.

Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti

abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

4 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Korteriühistule toetuse andmise kord.pdf (27.01.2026). 5 Määratletud standardis EVS-IEC 60050-151 (04.03.2026). 6 Määratletud standardis EVS-IEC 60050-826 (04.03.2026).

4

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 20 lõige 2, mille

kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

järel tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal

sisuliselt toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt

toetuse tagasinõudmist käsitlevas paragrahvis (vt eelnõu § 1 punkt 9), siis tunnistatakse § 20

lõige 2 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirjas

täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selgituseks, et paragrahviga reguleeritakse ka projekti

eelarve jäägi tagastamist. Lõikega 1 täpsustatakse õigusselguse huvides, et abikõlbliku kulu

tõendid tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole

uus – seda tuleb teha ka praegu. Tegemist on sõnastuse täpsustusega.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 lõiget 2, mille kohaselt tuleb

aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 15. detsembriks.

Muudatuse kohaselt tuleb aruanne esitada hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5, mille järgi on

kulu eest tasumine lubatud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi. Kuna

tasumine võib toimuda hiljem, tuleb ka aruande esitamise aega pikendada.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 22 lõiget 1. Muudatus on seotud

2025. aasta 19. detsembril jõustunud RES-i muudatustega, mille kohaselt nähakse toetuse

tagasinõudmise regulatsioon ette seaduse tasandil. Riigisisese projektipõhise toetuse

tagasinõudmist reguleeritakse nüüd RES §-ga 551. RES § 551 lõikega 1 nähakse ette, et

riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda,

kui selgub, et toetuse saaja:

1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud

toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on

esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

RES § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ja toetuse täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirja järgi leidis Riigikohus otsuse RKPJKo

28.06.2023, 5-23-2 punktis 64, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus

osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära

arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Seetõttu tuleb

toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega.7

Eeltoodust lähtudes võib ministri määrusega toetuse tagasinõudmise aluseid peale RES-is

sätestatu ka täpsustada ja täiendada. Eelnõu kohaselt muudetaksegi kehtiva määruse § 22

lõiget 1 selliselt, et menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES § 551

7 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu –

Riigikogu (10.02.2026).

5

lõikes 1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES § 551 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4) või

ühel järgmistest juhtudest:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.

Punktid 1–3 on täpsustavad ja täiendavad alused lisaks RES-is toodule. Sisulisi muudatusi

nende punktidega ei tehta. Edaspidi peab menetleja toetuse tagasinõudmise osas arvestama ka

RES-is sätestatut.

Eelnõu § 1 punktid 10–12 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Muudatustega:

1) täpsustatakse, et menetleja saab kontrollida toetuse kasutamist kuni aruande

kinnitamiseni;

2) välistatakse kohapealne kontroll (sh valdusesse sisenemine) ja lubatakse vaid

aruandluse küsimine.

RES-i eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Kohustus esitada aruandeid riivab

ettevõtlusvabadust. Aruande kohustus on vajalik selleks, et kontrollida, kas toetust on kasutatud

otstarbe kohaselt. See omakorda on vajalik sel põhjusel, et tegemist on avaliku rahaga, mida

tuleb kasutada tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Kontrollimatu raha jagamine ei

täida seda eesmärki, milleks toetust antakse. Projektipõhise toetuse saamiseks on vaja esitada

taotlus, sellega isik avaldab vabatahtlikult soovi toetust (mis on hüve) saada ning sellisel juhul

ta peab arvestama ka sellega kaasnevate nõuetega, sh aruandluskohustusega. Alati on võimalus

ka mitte toetust taotleda. Teine variant, mis oleks isikule vähem bürokraatlikum, aga rohkem

sekkuv, oleks kohapeal valdusesse sisenemine ja kontrolli teostamine. Siin oleks tegemist PS

§ 32 (omandi puutumatus) ja füüsiliste isikute puhul § 33 (kodu puutumatus) riivega, mis on

juba põhiõiguste ja -vabaduste rikkumine ja seda oleks keerulisem õigustada. Leiame, et see

oleks ka ebaproportsionaalne ja ka riigile rohkem koormav, mistõttu seda varianti ei analüüsita.

Seega toetuse kasutamise kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis,

st aruandluse küsimine ja selle põhjal olukorra välja selgitamine vms. Seega on toetuse

kasutamise kohta aruannete küsimine proportsionaalne abinõu isiku saadava hüvega.“8

Eeltoodust lähtudes on menetlejal õigus kontrollida vaid projekti elluviimisega seotud kulu- ja

maksedokumente (eelnõu § 1 punkt 11). Toetuse saaja on omakorda kohustatud võimaldama

menetlejal projekti kulu- ja maksedokumente kontrollida (eelnõu § 1 punkt 10). Kulu- ja

maksedokumendid (ehk abikõlbliku kulu tõendid) esitatakse koos aruandega, st nende

dokumentide esitamine on hõlmatud aruandluskohustusega, mis on proportsionaalne meede

kontrollimaks, kas toetust on kasutatud vastavalt nõuetele. Juurdepääsu võimaldamist

projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile muudatusega enam ette ei nähta, st

kohapealseid kontrolle ei tehta.

Kui aruanne on kinnitatud, on projekt lõppenud ja jätkutegevusi ei järgne. Aruande kinnitamist

reguleeritakse kehtiva määruse §-ga 21. Aruanne tuleb esitada hiljemalt toetuse saamise aastale

järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks (vt eelnõu § 1 punkt 8).

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse määrust nr 11.

8 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu –

Riigikogu (10.02.2026).

6

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse kehtiva määruse §-s 5 sõnad „koolieelses lasteasutuses“

sõnaga „lasteaias“. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid termini täpsustamisega. Nimelt

jõustus 2025. aasta 1. septembril alusharidusseadus, milles kasutatakse mõistet „lasteaed“.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täpsustatakse ja täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja. Kehtiva

määruse § 6 lõike 2 kohaselt on toetatavad tegevused järgmised:

1) mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.

Riigikaitselises kriisis tuleb tagada KOV-i taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu

ja tervise seiskohalt olulised. See tähendab, et KOV-i kriisijuhtimiseks vajalikud ruumid peavad

olema toimepidevad ning tuleb tagada evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja lasteaedade

toimepidevus. Eelnõu kohaselt lisanduvad toetatavate tegevustena:

1) kütuse tankurmahuti soetamine (punkt 4) ja

2) vähemalt 4 kWh mahutavusega transporditava akujaama soetamine (punkt 5).

Kütuse tankurmahuti peab olema laialdase kasutusega masstootmises toodetud seade ega tohi

olla kokku sobitatud eri osadest. Kütusemahuti peab võimaldama hoiustada kütust ning tankida

seadmeid ja sõidukeid tankimisseadmega (voolik, tankepüstol, kütuselugeja, pump jne).

Kütusemahuti ei tohi olla suurem kui veovaba piir ehk tankurmahutit peab saama transportida

isik, kes ei oma ADR-luba ehk õigust vedada ohtlikke veoseid. Oluline on märkida, et

tankurmahuti transportimiseks tehtavaid lisakulutusi (nt mootorsõiduki kategooria

omandamist) ei toetata. Projektiga toetatakse bensiini- või diislikütuse tankurmahuti soetamist.

Transporditav akujaam peab võimaldama hoone või selles olevate elektri toitel töötavate

oluliste seadmete osalise elektrienergiaga varustatuse. Akujaama võimsus peab olema piisav,

et hoida töös kriitilised tarbijad, ja selle minimaalne mahutavus peab olema 4 kWh. See võib

olla üks seade või mitmest seadmest koosnev ühtne süsteem, kuid süsteemi summaarne

kasutatav mahutavus ei tohi olla väiksem kui 4 kWh.

Akujaam peab kriisiajal tagama kehtiva määruse §-s 5 nimetatud objektidel varutoite ehk

hoidma töös võimalikult palju seadmeid, millega tagatakse toimepidevus ja seadmete

kasutusvalmidus olukordades, kus elektrivarustus on häiritud või puudub. Akujaam peab

hoidma kriisi ajal objekti katkematult üleval vähemalt neli tundi, tagades näiteks

avariivalgustuse ning telefonikeskjaama (seadmestik telefonivõrku kuuluvate telefonide

kokkulülitamiseks) ja kohtvõrgu kommutaatorid (arvuti ühendamise seade). Neljatunnise

varutoite nõue põhineb Ukraina kriisikogemusel, kus elektrienergiat antakse taastuvate

katkestuste korral tavaliselt neljatunniste tsüklitena. Seega peab akujaam tagama, et kriitilised

seadmed toimiksid vähemalt ühe sellise katkestustsükli vältel. Pikemaajalise katkestuse korral

saab seadmeid (nt veepump, boiler või tsentraalküttepump) koormuse vähendamiseks järjest

välja lülitada, pikendades seeläbi akujaama tööaega. Akujaam peab olema paigutatud kasutus-

ja paigaldusjuhendi nõuete järgi ning vajaduse korral vastama suuremahuliste paigaldiste

tuleohutusnõuetele9.

9 Ehitistes oluliste tuleohutusnõuete tagamine akupankade paigaldamisel (13.01.2026).

7

Lisaks tehakse täpsustused kehtiva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 3. Punktis 1 asendatakse

sõna „mobiilse“ sõnaga „transporditava“ ja sõna „statsionaarse“ sõnaga „kohtkindla“.

Punktist 3 jäetakse välja sõna „mobiilse“. Muudatused on seotud asjaoluga, et erialakeeles on

terminil „mobiilne“ teine tähendus ja sõna „statsionaarne“ asemel kasutatakse ingliskeelse

stationary vastena terminit „kohtkindel“. Samasugused täpsustused tehakse eelnõu § 1

punktis 2 (vt ka seletuskirja selgitused § 1 punkti 2 kohta). Täpsustused tehakse õigusselguse

huvides, muudatused ei ole sisulised.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse toetuse ülemmäära. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse

ülemmäär 40 000 eurot. Eelnõu järgi on toetuse ülemmäär edaspidi 10 000 eurot toetuse saaja

kohta. Toetuse ülemmäära vähendamine on tingitud 2026. aasta taotlusvooru eelarve

kahandamisest ja see on kokku lepitud Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu

alalise elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 18. novembri

2025. aasta koosolekul.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtiva määruse § 19 lõige 2 kehtetuks ja selle kohaselt

tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel

tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal sisuliselt

toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt toetuse

tagasinõudmist reguleerivas paragrahvis (vt eelnõu § 2 punkt 6), siis tunnistatakse § 19 lõige 2

kehtetuks. Sarnane muudatus tehti ka eelnõu § 1 punktis 6.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse § 20 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirjas

täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selgitus, et paragrahviga reguleeritakse ka projekti

eelarve jäägi tagastamist. Lõikega 1 täpsustatakse õigusselguse huvides, et abikõlbliku kulu

tõendid tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole

uus – seda tuleb teha ka praegu. Tegemist on sõnastuse täpsustusega. Sarnane muudatus tehakse

ka eelnõu § 1 punktis 7.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 21 lõiget 1. Sarnane muudatus tehakse ka eelnõu § 1

punktis 9. Kuna selgitus on sama, siis seda ei korrata (vt § 1 punkti 9 selgitus).

Eelnõu § 2 punktid 7–10 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Kuna sarnased muudatused

tehakse ka eelnõu § 1 punktides 10–12 ja nende punktide selgitused on seletuskirjas eespool

toodud, ei ole vajalik ega mõistlik neid siinkohal korrata.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm I: RTK – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on

sihtrühm väike.

Kuna KOV-idele ja korteriühistutele mõeldud toetusvoore jätkatakse, kaasneb RTK-le

töökorralduslikult ka edaspidi taotluste menetlemise ülesanne. See ei ole RTK-le uus tegevus.

RTK viib ellu toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud

kokkuleppe alusel. RTK peab edaspidi taotluste menetlemisel arvestama eelnõus toodud

muudatusi. Määruse nr 9 puhul tuleb arvestada, et kulu eest tasumine muutub paindlikumaks

8

ja aruande esitamise tähtaeg pikeneb. Määruse nr 11 puhul tuleb arvestada, et toetatavate

tegevuste nimekiri laieneb ja toetuse ülemmäär muutub. Lisaks tuleb arvestada RES-i

muudatusi, mis jõustusid 2025. aasta lõpus ja mille alusel tehakse mõned määruste muudatused

ka siinse eelnõuga. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ning oleneb

sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Kokkuvõttes on eelnõus toodud muudatuste mõju

väheoluline.

Sihtrühm II: Päästeamet – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühm väike.

Kuna toetusvoore jätkatakse, jätkuvad nendega seoses ka Päästeameti tegevused. Toetuse

andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel endiselt RTK. Eelnõus toodud muudatused

Päästeametile taotluste menetlemise protsessis muudatusi kaasa ei too ehk mõju on kokkuvõttes

väheoluline.

Sihtrühm III: KOV-id ja nende elanikud – mõju töökorraldusele ja siseturvalisusele. Eestis on

kokku 79 KOV-i, kus elab ligi 1,4 miljonit inimest10.

Menetluslikult KOV-idele toetuste taotlemisega muudatusi ei kaasne. Edaspidi saab toetust

taotleda ka kütuse tankurmahuti ja mobiilse akujaama soetamiseks. Toetuse ülemmäära

langetamine võimaldab sama eelarvemahu juures toetada suuremat hulka KOV-e ning seeläbi

laiendada kriisivalmiduse toetusmeetme mõju. Muudatus mõjutab KOV-e positiivselt, kuna

toetuse kättesaadavus paraneb.

Eelnõu rakendamine tugevdab KOV-ide kriisivalmidust, kuna toetatavaid tegevusi täiendatakse

ja seega saab suurendada kriisiaegset hoonete kriisikindlust. Eelnõuga kaasneb sihtrühmale

positiivne mõju, sest suureneb KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike parema

toimetuleku kriisis. Kokkuvõttes on muudatuste mõju töökorralduse vaatest väheoluline, kuid

siseturvalisuse vaatest pigem oluline.

Sihtrühm IV: korteriühistud. Rahva- ja eluruumide loenduse käigus ehk 31. detsembri

2021. aasta seisuga loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut. Tegelik sihtrühm (keda eelnõu

muudatused mõjutavad) on siiski väiksem, sest arvestada tuleb ka taotlejale kehtestatud

nõudeid, näiteks peab korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema

füüsiliste isikute omandis.

Eelnõu kohaselt lubatakse edaspidi abikõlbliku kulu eest tasumist ka 30 kalendripäeva jooksul

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seoses sellega muudetakse muu hulgas aruande esitamise

tähtaega. Muudatused on tehtud taotlejate ehk korteriühistute huvides, et võimaldada vajalikku

paindlikkust. Muu osas toetuse taotlemise menetlus korteriühistutele ei muutu. Mõju ulatus on

seega väike, kuna sihtrühma käitumine oluliselt ei muutu ning puudub tarvidus muutustega

kohanemist toetava tegevuse järele. Toetuste andmisega suurendatakse ka edaspidi

korterelamutes elavate inimeste iseseisvat toimetulekut elektrienergia katkestuse korral. Eelnõu

rakendamisega kaasneb sihtrühmale seega positiivne mõju. Kokkuvõttes on muudatuste mõju

väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

10 2026. aasta seisuga elab Eestis 1 362 954 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv (27.01.2026).

9

Määruse rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt

eelnimetatud teenuse. Taotlusi rahastatakse jätkuvalt Päästeameti eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest sellega ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida

kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Omanike Keskliit, MTÜ-le Eesti

Korteriühistute Liit, Päästeametile ja RTK-le. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, MTÜ

Eesti Omanike Keskliit, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit, Päästeamet ning RTK ametlikke

märkusi ei esitanud. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas EIS-is eelnõu ja esitas mõned

tähelepanekud. Ka Rahandusministeerium kooskõlastas EIS-is eelnõu. Märkuste arvestamise

tabel on toodud seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

23.03.2026 nr 8

Siseministri määrus „Siseministri

määruste muutmine seoses toetuste

andmisega kriisivalmiduse

suurendamiseks“

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruse nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruses nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) transporditava või kohtkindla generaatori soetamine;“;

3) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil (edaspidi abikõlblikkuse

periood), vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti

elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;“;

5) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu.“;

6) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

2 (4)

„§ 21. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

8) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks.“;

9) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551

lõikes 1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

10) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;“;

11) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 21 sätestatud aruande kinnitamist.“;

12) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

§ 2. Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord“ muutmine

Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruses nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 5 asendatakse sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“;

2) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetatavad tegevused on:

1) transporditava ja kohtkindla generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine generaatori transportimiseks;

3 (4)

4) kütuse tankurmahuti soetamine;

5) vähemalt 4 kWh mahutavusega transporditava akujaama soetamine.“;

3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „40 000“ arvuga „10 000“;

4) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

6) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551

lõikes 1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

7) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;“;

8) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;“;

10) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

4 (4)