Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 25.03.2026 nr 56

Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine

Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Tartu maakonnas Kambja vallas

Pühi külas Elva metskond 22 (KÜ 28203:004:0365) ja Tagametsa (KÜ 28301:001:2928)

ning Pulli külas Kolliaugu (KÜ 28203:006:0223) ja Lillelombi (KÜ 28203:006:0595)

katastriüksustel asuva linnuse mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ ja nimetusega

„Linnus“.

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.

3. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 3.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestise ja kaitsevööndi

andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi maakatastrisse.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

1. Asjaolud

1.1. Linnus asub Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi külas. Linnusekoht paikneb Kambja

keskusest umbes 2 km edelas Kambja–Kavandu maanteest paarsada meetrit loode pool

algava, Köstrimägedena tuntud idakirde–lääneedela suunalise kõrge mäeseljaku

läänepoolses otsas 4,8 ha suurusel maa-alal, Ubina talust 200–475 m loodes. Linnusekohta

kaitsevad lõunast, läänest ja põhjast ligi 30 m kõrgused järsud mäenõlvad. Umbes 4800 m2

suurune linnuse õueala on üsna tasane ja asub 122–123 m kõrgusel üle merepinna. See on

ümbritsetud kolme kontsentrilise valli ja kraaviga, mis on selgelt reljeefikaardil nähtavad.

Maastikul on vallikraavid jälgitavad madalate, kuni 0,5 m sügavuste ja 3–4 m laiuste,

ebamääraste nõgudena.

1.2. 2021. aastal tuvastas linnuse olemasolu Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti tehnik Andres

Vindi leides nii inimtekkelised vallid ja kraavid kui ka valli juurest söepurust tumedat

arheoloogilist kultuurkihti.

1.3. 28.12.2023 väljastati Pühi küla territooriumile üldgeoloogilise uurimistöö luba

(Keskkonnakaitse luba nr YGUL/520909), mille raames planeeriti rajada uuringualale

puurauke ja vajadusel kaeveõõsi. Üks puuraukudest oli kavandatud rajada linnuse õuealale.

1.4. 28.02.2024 võttis Muinsuskaitseamet linnuse ajutise kaitse alla peadirektori käskkirjaga nr

13-A, eesmärgiga selgitada välja maa-ala kultuuriväärtus, teha kindlaks linnuse piirid ja

kasutusaeg.

1.5. 7.–13. august 2024 toimusid linnuse maa-alal uuringud, eesmärgiga täpsustada paiga

dateeringut ja iseloomu. Uuringute käigus leiti arvatavasti I aastatuhande keskpaigast pärit

savinõukilde ja põlenud kive, sh ahjust pärinevaid suuremaid põlenud kive, söetükke ja

söestunud tukke, kasetohu tükke, ning kohaliku tulekivi kild. Lisaks maapinnal jälgitavatele

osaliselt inimtekkelistele struktuuridele nagu kraavid ja vallid, leiti uuringutel ka järsult

langevale mäenõlvale kaevatud postauk ning põlengukiht, mida võib seostada tules hävinud

kaitsetaraga. Uuringute tulemusena tehti ettepanek võtta muistis riikliku kaitse alla ning

linnust edaspidi nimetada täpsema ja ajalooliselt põhjendatud nimega Pedajamäe

linnamägi.1

1.6. 28.08.2024 pikendas Muinsuskaitseamet linnuse ajutist kaitset peadirektori käskkirjaga nr

50-A.

1.7. 10.10.2024 andis Muinsuskaitseamet teada Kambja vallavalitsusele, Keskkonnaametile,

Kliimaministeeriumile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele, et kaalub linnuse mälestiseks

tunnistamise menetlust algatada ning küsis menetlusosalistelt asjakohast põhjendatud

seisukohta. Menetlusosalised enda seisukohta või arvamust ette antud tähtajaks ei

avaldanud.

1.8. 29.10.2024 otsustas Muinsuskaitseamet algatada linnuse mälestiseks tunnistamise

menetluse.

1.9. 01.11.2024 teavitas Kambja Vallavalitsus, et nõustub menetluse algatamisega ja teadaolevalt

puuduvad kehtivad või pooleliolevad haldusaktid piirkonnas, mis mõjutaksid linnuse kaitse

alla võtmist.

2. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestis paikneb 4,8 ha suurusel alal. Linnus koosneb nii mäenõlvadest kui ka mäe platool

paiknevast 4800 m2 suurusest õuealast, mida ümbritsevad kolm kontsentrilist valli ja kraavi.

2.2. Linnuse piiri määramisel on aluseks võetud maa-ala looduslikud olud, reljeefikaardil

jälgitavad inimtekkelised struktuurid ja arheoloogiliste uuringute tulemused. Põhja-, lääne-

ja lõunaküljes on lähtutud mäejalami alumisest servast, idaküljel on piiriks sälkorg.

2.3. Mälestise ala paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Elva metskond 22, KÜ

28203:004:0365.

2.4. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 2.

3. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise

eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi

väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

1 Valk, H. 2024. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Pühi küla Köstrimäe linnamäel 2024. aasta augustis. Link

aruandele:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-1164_Aeelu_ValkH_linnus-

AK31192_Tartumaa-Kambja-Pyhi-K6strim2e.pdf

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud

kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale

kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Üldised kriteeriumid

3.2. Riikliku kaitse üldisest kriteeriumitest vastab mälestis linnus:

3.2.1. selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 p 2), kuna kaitseehitiste iseloomu poolest on

Köstrimägedes asuv linnus eriline ja seni teadaolevalt ainulaadne, st varasemalt ei ole

Eestist teada ühtegi mitmekordse kontsentrilise ringvalli ja kraaviga piiratud

linnusekohta. Arheoloogiliste uuringute tulemused näitavad, et linnus oli kasutusel I

aastatuhandel, radiosüsinikdateeringute kohaselt eelrooma rauaaja lõppjärgus, st I

sajandil eKr lõpus ja I sajandil pKr alguses. Leitud on viiteid sellele, et linnuse nõlval

paiknev kaitsetara on hävinenud põlengus. I aastatuhandel kasutatud kaitserajatistega

ümbritsetud linnused moodustasid olulise osa tolleaegsest sõjandusest, kuid ühtlasi oli

tegu omaaegsete administreerimiskeskusega ning ühiskonna sotsiaalse

diferentseerumise näitajatega. Köstrimägedes asuv linnus on oluline näide nii Lõuna-

Eesti piirkonna kui ka laiemalt Eesti ja Baltikumi sõjanduse ja ühiskonna arengust, sh

vajadusest rajada kindlustusi seejuures kasutades olemasolevaid looduslikke

pinnavorme, esindades seeläbi väärtuslikumat osa Eesti kultuuripärandist. Kuna linnus

on esinduslik ja oma algses asukohas hästi säilinud, on ajas selle kultuuriväärtus

kumuleeruv.

3.2.2. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 p 3), kuna Köstrimägedes

asuval linnusel on säilinud 0,4 ha suurune õueala ning seda ümbritsevad kontsentrilised

ringvallid ja vallikraavid. Lisaks leiti arheoloogiliste uuringute käigus vallide vahetust

lähedusest arheoloogilist kultuurkihti, sh elutegevusele viitavaid põlenud kive ja

arheoloogilisi leide kui ka põlengukihti, mis annab tunnustust kaitserajatiste

hävinemisest.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.3. Arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab mälestis linnus:

3.3.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1), kuna arheoloogiliste uuringute

tulemused näitavad, et Köstrimägedes asuvat linnust kasutati eelrooma rauaaja

lõppjärgus. Seejuures on linnuse ümbruses, paari kilomeetri raadiuses säilinud

kivikalmeid ja asulakoht ning umbes 3 km eemal loode suunas paikneb I aastatuhandel,

III–X sajandil kasutatud Unipiha linnus ja seda ümbritsenud asulakoht. Seega asub

Köstrimägedes paiknev linnus piirkonnas, kus on säilinud mitmeid näiteid kunagisest

inimasustusest – Köstrimägedes asuv linnus on ajalise mitmekesisuse näitaja.

3.3.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 p 2), kuna linnusel

on säilinud arheoloogilist kultuurkihti, milles leidub linnuse kasutusajale viitavaid

arheoloogilisi leide ning kaitserajatiste, sh puitstruktuuride jäänuseid. Seejuures on

linnus Eestis teadaolevalt ainulaadne, kuna kolme kontsentrilist ringvalli ja vallikraavi

ei ole varasemalt I aastatuhande linnamägedel leitud. Seetõttu on kogu linnusel säilinud

informatsioon nii linnuse asustamise, kasutamise kui ka hävinemise kohta unikaalne ja

väga oluline, täiendades laiemalt kogu Eesti asustus- ja sõjaajalugu. Kuna analoogset

kindlustusviisi võib leida mitmelt poolt Läti aladelt, siis annab Köstrimägedes paiknev

linnus tunnistust ka laiematest piirkonnaülestest kontaktidest, mis mõjutasid ka

kohalikku, st Lõuna-Eesti regiooni arengut.

3.3.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 p 3), kuna analoogsetele

linnustele iseloomulikult on see rajatud looduslikule mäeseljakule ning säilinud on ka

inimeste tehtud kaitserajatised – reljeefikaardil eristatavad kolm ringvalli ja vallikraavi.

Seejuures viitab olemasolev info, et algne kõrguste vahe ringvalli harjast kuni

vallikraavi põhjana oli umbes 1,2–1,5 meetrit. Sellele lisandus valli harjal asunud

kaitserajatise kõrgus, mistõttu saab järeldada, et selle linnuse kindlustus oli küllaltki

korralik. Linnus on ühtlasi veel hiljaaegu olnud laiema tähendusega kogukondlik paik.

Tartu Ülikooli arhiivis säilinud pärimuste järgi on kohalik kogukond teadnud, et

piirkonnas asub kas vana kantsi ase või püha mägi, kus asub spetsiaalne kivi, mille

peale on tarvis annetusi viia.

3.3.4. kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku väärtuse kriteeriumile (määruse § 4 p 5),

kuna säilinud on mitmeid linnust mainivaid arhiiviteateid: Jaan Jungi ja Eesti

Kirjanduse Seltsile saadetud kirjade kogus (Mss) öeldakse, et “Kambja endise Köstri

mõisa lähedal metsas olevat kenad mäed, mis nagu mõni valliga piiratud linnamägi

välja nägevat. Vist talurahva kantsi ase”2. Paika iseloomustatakse ka kui mäge, “mida

inimesed mõneks vanaks kantsi või linna mäeks arvavad” ja mille olevat “valli

mooduline rant ümber”3. Kambja kihelkonna ajaloolises kirjelduses4 nimetatakse kohta

Köstrimäeks või Pedajamäeks. Seda on peetud muistseks linnuseks või Rootsi sõja

aegseks patareiasemeks. 1939. aastal on kõneldud Köstrimäel olnud sõjavallist5. 1965.

aastal on linnusest teada andnud Elva koduloomuuseumi direktor Kaljola Kirt. Kolmel

1860. aasta Kambja pastoraadi köstrimaade kaardil on mägi markeeritud ja kannab

Pedajamäe (Peddaja Mäggi) nime. Lisaks on säilinud pärimusteade „Tõnnile

ohverdatud Köstre mäel. Tõnisepäeval viidud sinna seakõrvu. Enne sinna viimist ei ole

ühelegi maitsta antud. Kui perenaine ära oli viinud, siis anti ka pererahvale“6, ning

looduslike pühapaikade arhiivis on täpsustatud, et mäel asus ohvrikivi, mille peale sea

kõrvu viidi7. Mälestisel on ka hariduslik väärtus, kuna maastikul on võimalik näha ja

näidata konkreetseid linnusega seotud struktuure, mille abil paremini mõista asustus-

ja sõjandusajaloo arengut.

3.3.5. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 p 6), kuna linnus on säilinud Köstrimägedes

juba kaks tuhat aastat. Linnus koos paari kilomeetri raadiuses teadaolevate

matusepaikade ja asulakohtadega näitavad piirkonna asustuse järjepidevust ja

mitmekesisust, mistõttu on oluline, et linnus ja sellega seotud struktuurid säilivad ka

edaspidi oma algses asukohas.

3.4. Mälestis „Linnus“ vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise

kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud maa-ala tunnistada kultuurimälestiseks liigiga

„arheoloogiamälestis“. Selleks, et tagada linnuse säilinud osade edasine säilivus, on vajalik

maa-ala riikliku kaitse alla võtta. Kaitse alla võtmine on linnuse tervikliku säilimise

seisukohast määrava tähtsusega, kuna vaid sel moel saab tagada linnuse ja selles sisalduvate

väärtuslike elementide ja teabe alal hoidmise. Uute objektide kultuurimälestiseks

tunnistamine on oluline, et kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik

taastada.

4. Menetlusosaliste arvamused

2 Mss 109 (7) 3 Mss 109 (17) 4 Ehrlich 1928, 1 – EKLA f. 199: 31 5 ERA II 242, 401 (1) (1939) 6 Tartu Ülikooli arheoloogia arhiiv, E 40162 7 E 40162 < Nõo khk, Nõo < Kambja khk - A. Koger (1900)

4.1. 04.12.2024 saatis Muinsuskaitseamet linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu

Kambja Vallavalitsusele, puudutatud kinnistute eraomanikele, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Kliimaministeeriumile ning Keskkonnaametile tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

4.2. 08.12.2024 esitas seisukoha Kolliaugu kinnistu omanik, kes soovis, et linnuse kaitsevöönd

kinnistule ei laieneks, viidates, et maa-ala omandamisel oli üheks argumendiks võimalikult

vähesed tegevuse kitsendused. Ühtlasi on käimas ja ka edaspidi planeeritud kinnistu

arendamine, sh hoonete ja seotud infrastruktuuri ehitamine. Kinnistu omanikuga vesteldi

telefonitsi ja selgitati, et linnuse kaitsevööndi määramine Kolliaugu kinnistule ei takista

planeeritud ehitustegevust. Muinsuskaitseamet hindab kaitsevööndi määramise vajadust

vastavalt MuKSi § 14 lg-s 2 välja toodud eesmärkidest. Linnuse ümbrusesse kaitsevööndi

määramine täidab seaduses sätestatud eesmärke võimaldades nii sobiva ja toetava keskkonna

säilimise, mälestise vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimise kui

ka linnust ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimise. Seejuures ei ole kaitsevöönd

ehituskeeluala, mistõttu on võimalik Kolliaugu kinnistul jätkata kavandatud

ehitustegevustega ka tulevikus, ehkki edaspidi koostöös Muinsuskaitseametiga, esitades

tööde tegemise teatise. Amet hindab planeeritud tööde mahtu ja asukohta, lisaks jälgib, et

linnuse vaadeldavust ei rikutaks, andes vajadusel täiendavaid tingimusi, mis võimaldavad

kinnistut kasutada, tagades ühtlasi linnusega seotud kultuuriväärtuste säilimise.

4.3. 17.12.2024 andis Kambja Vallavalitsus teada, et pärast dokumentidega tutvumist otsustas

nõustuda linnuse kultuurimälestiseks tunnistamisega ja vastuväiteid ei esita.

4.4. Rohkem arvamusi või ettepanekuid linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõule ei

esitatud.

5. Kultuurimälestiseks tunnistamise põhjendus

Mälestise kultuuriväärtus

5.1. Riiklik kaitse antakse MuKS § 10 lõike 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale või

maa-alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust. Nende säilitamine ja mistahes kahjustamise võimaluse

ärahoidmine on nii riigi kui ka omanike kohustus.

5.2. Köstrimägedes asuvast linnusest on säilinud arheoloogiline kultuurkiht, sh maastikul jälgitav

linnuse õueala ja seda ümbritsevad kaitserajatised. Linnuse kultuurkihis on teave nii linnuse

rajamise, kasutamise kui ka hävinemise kohta. Lisaks annavad kaitserajatised tunnistust

sõjanduse arengust ja piirkonnas elavate inimeste kaitsevajadusest, laiemalt ka ühiskonna

diferentseeritusest ja järjest mitmetahulisema ühiskonnakorralduse kujunemisest. Linnuselt

leiti arheoloogilisi leide I aastatuhandest.

5.3. Linnuse lähiümbruses, st paari kilomeetri raadiuses, on teada mitmeid erinevaid muistiseid,

sh kivikalmeid ja asulakoht. Lisaks on 3 km kaugusel I aastatuhandel kasutusel olnud

Unipiha linnus ja sellega seotud asulakoht. Võimalik, et mõned piirkonnas säilinud

muistised olid kasutusel samaaegselt. Seetõttu moodustab Köstrimägedes paiknev linnus osa

suuremast tervikust, millel on väga suur infopotentsiaal ja nii linnuse kui selle ümbruse

uurimine võivad rikastada märkimisväärselt meie teadmisi Eesti ajaloost.

5.4. Köstrimägedes asuv linnus on teadaolevalt Eestis unikaalne, kuna selle kaitsmiseks on

rajatud kolm kontsentrilist ringvalli ja vallikraavi. Analoogseid kaitserajatisi on teada Lätist,

mistõttu Köstrimägede linnus annab tunnistust ühtaegu erinevate piirkondade kontaktist kui

ka ideede ja sõjandusstrateegiate levikust.

Avalik huvi

5.5. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka

Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa

hoidmine ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte.

5.6. MuKS § 3 lõike 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine

kohustus. Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud endale kohustuse

tagada riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise

kohustus Eesti Vabariigi põhiseadusest.

5.7. Eesti on ühinenud ka mitme rahvusvahelise konventsiooniga, millest on lähtutud mälestiste

kaitsekorralduse põhimõtete sõnastamisel. 1996. aastal jõustus Eestis arheoloogiapärandi

kaitse Euroopa konventsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada arheoloogiapärandit kui

Euroopa kollektiivse mälu allikat. 2018. aastal jõustunud Euroopa maastikukonventsioon

tõstab esile maastiku tähtsust nii loodus kui kultuuripärandi põhiosana. 2021. aastal

jõustunud kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu

raamkonventsioon ehk Faro konventsioon rõhutab kultuuripärandi kui ressursi väärtust

kestliku arengu loomuliku osana, mis põhineb igaühe õigusel saada kultuuripärandist osa,

millega omakorda kaasneb kohustus pärandit hoida ja säilitada.

5.8. Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, näeb riiklikult olulistele

kultuuripärandi objektidele muinsuskaitseseadus ette kitsenduste seadmise. See lubab seada

mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama

kultuuripärandi säilimise.

5.9. Säilinud linnus on oluline, andes teavet I aastatuhandel kasutusel olnud kaitserajatiste kohta,

sh on võimalik analüüsida linnuse asukoha valikut, ehitamisel kasutatud materjale ja

tehnoloogiat, võimalike kaubasuhteid, ühiskonnakorraldust jne. Lisaks linnuse rajamise ja

kasutamise uurimisele, on tähtis ka selle hävinemise ja hülgamisega seonduv. Kõik eelnev

on oluline, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Linnuse säilimine on vajalik

kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud

arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb konkreetsel juhul avalik huvi ühiskonna vajaduses

säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Proportsionaalsus

5.10. Põhiseadus sätestab riigi ühe põhieesmärgina Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

tagamise läbi aegade. Kultuuripärandi kaitse on üleriiklik huvi ja seetõttu riiklik kohustus,

kuna tegu on põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaga, mis peab säilima läbi aegade

ja järgmistele põlvkondadele. Kultuuripärand on osa Eesti rahvuskultuurist ning eesmärgid

selle säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist.

Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning

seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust õiglases ulatuses

kitsendada, kui see on vajalik muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks. Nõuete ja

piirangute kehtestamisel arvestati MuKS-is esitatud muinsuskaitse põhimõtetega, mille

kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.

Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad aga õigusaktist tulenevad piirangud olema

proportsionaalsed ehk eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

5.11. Käskkirja väljatöötamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Põhiseaduse §-s 11

sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte järgi peab õiguste või vabaduste piiramiseks olema

õigustatud eesmärk ning kohustus või piirang sisult ja ulatuselt õiglane. Linnuse kaitse

eesmärk on selle säilimine ning see eesmärk on kultuuripärandi säilimiseks oluline.

Käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab mälestise säilimise ja kaitse.

Nõuete ja piirangute kehtestamisel lähtuti avalike huvide ning igaühe õiguste ja

vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest (MuKS § 3 lg 8). Käskkirjas

toodud lahendused on proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ehk mõjutavad õiguste ja

vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt.

5.12. Käskkirjaga seatud piirangute eesmärk on vajadus kaitsta

kultuuripärandit. Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine aitab sellele kaasa, seega on

piirang sobiv. Piirangud on vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

puudutatud isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama

efektiivne. Linnuse säilimise tagamiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid

kinnistu omanikke vähem koormavaid meetmeid. Arvestama peab, et kõigi kinnistute

katastriüksuste sihtostarve on maatulundusmaa ehk põllumajandussaaduste tootmiseks või

metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik

potentsiaal. Kuna kinnistutel võib seniste tegevustega jätkata ehk maa kasutamine samal

otstarbel ei ole oluliselt takistatud ei ole tegemist omanike õiguseid intensiivselt mõjutava

meetmega. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikute õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa

kultuuriväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Arvestades eeltoodut, omanikele seatavata

piirangute madalat intensiivsust ning olulist avalikku huvi asulakoha säilimise tagamiseks,

saab seatavaid piiranguid pidada vajalikuks ja mõõdukaks. Oluline on rõhutada, et riikliku

kaitse tagamisega ja kultuuriväärtusi hävitavatele tegevustele piirangute

seadmisega Linnus säilib, kuid kultuuriväärtusi kahjustavate tegevuste

elluviimisel Linnus hävib.

Kaitsevöönd

5.13. MuKS § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes

selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevööndi eesmärk on

tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestiste

vaadeldavus ning mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

5.14. Mälestisele „Linnus“ kehtestatakse umbes 5 ha suurusel maa-alal 50 meetri laiune

kaitsevöönd mälestise piirist, mille eesmärgid on:

5.14.1. kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1), et

säiliks linnuse lähiümbrus, mis annab mälestisele selle konteksti ja hõlbustab mälestise

mõistmist ja säilitamist. Oluline on, et mälestise kaitsevööndi alale ei rajataks ehitisi

või rajatisi, mis vähendaks linnuse kui ajaloolise maamärgi tajumist maastikul.

5.14.2. kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine

(MuKS §14 lg 2 p 2).

5.14.3. kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lg 2 p 3).

Linnusega seotud arheoloogilist kultuurkihti võib olla säilinud mälestise vahetus

ümbruses, sh nii linnuse lähiümbruses mäe platool kui ka selle jalamil asuva ajaloolise

tee läheduses.

5.15. Mälestise kaitsevöönd paikneb Pühi külas riigiomandis oleval kinnistul Elva metskond 22

(KÜ 28203:004:0365) ja eraomandis olevatel kinnistutel Tagametsa (KÜ

28301:001:2928) ning Pulli külas kinnistutel Kolliaugu (KÜ 28203:006:0223) ja Lillelombi

(KÜ 28203:006:0595). Eraomandis olevatest katastriüksustest on kaitsevööndisse hõlmatud:

Tagametsa KÜ: ~4% pindalast, Kolliaugu KÜ: ~13% pindalast, Lillelombi KÜ: ~6%

pindalast.

5.16. Mälestise kaitsevöönd on toodud käskkirja lisas 3.

Leevendused

5.17. MuKS § 19 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused

MuKS § 52 lg 1–3 ja § 62 lg 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lg 1–3 ja

§-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.18. Seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest leevenduste tegemine ei ole

Köstrimägedes asuva linnuse alal asjakohane, kuna mälestisega seotud arheoloogiline

kultuurkiht, sh struktuurid ja leiud, paiknevad osaliselt maa peal või vahetult maapinna

läheduses. Seetõttu nii kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise

või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses

mõjutavad otseselt mälestise säilimist.

5.19. Mälestise kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, kuna nii ehitamine,

kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud

tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt

mälestise vaadeldavust, selle keskkonda ja seda ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi

säilimist.

Mõjud

5.20. Maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad MuKS-ist tulenevad kitsendused

eesmärgiga tagada kultuuripärandi parem säilimine.

5.21. Alates 2007. aastast kehtib maa-alal Kambja valla üldplaneering, mille kohaselt on mälestise

alale planeeritud suusarada. Ühtlasi markeeriti, et olemasolev metsaala säilitatakse.

5.22. Käskkirja kehtestamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid ehitustegevuse

puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi, sh linnusega

seotud kaitserajatiste säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise

kohustusega. MuKS § 31 lg 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline

kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning

viivitamata teavitama sellest ametit sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või

mitte. Kui tööde käigus leitakse arheoloogiline leid, tuleb sellest samuti viivitamatult

Muinsuskaitseametile teada anda. Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamisega saab

maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis kultuuripärandiga arvestada,

vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise keerulisemaks ja ettenähtust

kulukamaks.

5.23. Ettevaatuspõhimõtte (MuKS § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused

vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel tööde

tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58, mille kohaselt

tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud

pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine

metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt tööde tegemise loa

taotlus või tööde tegemise teatis. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus

Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja

kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.

Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal ja selle

kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.24. Lähtuvalt kavandatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus

määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, või keelduda tööde

lubamisest. Need Muinsuskaitseameti otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja

kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse ja omaniku huvi vahel. Loa

taotlemine või teatise esitamise kohustus ise ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue.

Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsustuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse

kaasates. Ameti määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele

kulunud summa hüvitamist MuKS-i § 48 lõike 2 alusel.

6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamist kuulatakse

ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.

6.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 03.06.2025 toimund koosolekul ja otsustas seda

toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1. Mälestise „Linnus“ asukoht.

Lisa 2. Mälestise „Linnus“ piir ja selle koordinaadid.

Lisa 3. Mälestise „Linnus“ kaitsevöönd ja selle koordinaadid.

Lisa 1

Kultuuriministri {regDateTime} käskkirja nr {regNumber}

„Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Linnus“ asukoht.

Lisa 2

Kultuuriministri {regDateTime} käskkirja nr {regNumber}

„Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kaart 2. Mälestise „Linnus“ piir.

Tabel 1. Mälestise „Linnus“ piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6456795,615 656409,917

2 6456775,347 656517,4

3 6456666,635 656569,606

4 6456648,824 656568,378

5 6456623,419 656571,425

6 6456589,563 656582,643

7 6456557,085 656574,931

8 6456519,423 656555,899

9 6456480,535 656553,637

10 6456491,803 656479,174

11 6456524,857 656426,888

12 6456576,442 656383,116

13 6456611,073 656367,991

Lisa 3

Kultuuriministri {regDateTime} käskkirja nr {regNumber}

„Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Kaart 3. Mälestise „Linnus“ kaitsevööndi piir.

Tabel 2. Mälestise „Linnus“ kaitsevööndi koordinaadid.

Nr X Y

1 6456841,123 656389,204

2 6456809,791 656553,644

3 6456634,369 656620,47

4 6456583,656 656632,986

5 6456529,784 656616,819

6 6456515,032 656606,41

7 6456437,02 656578,263

8 6456466,179 656420,404

9 6456596,825 656320,065

10 6456795,615 656409,917

11 6456611,073 656367,991

12 6456576,442 656383,116

13 6456505,35 656451,478

14 6456491,803 656479,174

15 6456480,535 656553,637

16 6456536,451 656560,307

17 6456564,923 656580,039

18 6456623,419 656571,425

19 6456666,635 656569,606

20 6456775,347 656517,4