Üldkäskkiri

20260324_Avalik_KV_0.1-3.40_26_45_Õppekava_Maaväe_nooremstaabiohvitseri_kursus_reservväelastele.docx

KINNITATUD

Kaitseväe Akadeemia ülema 24.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/45

Õppekava nimetus
Maaväe nooremstaabiohvitseri kursus reservväelastele (NSOK-R)
Õppekava nimetus inglise keeles
Army Junior Staff Officer Course for Reservists
Õppekava kood
26003
Õppe tüüp
Täiendusõpe
Õppekavarühm
Sõjandus ja riigikaitse
Õppekava maht
200 akadeemilist tundi
Õppe nominaalkestus
5 nädalat
Õppekoormus
Osakoormusega õpe
Õppeasutus
Kaitseväe Akadeemia (KVA)
Õppekeel
Eesti keel
Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled
Inglise keele oskus tasemel B2
Õppekava kinnitamine õppeasutuses
Kaitseväe Akadeemia ülema 24.03.2026 käskkirjaga nr
0.1-3.40/26/45
Kandideerimistingimused
Vähemalt keskharidus, läbitud esmane sõjaväeline väljaõpe KVTS tähenduses, määratud või planeeritud sõjaaja ametikohale vähemalt pataljoni staabis.
Õpingute alustamise tingimused
Puudub
Õppekavajärgne spetsialiseerumine
Puudub
Õppekava eesmärk
Valmistada Kaitseväe ja Kaitseliidu reservväelasi ette osalema staabiliikmena taktikalise tasandi otsuse vastuvõtmise protsessis pataljoni tasemel.
Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinu:
1) mõistab lahingutegevuse aluseid Eesti mehhaniseeritud jalaväepataljoni tatikalisete tegevuste raamistikus;
2) planeerib staabi koosseisus pataljoni lahingutegevust rakendades otsuse vastuvõtmise protsessi elemente;
3) mõistab staabiliikme rolli jalaväepataljoni lahingutegevuse juhatamisel (Control) vastavalt ülema kavatsusele;
4) analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui staabiliikme õnnestumisi ja arenguvajadusi.
Õppekeskkond
Kombineeritud lähi- ja kaugõpe vastavalt õppeainele.
Praktikumides ja harjutustel on töö keel enamasti inglise keel.
Koolitaja(te) kvalifikatsioon ning õpi- või töökogemus
Vastutaval läbiviijal vähemalt kõrgharidus, teenistuskogemus S3Ü, SÜ, PÜ ametikohal pataljoni või brigaadi staabis. Läbitud instruktori- või õpetajakoolitus/-kursus Kaitseväes, Kaitseliidus või mõnes teises avalik-õiguslikus haridusasutuses.
Instruktoril vähemalt keskharidus, erialane teenistuskogemus, osalenud korduvalt otsuse vastuvõtmise protsessis pataljoni või brigaadi staabis.
Õppematerjalid
Eesti kaitseväe lahingutegevuse alused. Maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. 2019. Tartu.
ATP-112 (A) Mission Task Verbs for use in the Planning and Dissemination of Orders. 2020. NATO Standardization Office.
APP-28 (A) Ver 1. Tactical Planning for Land Forces. November 2024. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.1 Ed C Ver 1 Conduct of Land Tactical Operations. 2022. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.1.1 Ed C Ver 1 Conduct of Land Tactical Activities. 2022. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.2.1 Land Symbology and related terminology. 2024. NATO Standardization Office.
Taktikaline planeerimine Maaväes. 2024. Kaitseväe akadeemia.
Light Infantry Battalion Tactical Standard Operating Procedures 2025. 1. Kuperjanovi jalaväepataljon.
Taktikatasandi luure käsiraamat. 2024. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ struktuurid. 2022. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ käsiraamat maaväele (tehnika, relvastus, taktika). 2020. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ taktika käsiraamat. 2020. Eesti kaitsevägi.
Õppekava ülesehituse lühikirjeldus
Õppekava koosneb järgmistest õppeainetest:
1) lahingutegevuse alused (40 akadeemilist tundi);
2) pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine (80 akadeemilist tundi);
3) pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika (80 akadeemilist tundi).
Õppekava täitmine
Õppekava õppeained läbitakse eelnimetatud järjekorras ja järgmises aines osalemiseks on eelneva aine positiivne läbimine.
Õppetegevuses osalemine jaotub ajaliselt järgnevalt:
• lahingutegevuse alused - 40 akad tundi ühe kalendrikuu jooksul vastavalt õppuri enda võimalustele;
• pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine - täpsustatakse ainekavaga, kus:
a) 17 akad tundi toimub õpe iseseisvalt kaugõppe vormis;
b) 39 akad tundi toimub kontaktõppena (videoloeng/seminar) kaugõppe vormis;
c) 24 akad tundi toimub kontaktõppena ja harjutusena;
• pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika - osalemine kahel õppusel. Praktika lõpus esitab õppur praktikamapi.
Õppe lõpetamise tingimused
Õppekava täitmiseks on vaja läbida kõik õppeained positiivsele tulemusele kahe kalendriaasta jooksul.
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Tunnistus
Lõpetamisel omandatav sõjaväeline kvalifikatsioon
SVA I
Lõpetamisel antav auaste
Kursuse läbimine annab koduüksusele võimaluse esitada teenistuja kõrgemale auastmele vastavalt „Ohvitseride formaalhariduse ja sõjalise väljaõppe nõuded, teenistuskäigumudel ning rotatsioonipõhimõtted“ tingimuste täitumisel.
Lõpetamisel antavad õigused
Puudub
Lisainformatsioon
Kursuslased peavad omama ligipääse Kaitseväe arvutivõrku, elektroonilistesse keskkondadesse, sh EKV e-õppe portaali ILIAS ja omama VPN-kontot. Kursuslased osalevad kursusel oma sõjaajaüksuse sülearvutiga.
Õppekava kontaktisik: KVA maaväe õppekavade juht.

TÄIENDUSÕPPE ÕPPEKAVA „MAAVÄE nooremstaabiohvitseri kursus
RESERVVÄELASELE“ ÕPPEAINED, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID
TK26.02 „Lahingutegevuse alused“
Maht 40 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril omandada vajalikud teadmisi lahingutegevuse alustest jalaväepataljoni kontekstis ja arendada tehnilisi pädevusi staabitöökeskkondades tegutsemisel.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1) mõistab olulisi lahingutegevust puudutavaid termineid ja pataljoni tasemel olulisi lahingutoiminguid;
2) mõistab Eesti diviisi rolli riigi kaitsmises ning jalaväebrigaadi ja selle allüksuste peamisi võimeid;
3) mõistab taktikalise vastase „Punane“ motolaskurpolgu/-brigaadi doktriinipõhist rakendamist pealetungil;
4) mõistab taktikalisi tegevusi, protseduure ja tehnikaid mehhaniseeritud jalaväepataljoni rakendamiseks kaitselahingus;
5) eristab pataljoni tasemel staabitööks vajalikke peamisi produkte, sh käsud, nende lisad, esitlused ning analüüsiformaadid;
6) kasutab iseseisvalt elektroonilisi staabitöö keskkondi.
Õppeaine hindamine
Arvestus, ILIAS.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Õppeaine läbitakse e-kursusena lugedes vastavaid materjale ning lahendades erinevaid teste ja harjutusi.

TK26.03 „Pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine“
Maht 80 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril omandada pataljoni taseme staabitöö oskused lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1. mõistab ülema ja staabiliikmete rolli ning ülesandeid otsuse vastuvõtmise protsessis ja lahingujuhtimisel;
2. kasutab otsuse vastuvõtmise protsessi käigus korrektset terminoloogiat, elektroonilisi staabitöökeskkondi ja -programme;
3. mõistab otsuse vastuvõtmise protsessi tegevuste järjekorda ja omavahelist seotust tuginedes taktikalise planeerimise alustele;
4. mõistab lahingutegevuse juhtimise protseduure pataljoni taseme staabis tuginedes üksuse püsitoimingutele;
5. täidab staabiohvitseri rolli otsuse vastuvõtmise protsessis ja lahingutegevuse juhtimisel pataljoni taseme staabis.
Õppeaine hindamine
Osalemine meeskondlikul praktilisel harjutusel.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Õppeaine läbitakse lähi- ja kaugõppe kombinatsioonina. Õppeaine läbimiseks tuleb positiivselt läbida kolm õppeplokki, millest esimeses õpitakse otsuse vastuvõtmise protsessi, teises harjutatakse seda ja kolmandas õpitakse lahingutegevuse juhtimise protseduure staabis.

TK26.04 „Pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika“
Maht 80 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril mõtestatult ja terviklikult analüüsida enda kui staabiohvitseri tugevusi ja arendamist vajavaid pädevusi pataljoni taseme staabitöös.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1. rakendab staabiliikme rollis otsuse vastuvõtmise protsessi elemente tuginedes taktikalise planeerimise põhimõtetele;
2. rakendab staabiliikme rollis lahingujuhtimise toiminguid arvestades jooksvat taktikalist olukorda, staabi püsitoiminguid ja ülema kavatust;
3. hindab enda sooritusi osaletud õppustel vastavalt praktikamapi sisu nõuetele.
Õppeaine hindamine
Praktikamapp ja eneseanalüüs õppus(t)el kogetust.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Praktika aine sisaldab osalemist kahel õppusel, mis läbitakse vastavalt võimalusetele soovitatavalt kuni kahe aasta jooksul alates kursusele määramisest.

20260324_Avalik_KV_0.1-3.40_26_45_Õppekava_kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JOHAN-ELIAS SELJAMAA PNOEE-37606200273 2026-03-24 13:47:52

20260324_Avalik_KV_0.1-3.40_26_45_Õppekava_Maaväe_nooremstaabiohvitseri_kursus_reservväelastele.docx

KINNITATUD

Kaitseväe Akadeemia ülema 24.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/45

Õppekava nimetus
Maaväe nooremstaabiohvitseri kursus reservväelastele (NSOK-R)
Õppekava nimetus inglise keeles
Army Junior Staff Officer Course for Reservists
Õppekava kood
26003
Õppe tüüp
Täiendusõpe
Õppekavarühm
Sõjandus ja riigikaitse
Õppekava maht
200 akadeemilist tundi
Õppe nominaalkestus
5 nädalat
Õppekoormus
Osakoormusega õpe
Õppeasutus
Kaitseväe Akadeemia (KVA)
Õppekeel
Eesti keel
Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled
Inglise keele oskus tasemel B2
Õppekava kinnitamine õppeasutuses
Kaitseväe Akadeemia ülema 24.03.2026 käskkirjaga nr
0.1-3.40/26/45
Kandideerimistingimused
Vähemalt keskharidus, läbitud esmane sõjaväeline väljaõpe KVTS tähenduses, määratud või planeeritud sõjaaja ametikohale vähemalt pataljoni staabis.
Õpingute alustamise tingimused
Puudub
Õppekavajärgne spetsialiseerumine
Puudub
Õppekava eesmärk
Valmistada Kaitseväe ja Kaitseliidu reservväelasi ette osalema staabiliikmena taktikalise tasandi otsuse vastuvõtmise protsessis pataljoni tasemel.
Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinu:
1) mõistab lahingutegevuse aluseid Eesti mehhaniseeritud jalaväepataljoni tatikalisete tegevuste raamistikus;
2) planeerib staabi koosseisus pataljoni lahingutegevust rakendades otsuse vastuvõtmise protsessi elemente;
3) mõistab staabiliikme rolli jalaväepataljoni lahingutegevuse juhatamisel (Control) vastavalt ülema kavatsusele;
4) analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui staabiliikme õnnestumisi ja arenguvajadusi.
Õppekeskkond
Kombineeritud lähi- ja kaugõpe vastavalt õppeainele.
Praktikumides ja harjutustel on töö keel enamasti inglise keel.
Koolitaja(te) kvalifikatsioon ning õpi- või töökogemus
Vastutaval läbiviijal vähemalt kõrgharidus, teenistuskogemus S3Ü, SÜ, PÜ ametikohal pataljoni või brigaadi staabis. Läbitud instruktori- või õpetajakoolitus/-kursus Kaitseväes, Kaitseliidus või mõnes teises avalik-õiguslikus haridusasutuses.
Instruktoril vähemalt keskharidus, erialane teenistuskogemus, osalenud korduvalt otsuse vastuvõtmise protsessis pataljoni või brigaadi staabis.
Õppematerjalid
Eesti kaitseväe lahingutegevuse alused. Maaväe ohvitseride ja staabitöö väljaõppejuhend. 2019. Tartu.
ATP-112 (A) Mission Task Verbs for use in the Planning and Dissemination of Orders. 2020. NATO Standardization Office.
APP-28 (A) Ver 1. Tactical Planning for Land Forces. November 2024. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.1 Ed C Ver 1 Conduct of Land Tactical Operations. 2022. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.1.1 Ed C Ver 1 Conduct of Land Tactical Activities. 2022. NATO Standardization Office.
ATP-3.2.2.1 Land Symbology and related terminology. 2024. NATO Standardization Office.
Taktikaline planeerimine Maaväes. 2024. Kaitseväe akadeemia.
Light Infantry Battalion Tactical Standard Operating Procedures 2025. 1. Kuperjanovi jalaväepataljon.
Taktikatasandi luure käsiraamat. 2024. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ struktuurid. 2022. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ käsiraamat maaväele (tehnika, relvastus, taktika). 2020. Eesti kaitsevägi.
Taktikaline vastane „Punane“ taktika käsiraamat. 2020. Eesti kaitsevägi.
Õppekava ülesehituse lühikirjeldus
Õppekava koosneb järgmistest õppeainetest:
1) lahingutegevuse alused (40 akadeemilist tundi);
2) pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine (80 akadeemilist tundi);
3) pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika (80 akadeemilist tundi).
Õppekava täitmine
Õppekava õppeained läbitakse eelnimetatud järjekorras ja järgmises aines osalemiseks on eelneva aine positiivne läbimine.
Õppetegevuses osalemine jaotub ajaliselt järgnevalt:
• lahingutegevuse alused - 40 akad tundi ühe kalendrikuu jooksul vastavalt õppuri enda võimalustele;
• pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine - täpsustatakse ainekavaga, kus:
a) 17 akad tundi toimub õpe iseseisvalt kaugõppe vormis;
b) 39 akad tundi toimub kontaktõppena (videoloeng/seminar) kaugõppe vormis;
c) 24 akad tundi toimub kontaktõppena ja harjutusena;
• pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika - osalemine kahel õppusel. Praktika lõpus esitab õppur praktikamapi.
Õppe lõpetamise tingimused
Õppekava täitmiseks on vaja läbida kõik õppeained positiivsele tulemusele kahe kalendriaasta jooksul.
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Tunnistus
Lõpetamisel omandatav sõjaväeline kvalifikatsioon
SVA I
Lõpetamisel antav auaste
Kursuse läbimine annab koduüksusele võimaluse esitada teenistuja kõrgemale auastmele vastavalt „Ohvitseride formaalhariduse ja sõjalise väljaõppe nõuded, teenistuskäigumudel ning rotatsioonipõhimõtted“ tingimuste täitumisel.
Lõpetamisel antavad õigused
Puudub
Lisainformatsioon
Kursuslased peavad omama ligipääse Kaitseväe arvutivõrku, elektroonilistesse keskkondadesse, sh EKV e-õppe portaali ILIAS ja omama VPN-kontot. Kursuslased osalevad kursusel oma sõjaajaüksuse sülearvutiga.
Õppekava kontaktisik: KVA maaväe õppekavade juht.

TÄIENDUSÕPPE ÕPPEKAVA „MAAVÄE nooremstaabiohvitseri kursus
RESERVVÄELASELE“ ÕPPEAINED, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID
TK26.02 „Lahingutegevuse alused“
Maht 40 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril omandada vajalikud teadmisi lahingutegevuse alustest jalaväepataljoni kontekstis ja arendada tehnilisi pädevusi staabitöökeskkondades tegutsemisel.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1) mõistab olulisi lahingutegevust puudutavaid termineid ja pataljoni tasemel olulisi lahingutoiminguid;
2) mõistab Eesti diviisi rolli riigi kaitsmises ning jalaväebrigaadi ja selle allüksuste peamisi võimeid;
3) mõistab taktikalise vastase „Punane“ motolaskurpolgu/-brigaadi doktriinipõhist rakendamist pealetungil;
4) mõistab taktikalisi tegevusi, protseduure ja tehnikaid mehhaniseeritud jalaväepataljoni rakendamiseks kaitselahingus;
5) eristab pataljoni tasemel staabitööks vajalikke peamisi produkte, sh käsud, nende lisad, esitlused ning analüüsiformaadid;
6) kasutab iseseisvalt elektroonilisi staabitöö keskkondi.
Õppeaine hindamine
Arvestus, ILIAS.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Õppeaine läbitakse e-kursusena lugedes vastavaid materjale ning lahendades erinevaid teste ja harjutusi.

TK26.03 „Pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine“
Maht 80 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril omandada pataljoni taseme staabitöö oskused lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1. mõistab ülema ja staabiliikmete rolli ning ülesandeid otsuse vastuvõtmise protsessis ja lahingujuhtimisel;
2. kasutab otsuse vastuvõtmise protsessi käigus korrektset terminoloogiat, elektroonilisi staabitöökeskkondi ja -programme;
3. mõistab otsuse vastuvõtmise protsessi tegevuste järjekorda ja omavahelist seotust tuginedes taktikalise planeerimise alustele;
4. mõistab lahingutegevuse juhtimise protseduure pataljoni taseme staabis tuginedes üksuse püsitoimingutele;
5. täidab staabiohvitseri rolli otsuse vastuvõtmise protsessis ja lahingutegevuse juhtimisel pataljoni taseme staabis.
Õppeaine hindamine
Osalemine meeskondlikul praktilisel harjutusel.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Õppeaine läbitakse lähi- ja kaugõppe kombinatsioonina. Õppeaine läbimiseks tuleb positiivselt läbida kolm õppeplokki, millest esimeses õpitakse otsuse vastuvõtmise protsessi, teises harjutatakse seda ja kolmandas õpitakse lahingutegevuse juhtimise protseduure staabis.

TK26.04 „Pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika“
Maht 80 akadeemilist tundi
Eesmärk
Võimaldada õppuril mõtestatult ja terviklikult analüüsida enda kui staabiohvitseri tugevusi ja arendamist vajavaid pädevusi pataljoni taseme staabitöös.
Õpiväljundid
Õppeaine läbinu:
1. rakendab staabiliikme rollis otsuse vastuvõtmise protsessi elemente tuginedes taktikalise planeerimise põhimõtetele;
2. rakendab staabiliikme rollis lahingujuhtimise toiminguid arvestades jooksvat taktikalist olukorda, staabi püsitoiminguid ja ülema kavatust;
3. hindab enda sooritusi osaletud õppustel vastavalt praktikamapi sisu nõuetele.
Õppeaine hindamine
Praktikamapp ja eneseanalüüs õppus(t)el kogetust.
Õppeaine läbimise põhimõtted
Praktika aine sisaldab osalemist kahel õppusel, mis läbitakse vastavalt võimalusetele soovitatavalt kuni kahe aasta jooksul alates kursusele määramisest.

20260324_Avalik_KV_0.1-3.40_26_45_Õppekava_kinnitamine.pdf

KÄSKKIRI Tartu 24.03.2026 nr 0.1-3.40/26/45 Õppekava kinnitamine Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1, Kaitseväe Akadeemia nõukogu 13.01.2022 otsusega kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava statuudi p 49 ning 12.03.2026 protokolli nr 4 alusel 1. Kinnitan täiendusõppe õppekava „Maaväe nooremstaabiohvitseri kursus reservväelastele

(NSOK-R)“ (kood 26003) (lisatud).

2. Kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada õppekava avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel hiljemalt 20.03.2026.

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule, Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemale, Kaitseväe juhataja alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning teadmiseks Kaitseliidu ülemale, Kaitseliidu koolile ja Kaitseressursside Ameti karjääriosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem

Seletuskiri.pdf

Seletuskiri õppekava „Maaväe nooremstaabiohvitseri kursuse reservväelastele (NSOK-R) juurde

Õppekava avamise vajalikkuse põhjendus Õppekava avamine on ajendatud vajadusest tagada reservis ohvitseridele paindlikum võimalus omandada sõjaaja ametikohale vastav kvalifikatsioon. Õppekava koostamise algatamise perioodil, 2025 II PA, oli KRA andmetel Kaitseväe teenistuses või reservi nimekirjas 576 reservväelast (RV), kellele oleks vaja viia läbi viia O1 taseme kursus, et neid nimetada vastavale ametikohale või anda ohvitseri auaste. Täpsemalt, ametikohale sobivuse nõuete täitmiseks vajaks sõjaväelise väljaõppe astme (edaspidi SVA) I taseme kursust 392 RV-st. Nende hulgas on 88 reservohvitseri ametikohal olevat RV-st, kellel puudub ohvitseri auaste. Suur osa neist kõigist paiknevad nn ülekattes. Lisaks, 184 RV-st vajaks SVA I taseme väljaõpet vaid kvalifikatsioonile vastava auastme saamiseks. Neil on ametikoht juba üksuses olemas. Suur osa neist on erialaspetsialistid (meedikud, kommunikatsioonspetsialistid, sideväelased, tulejuhid jne). NSOK-R kursuse läbimine annaks neile eeldused teenida pataljoni taseme staapides vastavalt kehtivale formaal- ja sõjaväelise hariduse nõuetele ning teenistuskäigu põhimõtetele võrdsetel alustel. Kontaktõppevormis on vastav kursus (NSOK) olemas ja toimub üldjuhul kord aastas KVA-s. Lisaks on sarnase sisuga kursus (PSOK) olemas Kaitseliidu koolil, kuid ka see ei kata vajadust. Õppekava loomisega lahendame probleemi, et reservväelasele on vaja leida paindlikum viis kursusel osalemiseks. Selleks disainitakse õppetöö pikemale perioodile kombineeritud lähi- ja kaugõppena. Kursuse käivitamise eeldus on täiendavate õpetajate/instruktorite leidmine reservväelaste hulgast, mil KVA pole võimeline kursust tänase koosseisuga stabiilselt ja regulaarselt läbi viima. Õppekava koostamise alused ja õppe ülesehitus Õppekava koostamise peamised alused on KVJ käskkiri nr 1002, 16.06.2025 „Ohvitseride formaalhariduse ja sõjalise väljaõppe nõuded, teenistuskäigumudel ning rotatsioonipõhimõtted“. Dokumendi punkt 3 sätestab RV SVA, sõjalise väljaõppe, formaalharidustaseme, ametikoha auastme ning ametikoha nõuded. NSOK-R kursus paigutub SVA I tasemele, kus omandatakse muuhulgas pataljoni taseme sõjaväeline väljaõpe. Kursuslane peaks omama kõrghariduse I astet. Antud kursuse puhul lähenetakse sellele nõudele paindlikult ja lubatakse osalema ka vaid keskharidusega reservväelasi, kes on omandamas kõrgharidust. Kursuse läbimise järel on koduüksusel võimalik reservväelast auastmes ülendada: a) kui reservväelane juba omab kõrgharidust; b) pärast kõrghariduse omandamist. Ametikohale määramiseks õppekava läbimine tingimusi ei sea. Õppekava sisu esmane alus on kehtiv NSOK õppekava: KVA ülema käskkiri nr 1863, 26.10.2023 „Nooremstaabiohvitseri kursus (NSOK)“. Peamine erinevus seisneb selles, et NSOK-R puhul pööratakse eraldi tähelepanu lahingu juhtimisele ja praktika käigus esitab kursuslane praktikamapi, milles on analüüsinud enda tugevusi ning arendamist vajavaid külgi. Ülejäänud erinevused seisnevad pigem rõhuasetustes ja tingimuste loomises ühest õppeainest teise üleminekuks. Kursus koosneb kolmest õppeainest: 1) lahingutegevuse alused, mille käigus muu hulgas õpitakse tehnilisi oskusi rakendamaks elektroonilisi staabitöö keskkondi; 2) pataljoni lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine, mille käigus läbitakse ja harjutatakse OVP etappe, ning käsitletakse pataljoni püsitoimingu põhjal lahingujuhtimise tegevusi;

2/2

3) pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise praktika, mille käigus kursuslane osaleb kahel õppusel ja koostab selle alusel praktikamapi, mille kokkuvõtte esitab vastutavale õppejõule tagasiside saamiseks. Praktikamapi vormi ja sisu nõudeid tutvustatakse enne praktikale asumist. Õppekava annab vastused „mida“ õpitakse/õpetatakse. Õppekava õppeainete juurde koostab vastutav õppejõud iga kord ainekava, mis selgitab, „kuidas“ kursus läbi viiakse arvestades õppe läbiviimiseks olevaid tingimusi. Ainekavad kooskõlastab ja kinnitab KVA, et tagada sisu ja vormi kvaliteet ning kooskõla ülejäänud KV ohvitseride haridusega. Kursuse õppeainete ainekava ja selle põhjal koostatud tunniplaan peab olema valmis piisavalt vara, et reservväelasel oleks võimalik paindlikult hinnata võimalusi kursusel osalemiseks. Õppekava valmimise protsessi kirjeldus Õppekava koostamine käivitus esmalt EROK-i sisendist ja praktilisest vajadusest. Seejärel koostati mustand KVA-s kehtiva NSOK õppekava põhjal. Mustand saadeti tagasiside koondamiseks KVA taktika õppetooli, valitud pataljoni ülematele ja õppekava nõukogu valitud liikmetele. Hilisemas faasis kaasati õppekava koostamisse KRA, diviisi G7 ja KVPS J7, kes andsid panuse õppekava läbiviimise korraldusliku poole lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks. Läbiviijate ja osalejate loetelu ning tingimused KVA-l pole võimalik olemasoleva koosseisuga NSOK-R-i perioodiliselt läbi viia ja seetõttu on vajalik eraldi koolitada reservväelastest instruktorkoosseisu (T2T). Selle eeldus on, et KRA värbab vastavad reservväelased, kes hiljem saavad kursust perioodiliselt läbi viia. Õppekava koostaja näeb ette, et vastavad RV-sed oleksid tulevikus KVA/VVJ reservväelaste nimekirjas, kes saavad toetada regulaarselt vastava kursuse läbiviimist või ise seda läbi viia. Kursuse õppekava omanikuks jääb KVA. KVA rolliks jääb kursuse läbiviimine eeldusel, et suudetakse värvata vastav instruktorkoosseis ja sõlmida asjakohased lepingud. Muul juhul toetab KVA õppekorraldusliku nõustamise ja tõendite väljastamisega. Kursuslastele on vajalik tema enda üksusest välja anda tööarvuti ja ligipääsud ILIAS keskkondadesse, kuna õppematerjalide hulgas on ka AK materjale. Õppeaineid õpetavate õppejõudude loetelu ja kvalifikatsioon Pilootkursuse käigus tagab KVA potentsiaalsetele reservväelastest õpetajatele ja instruktoritele didaktikalased pädevused NSOK-R läbiviimiseks. Vastutava õppejõu kvalifikatsiooni aluseks on KVA ülema 18.10.2023 käskkiri nr 1782 „Akadeemiliste töötajate teenistuse kord Kaitseväe Akadeemias“ „õpetaja“ taseme peamised nõuded (kõrgharidus, keeleoskus, pedagoogiline- ja töökogemus). Toetava instruktori nõuded näeksid ette KVA akadeemilise töötaja „instruktori“ nõudeid. Täpsemad nõuded nii värbamiseks kui asjakohaste lepingute sõlmimiseks selgitab KRA koostöös KVA-ga. Koostaja: Mario Lementa major KVA õppeosakonna maaväe õppekavade juht

Dokumendiregister	Kaitsevägi
Viit	0.1-3.40/26/45
Registreeritud	24.03.2026
Sünkroonitud	25.03.2026
Liik	Üldkäskkiri
Funktsioon	- -
Sari	- -
Toimik	- -
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad