Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded

Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning

tervisekeskuste liigid ja nõuded“ seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Eesti Perearstide Selts

Märkused/ettepanekud Seisukoht/Selgitus

Eelnõu seletuskirjas mitte anda erinevatele keskuse tüüpidele võrdlevaid

hinnanguid. Meie hinnangul ei ole see eelnõus sisalduvate sätete

põhjendamiseks vajalik ning paljud perearstid toonitavad, et hinnangute

andmine eeldab senisest oluliselt põhjalikumat analüüsi. Samuti palume

võimalusel mitte anda hinnangut rahastuse piisavusele.

Arvestatud.

Palume seletuskirjas selgitada, et kõigi määruses sätestatud ajaliste nõuete

suhtes kohalduvad riigipühade ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused –

näiteks võib lühendatud tööpäeval olla tervisekeskus avatud 10 tunni asemel 7

tundi ning kui töönädalasse satub üks riigipüha, on nõutav graafikupõhiste

kontaktvastusvõttude aeg 20 tunni asemel 16.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja lisatud §6 lg 1 juurde

“Keskuse lahtiolekuaja nõuete suhtes kohalduvad riigipühade

ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused”.

Seletuskirja lisatud § 7 lg 3 juurde “Tööaja suhtes kohalduvad

riigipühade ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused”.

Selgitatud sõltuvalt planeeritud graafikupõhistest

kontaktvastuvõttudest juhtumeid, mil nõutud 20 tundi

kontaktvastuvõttu nädalas võib vähendada, millal mitte.

Soovitame § 1 punkti 1 lisada sõna „poolt“: perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate poolt perearstiabi osutamise kord.

Arvestatud.

Palume seletuskirjas § 2 lõike 5 selgitustest eemaldada lauseosa, kus

kirjeldatakse, et plaaniliseks muudab kontaktvastuvõtu selle toimumine

perearsti tavapärase vastuvõtu graafiku alusel, ning asendada see selgitusega,

et tegemist on eelnevalt kokkulepitud, lähteinfo alusel mitte aeg-kriitilise

visiidi ajaga, millele patsient registreeritakse ette. See tähendab, et

Arvestatud.

tervisemure on olemas, kuid see ei ohusta otseselt elu ega vaja kohest

sekkumist.

Palume lisada § 4 lõikena 1 nimistuga perearsti rolli puudutav säte, näiteks et

nimistu alusel perearstiabi osutavad nimistuga perearst ja temaga koos

töötavad tervishoiutöötajad.

Arvestatud.

Seletuskirjas võiks märkida, et perearsti isikuga seotud roll kajastub § 5 lg 3

ja §-is 7 (oma kontaktvastuvõtt).

Arvestatud.

Palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada sõna „nimistuga“ või täpsustada, et

esitatud on nõutav arv iga perearsti nimistu kohta. Nõue on seotud nimistute,

mitte perearstide arvuga.

Arvestatud.

Teeme ettepaneku lisada õe rolli/ülesannetega seotud täpsustus, näiteks et

pereõde on iseseisev spetsialist, kes töötab perearsti meeskonnas ning

tegutseb oma pädevuse piires.

TTKS § 7 lõikes 4 on defineeritud mõiste pereõde, so pereõde

on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab

tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele

isikutele vastavalt määruses sätestatud ulatuses ja korras.

Määruses on viide, et perearst ja temaga koos töötavad

tervishoiutöötajad tegutsevad vastavalt oma pädevusele.

Eelpool toodust tulenevalt ei ole vajalik dubleerimine.

Palume eelnõus muuta § 4 lg 2 lauseehitust järgmiselt: „Patsiendi

pöördumisel toimub perearstiabi osutamine triaaži alusel.“

Arvestatud.

Palume eelnõusse või seletuskirja lisada lause: “Triaaži võib jagada

etappideks, kaasates esimesse etappi isiku, kes ei ole tervishoiutöötaja, kuid

keda on koolitatud erakorralise probleemi äratundmise osas.” Seletuskirjas

võib näiteks täpsustada, et esmase pöördumise vastuvõtja (kliiniline assistent

või registraator), kes on läbinud vastavasisulise koolituse, oskab ära tunda

kiiret sekkumist vajavad meditsiinilised situatsioonid ning saab need suunata

muudest pöördumistest kiiremini tervishoiutöötaja triaažile.

Arvestatud. Täiendusettepanekud lisatud seletuskirja.

§ 4 lg 2 – triaaži tagamise juures palume eemalda sõna „koheselt“. Triaaž

tuleb korraldada selliselt, et ägeda tervisehäirega isiku nõustamine või

vastuvõtt saab toimuda 8 töötunni sees, kuid perearstikeskuselt ei saa nõuda

kõigi pöördumiste kohest triaaži.

Arvestatud.

Palume sõnastada § 4 lg 4 ja 5 järgmiselt: Oluline on eristada selgelt kinnitatud nimistuga perearsti

vastutust ning perearstiabi osutaja vastutust.

o lg 4: Perearstiabi osutaja osaleb vajaduspõhiselt haiguste ennetamiseks

vajalikes tegevustes lähtuvalt patsiendi vajadustest.

o lg 5: Perearstiabi osutaja korraldab vajaduspõhiselt vastuvõtule

kutsumise vähemalt järgmistel juhtudel: 1) laste ja noorte arengu

jälgimine; 2) riskipatsientide jälgimine ja nendel väljakujunenud

krooniliste haiguste ägenemise ärahoidmine; 3)

sihtrühmade immuniseerimine; 4) sihtrühmade sõeluuringutega

seonduvad toimingud. - Kuna mitmeid sõeluuringuid ei viida läbi

perearstikeskuses, samuti tuleb vältida vastuolusid selle sätte ning § 5

lg 2 punkti 10 vahel.

Nimistuga perearst vastutab ja korraldab oma nimistuga seotud

isikutele vajaduspõhiselt haiguste ennetamiseks ja haiguste

ägenemise ärahoidmiseks vastavad tegevused, kaasates

nendesse koos temaga töötavaid tervishoiutöötajaid.

Sõnastust kohendatud, kuid sättesse jäetud sisse selgelt

perearsti kohtustus, mitte perearstiabi osutaja kohustus.

Palun lisada § 4 lg 4 ja lg 5 osas seletuskirja selgitus, et proaktiivsetes /

vajaduspõhistes tegevustes osalemine, sh proaktiivselt / vajaduspõhiselt

vastuvõtule kutsumine on perearsti ülesanne, kuid ei hõlma kohustust iga

nimistusse või sihtrühma kuuluva patsiendi ees. Samuti palume välja tuua, et

peamine vastutus patsiendi tervise eest on siiski patsiendil endal, kellelt

jätkuvalt oodatakse terviseprobleemide ilmnemisel või vastavalt saadud

soovitustele ise aktiivselt perearstiabi osutaja poole pöördumist. Perearst saab

patsienti terviseriskide märkamise ja neile reageerimise osas abistada ja

toetada, kuid perearstilt ei saa proaktiivsust (ja kõikide riskide märkamist)

eeldada kõigi nimistusse kuuluvate isikute puhul. Ka olukordades, kui

proaktiivselt vastuvõtule kutsumine on kohustuslik, on silmas peetud perearsti

üldist kohustust vastava sihtrühmaga süstemaatiliselt tegeleda, mitte aga

absoluutset kohustust jõuda proaktiivselt kõikide sihtrühma patsientideni.

Arvestatud.

Palume tõsta koduvisiitide tegemise lg 2 p 5 juurde ning jätta p 7 välja (p 5

sõnastada: „patsiendi triaaž ja konsulteerimine, vastuvõtt või koduvisiidi

tegemine.” Lisaks palume TTKS muutmise raames analüüsida, kuidas tuleks

korraldada või tasustada koduvisiitide tegemine väga suure

teeninduspiirkonnaga nimistute puhul.

Arvestatud.

Palume lisada loetellu: “Patsiendi palliatiivse ravi koordineerimine ja elulõpu

hoolega seotud tegevused”.

Kokkuleppel töörühma liikmetega, ei lisa loetellu juurde.

Palume eemaldada § 5 lg 2 p 15 sõnastusest lauseosa „ning õigusaktidega

kehtestatud kohustuste täitmine“. Muudest õigusaktidest tulenevad

kohustused on iseseisvalt olemas, nende siin dubleerimine ei ole vajalik.

Arvestatud.

palume analüüsida, kas ja millistes olukordades on vajalik perearsti poolt

lapse tervisekaardist väljavõtte koostamine (§ 5 lg 5). Vastav teave peaks

olema TIS-is kättesaadav.

Sätet täiendatud järgneva lausega: “ Kui lapse vanemal ei ole

võimalik vajaminevat väljavõtet õpilase nõustamiskomisjoni

suunamiseks ja õpilase vastuvõtmiseks haridusliku

erivajadusega õpilaste rühma või klassi saada lapse tervise

infosüsteemi andmetest, siis koostab perearst asjakohase

väljavõtte lapse tervisekaardist.“

§ 5 lg 3 – palun sõnastada ümber järgmiselt: “Perearsti ülesanne on nimistusse

kuuluvate isikute terviklikul käsitlusel põhinev terviseriskide hindamine, ravi

juhtimine ning tervishoiuteenuste koordineerimine, kaasates nendesse

tegevustesse endaga koos töötavaid tervishoiutöötajaid”. Kindlasti ei saa

kogu § 5 lg 2 punktis 3 toodu olla perearsti isiklik ülesanne – perearsti isiklik

roll on oluline antud sihtrühma ravi juhtimisel ja koordineerimisel, mitte aga

kogu proaktiivsel jälgimisel.

Arvestatud.

Palume rakendada eelnõu § 6 lõikes 2 sama põhimõtet, mis on § 8 lg 6 p 1:

ägeda tervisehäirega patsiendi esmane nõustamine või vastuvõtt tuleks

korraldada 8 töötunni jooksul, mitte samal päeval. Vastasel juhul on vastuolu

§ 8 lg 6 punktiga 1. Samasisuline muudatus palun teha ka seletuskirjas.

Arvestatud.

Lisaks palume järgmise lause seletuskirjast määruse teksti toomist: „Ägeda

tervisehäirega patsientide vastuvõtt võib olla korraldatud ka teise

perearstiabi teenuse osutaja tegevuskohas, arvestades selle mõistlikku

kaugust.“ Aruteludest nähtus, et seletuskirjaga mitte tutvunud lugejatele ei

olnud see arusaadav ning tekitas palju küsimusi ja segadust.

Arvestatud.

Palume sätestada § 6 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtajaks 14 päeva. Vahel

võib meeskonnakoolituse planeerimise aeg olla lühem kui 30 päeva. 14-

päevane tähtaeg on meie piisav ning ei tohiks riivata ei Tervisekassa ega

patsiendi huvisid

Tervisekassa ravi rahastamise lepingus on reguleeritud ka

etteteatamise aeg. Määruse eelnõust on võetud viide ajale ära

ning viidatakse ravi rahastamise lepingule.

Palume § 7 lg 1 eelnõust välja jätta. Nõue pärineb ajast, mil eel-registreerimist

ei kasutatud ning teave oli vajalik, et patsient saaks õigel ajal järjekorda

ootama minna. Tänapäeval on patsiendi jaoks oluline teada oma konkreetset

Arvestatud osaliselt.

Määruse eelnõus ei tooda välja kontaktvastuvõtuaegade

avaldamise kohustust tervishoiukorralduse infosüsteemis. See

vastuvõtuaega (ja saada teavet, kui selle osas midagi muutub) ning keskuse

üldisi avatuse aegasid. Vastuvõtuaegade detailse avaldamise kohustus ei anna

meie hinnangul lisandväärtust, küll aga põhjustab suurt halduskoormust ning

ei sobi tänapäeva töökorraldusse, kus sageli töötatakse ka

jooksvalt paikapandavate graafikute alusel. Kui kirjeldatud muudatust

võimalikuks ei peeta, palume sõnastada vastuvõtuaegade avaldamisega seotud

kohustuse selliselt, et avaldamine puudutaks tavapäraseid aegu, mitte aga

lühiajalisi muudatusi.

nõue tuleneb TTKS § 8 lõikest 49 . Nõuete dubleerimine ei ole

vajalik.

Siiski on oluline, et perearstiabi osutaja tagaks info

kontaktvastuvõtu aegade kohta nii tegevuskohas kui ka

veebilehel. Seletuskirja lisatakse märge, et lühiajalisi

muudatusi ei ole vaja koheselt tegevuskohas ja veebilehel

uuendada.

Teeme ettepaneku sõnastada nädalast kontaktvastuvõttude mahtu puudutav

nõue järgmiselt:

Perearsti ja tema asendaja graafikupõhine kontaktvastuvõtu aeg on vähemalt

20 tundi nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude tegevuste jaoks.

Kontaktvastuvõtuaja nõudest võib esineda ajutisi kõrvalekaldeid tingimusel,

et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine § 8 lg 6 sätestatud

tähtaegade jooksul.

Alternatiiv: Perearsti ja tema asendaja graafikupõhine kontaktvastuvõtu aeg

on vähemalt 20 tundi nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude

tegevuste jaoks. Lühiajalise asendamise ajal, kuid aasta jooksul kokku mitte

enam kui kolme kuu vältel, võib kontaktvastuvõttude mahtu ajutiselt

vähendada tingimusel, et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine

§ 8 lg 6 sätestatud tähtaegade jooksul.

Arvestatud alternatiivettepanekut. Lisatud täiendav nõue, et

lühiajaline asendamine peab olema dokumenteeritud

taasesitatavas vormis.

Palume seletuskirjas täpsustada, et asendaja kaasamise võimalus on eelnõu

sõnastusse lisatud selgitaval eesmärgil. Meie hinnangul ei olnud selle sätte

eesmärk ka varem välistada asendaja kaasamist – perearstilt ei saa näiteks

töövõimetuslehel viibimise ajal eeldada ise 20 tunni kontaktvastuvõtu

teostamist ning asendaja kaasamine on sellises olukorras ilmselgelt vajalik

ning õige lahendus. Ka varasema sõnastuse eesmärk ei saanud olla asendaja

kaasamise õigusvastaseks muutmine.

Arvestatud.

Palume seletuskirjas selguse huvides välja tuua, et näites toodud 60 tunni

juures ei ole oluline, kuidas vastuvõtuajad erinevate nimistute patsientide

vahel jagunesid.

Arvestatud.

Palume seletuskirjas selgitaval eesmärgil välja tuua, et vastavalt TTKS §

81 lõigetele 5 ja 6 võib lühiajalise asendamise korral olla asendajaks arsti

kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja, pikaajalise asendamise korral peab aga

asendajaks olema kas perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja või

peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.

Arvestatud.

Arsti kontaktvastuvõttudest enamuse teostab perearst, kellele nimistu on

kinnitatud, või tema juhendamisel samas tegevuskohas residentuuritsüklit

läbiv arst-resident, välja arvatud töövõimetuslehe või puhkuse ajal või muul

mõjuval põhjusel. Pikaajalise asendamise korral kohaldatakse nõuet

asendajaks määratud isiku suhtes.

Seletuskirjas tuua välja:

o mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks lapsehoolduspuhkuselt

tagasituleku periood, osaline töövõime vms;

o töövõimetusleht hõlmab selle erinevaid liike - sh haigusleht,

hooldusleht, rasedus- ja sünnitusleht jms (kui pole TVL liik, siis tuleks

ilmselt eraldi välja tuua). Ülejäänud vastuvõtud võib läbi viia asendaja

või nimistu juures töötav arst.

Juhul, kui ettepanekut ei arvestata, palume seletuskirjas seoses oma perearsti

plaaniliste vastuvõttudega täpsustada, et sätte (praeguse eelnõu § 7 lg 2)

eesmärk ei ole piirata asendaja, nimistu juures töötava arsti, arstiresidendi

(juhendamisel) ega teiste meeskonnaliikmete kaasamist, eeldusel et § 8

kättesaadavuse tähtajad on täidetud. Samuti palume sel juhul seletuskirjas

(ning vb ka määruse tekstis) lahti kirjutada eriolukorrad - nt

lapsehoolduspuhkus, pikaajaline asendus (nt vaheaasta), residendi

juhendamine, inkubatsioon, muu mõjuv põhjus.

Arvestatud osaliselt.

Arsti kontaktvastuvõttudest enamuse teostab perearst, kellele

nimistu on kinnitatud.

Paindlikkus on tagatud läbi mõistega “asendaja”. Asendajana

mõistetakse nii TTKS-i raames lühi- ja pikaajalist asendajat

kui ka tavapäraselt nimistu juures töötavat arsti, kes vajadusel

katab perearsti kontaktvastuvõtte, kui on

lapsehoolduspuhkuselt tagasituleku aeg, osaline töövõime,

TVL vms erijuhud. Aga oluline on, et enamuse (so vähemalt

11 tundi nädalas) kontaktvastuvõtte teeb nimistule kinnitatud

perearst, välja arvatud mõjuval põhjusel.

Kontaktvastuvõttu võib osaliselt perearsti asemel teha ka

perearstiabi osutaja juures tegutsev peremeditsiini resident,

ainult juhul kui perearst

on juhendajana residendile kättesaadav.

Peame oluliseks, et regulatsioon võimaldaks nimistuga perearstil töötada ka

osalise koormusega, kaasates asendaja või nimistu juures töötava

arsti. Tingimus, mis tooks kaasa sisuliselt täiskoormusega töötamise nõude,

ohustaks tõsiselt perearstiabi jätkusuutlikkust ning kättesaadavust, kuna

muudaks eriala - iseäranis noorte seas, kes tänapäeval väärtustavad

paindlikkust - oluliselt ebapopulaarsemaks.

Paindlikkus on tagatud läbi mõistega “asendaja”. Asendajana

mõistame nii TTKSi raames lühi- ja pikaajalist asendajat kui

ka tavapäraselt nimistu juures töötavat arsti, kes vajadusel

katab perearsti kontaktvastuvõtte, kui on

lapsehoolduspuhkuselt tagasituleku aeg, osaline töövõime,

TVL vms erijuhud. Aga oluline on, et enamuse (so vähemalt

11 tundi nädalas) kontaktvastuvõtte teeb nimistule kinnitatud

perearst.

Arst-residentide vastuvõtu ajal peab olema tagatud

juhendatava perearsti kättesaadavus.

Palume sõnastada § 7 lg 4 järgmiselt: “Tervishoiuteenuse osutaja korraldab

kõigil lahtiolekupäevadel arsti kontaktvastuvõtu.”

Arvestatud. Ettepanekus toodud sõnastust kohandatud.

Palume seletuskirja lisada § 7 lg 4 selgitused, kus mh välja tuua, et sätte

eesmärk on võimaldada paindlikkust iganädalase kontaktvastuvõtuaja

jagunemise osas nädala lõikes, tagades samas, et praksises toimub vähemalt

ühe arsti kontaktvastuvõtt, kelle juurde on vajadusel võimalik suunata arsti

kontaktvastuvõttu vajav patsient olukorras, kus patsiendi enda nimistule

plaanilist vastuvõttu ei ole planeeritud. Seejuures on § 7 lg 2 ning lg 3 kaudu

reguleeritud nii nimistupõhisuse säilitamine kui nädalane vastuvõttude maht.

Arvestatud.

Palume seletuskirjast (§ 8 lg 1) eemaldada või ümber sõnastada osa, kus

selgitatakse, et ka kontakti võtmata pöördunud patsient peab saama

perearstikeskusest nõustamist ja abi. Palume selle asemel kasutada järgmist

sõnastust: “Perearstiabi töökorraldus põhineb üldjuhul eelneval kontaktil,

triaažil ja registreerimisel. Ilma eelneva kontaktita pöördumisel pakutakse abi

vastavalt triaažile ja keskuse tavapärasele registreerimisprotsessile; vältimatu

abi vajav isik ei jää abita.” Keskuses viibiva õe roll ei ole mitte ilma kontakti

võtmata sisse astunud patsientide nõustamine või abistamine, vaid planeeritud

töö tegemine. Erakorralist abi vajavat patsienti loomulikult abita ei jäeta, kuid

sellised olukorrad peaksid olema erandlikud ning perearstikeskuse töö

põhineb siiski eelnevalt kokku lepitud visiitidel. Küll aga võib eelneva

kontaktita sisse astunud patsient kasutada teenustele registreerumise

võimalust keskuses kohapeal. Vastuvõtu või nõustamise aega pakutakse talle

vastavalt keskuse tavapärase registreerimisprotsessi ning triaaži tulemusele.

Arvestatud.

Palume seletuskirjas täpsustada, et lühiajalisi kõrvalekaldeid õe kohaloleku

nõudest (mitte enam kui 1h) mõjuval põhjusel ei loeta nõude rikkumiseks.

Määruse sätet muudetud ja sõnastatud: “Tervisekeskuses peab

olema tagatud vähemalt ühe õe kohalolu kogu tervisekeskuse

lahtioleku aja”

Palume eelnõu § 8 lg 2 sõnastuses täpsustada, et konsultatsiooni eesmärgil

peab olema kättesaadav „vähemalt üks arst”. Palume sama täpsustuse teha ka

Antud sättes ei ole mõeldud ainuisikuliselt nimistuga perearsti

kättesaadavust konkreetselt selle nimistu juures töötavatele

eelnõu seletuskirjas. Kindlasti ei saa tegemist olla iga perearsti isikliku

kohustusega - näiteks tervisekeskuse perearstil ei saa olla isiklikku kohustust

olla 10 tundi päevas kättesaadav. Samuti ei pea me mõistlikuks nõuet, et alati

peab olema võimalik konsulteerida just perearstiga, kuna üldarsti kaasamise

korral tooks see sisuliselt kaasa valveaja tekitamise. Keskuse meeskonnal on

praktikas reeglina võimalik perearstile helistada, kuid sõnaselge kohustus

kogu avatuse aja kättesaadav olla tooks kaasa vajaduse asuda määrama

perearste, kes peavad olema telefonivalves (vastasel juhul võib juhtuda, et

perearst on nt teatris, hambaarstil vm ja pole 100% kättesaadav).

Tervisekeskuses peab nii ehk nii vähemalt 8 tunni vältel tegemata vastuvõttu

mõni perearst, ülejäänud kahe tunni jooksul tekkida võivad küsimused ei ole

sedavõrd aeg-kriitilised, et õigustaksid valveaja nõuet olukorras, kus arstiga

konsulteerimise võimalus on tagatud.

tervishoiutöötajatele, vaid perearstiabi osutaja kohustust

tagada perearsti kättesaadavus perearstiabi osutaja üleselt, kus

roteeruvalt on perearst(id) kõigi keskusega seotud nimistute

tervishoiutöötajatele kättesaadav(ad).

Palume eelnõus § 8 lg 3 sõnastust täiendada selliselt, et automaatvastaja peaks

teavitama, mis kellast telefonivastuvõtt jätkub või teavitama, et patsientidele

helistatakse tagasi. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, et silmas on peetud

eelkõige telefonivastuvõtu katkestusi näiteks personalikoosoleku või

lühiajalise meeskonnakoolituse ajal, mis ei too kaasa keskuse täielikku

sulgemist.

Arvestatud.

Palume kasutada eelnõu § 8 lõikes 5 sõnastust „pöördumistele“ vastamise

ajad (st mitmuses). See annab paremini edasi mõtte, et automaatvastust

sisaldab üldist teavet vastamise korralduse kohta, mitte konkreetsele

pöördumisele vastamise aegasid. Lisaks on kirjaviga sõnas

„kiireloomulisusest“.

Arvestatud.

Palume tuua seletuskirjas välja, et PADI ei ole ette nähtud erakorraliste

probleemide jaoks ning erakorralise probleemi korral tuleb valida kohest

suhtlust võimaldav suhtluskanal (sõltuvalt probleemi iseloomust -

helistamine, kiirabi, EMO).

Arvestatud.

Palume § 8 lg 6 osas seletuskirja esimene lause sõnastada järgmiselt: Lõige 6

näeb ette tähtajad, mille jooksul patsient peab saama kontakti

tervishoiutöötajaga, sõltuvalt triaaži tulemusest, kas nõustamise või

kontaktvastuvõtuna. Samuti palume seletuskirjas selgitada, et “töötundide”

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

kulgemine peatub töövälisel ajal - see on eelnõuga tutvujate hulgas korduvalt

küsimusi tekitanud.

Teeme ettepaneku jätta § 9 tervikuna eelnõust ja seletuskirjast välja.

Grupipraksiste poolt esitati seisukoht, et ei ole otstarbekas nõuda õhtuste

vastuvõttude jagamist erinevatele päevadele - igal keskusel peaks olema

võimalus ise otsustada, kuidas igale nimistule vähemalt ühel õhtul nädalas

kontaktvastuvõtt korraldada. Kuna grupipraksise rahastus ei erine

üksikpraksise omast, ei ole neile kõrgendatud nõuete esitamine põhjendatud.

Kui vaatamata eeltoodule jääb grupipraksise vastuvõtuaegade osas erisusi,

oleks parem neid kajastada §-is 7.

Antud määruse säte grupipraksistele ei ole täiendav

regulatsioon, mis peaks olema lisarahastatud, vaid

patsientidele paremat kättesaadavust tagav meede ning

vastutulek seeläbi ka töökorralduslikult õhtuseid vastuvõtte

jaotada.

Palume sõnastada § 10 lg 1 selliselt: “perearstiabi korraldaja infosüsteem peab

võimaldama /…/”. „Tagamine“ on liiga jõuline sõnastus, mille kasutamist me

antud kontekstis ei pea põhjendatuks.

Arvestatud osaliselt.

Palume sõnastada § 10 lg 3 selliselt: “Perearstiabi osutaja võimaldab

vajadusel järelevalve eesmärgil ligipääsu või esitab lõikes 2 nimetatud

andmed Terviseametile ja Tervisekassale.” Palume lisada, et neid andmeid ei

ole lubatud kasutada ilma TTO nõusolekuta muul eesmärgil.

Perearstiabi osutaja tagab vajadusel lõikes 2 nimetatud

andmetele ligipääsu Terviseametile ja Tervisekassale seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks.

Palume seletuskirjas (§ 10 lg 2 selgitused) mitte esitada täiendavaid

andmekoosseise võrreldes eelnõu sõnastuses tooduga (nt automaatvastaja

kasutusajad).

Arvestatud.

Palume sõnastada § 11 lg 3 järgmiselt: Tervisekeskuses peab olema tagatud

vähemalt ühe õe vastuvõtt kogu tervisekeskuse avatuse aja, välja arvatud

lühiajalised katkestused mõjuval põhjusel.

Palume seletuskirjas täpsustada, et mõjuvaks põhjuseks loetakse näiteks nt

personalikoosolekuid ja lühiajalisi meeskonnakoolitusi.

Määruse sätet muudetud ja sõnastatud: “Tervisekeskuses peab

olema tagatud vähemalt ühe õe kohalolu kogu tervisekeskuse

lahtioleku aja”

Teeme ettepaneku jätta § 11 lg 4 p 1 lõpust ära lauseosa “ning registreerida

kõigile tervisekeskuses osutatavatele teenustele”. Registreerumise võimalus

on sätestatud lõikes 2 ning see on eri keskustel korraldatud erinevalt -

registreerimine eeldab sageli triaaži, mistõttu toimub see mitmetes keskustes

õdede vahendusel. Selline muudatus aitaks lahendada ka probleemi, et

mitmetele perearstidele jäi § 11 lg 4 punktide 1 ja 2 erinevus arusaamatuks.

Kui kirjeldatud muudatust ei peeta võimalikuks, palume seletuskirjas

Arvestatud.

täpsustada, et nõude täitmine on lubatud korraldada ka õdesid kaasates või

registreerumisega seotud pöördumiste õdedele suunamise teel.

Mitmed perearstid leidsid, et § 11 lg 4 punktides 1 ja 2 sätestatu peaks

laienema kõigile perearstiabi osutajatele, mitte üksnes tervisekeskustele: kogu

perearstiabi osutaja avatuse ajal peab olema võimalik patsiendil võimalik

küsida infot keskuse töökorralduse ja teenuste kohta ning registreeruda

keskuses osutatavatele teenustele ilma, et see häiriks tervishoiutöötaja

vastuvõttu. Antud tegevus võib olla korraldatud erinevalt - kas eraldi isiku või

näiteks õe abil, kuid oluline on, et pöördumistele vastamine ei oleks samal

ajal kontaktvastuvõttu teostava isiku ülesanne. Tervisekeskuste puhul on

erisuseks, et küsimise ja registreerumise võimalus peaks olema korraldatud

selliselt, et hõlmatud on kogu keskuses pakutavad teenused.

Arvestatud.

Palume § 11 lg 4 punktis 3 kasutada sõna “koduleht” asemel sõna

“veebileht”.

Arvestatud.

Ühtse digiteenindusplatvormi ning infosüsteemi osas teeme ettepaneku jätta

need nõuded esialgu määrusest välja ning leppida nende täpne sisu kokku

tervisekeskuste rahastamise tingimuste raames. Nõuete täpse sisu osas on veel

palju küsimusi, sh andmekaitse osas, ning on oluline vältida vastuolusid

määruse nõuete ja rahastamistingimuste vahel. Alternatiivselt palume

sõnastada nõuded selliselt, et tervisekeskuse digiteenindusplatvorm ja

infosüsteem peavad võimaldama sujuvat nimistuülest teenindamist, asenduste

korraldust ja kättesaadavuse nõuete jälgimist, tagades vajaliku ligipääsu kõigi

tervisekeskuse koosseisu kuuluvate nimistute üleselt.

Arvestatud.

Mitmed perearstid on väljendanud arvamust, et igapäevase töö

korraldamiseks eraldi isiku osas peaks olema võimalus valida, kas täita seda

rolli ise või kaasata eraldi isik - seda iseäranis väiksemates keskustes. Palume

nõue määrusest välja jätta ning arutada selle täpse sisu ja vajaduse üle

rahastustingimuste raames. Üksikpraksiste esindajad on juhtinud tähelepanu,

et juhtimisfunktsioon on vajalik ning peab olema rahastatud kõigis keskustes,

sõltumata keskuse tegutsemise vormist.

Arvestatud.

Palume lisada § 13 lg 1 esimesse lausesse sõna „eelkõige“ („Perearstiabi võib

nimistuvälisele patsiendile osutada eelkõige järgmistel juhtudel:“) ning

Arvestatud.

täpsustada seletuskirjas, et sätte eesmärk ei ole piirata muid nimistuvälise

teenindamise võimalusi (eeldusel, et ei teki vastuolu lõikega 2).

Palume § 14 lõike 1 sõnastusse lisada põhimõte, et § 10 lõiget 2 rakendatakse

muude seal nimetatud süsteemide puhul vastavalt turul tavapäraste süsteemide

poolt võimaldatavatele andmetele.

Rakendussätet ei tule, see ümber sõnastatud määruse § 10

lõikesse 4 ja täiendused seletuskirja.

Palume võimaldada üleminekuaeg digiteenindusplatvormi automaatvastuse

nõude osas (§ 8 lg 5). Vähemalt osades Tervisekassa poolt rahastatud ja

valideeritud süsteemides ei ole praegu Teenuseosutajal endal võimalik

automaatvastuse teksti valida või muuta.

Arvestatud.

Juhul, kui § 11 lõike 5 punktis 2 nimetatud nõuet (igapäevast tööd korraldav

isik) otsustatakse mitte muuta, on nimetatud kohustuse osas vajalik

üleminekuaeg.

Igapäevast tööd korraldava isiku nõue on määrusest

eemaldatud.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Märkused/ettepanekud Seisukoht/Selgitus

Ühendada eelnõu § 4 lõiked 4 ja 5 ühte lõikesse 4 ja sõnastada selle lõike

tekst

järgmiselt (olulisemad muudatused alla joonitud):

“(4) Perearstiabi osutaja korraldab haiguste ennetamiseks ja haiguste

ägenemise

ärahoidmiseks proaktiivseid tegevusi vähemalt järgmistes valdkondades:

1) laste ja noorte arengu jälgimine;

2) riskipatsientide jälgimine ja nendel väljakujunenud krooniliste haiguste

ägenemise ära

hoidmine;

3) sihtrühma immuniseerimine;

4) sihtrühma sõeluuringute läbiviimine.”

Vormiliselt tuleks lõiked 4 ja 5 ühendada, kuna need

moodustavad mõttelise terviku. „Perearst“ tuleks sõnastuses asendada

„perearstiabi osutajaga“,

Oluline on eristada selgelt kinnitatud nimistuga perearsti

vastutust ning perearstiabi osutaja vastutust.

Nimistuga perearst vastutab ja korraldab oma nimistuga seotud

isikutele vajaduspõhiselt haiguste ennetamiseks ja haiguste

ägenemise ärahoidmiseks vastavad tegevused, kaasates

nendesse koos temaga töötavaid tervishoiutöötajaid.

Sõnastust kohendatud, kuid sättesse jäetud sisse selgelt

perearsti kohtustus, mitte perearstiabi osutaja kohustus.

kuna tervisekeskus toimib meeskonnatöö põhimõttel ning kõnealuste

tegevuste korraldamine ei

saa olla üksnes perearsti, vaid perearstiabi osutaja vastutus. Lisaks palume

asendada

„vastuvõtt“ „tegevustega“, kuna proaktiivsed sekkumised hõlmavad lisaks

vastuvõtule

kutsumisele patsiendiga kontakti loomist ka muudes vormides (näiteks

telefonikontaktid jms).

„Järgmised juhud“ tuleks asendada „järgmiste valdkondadega“ sisulise ja

keelelise täpsuse

huvides.

Sõnastada eelnõu § 5 lõike 3 tekst järgmiselt:

“(3) Perearsti ja tema asendaja ülesanne on oma nimistusse kuuluvate isikute

terviseriskide

hindamine ja lõikes 2 punktides 2 ja 3 toodu, kaasates nendesse tegevustesse

endaga koos

töötavaid tervishoiutöötajaid.

Põhjendus: Palume selguse huvides lisada analoogselt eelnõu § 7 lõikega 3

(kontaktvastuvõtud) ka siia sättesse perearsti asendaja. Kui perearst viibib

töölt pikaajaliselt eemal (üle 3 kuu), nt on lapsehoolduspuhkusel, siis ei saa

patsiendid jääda selleks ajaks

teenuseta ja samal ajal ei saa ka perearstil olla kohustust osutada teenuseid

oma nimistu patsientidele ajal, kui ta on seaduslikul alusel tööst eemal. Seega

peab õigusakt juhul, kui perearst viibib tööst pikaajaliselt eemal, võimaldama

täita tema ülesandeid ka tema perearstist asendajal.

Antud sätte sõnastust on korrigeeritud.

Jätta eelnõu § 8 lõikest 3 välja II lause sõnastuses: „Kui tegevuskoha avatuse

ajal lühiajaliselt telefonile vastamist ei toimu, peab automaatvastaja

teavitama, mis kellast telefoni vastuvõtt jätkub.“

VÕI

3.2 lisada eelnõu § 14 rakendussäte järgmises sõnastuses:

Määruse sõnastust muudetud ning lisatud kõneposti teenus.

Kui tegevuskoha lahtioleku ajal telefonile ajutiselt

ei vastata, teavitab automaatvastaja ajast,

millal telefonile vastamine jätkub, või suunab helistaja kõnepo

sti, tagades patsiendi soovi korral tagasihelistamise.

„(3) Määruse § 8 lõiget 3 rakendatakse vastavalt selles toodud nõuete

Tervisekassa poolt rahastamise ulatusele.“

Põhjendus: Palume jätta välja perearstiabi osutaja kohustus sisestada ad hoc

automaatvastajasse uusi teadaandeid mis tahes lühiajalise telefonile vastamise

katkestuse korral, kuna see tegevus on seotud lisakulude ja suure

halduskoormusega tervisekeskuse

personalile. Meie hinnangul on kõnekeskuse automaatvastajasse uue

teadaande lisamine põhjendatud üksnes juhtudel, kui kõnekeskuse telefonile

ei vastata pika perioodi jooksul – näiteks kui tervisekeskus on suletud

meeskonnakoolituse läbiviimiseks (eelnõu § 6 lõige 2).

Muudel juhtudel saab olla teadaanne üldisem, et inimene teaks, et hetkel

vastamist ei toimu ja see taastub esimesel võimalusel. Meie märkuse

lahendamise alternatiivina pakume viia eelnõu

§ 14 sisse selle lõikega 1 analoogne rakendussäte, mis seob tervisekeskuse

automaatvastaja kasutamise sageduse koormuse selle Tervisekassa poolt

rahastamise ulatusega.

Antud määrusega ei saa reguleerida ega viidata Tervisekassa

rahastamise ulatusele ega alustele.

Eesti Õdede Liit

Märkused/ettepanekud Seisukoht/Selgitus

Eelnõu raamistik asetab perearsti ainsa sisulise otsustaja rolli ning käsitleb

teda teenuse keskse vastutajana. Õed ja teised tervishoiutöötajad on

koondatud üldisesse kategooriasse „perearst ja temaga koos töötavad

tervishoiutöötajad“, mistõttu on kõik määruses loetletud tegevused

sõnastatud perearsti rolli kaudu. Selline lähenemine ei kajasta tänast

interdistsiplinaarset, meeskonnapõhist töökorraldust ega pereõdede sisulist

panust raviprotsessi. Eelnõu ei täpsusta õdede ega teiste tervishoiutöötajate

iseseisvaid pädevusi ega vastutusvaldkondi. Sellise sõnastuse tulemusena jääb

õe autonoomne roll normatiivses raamistikus nähtamatuks. Rollijaotus sõltub

eelnõu järgi perearsti tõlgendusest, mitte selgelt

Määruses on sisse toodud meeskonnapõhisuse mõiste ja just

nendel alustel ka perearstiabi töökorraldus toimib. Kuna

Eestis on nimistupõhine perearstiabi ja perearstile, kellele on

kinnitatud nimistut, temal lasub kohustus nimistu inimestega

tehtud tegevuste eest. Seetõttu on määruses eraldi välja toodud

perearsti kui vastutaja roll nimistu eest. Kogu perearstiabi

toimib siiski meeskonnapõhisuste põhimõttel ja

tervishoiutöötajad tegutsevad vastavalt keskuse sisemistele

töökorraldustele, ravijuhenditele ning oma pädevusele.

määratletud pädevusjaotusest. Õe roll on määruses käsitletud peamiselt

kohaloleku- ja vastuvõtunõuete kaudu, mitte kliinilise töö sisu kaudu. See

taandab õe tehniliseks teenuse tagajaks, mitte raviprotsessi võrdväärseks ja

sisuliseks võtmeisikuks.

Eelnõu seletuskirjas on § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohese triaaži tagamine

kui perearstiabi minimaalse kvaliteedi- ja kättesaadavusnõude osa. On

üldteada, et pereõde on patsiendi esmane kontakt perearstiabis ning just

pereõed viivad igapäevases praktikas läbi esmase triaaži ja

nõustamise. Kohese ja mitmekanalisel kujul triaaži nõude kehtestamine

suurendab seetõttu otseselt pereõdede töökoormust. Eelnõus ja seletuskirjas ei

ole seda mõju teadvustatud ega pereõdede rolli triaažis selgelt kirjeldatud,

kuigi tegemist on keskse ja ajamahuka töövaldkonnaga.

Sõnastust muudetud.

Eelnõu § 4 lõige 4 reguleerib perearstiabi osutaja proaktiivset rolli, kuid piirab

selle kirjelduse sisuliselt perearsti tegevusega. Praktikas on aga pereõdedel

keskne roll proaktiivses töös, sealhulgas elanike sõeluuringutesse kutsumisel,

krooniliste haigete jälgimisel, patsientide vastuvõttudele suunamisel ja ravi

järjepidevuse tagamisel. EÕL leiab, et eelnõu ei kajasta seda reaalsust ning

alahindab pereõdede tegelikku panust ennetustöös ja haiguste varajases

avastamises.

Kinnitatud nimistuga perearstil on selge vastutus oma nimistu

eest, üks nendest on nimistu inimestele haiguste ennetus ja

krooniliste haiguste ennetuse koordineerimine. Samas ei

tähenda see, et perearst seotud tegevusi ainuisikuliselt teeb,

tegu on ikka meeskonnatööga vastavalt kõikidele kehtivate

ravijuhenditele ja pädevusele.

Eelnõu § 5 lõige 3 kirjeldab perearsti isiklikke ülesandeid ning sätestab nende

delegeerimise keeldu. Sealhulgas tuuakse § 5 lg 2 punktides 2 ja 3 välja lapse

arengu ja tervise jälgimine ning riskipatsientide ja krooniliste haigete

proaktiivne jälgimine, ravi juhtimine ja koordineerimine.

Selline sõnastus on vastuolus kehtiva praktika ja pereõenduse

tegevusjuhendiga, mille kohaselt jälgib tervet last iseseisvalt ka pereõde ning

pereõdedel on oluline ja sageli juhtiv roll riskipatsientide ja krooniliste

haigete proaktiivses jälgimises. Eelnõu sõnastus jätab põhjendamatu mulje, et

nimetatud tegevused kuuluvad üksnes perearsti pädevusse, kuigi sisulise töö

teostavad suures osas pereõed. Lisaks tuleb arvestada, et § 5 lõike 3 sõnastus

on

normatiivse iseloomuga ning võib praktikas piirata pereõdede iseseisvat

tegutsemist,

Kinnitatud nimistuga perearstil on selge vastutus oma nimistu

eest, üks nendest on nimistu inimestele haiguste ennetus ja

krooniliste haiguste ennetuse koordineerimine. Samas ei

tähenda see, et perearst seotud tegevusi ainuisikuliselt teeb,

tegu on ikka meeskonnatööga vastavalt kõikidele kehtivate

ravijuhenditele ja pädevusele.

mõjutades töökorraldust, vastutuse jaotust ning järelevalvet. EÕL leiab, et

need tegevused tuleb eelnõus kirjeldada perearsti ja pereõe koostööna,

rõhutades pereõe iseseisvat tegutsemist oma

pädevuse piires.

Lisaks juhib Eesti Õdede Liit tähelepanu § 8 lõikes 1 sätestatud nõudele, mille

kohaselt peab perearstiabi osutaja tegevuskohas kogu avatuse aja olema

kohapeal vähemalt üks pereõde. Arvestades perearstiabi laia avatusaega,

suurendab see nõue oluliselt pereõdede töökoormust ning eeldab kas

täiendavate personalressursside kaasamist või senise töökorralduse

ümberkujundamist. Eelnõus ei ole hinnatud selle nõude mõju õendusabi

töömahule ega ressursside vajadusele.

Perearstiabi teenuse osutaja peab olema avatud tööpäeviti

vähemalt 8 tundi päevas, so üksik- ja grupipraksised 8 tundi ja

tervisekeskused 10 tundi.

8 tundi päevas avatus ei too täiendavat töökoormust,

tervisekeskuse puhul on pereõdesid tunduvalt rohkem.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et 2024. aastal jäi perearsti viimase

visiidiga rahule 77% Eesti elanikest ning perearstiabi teenuste

kättesaadavusega 74%. Samal ajal näitavad Kantar Emori korraldatud uuringu

andmed, et pereõe vastuvõtul käinutest jäi vastuvõtuga rahule 85%

vastanutest. On teada, et pereõe vastuvõtule pääsevad patsiendid üldjuhul

kiiremini, mis suurendab teenuse kättesaadavust ja rahulolu. Sellest hoolimata

ei kajasta eelnõu pereõdede

rolli piisavalt teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Pereõdede

iseseisvate

vastuvõttude ja laiema pädevuse nähtavaks tegemine toetaks eesmärki

parandada teenuse järjepidevust ja vastavust patsientide vajadustele.

Määruses ei ole enam reguleeritud täpselt pereõe iseseisvad

vastuvõtud. Kogu perearstiabi toimib meeskonnapõhisuste

põhimõttel ja tervishoiutöötajad tegutsevad vastavalt keskuse

sisemistele töökorraldustele, ravijuhenditele ning oma

pädevusele.

Terviseamet

Märkused/ettepanekud Seisukoht/Selgitus

Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on üheks tervisekeskuse liigiks ühtne

tervisekeskus, mis osutab ühe juriidilise isiku kaudu vähemalt perearstiabi

ning võib teiste tervisekeskuse kohustuslike teenuste osutamiseks sõlmida

koostöökokkuleppe.

Terviseameti hinnangul võimaldab säte tõlgendust, mille kohaselt saab

ühtseks

Määruse sätet muudetud.

tervisekeskuseks lugeda iga perearstiabi osutajat, sh neid, kes ei osuta lisaks

perearstiabile mitte ühtegi muud teenust, sest sätte kohaselt võib sõlmida

teiste tervisekeskuse kohustuslike teenuste osutamiseks kokkuleppe, aga ei

pea. See on selges vastuolus TTKS § 151 lõikega 1.

Seletuskirjas toodu teeb olukorra veelgi segasemaks: tervisekeskus on

moodustatud ühe juriidilise isikuna, kes osutab selle juriidilise isiku alt

vähemalt perearstiabi, st sellises tervisekeskuses ei osutata perearstiabi teise

juriidilise ega füüsilisest isikust ettevõtja kaudu, ning kes on teiste

kohustuslike teenuste osutamiseks

sõlminud koostöökokkuleppe teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Seega

perearstiabi ei osutata ühtses tervisekeskuses koostöökokkuleppe alusel.

Määruse § 3 lg 1 p 3 kohaselt on tervisekeskuse liigiks laiendatud

ülesannetega tervisekeskus, mis on ühtne tervisekeskus ja täidab ravi

rahastamise lepingu alusel §-s 11 sätestatud täiendavaid ülesandeid.

Terviseameti hinnangul ei sätesta määruse § 11 tervisekeskuse täiendavaid

ülesandeid, vaid hoopis nõuded tervisekeskuse lahtiolekuaegadele ja

töökorraldusele, mistõttu tekib küsimus kas juhtudel, kui laiendatud

ülesannetega tervisekeskus ei täida mõnda töökorralduslikku

nõuet, muutub ta ühtseks tervisekeskuseks.

Arvestatud. Ekslikult oli jäänud viide valele §-le.

Määruse § 3 lg 2 kohaselt määratletakse tervisekeskuse liik ravi rahastamise

lepingu alusel, kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes konkreetse

keskuse liigi määratleb.

Arvestatud. Määruse eelnõusse lisatud juurde, et

tervisekeskuse liik määratletakse Tervisekassa poolt.

Määruse § 5 lg 2 p 15 on liiga üldine ja laialivalguv, et saada aru, mis

kohustused selle alla võiksid mahtuda.

Nimetatud punkt on määruse eelnõust välja võetud.

Määruse 3. peatükk sätestab nõuded perearstiabi kättesaadavusele ja

järjepidevusele.

Terviseameti hinnangul jääb ebaselgeks, missugune TTKS-i volitusnorm

võimaldab sellised kehtestada peatükis sisalduvad nõuded perearstiabi

osutajatele või grupipraksistele?

Volitusnorm – TTKS § 8 lg 6 ja 61

Selgusetuks jääb ka see, kas §-s 6 nimetatud „teenuseosutaja“ on iga

perearstiabi osutaja või kellele täpselt kohalduvad § 7 lõigetes 2-4 toodud

Teenuseosutaja asendatud mõistega perearstiabi osutaja.

nõuded. Sama küsimus puudutab ka §-s 8 toodud erinevaid nõudeid. Näiteks

jääb selgusetuks, kas § 8 lõikes 2 toodud kohustust peab täitma nimistuga

perearst või on see perearstiabi osutaja kohustus. Sama küsimus § 8 lõikes 6

sätestatu kohta. Kelle kohustus on tagada ägeda tervisehäirega patsiendi

nõustamine kaheksa töötunni jooksul. Mida loetakse „töötunniks“

Määruse § 10 sätestab nõuded perearstiabi osutaja infosüsteemile. Siin jääb

taas selgusetuks, missuguse volitusnormi alusel sellised nõuded on

kehtestatud.

Volitusnorm – TTKS § 8 lg 6 ja 61

Määruse § 13 sätestab nõuded nimistuvälisele teenindamisele. Määruse § 13

lg 1 punktides 1-5 on sätestatud juhud, millal nimistuvälisele patsiendile

perearstiabi osutada võib. Määrusest ei selgu, kas punktides 1-5 toodud

tingimused peavad olema täidetud kõik samaaegselt või võib nimistuvälist

patsienti teenindada ka juhul, kui ainult üks tingimus on täidetud. Juhul, kui

on mõeldud, et ainult ühe tingimuse täitmisest piisab, siis tekib olukord, kus

töövälisel ajal võib justkui piiramatult nimistuväliseid patsiente teenindada.

Lisaks jääb ebaselgeks tingimus „immuniseerimiseks eriolukorras“. Kas

eriolukorra all on mõeldud hädaolukorra seaduse tähenduses?

Nimistuväliselt võib patsienti teenindada ja juhul kui ainult

üks tingimus on täidetud. Eriolukorra all on mõeldud

hädaolukorra seaduse tähenduses.

Tervisekassa

Märkused/ettepanekud Seisukoht/Selgitus

Eelnõu § 2 lõige 3

Kuna Tervisekassa kavandab riskipõhise ravijuhtimise metoodikat seoses uue

pearahaloogika rakendamisega, ei ole otstarbekas määruses metoodikat nii

detailse viitega fikseerida, et vältida regulatsiooni kiiret vananemist.

Ettepanek sõnastada järgmiselt: Riskipatsient on isik, kellel esineb

Tervisekassa andmete alusel määratletud kõrgendatud risk terviseseisundi

halvenemiseks, kroonilise haiguse süvenemiseks või vältimatu abi vajaduse

tekkeks.

Arvestatud.

Eelnõu § 3 lõige 1

Praegune sõnastus on ebaselge perearstiabi teenuse osutava juriidilise isiku

rolli osas. Ei ole aru saada, miks ei võiks ühtset tervisekeskust pidada

Määruse eelnõu sätet muudetud.

samaaegselt ka

koostöökokkuleppeliseks tervisekeskuseks. Selguse huvides võiks tervisekesk

uste liikide määratlemisel kasutada TTKS § 151 kasutatavat terminoloogiat ja

määratleda tervisekeskuse liigid konkreetseid teenuseid pakkuvate isikute

kaudu, kes selle moodustavad.

Eelnõu § 3 lõige 1 punkt 3

Arvestades, et kavandamisel on piirkondliku tervisekeskuse (PITK)

kontseptsiooni loomine, mis sisuliselt tugineb laiendatud ülesannetega

tervisekeskuse mudelil, on mõistlik kasutada ühte terminit. Oluline on

täpsustada ka LÜTK-i rakendusplaan koos ajakavaga.

Lisaks tuleb selgelt nimetada, et LÜTK võtab vastutuse, mis ületab nimistu

teenindamist nii tööaja kui ka teeninduspiirkonna mõttes.

Ühte terminoloogiat ei ole võimalik kasutada, sest PITK

reguleeritakse TTKS-s, kuna seda veel sätestatud ei ole, on

antud määruse eelnõus toodud sisse mõiste – laiendatud

ülesannetega tervisekeskus, mis kannab osa tulevasi PITKi-i

kohustustest.

LÜTK-i sätte sissetoomine on võimalus Tervisekassale

sõlmida tervisekeskustega vastav lepingu lisa, kes soovivad

LÜTK-i ühte või mitut kohustust kanda.

Eelnõu § 3 lõige 2

Sätte sõnastus on ebaselge. Tervisekeskuse liigid on kirjas õigusaktis ja

ravi rahastamise lepingus saab vaid sätestada, millist liiki tervisekeskusega on

tegemist. S.t lepingu alusel liiki, s.o kas on tegemist ühtse või

koostöökokkuleppelise tervisekeskusega, ei määratleta. Eelnõust jääb

ebaselgeks, kas laiendatud ülesannetega tervisekeskuse valimine on

Tervisekassa ainupädevuses ja sellist liiki tervisekeskus saab tekkida

vaid lepingulise kokkuleppe tulemusena.

Samuti jääb ebaselgeks, kellele on suunatud Tervisekassa

kodulehel olev teave tervisekeskuse liigi kohta (patsiendid, teenuseosutajad,

järelevalveasutused) ja mis eesmärgil.

Määruse sätet muudetud.

Seletuskiri § 3 kohta

Oluline on märkida, et Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja Terviseamet

teevad koos huvirühmadega pidevat tööd kvaliteedisüsteemi arendamiseks, et

tagada selle ajakohasus ja sisuline vastavus.

Arvestatud.

Eelnõu § 4 lõige 2

Triaaž on protsess, mitte eesmärk. Ühtse arusaama tagamiseks, soovitame

kasutada definitsiooni, mis on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi teiste

määruste ja ravijuhenditega:

Määruse sätet muudetud.

„Triaaž on patsientide jaotamine abivajamiskiiruse alusel vastavalt patsiendi

seisundile ja ohule tema elule ja tervisele.“

Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 14

Väljend „töö nimistuga“ on võrreldes teiste punktidega liiga üldine ja vajab

täpsustamist, et oleks selge, milliseid tegevusi see hõlmab.

Täiendatud seletuskirja.

Eelnõu § 6 lõige 2

Koolituse eesmärgil tegevuskoha sulgemisele tuleks Tervisekassa

hinnangul kehtestada sageduse piirang (nt kord aastas), et säilitada teenuse

kättesaadavus ja tagada võrdne kohtlemine teiste teenuseosutajatega.

Tuleb selgelt märkida, et ägeda tervisehäirega patsientide vastuvõtt peab

toimima ka sulgemise ajal. Asendustingimused (asendaja asukoht,

vastuvõtuajad) lepitakse kokku Tervisekassa ja teenuseosutaja vahelises

lepingus.

Sageduse piirang sätestatakse Tervisekassa ja perearstiabi

osutaja vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

Ägeda tervisehäirega patsientide vastuvõtu nõuet täiendatud.

Eelnõu § 7 lõige 5

„Nõuete“ asemel tuleks kasutada terminit „tingimused“. Kõik tingimused

peavad olema samaaegselt täidetud.

Ettepanek sõnastada järgmiselt: „ Tervisekassaga kokkuleppel võib lõikes 3

sätestatud kontaktvastuvõtu mahtu vähendada kuni 10 tunnini kui on täidetud

kõik järgmised tingimused /…/. Täpsustus viia sisse ka seletuskirjas.

Arvestatud.

Seletuskiri § 7 kohta

Lühiajalise asenduse puhul on perearsti kvalifikatsiooninõue ebamõistlik,

arvestades tööjõupuudust. Paindlikkuse tagamiseks peaks olema lubatud ka

üldarsti kvalifikatsiooniga asendajad. Seletuskiri peab olema kooskõlas

määrusega: tuleb selgelt eristada, kas 20-tunnise kontaktvastuvõtu

kõrvalekalle puudutab perearsti, pereõde või mõlemat.

Lisada Tallinna kõrvale ka Tartu linn, et tagada ühtne lähenemine suuremates

asustustes.

Seletuskirjas toodud näide 0-nimistu ehk äsja moodustatud nimistu kohta võib

tekitada segadust seoses rahastusküsimustega. Palume kasutada seadustekstis

üldisemat näidet, nt olukord, kus nimistu on põhjendatult väike ning pole

võimalik sõltuvalt asjaoludest suurendada.

Arvestatud osalisel.

Lühiajalise asenduse puhul kohalduvad TTKS-i sätted.

Määruse eelnõus on sätestatud ainult perearsti

kontaktvastuvõtt tundidena, mitte pereõe oma.

Seletuskiri § 8 kohta Arvestatud.

Kuigi Tervisekassa peab oluliseks, et telefoni teel toimuva teenindamise

töökorraldus oleks läbimõeldud ja praktikas tõhus, on sisekorra detailne

fikseerimine määruse tasandil ebaproportsionaalne. Teenuseosutaja peaks ise

otsustama töökorralduse detailid.

Ettepanek: jätta välja loetelu, kelle ülesanne on telefonile vastata, ooteaja

täpsed nõuded, tagasihelistamise kord ning jätta ainult üldised funktsionaalsed

nõuded triaaži ja info kättesaadavuse kohta.

Eelnõu § 9

Määruses kasutatav grupipraksise definitsioon (vähemalt kaks nimistut) ei ole

kooskõlas § 9 lõike 1 tingimusega, mis lisab eraldi nõude kolme ja enama

nimistuga praksistele.

Palume selgitada, miks ei võiks sama nõue kehtida ka kahe nimistuga

praksistele, et tagada teenuse ühtlasem kättesaadavus.

Kolme ja enama nimistuga grupipraksis on nimistute arvult

sarnane tervisekeskusele, seetõttu on lisatud täiendavad

punktid.

Eelnõu § 11

Seletuskirjas kasutatakse sama ametikoha kohta erinevaid termineid –

klienditeenindaja, registraator, kliiniline assistent. Tervisekassa kasutab

lepingutes terminit „kliiniline assistent/registraator“. Et terminoloogia oleks

ühtne, palume kasutada määruses kliiniline assistent/registraator.

Lisaks leiame, et teenuseosutaja peaks kasutama kõnekeskust, mitte lihtsalt

„ühist telefoni“, kuna kõnekeskus pakub sisulisi eeliseid parema teeninduse

tagamiseks (automaatvastus, statistika, töökoormuse planeerimine).

Arvestatud.

MINISTRI MÄÄRUS

24.03.2026

nr 14

Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 22, § 8 lõike 61 ja § 151 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate poolt perearstiabi osutamise kord; 2) nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatus ja kord; 3) tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskusele. § 2. Mõisted (1) Grupipraksiseks loetakse perearstiabi osutajat, kus tegutseb vähemalt kaks nimistuga perearsti ja mis ei ole tervisekeskus. (2) Üksikpraksiseks loetakse perearstiabi osutajat, kus tegutseb üks nimistuga perearst. (3) Riskipatsient on isik, kelle puhul perearst, sealhulgas Tervisekassa välja töötatud algoritmile tuginedes, tuvastab suurenenud riski terviseseisundi halvenemiseks, kroonilise haiguse süvenemiseks või vältimatu abi vajaduse märgatavaks suurenemiseks. (4) Äge tervisehäire on seisund, mille puhul perearstiabi osutamise edasilükkamine võib põhjustada patsiendi terviseseisundi halvenemise või haiguse ägenemise. (5) Plaaniline kontaktvastuvõtt on eelnevalt patsiendiga kokku lepitud tervishoiutöötaja vastuvõtt perearstiabi osutaja juures kohapeal. § 3. Tervisekeskuse liigid (1) Tervisekeskuse liigid on: 1) ühtne tervisekeskus, mis osutab ühe juriidilise isiku kaudu vähemalt perearstiabi ja võib teiste tervisekeskuse kohustuslike teenuste osutamiseks sõlmida koostöökokkuleppe; 2) koostöökokkuleppeline tervisekeskus, mille on moodustanud mitu juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat ja kus osutatakse tervisekeskuse kohustuslikke teenuseid koostöökokkuleppe alusel;

2

3) laiendatud ülesannetega tervisekeskus on tervisekeskus, mis täidab lisaks tervisekeskuse kohustuslike teenuste osutamisele ka §-s 12 sätestatud lisaülesandeid vastavalt ravi rahastamise lepingule. (2) Tervisekeskuse liigi määratleb Tervisekassa ravi rahastamise lepingu alusel. Info tervisekeskuse liigi kohta avaldatakse Tervisekassa veebilehel.

2. peatükk Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend

§ 4. Perearstiabi osutamise üldnõuded (1) Nimistu alusel osutavad perearstiabi kinnitatud nimistuga perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. (2) Iga nimistuga perearsti juures peab töötama vähemalt üks pereõde. Perearsti juures töötavate pereõdede summaarne tööaeg peab moodustama vähemalt ühe täistööaja. (3) Perearsti lühiajaline asendamine peab olema dokumenteeritud taasesitatavas vormis. (4) Patsiendi pöördumise korral toimub perearstiabi osutamine triaaži alusel. Triaaži eesmärk on patsiendi seisundist lähtuvalt hinnata abi kiirust, vajaduspõhisust ja viisi ning anda esmast tagasisidet. (5) Patsient peab saama perearsti poole pöörduda digiteenindusplatvormi kaudu, telefoni teel ja perearsti tegevuskohas kohapeal. Triaaži teostatakse vastavalt üldtunnustatud põhimõtetele ja perearstiabi osutaja kinnitatud triaaži teostamise korrale patsiendi pöördumise viisist ja pöördumise kanalist sõltumata. (6) Perearst korraldab oma nimistusse kuuluvatele isikutele vajaduspõhiselt tegevused haiguste ennetamiseks ja haiguste ägenemise ärahoidmiseks, kaasates nendesse koos temaga töötavaid tervishoiutöötajaid. (7) Perearst korraldab vastuvõtule kutsumise vähemalt järgmistel juhtudel: 1) laste ja noorte arengu jälgimine; 2) riskipatsientide jälgimine ja nendel välja kujunenud krooniliste haiguste ägenemise ärahoidmine; 3) sihtrühmade immuniseerimine; 4) sihtrühmade riiklikult korraldatud sõeluuringutega seonduvad toimingud. § 5. Perearstiabi osutaja töövaldkonnad ja tegevused (1) Perearstiabi hõlmab nimistusse kuuluvate isikute tervisega seotud probleemide esmatasandil käsitlemist meeskonnapõhiselt, sealhulgas ennetust, diagnoosimist, ravi, jälgimist ja vajaduse korral suunamist teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. (2) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate töövaldkonnad ja tegevused vastavalt erialasele pädevusele on: 1) haiguste ennetus ja õigeaegne avastamine, tervisedenduslik nõustamine; 2) lapse arengu ja tervise jälgimine vastavalt ravijuhendile; 3) riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivne jälgimine, ravi juhtimine ja koordineerimine; 4) patsiendile tema enda vastutuse ja tervise parandamiseks vajalike tegevuste selgitamine; 5) patsiendi triaaž ja konsulteerimine, vastuvõtt või koduvisiidi tegemine; 6) haiguste diagnoosimine, ravimine ja nõustamine, sealhulgas vaimse tervise probleemide hindamine ja ravi; 7) nakkushaiguste ennetamine ja tõrje, sealhulgas immuniseerimine;

3

8) uuringute ja raviprotseduuride tegemine või korraldamine; 9) riiklikult korraldatud sõeluuringutes osalemise võimaldamine; 10) ravimite soovitamine ja väljakirjutamine; 11) patsiendi edasisele ravile suunamine; 12) tervishoiuteenuse osutamist tõendavate ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud dokumentide ja tervisealaste dokumentide väljastamine; 13) töö nimistuga. (3) Perearsti ülesanne on hinnata terviklikult oma nimistusse kuuluvate isikute terviseriske, juhtida ravi ja koordineerida tervishoiuteenuseid, kaasates nendesse tegevustesse endaga koos töötavaid tervishoiutöötajaid. (4) Laste ennetava tervisekontrolli tegemisel teeb perearst vajaduse korral koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga või koolitervishoiuteenuse osutajaga. (5) Kui lapse vanemal ei ole võimalik vajaminevat väljavõtet õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks ja õpilase vastuvõtmiseks haridusliku erivajadusega õpilaste rühma või klassi saada lapse tervise infosüsteemi andmetest, siis koostab perearst asjakohase väljavõtte lapse tervisekaardist. Väljavõte peab sisaldama perearstile teadaolevaid lapsel diagnoositud haigusi ja seisundeid, sealhulgas andmeid operatsioonide ja traumade kohta ning andmeid määratud ravi kohta.

3. peatükk Perearstiabi kättesaadavus ja järjepidevus

§ 6. Nõuded perearstiabi osutaja tegevuskoha lahtiolekule (1) Perearstiabi osutaja tegevuskoht peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas vahemikus 7.00–21.00 ning vähemalt ühel päeval nädalas alates kella 8.00-st ja vähemalt ühel päeval nädalas kuni kella 18.00-ni. (2) Perearsti tegevuskoha ajutisest sulgemisest töötajate koolituse või õppuse eesmärgil teavitab perearstiabi osutaja Tervisekassat ja nimistu patsiente ravi rahastamise lepingus sätestatud tähtaja jooksul ning korraldab ägeda tervisehäirega patsiendi esmase nõustamise või vastuvõtu kaheksa töötunni jooksul, vajaduse korral asendaja kaudu, kui teenuse kättesaadavus on tagatud kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 91 lõikega 2. (3) Kogu perearstiabi osutaja tegevuskoha lahtioleku ajal peab inimesel olema võimalik küsida infot perearstiabi osutaja töökorralduse ja teenuste kohta ning registreeruda perearstiabi osutaja juures osutatavaid teenuseid saama, ilma et see häiriks vastuvõtul tervishoiutöötajat ja patsienti. § 7. Miinimumnõuded arsti kontaktvastuvõttude korraldusele (1) Perearstiabi osutaja tagab info tavapäraste kontaktvastuvõtuaegade kohta nii tegevuskohas kohapeal kui ka avalikul veebilehel. (2) Perearsti ja tema asendaja graafikupõhine kontaktvastuvõtuaeg kokku on vähemalt 20 tundi nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude tegevuste jaoks. Kontaktvastuvõttude mahtu võib lühiajalise asendamise ajal ajutiselt vähendada aasta jooksul kokku kõige rohkem kolme kuu vältel, tingimusel et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine § 8 lõikes 6 sätestatud tähtaegade jooksul. (3) Perearst peab enamiku oma nimistu kontaktvastuvõttudest tegema ise, välja arvatud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus peab olema dokumenteeritud, välja arvatud juhul, kui see on muul viisil tõendatav.

4

(4) Lõikes 3 nimetatud kontaktvastuvõttu võib osaliselt perearsti asemel teha ka perearstiabi osutaja juures tegutsev peremeditsiini resident, juhul kui perearst on juhendajana residendile kättesaadav. (5) Perearstiabi osutaja korraldab kõigil tööpäevadel arsti kontaktvastuvõtu. (6) Tervisekassaga kokkuleppel võib lõikes 2 sätestatud kontaktvastuvõtu mahtu vähendada kuni kümne tunnini, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) nimistu suurus on alla 1200 inimese; 2) perearsti tegevuskoht asub piirkonnas, kuhu ei kuulu linn kui asustusüksus, mille elanike arv on üle 4000, ega Tallinna linnaga vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus. § 8. Perearstiabi kättesaadavuse korraldus ja patsiendi käsitlus (1) Perearsti peamises tegevuskohas peab kogu lahtioleku ajal olema: 1) vähemalt üks pereõde; 2) korraldatud triaaž; 3) tagatud telefoni teel kättesaadavus. (2) Perearstiabi osutaja peab tagama perearsti tegevuskoha lahtioleku ajal perearsti kättesaadavuse konsultatsiooni eesmärgil keskuses töötavatele tervishoiutöötajatele. (3) Perearstiabi osutaja kehtestab telefonile vastamise ja automaatvastuste või kõneposti teenuse kasutamise korra ning korraldab selle järgimise. Kui tegevuskoha lahtioleku ajal telefonile ajutiselt ei vastata, teavitab automaatvastaja ajast, millal telefonile vastamine jätkub, või suunab helistaja kõneposti, tagades patsiendi soovi korral tagasihelistamise. (4) Tööajavälisel ajal peab telefoni automaatvastaja andma teavet perearstiabi osutaja tegevuskoha lahtiolekuaegade kohta. (5) Perearstiabi osutaja kasutab perearsti digiteenindusplatvormi vastavalt enda kinnitatud korrale, mis peab muu hulgas ette nägema, et digiteenindusplatvormi kaudu pöördunud inimest teavitatakse automaatselt pöördumisele vastamise ajast, arvestades abivajaduse kiireloomulisust. (6) Perearstiabi osutaja peab korraldama patsiendi esmase nõustamise või vastuvõtu: 1) ägeda tervisehäire korral kaheksa töötunni jooksul; 2) teistel juhtudel vastavalt tervishoiutöötaja teostatud triaažile või hinnatud vajadusele viie tööpäeva jooksul; 3) dokumendi väljastamisel vajalike alusandmete olemasolu korral 14 kalendripäeva jooksul. § 9. Kättesaadavuse tagamine grupipraksises Grupipraksises, kus tegutseb kolm või enam perearsti, korraldatakse, et kella 18.00-ni toimuvad vastuvõtud on jaotunud ühtlaselt erinevatele nädalapäevadele, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik korraldada mõjuval põhjusel. § 10. Perearstiabi osutaja infosüsteem (1) Perearstiabi osutaja kasutatav infosüsteem võimaldab muu hulgas jälgida ja hinnata perearstiabi kättesaadavuse nõuete täitmist. (2) Infosüsteem peab võimaldama saada regulaarset ülevaadet vähemalt järgmistest andmetest: 1) telefonipöördumiste arv, vastatud ja vastamata kõnede osakaal teenuseosutaja kohta;

5

2) perearstiabi digiteenindusplatvormi pöördumiste arv, vastatud ja vastamata pöördumiste osakaal ning vastamise aeg iga nimistu ja teenuseosutaja kohta; 3) planeeritud vastuvõtuaegade ja toimunud kontaktvastuvõttude arv iga tervishoiutöötaja ja teenuseosutaja kohta. (3) Perearstiabi osutaja tagab vajaduse korral lõikes 2 nimetatud andmetele ligipääsu Terviseametile ja Tervisekassale seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (4) Lõikes 2 nimetatud perearstiabi digiteenindusplatvorm peab olema Tervisekassa poolt valideeritud.

4. peatükk Nõuded tervisekeskusele

§ 11. Nõuded tervisekeskuse tegevusele (1) Tervisekeskus peab olema avatud tööpäeviti kümme tundi päevas vahemikus 7.00–21.00 ja vähemalt ühel päeval nädalas vahemikus 8.00–18.00. (2) Tervisekeskuses peab olema tagatud vähemalt ühe perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja vastuvõtt kaheksa tundi päevas, keskuse ülejäänud lahtioleku ajal peab kohapeal olema vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. (3) Tervisekeskuses peab olema tagatud vähemalt ühe pereõe kohalolek kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal. (4) Tervisekeskuses osutatavate teenuste korraldamiseks peab tegevuskohas olema tagatud: 1) registratuur, mis on keskuse lahtioleku ajal kättesaadav vähemalt kaheksa tundi päevas ja mille kaudu patsient saab küsida infot tervisekeskuse töökorralduse ja teenuste kohta; 2) võimalus registreeruda kõiki tervisekeskuses osutatavaid teenuseid saama kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal; 3) ühine veebileht, mis koondab infot tervisekeskuses osutatavate teenuste kohta; 4) ühine telefon ja e-posti aadress ametkondliku suhtluse jaoks; 5) ühtne meeskonna juhtimine. (5) Tervisekeskuses peab olema ühiselt korraldatud määruse 3. peatüki nõuete järgimine. (6) Tervisekeskus peab seal töötavatele nimistuga perearstidele pakkuma abi asendaja leidmisel. § 12. Laiendatud ülesannetega tervisekeskus Laiendatud ülesannetega tervisekeskus täidab lisaks tervisekeskuse kohustuslike teenuste osutamisele vastavalt ravi rahastamise lepingule vähemalt ühte järgmistest kohustustest: 1) tagab, et tervisekeskuse kohustuslikud teenused on kättesaadavad ka tervisekeskuses töötavate nimistuga perearstide nimistutesse mittekuuluvatele isikutele; 2) tagab üksik- või grupipraksises töötavatele nimistuga perearstidele lühiajaliseks asenduseks tervishoiutöötajad; 3) osutab perearstiabi väljaspool § 11 lõikes 1 sätestatud tavapärast tervisekeskuse tööaega.

5. peatükk Nimistuväline teenindamine

§ 13. Nimistuväline teenindamine (1) Nimistuvälisele patsiendile võib perearstiabi osutada eelkõige järgmistel juhtudel:

6

1) vältimatu abi vajaduse korral; 2) teenuse osutamisel sama perearstiabi osutaja juures või tervisekeskuses, kus isiku perearst tegutseb; 3) isiku kuulumisel nimistusse, millel ei ole kinnitatud perearsti ega asendajat; 4) teenuse osutamisel väljaspool perearstiabi osutaja tööaega; 5) immuniseerimiseks eriolukorras. (2) Nimistuväliseid isikuid võib teenindada sellises mahus, mis ei takista nimistusse kuuluvatele isikutele nõuetekohase teenuse osutamist. (3) Tervisekassa võib leppida perearstiabi osutajaga kokku teenuse korralduse lõike 1 punktis 3 nimetatud olukorras ja tagab sellisel juhul nimistusse kuuluvate isikute teavitamise teenuse korraldusest.

6. peatükk Rakendussätted

§ 14. Rakendussätted Paragrahv 8 lõikes 5 sätestatud kohustust edastada automaatseid teavitusi digiteenindusplatvormi kaudu rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027. a. § 15. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ tunnistatakse kehtetuks. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid

ja nõuded“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Viimastel aastatel on rahulolu perearstiabiga vähenenud1, mistõttu on vaja pöörata suuremat tähelepanu teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele. Käesolev määrus on ajakohastatud, arvestades elanikkonna muutunud vajadusi ja perearstiabi korralduses tervikuna toimunud muudatusi.

Eesti on viimase kümnendi jooksul arendanud perearstiabi korraldust sarnaselt teiste perearstiabisüsteemi rakendavate Euroopa riikidega, luues tervisekeskuseid. Varasemates õigusaktides puudusid tervisekeskuste töökorraldust käsitlevad selgesõnalised nõuded, asjakohased sätted on lisatud käesolevasse määrusesse.

Perearstiabi osutamine on kujunenud üha enam meeskonnapõhiseks. See toetab patsienti tema tervise-eesmärkide saavutamisel ning parandab ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Määruses on täpsustatud meeskonnapõhise lähenemise põhimõtteid perearstiabi osutamisel ning sätestatud on nõuded perearstile ja tervishoiuteenuse osutajale. Määruses on arvestatud Tervisekassa poolt ette valmistatud uue perearstiabi raamlepinguperioodiga seonduvate perearstiabi rahastamise muutustega, samuti üldiste muudatustega perearstiabis eesmärgiga parandada ja ühtlustada perearstiabi osutamise kvaliteeti. Määrus mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.2. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal ([email protected]), esmatasandi nõunik Elina Müürsepp ([email protected]) ja esmatasandi tervishoiu ekspert Tiina Unukainen ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 7 lõike 22, § 8 lõike 61 ja § 151 lõike 3 alusel. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,

kuid see ei loo iseseisvat uut õiguslikku alust andmete töötlemiseks viisil, mis dubleeriks TTKS ning mõju isikuandmete kaitsele on maandatud läbi tehniliste nõuete ja järelevalvesüsteemi.

1 Kantar Emori uuringud, Tervisekassa veebileht

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruses on 16 paragrahvi. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate poolt perearstiabi osutamise kord, nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatus ja kord ning tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskusele. Senise tööjuhendi ja nimistuvälise teenindamise sisuliste muudatuste kõrval lisatakse määrusesse ka tervisekeskuse vaade. Pooli perearsti nimistuid teenindavad tervisekeskusega seotud tervishoiuteenuse osutajad (info Tervisekassa veebilehelt). Eespool nimetatust lähtuvalt on vajalik reguleerida ka tervisekeskuse liike ning tervisekeskusega seotud töökorraldust ja nõudeid. Sellest tulenevalt on ühte määrusesse kokku toodud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate perearstiabi osutamise kord, nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatus ja kord ning tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskusele, millel on mitmeid kokkupuutepunkte. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 2) tunnistatakse kehtetuks (määruse § 15) ning vastavate volitusnormide alusel kehtestatakse uus määrus, millesse integreeritakse tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskusele, mis seni on määruse tasandil reguleerimata (volitusnorm TTKS § 151 lõige 3). Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Eesmärk on avada määruses kasutatavate mõistete sisu seda ühtlustades ja reguleerides, et kõik seotud osapooled mõistaksid neid ühtmoodi. Varem ei ole õigusakti tasandil lõigetes 1 ja 2 nimetatud üksikpraksist ja grupipraksist mõistena reguleeritud, kuigi neid on tavapraktikas regulaarselt kasutatud, et kirjeldada eri liiki perearstiabi osutamise vorme. Nende mõistete defineerimise vajadus on seotud üksik- ja grupipraksise erineva töökorraldusega ning sellest tulenevate erinevate nõuete sätestamisega määruse tasandil. Lõikes 3 on esitatud riskipatsiendi mõiste. Seoses eakate osakaalu suurenemisega ühiskonnas on riskipatsientide ravi juhtimine muutunud üheks olulisemaks perearsti ülesandeks. Määrusega nähakse perearsti ühe ülesandena ette ka riskipatsiendi ravi juhtimine, mis on kooskõlas perearsti rolliga ühiskonnas, s.o toetada inimest kogu elukaare vältel tema tervise hoidmisel ja ravi juhtimisel. Riskirühma tunnus näitab perearstile ja pereõele seda, millised patsiendid võivad Tervisekassa algoritmi alusel (kooskõlas TerKS § 2 lõikega 22) vajada lähiajal rohkem tervisemuredest tingitud abi. See aitab märgata inimesi juba enne terviseseisundi halvenemist. Perearst lähtub valiku tegemisel nii algoritmist kui ka kliinilisest intuitsioonist, et hinnata, milline patsient võib vajada rohkem toetust oma tervise-eesmärkide saavutamisel. Riskihindamine ei tähenda automaatset suunamist teenust saama, kuid annab võimaluse pakkuda varasemat nõustamist või ennetavat sekkumist või patsiendi edasisuunamist asjakohast tervishoiuteenust saama. Vajaduse korral kaasatakse ka sotsiaalvaldkonna tugi. Selline varajane ja sihitud lähenemine aitab vähendada ootamatuid terviseprobleeme ja erakorralise haiglaravi vajadust ning on tõhusam kui üksnes pöördumise alusel reageerimine. Lõikes 4 esitatud ägeda tervisehäire mõistes ei ole sisulisi muudatusi võrreldes määrusega nr 2 tehtud. Lõikes 5 avatakse plaanilise kontaktvastuvõtu sisu. Oluline on rõhutada, et plaanilise kontaktvastuvõtu näol on tegemist eelnevalt kokku lepitud, lähteinfo alusel toimuva, mitte aegkriitilise visiidiga, millele patsient registreeritakse ette. See tähendab, et tervisemure on olemas, kuid see ei ohusta otseselt tervise järsku halvenemist ega vaja kohest sekkumist. See

erineb ägeda tervisehäire tõttu tingitud vastuvõtust, kus patsient võetakse vastu kaheksa töötunni jooksul. Paragrahvis 3 sätestatakse tervisekeskuse liigid. Paragrahvi 3 kohaselt on kolme liiki tervisekeskusi – ühtne, koostöökokkuleppeline ja laiendatud ülesannetega tervisekeskus. Sotsiaalministeeriumi strateegiline suund on jätkusuutlikkuse tagamiseks võimestada tervisekeskusi ja seeläbi toetada üksikpraksiste toimimist. Tervisekeskuste roll on tagada teenuste toimepidevus ja korraldada patsientide teenindamine ka arsti või õe erakorralise või planeeritud eemaloleku ajal, kasutades selleks olemasolevat meeskonda. Samuti võimaldab mitmekülgse personaliga töökorraldus paremini planeerida töövoogu ning jagada telefoni ja digiteenindusplatvormide kaudu toimuvat konsulteerimist ja füüsiliste vastuvõttude koormust. Tervisekeskuse mõiste on defineeritud TTKS § 151 lõikes 1, kus on nimetatud ka tervisekeskuse kohustuslikud teenused (perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenus), kuid määruse tasandil on tervisekeskuse liigid olnud siiani sisustamata. Vajaduse on tinginud arusaam, et tervisekeskuse osutatava abi kvaliteet sõltub selle töökorraldusest. Juriidilisest vormist lähtuvalt eristatakse ühtset ja koostöökokkuleppelist tervisekeskust. Ühtne tervisekeskus on moodustatud ühe juriidilise isikuna, kes:

 osutab selle juriidilise isiku alt kõiki TTKS § 151 lõikes 1 loetletud tervisekeskuse kohustuslikke teenuseid või

 osutab selle juriidilise isiku alt vähemalt perearstiabi, st sellises tervisekeskuses ei osutata perearstiabi teise juriidilise ega füüsilisest isikust ettevõtja kaudu, vaid ta on teiste kohustuslike teenuste osutamiseks sõlminud koostöökokkuleppe teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Seega ei osutata ühtses tervisekeskuses perearstiabi koostöökokkuleppe alusel.

Koostöökokkuleppeline tervisekeskus on moodustatud mitme juriidilise isiku või ka füüsilisest isikust ettevõtja koostöökokkuleppe alusel ning selles osutavad erinevad juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad kõiki tervisekeskuse kohustuslikke teenuseid. See tähendab, et koostöökokkuleppelises tervisekeskuses võib ka perearstiabi osutada mitu erinevat juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes teevad tervisekeskuse moodustamiseks koostööd koostöökokkuleppe alusel. Määruses tervisekeskuse liikide sätestamise eesmärk on tekitada ühtne arusaam tervisekeskuste korraldusviiside erinevusest. See on aluseks nõuete ja rahastuse diferentseerimisele. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse kui eraldi tervisekeskuse liigi loomise eesmärk on tagada esmatasandi meeskonna põhise perearstiabi ühtlane kättesaadavus ja teenuste jätkusuutlikkus ka kriitilistes Eesti piirkondades. Juba praegu on Eestis piirkondi, kus perearstiabi jätkusuutlikkus on küsimärgi all. Hajaasustuses tegutsevatel üksikpraksiste perearstidel on keeruline leida asendust nii plaanilise asendamise kui ka erakorraliste juhtude puhul. Tervisekeskuse patsientidel on võimalik saada oluliselt rohkem teenuseid kui üksikpraksiste nimistu patsientidel. Vajalik on laiendada teenuste kättesaadavust ka üksikpraksiste nimistute patsientidele. Suuremates linnades on ilmnenud vajadus osutada perearstiabi ka väljaspool tavapärast perearstiabi tööaega. Eespool loetletud probleemvaldkonnad on tinginud vajaduse luua laiendatud ülesannetega tervisekeskused, kes võtaksid perearstiabi osutamise ja kättesaadavuse tagamisel laiema vastutuse kui ainult oma nimistu patsientidele teenuse osutamine tavapärase tööaja raames. Lõikes 2 on sätestatud, et tervisekeskuse liigi määratleb Tervisekassa ravi rahastamise lepingu alusel ning Tervisekassa avaldab info tervisekeskuse liigi kohta oma veebilehel. Info tervisekeskuse liigi kohta on muu hulgas oluline Terviseameti jaoks riikliku järelevalve tegemiseks. Tegemist on avaliku infoga, mis on kättesaadav nii nimistusse kuuluvatele isikutele kui ka kõigile teistele.

Paragrahvis 4 sätestatakse üldnõuded perearstiabi osutamisele. TTKS-ist tulenevalt osutatakse perearstiabi nimistupõhiselt ja nimistu eest vastutab perearst isiklikult. Vajaduse korral korraldab perearst enda asenduse vastavalt TTKS-is sätestatule, kuid arvestades, et asendus peab olema ajutise loomuga. TTKS-ist tulenevalt on Terviseametil õigus perearstilt nimistu ära võtta, kui asendamine on oma ajutise iseloomu kaotanud. Sel põhjusel on määrusesse lisatud klausel, et nimistut teenindab eeskätt oma perearst. Lõike 1 järgi osutavad nimistu alusel perearstiabi kinnitatud nimistuga perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Jätkuvalt jääb lõike 2 kohaselt kehtima standard, et iga perearsti nimistu kohta peab olema vähemalt üks pereõde. Nimistu juures võivad töötada ka mitu osakoormusega pereõde, kuid pereõdede summaarne tööaeg kokku peab moodustama vähemalt ühe täistööaja. Tervisekassa lepingu alusel on enamikus perearstikeskustes nõutav ka teise pereõe olemasolu. Selle nõude täitmist kontrollib Tervisekassa. Lõige 3 kohustab lühiajalist asendamist dokumenteerima viisil, mis võimaldab seda hiljem tõendada. Tõendina sobivad näiteks puhkuseavaldused, puhkusegraafikud, andmed ajutise töövõimetuse kohta, kirjavahetus ning kirjalikud kokkulepped asendamise põhimõtete kohta. Kuivõrd TTKS ei nõua, et perearst oma lühiajalisest asendamisest teavitaks, kuid teenuse osutamine peab olema tagatud ka sellises olukorras ning asendamine ei või muutuda alaliseks, on oluline pidada arvestust selle üle, millisel määral lühiajalist asendamist kasutatakse. Lõikes 4 nähakse ette perearstiabi osutaja poolt triaaži teostamine. Perearstiabi on patsientidele Eestis tervishoiusüsteemi sisenemise väravaks ja esmaseks kontaktpunktiks, mille kaudu toimub vajaduse korral ka edasiliikumine teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. Kontaktpunkti juures on väga oluline patsientide voogu kohe juhtida, et tagada teenuste optimaalne kasutus ja õigeaegne kättesaadavus. Seetõttu on miinimumnõudena reguleeritud, et perearstiabi osutaja poole pöördumisel tuleb tagada patsiendile triaaž, mille eesmärk on patsiendi seisundist lähtuvalt hinnata talle vajaliku abi kiirust, vajaduspõhisust ja viisi ning anda patsiendile esmast tagasisidet. Triaaži võib jagada etappideks, kaasates esimesse etappi isiku, kes ei ole tervishoiutöötaja, kuid keda on koolitatud erakorralist probleemi ära tundma. Triaaž tuleb teostada ajalise arvestusega, et ägeda haigusega patsiendid peavad saama esmast abi (s.o konsultatsioon või vastuvõtt) kaheksa töötunni jooksul. Kui triaaži teostamisse on kaasatud kliiniline assistent või registraator, tuleb jälgida, et kliiniline assistent või registraator saab esmast triaaži teostada oma pädevuse piires, meditsiinilise triaaži eest saab vastutada ainult tervishoiutöötaja. Kui esmase pöördumise vastuvõtja (kliiniline assistent või registraator), kes on läbinud vastavasisulise koolituse, oskab ära tunda kiiret sekkumist vajavad meditsiinilised situatsioonid, saab ta need suunata muudest pöördumistest kiiremini tervishoiutöötaja triaažile. Lõike 5 kohaselt peab patsient saama perearsti poole pöörduda digiteenindusplatvormi ja telefoni kaudu ning perearstiabi tegevuskohas kohapeal. Lõige 6 reguleerib vajaduspõhist vastuvõtule kutsumist perearsti poolt ning lõikes 7 täpsustatakse, millistel juhtudel on perearstil kohustus kutsuda vastuvõtule. Sellega seoses, et perearst korraldab teatud juhtudel proaktiivset vastuvõtule kutsumist, ei kahane patsiendi vastutus oma tervise hoidmise eest. TTKS võimaldab perearstil kasutada haiguste ennetamiseks oma nimistu patsientide terviseandmeid, mistõttu on tal võimalik hinnata ka sekkumise vajadust. Vajaduspõhiselt vastuvõtule kutsumine on perearsti ülesanne, kuid ei hõlma kohustust iga nimistusse või sihtrühma kuuluva patsiendi ees ega tähenda absoluutset kohustust jõuda proaktiivselt kõikide sihtrühma patsientideni. Erinevalt teistest tervishoiuteenuse osutajatest on perearstiabi meeskonna ülesanne toetada inimest tema tervise hoidmisel, osutada oma nimistu patsientidele vastavalt vajadusele proaktiivselt ennetavaid teenuseid ja kutsuda inimesi tervisekontrolli. Erilise tähelepanu all on eeskätt lapsed ja noored ning mitme kroonilise haigusega inimesed, kelle puhul põhjustaks

tervisejuhtimise puudumine esmatasandil nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsektorile olulist lisakoormust. Paragrahvis 5 on sätestatud perearstiabi meeskonna töövaldkonnad ja tegevused. Perearsti töövaldkonnad on määruse tasandil välja toodud, et tagada perearstiabi teenusepaketi ühetaolisus ja ühtlane kättesaadavus sõltumata perearstiabi osutaja asukohast ja tegutsemise vormist (üksikpraksis, grupipraksis või tervisekeskus). See regulatsioon on oluline ka patsientidele, et nad oleksid teadlikud sellest, milliseid teenuseid ja tegevusi perearstiabis osutatakse ja tehakse. Lõige 1 kohustab perearstiabi nimistusse kantud isikute tervisega seotud probleemide esmatasandil käsitlemist meeskonnapõhiselt, sealhulgas ennetust, diagnoosimist, ravi, jälgimist ja vajaduse korral suunamist teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. Perearstiabi osutaja peab tagama, et patsientidele osutatakse teenuseid meeskonnapõhiselt, mis tähendab, et komplekssete tervisemurede korral kaasab perearst lähtuvalt patsiendi vajadusest laiema meeskonna tema probleemide lahendamisse. Meeskonnaks saab siin olla nii perearstiga koos töötavad teised tervishoiuteenuse osutajad kui ka tervisekeskuses koostöökokkuleppe alusel teenuste pakkujad. Lõikes 2 sätestatakse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate töövaldkonnad ja tegevused vastavalt erialasele pädevusele. Tegemist on avatud loeteluga, mis koondab perearstiabi tagamiseks olulised tegevused ja töövaldkonnad. Vastavas osas peab perearstiabi olema nimistusse kuuluvatele isikutele kättesaadav. Loetelus hõlmatud tegevusi ja teenuseid saab osutada perearstiabi osutaja enda või teatud juhtudel ka teiste teenuseosutajate kaudu (nt uuringute või protseduuride tegemine). Töö nimistuga tähendab seda, kui perearst näiteks uurib, millise diagnoosiga inimesi on tema nimistus kõige rohkem ja võtab nende inimeste ravi erilise luubi alla, korrigeerib raviskeeme vms. Valdavalt on see proaktiivne töö. Lõikes 3 on täpsustatud perearsti ülesandeid. Kui perearsti asendab tema pikemaajalisel äraolekul teine perearst, laienevad need kohustused ka perearstist asendajale. Üldjuhul juhibki perearst ise oma nimistu patsientide komplekssemate terviseprobleemide lahendamist, kuid lõikes 3 nimetatud ülesannete koordineerimist ei tohi perearst delegeerida abiarstile või muule personalile, kuna tegu on kõige haavatavamate sihtrühmadega. Tegevus toimub vastavalt ravijuhenditele. Lõiked 4 ja 5, mis käsitlevad laste ja õpilaste käsitlust perearstiabi raames, on üle võetud määrusest nr 2 ning nendes ei ole sisulisi muudatus tehtud, lisatud on ainult täiendus, et kui lapse vanemal ei ole võimalik saada täielikku vajaminevat infot tervise infosüsteemi lisatud andmetest, koostab perearst asjakohase väljavõtte. Paragrahvis 6 on kehtestatud nõuded perearstiabi osutaja tegevuskoha lahtiolekuajale. Lõikes 1 on võrreldes määrusega nr 2 muudetud perearstiabi osutaja tegevuskoha lahtioleku ajavahemikku paindlikumaks. Määruses nr 2 oli lahtioleku ajavahemikuks 8.00–18.00, mis on asendatud ajavahemikuga 7.00–21.00. Eesmärk on pakkuda rohkem paindlikkust ning arvestada ka piirkondade ja nimistu patsientide vajadustega ehk perearstikeskus võib olla avatud näiteks ajavahemikus 7.00–15.00, aga ka 12.00–20.00 vms. Lahtiolekuaeg, s.o kaheksa tundi päevas üksik- ja grupipraksiste puhul ning kümme tundi päevas tervisekeskuste puhul on jäänud samaks. Nimetatud tingimustele peavad perearstiabi osutaja lahtiolekuajad vastama ka juhul, kui perearst tegutseb grupipraksises või tervisekeskuses. Keskuse lahtiolekuaja nõuete suhtes kohalduvad riigipühade ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused. Lõige 2 võimaldab perearstiabi osutajal sulgeda ajutiselt perearstiabi tegevuskoht, et korraldada töötajate meeskonnakoolitusi või õppusi, eeldusel et korraldatud on ägeda tervisehäirega patsientide esmane nõustamine või vastuvõtt kaheksa töötunni jooksul ning

Tervisekassat ja keskuse patsiente on planeeritud korraldusest teavitatud ravi rahastamise lepingus sätestatud aja jooksul. Ägeda tervisehäirega patsientide vastuvõtt võib olla korraldatud ka teise perearstiabi osutaja tegevuskohas, arvestades selle mõistlikku kaugust. Tervishoiutöötajatel on kohustus läbida vähemalt 60 tundi täienduskoolitusi aastas. Enamasti on tegemist individuaalkoolitustega, kuid üksikutel juhtudel esineb vajadus korraldada ka meeskonnakoolitusi ja ühisõppusi, mistõttu on oluline tagada vastav võimalus ka õigusruumis, kahjustamata seejuures oluliselt patsientide huve. 2026. aastal määratakse esimesed elutähtsa teenuse osutajad perearstiabi osutajate hulgast. Neile jääb kohustus hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 7 alusel korraldada õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lõikes 3 sätestatakse, et inimesel peab olema võimalik küsida infot perearstiabi osutaja töökorralduse ja teenuste kohta ning registreeruda teenust saama, ilma et see segaks vastuvõtul tervishoiutöötajat ja patsienti. Paragrahvis 7 sätestatakse miinimumnõuded arsti kontaktvastuvõttude korraldusele. Lõikes 1 sätestatakse, kus peab olema avaldatud teave perearstiabi osutaja juures kontaktvastuvõttude toimumise aja kohta. Perearstiabi osutaja tagab info tavapäraste kontaktvastuvõtuaegade kohta tegevuskohas kohapeal ja avalikul veebilehel, millel ei ole sisselogimise nõuet (nt ei sobi Facebook). Lühiajalisi muudatusi ei ole vaja ilmtingimata kohe veebilehel ja tegevuskohas muuta, näiteks juhul, kui perearsti kontaktvastuvõtt on tavapäraselt esmaspäevast reedeni ja ühel nädalal asendab asendaja perearsti. Lõikega 2 kohustatakse nimistuga perearsti planeerima vähemalt 20 tundi kontaktvastuvõtte nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude tegevuste jaoks. Asendajana mõistetakse TTKS-i kohaselt nii lühi- ja pikaajalist asendajat kui ka tavapäraselt nimistu juures töötavat arsti, kes vajaduse korral katab perearsti kontaktvastuvõtte. Võrreldes varasema regulatsiooniga on täpsustatud, et kui perearstil on TTKS § 81 kohane asendus, loetakse ka asendaja poolt vastuvõttude korraldamine asendatava perearsti poolt kontaktvastuvõttude tegemiseks. Näiteks, kui tervisekeskuses töötab kolm nimistuga perearsti ning üks neist läheb puhkusele ja määrab kaks teist perearsti oma asendajateks, on kontaktvastuvõttude miinimumnõue tagatud, kui kumbki tööle jäänud perearst võtab vastu 30 tundi (s.o 20 + 10 tundi) nädalas. Nimetatud näite puhul peavad perearstide kontaktvastuvõtud olema tagatud 60 tunni ulatuses, s.o 20 tundi nimistu kohta. Näites toodud 60 tunni juures ei ole oluline, kuidas vastuvõtuajad erinevate nimistute patsientide vahel jagunesid. Vastavalt TTKS § 81 lõigetele 5 ja 6 võib lühiajalise asendamise korral olla asendajaks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja, pikaajalise asendamise korral peab aga asendajaks olema perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident. Samas on kooskõlas TTKS § 81 lõike 1 teise lausega loodud lühiajalise asendamise korral võimalus kontaktvastuvõttude mahtu ajutiselt vähendada tingimusel, et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine § 8 lõikes 6 sätestatud tähtaegade jooksul. Tööaja suhtes kohalduvad riigipühade ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused. Näiteks, kui reedel on riigipüha ja graafikupõhiselt on tavapäraselt planeeritud reedeti 4 tundi perearsti kontaktvastuvõttu, siis nimetatud reedel kontaktvastuvõttu ei toimu ja sellel nädalal on kontaktvastuvõtuaja nõue kokku 16 tundi. Kui tavapäraselt ei ole perearsti kontaktvastuvõttu graafiku järgi reedel planeeritud, siis automaatselt kontaktvastuvõttude tundide arv, s.o nädalas ikkagi 20 tundi, ei vähene. Kontaktvastuvõtt minimaalselt 20 tundi nädalas ei ole perearsti ainus tööülesanne, sellele lisanduvad patsientide telefoninõustamised ja digiteenindusplatvormi kaudu tehtavad nõustamised, spetsialistide vahelised telefoni- ja digikonsultatsioonid, töö nimistuga, dokumentide väljastamine jm. Haiguspuhangute korral on ka kontaktvastuvõttudele kuluva aeg sageli pikem. Lõikes 3 sätestatakse, et perearst peab enamiku, st üle poole nimistule ette nähtud nominaalvastuvõtu ajast, oma nimistu kontaktvastuvõttudest tegema ise, välja arvatud mõjuval

põhjusel. Mõjuv põhjus peab olema dokumenteeritud, välja arvatud juhul, kui see on muul viisil tõendatav (näiteks andmed lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta, valitavale ametikohale kinnitamise dokumentatsioon vms). Mõjuvaks põhjusteks loetakse nt lapsehoolduspuhkuselt tagasitulekuaega, valitud ametikohal töötamisest tingitud vastuvõttude tegemist vähendatud mahus. Asendamise korral kohaldatakse isikliku kontaktvastuvõttude nõuet asendajaks määratud isiku suhtes. Lõikes 4 sätestatakse, et 20 tundi kontaktvastuvõttu nädalas võib osaliselt perearsti asemel teha ka perearstiabi osutaja juures tegutsev peremeditsiini resident, juhul kui perearst on juhendajana residendile kättesaadav. Perearstile on residendi juhendamine aeganõudev protsess, mistõttu ei ole juhendamise perioodil määruses sätestatud perearsti kontaktvastuvõttude nõuet alati võimalik tagada. Säte loob paindlikkuse kontaktvastuvõttude korralduses, kuid samas ka täpsema raamistiku. Lõikes 5 kohustatakse perearstiabi osutajat korraldama kõigil tööpäevadel, s.o esmaspäevast reedeni, arsti vastuvõtud. Sätte eesmärk on võimaldada paindlikkust iganädalase kontaktvastuvõtuaja jagunemisel nädala jooksul, tagades samas, et praksises toimub vähemalt ühe arsti kontaktvastuvõtt, kelle juurde on vajaduse korral võimalik suunata arsti kontaktvastuvõttu vajav patsient olukorras, kus patsiendi enda nimistule plaanilist vastuvõttu ei ole planeeritud. Seejuures on § 7 lõigete 2 ja 3 kaudu reguleeritud nii nimistupõhisuse säilitamine kui ka nädalane vastuvõttude maht. Lõikes 6 nähakse ette erikord – 20-tunnise kontaktvastuvõtu nõudest kõrvalekaldumine (maksimaalselt 50% võrra), mis on lubatud juhul, kui nimistu on põhjendatult väike (nt on tegemist äsja moodustatud nimistuga või olukorraga, kus nimistu on põhjendatult väike ja seda pole võimalik sõltuvalt asjaoludest suurendada) ja perearsti tegevuskoht asub piirkonnas, kuhu ei kuulu linn asustusüksusena, mille elanike arv on suurem kui 4000, ega Tallinna linnaga vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV). See tähendab, et sellise erandi võimaldamiseks peavad olema täidetud mõlemad kriteeriumid. Sel juhul on vajalik ka Tervisekassa luba. Sätte eesmärk on anda Tervisekassale õiguslik võimalus teha erisusi piirkondades, kus perearsti leidmine on raskendatud, et tagada piirkonnas siiski kohapeal mingigi perearstiabiteenuse kättesaadavus. Paragrahvis 8 sätestatakse, millise aja jooksul peab terviseprobleemiga abivajajale olema tagatud tervishoiutöötaja nõustamine või vastuvõtt, ja kirjeldatakse detailsemalt, kuidas see erinevate pöördumiskanalite kaudu patsientidele tagatakse. Lõikes 1 sätestatakse, kuidas peab perearstiabi kogu perearsti peamise tegevuskoha lahtioleku ajal kättesaadav olema. Peamise tegevuskohana mõeldakse tegevuskohta, mis ei ole filiaal või teine tegevuskoht. Enamasti ei pöördu patsiendid perearstikeskusesse ilma eelneva telefoni- või digikonsultatsioonita. Perearstiabi töökorraldus põhineb üldjuhul eelneval kontaktil, triaažil ja registreerimisel. Ilma eelneva kontaktita pöördumise korral pakutakse abi vastavalt triaažile ja keskuse tavapärasele registreerimisprotsessile. Kui inimene pöördub tervisekeskusesse eelnevalt kontakti võtmata, peab ta saama vastavalt triaažile kas kohest abi (vältimatu abi raames) või juhiseid kuidas edasi tegutseda (nt registreeritakse järgmisel või ülejärgmisel päeval toimuvale arsti vastuvõtule) vms. Seetõttu peab perearstikeskuses alati olema kohal ja valmis patsienti vajaduse korral konsulteerima vähemalt üks pereõde, samas peab olema korraldatud triaaž ja tagatud kättesaadavus telefoni teel. Lõige 2 paneb perearstiabi osutajale kohutuse korraldada perearstiabi teenuse osutamine nii, et vähemalt üks perearst oleks kogu tegevuskoha lahtioleku ajal temaga koos töötavatele tervishoiutöötajatele konsultatsiooni eesmärgil kättesaadav. Kui tegu on TTKS-i tähenduses lühiajalise asendamisega, kohaldub nõue perearsti asendajale ning sel juhul peab konsultatsiooniks olema kättesaadav vähemalt arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Selles sättes ei ole mõeldud ainuisikuliselt nimistuga perearsti kättesaadavust konkreetselt selle nimistu juures töötavatele tervishoiutöötajatele, vaid perearstiabi osutaja kohustust tagada

perearsti kättesaadavus perearstiabi osutaja üleselt, kus roteeruvalt on perearst kõigi keskusega seotud nimistute tervishoiutöötajatele kättesaadav. Lõigetes 3 ja 4 reguleeritakse perearstiabi osutaja kohustust tagada teenindus telefoni teel. Telefon on isikule üks peamisi perearsti poole pöördumise kanaleid ja kõnede vastuvõtt peab olema korraldatud kogu perearstikeskuse lahtioleku ajal. Telefonitsi pöörduja ei pruugi olla teadlik perearstikeskuse lahtioleku aegadest ja nende muudatustest. Seetõttu on nõutav, et automaatvastaja annaks helistajale asjakohast infot ja patsient ei peaks korduvalt asjatult helistama. Kui ajal, kui tegevuskoht on avatud, lühiajaliselt telefonile ei vastata, peab automaatvastaja teavitama, mis kellast telefoni vastuvõtt jätkub või tuleb kasutada kõneposti teenust koos tagasihelistamisega. Lühiajalise all selle sätte kontekstis mõeldakse ühte tundi ja sellest pikemat pausi. Perearstiabi osutajal peavad olema läbi mõeldud ja sisekorraga fikseeritud funktsionaalsed nõuded telefoni teel kättesaadavuse tagamiseks. Lõige 5 paneb igale perearstiabi osutajale kohustuse kasutada digiteenindusplatvormi. Kui isik pöördub perearstiabi osutaja poole digiteenindusplatvormi kaudu, peab ta saama kohe automaatvastuse selle kohta, millised on pöördumisele vastamise ajad sõltuvalt pöördumise kiireloomulisest. See tähendab, et automaatvastuses peab sisalduma info selle kohta, kui kiiresti üldjuhul vastatakse ägeda terviseprobleemi korral, mitteägeda terviseprobleemi korral, dokumentide väljastamise vajaduse korral ja muudel juhtudel. Perearstiabi osutajatel peab olema läbi mõeldud ja sisekorraga fikseeritud, milliste töötajate ülesanne on vastata digipöördumistele, kuidas on korraldatud triaaž digipöördumiste puhul, mis juhtudel toimuvad digitaalsed suunamised spetsialistide vahel, kuidas tagatakse, et vastuse ooteaeg jääks soovitud piiridesse, kuidas tagatakse digiteenindusplatvormi kasutamine asenduste korral jne. Digiteenindusplatvorm ei ole ette nähtud erakorraliste probleemide jaoks ning erakorralise probleemi korral tuleb valida kohest suhtlust võimaldav suhtluskanal (sõltuvalt probleemi iseloomust helistamine, kiirabi või EMO). Lõige 6 näeb ette tähtajad, mille jooksul peab patsient sõltuvalt triaaži tulemusest saama kontakti tervishoiutöötajaga, kas nõustamise või kontaktvastuvõtuna. Patsiendi esmase nõustamise või vastuvõtu võib teha ka teine tervishoiutöötaja, seda ei pea alati tegema perearst. Perearstiabile ajalise kättesaadavuse nõuete seadmise peamine eesmärk on ära hoida asjatuid EMO külastusi. Mitmed uuringud nii Euroopas kui ka mujal maailmas on näidanud, et EMO-sse pöördujate arvu on võimalik vähendada, kui perearstiabis tagatakse ägeda terviseprobleemiga inimeste konsultatsioon ja vajaduse korral vastuvõtt samal või õhtuse pöördumise korral järgmisel päeval ning mitteägeda terviseprobleemiga pöördujate konsultatsioon ja vajaduse korral vastuvõtt seitsme päeva ehk viie tööpäeva jooksul. Seetõttu nõuavad ka mitmed Euroopa riigid2 esmatasandi teenuseosutajatelt, et ägeda tervisehäirega patsienti tuleb teenindada 24 tunni jooksul ja mitteägeda tervisprobleemiga patsienti 5–7 tööpäeva jooksul. Eestis on samuti planeeritud jätkata juba aastakümneid kehtinud nõudega, mis sätestatakse lõikes 6 ja mille kohaselt tuleb ägeda tervisehäire korral korraldada patsiendi esmane nõustamine või vastuvõtt tervishoiutöötaja poolt kaheksa töötunni jooksul ja teistel juhtudel vastavalt triaažikategooriale viie tööpäeva jooksul, v.a dokumendi väljastamine. Dokumendid tuleb patsiendile väljastada kõigi vajalike alusandmete olemasolu korral (nt vajalikud uuringud, protseduurid, analüüsid vms) 14 kalendripäeva jooksul. Sättes nimetatud töötunnina on mõeldud keskuse lahtioleku aega. Näiteks, kui patsient pöördub tervisekeskusesse kell 16.00 ja keskus on avatud iga päev kell 8.00–18.00, peab patsient saama ägeda terviseprobleemiga esmase konsultatsiooni või vastuvõtu hiljemalt järgmisel päeval kella 14.00-ks. Paragrahvis 9 sätestatakse grupipraksises tegutseva perearsti osutatava teenuse kättesaadavuse erisused. Grupipraksises, kus on kolm või rohkem tegutsevat perearsti, tagatakse võimaluse korral, et kella 18.00-ni toimuvad vastuvõtud on jaotunud ühtlaselt erinevatele nädalapäevadele, näiteks kella 18.00-ni toimuvad vastuvõtud nimistute arvu kohta toimuksid erinevatel nädalapäevadel ehk näiteks teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval, mitte

2 Rootsi, Taani, Norra, Inglismaa, Holland, Saksamaa, Läti, Leedu jt.

selliselt, et kolme nimistu kohta on vastuvõtt kella 18.00-ni ainult ühel päeval nädalas. Eesmärk on pakkuda patsiendile võimaluse korral teenuse paremat kättesaadavust. Mõjuvad põhjused tähendavad näiteks ressursside puudumist või töökorralduslikke probleeme, mille tõttu ei ole võimalik sättes esitatut tagada. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded perearstiabi osutaja infosüsteemile määruses kirjeldatud kättesaadavuse nõuete jälgimiseks. Selle eesmärk on ühelt poolt liikuda kaasaegsel enesehindamisel põhineva kvaliteedikontrolli suunas, mis tähendab, et teenuseosutajal endal on võimalik saada järjepidev ja piisav ülevaade sellest, kuidas ta miinimumnõudeid täidab. See võimaldab üksikkaebusel põhineva järelevalve tegijal (Tervisekassal või Terviseametil) objektiivsemalt hinnata, kas tegemist oli üksiku, juhuslikku laadi rikkumisega või süsteemse probleemiga ning hinnata sekkumise vajadust ja kavandada selle mõistlikku ulatust. Regulaarse enesekontrolli tegemiseks peavad lõike 2 kohaselt perearstiabi osutaja infosüsteemid võimaldama saada ülevaadet:  telefonipöördumise arvust ning vastatud ja vastamata kõnede osakaalust teenuseosutaja

kohta. See aitab hinnata, kas patsiendi pöördumisele on reageeritud nõutud aja jooksul, ning korraldada tööd nii, et ajalise kättesaadavuse ja automaatvastaja kasutamise nõuded oleksid telefonipöördumiste korral täidetud;

 perearstiabi digiteenindusplatvormi pöördumiste arvust, vastatud ja vastamata pöördumiste osakaalust ning vastamise ajast nii iga nimistu kui ka teenuseosutaja kohta. See aitab hinnata, kas patsiendi pöördumisele digiplatvormi kaudu on reageeritud nõutud aja jooksul, ja korraldada tööd nii, et ajalise kättesaadavuse nõuded oleksid digiplatvormi kaudu tehtavate pöördumiste korral täidetud. Infosüsteemi statistikavõimaluste puhul loetakse piisavaks seda andmestikku, mida Tervisekassa poolt valideeritud süsteem pakub;

 kõigist planeeritud vastuvõtuaegadest ja toimunud kontaktvastuvõttudest nii iga spetsialisti kui ka teenuseosutaja kohta tervikuna. See aitab hinnata, kas patsiendi füüsilisele pöördumisele on reageeritud nõutud aja jooksul, ja korraldada tööd nii, et ajalise kättesaadavuse nõuded oleksid isepöördumiste korral täidetud.

Teenuseosutajana käsitatakse TTKS-iga kooskõlas iseseisvaid juriidilisi isikud. Samas loetakse näiteks ühtse tervisekeskuse korral, kus kõiki teenused osutab üks juriidiline isik, tervisekeskus tervikuna selleks teenuseosutajaks, kelle kohta andmed koondatakse. Lõikes 3 on sätestatud perearstiabi osutaja kohustus tagada Terviseametile ja Tervisekassale ligipääs lõikes 2 nimetatud andmetele seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Näiteks, patsiendi kaebuse korral, mis võib puudutada teenuse kättesaadavust, on võimalik Tervisekassal ja/või Terviseametil hinnata andmete põhjal seda, kas kaebuses nimetatud ajal olid kontaktvastuvõtud keskuses planeeritud ja toimusid või mitte. Lõikes 4 on sätestatud nõue, et digiteenindusplatvorm, mida perearstikeskus kasutab, peab olema Tervisekassa poolt valideeritud. See tagab vajalikud turvanõuded ja vastavuse miinimumstandardile. Info valideeritud digiteenindusplatvormide kohta on leitav Tervisekassa veebilehelt. Perearstiabi osutaja saab valida nende seast endale sobivama. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded tervisekeskuse tegevusele. Lõikes 1 on sätestatud tervisekeskustele sarnaselt muude perearstiabi osutajatega paindlik lahtioleku ajavahemik 7.00–21.00. Keskuse lahtiolekuaja nõue nimetatud ajavahemikus on kümme tundi päevas. Tervisekeskuses töötab mitu perearsti. Selleks, et perearstiabi osutavatel tervisekeskuses töötavatel muudel spetsialistidel oleks vajaduse korral võimalus kohe perearstiga konsulteerida, peab olema lõike 2 kohaselt tegevuskohas kaheksa tundi kohal vähemalt üks

perearsti kvalifikatsiooniga töötaja, keskuse ülejäänud lahtioleku ajal peab olema kohapeal vähemalt üks arst. See tagab ka patsiendile kogu keskuse lahtioleku ajal arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja kättesaadavuse. Lõige 3 sätestab pereõe kohalolu kohustuse kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal. Inimestele peab olema tagatud, et kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal on tervishoiutöötaja kohal, vajaduse korral kiireloomuliste murede lahendamiseks, nõustamiseks, vastuvõtule registreerumiseks või tekkinud küsimuste lahendamiseks. Lõikes 4 sätestatakse tingimused, millele peab kohustuslik teenuse osutamine tervisekeskuses vastama. Ka kõige väiksemas tervisekeskuses töötab vähemalt kümme tervishoiutöötajat, kes osutavad erinevatel tingimustel erinevaid tervishoiuteenuseid. Sellise hulga teenuseosutajate puhul on tavapärane, et tagatud on ka kohapealne registratuur. Kliiniliselt assistendilt või registraatorilt saab inimene küsida infot tervisekeskuse töökorralduse ja teenuste kohta. Kogu tervisekeskuse lahtioleku ajal peab inimesel olema võimalik registreeruda kõiki tervisekeskuse osutatavaid teenuseid saama. Nõue on kooskõlas rahastuspõhimõtetega ja laieneb kõigile tervisekeskuse liikidele. Tervisekeskusel, sõltumata selle liigist, peab olema ühtne veebileht, mis koondab infot kõigi tervisekeskuses osutatavate teenuste, sealhulgas kõigi koostöökokkuleppe alusel osutatavate teenuste kohta. Selle eesmärk on anda patsientidele ülevaade pöördumise korraldusest ja kõigist tervisekeskuses osutatavatest teenustest. Tervisekeskuses on kõigi teenuseosutajate poole pöördumiseks kasutusel ühine telefon ja e- posti aadress. Need ei ole mõeldud patsientidele tervisenõustamiseks, kuna sellega kaasnevad turvaprobleemid, vaid võimaldavad keskuse poole pöörduda muu infovajaduse korral, näiteks perearsti nimistusse registreerimiseks vms. Samuti on ühine meiliaadress vajalik ametkondlikuks suhtluseks tervisekeskusega. See nõue on oluline eeskätt koostöökokkuleppeliste tervisekeskuste puhul, kellel on praktikas sageli ka eraldi e-posti aadress. Tervisekeskuses peab olema korraldatud ühtne meeskonna juhtimine. Eesmärk on tagada tervisekeskuseülesed läbimõeldud ja ühtsed tööprotsessid, mis toetavad ühtset lähenemist patsiendi käsitlemisel ning aitavad patsienti tema tervise-eesmärkide saavutamisel. Lõike 5 järgi peab tervisekeskuses olema ühiselt korraldatud määruse 3. peatüki nõuete järgimine, s.o tagatud nõuded perearstiabi kättesaadavusele ja järjepidevusele. Lõikes 6 sätestatakse tervisekeskustele nõue pakkuda selles töötavatele perearstidele abi asendaja leidmisel. Seadusest tulenevalt on asendaja leidmise kohustus nimistuga perearstil kuid tervisekeskused üldjuhul siiski ka toetavad perearste asendaja leidmisel. Paragrahvis 12 sätestatakse laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lisaülesanded. Selleks, et tervisekeskus oleks käsitatav laiendatud ülesannetega tervisekeskusena ja et sellele kohalduks ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatud määruses „Tervishoiuteenuste loetelu“ sätestatud piirhind, peab tervisekeskus täitama vähemalt ühte kolmest lisaülesandest. Tervisekassal on edaspidi õigus teha tervisekeskusele ettepanek lisaülesande täitmiseks, sõlmides teenuseosutajaga asjakohase lepingu. Tervisekeskusele on sellise lepingu sõlmimine vabatahtlik. Punktis 1 ette nähtud kohustuse kohaselt peab tervisekeskus osutama tervisekeskuse kohustuslikke teenuseid Tervisekassaga kokkulepitud ulatuses ka tervisekeskuse nimistutesse mittekuuluvatele isikutele. Punktis 2 ette nähtud kohustuse kohaselt peab tervisekeskus üksik- või grupipraksistele lühiajalise asendusvajaduse korral tagama Tervisekassaga kokkulepitud ulatuses arsti või õe kvalifikatsiooniga asenduspersonali. See on vajalik nii plaaniliseks kui ka erakorraliseks

asenduseks. Täpsemad tingimused ja korralduse lepivad Tervisekassa ja laiendatud ülesannetega tervisekeskus kokku rahastamise lepingus. Punktis 3 ette nähtud kohustuse kohaselt osutab tervisekeskus perearstiabi nädalavahetustel või pikendatud lahtiolekuaja puhul töönädala sees. Täpsemad tingimused ja korralduse lepivad Tervisekassa ja laiendatud ülesannetega tervisekeskus kokku rahastamise lepingus. Paragrahvis 13 reguleeritakse nimistuväliste patsientide teenindamist. Võrreldes määrusega nr 2 olulisi muutusi ei kavandata. Lõikesse 1 on lisatud võimalus teenindada eriolukorras nimistuväliseid patsiente, et korraldada immuniseerimist ja anda abi vältimatu abi vajaduse korral. Lõikes 1 sätestatust võib olla täidetud üks või mitu punkti. Vältimatu abi andmise nõue tuleneb TTKS-ist, kuid määruses täpsustatakse, et ehkki perearstiabi osutamine on üldjuhul nimistupõhine, tuleb vältimatut abi anda ka nimistuväliselt. Lõike eesmärk ei ole piirata nimistuvälist teenindamist, kuid oluline on see, et nimistuväliseid isikuid tuleks teenindada ainult sellises mahus, mis ei takista nimistusse kuuluvatele isikutele nõuetekohase teenuse osutamist. Sotsiaalministeerium ei näe seda ohtu, et perearstiabi osutaja hakkaks massiliselt nimistuvälistele patsientidele tööajavälisel ajal teenust osutama. Laiendatud ülesannetega tervisekeskus osutab perearstiabi väljaspool tervisekeskuse tavapärast tööaega ja seda ka vastava rahastusega. Paragrahvis 14 sätestatakse erisus, et määruse § 8 lõikes 5 sätestatud kohustus edastada automaatseid teavitusi digiteenindusplatvormi kaudu rakendatakse alates 01.01.2027. Kuna kõikides digiteenindusplatvormides ei pruugi olla perearstiabi osutajal võimalust automaatseid teavitusi koheselt muuta on üleminekuaja rakendamine vajalik, et viia süsteemid vastavusse sätestatud nõudega. Paragrahvi 15 kohaselt tunnistatakse sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ kehtetuks. Paragrahvi 16 kohaselt jõustub määrus 1. mail 2026. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu (EL) õigusega. 4. Määruse mõjud Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva õigusega. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju patsientidele, perearstiabi osutajatele ja meeskondadele, tervisekeskustele, Terviseametile, Tervisekassale, Sotsiaalministeeriumile ja KOV-idele. Mõju tuvastati viies valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, regionaalne mõju, mõju riigivalitsemisele ning mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonna korraldusele. Muudes valdkondades mõju ei tuvastatud. Alljärgnevalt on esitatud mõjuanalüüs sihtrühmade kaupa, mis käsitleb koondatuna kõiki tuvastatud mõjuvaldkondi. Sihtrühm 1: patsiendid Perearstide nimistusse kuulus 01.08.2025 seisuga 1 362 387 inimest (99% elanikkonnast) ja perearstiabi teenuseid kasutas 2024. aastal 1 074 943 inimest (78% elanikest). Kõikidest patsientidest 4% on vanuses 0–4 aastat, 17% vanuses 5–19 aastat, 24% vanuses 20–39 aastat, 27% vanuses 40–59 aastat, 22% vanuses 60–79 aastat ja 6% vanuses enam kui 80 aastat. OSKA uuringu kohaselt puudutab veidi alla viiendikku rahvastikust (u 260 000 inimest) juba praegu perearsti kõrge vanuse tõttu arsti töölt eemale jäämine ning järgneva viie aasta jooksul lisandub veel ligi 120 000 inimest. 2025. aastal kuulub ligikaudu pool elanikkonnast tervisekeskustes tegutsevatesse nimistutesse (Tervisekassa andmetel).

Määruse rakendamine parandab patsientide jaoks perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja kvaliteeti, kuna kehtestab siduvad miinimumnõuded triaažile ning täpsustab vastuvõttude, kontaktkanalite ja dokumenteerimise korraldust. Kõigil pöördumiskanalitel rakendatav kohustuslik triaaž loob eeldused, et patsiendi tervisemurele antakse kohene tagasiside, esmane hinnang ja juhised. Patsiendi jaoks on oluline regulatsioon, millega kaasneb tervisekeskustele nõue pakkuda vajaduse korral akuutse terviseprobleemiga patsiendile vastuvõttu või nõustamist kaheksa töötunni jooksul. Vastuvõtu vajaduse korral ei pruugi olla alati võimalik, et vastu võtaks kindlasti oma perearst, kuid kiireloomulise arstiabi tagamine perearstiabi osutaja poolt on oluline samm liikumisel EMO-de koormuse vähendamise suunal. Perearsti digiteenindusplatvorm peab muudatuste jõustumise järel andma inimese pöördumise korral automaatse vastuse selle kohta, kui kiiresti pöördumisele reageeritakse. See annab inimesele kindlustunde, et tema probleemiga tegeletakse, arvestades tema mure kiireloomulisust. Tervisekeskustel on kohustus koondada oma veebilehele info kõigi tervisekeskuse osutatavate teenuste kohta ja pakkuda infot kohapeal registratuuris. See muudab patsiendi jaoks teabe leidmise ja pöördumise lihtsamaks ning aitab vähendada olukordi, kus inimene ei tea, kuidas või kuhu pöörduda. See võib suurendada patsientide rahulolu esmatasandi arstiabiga. 2024. aastal jäi perearsti viimase visiidiga rahule 77% ja teenuste kättesaadavusega 74% Eesti elanikest.3 Laiendatud ülesannetega tervisekeskuste kaudu paraneb arstiabi ja tugiteenuste kättesaadavus patsientide jaoks ka väljaspool tavapärast tööaega ning hajaasustusega piirkondades, kus perearstiabi on seni olnud raskemini tagatud. Samuti võimaldab määrus nimistuväliste patsientide teenindamist erakorralise immuniseerimisvajaduse korral, mis parandab kaitsesüstide kättesaadavust. Laiendatud vastutusega tervisekeskuste teenused hakkavad esmajärgus olema kättesaadavad nn riskipiirkondades, kus perearstiabi kättesaadavus on juba praegu probleemne. Kui riskipatsiendid saavad koordineeritud ja meeskonnapõhist abi ning nende seisundit jälgitakse proaktiivselt, paraneb krooniliste haigustega patsientide ravi järjepidevus ning väheneb tüsistuste, hospitaliseerimiste ja erakorralise abi vajadus. Perearstiabi tegevuskoha ajutine sulgemine meeskonnakoolituste või õppuste ajaks ei vähenda patsientide jaoks abi kättesaadavust, sest neile on tagatud kaheksa töötunni jooksul vastuvõtu võimalus ägeda abi vajaduse korral mõistlikus kauguses asuva teise teenuseosutaja juures ning kõiki patsiente teavitatakse ette. Kuigi määrus lubab tegevuskoha ajutist sulgemist koolituste või õppuste ajaks vaid juhul, kui vastuvõtt ägeda tervisemurega patsientidele on tagatud, võib see mõnes piirkonnas tekitada ajutisi viivitusi või ebamugavusi patsientidele, eriti neile, kellel puudub transpordivõimalus teise teenusepakkuja juurde pääsemiseks. Kuigi digiplatvormi kasutamine võib olla eakamatele ja väiksema digioskusega inimestele keerukas, jäävad määrusega tagatuks erinevad pöördumiskanalid, lisaks digiteenindusplatvormile ka telefoni teel ja kohapealse registratuuri või kontaktisiku kaudu. Kokkuvõttes loob määrus patsiendile paremini kättesaadava ja läbipaistvama esmatasandi arstiabi, parandades nii abi kättesaadavust kui ka teavitusteenuseid. Sihtrühm 2: perearstiabi osutajad ja meeskonnad (sh üksik- ja grupipraksised ning tervisekeskused)

3 Kantar Emor. Elanike hinnangud arstiabile 2024. Tervisekassa tellimusel.

Määruse rakendamine mõjutab kõiki nimistu alusel tegutsevaid perearste ja nende meeskondi, sõltumata sellest, kas teenust osutatakse üksik- või grupipraksisena või tervisekeskuse koosseisus. Määrus täpsustab perearstiabi üldnõudeid ja tegevusvaldkondi ning kehtestab tervisekeskustele, sealhulgas erinevat liiki tervisekeskustele täiendavad korraldus- ja kvaliteedinõuded. Eestis oli 01.08.2025 seisuga 782 perearsti nimistut, mida teenindas 1116 arsti (sh 708 perearsti) ja 1765 õde. Nimistusse kuulub Eestis keskmiselt 1725 inimest, suurim patsientide keskmine hulk nimistus on Tartumaal (1879) ja väikseim Võrumaal (1528).4 Kõikidest tervishoiutöötajatest (2024. a seisuga 16 220 töötajat5) moodustab sihtrühm 18%. Perearstiabi osutajaid on Tervisekassa andmetel 409. Neist 46% on üksikpraksised, ligi 18% grupipraksised, 28% tegutsevad mitme juriidilise isiku koosseisus tervisekeskuses ning 8% on ühe juriidilise isiku baasil moodustatud tervisekeskused.6 Kõikidest tervishoiuasutustest (2024. a seisuga 1631) moodustavad perearstiabiasutused 25%7. 2024. aastal tehti perearstiabis enam kui 8,36 miljonit vastuvõttu8 Määrus aitab ühtlustada perearstiabi tööjuhendeid ning täpsustab perearsti rolli, triaaži, kontaktvastuvõtu, digi- ja telefonisuhtluse korraldust, et tagada ühtlasem ja kvaliteetsem esmatasandi tervishoiuteenus. Määruses on rohkem tähelepanu pööratud patsiendi terviklikule käsitlusele ja vajaduspõhisele vastuvõtule kutsumisele. Kohustus tagada triaaž kõigil pöördumiskanalitel, digiteenindusplatvormi kasutamine ja automaatvastuse rakendamine toetavad patsiendi jõudmist õigel ajal õiget teenust saama. Määrus sätestab, et perearsti ülesanne on oma nimistu riskirühmadesse kuuluvate isikute tervise- ja ravi juhtimine. Sätestatakse nimistuga perearsti kohustus pakkuda oma nimistu patsientidele ennetavaid teenuseid, sealhulgas laste ja noorte arengu jälgimist, riskipatsientide jälgimist ning sõeluuringute tegemist. Paindlikum lahtiolekuajavahemik võimaldab tööaega korraldada vastavalt piirkondlikele vajadustele. Samuti võimaldatakse tegevuskoha ajutist sulgemist meeskonnakoolituste läbiviimiseks tingimusel, et ägeda tervisehäirega patsientidele on vastuvõtt tagatud kaheksa töötunni jooksul. Vastuvõtt võib olla korraldatud ka mõistlikul kaugusel asuvate teiste perearstiabi osutajate poolt. Selline lähenemine toetab personali meeskonnapõhist arengut ja aitab parandada teenuse kvaliteeti, ilma et patsiendid jääksid abita. Nimistuväliste patsientide teenindamise laiendamine erakorralise immuniseerimisvajaduse korral võimaldab kiiremat reageerimist olukordades, kus esmatasand peab laiaulatuslikult panustama nakkushaiguste tõrjesse. Triaažikorralduse ja digiplatvormi kasutuselevõtt nõuab uusi tööprotseduure, personali koolitust ja sisekorra täpsustamist. Eriti algfaasis võib esineda töövoo ebastabiilsust ning suuremat koormust õdedele ja administraatoritele, kuni tööjaotus ja vastutus on välja kujunenud. Ka andmete kogumise ja enesekontrolli aruannete esitamise kohustus suurendab haldusülesandeid, kuid tagab edaspidi parema kvaliteedijärelevalve ja tõenduspõhise juhtimise. Kokkuvõttes toob määrus kaasa perearstiabi töökorralduse ja andmehalduse ajakohastamise, suurendab läbipaistvust ja kvaliteedijuhtimise võimekust ning loob eeldused paremini koordineeritud, kättesaadavama ja jätkusuutliku esmatasandi tervishoiusüsteemi toimimiseks. Kuigi muudatused võivad rakendamise alguses suurendada töö- ja halduskoormust, aitab ühtlustatud töökorraldus, standardiseeritud andmevahetus ja selgem

4 Tervisekassa. Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa. 5 Tervise Arengu Instituut. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb. 6 Tervisekassa andmed 2025. aasta maikuu seisuga. 7 Tervise Arengu Instituut. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb. 8 Tervisekassa 2024. aasta majandusaasta aruanne.

vastutussüsteem pikemas perspektiivis parandada teenuse kvaliteeti ning tagada ühtlasema ja tõhusama perearstiabi kogu riigis. Sihtrühm 3: tervisekeskused Tervisekeskustele laienevad kõik muudatused, mida on kirjeldatud sihtrühma 2 puhul, kuid lisaks kehtestatakse neile ka eraldi täiendavad nõuded. Tervisekeskusi on 2025. aasta maikuu seisuga Eestis kokku 68, sealhulgas 40 ühtse juriidilise isikuna tegutsevat keskust ja 28 koostöökokkuleppelist keskust. Kõikidest perearstiabi osutajatest töötab tervisekeskustes 36%9, kuid nimistutest paiknevad tervisekeskustes pea pooled (46%).10 Määrus eristab tervisekeskusi tulenevalt sellest, kas keskuses teenust osutavad nimistuga perearstid on koondunud ühe juriidilise isiku alla või mitte. Määrus loob õigusliku võimaluse luua laiendatud ülesannetega tervisekeskus. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse staatuse võtmine on vabatahtlik, kuid sellega kaasnevad lisakohustused: pakkuda asendust üksik- ja grupipraksistele, osutada teenuseid väljaspool tavapärast tööaega ja võtta vastu nimistuväliseid patsiente. Need ülesanded suurendavad töökoormust, mille puhul on vaja rahastamise tingimused täiendavalt kokku leppida. Samas annab staatus keskusele võimaluse saada suuremat rolli esmatasandi teenuste korraldamisel, tugevdada koostööd teiste teenuseosutajatega ning suurendada oma võimekust ja nähtavust piirkondliku tervisekeskusena. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuste rakendamine parandab teenuste kättesaadavust piirkondades, kus perearstiabi ja tugiteenuste valik on seni olnud piiratud või raskesti tagatud. Kokkuvõttes soodustab määrus tervisekeskuste arengut ühtsemate ja tugevamate üksustena, parandades teenuse kvaliteeti, töökorraldust ja perearstiabi kättesaadavust piirkondades, kus ressursid on piiratud, kuid toob ajutiselt kaasa ka lisakoormuse ja kohanemisperioodi ühtse infosüsteemi kasutuselevõtul. Mõju riigi- ja omavalitsusasutustele (Tervisekassa, Terviseamet) Mõju avaldub töömahu muutusena:

 Tervisekassa: Töömaht suureneb seoses tervisekeskuse liikide määratlemise (§ 3 lg 2) ja valideeritud infosüsteemide üle järelevalve teostamisega.

 Terviseamet: Järelevalve protseduurid muutuvad selgemaks tänu § 10 lg 2 loetletud konkreetsetele andmetele, millele on ametil edaspidi operatiivne ligipääs. See muudab kontrolliprotsessid kiiremaks ja vähendab vajadust kohapealsete kontrollide järele.

Kokkuvõttes perearstiabi osutajatele seatud infosüsteemi nõue võimaldab ära hoida võimalikke üksikkaebusi ning nende tekkimise korral kontrollida lihtsamini, kas tegemist on üksikute juhuslike kõrvalekalletega kättesaadavuse nõuetest või süsteemse probleemiga. 4.2. Mõju halduskoormusele Mõju sihtrühmale (perearstiabi osutajad ja tervisekeskused) Eelnõuga kaasneb perearstiabi osutajatele mõõdukas ühekordne ja vähene püsiv halduskoormuse kasv, mis on seotud uute töökorralduslike nõuete dokumenteerimise ja andmevahetusega.

 Töökorralduse dokumenteerimine (§ 4 lg 3 ja 5, § 8 lg 3 ja 5): Perearstiabi osutaja peab kehtestama ja kirjalikult vormistama sisekorrad triaaži, telefonile vastamise ning

9 Tervisekassa andmed 2025. aasta maikuu seisuga. 10 Leemet, A., Mets, U. (2024). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi. Tallinn: SA Kutsekoda.

digiteenindusplatvormi kasutamise kohta. Kuna enamikul osutajatel on sarnased protsessid praktikas olemas, on tegemist ühekordse koormusega olemasolevate töökordade ajakohastamiseks.

 Infosüsteemi arendus ja andmete seire (§ 10): Eelnõu kohustab kasutama valideeritud infosüsteemi, mis võimaldab automaatset ülevaadet pöördumiste statistikast (vastatud/vastamata kõned, digipöördumised).

o Ühekordne koormus: Arendustööd tehakse tarkvaraarendajate poolt, kuid teenuseosutaja peab tagama seadistused.

o Püsiv koormus: Andmete kättesaadavuse tagamine Terviseametile ja Tervisekassale on automatiseeritud, mis pikas perspektiivis vähendab halduskoormust, kuna asendab senised käsitsi koostatavad aruanded automaatse andmevahetusega.

 Teavituskohustus (§ 6 lg 2 ja § 7 lg 1): Täpsustub nõue teavitada patsiente ja Tervisekassat tegevuskoha ajutisest sulgemisest ja vastuvõtuaegadest nii kohapeal kui veebilehel. Tegemist on standardse infokohustusega, mis ei loo sisuliselt uut koormust, vaid ühtlustab teabe edastamise viise.

Eelnõu §-s 14 (rakendussätte) nähakse halduskoormuse leevendamiseks ette automaatsete teavituste kohustuse edasi lükkamine kuni 01.01.2027, mis annab sihtrühmale piisava üleminekuaja (leevendusmeede). Eelnõu rakendamine on suunatud halduskoormuse digitaliseerimisele. Kuigi esialgne koormus kasvab seoses sisekordade vormistamise ja süsteemide seadistamisega, väheneb edasine koormus tänu andmete automaatsele kogumisele ja selgematele kättesaadavuse standarditele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toimub riigi tasandil koostöös Tervisekassa, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumiga. Kaudselt on mõjutatud ka KOV-id, kes osalevad eeskätt tervisekeskuste infrastruktuuri ja ruumilahenduste tagamisel ning koostöös perearstidega teenuste kättesaadavuse parandamisel, samuti võib KOV olla ka ise perearstiabi osutaja. Määruse rakendamisega kaasnev mõju riigieelarvele on olemas. Tervisekassa Tervisekassa on perearstiabi ainus rahastaja. 2025. aasta maikuu seisuga on leping sõlmitud 409 perearstiabi osutajaga, millest enam kui kolmandik tegutseb tervisekeskustes.11 Muudatustega luuakse Tervisekassale õiguslik alus ja võimalus sõlmida täiendav lepingu lisa seoses laiendatud ülesannetega tervisekeskuste raamistiku loomisega. Laiendatud ülesannetega tervisekeskustele nähakse ette lisavahendid nende kohustuste katteks, kuid lisaülesannete võtmine on vabatahtlik ning eelduste kohaselt ei hakka seda rakendama kõik keskused. Samuti ei rakendu laiendatud ülesannete osutamine kohe 2026. aasta alguses, vaid järk-järgult vastavalt vajadusele. See võimaldab Tervisekassal kasutada rahastust paindlikumalt ning suunata lisavahendid eelkõige maapiirkondadesse ja piirkondadesse, kus perearstiabi jätkusuutlikkus on kriitiline. Samas toob see kaasa töökoormuse kasvu seoses lepingutingimuste kohandamise ja uute rahastusmudelite rakendamisega nende tervisekeskuste puhul, kes võtavad laiendatud tervisekeskuse ülesanded. Pikas plaanis loob see võimaluse siduda rahastus selgemalt kvaliteedi ja teenusekorralduse erisustega. Määrus ei suurenda Tervisekassa rolli ega halduskoormust teenuse kvaliteedi jälgimisel. Andmete kogumise kohustus annab Tervisekassale senisest täpsemad tööriistad perearstiabi

11 Tervisekassa andmed 2025. aasta maikuu seisuga.

kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamiseks ning võimaldab sekkuda riskipõhiselt. Järelevalvet on võimalik teha tõenduspõhiselt, kasutades enesekontrolli aruandeid, digiplatvormide andmeid ja kontaktvastuvõttude statistikat. See tähendab lühiajaliselt suuremat töökoormust lepinguliste nõuete kohandamisel ja uute andmevoogude analüüsimisel, kuid pikemas plaanis lihtsustab see kvaliteedijuhtimist ja vähendab vajadust üksikjuhtumite kaupa reageerida. Määruses kirjeldatud kättesaadavuse parandamise meetmetel pole mõju riigieelarvele. 1. jaanuaril 2026. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ja sotsiaalministri määruse „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord” seletuskirjades on välja toodud ühe juriidilise isiku alusel tervisekeskuste loomise motiveerimise rahalised mõjud, vahendid leitakse planeeritavast sotsiaalmaksu laekumisest. Kokkuvõttes muutub määrusega Tervisekassa roll perearstiabi järjepidevuse ja kättesaadavuse tagamisel senisest veelgi olulisemaks Terviseamet Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutamise, sealhulgas perearstiabi osutamise üle. Aastatel 2022–2024 tehti seoses perearstiabiga aastas keskmiselt 56 pöördumist, kuid pöördumiste arv on ajas suurenenud ning 2025. aastal ületas see 13.08 seisuga juba eelmise aasta mahu. Kõige rohkem kaebusi on seotud perearstiabi kättesaadavusega.12 Määruse rakendamine ei avalda olulist mõju Terviseameti töökoormusele tervikuna, kuid esineb vajadus üle vaadata senised ohuhinnangud ja sellest tulenevad järelevalvetegevused. Terviseamet teeb selle rakendusmääruse alusel perearstiabi osutajate ja kinnitatud nimistuga perearsti osutatud tegevuse üle järelevalvet. Kontrolli- ja järelevalvekoormus suureneb, kuna tuleb jälgida üksik- ja grupipraksiste ning tervisekeskuste nõuete täitmist, sealhulgas triaaži, kontaktvastuvõttude, lahtioleku ja infosüsteemide kasutamise nõuete järgimist. Kasvava kaebuste arvu tingimustes loob määrus Terviseametile selgemad standardid, millele tugineda menetluste ja otsuste tegemisel. Teisalt annavad uued standardid ja aruandlus Terviseametile selgema raamistiku, mis pikas plaanis lihtsustab järelevalvet. Määruse rakendamine ei too kaasa Terviseametile lisavahendite vajadust. Kokkuvõttes suurendavad muudatused Terviseameti järelevalvekoormust, kuid loovad samas selgema raamistiku, mille abil kontrolli tõhusamalt ja riskipõhisemalt korraldada. Sotsiaalministeerium Määruse rakendamine suurendab Sotsiaalministeeriumi rolli muudatuste algfaasis, eelkõige tervisekeskuste diferentseerimise ja laiendatud ülesannetega mudeli sisustamisel. Ministeeriumil on keskne roll koostöö koordineerimisel Tervisekassa, Terviseameti, TEHIK-u ja erialaorganisatsioonidega, et tagada ühtne käsitlus. Pikas plaanis jäävad ministeeriumi ülesanneteks strateegiline suunamine ja õigusraamistiku korrastamine, samas kui igapäevane rahastus ja järelevalve koonduvad Tervisekassa ja Terviseameti pädevusse. Määruse rakendamine ei too kaasa Sotsiaalministeeriumile lisavahendite vajadust. Kohaliku omavalitsuse üksused Kaudne mõju avaldub kõikidele KOV-idele, mida on Eestis kokku 79 (sh 15 linna ja 64 valda). Määruse otsene rahaline mõju KOV-idele on väike, kuid regulatsioon võib mõjutada kohaliku tasandi tervishoiu korraldamist ja koostöövajadust. Vajalikuks võib osutuda koostöö tervisekeskuste ja perearstidega näiteks ruumide tagamisel või asendusarstide leidmisel. Kuna KOV-id on sageli tervisekeskuste hoonete ja infrastruktuuri omanikud, võib regulatsioon

12 Terviseameti andmed.

kaudselt mõjutada ka nende investeerimisvajadusi. Laiendatud ülesannetega tervisekeskused parandavad esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust maapiirkondades, mis aitab vähendada tervisealast ebavõrdsust ja toetab KOV-ide rolli elanike heaolu tagamisel. Määruse rakendamine ei too kaasa KOV-dele lisavahendite vajadust, võimalikud lisakulud leitakse KOV-i eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamisel konsulteeriti Eesti Perearstide Seltsiga, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liiduga, Eesti Õdede Liiduga, Eesti Pereõdede Ühinguga, Terviseametiga ja Tervisekassaga. Määrus esitati kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Pereõdede Ühingule. Määruse jättis kooskõlastamata Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit. Kooskõlastustabel on esitatud määruse lisana.