Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

1

EELNÕU

20.03.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse

nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja

sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine, riigikaitseks ja

vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine, riigikaitseliste

ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisalas tegutsevatele

riigiasutustele (edaspidi valitsemisala) riigihangete korraldamise, keskkonnategevuse

korraldamise, taristu arendamise ja korrashoiu teenuse osutamine, Kaitseväele toitlustamise

korraldamise teenuse osutamine, toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides ning

kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13² järgmises sõnastuses:

„13²) kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks

tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise koordineerimine ning sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja sellega seotud tegevuste korraldamine;“;

3) määruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis 9 ja § 10 punktis 14 asendatakse

sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“ vastavas käändes;

4) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7. Keskuse ülesehitus

(1) Keskuse struktuuriüksusteks on järgmised valdkonnad:

1) hangete valdkond;

2) taristuvaldkond;

3) arendusvaldkond.

(2) Valdkondade koosseisus võib olla allüksusi.

2

(3) Valdkondade struktuur ja allüksuste ülesanded määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega.

Valdkonna põhimääruse kehtestab peadirektor.

(4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda allüksused, mis ei kuulu ühegi valdkonna koosseisu ja

alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale. Allüksuse

ülesanded määrab peadirektor käskkirjaga.

(5) Keskuse koosseisu võivad kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi allüksuse

koosseisus ja mis alluvad peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale.

(6) Väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate ülesanded määratakse nende

ameti- või tööjuhendis.“;

5) paragrahvi 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „hangete osakond“

sõnadega „hangete valdkond“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste eelarvestamine;“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepetest tulenevate

ülesannete täitmine; “;

8) paragrahvi 9 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taristuosakond“ sõnaga

„taristuvaldkond“ vastavas käändes;

9) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud tegevuste korraldamine, sh sõjarelva

laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine“;

10) paragrahvi 10 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „üldosakond“ sõnaga

„arendusvaldkond“ vastavas käändes;

11) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) keskuse kvaliteedijuhtimise korraldamine;“;

12) paragrahvi 10 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) keskuse kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine;“;

13) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 13¹ järgmises sõnastuses:

„13¹) keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide algatamine ja

koordineerimine ning juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja andmehalduse ning

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine;“;

3

14) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 1 ja 4 asendatakse sõna „osakonnajuhataja“ sõnadega

„peadirektori asetäitja“ vastavas käändes;

15) paragrahvi 12¹ lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „kolm“;

16) paragrahvi 12¹ lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „ülesanded määratakse“

sõnadega „struktuuriüksuste põhimäärustes ning“;

17) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) juhib tema vastutusel olevat valdkonda talle alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu

ning korraldab oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmist;“;

18) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tagab valdkondade vahelise koostöö;“;

19) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. mail 2026. a.

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kaimo Kuusk

Kantsler

20.03.2026

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16

„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) alustas tegevust 01.01.2017 eesmärgiga

osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete korraldamise ning

taristu arendamise ja korrashoiu teenust. Alates RKIK-i loomisest on tegevusvaldkondi

laiendatud, mistõttu on vaja RKIK struktuuri ja juhtimistasandeid korrastada.

Kuna kohalik kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest, on kaitsetööstusvõimekus

tähtis osa Eesti riigi julgeolekust. Seetõttu on oluline pikaajaliselt tagada riiklikuks valmiduseks

vastupidav tarneahel, kestlik kohaliku kaitsetööstuse võimekus ning uute tehnoloogiate

kättesaadavus. Üheks toetavaks vahendiks sellele on kaitsetööstuspargi (kaitsetööstusparkide)

loomine, milles tagatakse ettevõtjatele võimalus sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende

olulise osa tootmise võimalus. Kaitsetööstuspargi olemasolu Eestis kohapeal aitab vähendada

sõltuvust välisriikide tarnijatest. Lisaks võib eeldada, et kaitsetööstuspargid elavdavad

majandust ning loovad piirkonnas uusi töökohti. RKIK-il on võimekus kaitsetööstuspargi

arendamise, haldamise ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise

korraldamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud RKIK-i õigusvaldkonna juht Merle Vilu

([email protected]). Määruse eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõule

tehakse keeletoimetus peale kooskõlastusringi läbimist.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi

Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I,

01.08.2025, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse RKIK-i

tegevusvaldkonnaks kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine. RKIK on

kaitseministri 08.04.2025. a käskkirja nr 1-2/25/62 „Riigivara kasutusse andmine

valikpakkumise teel“ alusel viinud läbi riigivaraseadusest tuleneva valikpakkumise, mille

eesmärgiks on toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna arengut, andes Eesti Vabariigile

kuuluvad kinnistud ettevõtjatele kasutusse hoonestusõiguse kaudu laskemoona, lahingumoona,

sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine valmistamiseks või eelnimetatud asjade

komponentide valmistamiseks (relvaseaduse (RelvS) § 8333 lg 1 p-de 1 ja 6 ning

20.03.2026

2

lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg 4 tegevused, mille teostamine toimub RelvS või LMS

alusel väljastatava tegevusloa alusel). Valikpakkumuse tingimustes anti osalevatele

ettevõtjatele teada, et RKIK plaanib rajada kaitsetööstuspargi alal asuvatele kinnistutele taristu,

mis toetab eelnimetatud tootmistegevust. Kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamisega seotud

tegevused nähakse ülesannetena ette ka RKIK-i põhimääruses. Esimese kaitsetööstuspargi

rajamine on Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“1 otsustatud

Pärnumaal Ermistu külas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RKIK-i tegevusvaldkonna muudatusest tulenevalt ka

põhimääruse §-s 6 sätestatud RKIK-i põhiülesandeid, lisades ülesannete loetellu punkti 13²,

milles nähakse ette, et RKIK-i ülesandeks on kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise

korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise

koordineerimine ning sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja

sellega seotud tegevuste korraldamine. Kaitsetööstuspark on olulise riikliku huviga ja

märkimisväärse ruumilise mõjuga majandustegevuse piirkond, mille arendamist korraldab

Kaitseministeerium ning mis on suunatud riigikaitse eesmärkide saavutamisele ja kus

koondatakse tootmisrajatised, taristu ja tugiteenused relvade, laskemoona, lahingumoona või

nende oluliste osade arendamiseks ja tootmiseks. Kaitsetööstuspargi eesmärk on luua riigi poolt

ette valmistatud ja turvaline tööstuskeskkond, mille põhitaristu arendamine ja haldamine on

RKIK-i ülesanne. Kaitsetööstuspargiga seotud tegevusteks on kinnisvara korrashoid ja

tehniline haldamine (ehitiste ja territooriumi füüsilise säilimise ja ohutuse tagamine),

julgeoleku ja valve korraldamine, kasutuslepingute sõlmimine, ehitustegevuse ja planeerimise

koordineerimine. Kokkuvõtvalt hõlmab kaitsetööstuspargi haldamine riigivara eesmärgipärast

ja säästlikku valitsemist, tagades samal ajal spetsiifilised riigikaitselised nõuded ja toetades

kaitsetööstuse arengut läbi kinnisvararessursi juhtimise.

Kaitsetööstuspargi alale ehitatakse põhitaristu osana muuhulgas ka hooned sõjarelva

laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade (sh lõhkematerjali) hoidmiseks ning RKIK-

il on õigus tegeleda sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoidmisega (RelvS § 8350 lõiked 1

ja 2). Samuti rajatakse alale lõhkematerjali katseplats ja lõhkematerjali tootmisjääkide

hävitamise plats. Sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osadega seotud

käitlemistegevused on seotud otseselt kaitsetööstuspargi arendamise ja toimimise

korraldamisega.

Kokkuvõtvalt on RKIK-il RelvS alusel õigus järgmisteks käitlemistoiminguteks:

• laskemoona ja lahingumoona hoidmine (§ 8350 lg-d 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona soetamine (§ 8347 lg-

d 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine (§

8351 lg 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedamine (§ 8352 lg-d

1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine (§ 8359 lg

1).

1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. – RT III,

26.08.2025, 4.

20.03.2026

3

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse põhimääruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis

9 ja § 10 punktis 14 sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“. Vaata eelnõu § 1 punkti 4 selgitust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse §-s 7 sätestatud keskuse ülesehitust.

Eelnõukohase § 7 lõike 1 alusel on keskuse struktuuriüksusteks seniste osakondade asemel

valdkonnad: hangete valdkond, taristuvaldkond, arendusvaldkond. Muudatus on vajalik

keskuse struktuuri ja juhtimistasandite korrastamiseks. Eesmärk on vähendada bürokraatiat ja

anda peadirektori asetäitjatele konkreetsed vastutusvaldkonnad koos reaalse

juhtimisfunktsiooniga. Peadirektori asetäitjad hakkavad juhtima konkreetseid valdkondi neile

alluvate allüksuste ja vajadusel neile otsealluvate ametnike ja töötajate kaudu. Sätestatakse, et

valdkondade koosseisus võib olla allüksusi ning allüksuste ülesanded määratakse

struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kehtestab RKIK-i peadirektor. Muudatuse tegemise

hetkel on plaanis, et allüksustena jäävad valdkonna koosseisu osakonnad ja bürood. Paragrahvi

7 lõikes 4 nähakse ette, et keskuse koosseisu võib kuuluda allüksusi, mis ei kuulu ühegi

valdkonna koosseisu ja sellisel juhul need üksused alluvad kas peadirektorile või peadirektori

määratud ametnikule või töötajale (nt sise- ja väliskommunikatsiooniga tegelevad töötajad,

kelle tegevus hõlmab kõik valdkondi ehk on nn asutuseülene). Sellise allüksuse ülesanded

määrab peadirektor käskkirjaga. Lõikes 5 sätestatakse ka võimalus, et RKIK-i koosseisu võivad

kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi valdkonna koosseisus ja mis alluvad

peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale (näiteks sisekontrollijuht).

Lõikes 6 sätestatakse, et väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate

ülesanded määratakse nende ameti- või tööjuhendis.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse põhimääruse §-s 8 nimetatud hangete osakond

hangete valdkonnaks ja lisatakse ülesannete loetellu punkt 2¹, milles märgitakse, et hanke

valdkonna ülesandeks on valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste

eelarvestamine. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Nimetatut teeb hangete osakond ka

praegu, kuid arvestades, et taristuosakonna ülesannetes on eelarvega seotud ülesanne sätestatud

on selguse mõttes vaja ka hangete valdkonna ülesannetes eelarvestamisega seotud ülesanne

põhimääruse tasandil sätestada.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 8 punktiga 5¹ ning määratakse hangete

valdkonna ülesandena NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste

kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine. Ülesannet ei olnud seni põhimääruses ühegi

struktuuriüksuse ülesandena määratletud, mistõttu eelnõuga täpsustatakse, et see ülesanne

kuulub hangete valdkonna ülesande alla. Nimetatud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad

ülesanded on tihedalt hangete valdkonnaga seotud, mistõttu on selle ülesande asumine hangete

valdkonna vastutusalas loogiline. Seni on kõnesolevat ülesannet täitnud töötajad olnud

üldosakonna koosseisus, muudatuse alusel viiakse need töökohad hangete valdkonna koosseisu.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse põhimääruse §-s 9 taristuosakond

taristuvaldkonnaks ning täiendatakse taristuvaldkonna ülesannete loetelu punktiga 1¹, milles

sätestatakse taristuvaldkonna ülesandeks kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud

tegevuste korraldamine, sh sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine. Seega on kaitsetööstuspargi baastaristu ettevalmistamine ja kaitsetööstuspargi

teenuse osutamine taristuvaldkonna ülesandeks.

Eelnõu § 1 punktidega 10-13 muudetakse põhimääruse §-s 10 üldosakond

arendusvaldkonnaks ja täiendatakse selguse mõttes valdkonna ülesandeid. Valdkonna

nimetuses sõna „arendus“ avab rohkem valdkonnalt oodatavat panust RKIK-i ülesannete

20.03.2026

4

täitmisele, kui eelnev nimetus üldosakond seda tegi. Arendusvaldkonnal on lisaks asutusele

tugiteenuste pakkumisele ka selge ülesanne tagada RKIK-i tööprotsesside tõhustamiseks

vajalike arenduste elluviimine, sealhulgas leida selleks parimad digitaalsed lahendused. Sellega

seoses lisatakse põhimäärusesse arendusvaldkonna ülesannetena kvaliteedijuhtimise

korraldamine (§ 10 p 5¹); keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide

algatamine ja koordineerimine/juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning

andmehalduse ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine (§10 p

13¹). Lisaks muudetakse punktis 13 nimetatud ülesannet ja määratakse arendusvaldkonna

ülesandeks RKIK-i kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine. Seni üldosakonna

ülesannetena olnud RKIK-i füüsilise julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse tagamise funktsioon viiakse arendusvaldkonna ülesannetest välja peadirektori

otsealluvusse.

Eelnõu § 1 punktid 14-19 on seotud RKIK-i juhtimiskorralduse muutmisega, et tagada asutuse

töökorralduses selgem ülesannete jaotus ja efektiivsem juhtimine. Muudatuse kohaselt on

RKIK-is senise kahe peadirektori asetäitja asemel kolm peadirektori asetäitjat (eelnõu § 1 p 15),

kes hakkavad edaspidi juhtima konkreetseid valdkondi (eelnõu § 1 p 16). Varasemalt täitsid

peadirektori asetäitjad peamiselt koordineerivat ja nõuandvat rolli ning neil ei olnud otsest

vastutust konkreetsete struktuuriüksuste juhtimise eest.

Muudatuse eesmärk on tugevdada juhtimisahelat, luua selgem vastutusvaldkond ning

parandada strateegiliste otsuste sidumist igapäevase juhtimisega. Kui peadirektori asetäitjad

juhivad otseselt valdkondi temale alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu, on

juhtimistasandid paremini seotud, otsustusprotsessid muutuvad kiiremaks ning vastutus

tulemuste eest on selgemini määratletud. Bürokraatiat on seega vähem. Samuti võimaldab uus

korraldus paremini kasutada peadirektori asetäitjate kompetentsi ja kogemust asutuse tegevuse

juhtimisel ning tagada, et strateegilised prioriteedid jõuavad tõhusamalt valdkondade

igapäevasesse töösse. Seega aitab muudatus kaasa keskuse juhtimise selgusele, vastutuse

paremale jaotusele ning tulemuslikumale tegevusele. Peadirektori asetäitjate

vastutusvaldkonnad, õigused ja ülesanded määratakse peadirektori poolt kehtestatavates

struktuuriüksuste põhimäärustes ning ametijuhendites. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks,

kuna peadirektori asetäitja valdkonna juhtimist käsitletakse §-s 12¹.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2026.

a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja

elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades

muudatuste sisu, on muudatustel otsene mõju RKIK-i töökorraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

20.03.2026

5

Eelnõu rakendamisega seoses on vaja ellu viia RKIK-i struktuurimuudatusest tulenevaid

personaliga seotud tegevusi, kuid sellega ei teki riigile lisakulusid ega tulusid. Mõnel

ametnikul/töötajal (nt osakonnajuhatajad) võib tekkida koondamissituatsioon.

Personalimuudatustest tingitud võimalikud kulud kaetakse RKIK-i eelarvest. Eelnõus

kavandatud ümberkorraldustega RKIK-i koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arv esialgu ei

muutu. Kaitsetööstuspargi valmimisel (kõige varem 2027. a teises pooles) võib olla vajadus

kaitsetööstuspargi teenust tagavate töökohtade järele, mida kehtivas RKIK-i koosseisus veel

arvestatud ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2026.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

1

EELNÕU

20.03.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse

nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja

sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine, riigikaitseks ja

vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine, riigikaitseliste

ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisalas tegutsevatele

riigiasutustele (edaspidi valitsemisala) riigihangete korraldamise, keskkonnategevuse

korraldamise, taristu arendamise ja korrashoiu teenuse osutamine, Kaitseväele toitlustamise

korraldamise teenuse osutamine, toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides ning

kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13² järgmises sõnastuses:

„13²) kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks

tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise koordineerimine ning sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja sellega seotud tegevuste korraldamine;“;

3) määruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis 9 ja § 10 punktis 14 asendatakse

sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“ vastavas käändes;

4) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7. Keskuse ülesehitus

(1) Keskuse struktuuriüksusteks on järgmised valdkonnad:

1) hangete valdkond;

2) taristuvaldkond;

3) arendusvaldkond.

(2) Valdkondade koosseisus võib olla allüksusi.

2

(3) Valdkondade struktuur ja allüksuste ülesanded määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega.

Valdkonna põhimääruse kehtestab peadirektor.

(4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda allüksused, mis ei kuulu ühegi valdkonna koosseisu ja

alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale. Allüksuse

ülesanded määrab peadirektor käskkirjaga.

(5) Keskuse koosseisu võivad kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi allüksuse

koosseisus ja mis alluvad peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale.

(6) Väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate ülesanded määratakse nende

ameti- või tööjuhendis.“;

5) paragrahvi 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „hangete osakond“

sõnadega „hangete valdkond“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste eelarvestamine;“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepetest tulenevate

ülesannete täitmine; “;

8) paragrahvi 9 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taristuosakond“ sõnaga

„taristuvaldkond“ vastavas käändes;

9) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud tegevuste korraldamine, sh sõjarelva

laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine“;

10) paragrahvi 10 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „üldosakond“ sõnaga

„arendusvaldkond“ vastavas käändes;

11) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) keskuse kvaliteedijuhtimise korraldamine;“;

12) paragrahvi 10 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) keskuse kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine;“;

13) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 13¹ järgmises sõnastuses:

„13¹) keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide algatamine ja

koordineerimine ning juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja andmehalduse ning

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine;“;

3

14) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 1 ja 4 asendatakse sõna „osakonnajuhataja“ sõnadega

„peadirektori asetäitja“ vastavas käändes;

15) paragrahvi 12¹ lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „kolm“;

16) paragrahvi 12¹ lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „ülesanded määratakse“

sõnadega „struktuuriüksuste põhimäärustes ning“;

17) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) juhib tema vastutusel olevat valdkonda talle alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu

ning korraldab oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmist;“;

18) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tagab valdkondade vahelise koostöö;“;

19) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. mail 2026. a.

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kaimo Kuusk

Kantsler

20.03.2026

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16

„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) alustas tegevust 01.01.2017 eesmärgiga

osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete korraldamise ning

taristu arendamise ja korrashoiu teenust. Alates RKIK-i loomisest on tegevusvaldkondi

laiendatud, mistõttu on vaja RKIK struktuuri ja juhtimistasandeid korrastada.

Kuna kohalik kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest, on kaitsetööstusvõimekus

tähtis osa Eesti riigi julgeolekust. Seetõttu on oluline pikaajaliselt tagada riiklikuks valmiduseks

vastupidav tarneahel, kestlik kohaliku kaitsetööstuse võimekus ning uute tehnoloogiate

kättesaadavus. Üheks toetavaks vahendiks sellele on kaitsetööstuspargi (kaitsetööstusparkide)

loomine, milles tagatakse ettevõtjatele võimalus sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende

olulise osa tootmise võimalus. Kaitsetööstuspargi olemasolu Eestis kohapeal aitab vähendada

sõltuvust välisriikide tarnijatest. Lisaks võib eeldada, et kaitsetööstuspargid elavdavad

majandust ning loovad piirkonnas uusi töökohti. RKIK-il on võimekus kaitsetööstuspargi

arendamise, haldamise ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise

korraldamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud RKIK-i õigusvaldkonna juht Merle Vilu

([email protected]). Määruse eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõule

tehakse keeletoimetus peale kooskõlastusringi läbimist.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi

Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I,

01.08.2025, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse RKIK-i

tegevusvaldkonnaks kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine. RKIK on

kaitseministri 08.04.2025. a käskkirja nr 1-2/25/62 „Riigivara kasutusse andmine

valikpakkumise teel“ alusel viinud läbi riigivaraseadusest tuleneva valikpakkumise, mille

eesmärgiks on toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna arengut, andes Eesti Vabariigile

kuuluvad kinnistud ettevõtjatele kasutusse hoonestusõiguse kaudu laskemoona, lahingumoona,

sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine valmistamiseks või eelnimetatud asjade

komponentide valmistamiseks (relvaseaduse (RelvS) § 8333 lg 1 p-de 1 ja 6 ning

20.03.2026

2

lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg 4 tegevused, mille teostamine toimub RelvS või LMS

alusel väljastatava tegevusloa alusel). Valikpakkumuse tingimustes anti osalevatele

ettevõtjatele teada, et RKIK plaanib rajada kaitsetööstuspargi alal asuvatele kinnistutele taristu,

mis toetab eelnimetatud tootmistegevust. Kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamisega seotud

tegevused nähakse ülesannetena ette ka RKIK-i põhimääruses. Esimese kaitsetööstuspargi

rajamine on Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“1 otsustatud

Pärnumaal Ermistu külas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RKIK-i tegevusvaldkonna muudatusest tulenevalt ka

põhimääruse §-s 6 sätestatud RKIK-i põhiülesandeid, lisades ülesannete loetellu punkti 13²,

milles nähakse ette, et RKIK-i ülesandeks on kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise

korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise

koordineerimine ning sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja

sellega seotud tegevuste korraldamine. Kaitsetööstuspark on olulise riikliku huviga ja

märkimisväärse ruumilise mõjuga majandustegevuse piirkond, mille arendamist korraldab

Kaitseministeerium ning mis on suunatud riigikaitse eesmärkide saavutamisele ja kus

koondatakse tootmisrajatised, taristu ja tugiteenused relvade, laskemoona, lahingumoona või

nende oluliste osade arendamiseks ja tootmiseks. Kaitsetööstuspargi eesmärk on luua riigi poolt

ette valmistatud ja turvaline tööstuskeskkond, mille põhitaristu arendamine ja haldamine on

RKIK-i ülesanne. Kaitsetööstuspargiga seotud tegevusteks on kinnisvara korrashoid ja

tehniline haldamine (ehitiste ja territooriumi füüsilise säilimise ja ohutuse tagamine),

julgeoleku ja valve korraldamine, kasutuslepingute sõlmimine, ehitustegevuse ja planeerimise

koordineerimine. Kokkuvõtvalt hõlmab kaitsetööstuspargi haldamine riigivara eesmärgipärast

ja säästlikku valitsemist, tagades samal ajal spetsiifilised riigikaitselised nõuded ja toetades

kaitsetööstuse arengut läbi kinnisvararessursi juhtimise.

Kaitsetööstuspargi alale ehitatakse põhitaristu osana muuhulgas ka hooned sõjarelva

laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade (sh lõhkematerjali) hoidmiseks ning RKIK-

il on õigus tegeleda sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoidmisega (RelvS § 8350 lõiked 1

ja 2). Samuti rajatakse alale lõhkematerjali katseplats ja lõhkematerjali tootmisjääkide

hävitamise plats. Sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osadega seotud

käitlemistegevused on seotud otseselt kaitsetööstuspargi arendamise ja toimimise

korraldamisega.

Kokkuvõtvalt on RKIK-il RelvS alusel õigus järgmisteks käitlemistoiminguteks:

• laskemoona ja lahingumoona hoidmine (§ 8350 lg-d 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona soetamine (§ 8347 lg-

d 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine (§

8351 lg 1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedamine (§ 8352 lg-d

1 ja 2);

• sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine (§ 8359 lg

1).

1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. – RT III,

26.08.2025, 4.

20.03.2026

3

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse põhimääruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis

9 ja § 10 punktis 14 sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“. Vaata eelnõu § 1 punkti 4 selgitust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse §-s 7 sätestatud keskuse ülesehitust.

Eelnõukohase § 7 lõike 1 alusel on keskuse struktuuriüksusteks seniste osakondade asemel

valdkonnad: hangete valdkond, taristuvaldkond, arendusvaldkond. Muudatus on vajalik

keskuse struktuuri ja juhtimistasandite korrastamiseks. Eesmärk on vähendada bürokraatiat ja

anda peadirektori asetäitjatele konkreetsed vastutusvaldkonnad koos reaalse

juhtimisfunktsiooniga. Peadirektori asetäitjad hakkavad juhtima konkreetseid valdkondi neile

alluvate allüksuste ja vajadusel neile otsealluvate ametnike ja töötajate kaudu. Sätestatakse, et

valdkondade koosseisus võib olla allüksusi ning allüksuste ülesanded määratakse

struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kehtestab RKIK-i peadirektor. Muudatuse tegemise

hetkel on plaanis, et allüksustena jäävad valdkonna koosseisu osakonnad ja bürood. Paragrahvi

7 lõikes 4 nähakse ette, et keskuse koosseisu võib kuuluda allüksusi, mis ei kuulu ühegi

valdkonna koosseisu ja sellisel juhul need üksused alluvad kas peadirektorile või peadirektori

määratud ametnikule või töötajale (nt sise- ja väliskommunikatsiooniga tegelevad töötajad,

kelle tegevus hõlmab kõik valdkondi ehk on nn asutuseülene). Sellise allüksuse ülesanded

määrab peadirektor käskkirjaga. Lõikes 5 sätestatakse ka võimalus, et RKIK-i koosseisu võivad

kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi valdkonna koosseisus ja mis alluvad

peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale (näiteks sisekontrollijuht).

Lõikes 6 sätestatakse, et väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate

ülesanded määratakse nende ameti- või tööjuhendis.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse põhimääruse §-s 8 nimetatud hangete osakond

hangete valdkonnaks ja lisatakse ülesannete loetellu punkt 2¹, milles märgitakse, et hanke

valdkonna ülesandeks on valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste

eelarvestamine. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Nimetatut teeb hangete osakond ka

praegu, kuid arvestades, et taristuosakonna ülesannetes on eelarvega seotud ülesanne sätestatud

on selguse mõttes vaja ka hangete valdkonna ülesannetes eelarvestamisega seotud ülesanne

põhimääruse tasandil sätestada.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 8 punktiga 5¹ ning määratakse hangete

valdkonna ülesandena NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste

kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine. Ülesannet ei olnud seni põhimääruses ühegi

struktuuriüksuse ülesandena määratletud, mistõttu eelnõuga täpsustatakse, et see ülesanne

kuulub hangete valdkonna ülesande alla. Nimetatud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad

ülesanded on tihedalt hangete valdkonnaga seotud, mistõttu on selle ülesande asumine hangete

valdkonna vastutusalas loogiline. Seni on kõnesolevat ülesannet täitnud töötajad olnud

üldosakonna koosseisus, muudatuse alusel viiakse need töökohad hangete valdkonna koosseisu.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse põhimääruse §-s 9 taristuosakond

taristuvaldkonnaks ning täiendatakse taristuvaldkonna ülesannete loetelu punktiga 1¹, milles

sätestatakse taristuvaldkonna ülesandeks kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud

tegevuste korraldamine, sh sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine. Seega on kaitsetööstuspargi baastaristu ettevalmistamine ja kaitsetööstuspargi

teenuse osutamine taristuvaldkonna ülesandeks.

Eelnõu § 1 punktidega 10-13 muudetakse põhimääruse §-s 10 üldosakond

arendusvaldkonnaks ja täiendatakse selguse mõttes valdkonna ülesandeid. Valdkonna

nimetuses sõna „arendus“ avab rohkem valdkonnalt oodatavat panust RKIK-i ülesannete

20.03.2026

4

täitmisele, kui eelnev nimetus üldosakond seda tegi. Arendusvaldkonnal on lisaks asutusele

tugiteenuste pakkumisele ka selge ülesanne tagada RKIK-i tööprotsesside tõhustamiseks

vajalike arenduste elluviimine, sealhulgas leida selleks parimad digitaalsed lahendused. Sellega

seoses lisatakse põhimäärusesse arendusvaldkonna ülesannetena kvaliteedijuhtimise

korraldamine (§ 10 p 5¹); keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide

algatamine ja koordineerimine/juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning

andmehalduse ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine (§10 p

13¹). Lisaks muudetakse punktis 13 nimetatud ülesannet ja määratakse arendusvaldkonna

ülesandeks RKIK-i kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine. Seni üldosakonna

ülesannetena olnud RKIK-i füüsilise julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse tagamise funktsioon viiakse arendusvaldkonna ülesannetest välja peadirektori

otsealluvusse.

Eelnõu § 1 punktid 14-19 on seotud RKIK-i juhtimiskorralduse muutmisega, et tagada asutuse

töökorralduses selgem ülesannete jaotus ja efektiivsem juhtimine. Muudatuse kohaselt on

RKIK-is senise kahe peadirektori asetäitja asemel kolm peadirektori asetäitjat (eelnõu § 1 p 15),

kes hakkavad edaspidi juhtima konkreetseid valdkondi (eelnõu § 1 p 16). Varasemalt täitsid

peadirektori asetäitjad peamiselt koordineerivat ja nõuandvat rolli ning neil ei olnud otsest

vastutust konkreetsete struktuuriüksuste juhtimise eest.

Muudatuse eesmärk on tugevdada juhtimisahelat, luua selgem vastutusvaldkond ning

parandada strateegiliste otsuste sidumist igapäevase juhtimisega. Kui peadirektori asetäitjad

juhivad otseselt valdkondi temale alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu, on

juhtimistasandid paremini seotud, otsustusprotsessid muutuvad kiiremaks ning vastutus

tulemuste eest on selgemini määratletud. Bürokraatiat on seega vähem. Samuti võimaldab uus

korraldus paremini kasutada peadirektori asetäitjate kompetentsi ja kogemust asutuse tegevuse

juhtimisel ning tagada, et strateegilised prioriteedid jõuavad tõhusamalt valdkondade

igapäevasesse töösse. Seega aitab muudatus kaasa keskuse juhtimise selgusele, vastutuse

paremale jaotusele ning tulemuslikumale tegevusele. Peadirektori asetäitjate

vastutusvaldkonnad, õigused ja ülesanded määratakse peadirektori poolt kehtestatavates

struktuuriüksuste põhimäärustes ning ametijuhendites. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks,

kuna peadirektori asetäitja valdkonna juhtimist käsitletakse §-s 12¹.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2026.

a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja

elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades

muudatuste sisu, on muudatustel otsene mõju RKIK-i töökorraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

20.03.2026

5

Eelnõu rakendamisega seoses on vaja ellu viia RKIK-i struktuurimuudatusest tulenevaid

personaliga seotud tegevusi, kuid sellega ei teki riigile lisakulusid ega tulusid. Mõnel

ametnikul/töötajal (nt osakonnajuhatajad) võib tekkida koondamissituatsioon.

Personalimuudatustest tingitud võimalikud kulud kaetakse RKIK-i eelarvest. Eelnõus

kavandatud ümberkorraldustega RKIK-i koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arv esialgu ei

muutu. Kaitsetööstuspargi valmimisel (kõige varem 2027. a teises pooles) võib olla vajadus

kaitsetööstuspargi teenust tagavate töökohtade järele, mida kehtivas RKIK-i koosseisus veel

arvestatud ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2026.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 24.03.2026 nr 5-2/26/4

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust 3 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad:

1. kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu;

2. kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu seletuskiri.

Liina Martinson [email protected]