Eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile (perioodi 2021-

2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekiri)

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ning

kaasnevad materjalid.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021-2027

rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme

ülebroneeringu ettepanekut ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus

ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

Meie 24.03.2026 nr 1.1-10.1/861-2

2

3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse

meetmete nimekiri”

4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (9. jaanuaril 2025 kinnitatud VV

korralduse nr 15 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri”

võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga

5. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 EL ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel)

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Kaisa Tähe

5307 0942

[email protected]

EELNÕU

10.03.2026

KORRALDUS

2026 nr

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:

1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete

nimekiri“.

2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite

veebilehel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise

korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja

andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on

koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete

nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste

hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme

elluviimise eest vastutavaid asutusi.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 9. jaanuaril 2025. a Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 15 kinnitatud nimekirja asemel. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa

Komisjonile 28. märtsil 2025. a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti

18. septembril 2025. a vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis

lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku

tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist,

kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Arvestades uusi paindlikkusi ja

Eesti julgeolekuvajadusi, esitas Eesti vaheülevaate täienduse ja rakenduskava neljanda

muudatuse Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks 18.12.2025, suunates osa vahendeid

uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse.

Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad

seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“.

Uus meetmete nimekiri sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr

3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi

ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite

talituse nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse

kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuaril 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

3. Eelnõu sisu

3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.

Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja

eelarvemuudatusi neljal põhjusel:

2

3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kolmandast muutmisest

tulenevad muudatusettepanekud: 28. märtsil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega

kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende

rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.

3.1.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 neljandast muutmisest

tulenevad muudatusettepanekud: 5. juunil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega

kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende

rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.

3.1.3 Rakenduskava ülebroneeringuga seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel

kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide

maandamiseks ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava

eelarves vahendeid. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering

ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.

Ülebroneeringu otsused on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja

ühekordsete otsustena meetmete nimekirja muutmise protsessis. Käesoleval 2021-

2027 perioodil kinnitas Vabariigi Valitsus 9. jaanuaril 2025. a korraldusega nr 15

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete

nimekirja kinnitamine“ ülebroneeringu Õiglase Ülemineku Fondi

ettevõtlustoetustele summas 15 miljonit eurot. Seletuskirja punktis 3.2.28 on

esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise

toetamise meetmes summas 15 610 000 eurot. Korterelamute rekonstrueerimise

toetuse nõudlus on märkimisväärselt kõrgem ja ületab oluliselt meetme eelarvelisi

võimalusi. Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500

toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarveta.

Ülebroneeringuga rahastatakse juba läbiviidud taotlusvoorude ootel otsuseid ja

rahastusotsuste kallinemisi. Ülebroneeringud kaetakse rakendamise käigus

tekkivatest jääkidest.

3.1.4 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.

3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata

seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on

heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:

3.2.1 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.1.1, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve

vähendamine 14 772 323 euro võrra ja tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori

investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Lisaks suunatakse vahendeid ümber uude meetmesse

21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele”. Seoses eelarve vähenemisega väheneb

tulemusnäitaja RCR02 sihttase 68 286 475-lt 56 516 444-le.

3.2.2 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti” meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Majanduse ja

ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste

kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades” EL toetuse eelarve

vähendamine 14 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu osa 1 885 742 euroni.

10 000 000 eurot EL osa ja 4 285 714 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunati

meetmesse 21.1.1.4 Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine tulevaste

teaming-projektide rahastamiseks. Meetmete nimekirjas suureneb ümbertõstest

meetme 21.1.1.4 EL toetuse eelarve 51 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu

osa 18 999 750 euroni.

3

3.2.3 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, EL toetuse eelarvet

vähendatakse 127 188 571 euroni ja omafinantseeringut 26 755 444 euroni.

Vähendamine tuleneb sektoritevaheliseks mobiilsuseks antava toetuse EL osa

vähenemisest 4 900 000 euro võrra ja sellega kaasneva omafinantseeringu

vähenemisest 2 100 000 euro võrra. Eelarve vähendamise tulemusena madaldatakse

väljundnäitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides osalejate arv“ 2029.aasta sihttaset 950-

lt 800-le.

Lisaks kustutatakse sekkumine Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate

tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE

fookusvaldkondades. Sellele kavandatud EL-toetuse eelarvest suunatakse

10 000 000 eurot 05.06.2025 VV kabineti otsuse alusel uue lisandunud erieesmärgi

Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale

kahesuguse kasutusega võimed tegevuste elluviimiseks meetmest 21.1.6.2.

3.2.4 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.1.3, mille rakendusasutus on RK, väljundnäitaja ja

tulemusnäitaja sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“

meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise

„Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad

avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise

eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. Väljundnäitaja PSO01 „Toetust saanud

innovatiivsed projektid“ väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 „Uued,

kasutusele võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks“

väheneb 22-lt 14-le. Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis

väheneb näitaja sihttase. Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi

projekte, mille tehnilise valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida

meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist

aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti kogukuluks pärast kolme aastat

(inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000 eurot, millele lisanduvad

arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud.

3.2.5 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ uue meetme 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele” lisamine, mille

rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus on RTK. Uuele meetmele lisatakse

väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)” ja RCO03 „Rahastamisvahenditest toetatavad

ettevõtjad“ 2029. a sihttasemega 12 ettevõtjat ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd,

kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029. a sihttasemega 5 ettevõtjat.

Muudatus on seotud rakenduskavasse rahastamisvahendite pakkumise lisamisega.

Meetme eelarve suureneb 10 000 000 euro võrra.

3.2.6 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja PSO04

„Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ sihttaseme suurendamine

90-lt 150-le. Ühte PSO04 sekkumist viiakse ellu kahe toetuse abil: ettevõtja

digitaliseerimise teekaardi toetus ja turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetus. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse sihttaseme

arvestamisel on lähtutud näitajasse panustavatele projektidele kavandatud toetuse

kogusummast ning projekti maksumusest. 2029. a valmivad 50 uut või uuendatud

4

digiteenust, -toodet ja -protsessi. Turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetusega panustatakse 2029. a sihttaseme täitmisesse maksimaalselt 100

ühikuga. Kokku mõlema toetuse peale 150.

3.2.7 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Meetme eelarvet vähendatakse 13 816 889 eurot (10

000 000 eurot vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist

ja 3 816 889 eurot valdkondlike digipöörete toetusskeemist).

3.2.8 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja PSO04

„Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ ja tulemusnäitaja RCR11

„Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“

sihttaseme suurendamine. Väljundnäitaja PSO04 sihttaset suurendatakse 90-lt 150-

le, kuna elluviijate hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või

uuendada rohkem teenuseid, kui esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents

turul on viimasel paaril aastal töötunni hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11

suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate hinnangud uute ja uuendatud

avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu osas on oluliselt

optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud ette näha

mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne

raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised

jms).

3.2.9 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.3.1, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine.

Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise

tegevustesse ning rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja

valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist.

3.2.10 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.3.1 mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR17

„Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ sihttaseme tõstmine 275-lt 325-le.

Muudatus on seotud meetme sees sekkumiste eelarvete muutmisega, mille

tulemusel suunatakse VKEde arenguprogrammi sekkumise eelarvest 5 mln eurot

ümber starditoetusesse. Näitajasse panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam

kui kahekordistatakse.

3.2.11 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Sekkumiskoodide eelarvete

muutmine poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“, meetmetes 21.1.3.1, 21.1.3.2 ja

21.1.3.3. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti

koodidele vastavaid toetussummasid. Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus

agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud, mis mõjutavad ka regionaalseid

meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu-Eestis. Piirialade vajaduste lahendamiseks

kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette aruande koostamise

idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme

eelarve vähenemise tõttu. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri

valdkondadeülese arendamise, koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi summad vähenevad VKEde arenguprogrammi

eelarvest.

5

3.2.12 Rakendamisel ilmnenud muudatusvajadus. Väljundnäitaja VVV43 „Toetatud

rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ 2029. aasta sihttaset suurendatakse

111-lt 140-le. Muudatus on seotud sekkumise sisese eelarve muutmisega, mille

raames vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvet 3 mln euro võrra sama

sekkumise teise tegevuse (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus)

eelarve kasuks, suunates lisavahendid seeläbi avatud taotlemisesse. Käskkirjaliste

tegevuste näitajate sihttasemete mõningast vähenemist kompenseerivad sama

meetme teiste toetusskeemide prognoositust suuremad saavutustasemed

rahastamisperioodi lõpuks. Muudatuse oodatavaks mõjuks on suurem hulk

väliskülastajaid Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sündmustel, mis panustab Eesti

turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkidesse.

3.2.13 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.3.2 mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitajate RCO01

„Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ 2029

sihttasemete vähendamine 1000-lt 960-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel

on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 295-lt 287-le.

Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise

tegevustesse.

3.2.14 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam

Eesti“ meetme 21.1.3.3 mille rakendusasutus on REM, väljundnäitajate RCO01

„Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2029

sihttasemete vähendamine 135-lt 118-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel

on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 95-lt 83-le.

Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise

tegevustesse.

3.2.15 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.4.1, mille rakendusasutus on REM, tulemusnäitaja RCR98

„VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku

ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks“ sihttaseme vähendamine

23 700-lt 9480-le. Risk „tegelik turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev

ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või omafinantseeringu osakaalu

mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKEdele suunatud koolitusprogrammides

osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks. 2024. aasta 10 kuu

andmete põhjal maakondlike arenduskeskuste (MAK) koolitustel osalejatest on

80% mikroettevõtted. Ühest ettevõttes osaleb keskmiselt 1.2 töötajat.

Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud

planeerida osalema koolitustel 9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt

tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate

võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi.

3.2.16 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.4.3, mille rakendusasutus on RK, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest suunatakse vahendid

ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse ning vähendatakse EL erieesmärgi

(a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste

arendamine meetme 21.1.4.3 „Avaliku teenistuse tippjuhtide

innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelarvet 196

800 euro võrra.

3.2.17 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest suunatakse vahendid

6

ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000

eurot.

3.2.18 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, näitajate muutmine.

Tulemusnäitaja PSR07 „5G levialaga kaetud transpordikoridorid“ kustutatakse ja

asendatakse tulemusnäitajaga PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori

valgetel aladel“ sihttasemega 160. Väljundnäitaja PSO06 „Rajatud 5G mastid“

sihttase väheneb 125-lt 40-le. Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise

otsusest ei ole võimalik saavutada algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva

eelarvega, on rajada sidemaste koridoril olevatesse valgetesse aladesse ja luua

seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks, mille

tulemusnäitajaks sobib paremini PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv

transpordikoridori valgetel aladel“.

3.2.19 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam

Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja RCO41

„Lisandunud eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“

sihttaseme vähendamine 14 500-lt 9 600-le. Väljundnäitaja RCO42 „Lisandunud

ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme

vähendamine 500-lt 400-le. Tulemusnäitaja RCR53 „Eluruumid, kus on tellitud

lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 4 800-

lt 1 900-le. Tulemusnäitaja RCR54 „Ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse

väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 200-lt 160-le. Algsed

väljundnäitajate sihtasemete arvutused põhinesid eeldusel, et toetus ühe aadressi

ühendamiseks on maksimaalselt 3000 eurot. Hinnakasv olnud arvatust kiirem ning

toetusmeetme väljatöötamise konsultatsioonidel on sideettevõtjate tagasiside põhjal

otsustatud tõsta maksimaalset toetust ühele aadressile 4500 euroni. Algseid

tulemusnäitajaid on vähendatud proportsionaalselt väljundnäitajatega võttes aluseks

senised keskmised lairibaühenduse tellijate osakaalud nendest, kellele on rajatud

juurdepääs lairibaühendusele.

3.2.20 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam

Eesti” alla uue meetme 21.1.6.1 lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja

rakendusüksus EIS. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid

ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii)

tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale

kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine “Kaitsetööstuse ettevõtte

tootearenduse toetus”. Väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest:

mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” lisamine sihttasemega

25. Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on peamiselt

seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine koos sihttasemega 25. Väljundnäitaja

RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine koos sihttasemega 25.

Tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori

toetust” lisamine koos sihttasemega 19 674 667 eurot. Tulemusnäitaja RCR25

“VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine koos sihttasemega

20. Uue sekkumise EL toetuse eelarve on 23 800 000 eurot.

3.2.21 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam

Eesti” alla lisatakse uus erieesmärk (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine

kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed. Selle

alla kuulub meede 21.1.6.2 ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine, mille rakendusasutus on HTM ja

rakendusüksus on RTK. Meetmest toetatakse projekte kaitsetehnoloogia

7

testimisvõimekuse loomiseks ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse

arendamiseks. Meetme EL toetuse eelarve on 14 900 000 eurot.

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise väljundnäitaja on PSO47 „Teadus- ja

arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate

testimise võimekus“ (mõõtühik: arv; sihttase 2); tulemusnäitaja on PSR47

„Kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused“, (mõõtühik: arv; sihttase

12). Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamise väljundnäitaja on PSO48

„Kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted,

teenused ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 5); tulemusnäitaja on PSR46

„Kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 3).

3.2.22 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam

Eesti” alla uue meetme 21.1.6.3 lisamine, mille rakendusasutus on KAM ja

rakendusüksus on RTK. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue

erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks,

seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine

“Kaitsetööstuspargi baastaristu”. Lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad

ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)”

sihttasemega 5, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“

sihttasemega 5 ettevõtjat ja väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete

arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” sihttasemega 5.

Tulemusnäitaja RCR01 „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue

sekkumise juurde koos sihttasemega 200 töökohta. Sekkumise EL toetuse eelarve

on 52 000 000 eurot.

3.2.23 Rakenduskava muudatustest nr 3 ja nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk

“Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate ja

nende sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega

eluruumid“ uueks sihtväärtuseks on 14 000 eluruumi ja vahe-eesmärgiks 460

eluruumi. Väljundnäitaja sihtväärtust ja vahe-eesmärki on vaja muuta, sest algsed

eeldused osutusid ekslikuks rekonstrueerimise keskmise hinnataseme osas. Ehituse

hinnad on oluliselt kallinenud võrreldes 2021-2027 perioodi planeerimise faasis

sätestatud näitajate sihtväärtustega. Algselt eeldatud 350 000 euro asemel on 2023

aastal läbi viidud taotlusvooru andmetele tuginedes ühe korterelamu

rekonstrueerimise keskmine toetus 540 000 eurot, järgnevates voorudes võib

eeldada kallinemise kasvu. Uute näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on kasutatud

2023 aasta korraldatud taotlusvooru toetatud projektide andmestikku 157

korterelamu kohta. Seoses rekonstrueeritavate eluruumide arvu muutumisega on

vajalik muuta ka tulemusnäitajate alg- ja sihttasemeid. Lisaks eemaldatakse

tulemusnäitajate alg- ja sihttasemetest korterelamute osalise rekonstrueerimisega

seotud väärtused, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust kasutatakse

terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi (kuludega

sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade

tingimustes. Uus algtase tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane tarbimine“

jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihttase 130 000 MW/aastas. RCR29

„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ uus algtase on 39 000 tonni CO2

ekv/a ja uus sihttase on 31 000 tonni CO2 ekv/a. Sarnaselt uutele väljundnäitajate

sihttasemetele on uute tulemusnäitajate baasväärtuste ja sihtväärtuste arvutamisel

aluseks võetud 2023 a. toimunud taotlusvooru andmestik 157 toetatud korterelamu

kohta ning nende projektide keskmine tulemusnäitajate baasväärtus ja eelduslik

sihtväärtus. Vastu on võetud ostus minna näitajate osas üle tegelike tulemuste

8

raporteerimiselt arvestuslike tulemuste raporteerimisele. Uued näitajate

sihtväärtuste arvutuste juures on seda arvestatud. Korterelamute rekonstrueerimise

juures võetakse kasutusele FNLC skeem, mis põhineb samuti arvestuslike tulemuste

raporteerimisel. Arvestuslikule raporteerimisele üleminek viib rakenduskavas ja

FNLC skeemis kasutusel olevad näitajate andmed sarnastele metoodilisetele

alustele.

3.2.24 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem

Eesti“ meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, senise rakenduskava

väljundnäitaja PSO07 „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“

muutmine meetmete nimekirja tasandi näitajaks koodiga VVV49. Väljundnäitaja

sihttaset vähendatakse 1200-lt 81 peale. Sihttaseme vähendamine on vajalik, kuna

algselt oli väljundnäitajat planeeritud kasutada korterelamute osalise

rekonstrueerimise puhul, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust sekkumises

kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi

(kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade

tingimustes. Näitajat VVV49 kasutatakse seega vaid kaugküttega liitumise

toetamise projektide või küttesüsteemi asendamine taastuvenergiat kasutava

kütteseadmega toetamise projektide juures.

3.2.25 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO58

„Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttaseme tõstmine 10-lt 40-le.

Investeeringute kavade kinnitamise ja avatud taotlusvooru läbiviimise järgselt on

selgunud, et tulemusnäitaja sihttaset on vaja tõsta. Tallinn, Tartu ja Pärnu on

otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile

määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud

prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58

täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks.

Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel

eeldame oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas

mahus jalgrattataristu rajamist.

3.2.26 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem

Eesti“ meetmele 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuse lisamine.

Muudatusega lisatakse olemasoleva rakendusüksuse EIS kõrvale rakendusüksuseks

ka RTK. Meedet viiakse ellu kuludega sidumata rahastamise (FNLC) vormis,

vajalik on rollide täpsustamine: RTK ülesanded:

- Kontrollib, et kavandatav sekkumine vastab õigusaktidele, programmile ja

toetuse tingimustele.

- Kontrollib tingimuste täitmist ning vahe- ja lõpptulemuste saavutamist.

- Teeb toetuse väljamakse EIS-ile FNLC vormis (samadel tingimustel nagu

Euroopa Komisjon liikmesriigile).

EIS ülesanded:

- Vastutab FNLC skeemis tulemuste saavutamise ja tingimuste täitmise eest ning

esitab RTK-le maksetaotlusi rakenduskava lisa 2-s kokkulepitu alusel.

- Töötab koos ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused.

- Korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise.

- Hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid.

- Jälgib meetme rakendamist, sh menetleb toetuse saajate aruandeid ning tagab

näitajate õigsuse.

- Teeb projektide kohapealseid kontrolle.

9

- Menetleb maksetaotlusi ning hüvitab lõplikele toetusesaajatele (nt

korteriühistutele) kulud tegelike kulude alusel.

Meetme rakendamise tehnilised muudatused ja RTK ning EISi vaheline

tööülesannete jaotus viiakse ellu pärast RTK poolt ette valmistatava õigusraamistiku

muudatuse jõustumist, milles tuuakse välja mõlema asutuse ülesanded ja millega

tagatakse tehnilise abi vahendite jätkuv eraldamine EISle.

3.2.27 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem

Eesti“ meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4 ja 21.2.1.6, mille rakendusasutus on KLIM,

eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumises

21.2.1.4 "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamine" väheneb EL toetus 13 748 626 eurot; sekkumises

21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fond” väheneb EL toetus 20 000 000 eurot;

sekkumises 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ väheneb EL

toetus 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud

FNLC skeemis).

3.2.28 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem

Eesti“ meetme 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetuse

eelarve suureneb ülebroneeringu võtmise tõttu 15 610 000 euro võrra. Meetme

rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust,

mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarve mahu avamiseta.

3.2.29 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.1.6 Elamuinvesteeringute fond, mille rakendusasutus on KLIM,

näitaja VVV32 „Rahastamisvahendist toetatavad elamud“ sihtväärtust aastaks 2029

vähendatakse 100 pealt 56 peale. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise

otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse

meetmest 20 000 000 euro ulatuses, mis ei võimalda enam Vabariigi Valitsuse

tasandi näitajat VVV32 varem prognoositud mahus täita.

3.2.30 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.2.1, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Biometaani

kasutuselevõtu soodustamine“ eelarve vähendamine ja näitajate sihttasemete

muutmine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 valitsuskabineti nõupidamise

otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ EL toetuse eelarve väheneb

5 mln euro võrra, väljundnäitaja PSO45 „Biometaani sisestuspunktid“ sihttase

väheneb 3-lt 1-le ja tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud biometaan“

sihttase väheneb 100GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Vähendatud eelarve

tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, mille tootlus on

hinnanguliselt 30–35 GWh/aastas.

3.2.31 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.1.4, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja PSO08

sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 valitsuskabineti

nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Väljundnäitaja PSO08 “Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029

aasta sihttaset vähendatakse 2350-lt 1350-le.

3.2.32 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetmete 21.2.3.1, 21.2.3.2 ja 21.2.3.5, mille rakendusasutus on KLIM,

eelarvete vähenemine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

10

3.2.33 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse

eelarveks kujuneb kokku 75 640 772 eurot. Seoses eelarve muutmisega

vähendatakse ka meetme 21.2.4.1 väljundnäitaja RCO107 „Investeeringud jäätmete

liigiti kogumise rajatistesse“ sihttase 16 550 816 euro võrra. Senise 51 504 662 euro

asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot.

3.2.34 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Samas suurendatakse meetme 21.2.5.1 väljundnäitaja

RCO58 „Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ 2029. a sihttaset 10-lt

kilomeetrilt 40-le kilomeetrile. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada

prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve

ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud algselt prognoositust

rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58 täitmisse. Lisaks,

algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud investeeringute

kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt

madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus

jalgrattataristu rajamist.

3.2.35 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum

Eesti“ meetmete 21.3.1.1 ja 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete

vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.36 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum

Eesti“ meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate vahe- ja

sihttasemete muutmine. Seoses projekti „Tallinn-Pärnu-Ikla ja Libatse-Nurme

teelõigu rekonstrueerimine“ suunamisega erieesmärgi "(i) kliimamuutustele

vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine"

alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale

kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning

tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ vahe-eesmärgi vähendamine 19-lt 16-le ja

sihttaseme vähendamine 41-lt 17-le. Tulemusnäitaja RCR56 „Täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttaseme vähendamine 17 524-lt 7 680-le.

Tulemusnäitaja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“

algtaseme vähendamine 1,2-lt 0,49-le ja sihttaseme vähendamine 0,84-lt 0,34-le.

3.2.37 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum

Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO49

„Rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T“ sihttaseme

vähendamine 105 kilomeetrilt 82 kilomeetrile. Sihttaseme vähendamine on seotud

Tallinn-Lelle raudteeprojekti viimisega Taaste- ja vastupidavusrahastusse, mille

tõttu eemaldatakse rakenduskavast kõik vastava projektiga seonduv (investeeringu

kirjeldus, panus näitaja RCO49 sihttasemesse).

3.2.38 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum

Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO53

„Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ kustutamine. Näitajat

kohaldatakse projektis „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja

kohalikud peatused“, mis suunatakse erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava,

11

intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine alt uude

eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse

kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning

tsiviilvalmisoleku suurendamine.

3.2.39 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum

Eesti“ meetme 21.3.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meede.

3.2.40 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum

Eesti” meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM ja rakendusüksus on RTK

uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse

vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii)

kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse

sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede

ehitus ja rekonstrueerimine)”. Meetme 21.3.3.1 eelarve on 275 533 603 eurot.

Lisatakse väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus

– TEN-T“ sihttasemega 35 km, väljundnäitaja RCO53 „Uued või ajakohastatud

raudteejaamad ja peatused“ sihttasemega 13 jaama ja peatust ning väljundnäitaja

RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 6

projekti. Meetme tulemusnäitajad on RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev

ajasääst“ sihttasemega 17 524 ja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud

maanteelõikudel“ algtasemega 0,4 ja sihttasemega 0,15 hukkunut/aastas.

3.2.41 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum

Eesti” meetme 21.3.3.2, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK

uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse

vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii)

kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse

sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad

investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)”. Lisatakse

väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“

sihttasemega 1 projekt. Sekkumise EL toetusmaht on 19 650 000 eurot.

3.2.42 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja PSO18

“Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv” sihttaseme muutmine 3953lt

524le ning tulemusnäitaja PSR18 “Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade

kasutajate arv” muutmine 3162lt 557le. Sihttasemete arvutamisel tugineti perioodi

2014-2020 kogemusel, kus näitajasse panustas kõige suurema mahuliselt elukohtade

kohandamine. Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja

töötamise käigus on selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi

elukohtade lugemisega. Seega panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste

reorganiseerimise projektid ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise

projektid, mis on oma eelarvelt palju mahukamad ja sihttasemed vähenevad

oluliselt.

3.2.43 09.09.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme

21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, meetmete nimekirja väljundnäitaja

lisamine VVV48 “Toetust saanud projektide arv” sihttasemega 48

“Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine” tegevustele.

3.2.44 24.07.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme

21.4.1.2, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja VVV37 „Arendatud

taristud” sihttaseme muutmine 11lt 7le. Näitaja metoodika koostamisel on ette

12

nähtud võimalus asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise

toetamisel rajada või rekonstrueerida kaheksas asukohas kuuekohalistest üksusest

koosnev taristu. Tingimuste koostamise käigus otsustati suurendada suure

abivajaduse ja kompleksprobleemidega laste peremajade eelarvet ja selle võrra

vähendada asendushoolduse peremajade avatud taotlusvooru eelarvet. Seega

vähendame sihttaset nelja võrra.

3.2.45 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.2.1 TATi „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja

aktiivsena vananemise toetamine“, mille rakendusasutus on SOM, EL toetuse

eelarve vähendamine 2 538 739 euro võrra ja riikliku kaasfinantseeringu

vähendamine 1 031 867,26 euro võrra, jättes alles riikliku kaasfinantseeringu

56 163,74 eurot juba tehtud kulude katteks. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti

nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse ja vabanev riiklik kaasfinantseering riigieelarve positsiooni

parandamiseks. Meede lõpetatakse, kuna ümber tõstetakse kogu eelarve ning

väljundnäitaja VVV38 kustutatakse nimekirjast.

3.2.46 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.2.3, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Väheneb tööturu struktuursete probleemide

lahendamise sekkumise eelarve.

3.2.47 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.3.1, mille rakendusasutus on MKM ja meetmete 21.4.3.2 ja

21.4.3.4, mille rakendusasutus on SOM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025

VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Sotsiaalministeerium vähendab „Terviseriskide ennetamise ja

vähendamise TATi EL toetuse eelarvet 2 mln ja Pikaajalise ajutise töövõimetusega

inimestele toetussüsteemi loomise TATi EL toetuse eelarvet 3 mln euro võrra.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab tööturuteenuste eelarvet.

3.2.48 11.07.25 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.4.2,

mille rakendusasutus on HTM, uue väljundnäitaja lisamine, milleks on VVV47

“Tegevustes osalenud noorte arv”, mõõtühikuks on osalejate arv ning sihtväärtuseks

aastaks 2029 on 10 000. Väljundnäitaja lisatakse sekkumisele “Õppurite õpivalikute

suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” seoses

uue toetuse andmise tingimuste määruse “Noorte valikute suunamine inseneeria

ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades” (kinnitatud 16.10.2025)

väljatöötamisega.

3.2.49 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetmete 21.4.4.2, 21.4.6.1, 21.4.6.2, 21.4.8.1 ja 21.4.8.2, mille

rakendusasutus on HTM, eelarveid vähendatakse. Uued eelarved: meede 21.4.4.2,

EL toetus 82 627 023 eurot, riiklik kaasfinantseering 35 698 812 eurot; meede

21.4.6.1, EL toetus 57 956 453, riiklik kaasfinantseering 25 388 687 eurot; meede

21.4.6.2, EL toetus 12 300 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 5 271 429 eurot;

meede 21.4.8.1, EL toetus 65 590 518 eurot, riiklik kaasfinantseering 15 595 540,

omafinantseering 12 685 201 eurot; meede 21.4.8.2, EL toetus 4 500 000 eurot,

riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest

suunatakse nende meetmete EL toetuse vähenenud eelarved ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse.

3.2.50 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, tulemusnäitaja PSR28

13

„Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni“

mõõtühiku muutmine protsendiks Euroopa Komisjoni soovil.

3.2.51 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitajate PSO31,

PSO32 ja PSO33 sihttasemete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti

otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse,

mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute mitteformaalõppes

osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus) ja ühes sellega rakenduskava

väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv“ sihttaset 61

923-lt 55 731-le, PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv

sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le ja PSO33 „Täiskasvanute

tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le.

3.2.52 20.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetme

21.4.7.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise 21.4.7.21 “Teenused

riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine” väljundnäitaja

VVV11 sihttaseme tõstmine 2940-lt 7000-ni. Seoses haridus- ja teadusministri

käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele

tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks” muutmisega tõstetakse YAM

tegevussuuna väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttaset 1440-lt 5500-ni,

millega seoses tõuseb samavõrra ka meetmete nimekirja näitaja sihttase. Sihttase

suureneb tänu YAM ennetusprogrammi tegevussuuna laiendamisele ja eelarve

suurendamisele vabade vahendite arvelt.

3.2.53 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja PSO36

„Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv” sihttaseme

tõstmine 6 200-lt 10 866-le ning tulemusnäitaja PSR30 „Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv” sihttaseme tõstmine 4 960-lt 8 693-le.

Antud näitajate sihttasemete arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–

2020 sarnaste tegevuste kogemusele, kuid käesoleval SF perioodil on osalejate huvi

ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab

oluliselt muutunud sisserände olukord (Venemaa Föderatsiooni sõjalisest

agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eesti keelsele õppele

üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu

mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu

tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge.

3.2.54 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja VVV16

„Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaseme vähendamine 950-le.

Sihttaseme vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses

Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime

suurendamiseks.

3.2.55 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem

Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM; meetme 21.4.7.8, mille

rakendusasutus on JDM; meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.2 ja 21.4.9.3, mille

rakendusasutus on SOM, eelarvete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti

otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh kohanemise meetme eelarvet,

Sotsiaalministeerium vähendab eelarvet lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks

plaanitud vooru võrra (EL toetus 8 558 558 eurot), Kogukonna juhitud kohaliku

14

arengu TATi eelarvet ühikuhinna ülejäägi (EL toetus 3165 eurot) võrra ja

Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamise ja arendamise TATi

499 538 euro (EL toetus) võrra. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet

erieesmärgis (h).

3.2.56 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele

lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve

vähendamine 12 582 095 euro võrra. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti

nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse.

3.2.57 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele

lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, näitajate

sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme

suurendamine 160-lt 1 010-le. 2029. aasta sihtväärtus oli alaprognoositud tulenevalt

puudulikust infost ettevõtjate huvi osas osaleda projektides. Väljundnäitaja RC004

„Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 150-lt 1 000-le.

Mitterahalist toetust saavate ettevõtjate arv esimese vooru andmete alusel ületas

kordades prognoositu. Tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis

täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine 9 300 000-lt 5 000 000-

le. 1. vooru projektide tulemusena on ettevõtjate panus märgatavalt väiksem, vaid

27% sihttasemest. Kuna majanduskeskkond on halvenenud võrreldes 1. vooru

väljakuulutamise ajaga, siis ei ole põhjust eeldada, et ettevõtjate panus teises voorus

on suurem. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega

teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“

sihttaseme vähendamine 44-lt 9-le. Risk "kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla

huvi ja ressursse teenusvõrgustike uuendamise analüüsimiseks, disainimiseks ja

rakendamiseks" realiseerus. Esimeses voorus esitati kokku 41 projekti, millest vaid

5 panustavad tulemusnäitajasse PSR38. Teine voor avati 2024 a. lõpus neile 10-le

maakonnale, kes ei kasutanud maakonnale eraldatud toetussummat ära. Ka teises

lisavoorus ei panustanud suurem hulk projekte PSR38-sse. Tulemusnäitaja PSR37

„Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ sihttaseme

suurendamine 254-lt 644-le. Risk „võib tulla eeldatust rohkem projektidest kasu

saavaid organisatsioone“ realiseerus. Teises taotlusvoorus on oodata sama palju

projekte, kui esimeses. Seetõttu on vajalik rakenduskavas sihttaset korrigeerida.

2024. a oktoobri seisuga toetust saanud projektide põhjal oli kolmekordne üle

täituvus.

3.2.58 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise

„Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist“ eemaldamine rakenduskavast ja sellega

seoses eelarve vähendamine 5 000 000 euro võrra (sekkumise eelarve jääb 0).

Sekkumist ei ole võimalik ellu viia, sest kohalikud soojatootjad on otsustanud

hankeprotsessis mitte osaleda. Vabanenud vahendid suunati meetmesse 21.6.1.1

„Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“. Kuna sekkumist ei ole

võimalik ellu viia, kustutatakse ka väljundnäitaja RCO22 „Lisandunud võimsus

taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ ning

tulemusnäitaja RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“.

3.2.59 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine.

Sekkumise 21.6.1.5 „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja

protsessiarenduse toetamine“ ÕÜFi eelarvet vähendatakse 82 619 euro võrra ja

suunatakse jäägina sekkumise 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

15

(sh tööstus)“ eelarvesse, mis võimaldab täiendavat projekti rahastada. Muudatus on

tingitud asjaolust, et meetme 21.6.1.5 all on projektid rahastatud ja meetme eelarve

jääki pole täiendavalt meetme siseselt kuhugi suunata, samas, kui meetmes 21.6.1.1

on rahastamiskõlblikuks hinnatud kaks projekti, mis ootavad vabasid vahendeid

rahastamisotsuse tegemiseks.

3.2.60 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.4, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja RCO15

„Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ sihttaseme suurendamine 40-lt 85-le.

Rahastatud projektide sihttase on kokku 93 ettevõtjat (Narva tööstusinkubaator: 15,

Jõhvi loometööstusinkubaator: 44, Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator: 34).

Arvestades, et projekteerimise käigus võivad mahud muutuda, on riskide

maandamiseks tehtud ettepanek seada uus sihttase, milleks on 85.

3.2.61 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.1, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02

„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme

suurendamine. 14.11.24 seisuga on rahastatud projektide sihtmäär 247 381 997

eurot ja tegelik saavutusmäär 28 313 980 eurot. Ületamine tuleb asjaolust, et mõnes

projektis on tegemisel väga suured erainvesteeringud. Tulemusnäitaja RCR02 uus

sihttase on 340 000 000.

3.2.62 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve suurenemine

1 507 860 euro võrra. Täiendavad vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa

VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”.

3.2.63 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine

1 055 502 euro võrra ja väljundnäitaja PSO43 „Osaluskordade arv“ sihttaseme

vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja

seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga

ning vahendite suunamisega meetme 21.6.1.5 sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde

investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”.

3.2.64 20.10.2025 määruse muudatusega seotud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02

„erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ lisamine

sekkumise „Ida-Virumaa VKE-de investeeringute, toote- ja protsessiarenduse

toetamine” juurde. Näitaja on sekkumises asjakohane ning on juba kasutusele

võetud 2. taotlusvoorus esitatud projektidele.

3.2.65 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus KLIM, eelarvete

muutmine. Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.8 sisulisest muudatusest suunatakse

meetmest 1,8 mln eurot meetmesse 21.6.1.14 (jääkreostusobjektide puhastamine).

Antud sekkumises saab koheselt ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL

toetus 1,8 miljonit eurot). Meetme 21.6.1.8 eelarve jäägi kasutus selgub vastavalt

Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele, mis tehakse kevadel. Otsused

sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase ülemineku fondist.

3.2.66 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane

üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus KLIM, väljundnäitajate RCO34

ja VVV45 ning tulemusnäitaja RCR01 eemaldamine. Näitajad on seotud

sekkumisega „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“, mille eesmärgiks oli

selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud jäätmekäitlusalased vajadused ja

potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada jäätmekäitlusalast

16

võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-Virumaa

piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a. juunis

valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim

vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks.

Samast uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-

arendustegevust, mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul

võimalik. Olmejäätmete käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru

maakond oluliselt teistest Eesti piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete

ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda investeeringutoetusi teistest

meetmetest.

3.2.67 22.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme

21.6.1.11, mille rakendusasutus on REM, väljundnäitaja VVV29 ja tulemusnäitaja

VVT05 muutmine. Väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“

sihttaseme suurendamine 200-lt 400-le. Projektides on osalenud prognoositust

rohkem unikaalseid organisatsioone. 31.12.2025.a seisuga lõpetatud projektide

näitaja saavutustase on 345 organisatsiooni ning veel lõpetamata projektide arvelt

võib prognoosida arvu suurenemist. Uue sihttaseme seadmisel on arvestatud, et

näitaja metoodika kohaselt loetakse unikaalseid organisatsioone ning piirkonna

toetuse saajad hakkavad edaspidi järjest rohkem korduma. Tulemusnäitaja VVT05

„Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ sihttaseme

suurendamine 1 900 000-lt 3 500 000-le. Toetust on saanud eeldatust rohkem

suurema omafinantseeringuga investeeringuprojekte. 31.12.2025.a seisuga on

rahastatud tegelik saavutusmäär 1 707 621 eurot, kuid toetatud projektide

prognoositav saavutusmäär ületab tulemusnäitaja sihttaset. Mitmed

suuremahulisemad investeeringuprojektid lõpevad ning nende panus

tulemusnäitajasse kajastub 2026. aastal, sihttaseme 3 500 000 euro saavutamine saab

kõigi eelduste kohaselt tagatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele

Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).

5. Eelnõu mõju

Korraldusega kinnitatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+,

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond)

kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad

tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning

fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning

riigieelarves.

6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369

miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering +

omafinantseering). Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF

projektidele juba varasemalt, Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024.

17

Käesolevas meetmete nimekirja muudatuses on esitatud ettepanek võtta kasutusele

ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise meetmes summas 15 610 000 eurot.

Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse

vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,

erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks

kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta

riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

Kultuuriministeeriumile.

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu

seletuskirja lisa 2

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud,

mittearvestamise põhjus

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud

Haridus- ja Teadusministeerium Mitte kooskõlastatud

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) ei saa

nõustuda eelnõus toodud lahendusega, mille kohaselt on

kaitsevõimekuse meetme (KAISA) rakendusüksuseks

määratud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

Selline lahendus ei vasta HTMi eelistusele, mis on

edastatud Rahandusministeeriumile enne eelnõu

kooskõlastusringi algatamist. Mõlemale poolele

vastuvõetavat kokkulepet ei ole selles küsimuses

saavutatud.

HTM on tutvunud RTK esitatud seisukohtade ja

vastuväidetega, samuti on HTMile teada Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) vastused RTK

esitatud etteheidetele. Nende seisukohtadega tutvumise

järel ei ole HTM valmis oma valikut muutma.

HTMi hinnangul tuleneb erimeelsus eelkõige erinevast

lähtepunktist meetme rakendamisele. RTK on oma

seisukohtades keskendunud EL fondide haldamise ja

kontrollisüsteemi riskidele. HTM lähtub oma valikus aga

Mittearvestatud

KAISA meetme rakendusüksuseks on põhjendatud määrata

RTK, kaasates EISi meetme sisulisse elluviimisse.

HTM on seisukohal, et erimeelsus tuleneb peamiselt RTK

keskendumisest EL fondide haldamise ja kontrollisüsteemi

riskidele ning HTMi fookusest teadus- ja

innovatsioonipoliitika eesmärkidele. Selline vastandus ei ole

Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud. KAISA

meede on EL vahenditest rahastatav meede ning selle

rakendamine peab igal juhul vastama kehtivale EL

õigusraamistikule, sh riigiabi, auditi, kontrolljälje ja

finantsjuhtimise nõuetele. Need ei ole teisejärgulised

tehnilised küsimused, vaid meetme õiguspärase ja

jätkusuutliku elluviimise eeltingimus (riskide alahindamine

võib viia finantskorrektsioonideni). Kui sisupoliitika

elluviimise kõrval ei ole rakendamise tehniliste reeglite

täitmine vajalikus ulatuses ja täpsusega tagatud, siis võivad

sellega riigile kaasneda märkimisväärsed rahalised riskid

(toetusmaksete peatamine kõigi EISi poolt rakendatud

meetmete kulude katmiseks).

2

teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidest ning

teadmussiirde meetmete toimimise loogikast. HTMi

hinnangul on selliste tegevuste tulemusliku elluviimise

seisukohalt kriitiliselt oluline, et vastutus riskide

juhtimise ja tulemuste saavutamise eest oleks võimalikult

suures ulatuses koondatud ühte asutusse. Samuti peab

HTM oluliseks, et meetme rakendusüksusel oleks lisaks

haldusvõimekusele olemas ka strateegiline ja sisuline

kompetents teadmussiirde ja innovatsiooni valdkonnas.

Nende rollide lahutamisel on oht, et tegevused viiakse

küll ellu ja vahendid kasutatakse ära, kuid nende sisuline

mõju võib jääda piiratuks.

HTMi hinnangul on EISil selline kahene võimekus

olemas, samuti on asutuse uus juhtkond kinnitanud

valmisolekut kontrollisüsteemide ülevaatamiseks ja

edasiarendamiseks viisil, mis toetab

innovatsioonimeetmete eesmärgipärast ja mõjusat

rakendamist. Lisaks on EISil keskne roll teadmussiirde ja

innovatsiooni ökosüsteemi laiemal arendamisel ning

valdkondliku arengukava eesmärkide saavutamisel, sh

prototüüpimise, piloteerimise ja rakendusuuringute

toetamisel ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamisel. KAISA meede haakub seetõttu

väga hästi EISi seniste tegevussuundade ja täna

arendatava kaitsevaldkonna kompetentsiga.

Seetõttu jääb HTM oma varasema seisukoha juurde

määrata KAISA rakendusüksuseks EIS.

Riigiabi ja vastavusnõuded

EISi puhul on nii auditeeriva asutuse tähelepanekute kui ka

RTK/korraldusasutuse kontrollide põhjal tuvastatud

puudujääke riigiabi käsitlemises ning kontrollisüsteemide

toimimises. HTM viitab EISi uue juhtkonna valmisolekule

kontrollisüsteemide ülevaatamiseks ja edasiarendamiseks.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole pelk valmisolek

piisav alus uue meetme suunamiseks EISi.

Rahandusministeerium nõustub, et KAISA meede haakub

sisuliselt EISi seniste tegevussuundade ja kaitsevaldkonna

kompetentsi arendamisega. See on tugev argument EISi

sisuliseks kaasamiseks, kuid mitte rakendusüksuse rolli

võtmiseks. Sisuline sobivus ei asenda vajadust toimiva

kontrolli- ja riigiabisüsteemi järele.

Rakendusvõimekus

Meetme rakendamine eeldab kiiret käivitamist ning

võimekust menetluste, kontrollide ja väljamaksete

korraldamiseks. RTKl on olemas toimivad struktuurid ja

protsessid nende ülesannete täitmiseks. EISi puhul on viimase

perioodi jooksul toimunud ulatuslikud organisatsioonilised

muudatused ning asutus on uute struktuuride loomise ja

mehitamise etapis.

Koostöömudel

Rahandusministeerium peab otstarbekaks lahendust, kus

RTK täidab rakendusüksuse rollis halduslikke ja

kontrollifunktsioone ning EIS panustab meetme sisulisse

elluviimisse ja innovatsioonialasesse ekspertiisi. See

võimaldab üheaegselt tagada nii nõuetele vastavuse kui ka

meetme sisuliste eesmärkide saavutamise.

3

HTM rõhutab, et vastutuse koondamine ühte asutusse on

tulemuste saavutamise seisukohalt kriitiline.

Rahandusministeerium ei nõustu järeldusega, mille kohaselt

peaks see automaatselt tähendama EISi määramist

rakendusüksuseks. Vastutuse koondamine aitab riske

vähendada juhul, kui vastava asutuse riigiabi, auditi ja

kontrollide alased protseduurid on piisavalt küpsed ja nende

toimivus on auditeeriva asutuse poolt kinnitatud. Kuna EISis

on hetkel käimas muudatused, mille tulemuslikkust alles

hinnatakse, ning süsteemide toimivus ei ole veel kinnitatud,

on riskide maandamise seisukohast mõistlik hoiduda uute,

kiiret rakendamist eeldavate meetmete suunamisest EISile.

Salastatud teave

Lisaks tuleb tähele panna võimalikku vajadust hallata

salastatud teavet. RTKl on seoses uute kaitsemeetmetega

loomisel võimekus (eraldi meeskond) tegeleda salastatud

teabega (täielikult valmis märts 2026). Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu EISis vaikimisi Arvestatud

Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud

Siseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud

Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud

Sotsiaalministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud

Riigikantselei Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud

Kaitseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud