ÜRP 2050 avalik väljapanek
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-1/712-6 |
| Registreeritud | 25.03.2026 |
| Sünkroonitud | 26.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-1 Üleriigilise planeeringu koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-1/24/90 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(16951 tm).
Failid
Tere
Saadame Kliimaministeeriumi ehitus- ja elukeskkonna osakonna tagasiside ÜRP 2050 kohta. Vastav märge on lisatud ka Kirkesse.
Parimat
Jüri Rass, PhD
Ekspert (Eluasemepoliitika projekti juht) / ehituse ja elukeskkonna
osakond
+372 501 9542 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee/en
ÜRP 2050 avalik väljapanek
Kliimaministeerium, ehituse ja elukeskkonna osakonna tagasiside
Avaldame tänu ja tunnustust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja tema planeeringute meeskonnale Üleriigilise planeeringu 2050 koostamise eest. Tegemist on suure ja mahuka töö ning olulise strateegilise dokumendiga, mis loob tugeva aluse Eesti kestlikule ja tasakaalustatud arengule. Planeeringus käsitletud suunad ja põhimõtted on kaalukaks sisendiks eluasemevaldkonna ning laiemalt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. Kliimaministeerium on valmis jätkama tihedat koostööd, et tagada planeeringus seatud eesmärkide edukas elluviimine.
Link ÜRP 2050:
Üleriigilise planeeringu seletuskirja eelnõu_avalikule väljapanekule_1.pdf
Meie tähelepanekud peatükkide lõikes on järgmised:
Lühikokkuvõte
1. Veenvana ei mõju lause “Majanduslik areng suunatakse ruumiliselt läbimõeldud asukohtadesse, kasutades ära olemasolevaid ettevõtlusalasid, taristut pruunalasid ning keskuste rollijaotust.” Riigi majandusareng tugineb ju kogu riigi terviklikul toimimisel taristu, ettevõtlusalade ja asustuse koosmõjus. Teeme ettepaneku nimetatud lause ära jätta või asendada järgmisega: “Läbimõeldud ruumiotsused toetavad ühiskonna konkurentsivõimet, sealhulgas majandusarengut – asukohavalikud tuginevad eeskätt olemasolevatele ettevõtlusaladele, taristule, pruunaladele ning keskuste rollijaotusele.”
Sissejuhatus. Üleriigiline planeering – miks ja milline?
2. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 1 Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid
3. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 2 Ruumipoliitika põhialused
2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus
4. Peatüki 2.1 sissejuhatavas osas tuleks ligipääsetavuse käsitlust täpsustada ja viidata Riigikantselei juhitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandele (2021), milles käsitleti ligipääsetavust valdkonnaülese põhimõttena. Praegu ei ole seletuskirja tekstis läbivalt selge, kas mõistega „ligipääsetavus“ peetakse silmas ehitatud keskkonna kasutatavust, teenusteni jõudmist või liikuvust. Soovitame ptk 2.1 täiendada selgitusega, et käesolevas planeeringus tähendab ligipääsetavus ehitatud keskkonna, avaliku ruumi, teenuste ja liikumisahela kujundamist viisil, mis tagab kogu elanikkonnale võimalikult võrdsed ja iseseisvad kasutusvõimalused. Või alternatiivina kirjutada põhjalikumalt lahti, milline puutumus on ligipääsetavusel, teenusteni jõudmisel ja liikuvusel.
Ptk 3 Planeerimispõhimõtted
3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel
5. Regionaalseteks linnadeks on nimetatud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu. Ida-Viru puhul hakkab ÜRP rakendamist ja konkreetsete arendusmeetmete planeerimist takistama otsustamatus selle osas, millist neljast keskusest (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) käsitleda regionaalse-, millist piirkondliku- või koguni väikelinnana. See raskendab muu hulgas eluasemepoliitika tegevuste ja meetmete väljatöötamist, mõõdikute kokku leppimist ning arengu monitoorimist. ÜRP suunised peaksid eeldama selgelt määratletud linnatüüpi, sest linnade rollijaotus on aluseks avalike vahendite läbimõeldumale kasutusele ning valdkonnapoliitikate ruumiotsustele. Seetõttu on vajalik need linnatüübid üheselt määratleda, arvestades ka seda, et tegemist on eri funktsioonidega linnade ja iseseisvate võimuorganitega, mitte ühtse juhtimisstruktuuriga.
6. Toetame tugevate keskuste Eesti kontseptsiooni ja piirkondlike linnade lisandumist loetellu. Samas palume joonisel 7 toodud skeemi täiendada toimepiirkondadega, nagu need olid kajastatud ÜRP eelmises versioonis. Praegune joonis 7 on tegelikult infovaene, ei peegelda ÜRP suundumusi ning ei toeta strateegiliste otsuste langetamist, sh KLIMi haldusalas olevate valdkondade planeerimisel. Seetõttu palume joonisel 7 esitatud skeemile lisada kindlasti toimepiirkonnad, et esitus kannaks paremini edasi ÜRP terviklikku loogikat. Soovitame kaaluda ka eelmise ÜRP versiooni skeemi kasutamist dokumendis, mis illustreeris pealinnastumise jätkumise riske – nähtust, mille mõju soovitakse uues ÜRP-s teadlikult vähendada.
Joonis 7. Tugevate keskuste Eesti asustusmudel (uus ja infovaene skeem, mida tuleks täiendada toimepiirkondadega):
Eelnevas ÜRP versioonis:
Toimepiirkonnad pealinnastumise jätkumisel (vana skeem, mida võiks kasutada ka ÜRP käesolevas versioonis kui näidet, mida vältida):
10 toimepiirkonda koos nende mõjualadega (vana skeem mida ÜRP käesolevas versioonis ei kasutata, kuid mis illustreerib väga hästi soovitud tasakaalustatud Eesti arengusuunda):
3.3.2 Teenuste kättesaadavus
7. Terminoloogilise selguse huvides tuleks eristada teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Teenuste kättesaadavus tähistab eelkõige võimalust teenuseni jõuda ruumiliselt, ajaliselt ja eri liikumisviiside kaudu, samas kui ligipääsetavus puudutab eelkõige teenuse osutamise kohale esitatavaid nõudeid. Soovitame jääda selles peatükis kättesaadavuse termini kasutamise juurde.
3.3.3.2 Pärandikeskne areng
8. Peatükki 3.3.3.2 tuleks täiendada viitega mälestistele ja muinsuskaitsealadele. Praegune sõnastus käsitleb pärandit üldise ehitatud pärandina, kuid jätab nimetamata riikliku kaitse all olevad kultuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealad. Soovitame eelnõus rõhutada, et mälestiste ja muinsuskaitsealade kasutuses hoidmine ning neile sobivate kasutusviiside leidmine on ruumilise arengu oluline osa. Näiteks lisada lause: “Ehitatud pärandi kasutuses hoidmine hõlmab muu hulgas mälestiste ja muinsuskaitsealadel paiknevate ehitiste säilitamist aktiivses kasutuses ning neile sobivate uute kasutusviiside leidmist, arvestades nende väärtuste säilimist.”
3.4 Elurikkad kompaktsed asulad
9. Punktis 3 soovitame 8–80 põhimõtte asemel kasutada ligipääsetavuse ja universaalse disaini mõisteid. 8–80 põhimõte võib toimida ruumiloome kommunikatiivse kujundina, kuid mõistena ei ole see piisavalt täpne ega hõlma kogu inimese elukaart. Avaliku ruumi kavandamise alusena oleks asjakohasem sõnastada, et avalik ruum peab olema ohutu, ligipääsetav ja mugav kasutada kogu elanikkonnale, sealhulgas lastele, eakatele ning puudega ja ajutise erivajadusega inimestele.
3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
10. Joonisel 8 “Liikuvuse arengusuunad” on veidi paksema joonega tähistatud mitmeid maanteid ilma neid eristamata. Tegelikult peaks ÜRP regionaalkeskuste põhimõtet arvestades rõhutama Tallinn-Pärnu-Riia, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva, kui olemasolevaid magistraalsuundi, aga tulevikku silmas pidades ka Tartu-Pärnu ja Tartu-Narva ning isegi Pärnu-Narva paremaid ühendusi. Muidu koondub kogu elu ja äri ikka Tallinna.
Ptk 4 Elluviimisega kaasnevad mõjud
11. Mõjude hindamise käigus on õigustatult välja toodud üleriigilise planeeringu põhimõtete elluviimise sõltuvus sellest, kui sihipäraselt suudetakse neid põhimõtteid ka praktikas järgida. Kas mõjude hindamisel anti soovitusi vaid järgnevatele planeerimisetappidele või ka muudele strateegilistele dokumentidele (nt arengu- ja tegevuskavad) ning olulise mõjuga ruumiotsusteni viivatele protsessidele?
Ptk 5 Mõisted
12. Lisada mõiste „ligipääsetavus“. Praegu kasutatakse seletuskirja eelnõus korduvalt ligipääsetavuse mõistet , kuid selle sisu ei ole mõistete peatükis avatud. See raskendab arusaamist, mida tegelikult mõeldakse ligipääsetavuse all. Aluseks võib võtta näiteks ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes kasutusel olevat mõiste selgitust (https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf).
13. Samuti kaaluda mõiste “8–80 põhimõte” väljajätmist. 8–80 põhimõte on pigem illustratiivne ruumiloome põhimõte kui piisavalt täpne seletuskirja mõiste. Põhimõte ei ole kasutusel ligipääsetavuse valdkondlikul käsitlemisel ning ei haaku üldise ligipääsetavuse loogikaga.
Lisa 1 Asulasiseste tüüpide tabel
14. Pealkiri tundub imelik, kui mõttega lugeda. Õigem oleks ilmselt “Asustustüüpide tabel” või “Asulatüüpide tabel”.
15. Eluasemete puhul on nimetatud küll eluasemetüübid ja nende mitmekesistamine, kuid puudu on tähelepanust eluasemete taskukohasusele. Teeme ettepaneku lisada vajaduse järjepidevalt parandada eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust kogu riigis – kodu omandamise, üürimise ja eluasemekulude mõistliku suuruse vaates.
16. Lisa 1 tabelis on mõiste „ligipääsetavus” kasutatud eri tähenduses. Real „Ligipääsetavus AKU järgi” on tegelikult kirjeldatud sihtkohtadeni jõudmist eri liikumisviisidega, mitte ehitatud keskkonna ligipääsetavust. Terminoloogilise selguse huvides palume see rida ümber nimetada ning kasutada mõistet „ligipääsetavus” ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kirjeldamiseks.
17. Lisa 1 tabelis tuleks terminoloogilise selguse huvides lähtuda kehtivas õiguses kasutatavast haldus- ja asustusjaotuse terminoloogiast, eelkõige Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Vajadusel tuleks selgitada täiendavalt nende mõistete sisu, mida õigusaktides ei ole defineeritud. Praegusel kujul tekitab tabel mõistelist ebaselgust, kuna selles kasutatud mõisted, eelkõige „asula”, ei ole kooskõlas õigusaktides kasutatava terminoloogiaga. Näiteks kasutatakse tabelis asula mõistet pigem maalise või väiksema asustusstruktuuri kirjeldamiseks, kuigi õigusaktide järgi on tegemist üldisema asustusüksuse mõistega.
18. Lisa 1 „Pärandikeskne areng” ridades tuleks ajalooliste hoonete ja miljööväärtuslike alade kõrval selgelt nimetada ka mälestised ja muinsuskaitsealad, et oleks selge, et pärandikeskne areng hõlmab ka riikliku kaitse all olevate objektide ja alade väärtuste hoidmist ning kasutuses hoidmist. Praegusest sõnastusest on riikliku kaitse all olevad hooned ja vanalinnade muinsuskaitsealad välja jäänud.
Lisa 2 Elluviimiskava
19. Elluviimiskava on lisatud mustandina ning vajab täiendamist. Praegu ei ole piisavalt põhjendatud, miks elluviimiskava struktuur erineb peatükis 1 toodud Eesti ruumilise arengu eesmärkide jaotusest (joonis 2), mis on täpsemalt lahti kirjutatud osas 3. Ettepanek on jääda esialgse jaotuse juurde ning töötada tegevuskava välja nende eesmärkide alusel. Selline lähenemine välistab „hallid alad“, muudab otsused arusaadavamaks ja lihtsamini jälgitavaks ning toetab erinevate valdkondlike sisupoliitikate ja arengukavade välja töötamist ja rakendamist ÜRP 2050 põhimõtete alusel.
20. Elluviimiskavas tuleb luua täiendav tegevussuund, mis hõlmab laia riigikaitset ja elukeskkonna toimepidevust. Tegevustena tuleb ette näha:
1. mistahes ruumiotsuste puhul sh taristu arendamisel julgeolekuaspekti arvesse võtmine; kahe kasutusega taristu (sh side- ja energiataristu) väljaarendamine, mis toetab nii riigikaitset kui ka majandusarengut ja avalikke teenuseid;
2. elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu säilenõtkuse loomine, parandamine ja arendamine; varude sõjakindel ladustamine; tervishoiutaristu hajutamine üle Eesti
3. Balti kaitsevööndi kitsenduste seadmise vajaduse analüüsimine ja otsuste elluviimine (nt sideteenuse võimalused ja piirangud, mis on seotud NATO idatiiva heidutusinitsiatiiviga / Eastern Flank Deterrance Initiative)
Mõõdikutest
“Tegevus 2: elamumajanduse strateegiad väljaspool kasvukeskusi – Põhimõõdik 5. Tühjade eluruumide osakaal – peegeldab hoonefondi kasutust.”
Tühjade ruumide osakaalu mõõtmine ei pruugi anda muud sisendit poliitikakujundamiseks kui lammutusmeetmete maht. Teeme ettepaneku kasutada eluasemevaldkonna puhul asjakohasemaid mõõdikuid, näiteks mõnda allolevatest üleriiklikest mõõdikutest, mis on välja töötatud uue eluasemepoliitika jaoks taskukohasuse vaates:
Tabel 1. Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[1]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
5,22
4,4
4
Tartu
4,48
4,4
4
Pärnu
4,88
4,4
4
Eluaseme hinna ja leibkondade aasta keskmise netosissetuleku suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta netosissetuleku eest. Mõõdikuna jälgime korterite hinna ja sissetuleku suhet.
Tabel 2. Eluaseme üüri ja leibkonna sissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[2]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
37%
34%
30%
Tartu
33%
31%
28%
Pärnu
33%
31%
28%
Eluaseme üüri ja leibkonna netokuupalga mediaani suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui üür ei ületa 25% leibkonna netosissetulekust. Mõõdik kujutab kaheliikmelise leibkonna 60 m2suurust eluaset.
Tabel 3. Eluaseme kogukulude ja sissetulekute suhe üle Eesti[3]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Leibkonnad kokku
12,7%
10,7%
10%
1. –2. tulukvintiil
25,8%
23,8%
20,8%
Leibkonnad, kellele eluasemekulud on koormavad. Eluasemekulud loetakse koormavaks, kui leibkond kulutab üle 40% oma kasutatavast igakuisest netosissetulekust eluasemega seotud kuludele.
Tabel 4. Uute eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[4]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
3075
6000
9500
Uuteks eluruumideks loetakse neid korterelamutes, eramutes ja ridamajades asuvaid eluruume, mis on ehitatud alates 2000 aastast piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[5] uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
Tabel 5. Renoveeritud eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[6]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
11 746
17 000
24 000
Eluruumide arv riigi toel terviklikult renoveeritud korterelamutes. 2024. aasta andmed arvestavad aastatel 2015–2024 piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus renoveeritud eluruume uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
[1] Andmed portaalist https://eluase.ut.ee/.
[2] Statistikaamet PA107 taandatuna netopalka ning kv.ee hinnastatistika andmed.
[3] Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
[4]Näitajad Eesti ehitisregistrist, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla ning Ida-Viru linnastu: Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
[5] Piirkondlikud linnad on Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla ja Rapla. Ida-Viru linnastu moodustavad Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe.
[6] Allikas: EIS-i väljastatud toetuste andmed. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla, Narva ning Ida-Viru linnastu: Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
21. Omaette teema on see, kuidas ajalooliste linnasüdamete elanikkond, funktsioonide (teenuste, ettevõtluse, äride) mitmekesisus ja “ela(ta)vus” kasvab või kahaneb. Üleriigilise planeeringu kontseptsiooniga haakuks hästi indikaator, mis kajastaks pärandisõbralikkust nn “kahaneme pärandisse" suuna mõttes. Pärandikeskse arengu võtmes tuleks mõõta seda, kuidas pärandit tehakse korda ja hoitakse elavas kasutuses. Kui rääkida võimalikust andmeallikast, siis ehitisregistrist (EHR) saaks kätte, palju on kaitsealustele hoonetele antud ehitusteatisi, -lubasid või kasutuslubasid ning kultuurimälestiste registrist (https://register.muinas.ee) näeb tööde lubasid, mis annaks paremini aimu, kuidas pärandit korras hoitakse. Teeme ettepaneku lisada mõõdik „ehituspärand on kasutuses ja hoitud“ – andmeallikad: kaitsealustele hoonetele antud teatiste ja lubade arv (EHR) + tööde lubade arv (muinas.register). Ettepaneku mõte on senise "seisund ei halvene" mõõtmise mõtteviisi pööramises positiivseks, kus me saaksime mõõta otseselt seda tegevust, millest pärandi korrashoid / kasutuses hoidmine sõltub.
Lisa 3 Teemakaardid
22. Lisa 3 “Teemakaardid” puudub ÜRP 2050 tagasisideks saadetud pdf dokumendis, kuid on olemas ÜRP 2050 veebiraamatus. Miks?
25.03.2026
Tagasiside andsid:
Jüri Rass, Veronika Valk-Siska, Kaido-Allan Lainurm
Kliimaministeerium, ehituse ja elukeskkonna osakonna tagasiside
Avaldame tänu ja tunnustust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja tema planeeringute meeskonnale Üleriigilise planeeringu 2050 koostamise eest. Tegemist on suure ja mahuka töö ning olulise strateegilise dokumendiga, mis loob tugeva aluse Eesti kestlikule ja tasakaalustatud arengule. Planeeringus käsitletud suunad ja põhimõtted on kaalukaks sisendiks eluasemevaldkonna ning laiemalt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. Kliimaministeerium on valmis jätkama tihedat koostööd, et tagada planeeringus seatud eesmärkide edukas elluviimine.
Link ÜRP 2050:
Üleriigilise planeeringu seletuskirja eelnõu_avalikule väljapanekule_1.pdf
Meie tähelepanekud peatükkide lõikes on järgmised:
Lühikokkuvõte
1. Veenvana ei mõju lause “Majanduslik areng suunatakse ruumiliselt läbimõeldud asukohtadesse, kasutades ära olemasolevaid ettevõtlusalasid, taristut pruunalasid ning keskuste rollijaotust.” Riigi majandusareng tugineb ju kogu riigi terviklikul toimimisel taristu, ettevõtlusalade ja asustuse koosmõjus. Teeme ettepaneku nimetatud lause ära jätta või asendada järgmisega: “Läbimõeldud ruumiotsused toetavad ühiskonna konkurentsivõimet, sealhulgas majandusarengut – asukohavalikud tuginevad eeskätt olemasolevatele ettevõtlusaladele, taristule, pruunaladele ning keskuste rollijaotusele.”
Sissejuhatus. Üleriigiline planeering – miks ja milline?
2. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 1 Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid
3. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 2 Ruumipoliitika põhialused
2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus
4. Peatüki 2.1 sissejuhatavas osas tuleks ligipääsetavuse käsitlust täpsustada ja viidata Riigikantselei juhitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandele (2021), milles käsitleti ligipääsetavust valdkonnaülese põhimõttena. Praegu ei ole seletuskirja tekstis läbivalt selge, kas mõistega „ligipääsetavus“ peetakse silmas ehitatud keskkonna kasutatavust, teenusteni jõudmist või liikuvust. Soovitame ptk 2.1 täiendada selgitusega, et käesolevas planeeringus tähendab ligipääsetavus ehitatud keskkonna, avaliku ruumi, teenuste ja liikumisahela kujundamist viisil, mis tagab kogu elanikkonnale võimalikult võrdsed ja iseseisvad kasutusvõimalused. Või alternatiivina kirjutada põhjalikumalt lahti, milline puutumus on ligipääsetavusel, teenusteni jõudmisel ja liikuvusel.
Ptk 3 Planeerimispõhimõtted
3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel
5. Regionaalseteks linnadeks on nimetatud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu. Ida-Viru puhul hakkab ÜRP rakendamist ja konkreetsete arendusmeetmete planeerimist takistama otsustamatus selle osas, millist neljast keskusest (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) käsitleda regionaalse-, millist piirkondliku- või koguni väikelinnana. See raskendab muu hulgas eluasemepoliitika tegevuste ja meetmete väljatöötamist, mõõdikute kokku leppimist ning arengu monitoorimist. ÜRP suunised peaksid eeldama selgelt määratletud linnatüüpi, sest linnade rollijaotus on aluseks avalike vahendite läbimõeldumale kasutusele ning valdkonnapoliitikate ruumiotsustele. Seetõttu on vajalik need linnatüübid üheselt määratleda, arvestades ka seda, et tegemist on eri funktsioonidega linnade ja iseseisvate võimuorganitega, mitte ühtse juhtimisstruktuuriga.
6. Toetame tugevate keskuste Eesti kontseptsiooni ja piirkondlike linnade lisandumist loetellu. Samas palume joonisel 7 toodud skeemi täiendada toimepiirkondadega, nagu need olid kajastatud ÜRP eelmises versioonis. Praegune joonis 7 on tegelikult infovaene, ei peegelda ÜRP suundumusi ning ei toeta strateegiliste otsuste langetamist, sh KLIMi haldusalas olevate valdkondade planeerimisel. Seetõttu palume joonisel 7 esitatud skeemile lisada kindlasti toimepiirkonnad, et esitus kannaks paremini edasi ÜRP terviklikku loogikat. Soovitame kaaluda ka eelmise ÜRP versiooni skeemi kasutamist dokumendis, mis illustreeris pealinnastumise jätkumise riske – nähtust, mille mõju soovitakse uues ÜRP-s teadlikult vähendada.
Joonis 7. Tugevate keskuste Eesti asustusmudel (uus ja infovaene skeem, mida tuleks täiendada toimepiirkondadega):
Eelnevas ÜRP versioonis:
Toimepiirkonnad pealinnastumise jätkumisel (vana skeem, mida võiks kasutada ka ÜRP käesolevas versioonis kui näidet, mida vältida):
10 toimepiirkonda koos nende mõjualadega (vana skeem mida ÜRP käesolevas versioonis ei kasutata, kuid mis illustreerib väga hästi soovitud tasakaalustatud Eesti arengusuunda):
3.3.2 Teenuste kättesaadavus
7. Terminoloogilise selguse huvides tuleks eristada teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Teenuste kättesaadavus tähistab eelkõige võimalust teenuseni jõuda ruumiliselt, ajaliselt ja eri liikumisviiside kaudu, samas kui ligipääsetavus puudutab eelkõige teenuse osutamise kohale esitatavaid nõudeid. Soovitame jääda selles peatükis kättesaadavuse termini kasutamise juurde.
3.3.3.2 Pärandikeskne areng
8. Peatükki 3.3.3.2 tuleks täiendada viitega mälestistele ja muinsuskaitsealadele. Praegune sõnastus käsitleb pärandit üldise ehitatud pärandina, kuid jätab nimetamata riikliku kaitse all olevad kultuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealad. Soovitame eelnõus rõhutada, et mälestiste ja muinsuskaitsealade kasutuses hoidmine ning neile sobivate kasutusviiside leidmine on ruumilise arengu oluline osa. Näiteks lisada lause: “Ehitatud pärandi kasutuses hoidmine hõlmab muu hulgas mälestiste ja muinsuskaitsealadel paiknevate ehitiste säilitamist aktiivses kasutuses ning neile sobivate uute kasutusviiside leidmist, arvestades nende väärtuste säilimist.”
3.4 Elurikkad kompaktsed asulad
9. Punktis 3 soovitame 8–80 põhimõtte asemel kasutada ligipääsetavuse ja universaalse disaini mõisteid. 8–80 põhimõte võib toimida ruumiloome kommunikatiivse kujundina, kuid mõistena ei ole see piisavalt täpne ega hõlma kogu inimese elukaart. Avaliku ruumi kavandamise alusena oleks asjakohasem sõnastada, et avalik ruum peab olema ohutu, ligipääsetav ja mugav kasutada kogu elanikkonnale, sealhulgas lastele, eakatele ning puudega ja ajutise erivajadusega inimestele.
3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
10. Joonisel 8 “Liikuvuse arengusuunad” on veidi paksema joonega tähistatud mitmeid maanteid ilma neid eristamata. Tegelikult peaks ÜRP regionaalkeskuste põhimõtet arvestades rõhutama Tallinn-Pärnu-Riia, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva, kui olemasolevaid magistraalsuundi, aga tulevikku silmas pidades ka Tartu-Pärnu ja Tartu-Narva ning isegi Pärnu-Narva paremaid ühendusi. Muidu koondub kogu elu ja äri ikka Tallinna.
Ptk 4 Elluviimisega kaasnevad mõjud
11. Mõjude hindamise käigus on õigustatult välja toodud üleriigilise planeeringu põhimõtete elluviimise sõltuvus sellest, kui sihipäraselt suudetakse neid põhimõtteid ka praktikas järgida. Kas mõjude hindamisel anti soovitusi vaid järgnevatele planeerimisetappidele või ka muudele strateegilistele dokumentidele (nt arengu- ja tegevuskavad) ning olulise mõjuga ruumiotsusteni viivatele protsessidele?
Ptk 5 Mõisted
12. Lisada mõiste „ligipääsetavus“. Praegu kasutatakse seletuskirja eelnõus korduvalt ligipääsetavuse mõistet , kuid selle sisu ei ole mõistete peatükis avatud. See raskendab arusaamist, mida tegelikult mõeldakse ligipääsetavuse all. Aluseks võib võtta näiteks ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes kasutusel olevat mõiste selgitust (https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf).
13. Samuti kaaluda mõiste “8–80 põhimõte” väljajätmist. 8–80 põhimõte on pigem illustratiivne ruumiloome põhimõte kui piisavalt täpne seletuskirja mõiste. Põhimõte ei ole kasutusel ligipääsetavuse valdkondlikul käsitlemisel ning ei haaku üldise ligipääsetavuse loogikaga.
Lisa 1 Asulasiseste tüüpide tabel
14. Pealkiri tundub imelik, kui mõttega lugeda. Õigem oleks ilmselt “Asustustüüpide tabel” või “Asulatüüpide tabel”.
15. Eluasemete puhul on nimetatud küll eluasemetüübid ja nende mitmekesistamine, kuid puudu on tähelepanust eluasemete taskukohasusele. Teeme ettepaneku lisada vajaduse järjepidevalt parandada eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust kogu riigis – kodu omandamise, üürimise ja eluasemekulude mõistliku suuruse vaates.
16. Lisa 1 tabelis on mõiste „ligipääsetavus” kasutatud eri tähenduses. Real „Ligipääsetavus AKU järgi” on tegelikult kirjeldatud sihtkohtadeni jõudmist eri liikumisviisidega, mitte ehitatud keskkonna ligipääsetavust. Terminoloogilise selguse huvides palume see rida ümber nimetada ning kasutada mõistet „ligipääsetavus” ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kirjeldamiseks.
17. Lisa 1 tabelis tuleks terminoloogilise selguse huvides lähtuda kehtivas õiguses kasutatavast haldus- ja asustusjaotuse terminoloogiast, eelkõige Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Vajadusel tuleks selgitada täiendavalt nende mõistete sisu, mida õigusaktides ei ole defineeritud. Praegusel kujul tekitab tabel mõistelist ebaselgust, kuna selles kasutatud mõisted, eelkõige „asula”, ei ole kooskõlas õigusaktides kasutatava terminoloogiaga. Näiteks kasutatakse tabelis asula mõistet pigem maalise või väiksema asustusstruktuuri kirjeldamiseks, kuigi õigusaktide järgi on tegemist üldisema asustusüksuse mõistega.
18. Lisa 1 „Pärandikeskne areng” ridades tuleks ajalooliste hoonete ja miljööväärtuslike alade kõrval selgelt nimetada ka mälestised ja muinsuskaitsealad, et oleks selge, et pärandikeskne areng hõlmab ka riikliku kaitse all olevate objektide ja alade väärtuste hoidmist ning kasutuses hoidmist. Praegusest sõnastusest on riikliku kaitse all olevad hooned ja vanalinnade muinsuskaitsealad välja jäänud.
Lisa 2 Elluviimiskava
19. Elluviimiskava on lisatud mustandina ning vajab täiendamist. Praegu ei ole piisavalt põhjendatud, miks elluviimiskava struktuur erineb peatükis 1 toodud Eesti ruumilise arengu eesmärkide jaotusest (joonis 2), mis on täpsemalt lahti kirjutatud osas 3. Ettepanek on jääda esialgse jaotuse juurde ning töötada tegevuskava välja nende eesmärkide alusel. Selline lähenemine välistab „hallid alad“, muudab otsused arusaadavamaks ja lihtsamini jälgitavaks ning toetab erinevate valdkondlike sisupoliitikate ja arengukavade välja töötamist ja rakendamist ÜRP 2050 põhimõtete alusel.
20. Elluviimiskavas tuleb luua täiendav tegevussuund, mis hõlmab laia riigikaitset ja elukeskkonna toimepidevust. Tegevustena tuleb ette näha:
1. mistahes ruumiotsuste puhul sh taristu arendamisel julgeolekuaspekti arvesse võtmine; kahe kasutusega taristu (sh side- ja energiataristu) väljaarendamine, mis toetab nii riigikaitset kui ka majandusarengut ja avalikke teenuseid;
2. elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu säilenõtkuse loomine, parandamine ja arendamine; varude sõjakindel ladustamine; tervishoiutaristu hajutamine üle Eesti
3. Balti kaitsevööndi kitsenduste seadmise vajaduse analüüsimine ja otsuste elluviimine (nt sideteenuse võimalused ja piirangud, mis on seotud NATO idatiiva heidutusinitsiatiiviga / Eastern Flank Deterrance Initiative)
Mõõdikutest
“Tegevus 2: elamumajanduse strateegiad väljaspool kasvukeskusi – Põhimõõdik 5. Tühjade eluruumide osakaal – peegeldab hoonefondi kasutust.”
Tühjade ruumide osakaalu mõõtmine ei pruugi anda muud sisendit poliitikakujundamiseks kui lammutusmeetmete maht. Teeme ettepaneku kasutada eluasemevaldkonna puhul asjakohasemaid mõõdikuid, näiteks mõnda allolevatest üleriiklikest mõõdikutest, mis on välja töötatud uue eluasemepoliitika jaoks taskukohasuse vaates:
Tabel 1. Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[1]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
5,22
4,4
4
Tartu
4,48
4,4
4
Pärnu
4,88
4,4
4
Eluaseme hinna ja leibkondade aasta keskmise netosissetuleku suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta netosissetuleku eest. Mõõdikuna jälgime korterite hinna ja sissetuleku suhet.
Tabel 2. Eluaseme üüri ja leibkonna sissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[2]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
37%
34%
30%
Tartu
33%
31%
28%
Pärnu
33%
31%
28%
Eluaseme üüri ja leibkonna netokuupalga mediaani suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui üür ei ületa 25% leibkonna netosissetulekust. Mõõdik kujutab kaheliikmelise leibkonna 60 m2suurust eluaset.
Tabel 3. Eluaseme kogukulude ja sissetulekute suhe üle Eesti[3]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Leibkonnad kokku
12,7%
10,7%
10%
1. –2. tulukvintiil
25,8%
23,8%
20,8%
Leibkonnad, kellele eluasemekulud on koormavad. Eluasemekulud loetakse koormavaks, kui leibkond kulutab üle 40% oma kasutatavast igakuisest netosissetulekust eluasemega seotud kuludele.
Tabel 4. Uute eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[4]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
3075
6000
9500
Uuteks eluruumideks loetakse neid korterelamutes, eramutes ja ridamajades asuvaid eluruume, mis on ehitatud alates 2000 aastast piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[5] uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
Tabel 5. Renoveeritud eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[6]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
11 746
17 000
24 000
Eluruumide arv riigi toel terviklikult renoveeritud korterelamutes. 2024. aasta andmed arvestavad aastatel 2015–2024 piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus renoveeritud eluruume uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
[1] Andmed portaalist https://eluase.ut.ee/.
[2] Statistikaamet PA107 taandatuna netopalka ning kv.ee hinnastatistika andmed.
[3] Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
[4]Näitajad Eesti ehitisregistrist, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla ning Ida-Viru linnastu: Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
[5] Piirkondlikud linnad on Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla ja Rapla. Ida-Viru linnastu moodustavad Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe.
[6] Allikas: EIS-i väljastatud toetuste andmed. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla, Narva ning Ida-Viru linnastu: Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
21. Omaette teema on see, kuidas ajalooliste linnasüdamete elanikkond, funktsioonide (teenuste, ettevõtluse, äride) mitmekesisus ja “ela(ta)vus” kasvab või kahaneb. Üleriigilise planeeringu kontseptsiooniga haakuks hästi indikaator, mis kajastaks pärandisõbralikkust nn “kahaneme pärandisse" suuna mõttes. Pärandikeskse arengu võtmes tuleks mõõta seda, kuidas pärandit tehakse korda ja hoitakse elavas kasutuses. Kui rääkida võimalikust andmeallikast, siis ehitisregistrist (EHR) saaks kätte, palju on kaitsealustele hoonetele antud ehitusteatisi, -lubasid või kasutuslubasid ning kultuurimälestiste registrist (https://register.muinas.ee) näeb tööde lubasid, mis annaks paremini aimu, kuidas pärandit korras hoitakse. Teeme ettepaneku lisada mõõdik „ehituspärand on kasutuses ja hoitud“ – andmeallikad: kaitsealustele hoonetele antud teatiste ja lubade arv (EHR) + tööde lubade arv (muinas.register). Ettepaneku mõte on senise "seisund ei halvene" mõõtmise mõtteviisi pööramises positiivseks, kus me saaksime mõõta otseselt seda tegevust, millest pärandi korrashoid / kasutuses hoidmine sõltub.
Lisa 3 Teemakaardid
22. Lisa 3 “Teemakaardid” puudub ÜRP 2050 tagasisideks saadetud pdf dokumendis, kuid on olemas ÜRP 2050 veebiraamatus. Miks?
25.03.2026
Tagasiside andsid:
Jüri Rass, Veronika Valk-Siska, Kaido-Allan Lainurm
ÜRP 2050 avalik väljapanek
Kliimaministeerium, ehituse ja elukeskkonna osakonna tagasiside
Avaldame tänu ja tunnustust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja tema planeeringute meeskonnale Üleriigilise planeeringu 2050 koostamise eest. Tegemist on suure ja mahuka töö ning olulise strateegilise dokumendiga, mis loob tugeva aluse Eesti kestlikule ja tasakaalustatud arengule. Planeeringus käsitletud suunad ja põhimõtted on kaalukaks sisendiks eluasemevaldkonna ning laiemalt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. Kliimaministeerium on valmis jätkama tihedat koostööd, et tagada planeeringus seatud eesmärkide edukas elluviimine.
Link ÜRP 2050:
Üleriigilise planeeringu seletuskirja eelnõu_avalikule väljapanekule_1.pdf
Meie tähelepanekud peatükkide lõikes on järgmised:
Lühikokkuvõte
1. Veenvana ei mõju lause “Majanduslik areng suunatakse ruumiliselt läbimõeldud asukohtadesse, kasutades ära olemasolevaid ettevõtlusalasid, taristut pruunalasid ning keskuste rollijaotust.” Riigi majandusareng tugineb ju kogu riigi terviklikul toimimisel taristu, ettevõtlusalade ja asustuse koosmõjus. Teeme ettepaneku nimetatud lause ära jätta või asendada järgmisega: “Läbimõeldud ruumiotsused toetavad ühiskonna konkurentsivõimet, sealhulgas majandusarengut – asukohavalikud tuginevad eeskätt olemasolevatele ettevõtlusaladele, taristule, pruunaladele ning keskuste rollijaotusele.”
Sissejuhatus. Üleriigiline planeering – miks ja milline?
2. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 1 Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid
3. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 2 Ruumipoliitika põhialused
2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus
4. Peatüki 2.1 sissejuhatavas osas tuleks ligipääsetavuse käsitlust täpsustada ja viidata Riigikantselei juhitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandele (2021), milles käsitleti ligipääsetavust valdkonnaülese põhimõttena. Praegu ei ole seletuskirja tekstis läbivalt selge, kas mõistega „ligipääsetavus“ peetakse silmas ehitatud keskkonna kasutatavust, teenusteni jõudmist või liikuvust. Soovitame ptk 2.1 täiendada selgitusega, et käesolevas planeeringus tähendab ligipääsetavus ehitatud keskkonna, avaliku ruumi, teenuste ja liikumisahela kujundamist viisil, mis tagab kogu elanikkonnale võimalikult võrdsed ja iseseisvad kasutusvõimalused. Või alternatiivina kirjutada põhjalikumalt lahti, milline puutumus on ligipääsetavusel, teenusteni jõudmisel ja liikuvusel.
Ptk 3 Planeerimispõhimõtted
3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel
5. Regionaalseteks linnadeks on nimetatud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu. Ida-Viru puhul hakkab ÜRP rakendamist ja konkreetsete arendusmeetmete planeerimist takistama otsustamatus selle osas, millist neljast keskusest (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) käsitleda regionaalse-, millist piirkondliku- või koguni väikelinnana. See raskendab muu hulgas eluasemepoliitika tegevuste ja meetmete väljatöötamist, mõõdikute kokku leppimist ning arengu monitoorimist. ÜRP suunised peaksid eeldama selgelt määratletud linnatüüpi, sest linnade rollijaotus on aluseks avalike vahendite läbimõeldumale kasutusele ning valdkonnapoliitikate ruumiotsustele. Seetõttu on vajalik need linnatüübid üheselt määratleda, arvestades ka seda, et tegemist on eri funktsioonidega linnade ja iseseisvate võimuorganitega, mitte ühtse juhtimisstruktuuriga.
6. Toetame tugevate keskuste Eesti kontseptsiooni ja piirkondlike linnade lisandumist loetellu. Samas palume joonisel 7 toodud skeemi täiendada toimepiirkondadega, nagu need olid kajastatud ÜRP eelmises versioonis. Praegune joonis 7 on tegelikult infovaene, ei peegelda ÜRP suundumusi ning ei toeta strateegiliste otsuste langetamist, sh KLIMi haldusalas olevate valdkondade planeerimisel. Seetõttu palume joonisel 7 esitatud skeemile lisada kindlasti toimepiirkonnad, et esitus kannaks paremini edasi ÜRP terviklikku loogikat. Soovitame kaaluda ka eelmise ÜRP versiooni skeemi kasutamist dokumendis, mis illustreeris pealinnastumise jätkumise riske – nähtust, mille mõju soovitakse uues ÜRP-s teadlikult vähendada.
Joonis 7. Tugevate keskuste Eesti asustusmudel (uus ja infovaene skeem, mida tuleks täiendada toimepiirkondadega):
Eelnevas ÜRP versioonis:
Toimepiirkonnad pealinnastumise jätkumisel (vana skeem, mida võiks kasutada ka ÜRP käesolevas versioonis kui näidet, mida vältida):
10 toimepiirkonda koos nende mõjualadega (vana skeem mida ÜRP käesolevas versioonis ei kasutata, kuid mis illustreerib väga hästi soovitud tasakaalustatud Eesti arengusuunda):
3.3.2 Teenuste kättesaadavus
7. Terminoloogilise selguse huvides tuleks eristada teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Teenuste kättesaadavus tähistab eelkõige võimalust teenuseni jõuda ruumiliselt, ajaliselt ja eri liikumisviiside kaudu, samas kui ligipääsetavus puudutab eelkõige teenuse osutamise kohale esitatavaid nõudeid. Soovitame jääda selles peatükis kättesaadavuse termini kasutamise juurde.
3.3.3.2 Pärandikeskne areng
8. Peatükki 3.3.3.2 tuleks täiendada viitega mälestistele ja muinsuskaitsealadele. Praegune sõnastus käsitleb pärandit üldise ehitatud pärandina, kuid jätab nimetamata riikliku kaitse all olevad kultuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealad. Soovitame eelnõus rõhutada, et mälestiste ja muinsuskaitsealade kasutuses hoidmine ning neile sobivate kasutusviiside leidmine on ruumilise arengu oluline osa. Näiteks lisada lause: “Ehitatud pärandi kasutuses hoidmine hõlmab muu hulgas mälestiste ja muinsuskaitsealadel paiknevate ehitiste säilitamist aktiivses kasutuses ning neile sobivate uute kasutusviiside leidmist, arvestades nende väärtuste säilimist.”
3.4 Elurikkad kompaktsed asulad
9. Punktis 3 soovitame 8–80 põhimõtte asemel kasutada ligipääsetavuse ja universaalse disaini mõisteid. 8–80 põhimõte võib toimida ruumiloome kommunikatiivse kujundina, kuid mõistena ei ole see piisavalt täpne ega hõlma kogu inimese elukaart. Avaliku ruumi kavandamise alusena oleks asjakohasem sõnastada, et avalik ruum peab olema ohutu, ligipääsetav ja mugav kasutada kogu elanikkonnale, sealhulgas lastele, eakatele ning puudega ja ajutise erivajadusega inimestele.
3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
10. Joonisel 8 “Liikuvuse arengusuunad” on veidi paksema joonega tähistatud mitmeid maanteid ilma neid eristamata. Tegelikult peaks ÜRP regionaalkeskuste põhimõtet arvestades rõhutama Tallinn-Pärnu-Riia, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva, kui olemasolevaid magistraalsuundi, aga tulevikku silmas pidades ka Tartu-Pärnu ja Tartu-Narva ning isegi Pärnu-Narva paremaid ühendusi. Muidu koondub kogu elu ja äri ikka Tallinna.
Ptk 4 Elluviimisega kaasnevad mõjud
11. Mõjude hindamise käigus on õigustatult välja toodud üleriigilise planeeringu põhimõtete elluviimise sõltuvus sellest, kui sihipäraselt suudetakse neid põhimõtteid ka praktikas järgida. Kas mõjude hindamisel anti soovitusi vaid järgnevatele planeerimisetappidele või ka muudele strateegilistele dokumentidele (nt arengu- ja tegevuskavad) ning olulise mõjuga ruumiotsusteni viivatele protsessidele?
Ptk 5 Mõisted
12. Lisada mõiste „ligipääsetavus“. Praegu kasutatakse seletuskirja eelnõus korduvalt ligipääsetavuse mõistet , kuid selle sisu ei ole mõistete peatükis avatud. See raskendab arusaamist, mida tegelikult mõeldakse ligipääsetavuse all. Aluseks võib võtta näiteks ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes kasutusel olevat mõiste selgitust (https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf).
13. Samuti kaaluda mõiste “8–80 põhimõte” väljajätmist. 8–80 põhimõte on pigem illustratiivne ruumiloome põhimõte kui piisavalt täpne seletuskirja mõiste. Põhimõte ei ole kasutusel ligipääsetavuse valdkondlikul käsitlemisel ning ei haaku üldise ligipääsetavuse loogikaga.
Lisa 1 Asulasiseste tüüpide tabel
14. Pealkiri tundub imelik, kui mõttega lugeda. Õigem oleks ilmselt “Asustustüüpide tabel” või “Asulatüüpide tabel”.
15. Eluasemete puhul on nimetatud küll eluasemetüübid ja nende mitmekesistamine, kuid puudu on tähelepanust eluasemete taskukohasusele. Teeme ettepaneku lisada vajaduse järjepidevalt parandada eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust kogu riigis – kodu omandamise, üürimise ja eluasemekulude mõistliku suuruse vaates.
16. Lisa 1 tabelis on mõiste „ligipääsetavus” kasutatud eri tähenduses. Real „Ligipääsetavus AKU järgi” on tegelikult kirjeldatud sihtkohtadeni jõudmist eri liikumisviisidega, mitte ehitatud keskkonna ligipääsetavust. Terminoloogilise selguse huvides palume see rida ümber nimetada ning kasutada mõistet „ligipääsetavus” ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kirjeldamiseks.
17. Lisa 1 tabelis tuleks terminoloogilise selguse huvides lähtuda kehtivas õiguses kasutatavast haldus- ja asustusjaotuse terminoloogiast, eelkõige Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Vajadusel tuleks selgitada täiendavalt nende mõistete sisu, mida õigusaktides ei ole defineeritud. Praegusel kujul tekitab tabel mõistelist ebaselgust, kuna selles kasutatud mõisted, eelkõige „asula”, ei ole kooskõlas õigusaktides kasutatava terminoloogiaga. Näiteks kasutatakse tabelis asula mõistet pigem maalise või väiksema asustusstruktuuri kirjeldamiseks, kuigi õigusaktide järgi on tegemist üldisema asustusüksuse mõistega.
18. Lisa 1 „Pärandikeskne areng” ridades tuleks ajalooliste hoonete ja miljööväärtuslike alade kõrval selgelt nimetada ka mälestised ja muinsuskaitsealad, et oleks selge, et pärandikeskne areng hõlmab ka riikliku kaitse all olevate objektide ja alade väärtuste hoidmist ning kasutuses hoidmist. Praegusest sõnastusest on riikliku kaitse all olevad hooned ja vanalinnade muinsuskaitsealad välja jäänud.
Lisa 2 Elluviimiskava
19. Elluviimiskava on lisatud mustandina ning vajab täiendamist. Praegu ei ole piisavalt põhjendatud, miks elluviimiskava struktuur erineb peatükis 1 toodud Eesti ruumilise arengu eesmärkide jaotusest (joonis 2), mis on täpsemalt lahti kirjutatud osas 3. Ettepanek on jääda esialgse jaotuse juurde ning töötada tegevuskava välja nende eesmärkide alusel. Selline lähenemine välistab „hallid alad“, muudab otsused arusaadavamaks ja lihtsamini jälgitavaks ning toetab erinevate valdkondlike sisupoliitikate ja arengukavade välja töötamist ja rakendamist ÜRP 2050 põhimõtete alusel.
20. Elluviimiskavas tuleb luua täiendav tegevussuund, mis hõlmab laia riigikaitset ja elukeskkonna toimepidevust. Tegevustena tuleb ette näha:
1. mistahes ruumiotsuste puhul sh taristu arendamisel julgeolekuaspekti arvesse võtmine; kahe kasutusega taristu (sh side- ja energiataristu) väljaarendamine, mis toetab nii riigikaitset kui ka majandusarengut ja avalikke teenuseid;
2. elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu säilenõtkuse loomine, parandamine ja arendamine; varude sõjakindel ladustamine; tervishoiutaristu hajutamine üle Eesti
3. Balti kaitsevööndi kitsenduste seadmise vajaduse analüüsimine ja otsuste elluviimine (nt sideteenuse võimalused ja piirangud, mis on seotud NATO idatiiva heidutusinitsiatiiviga / Eastern Flank Deterrance Initiative)
Mõõdikutest
“Tegevus 2: elamumajanduse strateegiad väljaspool kasvukeskusi – Põhimõõdik 5. Tühjade eluruumide osakaal – peegeldab hoonefondi kasutust.”
Tühjade ruumide osakaalu mõõtmine ei pruugi anda muud sisendit poliitikakujundamiseks kui lammutusmeetmete maht. Teeme ettepaneku kasutada eluasemevaldkonna puhul asjakohasemaid mõõdikuid, näiteks mõnda allolevatest üleriiklikest mõõdikutest, mis on välja töötatud uue eluasemepoliitika jaoks taskukohasuse vaates:
Tabel 1. Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[1]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
5,22
4,4
4
Tartu
4,48
4,4
4
Pärnu
4,88
4,4
4
Eluaseme hinna ja leibkondade aasta keskmise netosissetuleku suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta netosissetuleku eest. Mõõdikuna jälgime korterite hinna ja sissetuleku suhet.
Tabel 2. Eluaseme üüri ja leibkonna sissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[2]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
37%
34%
30%
Tartu
33%
31%
28%
Pärnu
33%
31%
28%
Eluaseme üüri ja leibkonna netokuupalga mediaani suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui üür ei ületa 25% leibkonna netosissetulekust. Mõõdik kujutab kaheliikmelise leibkonna 60 m2suurust eluaset.
Tabel 3. Eluaseme kogukulude ja sissetulekute suhe üle Eesti[3]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Leibkonnad kokku
12,7%
10,7%
10%
1. –2. tulukvintiil
25,8%
23,8%
20,8%
Leibkonnad, kellele eluasemekulud on koormavad. Eluasemekulud loetakse koormavaks, kui leibkond kulutab üle 40% oma kasutatavast igakuisest netosissetulekust eluasemega seotud kuludele.
Tabel 4. Uute eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[4]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
3075
6000
9500
Uuteks eluruumideks loetakse neid korterelamutes, eramutes ja ridamajades asuvaid eluruume, mis on ehitatud alates 2000 aastast piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[5] uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
Tabel 5. Renoveeritud eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[6]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
11 746
17 000
24 000
Eluruumide arv riigi toel terviklikult renoveeritud korterelamutes. 2024. aasta andmed arvestavad aastatel 2015–2024 piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus renoveeritud eluruume uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
[1] Andmed portaalist https://eluase.ut.ee/.
[2] Statistikaamet PA107 taandatuna netopalka ning kv.ee hinnastatistika andmed.
[3] Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
[4]Näitajad Eesti ehitisregistrist, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla ning Ida-Viru linnastu: Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
[5] Piirkondlikud linnad on Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla ja Rapla. Ida-Viru linnastu moodustavad Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe.
[6] Allikas: EIS-i väljastatud toetuste andmed. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla, Narva ning Ida-Viru linnastu: Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
21. Omaette teema on see, kuidas ajalooliste linnasüdamete elanikkond, funktsioonide (teenuste, ettevõtluse, äride) mitmekesisus ja “ela(ta)vus” kasvab või kahaneb. Üleriigilise planeeringu kontseptsiooniga haakuks hästi indikaator, mis kajastaks pärandisõbralikkust nn “kahaneme pärandisse" suuna mõttes. Pärandikeskse arengu võtmes tuleks mõõta seda, kuidas pärandit tehakse korda ja hoitakse elavas kasutuses. Kui rääkida võimalikust andmeallikast, siis ehitisregistrist (EHR) saaks kätte, palju on kaitsealustele hoonetele antud ehitusteatisi, -lubasid või kasutuslubasid ning kultuurimälestiste registrist (https://register.muinas.ee) näeb tööde lubasid, mis annaks paremini aimu, kuidas pärandit korras hoitakse. Teeme ettepaneku lisada mõõdik „ehituspärand on kasutuses ja hoitud“ – andmeallikad: kaitsealustele hoonetele antud teatiste ja lubade arv (EHR) + tööde lubade arv (muinas.register). Ettepaneku mõte on senise "seisund ei halvene" mõõtmise mõtteviisi pööramises positiivseks, kus me saaksime mõõta otseselt seda tegevust, millest pärandi korrashoid / kasutuses hoidmine sõltub.
Lisa 3 Teemakaardid
22. Lisa 3 “Teemakaardid” puudub ÜRP 2050 tagasisideks saadetud pdf dokumendis, kuid on olemas ÜRP 2050 veebiraamatus. Miks?
25.03.2026
Tagasiside andsid:
Jüri Rass, Veronika Valk-Siska, Kaido-Allan Lainurm
Kliimaministeerium, ehituse ja elukeskkonna osakonna tagasiside
Avaldame tänu ja tunnustust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja tema planeeringute meeskonnale Üleriigilise planeeringu 2050 koostamise eest. Tegemist on suure ja mahuka töö ning olulise strateegilise dokumendiga, mis loob tugeva aluse Eesti kestlikule ja tasakaalustatud arengule. Planeeringus käsitletud suunad ja põhimõtted on kaalukaks sisendiks eluasemevaldkonna ning laiemalt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisel. Kliimaministeerium on valmis jätkama tihedat koostööd, et tagada planeeringus seatud eesmärkide edukas elluviimine.
Link ÜRP 2050:
Üleriigilise planeeringu seletuskirja eelnõu_avalikule väljapanekule_1.pdf
Meie tähelepanekud peatükkide lõikes on järgmised:
Lühikokkuvõte
1. Veenvana ei mõju lause “Majanduslik areng suunatakse ruumiliselt läbimõeldud asukohtadesse, kasutades ära olemasolevaid ettevõtlusalasid, taristut pruunalasid ning keskuste rollijaotust.” Riigi majandusareng tugineb ju kogu riigi terviklikul toimimisel taristu, ettevõtlusalade ja asustuse koosmõjus. Teeme ettepaneku nimetatud lause ära jätta või asendada järgmisega: “Läbimõeldud ruumiotsused toetavad ühiskonna konkurentsivõimet, sealhulgas majandusarengut – asukohavalikud tuginevad eeskätt olemasolevatele ettevõtlusaladele, taristule, pruunaladele ning keskuste rollijaotusele.”
Sissejuhatus. Üleriigiline planeering – miks ja milline?
2. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 1 Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid
3. Puudu on viited julgeolekule ja elukeskkonna (ning elutähtsate teenuste) toimepidevuse vajadusele erinevates kriisides.
Ptk 2 Ruumipoliitika põhialused
2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus
4. Peatüki 2.1 sissejuhatavas osas tuleks ligipääsetavuse käsitlust täpsustada ja viidata Riigikantselei juhitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandele (2021), milles käsitleti ligipääsetavust valdkonnaülese põhimõttena. Praegu ei ole seletuskirja tekstis läbivalt selge, kas mõistega „ligipääsetavus“ peetakse silmas ehitatud keskkonna kasutatavust, teenusteni jõudmist või liikuvust. Soovitame ptk 2.1 täiendada selgitusega, et käesolevas planeeringus tähendab ligipääsetavus ehitatud keskkonna, avaliku ruumi, teenuste ja liikumisahela kujundamist viisil, mis tagab kogu elanikkonnale võimalikult võrdsed ja iseseisvad kasutusvõimalused. Või alternatiivina kirjutada põhjalikumalt lahti, milline puutumus on ligipääsetavusel, teenusteni jõudmisel ja liikuvusel.
Ptk 3 Planeerimispõhimõtted
3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel
5. Regionaalseteks linnadeks on nimetatud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu. Ida-Viru puhul hakkab ÜRP rakendamist ja konkreetsete arendusmeetmete planeerimist takistama otsustamatus selle osas, millist neljast keskusest (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe) käsitleda regionaalse-, millist piirkondliku- või koguni väikelinnana. See raskendab muu hulgas eluasemepoliitika tegevuste ja meetmete väljatöötamist, mõõdikute kokku leppimist ning arengu monitoorimist. ÜRP suunised peaksid eeldama selgelt määratletud linnatüüpi, sest linnade rollijaotus on aluseks avalike vahendite läbimõeldumale kasutusele ning valdkonnapoliitikate ruumiotsustele. Seetõttu on vajalik need linnatüübid üheselt määratleda, arvestades ka seda, et tegemist on eri funktsioonidega linnade ja iseseisvate võimuorganitega, mitte ühtse juhtimisstruktuuriga.
6. Toetame tugevate keskuste Eesti kontseptsiooni ja piirkondlike linnade lisandumist loetellu. Samas palume joonisel 7 toodud skeemi täiendada toimepiirkondadega, nagu need olid kajastatud ÜRP eelmises versioonis. Praegune joonis 7 on tegelikult infovaene, ei peegelda ÜRP suundumusi ning ei toeta strateegiliste otsuste langetamist, sh KLIMi haldusalas olevate valdkondade planeerimisel. Seetõttu palume joonisel 7 esitatud skeemile lisada kindlasti toimepiirkonnad, et esitus kannaks paremini edasi ÜRP terviklikku loogikat. Soovitame kaaluda ka eelmise ÜRP versiooni skeemi kasutamist dokumendis, mis illustreeris pealinnastumise jätkumise riske – nähtust, mille mõju soovitakse uues ÜRP-s teadlikult vähendada.
Joonis 7. Tugevate keskuste Eesti asustusmudel (uus ja infovaene skeem, mida tuleks täiendada toimepiirkondadega):
Eelnevas ÜRP versioonis:
Toimepiirkonnad pealinnastumise jätkumisel (vana skeem, mida võiks kasutada ka ÜRP käesolevas versioonis kui näidet, mida vältida):
10 toimepiirkonda koos nende mõjualadega (vana skeem mida ÜRP käesolevas versioonis ei kasutata, kuid mis illustreerib väga hästi soovitud tasakaalustatud Eesti arengusuunda):
3.3.2 Teenuste kättesaadavus
7. Terminoloogilise selguse huvides tuleks eristada teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Teenuste kättesaadavus tähistab eelkõige võimalust teenuseni jõuda ruumiliselt, ajaliselt ja eri liikumisviiside kaudu, samas kui ligipääsetavus puudutab eelkõige teenuse osutamise kohale esitatavaid nõudeid. Soovitame jääda selles peatükis kättesaadavuse termini kasutamise juurde.
3.3.3.2 Pärandikeskne areng
8. Peatükki 3.3.3.2 tuleks täiendada viitega mälestistele ja muinsuskaitsealadele. Praegune sõnastus käsitleb pärandit üldise ehitatud pärandina, kuid jätab nimetamata riikliku kaitse all olevad kultuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealad. Soovitame eelnõus rõhutada, et mälestiste ja muinsuskaitsealade kasutuses hoidmine ning neile sobivate kasutusviiside leidmine on ruumilise arengu oluline osa. Näiteks lisada lause: “Ehitatud pärandi kasutuses hoidmine hõlmab muu hulgas mälestiste ja muinsuskaitsealadel paiknevate ehitiste säilitamist aktiivses kasutuses ning neile sobivate uute kasutusviiside leidmist, arvestades nende väärtuste säilimist.”
3.4 Elurikkad kompaktsed asulad
9. Punktis 3 soovitame 8–80 põhimõtte asemel kasutada ligipääsetavuse ja universaalse disaini mõisteid. 8–80 põhimõte võib toimida ruumiloome kommunikatiivse kujundina, kuid mõistena ei ole see piisavalt täpne ega hõlma kogu inimese elukaart. Avaliku ruumi kavandamise alusena oleks asjakohasem sõnastada, et avalik ruum peab olema ohutu, ligipääsetav ja mugav kasutada kogu elanikkonnale, sealhulgas lastele, eakatele ning puudega ja ajutise erivajadusega inimestele.
3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus
10. Joonisel 8 “Liikuvuse arengusuunad” on veidi paksema joonega tähistatud mitmeid maanteid ilma neid eristamata. Tegelikult peaks ÜRP regionaalkeskuste põhimõtet arvestades rõhutama Tallinn-Pärnu-Riia, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva, kui olemasolevaid magistraalsuundi, aga tulevikku silmas pidades ka Tartu-Pärnu ja Tartu-Narva ning isegi Pärnu-Narva paremaid ühendusi. Muidu koondub kogu elu ja äri ikka Tallinna.
Ptk 4 Elluviimisega kaasnevad mõjud
11. Mõjude hindamise käigus on õigustatult välja toodud üleriigilise planeeringu põhimõtete elluviimise sõltuvus sellest, kui sihipäraselt suudetakse neid põhimõtteid ka praktikas järgida. Kas mõjude hindamisel anti soovitusi vaid järgnevatele planeerimisetappidele või ka muudele strateegilistele dokumentidele (nt arengu- ja tegevuskavad) ning olulise mõjuga ruumiotsusteni viivatele protsessidele?
Ptk 5 Mõisted
12. Lisada mõiste „ligipääsetavus“. Praegu kasutatakse seletuskirja eelnõus korduvalt ligipääsetavuse mõistet , kuid selle sisu ei ole mõistete peatükis avatud. See raskendab arusaamist, mida tegelikult mõeldakse ligipääsetavuse all. Aluseks võib võtta näiteks ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes kasutusel olevat mõiste selgitust (https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf).
13. Samuti kaaluda mõiste “8–80 põhimõte” väljajätmist. 8–80 põhimõte on pigem illustratiivne ruumiloome põhimõte kui piisavalt täpne seletuskirja mõiste. Põhimõte ei ole kasutusel ligipääsetavuse valdkondlikul käsitlemisel ning ei haaku üldise ligipääsetavuse loogikaga.
Lisa 1 Asulasiseste tüüpide tabel
14. Pealkiri tundub imelik, kui mõttega lugeda. Õigem oleks ilmselt “Asustustüüpide tabel” või “Asulatüüpide tabel”.
15. Eluasemete puhul on nimetatud küll eluasemetüübid ja nende mitmekesistamine, kuid puudu on tähelepanust eluasemete taskukohasusele. Teeme ettepaneku lisada vajaduse järjepidevalt parandada eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust kogu riigis – kodu omandamise, üürimise ja eluasemekulude mõistliku suuruse vaates.
16. Lisa 1 tabelis on mõiste „ligipääsetavus” kasutatud eri tähenduses. Real „Ligipääsetavus AKU järgi” on tegelikult kirjeldatud sihtkohtadeni jõudmist eri liikumisviisidega, mitte ehitatud keskkonna ligipääsetavust. Terminoloogilise selguse huvides palume see rida ümber nimetada ning kasutada mõistet „ligipääsetavus” ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kirjeldamiseks.
17. Lisa 1 tabelis tuleks terminoloogilise selguse huvides lähtuda kehtivas õiguses kasutatavast haldus- ja asustusjaotuse terminoloogiast, eelkõige Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Vajadusel tuleks selgitada täiendavalt nende mõistete sisu, mida õigusaktides ei ole defineeritud. Praegusel kujul tekitab tabel mõistelist ebaselgust, kuna selles kasutatud mõisted, eelkõige „asula”, ei ole kooskõlas õigusaktides kasutatava terminoloogiaga. Näiteks kasutatakse tabelis asula mõistet pigem maalise või väiksema asustusstruktuuri kirjeldamiseks, kuigi õigusaktide järgi on tegemist üldisema asustusüksuse mõistega.
18. Lisa 1 „Pärandikeskne areng” ridades tuleks ajalooliste hoonete ja miljööväärtuslike alade kõrval selgelt nimetada ka mälestised ja muinsuskaitsealad, et oleks selge, et pärandikeskne areng hõlmab ka riikliku kaitse all olevate objektide ja alade väärtuste hoidmist ning kasutuses hoidmist. Praegusest sõnastusest on riikliku kaitse all olevad hooned ja vanalinnade muinsuskaitsealad välja jäänud.
Lisa 2 Elluviimiskava
19. Elluviimiskava on lisatud mustandina ning vajab täiendamist. Praegu ei ole piisavalt põhjendatud, miks elluviimiskava struktuur erineb peatükis 1 toodud Eesti ruumilise arengu eesmärkide jaotusest (joonis 2), mis on täpsemalt lahti kirjutatud osas 3. Ettepanek on jääda esialgse jaotuse juurde ning töötada tegevuskava välja nende eesmärkide alusel. Selline lähenemine välistab „hallid alad“, muudab otsused arusaadavamaks ja lihtsamini jälgitavaks ning toetab erinevate valdkondlike sisupoliitikate ja arengukavade välja töötamist ja rakendamist ÜRP 2050 põhimõtete alusel.
20. Elluviimiskavas tuleb luua täiendav tegevussuund, mis hõlmab laia riigikaitset ja elukeskkonna toimepidevust. Tegevustena tuleb ette näha:
1. mistahes ruumiotsuste puhul sh taristu arendamisel julgeolekuaspekti arvesse võtmine; kahe kasutusega taristu (sh side- ja energiataristu) väljaarendamine, mis toetab nii riigikaitset kui ka majandusarengut ja avalikke teenuseid;
2. elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu säilenõtkuse loomine, parandamine ja arendamine; varude sõjakindel ladustamine; tervishoiutaristu hajutamine üle Eesti
3. Balti kaitsevööndi kitsenduste seadmise vajaduse analüüsimine ja otsuste elluviimine (nt sideteenuse võimalused ja piirangud, mis on seotud NATO idatiiva heidutusinitsiatiiviga / Eastern Flank Deterrance Initiative)
Mõõdikutest
“Tegevus 2: elamumajanduse strateegiad väljaspool kasvukeskusi – Põhimõõdik 5. Tühjade eluruumide osakaal – peegeldab hoonefondi kasutust.”
Tühjade ruumide osakaalu mõõtmine ei pruugi anda muud sisendit poliitikakujundamiseks kui lammutusmeetmete maht. Teeme ettepaneku kasutada eluasemevaldkonna puhul asjakohasemaid mõõdikuid, näiteks mõnda allolevatest üleriiklikest mõõdikutest, mis on välja töötatud uue eluasemepoliitika jaoks taskukohasuse vaates:
Tabel 1. Eluaseme hinna ja leibkondade keskmise aastasissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[1]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
5,22
4,4
4
Tartu
4,48
4,4
4
Pärnu
4,88
4,4
4
Eluaseme hinna ja leibkondade aasta keskmise netosissetuleku suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui leibkond saab selle soetada vähem kui kolme aasta netosissetuleku eest. Mõõdikuna jälgime korterite hinna ja sissetuleku suhet.
Tabel 2. Eluaseme üüri ja leibkonna sissetuleku suhe Tallinnas, Tartus ja Pärnus[2]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Tallinn
37%
34%
30%
Tartu
33%
31%
28%
Pärnu
33%
31%
28%
Eluaseme üüri ja leibkonna netokuupalga mediaani suhe pealinnas ja regionaalkeskustes uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel). Eluaset peetakse taskukohaseks, kui üür ei ületa 25% leibkonna netosissetulekust. Mõõdik kujutab kaheliikmelise leibkonna 60 m2suurust eluaset.
Tabel 3. Eluaseme kogukulude ja sissetulekute suhe üle Eesti[3]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Leibkonnad kokku
12,7%
10,7%
10%
1. –2. tulukvintiil
25,8%
23,8%
20,8%
Leibkonnad, kellele eluasemekulud on koormavad. Eluasemekulud loetakse koormavaks, kui leibkond kulutab üle 40% oma kasutatavast igakuisest netosissetulekust eluasemega seotud kuludele.
Tabel 4. Uute eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[4]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
3075
6000
9500
Uuteks eluruumideks loetakse neid korterelamutes, eramutes ja ridamajades asuvaid eluruume, mis on ehitatud alates 2000 aastast piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[5] uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
Tabel 5. Renoveeritud eluruumide arv piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus[6]
Mõõdik
2024. aastal
2030. aastal
2035. aastal
Eluruumid kokku
11 746
17 000
24 000
Eluruumide arv riigi toel terviklikult renoveeritud korterelamutes. 2024. aasta andmed arvestavad aastatel 2015–2024 piirkondlikes linnades ja Ida-Viru linnastus renoveeritud eluruume uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõistes (koostamisel).
[1] Andmed portaalist https://eluase.ut.ee/.
[2] Statistikaamet PA107 taandatuna netopalka ning kv.ee hinnastatistika andmed.
[3] Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
[4]Näitajad Eesti ehitisregistrist, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla ning Ida-Viru linnastu: Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
[5] Piirkondlikud linnad on Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla ja Rapla. Ida-Viru linnastu moodustavad Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe.
[6] Allikas: EIS-i väljastatud toetuste andmed. Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Paide, Türi, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Põlva, Jõgeva, Kärdla, Rapla, Narva ning Ida-Viru linnastu: Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe.
21. Omaette teema on see, kuidas ajalooliste linnasüdamete elanikkond, funktsioonide (teenuste, ettevõtluse, äride) mitmekesisus ja “ela(ta)vus” kasvab või kahaneb. Üleriigilise planeeringu kontseptsiooniga haakuks hästi indikaator, mis kajastaks pärandisõbralikkust nn “kahaneme pärandisse" suuna mõttes. Pärandikeskse arengu võtmes tuleks mõõta seda, kuidas pärandit tehakse korda ja hoitakse elavas kasutuses. Kui rääkida võimalikust andmeallikast, siis ehitisregistrist (EHR) saaks kätte, palju on kaitsealustele hoonetele antud ehitusteatisi, -lubasid või kasutuslubasid ning kultuurimälestiste registrist (https://register.muinas.ee) näeb tööde lubasid, mis annaks paremini aimu, kuidas pärandit korras hoitakse. Teeme ettepaneku lisada mõõdik „ehituspärand on kasutuses ja hoitud“ – andmeallikad: kaitsealustele hoonetele antud teatiste ja lubade arv (EHR) + tööde lubade arv (muinas.register). Ettepaneku mõte on senise "seisund ei halvene" mõõtmise mõtteviisi pööramises positiivseks, kus me saaksime mõõta otseselt seda tegevust, millest pärandi korrashoid / kasutuses hoidmine sõltub.
Lisa 3 Teemakaardid
22. Lisa 3 “Teemakaardid” puudub ÜRP 2050 tagasisideks saadetud pdf dokumendis, kuid on olemas ÜRP 2050 veebiraamatus. Miks?
25.03.2026
Tagasiside andsid:
Jüri Rass, Veronika Valk-Siska, Kaido-Allan Lainurm
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|