| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/1362-1 |
| Registreeritud | 25.03.2026 |
| Sünkroonitud | 26.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Meie: 23.03.2026 nr 7-5.7/26-00612-2
Pöördumise edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud Eesti põllumajandussektori pöördumise vastavalt valitsemisalale. Palume vastuse koopia saata ka Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht
.
Eesti Vabariigi Valitsusele
19. märts 2026
Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole
Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister, lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsuse liikmed
19. märtsil 2026 jõuab Eesti linnade ringteedele sõnum, millele vastamist ei saa enam edasi lükata. Põllumajandussektor teeb ennast nähtavaks – mitte vastandumiseks, vaid selleks, et juhtida tähelepanu küsimusele, mis puudutab kogu riigi tulevikku: kas Eesti suudab ise oma toidu toota ning olla konkurentsivõimeline Euroopa turul?
Tegu on rahumeelse ja koordineeritud aktsiooniga, mis toimub üle Eesti. Traktorid ei tule linnaruumi häirima, vaid meenutama, et toidujulgeolek algab põllult. Eesti elanike jaoks sageli nähtamatu töö muutub nähtavamaks, sest põllumajandus on ristteel, kus tuleb teha strateegilisi otsuseid.
Konkurentsivõime on vähenemas, kuna Eesti tootjad tegutsevad Euroopa ühisturul jätkuvalt ebavõrdsetes tingimustes. Eesti põllumajandustootjate toetused on Euroopa Liidu keskmisest enam kui 20% väiksemad. Investeeringud vähenevad, sest poliitikakeskkond on ebapiisavalt prognoositav. Regulatiivne koormus kasvab, kuid ei loo lisandväärtust. Kõige kriitilisemalt – põllumajandus- ja toidusektori strateegiline tähtsus ei kajastu piisavalt ei riiklikes otsustes ega Euroopa tasandi läbirääkimistes.
Täna on otsustav hetk. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2028–2034) läbirääkimised määravad ära Eesti põllumajanduse konkurentsivõime järgmisteks aastateks. Küsimus ei ole ainult põllumajanduspoliitika toetuste mahus, vaid selles, kas Eesti tagab oma põllumajandus- ja toidutootjatele piisavad ja sihipärased vahendid riigiplaani kaudu.
Eriti oluline on, et põllumajanduse sissetulekulõhe ehk agri-prosperity gap vahendid (546 mln eurot) suunataks täies ulatuses põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tugevdamisse. Et need ei hajutataks laiali mittetootlike tegevuste rahastamiseks, vaid kasutataks strateegiliselt investeeringuteks – toodangu, tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamiseks.
See ei ole põllumajandus- ja toidusektori kitsas huvi. See on Eesti majanduse, regionaalarengu ja julgeoleku küsimus. Ilma konkurentsivõimelise põllumajanduseta ei ole ka tugevat toidutootmist, elujõulisi maapiirkondi ega kriisikindlat riiki.
Sellest lähtudes teeb Eesti põllumajandus- ja toidusektor Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:
● Seada MFF 2028–2034 läbirääkimistel valitsuse prioriteediks eesmärk tagada põllumajandusele piisav rahastus ja õiglane koht ELi eelarves.
● Tagada, et Eesti riigiplaanis suunatakse maksimaalne võimalik eelarve põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime suurendamiseks, mitte ei killustata vahendeid mittetootlike tegevuste rahastamiseks.
● Seejuures suunata põllumajanduse sissetulekulõhe ehk agri-prosperity gap vahendid (546 mln eurot) täies ulatuses tootlikkuse, investeeringute ja lisandväärtuse kasvu toetamiseks põllumajanduses ja toidutööstuses.
● Seista aktiivselt võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus, sh toetuste ühtlustamine ja nõuete proportsionaalsus.
● Luua Vabariigi Valitsuse ning põllumajandus- ja toidusektori vahel püsiv kõrgetasemeline dialoog, mis võimaldab strateegilisi otsuseid kujundada koostöös ja ettevaatavalt.
Eesti põllumajandussektor on valmis olema partner, kes pakub lahendusi, investeerib ja loob väärtust. Kuid selleks on vaja riigipoolseid selgeid poliitilisi valikuid ja strateegilist juhtimist.
19. märtsi aktsioon on esimene signaal.
Kutsume Vabariigi Valitsust tegutsema nüüd.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Kerli Ats Hannes Prits Juhatuse esinaine Juhataja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Põllumeeste ühistu Kevili
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Timo Varblas Janel Jan-Marcus Lohvart
Juhatuse liige Juhatuse esimees Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Noortalunikud MTÜ