Arvamus eelnõu kohta

Maksejõuetuse teenistus/Tatari 39, 10134 Tallinn /667 2400 /[email protected]/

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 16.03.2026 nr

Meie: 25.03.2026 nr 12-1/2026-007-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Austatud proua minister

Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõule. Meie arvamus koos põhjendustega on

järgnev:

1. Maksejõuetuse teenistus ei nõustu sellega, et kohtutäituri kulud kanduvad üle teise

menetlusse st pankrotimenetlusse ja võtavad pankrotimenetluses endale PankrS §-s

146 massikohustuste järjekoha. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Kohtutäitur on

tavaline võlausaldaja nagu on seda näiteks Maksu- ja Tolliamet, Ettevõtluse ja Innovatsooni

Sihtasutus, kohaliku omavalitsuse organ, lepingupartner jt pankrotimenetluses (st PankrS

§-s 153 nimetatud võlausaldajana). Tõstes kohtutäituri kulud PankrS § 146 alla rikutaks

pankrotiõiguses kehtivat fundamentaalset põhimõtet, milleks on võlausaldajate võrdne

kohtlemine. Kohtutäitur ei ole pankrotimenetluse menetleja nagu pankrotihaldur, kelle

töötasu on õigustatult hetkel sätestatud PankrS §-s 146. Lisakas sellele - juhul, kui

kohtutäituri tasud muutuksid massikohustuseks, ei suudaks mitte ükski võlausaldaja,

pankrotiasja menetlev pankrotihaldur ega ka Maksejõuetuse teenistus ette ennustada

pankrotiasja algatamisel, sh avaliku uurimise algatamisel menetluskulusid. Tavalised

võlausaldajad, kes niigi ei ole Eestis hetkel nõus finantseerima pankrotimenetlusi,

taanduksid täielikult finantseerimisest (kohtu deposiiti summa kandmisest), sest

võlausaldajate väljamakseteks PankrS § 153 alusel jääks veelgi vähem rahalisi vahendeid.

Samas pankrotimenetlus on üksnes mõeldud võlausaldajate kaitseks ja võlausaldajate

nõuete kiireks rahuldamiseks pankrotivara arvelt. Kohtutäituril on hetkel võimalus esitada

pankrotimenetlusse nõue võlausaldajana oma nõude (teenustasu) rahuldamiseks ning see

peab ka edaspidi nii jääma. Pankrotiseaduse muudatus ei ole meie nägemuses vajalik. Seega

me ei toeta, et PankrS paragrahvi 146 lõiget 1 täiendataks punktiga 5 järgmises

sõnastuses: „5) võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetluse alustamise

tasu ja sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulud, välja arvatud täitemenetluse

põhitasu.“

2. Maksejõuetuse teenistus ei nõustu sellega, et kohtutäituri asendamise õigusega

kohtutäituri abi saab Eestis tegutseda ka pankrotihaldurina (sh

saneerimisnõustajana, usaldusisikuna ja sundlikvideerijana). Pankrotihaldurile ja

kohtutäiturile kui avaliku ülesande täitjatele esitatud (esitatavad) nõuded, haridus, oskused,

2 (11)

avalikud ülesanded on sisuliselt ja olemuslikelt liiga erinevad ning hetkel kehtiv

regulatsioon ei vasta ammu võlausaldajate ja ühiskonna ootustele võitlemisel

maksejõuetusega likvideerimis-, saneerimis-, pankrotimenetlustes, erinevates

kohtumenetlustes ja kriminaalmenetlustes. Meie arvates on tagumine aeg kõik piisava

kvalifikatsiooni, kogemuse, oskuste ja haridusega maksejõuetusvaldkonna menetlejad

konsolideerida kokku ühte riigi menetluskeskusesse st riikliku järelevalve asutusse,

mis tagaks piisavad sunnimeetmed võlgnike suhtes kaitsmaks võlausaldajate õigusi. Näide sellisest edukast riigiasutusest on näiteks Rootsis (Kronofogden), mis võtab alates

juulist 2026 kohtutelt üle oluliselt funktsioone ning Iirimaal (Corporate Enforcement Authority), mille hetkel kehtiva organisatsiooni struktuuri esitame allpool (vt joonist):

(Allikas: Corporate Enforcement Authority, legend: gardai on politseiametnik CEA koosseisus

lähetuse korras nt teatud tähtajaks)

3 (11)

3. Kohtutäitur ei tohiks meie arvates olla Eestis pankrotihalduri tegutsemise õigusega,

sest kohtutäitur ja pankrotihaldur juhinduvad avalike ülesannete täitmisel erinevatest

vastandlikest põhimõtest. Kohtutäituri ja pankrotihalduri tegevusele kohalduvad

põhimõtted on ülesehituselt vastandlikud, sest need teenivad eri eesmärke ja peavad

tasakaalustama eri huvide kogumeid. Kohtutäitur on avaliku võimu kandja, kes viib täide

olemasoleva kohtu otsuse formaalselt ja sundkorras. Pankrotihaldur on avaliku ülesande

täitja, kes juhib keerulist kollektiivset menetlust, tasakaalustades samaaegselt paljude

huvigruppide huvisid ja tehes ise sisulisi majanduslikke ja juriidilisi otsuseid. Seega me ei

toeta muudatusi, mille kohaselt PankrS paragrahvi 56 lõiget 1 täiendataks punktiga 5

järgmises sõnastuses: „5) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega

ja kohtutäituri asendamise õigusega kohtutäituri abi, kellele on koja poolt antud haldurina

tegutsemise õigus.“; ning ei toeta rakendussätteid pankrotiseaduses, mida täiendataks §-

ga 1934 järgmises sõnastuses: „§ 1934 . Kohtutäituri abile haldurina tegutsemise õiguse

andmine „(1) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka kohtutäituri

asendamise õigusega ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega

kohtutäituri abile, kes sooritas kohtutäituri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud

korras enne 2026. aasta 1. jaanuari. (2) Alates 2026. aasta 1. jaanuarist kohtutäituri eksami

sooritanud ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri

abi peab halduriks tegutsemise õiguse saamiseks sooritama ka halduri eksami kohtutäituri

seaduse §-s 95 sätestatud korras.“.

Meie argumentatsioon põhineb muuhulgas järgneval:

I. KOHTUTÄITURI TEGEVUSPÕHIMÕTTED (TMS + KTS)

1. Formaliseerituse printsiip (formaliteedi printsiip)

See on kohtutäituri kõige olulisem ja eripärasem põhimõte. TMS § 2 kohaselt täidetakse nõuded,

mis tulenevad täitedokumentidest — jõustunud kohtuotsustest, -määrustest, haldusotsustest ja

muudest seaduses ammendavalt loetletud dokumentidest.

Riigikohtu praktika on seda printsiipi täpsustanud: kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. See tähendab, et

kohtutäitur ei hinda, kas kohtuotsus oli õiglane, kas võlg on sisuliselt õigustatud või kas menetlus

on moraalselt sobiv — ta täidab dokumendi, kui see vastab vorminõuetele. Sisulised vaidlused

kuuluvad kohtu, mitte kohtutäituri pädevusse.

2. Kohustuslikkuse printsiip (legaalsuse printsiip)

TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud

põhjusel. Kohtutäituril ei ole oportuniteeti ega diskretsiooni otsustamaks, kas täitmisele asuda. Kui

täitedokument on nõuetekohane ja sissenõudja esitab avalduse, on täitmise alustamine kohustuslik.

See eristab kohtutäiturit põhimõtteliselt pankrotihaldurist, kellel on ulatuslik kaalutlusruum.

3. Erapooletuse printsiip

KTS § 2 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust

kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Kohtutäitur ei ole sissenõudja agent

ega võlgniku kaitsja — ta on avaliku võimu kandja, kes täidab kohtu tahet.

TMS § 9 kohaselt peab kohtutäitur ennast taandama, kui ta on võlgniku või sissenõudja sugulane,

abikaasa, elukaaslane, või kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid

asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

4. Tõhususe ja aktiivsuse printsiip

TMS § 8 kohustab kohtutäiturit tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi

täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele

nende õigusi ja kohustusi. Täitemenetluses on aktiivne roll eelkõige kohtutäituril, mitte aga

sissenõudjal — näiteks info hankimisel võlgniku vara kohta. See on oluline erinevus varasemast

regulatsioonist, kus sissenõudjalt nõuti oluliselt suuremat aktiivsust.

4 (11)

5. Proportsionaalsuse printsiip

TMS § 53 kohaselt piiratakse vara arestimist nõude rahuldamiseks vajaliku ulatusega — arestimine

peab olema proportsionaalne nõude suurusega. Võlgniku kaitseks on kehtestatud arestimise

piirangud: palga ja muude sissetulekute arestimisel tuleb arvestada võlgniku sissetulekute suurust

ja ülalpeetavate olemasolu.

6. Inimväärikuse (minimaalsuse) printsiip

Täitemenetluses ei tohi võlgnikult ära võtta toimetulekuks vajalikku miinimumi — see tuleneb

inimväärikuse põhimõttest, mis on sätestatud põhiseaduse § 10 ja § 28 kaudu. Seetõttu näeb

täitemenetluse seadustik ette absoluutse toimetulekupiiri, mida ei või võlgnikult ära võtta.

7. Territoriaalse alluvuse printsiip

TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on

võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Kohtutäitur on seotud

geograafilise pädevusega, pankrotihaldur aga mitte — haldur tegutseb terves Eestis sõltumata

võlgniku asukohast.

II. PANKROTIHALDURI TEGEVUSPÕHIMÕTTED (PankrS)

1. Uurimisprintsiip (ex officio uurimise põhimõte)

PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse

esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja

asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite

kogumise. See kohustus kandub haldurile — haldur ei oota, kuni menetlusosalised esitavad

nõudeid, vaid peab ise aktiivselt uurima võlgniku vara, tehinguid, raamatupidamist ja võimalikke

tagasivõidetavaid tehinguid. See on diametraalselt vastupidine kohtutäituri formaliseerituse

printsiibile.

2. Kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip (par condicio creditorum)

See on pankrotiõiguse kõige fundamentaalsem põhimõte. Pankroti väljakuulutamisega lõpevad

kõik individuaalsed täitemenetlused võlgniku vastu — TMS § 51 kohaselt lõpeb täitemenetlus

pankroti väljakuulutamisel.

Sellega luuakse ühtne kollektiivne menetlus, milles kõik sama järgu võlausaldajad saavad

proportsionaalselt rahuldamist. Ükski võlausaldaja ei saa eelistatud positsiooni pelgalt seetõttu,

et ta esitas nõude varem — vastupidi täitemenetlusele, kus kehtib "kes ees, see mees" loogika.

3. Menetluse eesmärgi ja otstarbekuse printsiip

PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärk rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara

arvel kas võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest

isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

Haldur peab otsustama, kumb tee — likvideerimine või tervendamine — toob

võlausaldajatele suurema rahulduse. See eeldab majanduslikku analüüsi ja kaalutlusõigust,

mida kohtutäituril ei ole.

4. Hoolsa ja korraliku halduri printsiip

PankrS § 55 lg 4 paneb haldurile kohustuse tegutseda hoolega, mis vastab sellele, mida mõistlik

inimene halduri olukorras kasutaks — see on sarnane äriühingu juhatuse liikme

hoolsusstandardi ja nn "prudent person" standardiga. Haldur peab tagama, et pankrotimenetlus

oleks läbi viidud korralikule ja ausale pankrotihaldurile omase hoolega ning seaduslikult,

majanduslikult otstarbekalt ja kiiresti.

5. Pankrotieelsete õiguste austamise printsiip

Võlausaldajate nõuete rahuldamisel kehtib range järjestus — PankrS § 153 sätestab nõuete

rahuldamise järjekorrad. Pandipidajatel (nt hüpoteegipidajad) on eelisjärjekord pankrotivarale enne

mittepanditud nõudeid; selle põhimõtte järgi austatakse pankrotieelseid tagatisi ja õigusi. See

eristab pankrotimenetlust täitemenetlusest, kus arestimisjärjekord on lihtsam.

5 (11)

6. Tagasivõitmise printsiip (actio pauliana)

Pankrotihaldur saab vaidlustada võlgniku poolt enne pankrotti tehtud tehinguid, millega kahjustati

võlausaldajaid — nn tagasivõitmise nõuded (PankrS §§ 109–118). Tagasivõitmise korras saab

kehtetuks tunnistada tehinguid, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja millega kahjustati

võlausaldajate huve.

See on pankrotihalduri ainuõigus, millel puudub täielik vaste täitemenetluses — kohtutäitur

ei saa vaidlustada tehinguid, mida võlgnik tegi enne täitemenetlust.

7. Sõltumatuse printsiip — kaksiklojaalsus

Pankrotihalduri sõltumatuse nõue on keerulisem kui kohtutäituril. Haldur peab olema sõltumatu

mõlemast — nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest — ja toimima kõigi huvides korraga. Kohtutäitur on erapooletu, kuid ta täidab sisuliselt sissenõudja huvides kohtu otsust. Haldur

seevastu on "menetluse usaldusisik", kelle kohustused laienevad kõikidele huvigruppidele.

III. VÕRDLEV KOKKUVÕTE

Kahe menetluse põhimõtted on kõige selgemini näha kolmes vastuolus:

Formalism vs. materiaalne õiglus. Kohtutäitur lähtub täitedokumendi sisust formaalselt ja ei

hinda materiaalset õiglust. Pankrotihaldur peab hindama majanduslikku otstarbekust, tehingute

tegelikku sisu ja tagasivõitmise võimalusi — tema roll on sisuliselt materiaalne, mitte formaalne.

Üksikhuvi vs. kollektiivsed huvid. Täitemenetluses on ennekõike sissenõudja huvi kaitsmine ja

võlgniku kohustus nõue täita — see on kahepoolne suhe. Pankrotimenetlus on aga kollektiivne

menetlus, kus haldur tasakaalustab paljude võlausaldajate, võlgniku ja ühiskonna huvisid

samaaegselt.

Kohustuslikkus vs. kaalutlusõigus. Kohtutäitur peab täitma, kui täitedokument on olemas — tal

ei ole diskretsiooni otsustada, kas täitmisele asuda. Pankrotihaldur seevastu teeb pidevalt

kaalutlusotsuseid: kas müüa vara kiiresti või oodata paremat hinda; kas jätkata ettevõtte tegevust

või likvideerida; kas esitada tagasivõitmise hagi; kuidas jaotada vara osade vahel.

Dimensioon Kohtutäitur (TMS) Pankrotihaldur (PankrS)

Lähtedokument

Täitedokument (kohtuotsus, -

määrus jm TMS § 2 loetelu)

Pankrotimääruse kohtu poolt

kinnitamine; halduri enda

uurimistöö tulemused

Põhiküsimus

Kas täitedokument vastab

vorminõuetele?

Kuidas rahuldada kõigi

võlausaldajate nõuded

maksimaalselt?

Kaalutlusõiguse

ulatus

Minimaalne — keelduda saab

vaid seaduses sätestatud juhtudel

Ulatuslik — haldur teeb

kaalutlusotsuseid pidevalt

Huvide ring Kahepoolne: sissenõudja vs.

võlgnik

Mitmepoolne: kõik võlausaldajad

+ võlgnik + ühiskond

Tehingute kontroll

Puudub — täitedokumendi sisu

ei kontrollita

Tagasivõitmine: haldur saab

vaidlustada pankrotieelsed

tehingud

Menetluse alus Sissenõudja avaldus Kohtu määrus; haldur tegutseb ex

6 (11)

Dimensioon Kohtutäitur (TMS) Pankrotihaldur (PankrS)

officio

Tegutsemisgeograafia

Piiratud tööpiirkonnaga (TMS §

4)

Kogu Eesti territoorium, kogu EL

territoorium piiriülese

maksejõuetuse korral

põhimaksejõuetusmenetuses

Paralleelmenetlused Mitu täitemenetlust korraga eri

sissenõudjatega võimalik

Pankrot peatab kõik

individuaalsed täitemenetlused.

Vara käsutus Arestimine ja müük sissenõudja

nõude ulatuses

Kogu pankrotivara valitsemine ja

realiseerimine tervikuna

Vastutuse standard

Riigivastutuse seadus; süüline

kahju tekitamine

Hoolsa ja korraliku halduri

standard (prudent person),

kutsekindlustus

4. Meie arvates oleks pidanud juba 10 aastat tagasi alustama valdkonnas tegutsevate avalike

ülesannete täitjate konsolideerimisega teatud asutusse. Esitame Teile kohtutäituri ja pankrotihalduri ajaloolise võrdlusanalüüsi õigusaktide erinevate redaktsioonide alusel.

I. AJALOOLOOLINE JA SEADUSANDLUSLIK KONTEKST

Kohtutäituri seadus (KTS)

Esimene kohtutäituri seadus võeti vastu 17. jaanuaril 2001 ning jõustus 1. märtsil 2001 (RT I 2001,

16, 69). See seadus reguleeris kohtutäituri õiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastutust ning

kohtutäituri tasustamise aluseid. Seadust muudeti korduvalt ning 2009. aastal asendati see täielikult

uue KTS-iga (RT I 2009, 68, 463), mis jõustus 1. jaanuaril 2010 ja kehtib täna (viimane redaktsioon RT I, 14.03.2025, 16).

Pankrotiseadus (PankrS)

Kehtiv pankrotiseadus võeti vastu 22. jaanuaril 2003 (RT I 2003, 17, 95) ja jõustus 1. jaanuaril

2004. Enne seda kehtis Eesti Vabariigi pankrotiseadus aastast 1992. 2004. aastal kehtima hakanud

regulatsioon tõi kaasa erisätted, mis võimaldasid esmakordselt füüsilise isiku võlgadest vabastamise

algatamist; samuti tõhustati pankrotimenetluse tähtaegu ja pankrotihaldurite järelevalvet ning

suurendati kohtuniku rolli võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Seadust on kehtimise ajal muudetud üle 40 korra; viimane redaktsioon jõustus 21. novembril 2025.

II. KOHTUTÄITURI NÕUDED — REDAKTSIOONIDE ARENG

A. Haridus

2001. aasta KTS (§ 10 lg 1)

Kohtutäituriks võis saada ettevalmistusteenistuse läbinud ja kohtutäiturieksami sooritanud

Eesti kodanik, kes oli täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult tunnustatud õppekava, valdas

kõnes ja kirjas eesti keelt ning oli aus ja kõlbeline.

Nõutav oli formaalse nõudena täielik akadeemiline juriidiline kõrgharidus (magistritasemel) —

mida tollal mõisteti eelkõige ülikooli õigusteaduse diplomina.

2009. aasta KTS (§ 17, jõust. 01.01.2010)

7 (11)

Uues KTS-is on hariduse nõue laiendatud: kohtutäituriks võib nimetada isiku, kes on omandanud

riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal.

Oluline muutus: 2001. aasta nõue täielikust akadeemilisest õigusõppest (magistritase) asendati

2010. aastal nõudega, mis lubab ka rakenduskõrgharidust ning bakalaureusekraadi. Kohustuslik

eriala jäi samaks — ainult õigus.

B. Kogemus ja ametisse kandideerimine

2001. aasta KTS

Kohtutäiturikandidaat läbis kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud

konkursi ning seejärel ettevalmistusteenistuse. Ettevalmistusteenistus oli justiitsministri

kinnitatud kava alusel korraldatav väljaõpe juhendava kohtutäituri juures. Kohtutäitur nimetati

tähtajatult. Lisaks kehtis atesteerimise nõue — kohtutäitureid atesteeriti üks kord viie aasta jooksul.

2009. aasta KTS (§ 17)

Kohtutäituri abid, kes on sooritanud kohtutäituri eksami ja kellel on vähemalt üheaastane

töökogemus kohtutäituri büroos, saavad kandideerida vabal kohtutäituri ametikohal.

Alternatiivne rada: isik, kes on tegutsenud vähemalt ühe aasta kohtutäituri abina,

vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina — ei pea sooritama kohtutäituri eksamit. Isikul, kellel on vähemalt viieaastane juriidiline töökogemus — peab sooritama eksami.

Oluline muutus: Atesteerimine kaotati ja asendati erialase enesetäiendamise kohustusega.

C. Ametialased kitsendused

2001. aasta KTS (§ 5)

Kohtutäitur ei võinud kohtutäituriameti kõrval pidada teisi tasulisi ameteid ega olla muul tasulisel

tööl, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö. Tähelepanuväärne: kohtutäituril oli keelatud olla

tegutsev pankrotihaldur.

2009. aasta KTS (§ 5 lg 1)

Alates 2010. aastast on kohtutäituril lubatud samaaegselt olla pankrotihaldur või likvideerija — see on täielik pööre võrreldes 2001. aastaga ning peegeldab kahe kutse lähenemist ühise Koja raames.

D. Vastutus ja kindlustus

2001. aasta KTS (§ 6 ja § 7)

Kohtutäitur vastutas oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Riik ei vastutanud kohtutäituri

tekitatud kahju eest. Kindlustussumma alampiir oli 1 miljon krooni (u 63 900 eurot) ühe juhtumi kohta.

2009. aasta KTS (§ 9 ja § 10)

Kohtutäitur vastutab riigivastutuse seaduses sätestatud alustel. Kui kohtutäituri vara ei kata

tekitatud kahju, vastutab Koda, seejärel riik — riik on nüüd viimase instantsi garantii.

Kindlustussumma tõusis 200 000 euroni ühe juhtumi kohta ja 600 000 euroni kõigi kindlustusjuhtumite peale — ligikaudu kolmekordne suurenemine.

III. PANKROTIHALDURI NÕUDED — REDAKTSIOONIDE ARENG

A. Varasem pankrotiseadus (1992–2003)

Eesti Vabariigi varasema pankrotiseaduse alusel nimetas kohus (ajutise) pankrotihalduri. Varasemas

seaduses olid halduri nõuded tagasihoidlikumad ja eraldi seadusega loodud kutseorganisatsiooni ei olnud — haldurit käsitleti kohtu abimehena, mitte avaliku ülesande täitjana.

8 (11)

B. 2003. aasta PankrS algredaktsioon (jõust. 01.01.2004)

Uus PankrS 2003 lõi esmakordselt eraldiseisva pankrotihalduri ameti koos selgete

kvalifikatsiooninõuetega. Halduriks võis olla:

• teovõimeline füüsiline isik, kellele on antud haldurina tegutsemise õigus;

• vandeadvokaat;

• vandeaudiitor;

• kohtute seaduse nõutava haridustasemega kohtutäitur.

Hariduse nõue: bakalaureusekraad mis tahes sobival erialal (õigus, rahandus, juhtimine, raamatupidamine) + 2-aastane töökogemus; või magistrikraad (ilma kogemuse nõudeta).

C. 2009/2010. aasta muudatused (kehtiv PankrS)

Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes:

• on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi + vähemalt kaheaastane

töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas; või on

omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi;

• on aus ja kõlbeline;

• valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;

• on sooritanud halduri eksami kohtutäituri seaduses sätestatud korras;

• on läbinud halduri väljaõppe kohtutäituri seaduses sätestatud korras.

Kehtestati oluline erand: vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi, vandeaudiitor ning kohtute

seaduse nõutava haridustasemega kohtutäitur ei pea haldurina tegutsemise õiguse saamiseks

sooritama halduri eksamit ega läbima väljaõpet.

Samuti kehtestati täiendusõppe nõue: halduri eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt

kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl, ei pea läbima väljaõpet.

D. Sõltumatuse nõue

Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes

kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne.

E. Diskvalifitseerivad asjaolud

Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule:

• kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

• kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri-, vandetõlgi- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud;

• kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;

• kes on pankrotivõlgnik;

• kelle kohta kehtib ärikeeld;

• kes on senises kutsetegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina;

• kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest Kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud.

F. Halduri ülesanded ja järelevalve

Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja. Pankrotihaldur teeb võlgniku nimel pankrotivaraga

seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi

saavutamiseks. Juriidilisest isikust võlgniku puhul esindab pankrotihaldur võlgnikku kõigis

tehingutes ja õigustoimingutes. Pankrotihaldur on juriidilisest isikust võlgniku juhtimis- ja

kontrollorganiks. Pankrotihalduri ülesanne on kaitsta kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve

ning tagada, et pankrotimenetlus oleks läbi viidud seaduslikult, majanduslikult otstarbekalt ja kiiresti.

Järelevalvet teostab Maksejõuetuse teenistus (alates 2022. aastast; varem Justiitsministeerium),

kohus, võlausaldajate üldkoosolek, toimkond, Eesti Advokatuur ning Kohtutäiturite ja

9 (11)

Pankrotihaldurite Koja kutsekogu.

IV. REDAKTSIOONIDE KOKKUVÕTTEV VÕRDLUSTABEL

KTS = Kohtutäituri seadus | PankrS = Pankrotiseadus | KPKoda = Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda

Dimensioon KTS 2001

(algredaktsioon)

KTS 2009/2010

(kehtiv)

PankrS

2003/2004

(algredaktsioo

n)

PankrS kehtiv

(2009–2025)

Haridus

Täielik

akadeemiline

õigusõpe (eeldas

magistritaset)

Bakalaureuse-

või

rakenduskõrghar

idus AINULT

õiguse erialal

Bakalaureusekr

aad mis tahes

sobival erialal +

2a kogemus

VÕI

magistrikraad

Sama —

bakalaureuse +

2a VÕI

magistri;

erialavalik lai

(õigus,

rahandus,

juhtimine,

raamatupidami

ne)

Töökogemus

Ettevalmistusteen

istus juhendaja

juures

1a kogemus

reguleeritud

kutsel VÕI 5a

juriidiline

töökogemus +

eksam

2a asjakohases

valdkonnas

(bakalaureusega

)

Sama, pluss

väljaõppe

vabastus 3a

kogemusega

Eksam

Kohtutäiturieksa

m (kõigile

kohustuslik)

Kohtutäiturieksa

m; eksempt

reguleeritud

kutsed

(advokaat, notar

jne)

Halduri eksam

(kõigile

kohustuslik)

Halduri eksam;

eksempt

vandeadvokaa

did,

vandeaudiitori

d,

kohtutäiturid

Atesteerimine

Iga 5 aasta tagant

kohustuslik

KAOTATUD —

asendus

täiendusõppega

Puudus Puudub;

asemel

täiendusõppe

kohustus

Pankrotihaldur

samaaegselt

KEELATUD

kohtutäiturile

LUBATUD

kohtutäiturile

Lubatud Lubatud;

kohtutäitur

saab ilma

eksamita

Kutseorganisatsi

oon

Puudus

(justiitsministri

valitsemisala)

KPKoda (alates

2010)

Puudus (2003–

2009)

KPKoda

(alates 2010)

10 (11)

Dimensioon KTS 2001

(algredaktsioon)

KTS 2009/2010

(kehtiv)

PankrS

2003/2004

(algredaktsioo

n)

PankrS kehtiv

(2009–2025)

Kindlustus 1 miljon krooni

(~63 900 €)

200 000 € / 600

000 €

Seadusest

tulenev

Kutsekindlustu

s kohustuslik

Riigi vastutus

Riik EI

VASTUTA

Riik vastutab

viimase

garantiina

Ei kohaldu Vaieldav.

Kohus +

Maksejõuetuse

teenistus

Sõltumatus

Erapooletus

menetlusosaliste

suhtes

Erapooletus +

ametialased

kitsendused

Sõltumatus

võlgnikust ja

võlausaldajatest

Kirjalik

sõltumatusaval

dus kohtule;

ranged

diskvalifitseeri

vad asjaolud

Järelevalve

Justiitsminister Justiits- ja

Digiministeeriu

m + KPKoda

Kohus +

Justiitsministeer

ium

Maksejõuetuse

teenistus +

kohus +

KPKoda, Eesti

Advokatuur?

Ametisse

nimetamine

Tähtajatu

(justiitsminister)

Tähtajatu

(justiitsminister)

Konkreetseks

menetluseks

(kohus)

Konkreetseks

menetluseks

(kohus)

V. SEADUSANDLUSLIKUD PÖÖRDEPUNKTID

Kahes seaduses on kolm olulist ajaloolist pöördepunkti, mis muutsid avalike ülesannete täitjate maastikku sisuliselt:

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja loomine 2010. aastal

Oli institutsiooniliselt kõige tähtsam sündmus: lõi esmakordselt ühise kutsestruktuuri, mis ühendas

kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, korraldas mõlema kutse eksameid, täiendusõpet ja

distsiplinaarmenetlust. Sellega kaasnes kohtutäiturile pankrotihalduri rolli lubamine — täielik

pööre võrreldes 2001. aastaga.

2. Hariduse nõude lõdvendamine kohtutäituri puhul 2010. aastal

Akadeemiliselt täielikust õigusõppest (magistritasem) bakalaureuse/rakendusliku tasemele — see

laiendas kandidaatide ringi, kuid kitsendas erialavalikut (ainult õigus), samas kui

pankrotihaldurile jäi lai erialavalik.

3. Maksejõuetuse teenistuse loomine 2022. aastal

Eraldiseisvaks järelevalveorganiks pankrotihalduri üle, mis vähendas Justiitsministeeriumi otsest rolli ja lõi spetsialiseeritud haldusjärelevalve organi, kahjuks piiratud pädevusega valdkonnas.

VI. ANALÜÜTILINE KOKKUVÕTE

Kahe ameti esindaja regulatsiooni võrdlemine läbi aja näitab selget varasemat suundumust:

lähenemine kutsestruktuuri tasandil, kuid eristumine sisuliste nõuete tasandil. Mõlemad ametid

11 (11)

jagavad nüüd üht kutseorganisatsiooni ja kohtutäitur võib teoreetiliselt täita mõlema rolli.

Pankrotihalduri hariduse laiem erialavalik (rahandus, juhtimine, raamatupidamine kõrvuti

õigusega) peegeldab endiselt arusaama, et pankrotihalduri töö eeldab mitmekülgseid

majanduslikke ja finantsjuhtimisalaseid teadmisi, mida täitemenetluse spetsialistilt ei nõuta. Kohtutäituri rangem erialapiiramine (ainult õigus) peegeldab aga seda, et täitemenetlus on eelkõige

protseduuriõiguslik tegevus, kus juriidiline raamistik on primaarne.

Sõltumatuse nõue on pankrotihalduril rangem ja mitmekihilisem (kirjalik avaldus kohtule,

topeltsõltumatus nii võlgnikust kui võlausaldajatest), mis vastab halduri fidutsiaarsele rollile

kõigi menetlusosaliste huvide kaitsja ja tasakaalustajana.

***

MEIE ARVAMUSE KOKKUVÕTE:

Maksejõuetuse teenistus pooldab süsteemseid, konsolideeritud ja kuluefektiivseid lahendusi avalike

teenuste osutamisel Eestis.

Maksejõuetuse teenistusele jääb arusaamatuks, miks just see konkreetne eelnõu on tänasel päeval

poliitikakujundaja jaoks kriitiline eelnõu kui Maksejõuetuse teenistus on viimase 3,5 aasta jooksul

esitanud poliitikakujundajatele, sh Teile ning avalikkusele regulaarselt andmeid

ettevõtluskeskkonna ja maksejõuetusvaldkonna süsteemsete puudujääkide kohta, mille

lahendamisega tuli alustada juba 10 aastat tagasi. Meile jääb arusaamatuks, kuidas

poliitikakujundaja enne järjekordseid valimisi reaalselt tagab võlausaldajate kaitse ning ausa ja

usaldusväärse ettevõtluskeskkonna toimimise Eestis.

Juhul, kui poliitikakujundajad soovivad siiski Eestis jätkata seni killustunud, kuluka ja

detsentraliseeritud mudeli rakendamist maksejõuetusvaldkonnas (üle 150 iseseisva pädevusega

menetlejaga), siis Maksejõuetuse teenistus soovib endale kõigi maksejõuetusvaldkonnas

tegelevate menetlejate (mistahes likvideerijad, sundlikvideerijad, võlanõustajad, usaldusisikud,

ajutised pankrotihaldurid, pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad, kohtutäiturid?)

täieulatuslikku litsentseerimise- ja haldusjärelevalve teostamise pädevust koos

haldussunniga, et Eestis oleks võimalik alustada ühtse halduspraktika kujundamist, sh ühtse

hea tava ja menetlejatele käitumisjuhiste kohaldamisega.

Seni kui Eestis eksisteerib multiplinaarne ja ebaefektiivne haldusjärelevalvesüsteem (kus üks

haldusjärelevalveorgan muuhulgas on teatanud, et ta ei teosta üldse järelevalvet), ei muutu

võlausaldaja kui avaliku teenuse kliendi jaoks mitte midagi paremaks ning võlausaldajal

puudub jätkuvalt motivatsioon seda süsteemi mingil moel rahastada (st maksta

maksejõuetussüsteemi menetlejate kulusid kinni).

Lugupidamisega ja edu soovides

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja

Maksejõuetuse teenistus

tel 59 12 44 08