(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn

2026 nr

Euroopa Nõukogu spordivõistlustega

manipuleerimise vastase võitluse

konventsiooni juurde reservatsiooni tegemine

Välissuhtlemisseaduse § 22 lõike 1 alusel teha Euroopa Nõukogu spordivõistlustega

manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni juurde reservatsioon konventsiooni artikli 37

ja artikli 19 lõike 2 alusel, mille kohaselt Eesti Vabariik jätab endale õiguse mitte kohaldada

konventsiooni artikli 19 lõiget 1(d) osas, mis näeb ette Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni

kohaldamise isikute üle, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 25.03.2026 nr 1-11/355-1

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa

Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni juurde reservatsiooni

tegemine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 1 lehel

2. Seletuskiri 7 lehel

Sama:

Rahandusministeerium

Välisministeerium

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]

1

20.03.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu

spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni

juurde reservatsiooni tegemine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

4.08.2016.a kiitis Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 276 (edaspidi 2016. a korraldus) heaks

Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni (edaspidi

konventsioon), mis avati allakirjutamiseks 18. septembril 2014. a Magglingenis Šveitsis, ning

anti volitus selle alla kirjutamiseks Eesti Vabariigi nimel.1 19. septembril 2015 kirjutas Eesti

Vabariigi nimel konventsioonile alla Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures, Katrin

Kivi.

2016. a korralduse seletuskirja kohaselt tuleb pärast konventsiooni heakskiitmist ja

allakirjutamist konventsioon ratifitseerida Riigikogus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §

121 punktile 2, mis näeb ette välislepingu ratifitseerimise Riigikogus, kui selle rakendamiseks

on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.

Konventsioonile allakirjutamise järel riigisiseselt seda ei ratifitseeritud. Kultuuriministeerium

on seisukohal, et 2016. a korralduse seletuskirjas viidatud õigusaktid on tänaseks vajalikul

määral vastu võetud, seega on ära langenud alus konventsiooni ratifitseerimiseks Riigikogus.

Välislepingu riigisisese menetluse saaks lugeda lõpetatuks, kuid eelnevalt on vaja õigusakti

tasandil reguleerida ka 2016. a korralduse seletuskirjas viidatud reservatsiooni tegemine. 2016.

a korralduse seletuskirjas on viidatud, et Eestil on kavas ratifitseerimisel teha reservatsioon

konventsiooni artikli 19 lõike 1 punkti d osas. Konventsiooni artikli 19 lõike 1 kohaselt võtab

konventsiooniosaline vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et kehtestada jurisdiktsioon

õigusrikkumiste suhtes, millele viidatakse konventsiooni artiklites 15–17, kui see

õigusrikkumine pannakse toime a) tema territooriumil või b) tema lipu all sõitva laeva pardal

või c) tema seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või d) tema kodaniku või isiku

poolt, kelle alaline elukoht on tema territooriumil. Reservatsiooni tegemine artikli 19 lõike 1

punkti d osas on vajalik, sest Eesti karistusseadustik ei laiene väljaspool Eesti territooriumi

toime pandud tegude suhtes, mille on toime pannud isik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kelle

alaline elukoht on Eestis. Erand on üksnes agressioonikuriteo puhul, mil sätestatakse Eesti

karistusseaduse kehtivus ka selliste väljaspool Eestit toimepandud tegude osas, mille on toime

pannud Eesti kodanikele lisaks ka Eesti elamisloa või elamisõigusega isikud. Eestil ei ole soovi

karistusseadustiku isikulist kehtivust laiendada alalistele elanikele konventsioonis sätestatud

kuriteokoosseisude puhul, mistõttu on vajalik teha reservatsioon.

Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1.09.2019. a. 20.03.2026. a seisuga on konventsioonile

kirjutanud alla 28 riiki. Konventsiooni on ratifitseerinud 15 riiki2.

Eelnõu ei too endaga kaasa mõju halduskoormusele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/205082016001 2 Full list - Treaty Office

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel

Nestor ([email protected]; 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri

Pelisaar ([email protected], 628 2225). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi

vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Stina-Maria Lusti (Stina-

[email protected]; 637 7426).

1.3. Märkused

Korralduse eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Korraldus aitab kaasa Riigikogus 18.02.2015 heakskiidetud „Spordipoliitika põhialused aastani

2030“3 elluviimisele.

Korraldus aitab tagada spordipoliitika põhialuste punkti 7.7 täitmise, mille kohaselt võideldakse

spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel

kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate

vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest

õiguslikku regulatsiooni ning edendades koostööd riigi sees ja riikide vahel.

2. Korralduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on teha konventsiooni juurde reservatsioon konventsiooni artikli 19 lõike 2

alusel, mille kohaselt Eesti Vabariik ei kohalda konventsiooni artikli 19 lõiget 1(d) osas, mis

näeb ette Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamise isikute üle, kelle alaline elukoht on Eesti

Vabariigi territooriumil. Eesti karistusõiguses domitsiilipõhimõtet ei ole (va

agressioonikuritegude osas) ja reservatsiooniga senist karistuspoliitikat jätkatakse.

Reservatsiooniga välistatakse karistusseadustiku laienemine väljaspool Eesti territooriumi

toime pandud tegude suhtes isikutele, kelle alaline elukoht on Eestis, kuid kes ei ole Eesti

kodanikud.

Eesti ei ole veel rahvusvaheliselt väljendanud konventsiooni siduvuse nõusolekut, sest varem

eeldati, et vaja on konventsioon ka ratifitseerida ning teha ratifitseerimise ajal reservatsioon

konventsiooni juurde. Kuna nüüd on otsustatud saada siduvalt konventsiooni osaliseks, aga

ratifitseerimise alused on ära langenud, on vaja teha eraldi korraldus, mis reguleerib

reservatsiooni tegemist konventsiooni heakskiitmiskirjas.

Pärast korralduse vastuvõtmist Vabariigi Valituse poolt saab Välisministeerium edastada

Euroopa Nõukogule Eesti heakskiitmiskirja, milles kajastub reservatsioon. Eestist saab pärast

heakskiitmiskirja edastamist konventsiooni täieõiguslik osaline.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Nagu seletuskirja sissejuhatuses märgitud, puudub vajadus konventsiooni ratifitseerida

Riigikogus, sest on ära langenud vajadus seaduste vastuvõtmiseks, muutmiseks või

tühistamiseks.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002

3

2016. a korralduse menetlemise järgselt tehti vajalik muudatus hasartmänguseaduse §-s 1004

(varasemalt oli toto mängimise keelu rikkumine karistatav hasartmänguseaduse järgi

väärteokorras, mistõttu ei olnud isikuid võimalik karistusseadustiku (KarS) järgi kelmuses

süüdi mõista) ning leiti, et spetsiifilise erikoosseisu järele puudub vajadus.

Hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas5 märgiti, et eelnõuga tehtav

muudatus on ühtlasi ka konventsiooni tulevase ratifitseerimise üheks eelduseks. Seega,

sarnaselt paljude teiste konventsiooni ratifitseerinud Euroopa riikidega (nt Austria, Belgia,

Hispaania, Rootsi, Soome, Norra) ei ole Eestis spetsiifilist spordivõistluste tulemustega

manipuleerimise kuriteokoosseisu KarS6 järgi. Eestis on võimalik nimetud tegude eest sõltuvalt

täpsetest asjaoludest karistada KarSi §-de 209, 4023 ja 4024 alusel, kus sätestatud

kuriteokoosseisud katavad ka spordivõistlustega manipuleerimise teod. Arvutisüsteemi

vahendusel toimepandud spordivõistlustega manipuleerimisega seotud kuritegusid

(kihlveopettuseid) on Eesti kohtupraktikas käsitletud ka arvutikelmustena KarS § 213 järgi.7

Lisaks eeltoodule on muudetud spordiseadust, reguleerides spordivõistlustega manipuleerimise

vastase riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmisega seonduvat. Kultuuriministeerium on

volitanud spordiseaduse8 § 111 alusel spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku

kontaktpunkti ülesannete täitmise haldusülesande Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le.

Vastav haldusleping on sõlmitud 23.12.20209. 2025.a vastu võetud spordiseaduse muudatusega

anti võimalus spordivõistlustega manipuleerimise uurimiseks töödelda isikuandmeid

kokkuleppemängude vastase võitlusega seotud toimingute tegemiseks.

Reservatsiooni tegemise vajalikkus

Konventsiooni artikli 19 kohaselt tuleb konventsiooniosalistel tagada jurisdiktsioon artiklites

15–17 sätestatud kuritegude suhtes, kui need pannakse toime konventsiooniosalise

territooriumil, nende lipu all sõitval laeval või õhusõidukil (lg 1 p a-c) või nende kodaniku või

isiku poolt, kelle alaline elukoht on nende territooriumil (lg 1 p d).

Eesti karistusseadus kehtib KarS § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt Eesti territooriumil ning Eestis

registreeritud laeval või õhusõidukil toime pandud tegude kohta. KarSi § 7 lg 1 p 2 alusel kehtib

Eesti karistusseadus ka väljaspool Eesti territooriumi Eesti kodaniku toime pandud teo kohta,

mis on Eestis kuritegu, ning kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei

kehti ükski karistusõigus. KarSi § 8 alusel kehtib Eesti karistusseadus teo toimepanemise koha

õigusest olenemata sellise väljaspool Eesti territooriumi toime pandud teo kohta, mille

karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Seega pärast konventsiooni

heakskiitmist kehtib Eesti karistusseadus KarS § 7 lg 1 p 2 ja KarS § 8 koosmõjus kõigi Eesti

kodanike (ja Eestis kinnipeetud ja mitte väljaantavate välismaalaste) poolt väljaspool Eestit

toimepandud ja konventsioonis loetletud kuritegude osas. Samuti kehtib Eesti karistusseadus

tegude kohta, mis on toime pandud Eesti kodaniku või äriühingu vastu (KarS § 7 lg 1 p 1).

21.04.2022 vastu võetud KarSi muudatusega laiendati KarSi kohalduvust selliselt, et

isikupõhimõte hõlmaks väljaspool Eesti territooriumi toime pandud agressioonikuriteoga

liitumist, selles osalemist või selle toetamist, kui selle on toime pannud isik, kes oli teo

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016007 5 Seletuskiri kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc56f58f-2397-424b-b1d6-

bed029c1a5ff/ 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/kars 7 Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2025 otsus nr 1-23-4242 (jõustunud 18.03.2026) 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/1013701 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122020016

4

toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega isik või Eestis

registreeritud juriidiline isik. Seega agressioonikuritegude puhul lähtutakse

domitsiilipõhimõttest, mille kohaselt võrdsustatakse riigi kodanikega seal alaliselt elavad

mittekodanikud, arvestades agressioonikuritegude iseloomu ning potentsiaalset mõju Eesti

julgeolekule.

Spordivõistlustega manipuleerimisega seotud koosseisude osas ei ole põhjendatud Eesti

karistusseaduse isikulise kohaldamisala laiendamine, mistõttu on vajalik teha vastav

reservatsioon. Ilma reservatsioonita tekiks Eestil rahvusvaheline kohustus menetleda ka neid

konventsiooni artiklites 15–17 nimetatud kuritegusid, mis on toime pandud välisriigis Eesti

alaliste elanike poolt. See eeldaks KarSi uue erisätte loomist (sarnaselt agressioonikuriteo

erandile KarS § 7 lg 2 punktis 3), mis ei ole proportsionaalne ega otstarbekas. Eesti ei tohiks

võtta endale rahvusvahelist kohustust menetleda spordimanipulatsioonidega seotud süütegusid,

mis on toime pandud täielikult väljaspool Eesti territooriumi ja mille ainus seos Eestiga on teo

toimepanija alaline elukoht.

Eelnevast tulenevalt vastab Eesti õigus artikli 19 lõike 1 punktides a–c sätestatud jurisdiktsiooni

nõuetele, kuid mitte punkti d teises alternatiivis sätestatud nõuetele (teo toimepanemine isiku

poolt, kelle alaline elukoht on nende territooriumil).

Artikli 19 lõike 2 alusel võivad konventsiooniosalised konventsioonile alla kirjutades või

ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud

avalduses teatada, et nad jätavad endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes

erijuhtudel või eritingimustel jurisdiktsiooni käsitlevaid norme, mis on sõnastatud selle artikli

lõike 1 punktis d ehk siis teha reservatsiooni konventsiooni kohaldamise kohta. Eelnevast

tulenevalt soovib Eesti teha reservatsiooni järgmises sõnastuses: "Teha konventsiooni artikli 37

ja artikli 19 lõike 2 alusel reservatsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik jätab endale õiguse mitte

kohaldada konventsiooni artikli 19 lõiget 1(d) osas, mis näeb ette Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni kohaldamise isikute üle, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil.".

Korraldus koosneb ühest sättest - teha Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise

vastase võitluse konventsiooni juurde reservatsioon konventsiooni artikli 37 ja artikli 19 lõike

2 alusel, mille kohaselt Eesti Vabariik jätab endale õiguse mitte kohaldada konventsiooni artikli

19 lõiget 1(d) osas, mis näeb ette Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamise isikute üle, kelle

alaline elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil.

Sarnase sisuga reservatsiooni on teinud ka Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Poola, Portugal, San

Marino, Hispaania, Šveits.

4. Eelnõu terminoloogia

Korralduse eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Konventsioon käsitleb mitut aluslepingutega hõlmatud ELi õigusega puutumuses olevat

valdkonda. Esiteks, kõige laiemalt on tegu spordivaldkonda jääva rahvusvahelise lepinguga.

Teiseks puudutab konventsioon siseturu reguleerimist, kuna sellega seatakse piiranguid

teenusepakkujate tegevusvabadusele. Kaudsemalt mõjutab konventsioon ühist

kaubanduspoliitikat. Kolmandaks reguleeritakse kriminaalõiguses ja kriminaalasjades

5

tehtavat koostööd, mis omakorda puudutab isikuandmete kaitset. Täpsemalt on konventsiooni

üks eesmärke spordivõistluste manipuleerimisega seotud rahapesu takistamine.

Spordivaldkonna reguleerimise pädevus on lahti sõnastatud ELTLi artikli 6 punktis e ning

ELTL artiklis 165. Nimelt tuleneb ELTL artiklist 165, et liidu tegevuse eesmärk on „arendada

Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate

asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise

ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu”. Lisaks märgitakse eespool nimetatud artikli

kolmandas lõikes, et „liit ja liikmesriigid edendavad hariduse ja spordi valdkonnas koostööd

kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa

Nõukoguga”. Veel märgitakse ELTLi artikli 165 neljandas lõikes, et liit võib selles valdkonnas

võtta „stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide

ühtlustamine”. Kui lugeda neid sätteid koos ELTLi artikli 2 lõigetega 5 ja 6 ning ELTL

artikliga 6, selgub, et liit on selles valdkonnas pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete

toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, ilma et see asendaks liikmesriikide

pädevuse. Samuti ei kohusta need meetmed liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme

ühtlustama. Seega on spordivaldkonna reguleerimine laiemalt liikmesriikide pädevuses, EL

saab võtta vaid toetavaid meetmeid.

ELTL artikli 4 lg 2 punkti a kohaselt on siseturg ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses.

Isikuandmete kaitset käsitleb ELTLi artikkel 16 ning ELTL artikkel 16 omakorda ühist

kaubanduspoliitikat. Mõlema valdkonna reguleerimine on ELi ainupädevuses.

Kriminaalõigusalase koostöö tegemist ning ELi miinimumeeskirjade kehtestamise õigust

selles vallas reguleerib ELTLi artikkel 83. Konventsiooni artikkel 15 ütleb, et

spordivõistlustega manipuleerimine peab selles nimetatud juhtudel olema kriminaalkorras

karistatav ning ELTL artikkel 82 seda ei kata. Konventsiooni kohaselt võib spordivõistlusega

manipuleerimine olla tugevalt seotud rahapesuga ning see valdkond on ELi poolt reguleeritud

ning seotud ELTLi artikliga 83.

Eelnevast tulenevalt on konventsiooni puhul tegu segalepinguga, milles teatud osas on ELil

ja liikmesriikidel jagatud pädevus. Lisaks sätestab ELTLi artikkel 4 lg 3 lojaalse koostöö

põhimõtte, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses

üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Seda põhimõtet tuleb segalepingu

puhul arvesse võtta.

Euroopa Komisjon kaasati konventsiooni väljatöötamise protsessi ning ta osales EL nimel

läbirääkimistel konventsiooni üle. Euroopa Komisjon on konventsiooni heakskiitmiseks

valmistanud ette kaks ELi Nõukogu otsuse eelnõu. Esimene on seotud ELi nõukogu otsuse

eelnõuga10, mis käsitleb ELi nimel spordivõistlusega manipuleerimise vastase Euroopa

Nõukogu konventsiooni allakirjutamist küsimustes, mis ei ole seotud

kriminaalmateriaalõigusega ja õigusalase koostööga kriminaalasjades, ning ELi nõukogu

otsuse eelnõuga11, mis käsitleb ELi nimel spordivõistlusega manipuleerimise vastase Euroopa

Nõukogu konventsiooni allakirjutamist küsimustes, mis on seotud

kriminaalmateriaalõigusega ja õiguslase koostööga kriminaalasjades. Malta pöördus juulis

2014 arvamuse taotluse menetluse raames Euroopa Kohtu poole, kus seadis kahtluse alla

konventsiooni kooskõla aluslepingutega. Paljud liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, esitasid

omapoolsed märkused, mille järel võttis Malta oma taotluse tagasi.

10 2015/0042 (NLE) 11 2015/0043 (NLE)

6

Euroopa Kohus ütles arvamuses A-1/19 (Istanbuli konventsioon), et kui EL Nõukogus on

arutlusel otsus jagatud pädevuses oleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta ELi nimel,

siis ei saa EL Nõukogu selle otsuse vastuvõtmise eeltingimuseks seada common accordi ehk

ühise kokkuleppe saavutamist liikmesriikide vahel. Kohus kinnitas, et kui aluslepingud

näevad ette otsuse vastuvõtmise kvalifitseeritud häälteenamusega, siis ei ole vajalik kõigi

liikmesriikide konsensuse saavutamine. See tähendab, et menetlusõiguslikus vaates saab EL

Nõukogu käesoleval juhul ilmselt teha EL nimel otsuse konventsiooniga ühinemise kohta ka

siis, kui Malta selle poolt ei hääleta. Hetkel otsuseid vastu ei ole võetud.

20.03.2026. a seisuga on konventsioonile kirjutanud alla 28 riiki (sh Euroopa Liidu

liikmesriikidest Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Taani, Eesti, Soome,

Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad,

Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi). Konventsiooni on

ratifitseerinud 15 riiki (sh Euroopa Liidu liikmesriikidest Belgia, Prantsusmaa, Kreeka,

Itaalia, Leedu, Portugal, Hispaania, Rootsi).

6. Korralduse mõjud

Konventsiooni juurde reservatsiooni tegemine toob kaasa mõju riigi välissuhetele.

6.1. Mõju välissuhetele

Reservatsiooni tegemise ning konventsiooni heakskiitmiskirja esitamisega Euroopa Nõukogu

peasekretärile saab riigisisene menetlus konventsiooniga lõpule viidud. Konventsiooni

menetluse riigisisene lõpuleviimine on oluline samm võitluses spordivõistlustega

manipuleerimise vastu ning annab olulise rahvusvahelise signaali, et Eesti tunnustab koos

teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega probleemi olemust ning võitleb ausa

spordi eest. Eestil avaneks võimalus kuuluda konventsiooni rakenduskomiteesse.

Rahvusvaheline spordisektor peab võimalikult paljude riikide konventsiooni heakskiitmist

oluliseks, sest see tagaks võimalikult laialdase konventsiooniga võetud kohustuste täitmise.

Olukorras, kus spordivõistlustega manipuleerimist peavad praegusel hetkel spordile kõige

suuremaks ohuks nii suured rahvusvahelised spordiorganisatsioonid ja muud riigid üle kogu

maailma, on ka Eesti jaoks oluline selle rahvusvahelise mõõtmega probleemi tõkestamises

maksimaalselt osaleda.

7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ning tulud

Pärast korralduse vastuvõtmist Vabariigi Valituse poolt saab Välisministeerium edastada

Euroopa Nõukogule Eesti heakskiitmiskirja, milles kajastub reservatsioon. Eestist saab pärast

heakskiitmiskirja edastamist konventsiooni täieõiguslik osaline ning see toob kaasa kohustuse

osaleda kaks korda aasta konventsiooni rakenduskomitee kohtumistel (lähetuskulud ca 2000

eurot aastas).

Reservatsiooni tegemisega ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele.

8. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile

ja Välisministeeriumile.