Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ avalik väljapanek - tähelepanekud/ettepanekud

Tere!

Eesti 2050 ÜRP on teatavasti jõudnud avalikule väljapanekule, mis kestab 10. aprillini.

Lisaks varem esitatud tähelepanekutele on siin veel mõned:

1. Asustustiheduse suurendamine (linnade tihendamine, samuti valgumise vältimine) suurendab ühiskonna kihistumist jõukusklassidesse ning surub vaesema elanikkonna linnakeskmest kaugemale või üldse linnast välja. See omakorda võimendab tihe- ja hajaasustuse elanike vahelist majanduslikku lõhet ning polariseerumist. Taristu efektiivsem kasutamine ja tihendamisest tekkiv avaliku sektori kulusääst ei saa olla ainsad argumendid.

2. ÜRP on keskendunud „väärika hääbumise“ mõttele ega paku lahendusi demograafilise kriisi lahendamise ehk suunamuutuse ruumiliseks toetamiseks. Ruumiline planeering peaks Eesti rahvaarvu muutust silmas pidades olema mitte ainult loomulikke iivet soodustav, vaid lausa kahe käega toetav. Turvaline, tervislik ja meeldiv elukeskkond on kindlasti üks oluline tõukejõud. Rahvaarvu pidev kahanemine on Eesti probleem number üks. Kõik ülejäänud probleemid on paljuski selle tagajärjed.

3. Rahvaarvu kahanemise kompenseerimine suuremahulise immigratsiooniga ei kindlusta eestlaste kui rahvuse püsimajäämist – pigem õõnestab seda põhiseaduslikku eesmärki.

4. Tugevatel keskustel põhinevas asustusmudelis on keskuste vahekaugused väga suured ning nendevahelised Eesti mõistes suured alad (perifeeria) suunatud sihikindlale väljasuretamisele. ÜRP mõistes „kõrgema taseme teenuste“ (teater, kino, haigla jne) koondamine piirkondlikesse keskustesse suurendab ka „ajude väljavoolu“ perifeeriast, suurendades omakorda veelgi ühiskonna lõhestumis- ja polariseerumisohtu.

5. ETTEPANEK: lisada arendatavate keskuste hulka Vändra, mis asub Pärnust ca 50 km, Türi-Paide kaksikkeskusest 32–46 km, Viljandist 60 km ja Raplast 55 km kaugusel. Logistiliselt hea asukoht Pärnu-Paide-Rakvere maantee on eeldus kestvaks arenguks.

6. ÜRP alusuuringute hulgas on trendiuuring, mis energeetika valdkonnas keskendub silmaklappidega hobusena elektrile. Teatavasti moodustab elekter Eesti koguenergiatarbimisest vaid ca 20%. Transpordi elektrifitseerimist vaevab energiatiheduse probleem, mis ei lahene „uue ja oodatava imetehnoloogia“ abil. Laiemalt ei ole ÜRP energeetika valdkonnas vaadatud suuremat pilti ega kaugemat tulevikku inimkonna arengu võtmes. Kardašovi skaalal I tüübi tsivilisatsiooni saavutamine ei ole võimalik juhuenergiaallikate ja elektri toel. Tugev panustamine ajutisele üleminekulahendusele on lühinägelik.

7. Põlevkivi väärindamise lõpetamisel satub loodusvaradest suurema surve alla mets, mida hakatakse sel juhul rohkem ringlusse võtma. Sisuliselt asendame ühe probleemi teise ja – võimalik – et suuremaga.

8. ÜRP mõtteviis on oma põhiolemuselt vastuoluline:
   a) hajus taastuvenergeetika (elekter) versus kompaktne, minimaalse jalajäljega taristu;

b) põlevkivitööstuse sulgemine versus suurem surve metsaraieks versus rohevõrgustiku/looduskeskkonna kaitsmine.

NB! Soovime olla kaasatud Eesti 2050 ÜRP koostamisse.