Eelnõu kooskõlastamine

10.03.2026

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu

tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga tunnistatakse ühtlasi kehtetuks majandus- ja tööstusministri 21. juuli 2025. a käskkiri

nr 85 „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste tööturul toetamine“.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate,

eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas

olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (edaspidi

meede) sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on 15–29-aastased noored, kes ei õpi ega tööta

(edaspidi NEET-olukord) ja NEET-olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevaid 13-aastaseid

noori abistavate ja toetavate süsteemide arendamine ja rakendamine ning tervise tõttu

haavatavamas olukorras olevate inimese töövõime säilitamise ja parandamise edendamine.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2029.

Meetme eelarve on 63 622 364 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 44 535 655 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 19 086 709 eurot). Käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste

(edaspidi TAT) eelarve on 5 407 800,30 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetus

3 785 460,21 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 622 340,09 eurot. Tegevused on

seotud meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu toetatud majandus- ja infotehnoloogiaministri

19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevusega.

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikli 73 punktist 2 ja artikli

2

74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs

(seletuskirja lisa 2).

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10

nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi „Eesti 2035“) sihtide ja arengukava eesmärkidega ning

rakendamise tingimusi. TAT-ist rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on

seletuskirja lisas 1.

Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa

erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise

teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras näiteks tervisest tuleneva takistusega

inimesed, aga samuti noored. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda erinevate

sihtrühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.

Noorte töötus kasvas järsult COVID-19 pandeemiast tulenenud kriisi tõttu ja selle tase on püsinud

siiani kõrge. Kuigi 2021. aastal noorte olukord pisut paranes, võis 2022. aasta I poolel märgata

uuesti noorte töötuse kasvu. 2022. aasta teisel poolel noorte töötus küll vähenes, kuid aasta

keskmine noorte töötuse määr (15–24-aastaste vanuserühmas 18,6%; 15–29 vanuserühmas 10,9%)

jäi 15–24-aastaste vanuserühmas kõrgemaks kui 2021. aastal (16,7%), kuid 15–29-aastaste

vanuserühmas püsis samal tasemel. 2022. aastal oli 15–24-aastaseid noori töötuid kokku 10 400,

15–29-aastaseid 13 300. Ehkki 2023. aasta I kvartalis noorte töötuse määr võrreldes 2022. a IV

kvartaliga langes (15–24-aastaste vanusegrupis 11,5%-ni ja 15-29-aastaste vanusegrupis 7,9%-ni),

tõusis see taas 2023. aasta II kvartalis (15–24-aastaste vanusgrupis 16,4%-ni, 15–29-aastaste

vanusegrupis 11,0%-ni), mis on jätkuvalt oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr (2023. a II

kvartalis oli 15–74-aastaste töötuse määr 6,7%). Nii Rahandusministeeriumi kui Eesti Panga

majandusprognoosi kohaselt kasvab töötus veel ka 2024. aastal. Noored loetakse töötuks ka siis,

kui nad otsivad tööd õpingute kõrvalt. 2022. aastal oli selliseid noori 48%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud eksperimentaalanalüüs tõi

välja, et suurimad riskid NEET-olukorda sattuda on noortel, kes ei ole Eestis sündinud, ei oma

varasemat töökogemust, on noor lapsega kodus olev ema ja on madala haridustasemega2. Ka

Praxise läbiviidud analüüs3 alaealiste töötamise teemal tõi esile, et varase töökogemuse

omandamine on oluline, vähendades noorte haavatavust (sh kaitstes neid ka NEET-staatuse eest)

ning tugevdades nende positsiooni tööturul. Seega on vajadus võimaldada lastele ja noortele

töökogemust. 15–17-aastaste töötuse määr on küll peale 2021. aastat, mil see oli 45,6%, langenud,

kuid on siiski kõikuv ning ulatus 2024. aastal 40,4%-ni. Kuigi noorte töötamine on aasta-aastalt

kasvanud, siis 2023. aastal töötas 13–17-aastastest noortest 24%, sh vanemas vanuserühmas on

töötamine sagedasem kui nooremates vanuserühmades, poisid töötavad pigem harvem kui

1 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 2 Sõstra, K. (2025). Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist? Analüüsi aruanne. Statistikaamet. 3 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise toetamine.

Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

3

tüdrukud ning Kirde-Eesti noored töötavad harvem kui teiste piirkondade noored.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi4 kohaselt on märgatava hulga noorte (38%) jaoks olnud

probleemiks soov töötada, kuid sobiva töökoha mitteleidmine; samuti on osade noorte (16%) jaoks

murekohaks, et neid ei ole tööle võetud. Viidatud Praxise analüüs näitas, et nooremate

vanuserühmade jaoks on õpilasmalev oluline esimese töökogemuse omandamise võimalus:

2023. a töötas õpilasmalevas 59% kõikidest 13-aastastes töötajatest ning 45% 14-aastatest

töötajatest vanuse kasvades maleva roll väheneb.

Veelgi problemaatilisem on olukord siis, kui noor enam üldse ei õpi ega tööta ehk kuulub nn

NEET-olukorras noorte hulka. 2022. aastal oli 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori 20 800,

kellest 57,2% (11 900) olid mehed ja 42,8% (8900) naised, sh koguarvust 16,3% (3400) neist olid

haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsed. Eestlastest sihtgrupi noori oli 14 600 (70%) ja mitte-

eestlasi 6200 (30%). 2023. aasta I ja II kvartali tööjõu-uuring näitab sihtgrupi koguarvus

langustrendi. Euroopa Komisjoni eesmärk aastaks 2030 on, et NEET-olukorras noorte osatähtsus

(15–29-aastased) ei ületaks 9%5. Eesti on seadnud sama eesmärgi. 2022. aastal oli Eestis NEET

määr 10,6%.

Noorte töötuse kasvu põhjuseks COVID-19 pandeemia ajal oli, et see vähendas tööjõuvajadust

valdkondades, mis on tavapäraselt pakkunud noortele tööturule suundumise võimalusi (teenindus,

majutus ja toitlustus). Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused.

Praegune tööturu olukord on eelkõige keeruline vähese kogemusega noortele ehk neile, kes ei ole

varem töötanud või on äsja koolipingist lahkunud.

Riigi strateegilistes eesmärkides rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi

tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid

tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on kaugeleulatuvad isiklikud ja

sotsiaalmajanduslikud tagajärjed, on oluline aidata noori tööturule. Noortesse suunatud

investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste

kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob

aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud. „Eesti 2035“ kavas on rõhutatud vajadust viia inimeste

teadmised, oskused ja hoiakud tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega kooskõlla.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on välja toodud, et tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb muu

hulgas tegeleda riskirühmadega ehk noorte, eakate ja muukeelsete elanikega. Noortevaldkonna

arengukavas 2021–2035 on välja toodud, et vajadus on tagada noortele kvaliteetne tööhõive, mis

seisneb võrdsetes võimalustes, sotsiaalses kaitstuses, õiglastes töötingimustes ning ligipääsus

kvaliteetsetele töökohtadele, praktika- ja vabatahtliku töö võimalustele. Selle kaudu valmistatakse

noori ette muutuva tööturu ja tulevikutöödega kohanemiseks ning toetada sujuvat üleminekut

haridusest tööturule.

Kõik Euroopa Liidu riigid on võtnud kohustuse rakendada nõukogu 2020. aasta aprilli soovituses6

käsitletud tugevdatud noortegarantiid. Soovitus on osa Euroopa Liidu noorte tööhõive

toetuspaketist. Eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks

jäämist või formaalharidusest lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamise,

õpipoisiõppe või praktika pakkumine. Laiemas tähenduses soovitakse noortegarantii raames

pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ning ennetada nende tööturult ja/või

haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda sattumisel tagada võimalikult kiire ja sujuv

naasmine haridussüsteemi või tööturule. Noortegarantii tugevdamise elluviimiseks on Vabariigi

4 Sotsiaalministeerium (2020). Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas. Tallinn 2020. 5 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/index.html 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020H1104(01)&from=EN

4

Valitsuse poolt 28.04.2022 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja erinevate seotud osapoolte koostöös ettevalmistatud „Noortegarantii

tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi noortegarantii

tegevuskava)7, mis on raamistik noorte konkurentsivõime suurendamise ja nende tööturul

osalemise toetamiseks. Käesolev TAT on vastava tegevuskava osaks. Seejuures on

Sotsiaalministeeriumi tööala valdkond ühes vastavate ülesannetega liikunud alates 2023. aasta

juulikuust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Tervisest tuleneva takistusega inimesed on inimesed, kellele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas inimesed, kellele riiklike elatusrahade seaduse

alusel on määratud invaliidsusgrupp ja on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on

tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tööturuteenuste toel

soodustatakse tervisest tuleneva takistusega inimestel tööle saamist ja tööl püsimist, et võimaldada

neile paremat sissetulekut ja eneseteostust. Teenused võimaldavad inimesel individuaalsete

piirangutega toime tulla või kohaneda.

Suures osas kattub vastav sihtrühm vähenenud töövõimega inimestega, kes on inimesed, kellel on

registreeritud püsiv töövõimetus või puuduv või osaline töövõime. Vähenenud töövõimega inimesi

(vanuserühmas 16 aastat kuni pensioniiga) oli 2022. aastal 104 400. Nende tööhõive määr (20–64-

aastased) oli 53,9%, mis on ligi 30 protsendipunkti võrra vähem kui Eesti keskmine.

Siiski on tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturu olukord ajas paranenud. 2022. aastal

Sotsiaalministeeriumi tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centari poolt läbiviidud

töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamise

aruandes8 tõdeti, et töövõimereformi tulemusel on suurenenud vähenenud töövõimega inimeste

võimekus tööd leida ja paranenud vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek (Centar

2022).

Töövõime toetamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline jätkuvalt toetada selle suunalisi

poliitikaid, et säilitada tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste töövõime. Sealhulgas tuleb toetada nii töötajaid kui tööandjaid ning ennetada tööturult

kõrvale jäämist ning ka varasele pensionile jäämist.

Käskkirja ja seletuskirja on välja töötanud Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi

SKA). Käskkirja on koostanud MKM-i tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur

([email protected]), tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk ([email protected]),

peaspetsialist Tiina Vinkel ([email protected]), nõunik Heidi Paabort

([email protected]), välisvahendite nõunik Pille Penk ([email protected]),

Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi teenuseomanik Gethe Laus

([email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika

osakonna peaekspert Anu-Cristine Tokko ([email protected]) ja Haridus- ja Noorteameti

noorte ja rahvusvahelistumise osakonna peaekspert Kaisa Potter ([email protected]).

Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska

([email protected]).

7 https://www.sm.ee/noortegarantii 8 https://centar.ee/tehtud-tood/toovoime-toetamise-susteemi-loomise-ja-juurutamise-makromajandusliku-moju-

hindamine

5

II Eelnõu struktuur ja sisu

Käskkiri sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Üldsätted“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Sihtrühm“;

6. punkt „Näitajad“;

7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

8. punkt „Eelarve“;

9. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

11. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“;

12. punkt „Aruandlus“;

13. punkt “Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine”;

14. punkt „Rakendussäte“.

Punkt 1. Reguleerimisala

Punktis 1 sisalduvad üldsätted, mille hulgas käskkirja reguleerimisala ning riigiabi

õigusraamistikuga seonduvad sätted.

Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktid ning riigisisesel tasandil

konkurentsiseaduse 6. peatükk. Vastavalt EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi,

mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist

kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha

selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis

lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole

oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste

pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on

asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt toetatav tegevus

on majandustegevus. Teisisõnu, kas TAT-i raames pakutakse vastutasu eest mingit kaupa või

teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku

tegevusega. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest elluviija MKM-

i kui valitsusasutuse ülesanded on avalikud ülesanded, mis ei ole majandustegevus EL-i toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Samuti on partner Sotsiaalkindlustusamet riigiasutus, mis

täidab avalikke ülesandeid, mis ei ole majandustegevus.

Kui elluviija teenuseid ise ei osuta, võib kaudseks abi saajaks olla ka ettevõtja, kellelt elluviija

eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks teenuseid tellib. Siinkohal on oluline, et sellistel

puhkudel on teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind

turuhinnana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate

tasandil.

6

TAT-i raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevus ja antav toetus ei ole riigiabi.

Samuti sätestatakse, et lisaks käskkirjas märgitule kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus),

mistõttu ei taasesitata käskkirjas nimetatud määruses sätestatut, vaid määrusele viidatakse punktis

1.3. Punktis 1.4 sätestatakse teabe ning haldusaktide esitamise ja kättetoimetamise regulatsioon.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija

ja partner. Toetatavate tegevuste, elluviija ja partneri valikul lähtuti ühendmääruse §-s 7 sätestatud

rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+’ist rahastatavale

6. prioriteetse suuna meetme rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus

Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegevuse elluviija on MKM-i tööhõive osakond ning partneriteks on

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka Harno).

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk, lähtekohad ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid, lähtekohad ja tulemused.

Toetuse andmise eesmärkideks on:

1) panustada NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende

arengutakistustest üle saamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks

inimesteks;

2) tervisest tuleneva takistuste ehk seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue

või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimese töövõime säilitamise ja parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste

tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi töövõime

toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. Samuti töötute või töö kaotamise ohus olevate enam

tuge vajavate sihtrühmade tööhõivevõimaluste toetamine läbi efektiivse tööhõivepoliitika

kujundamise. Töö kaotamise ohus võivad olla tööturul ebasoodsamas olukorras olevad

sihtrühmad, kes lisaks tervisepiirangutega ja erivajadustega inimestele on „Heaolu arengukava

2023-2030“9 kohaselt näiteks noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas

inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel

mõõdetakse järgmiste näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Sätestatakse ka sekkumise seosed TERE-programmiga. Toetuse andmisel lähtutakse heaolu

tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“ ja tegevused lähtuvad EL-i rohe- ja

9 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf

7

digipöörde eesmärkidest. Lisaks on arvesse võetud ka tulevikutöö prognoose. Punktis 4.1

nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka. Noortegarantii

tegevuskava omakorda lähtub nõukogu soovitusest „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“10.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Perioodi 2021–2027 EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no

significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT

koostamisel on arvestatud EL-i põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis

sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte).

Tegevused jagunevad kaheks:

1) NEET-riskis noortele suunatud esmaste töökogemuste ja NEET-olukorras noorte toetamise ja

teenuste koostöömudeli11 (edaspidi koostöömudel) rakendamise toetamine kohalikes

omavalitsuste üksustes on tegevused, mis moodustavad tervikliku sekkumise meetme „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames elluviidavate tegevustega. NEET-olukorras

noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli tegevused on täpsemalt seotud majandus- ja

infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“

raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatavate tegevustega, mille eesmärk on suurendada

mittetöötavate 15–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või

haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule, ning

tegevusi, mis toetavad ennetustööd ja mis on suunatud lastele ning noortele alates 13-ndast

eluaastast.

SKA-l võimaldab TAT luua ja hoida toimivana terviklik tugisüsteem kohalike omavalitsuse

üksuste poolt tegevuste elluviimiseks ja toetamiseks, mis omakorda on seotud noortegarantii

tugisüsteemiga (edaspidi NGTS). NGTS on toetus 15–29-aastastele noortele haridusteele

naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS asub kohaliku omavalituse üksuses ning koosneb

registritepõhisest infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest.

MKM ja Harno koostöös võimaldatakse 13-aastastel noortel saada esmased töökogemused ja

osaleda selleks noortemalevates, mille eesmärk on pakkuda noortele turvalist töökogemust ja

tutvuda tööelu võimalustega. Noortemalev on osa noortegarantii tegevuskavast ja oma olemuselt

töökasvatuslik noorteprojekt.

MKM-l võimaldab TAT ellu viia laiemalt noortegarantii tegevuskava eesmärke ja suurendada

teadlikkust tegevuskavast.

2) Töövõime toetuse süsteemi arendamise tegevused on seotud Eesti Töötukassa kaudu vähenenud

töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega. Vastavaid analüüsi- ja

poliitikate arendamise tegevusi viib ellu MKM-i tööhõive osakond.

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2020.372.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2020%3A372%3ATOC 11 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts

8

4.1 NEET-riskis ja -olukorras noorte toetamine

Tegevustega viiakse ellu noortegarantii tegevuskava, arendatakse välja NEET-olukorras noortega

töötavate spetsialiste toetav süsteem, toetatakse kohalike omavalitsuse üksusi nii süsteemsel kui

ka individuaalsel tasandil, et tagada noortele kvaliteetse abi ja tööhõivet toetavate tegevuste

kättesaadavus üle terve Eesti.

NEET-olukorras noorte kui põhisihtrühma puhul on TAT-is kõigi vastavate tegevuste puhul

läbivalt kaasnevaks sihtrühmaks ka NEET-riskis noored. NEET-riskis noorte mõiste hõlmab noori

alates 13-ndast eluaastast, kes on ametlikult mõne haridusasutuse õpilaste nimekirjas, kuid kellel

on enda või teiste osapoolte hinnangul suur tõenäosus NEET-olukorda sattumiseks.

Valdkonnaülese koostöömudeli rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes ja noortegarantii

tegevuskava elluviimise toetamine – SKA tegevuste kaudu arendatakse NEET-olukorras ja NEET-

riskis noortega töötavaid spetsialiste toetav süsteem ning toetatakse kohalikke omavalitsusi nii

süsteemsel kui ka individuaalsel tasandil, et tagada NEET-olukorras ja -riskis noortele kvaliteetne

abi kättesaadavus üle terve Eesti. Noortegarantii tegevuskava kontekstis on NEET-olukorras 15–

29-aastane (k.a) isik, kes ei õpi ega tööta. Seejuures võib ta osaleda koolitusel, nt töötukassa

tööturukoolitus vm lühiajaline koolitus, mis ei ole tasemeõpe.

SKA tegevused on seotud meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu elluviidavate tegevustega,

täpsemalt majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ raames § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega.

Harno tegevuse kaudu võimaldatakse noortel vanuses 13-aastat esmaste töökogemuste saamist üle

Eesti.

Toetatavad tegevused:

1) Töötatakse välja NEET-olukorras noort toetava spetsialisti pädevusraamistik ja koolituskava.

NEET-olukorras noorte tulemuslikuks toetamiseks on oluline neid toetavate spetsialistide

pädevusraamistiku, kompetentsimudeli ja koolituskava väljatöötamine. Noored, eriti haavatavas

olukorras, vajavad võrreldes teiste sihtgrupiga teistsugust, individuaalsemat ja komplekssemat

lähenemist. Samuti on oluline nt spetsialistide traumateadlikkuse, õigusraamistiku (nt

andmekaitse) jm teadmiste arendamine. Noori toetava spetsialisti tööriistakastis on oluline näiteks

märkamine, valdkondade ülese koostöö tegemine, erinevad nõustamistehnikad ja teadlikkus

erinevatest sekkumistest. Selleks, et välja töötada NEET-olukorras ja -riskis töötavate

spetsilistidele suunatud lõplik koolituskava, on oluline enne seda läbi viia mitmeid

ettevalmistavaid tegevusi (nt analüüse, hankeid, kohtumisi jmt).

2) Korraldatakse kohalike omavalitsuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras noortega

tegelevatele spetsialistidele koolitusi ja teisi kaasavaid õpitegevusi. Täiendkoolitusel arvestatakse

ja käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid.

Väljatöötatud pädevusraamistiku ja koolituskava alusel viiakse läbi koolitusi ja teisi kaasavaid

õpitegevusi nagu näiteks infopäevad, seminarid, kokkusaamised. Koolituse loomisel on oluline

9

selle ligipääs ja kättesaadavus noortega töötavatele spetsialistidele üle Eesti ja seda erinevatel

perioodidel, mistõttu toimuvad need nii virtuaalselt kui ka füüsiliste kohtumistena12.

3) Luuakse koostöömudeli elluviimist toetav kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise

süsteemi kontseptsioon kohalikule omavalitsusele.

Kontseptsiooni loomisel hinnatakse ellu viidud tegevuste tulemusi, et võtta arvesse kohalikes

omavalitsuses kasutusel olevaid parimaid praktikaid NEET-olukorras noorte toetamisel. Selleks

on vajadus mõista ja analüüsida sihtgrupi toetamisest lähtuvaid erisusi, millega arvestada nii töö

kirjeldamisel, analüüsimisel kui ka tulemuste tõlgendamisel. Hõlmatud on sise- ja välislähetused

metoodika ning juhtumikorralduse arendamisega seoses.

4) Analüüsitakse ja hinnatakse TAT-i tegevuste mõju ja tulemuslikkust.

Selleks, et rakendada noorte heaks parimaid sekkumisi, hinnatakse TAT-ist elluviidavaid tegevusi

ja tulemuslikkust erinevate sihtrühmade lõikes ning tehakse vajadusel muudatusi ning

kavandatakse TAT järgselt tegevuste elluviimist.

5) Koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine.

Noorte efektiivsemaks toetamiseks on vajadus kohalike omavalitsuste spetsialistidele luua ja

tagada aja- ja asjakohane töökeskkond. Selleks on oluline, et NEET-olukorras noorte toetamisel

on kasutusel kasutajamugav ja juhtumite ning laiemalt sekkumise elluviimist ja hindamist

võimaldav info- ja töö kirjeldamise süsteem. See võimaldab noori toetavatel spetsialistidel oma

tööd paremini korraldada ja hinnata ning riigi tasandil on võimalik analüüsida rakendatud

sekkumiste dünaamikat, mõju ja tulemuslikkust. Tegevused eeldavad esmalt NEET-olukorras ja -

riskis noorte töö kirjeldamiseks ja arendamiseks vajalike andmete kaardistamist, analüüsi ja

andmesüsteemi loomiseks vajaliku andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist.

6) Kohalike omavalitsuse üksuste riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel.

Selleks, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid järgida nii pädevusraamistikku, koostöömudelit

jt kokkulepitud seotud metoodikaid, on oluline riigipoolne tugi nõustamiste ja muude toetavate

tegevuste näol. Nõustamisel on aluseks võetud, et kohaliku omavalitsuse üksused pakuvad NEET-

olukorras noortele tuge, rakendades selleks erinevaid meetodeid (NGTS-i kasutamine,

võrgustikupõhine noortest teadmine ja leidmine, noorele noortekeskse juhtumikorraldusliku toe

pakkumine tema enda initsiatiivi korral, töö pidev analüüs jmt). Lisaks jälgitakse, et NEET-

olukorras noorte toetamine peab olema KOV-is multidistsiplinaarne, sealhulgas võtma arvesse

seda, millised on noore varasemad kogemused ja võimalused sotsiaal-, haridus- ja

meditsiinisüsteemis. Soovitud tulemuseks kohaliku omavalitsuse üksuses on terviklahendus, mis

arvestab kohalike omavalitsuste enda võimaluste ja ressurssidega ning kohalikus omavalitsuses

elavate noorte vajadustega, hõlmates muu hulgas partnerite informeeritust kättesaadavate

võimaluste kohta ning kirjeldades asutusepõhise regulaarse koostöö ja infovahetuse põhimõtteid

eesmärgiga NEET-olukorras noori ajakohasemalt märgata ning neid sobivaima lahenduseni

suunata.

7) Noortegarantii tugisüsteemi ja noortegarantii tegevuskava koordineerimine, sh tegevuskava

seiramine ning eesmärkide ja tegevuste elluviimise tagamine.

12 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

10

NEET-olukorras ja -riskis noorte toetamise aluseks on noortegarantii tegevuskava, mille

tulemuslikuks elluviimiseks on oluline riigi tasandil noortegarantii juhtrühmaga seotud osapoolte

koostöö tulemuslik juhtimine ja pidev seiramine ning tegevuskava elluviijate kaasamine.

Kaasamise eesmärk on koguda tegevuskava hetkeseisu ja arendusvajaduste osas sisendit.

Juhtrühma kohtumiste eesmärk on anda ülevaade noortegarantii tegevuskava rakendamisest ning

tekitada konkreetsete fookusteemade puhul diskussioon. Juhtrühma arutelude tulemusena saab

tegevusi muuta ja parandada, et tõhusamalt ja mõjusamalt täita tugevdatud noortegarantii

eesmärke.

Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega jälgib noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta

raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees (EMCO) läbi kõigi liikmesriikide

tegevuskavade rakendamine. Igal aastal tuleb teha riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset

seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul (noortegarantii seire). Samuti

jätkavad liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid ja tegevuskava elluviijad regulaarseid

kohtumisi, et arutada rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid

projekte ning osaleda vastastikuses õppes.

Tegevused hõlmavad nii noortegarantii tegevuskava juhtrühma ja tegevuskava elluviijate kui ka

laiemalt noortegarantii tegevuskava elluviimisega seotud tegevusi (näiteks koostöökohtumised,

seminarid, arutelud, konverentsi korraldust jt kaasamis- ning teavitusüritusi) ja kulutusi. Samuti

Euroopa tasandil noortegarantii elluviimise seiramisega ning noortegarantii koordinaatorite ja

tegevuskava elluviijatega seotud kohtumiste kulutusi.

8) Teavitustegevuste läbiviimine.

Lähtuvalt sihtgrupi heterogeensusest ei pruugi NEET-olukorras või -riskis noored olla teadlikud

erinevatest lahendus- ja toetusvõimalustest, mis puudutavad näiteks tööturule suundumist või

õpingute juurde naasmist. Eelmisel noortegarantii perioodil, mis tugines 2013. aasta EL nõukogu

soovitusele noortegarantii loomise kohta, on olnud töös mitmeid erineva nimega programme ja toe

võimalusi, mis võivad noores tekitada segadust või ei tunne nad end nendest võimalustes ära.

Samuti ei ole noored tihti teadlikud Eesti Töötukassa pakutavatest toetuste ja teenuste võimalustest

tööturule suundumisel või oma karjääritee leidmisel. Ka ühiskond tervikuna ei ole veel

teadvustanud noorte töötuse või mitteaktiivsuse probleeme ning nende lahendamata jätmise

pikaajalisi mõjusid.

Selleks, et kirjeldatud olukorda muuta, on oluline järgida, et kommunikatsioon on nii sisu kui

kättesaadavuse vaatest sihtgrupipõhine ja lähtub kaasaegsetest kommunikatsioonipõhimõtetest.

Vajadus on lisaks korraldada kommunikatsioonikampaaniaid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse

tasandil, luua sealhulgas noortegarantii ühtne visuaal tegevuste selgeks eristamiseks ning

suurendada avalikkuse teadlikkust NEET-olukorras ja -riskis noorte probleemidest.

9) 13-aastastele noortele esmaste töökogemuste võimaldamine.

Töökogemuse puudumine noortel tõstab NEET-riski sattumise tõenäosust, mistõttu on vajadus

juba varakult võimaldada noortele erinevaid töökogemusi ja teadlikkuse kasvu tööturul toimuvast.

Koostöös Harnoga võimaldatakse noortel saada esmased töökogemused noortemalevate kaudu,

mis pakuvad noortele väärtuslikku võimalust arendada tööoskusi, vastutustunnet ja meeskonnatöö

kogemust. Need aitavad kujundada tööharjumusi, toetavad majanduslikku iseseisvust ja õpetavad

rahaga ümberkäimist. Lisaks loovad noortemalevad tugeva kogukonnatunde, soodustavad

11

sotsiaalset suhtlust ja pakuvad suveperioodi ajale sisukat alternatiivi. Samal ajal toetavad

noortemalevad kohalikke ettevõtteid ja omavalitsusi hooajatöödes ning annavad noortele

võimaluse tutvuda erinevate töövaldkondadega, mis aitab teha tulevikus teadlikumaid

karjäärivalikuid.

Koostöö võimaldab lahendada murekohta, kus tänasel hetkel ressursside piiratuse tõttu

noortemaleva kohtadest ilmajäänud 13-aastased noored saavad vajaliku töökogemuse.

Toetust makstakse noortemalevate elluviimise järgselt noorte eest, kes noortemalevasse

sisenemise hetkel oli vanuses 13 ja arvestuse aluseks on haridus- ja teadusministri 5. aprill 2023.

a kinnitatud määruses “Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord” § 51 nimetatud

toetuse määrad. Osaluse kinnituseks kogub Harno 13-aastaste osalejate nimekirju ja kinnitab, et

esitatud andmed on õiged ning võimaldab neid kontrollida. Lisaks on osalemise tõendamise

aluseks osalenud noorte kohta tehtud sissekanne struktuuritoetuste registri ja sündmuste

infosüsteemis, mis võimaldab kontrollida noorte osaluse päevade arvu (sisenemist ja väljumist) ja

kas tegemist oli ööbimise või ööbimiseta noortemalevaga.

4.2. Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste

tööturul toetamine

Sätestatakse tegevuse eesmärk, tegevuse sisu, tulemus ja sihtrühm.

Tegevuse sisuks on töövõime süsteemi arendamine ja poliitikate kujundamine ja

poliitikakujundamise arendustegevused, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks tervisest

tuleneva takistusega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö edendamine ja

vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.

Tervisest tulenev takistus on seisund, millisel juhul inimesele on määratud puue puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel

määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või tal on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Tervisest tuleneva takistuse mõiste

vastab Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“13

vastavale definitsioonile.

1) Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside ja arendustegevuste läbiviimine.

Arendustegevused võivad hõlmata näiteks erinevaid kaasamise, teavitamise, poliitikakujundamise

ja pädevuste tõstmise eesmärgil läbiviidavaid tegevusi.

Tervisest tuleneva takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevaid inimesi toetava ja

jätkusuutlikku tööhõivepoliitika tagamisel on vaja toetada nii tööturuteenuseid ja -toetusi kui

töövõimetoetust puudutavate poliitikaotsuste teadmispõhisust poliitikaanalüüside,

analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside läbiviimisega. Poliitikakujundajatel on vajalik

jälgida kujundatud poliitika kulgu, kaardistada sihtrühmade liikumine toetusmeetmete vahel,

hinnata prognooside paikapidavust, meetmete (sh teenused) asjakohasust ja tulemuslikkust,

analüüsida ja vajaduse korral muuta meetmete korraldust, kasutada andmeid täiendavate meetmete

(sh teenuste) ja rahastamise planeerimisel. Tegevuse raames tehakse vastavaid poliitikaanalüüse

ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika

13 Tööhõiveprogramm 2024–2029–Riigi Teataja

12

kujundamiseks ja rakendamiseks, et tagada kaasaegne, asjakohane, tulemuslik ja praktikas

kasutatav õigusraamistik ning meetmete ja teenuste tervik.

2) Poliitikakujundajate pädevuse suurendamine.

Kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada töövõimepoliitika kujundajate ja rakendajate

kompetentsi seda toetavate koolituste ja õppereiside ning seminaride korraldamise ning teavikute

hankimise kaudu. Põhjendatud poliitikaotsuste tegemisel on tähtis poliitikakujundajate pädevuse

suurendamine, sealhulgas teiste riikide parima praktika kättesaadavus ja kasutamise oskus.

3) Sihtgrupiga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus.

Tervisest tuleneva takistustega isikuid toetava ja neid kaasava tööhõivepoliitika loomisel on

oluline lähtuda eelkõige valdkondade ülesest lähenemisest, kus keskmes on inimene ning koostöö

pädevate asutuste vahel korraldatakse inimese ümber nõnda, et mistahes uksest inimene sisse läheb

suunatakse ta ilma suurema koormuseta õige abini. Seetõttu on oluline koostööprotsesside

ümberkorraldus ja andmevahetusprotsesside aja- ja asjakohastamine. Samuti on oluline töövõime

hindamise metoodika edasiarendamine.

4) Teavitustegevused ja hoiakute kujundamine.

Ühiskonnas levivad tervisest tuleneva takistusega inimeste suunal endiselt eelarvamused ja

hoiakud, mis takistavad erivajadusega inimestel tööle minna või seal püsida. Teavitamise ja

hoiakute kujundamise eesmärk on suunata tööandjaid nägema tervisekahjustusega inimesi kui

potentsiaalset tööjõudu ning võimestada tervisest tuleneva takistusega inimesi tööturul aktiivselt

ja võimetekohaselt osalema. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse

teavitusviise (sealhulgas tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, otsekommunikatsioon

sihtrühmadega jne). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse vajadusel uuringuid, mis

võimaldavad tegevusi paremini sisu vastavuse ja ligipääsetavuse vaatest ette valmistada ja nende

tulemuslikkust hiljem hinnata.

5) Töövõimesüsteemi arendamine.

TAT-i raames pakutavates tegevustes välditakse soostereotüüpset lähenemist ametitele ja

tööturule. Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse, et noorte karjäärivalikuid mõjutavad

erinevad tegurid, sh ka soostereotüübid ja -rollid ning leitakse viise stereotüüpide mõju

vähendamiseks. Materjalide koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja

stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning tervisest tulenevate takistustega inimeste

suhtes. Tegevustega soodustatakse ka mittetraditsioonilisi erialavalikuid ning erialade

tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse

soo ja vanuse järgi.

6) Tööhõivepoliitika arendamine.

Tagamaks erinevate tööturuga nõrgemalt seotud gruppide efektiivne toetamine ja

tööjõuressursside parem kasutamine, viiakse TAT-ist ellu erinevaid kaasamise, teavitamise,

poliitikakujundamise ja pädevuste tõstmisele suunatud tegevusi, sealhulgas näiteks

koosloometegevusi, koolitusi, seminare ning arutelusid, mis on lisaks NEET-olukorras noortele

ning tervisest tulenevate takistusega inimestele suunatud laiemalt tööhõivepoliitika arendamisele.

13

4.3. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja keskkonnahoiu

põhimõtete järgimine

Toetatavate tegevuste elluviimise käigus tagatakse, et inimene saab tegevustes osaleda viisil, mis

tema olukorda ei kahjusta. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse ja tegeletakse ka

nende erisuste ja takistustega, mis ühte või teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvatel NEET-olukorras

noortel või NEET-riskis noortel on. Näiteks 2023. aastal Statistikaameti koostatud analüüsi "Mis

mõjutab noorte NEET staatusesse langemist?" põhjal on eriti kõrge NEET staatuse riskiga

välispäritolu noored ja noored, kes on noorelt emaks saanud. Tegevuste elluviimisel arvestatakse,

et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega.

TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis-, intellekti- või

kuulmispuudega inimestele oleks tagatud neile sobival viisil võimalus tegevuses osaleda ja

ligipääs informatsioonile enne ja pärast tegevusi. Abimeetmeid tuleb vajadusel planeerida kõigi

puudeliikide lõikes.

TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste

rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta. Tegevuste elluviimisel pöörame tähelepanu võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele tagamaks, et kavandatud tegevused, loodavad

infomaterjalid, koolitused jt kommunikatsioonitegevused arvestaksid kõigi riskiolukordadesse

kuuluvate noorte vajadustega, sh oleksid turvalised ja toetavad ning ei kahjustaks eri rahvusest või

rassist, usuliste veendumuste ja/või seksuaalsete sättumusega noori. Samuti jälgitakse, kas TAT

tegevustest mõjutatud kohaliku omavalitsuse üksuste või Eesti Töötukassa tegevustesse jõuab

näiteks ebaproportsionaalselt vähe poisse või tüdrukuid, eestlasi või venelasi, erivajadustega

inimesi. Kui mõni selline tendents ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi, kuidas

seda olukorda muuta.

Tegevuste elluviimisel järgitakse, et ei suureneks negatiivsed keskkonnamõjud, milleks elluviija

ja partner rakendavad riigihangete läbiviimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume ning

kasutavad keskkonnasäästlikke lahendusi.

Punkt 5. Sihtrühm

Punktis 5 nimetatakse iga tegevuse sihtrühm.

NEET-riskis noortele suunatud esmaste töökogemuste saanud tegevuse sihtrühmaks on noored,

kes Harno poolt toetatud noortemalevatesse sisenemise hetkel on 13-aastased.

NEET-olukorras noortele suunatud tegevuse sihtrühmaks on SKA ja kohaliku omavalitsuse üksuse

NEET-olukorras ja -riskis noortega töötavad spetsialistid ning elluviija ja noortegarantii

tegevuskavas hõlmatud ministeeriumite teenistujad ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad

isikud (näiteks sotsiaalpartnerid, sihtrühmade esindajad, teadus- ja õppeasutuste ning mõttekodade

eksperdid jt).

Terviseriskiga ja tööturul haavatavamas olukorras olevatele inimestele suunatud tegevuste

sihtrühmaks on töövõime- ja tööhõivepoliitika kujundajad ja rakendajad ning tööala valdkonnas

tegevad ja tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

Läbi MKM tegevuste saab mõjutatud ka laiem avalikkus.

14

Punkt 6. Näitajad

Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii

kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ja projektispetsiifilised

väljundnäitajad, nende algtasemed ning sihttasemed. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu. TAT

tegevused toetavad meetmete nimekirja väljundnäitajat „Osaluskordade arv“ sihttasemega 150

osalemist aastaks 2024 ja 3300 osalemist aastaks 2029.

Projektispetsiifilise näitajad on koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi IT-lahenduse

kontseptsiooni loomine, tehniline teostamine ja kasutamine” puhul on väljundiks

“andmelahendussüsteem on loodud ja/või arendatud“, kuna TATi kinnitamise hetkel ei ole veel

selge, kas vajalike eesmärkide saavutamiseks saab tegemist olema olemasoleva IT-lahenduse

täiendamise või uue loomisega.

Lisaks jälgitakse projektispetsiifiliste näitajatena toetatud KOV-ide arvu, NGTS teavitustegevuste

kontseptsiooni loomist, sihtgrupist lähtuva juhtumikorraldusliku juhendi väljatöötamist,

andmelahendussüsteemi arendamist, NGTS hindamise elluviimise analüüsi läbiviimist ja

Sotsiaalkindlustusameti noortetegevustes osalevate spetsialistide osaluste arvu. Samuti jälgitakse

TAT-is tervisest tulenevate takistustega sihtgrupi toetamiseks vajaliku töövõime hindamise

analüüsi läbiviimist ning töövõimereformi kümnenda aastapäevaga seotud teavitusürituse

elluviimist (seminar või konverents).

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljund-

näitaja

Tegevus 4.1 NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

Osaluskordade arv 0 150 3300

MKM ja Harno

noortemalevate

koostöös osalenud

noorte arv

MKM ja SKA

koolitustel ja

õppevisiidil osalenud

spetsialistide arv

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 4.1 NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli

rakendamise toetamine kohalikes omavalitsustes

Toetatud kohalike

omavalitsuste arv

0 65 74 Seiratakse alates aastast

2024 NGTS uue

perioodi seirega liitunud

KOV-ide arvu

Teavitustegevused 0 1 NG teavitustegevused

on elluviidud ja

NGTSi

teavitustegevuste

15

kontseptsioon 2024–

2029 on loodud ja

tegevuskava teostatud

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

metoodilise

juhtumikorraldusliku

juhendi loomine ja

ajakohastamine

0 1 Sihtgrupist lähtuv

juhtumikorralduslik

juhend on välja töötatud

ja KOV-idele kodulehe

kaudu kättesaadav

NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste

koostöömudelist lähtuva

töö kirjeldamise ja

analüüsi IT-lahenduse

kontseptsiooni loomine,

tehniline teostamine ja

kasutamine

0 1 Andmelahendussüsteem

on loodud ja/või

arendatud

Analüüsitegevused 0 1 NGTS-i toimimise

analüüs on läbiviidud

Noortetegevustes

osalevate spetsialistide

arv

0 746 2200 SKA tegevustes

osalenud spetsialistide

arv

Projekti-

spetsiifi-

lised

näitajad

Tegevus 4.2 Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine

Analüüsitegevused 0 1 Töövõime hindamise

analüüs on läbiviidud

Tervisest tulenevate

takistustega inimeste

teavitustegevus

0 1 Tervisest tulenevate

takistustega inimeste

teavitustegevus on ellu

viidud

Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb

31. detsembril 2029. a.

Punkt 8. Eelarve

TAT eelarve on 5 407 800,30 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 3 785 460,21 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 1 622 340,09 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa

on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

16

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“

(edaspidi ühendmäärus) §-des 15–17 sätestatust.

TAT-is on abikõlblikud noortele suunatud tegevusega 4.1 seoses noorte esmaste töökogemuste

saamise, noortegarantii ning noortegarantii tugisüsteemi nõustamiseks vajalikud,

pädevusraamistiku, metoodikate ja koolitusprogrammi väljatöötamise, läbiviimise ja hindamise

kulud ning teavitustegevuste kulud. Samuti on abikõlblikud punktis 4.2 toodud toetatava

tegevusega seoses töövõimesüsteemi arendamise ja poliitikakujundamisega seotud kulud.

Abikõlblikud on ka kõik ühendmääruse § 16 lõike 1 kohased personalikulud. Muuhulgas on

abikõlblikud ka lähetuskulud ning tööga seotud kulud nagu näiteks transpordikulud.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT tegevuste otsestest personalikuludest.

Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude

hüvitamine. Noorte esmase töökogemuse toetamisel, noortemalevad, makstakse toetust

standardiseeritud ühikuhinna alusel ja lähtutakse haridus- ja teadusministri 05.04.2023 määruse

nr. 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ §51 nimetatud toetuse määradest.

Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini

üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada

rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile

esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei

tule.

Punkt 11. Elluviija ja partneri kohustused

Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete

seaduse järgimisele.

Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise

protsessis. Kuna rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete

elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, esitab elluviija vastavalt rakendusasutuse

palvele eelarve täitmise aruande, mis võimaldab seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral

sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva

jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada

17

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui

väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud

eelarveaasta kohta uus väljamaksete prognoos.

Partner peab täitma lisaks TAT-is sätestatule ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja §-s 11 kehtestud

kohustusi. Ühtlasi on loetletud täiendavad kohustused, mida partner elluviijale peab esitama ning

mis tähtaegadest lähtuma.

Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+’ist rahastatud tegevustes

osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate

andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SIS-i, mille kaudu kogutakse infot osalejate

kohta.

Punkt 12. Aruandlus

Sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes

puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad

jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida

tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande

esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja toetuse tagasimaksmise õiguslikele alustele.

Punkt 14. Rakendussäte

Majandus- ja tööstusministri 21. juuli 2025. a käskkiri nr 85 „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise

tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ tunnistatakse

kehtetuks.

Käesolev käskkiri kehtestatakse terviktekstina. Tervikteksti eelnõuga muudetakse varasemalt

kehtinud käskkirja punkte 2.4, 3.2.1, 3.2.2, 5.1, 6.1, 6.2, 8 ja 10.1 ning käskkirja täiendatakse

punktidega 3.1.2, 3.2.4, 4.1.9, 5.2, 6.3.6, 9.1, 9.2, 10.2 ja 10.3. Lisaks muutub varasemalt kehtinud

käskkirja punkt 5.2 punktiks 5.3, ja 10.2-10.8 punktideks 10.3-10.10 ja kustutakse punkt 6.5.

Muudatused seonduvad uue alategevuse, selle eesmärgi, sihtrühma selgituse ja eelarveliste

vahendite lisamisega.

Punktis 2.4 täiendatakse partnerite nimekirja. Lisaks SKA-le on TAT-i partneriks Harno, kes

vastutab noortele suunatud esmaste töökogemuste tagamise eest.

Harno valiti TAT partneriks, sest on vastavalt haridus- ja teadusministri 05.04.2023 määruse nr 10

„Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ § 3 nimetatud noortemalevate tegevussuuna

rakendaja. MKM partnerina viib Harno ellu sama tegevust täiendavale sihtrühmale, mis lähtub

Harno tegevusvaldkonnast ning on mõistlik ka tööjõu ja halduskulude vaates.

Punktis 3.1.2 täpsustatakse, et ennetustegevuse raames toetatakse 13-aastaseid noori.

18

Punkti 3.2.1 täiendatakse sõnadega „koostöös Sotsiaalkindlustusameti“ ja punkti 3.2.2 sõnaga

„Sotsiaalkindlustusameti“, et täpsustada tegevusega seotud partnerit. Muudatus on vajalik, et

eristada ja täpsustada kahe erineva TAT partneri vastutust ja tegevusi.

Lisatakse punkt 3.2.4, et määratleda Harno vastutavaks koostöös MKM-iga noortele esmaste

töökogemuste saamisel.

Lisatakse punkt 4.1.9, et võimaldada TAT-is toetada noorte esmaste töökogemuste saamist

(noortemalevates osalemise kaudu).

Punktis 5.1 täpsustatakse, et punktides 4.1.1–4.1.8 nimetatud tegevuste sihtrühmaks on NEET-

olukorras ja -riskis noortega töötavad partneri ja kohaliku omavalitsuse üksuse spetsialistid,

elluviija ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud ministeeriumid ning tegevustega ametialaselt

kokkupuutuvad isikud.

Lisatakse punkt 5.2, kus täpsustatakse, et punktis 4.1.9 nimetatud tegevuse sihtrühm on noored,

kes on noortemalevas osalemist alustades 13-aastased. Kitsendus on seotud eelkõige sellega, et

kuigi noortemalevate sihtrühm on 7–26, nähakse NEET-riski vältimiseks vajadust toetada eelkõige

noori vanuses 13, millal on erinevate statistiliste analüüside alusel kõige suurem tõenäosus, et

noored soovivad saada just esmaseid töökogemusi. 2023-2025 perioodil osales 13-aastaseid noori

vastavalt 1124, 1023 ja 1021. Seega iga aasta veidi enam, kui 1000 noort.

Nimetatud vanuserühma toetamine võimaldab koostoimet ka Eesti Töötukassa alaealiste töötamise

toetusega, mis omakorda mõjutab tööandjaid olema avatumad alaealise tööle võtmisel. Näiteks

2025. aastal maksti alaealise töötamise toetust 455-le tööandjale 6445 alaealise eest, kes töötasid

2024. aastal. Maleva ja töötukassa alaealiste töötamise toetamise koosmõjul saame mõjutada

positiivselt nii noorte kui tööandjate hoiakuid. Tööandjad saavad kogemuse alaealiste tööle

võtmisel ja noored rohkem praktilist teadmist tööturu olemusest ja võimalustest.

Punktis 6.1 täpsustakse rakenduskava väljundnäitajate sihtrühmasid. Punktides 4.1.1–4.1.8

nimetatud tegevuste puhul arvestatakse sinna hulka riiklikul ja kohalikul tasandil NEET-olukorras

ja -riskis noori toetavate spetsialistide arvu ning punktis 4.1.9 nimetatud tegevuse puhul

noortemalevates osalenud noorte arvu.

Punkti 6.2 lisatakse punktis 6.1 nimetatud tegevuse 4.1.9 2029. aasta väljundnäitaja ja 2026. aasta

vahesihttase. Punktis 4.1.9 nimetatud tegevuse väljundnäitaja 2029. aasta sihttase on 3000

osaluskorda ning 2026. aasta vahesihttase on 750 osaluskorda.

Lisatakse punkt 6.3.6, et täpsustada projektispetsiifilist näitajat. Lisatakse väljundnäitaja

noortetegevustes osalevate spetsialistide arv, 2024. a sihttasemega 746 ja 2029. a sihttasemega

2200.

Punktis 8 suurendatakse TAT eelarvet kokku 700 000 euro ulatuses, sh ESF+ osa 490 000 eurot ja

RKF osa 210 000 eurot. Lisandunud summa suunatakse noortemalevate avatud taotlusvoorude

korraldamise eelarvesse. Kokku on uus TAT eelarve 5 407 800,30 eurot.

Lisatakse punkt 9.1, et täpsustada, et abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude

kindlaksmääramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 sätestatust.

19

Lisatakse punkt 9.2, et täpsustada, et toetatavate tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse

määra alusel 15 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest.

Punktis 10.1 täpsustakse alategevusi, mille eest makstakse toetust abikõlblike kulude hüvitamiseks

tegelike kulude alusel.

Lisatakse punkt 10.2, et täpsustada alategevuse 4.1.9 abikõlblike kulude toetuse maksmise alust.

Noorte malevates osalemise toetuse aluseks on haridus- ja teadusministri 05.04.2023 määruse nr

10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ §51 nimetatud toetuse määrad. Perioodil

2026–2029 toetatakse esmaste töökogemuste saamist kogusummana 700 000 eurot.

Lisatakse punkt 10.3, et täpsustada, et toetust makstakse Harnole vastavalt noorte eest, kes on

noortemalevas osalemist alustades 13-aastased. Toetust makstakse ainult reaalselt osaletud

päevade eest ning juhul, kui noortemaleva tegevused on ellu viidud.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

Käskkirjaga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad NEET-olukorras ja NEET-riskis

noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest üle saamist ja noorte

kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks inimesteks ning tervisest tulenevate

takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamisse.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Läbi TAT tegevuste võimestatakse kohaliku omavalitsuse üksusi NEET-olukorras või -riskis

olevate noorte toetamisel ja tõstetakse laiema ühiskonna teadlikkust NEET-olukorras noorte

vajadustest ja toetusvõimalustest. TAT-i tegevused mõjutavad positiivselt NEET-olukorras noorte

toetamist kohalikul tasandil. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse läbi teadmiste ja oskuste

tõstmise NEET-olukorras noorte abistamisel, et noored oleks endaga toimetulevad ning panustaks

Eesti ühiskonna arengusse. TAT tegevused aitavad vähendada NEET-olukorras noorte arvu ja

tõsta NEET-olukorras olevate noorte toetamise kvaliteeti. Teavitustegevuste läbiviimise kaudu

tõuseb nii NEET noorte enda kui ka avalikkuse teadlikkus NEET-olukorras noorte

toetusvõimalustest, mis omakorda aitavad murda ühiskonnas levivaid stereotüüpe ja muuta

hoiakuid ning võimaldavad seeläbi NEET-olukorras olevaid noori paremini toetada.

TAT tegevused võimaldavad tagada rohkemate nooretemalevate kohtade olemasolu üle Eestis.

See panustab noorte varase töökogemuse saamisesse ja aitab vältida NEET-staatusesse langemist.

20

Nooremate vanuserühmade jaoks on õpilasmalev oluline esimese töökogemuse omandamise

võimalus: 2023. a töötas õpilasmalevas näiteks 59% kõikidest 13-aastastes töötajatest, Vanuse

kasvades maleva roll väheneb. Noortemalevas osalemine on nii ekspertide, tööandjate kui ka

malevakorraldajate kogemuse põhjal turvaline ja kontrollitud viis varase töökogemuse saamiseks,

tugevdades noorte tulevast tööturupositsiooni.14

TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju tervisest tuleneva takistusega inimeste

tööhõivele läbi ühiskonna ja sihtgrupi teadlikkuse tõstmise ning teadus- ja tõenduspõhiste tööhõive

poliitikate kujundamise.

TAT tegevustes jälgitakse ja vähendatakse sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide

mõju noorte töö- ja erialavalikutele ning julgustatakse nii tüdrukuid kui poisse valima ka

mittetraditsioonilisi ameteid.

TAT panus Eesti 2035 näitajatesse: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, tööjõus osalemise määr 15–74-aastased.

Regionaalareng

TAT-i tegevused panustavad regionaalarengusse ja „Eesti 2035“ näitajasse „Tööjõus osalemise

määr 15–74-aastased“, kuna läbi kohalike omavalitsuste toetamise NEET-olukorras noorte

abistamisel on võimalik tõsta NEET-olukorras noortele pakutavate teenuste kvaliteeti üle terve

Eesti, mille tulemusel jõuab rohkem noori hõivesse. Varasemad NEET-olukorras noortele

suunatud tegevussuundade mõjuanalüüsid15 16 on välja toonud NEET-olukorras ja -riskis noorte

jätkuva valdkondadeülese toetusvajaduse, senise valitud lähenemise tõhususe ning riiklike

ressursside suunamist üle Eesti. Noore sujuva koolist tööle jõudmise üheks mõjuriks on see, kus

noor elab ja üles kasvab ning millised võimalused selles piirkonnas on. Noortele mõeldud

toetusvõimaluste ligipääs ja kättesaadavus ei ole võrdne kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu

ei ole noore toetamine Eesti eri piirkondades ühtlane.

Regiooniti on viimastel aastatel arvuliselt 15–29-aastaseid NEET-olukorras noori kõige rohkem

Põhja-Eestis (2022. a 8700, sh Tallinnas neist 6900, 2024. a 9500, sh Tallinnas 7600),

moodustades NEET-olukorras noorte koguarvust olenevalt aastast 41–46%. Samas on NEET-

olukorras noorte osatähtsus vastava piirkonna tööealistest 15–29-aastastest noortest olnud kõige

kõrgem Kesk-Eestis (2022–2023. a 12-16%, kuid märgtavalt alanenud 2024. a (8%), Kirde-Eestis

(2024. a märgatavalt tõusnud 10–13%-lt 17%-ni) ja Lääne-Eestis (2024. a veidi tõusnud 11–12%-

lt 14%-ni). Põhja-Eestis on see näitaja olnud üldjuhul kõige madalam, jäädes 9% juurde, välja

arvatud 2024. a, mil Kesk-Eestis oli näitaja 8%. Regionaalsest vaatest on oluline arvesse võtta ja

toetada lisaks sihtgrupi koguarvule piirkondi, kus nii üldine töötuse määr (sh noorte töötuse määr)

kui ka NEET-olukorras noorte määr on keskmisest kõrgemad.

Regionaalsest vaatest on sarnane olukord tööjõus osalemise määra osas. 15–74-aastaste isikute

tööjõus osalemise määr on viimastel aastatel olenemata vanuserühmast olnud kõige madalam

Kirde-Eestis (2024. a oli see 31,6% 15–24.-aastaste seas, 89,2% 25–49-aastaste seas ja 57% 50–

74-aastaste seas). Sellele järgneb nooremas (15–24-aastased) ja keskmises (25–49-aastased)

14 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise toetamine.

Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 15 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi-rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/ 16 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/civitta_esf_noortemeetme_vahehindamine_-

_lopparuanne_07022020.pdf

21

vanuserühmas olenevalt aastast kas Lõuna- või Lääne-Eesti (2024. aastal oli Lääne-Eestis noorte

tööjõus osalemise määr 38,7% ja keskmises vanuserühmas 89,4%, Lõuna-Eestis oli see paari

protsendipunkti võrra kõrgem). Vanema vanuserühma puhul on Kirde-Eesti järel näitaja madalaim

Kesk-Eestis (2024. a 60,3%). Maakonniti olid 2022. aasta lõpu seisuga kõige madalamad 15–74-

aastaste tööjõus osalemise määrad Valga (58,3%), Ida-Viru (61,4%), Põlva (61,6%) ja Lääne-Viru

(65%) maakonnas. 2024. aastal on olukord veidi muutunud, kuna nelja madalaima tööjõus

osalemise määraga maakondade hulgas on lisaks Ida-Viru (66,5%), Põlva (66,5%), ja Valga

(68,7%) maakonnale Lääne-Viru maakonna asemel Saare maakond (68,7%). Vastava teadmisega

on arvestatud ja piirkondade ühtlasema noori toetavate teenuste tagamiseks suunatakse perioodil

2024–2029 kohaliku omavalitsuse üksustele ja noori toetavatele kohaliku omavalitsuse üksuste

allasutustele vajalikku spetsiifilist tuge (nt tugisüsteemi kasutamine, rahaliste lisaressursside

leidmine, spetsialistidele suunatud piirkondlikud koolitused ja õppekäigud jmt).

TAT-i tegevuste kaudu soovitakse võimestada kohalike omavalitsuse üksusi nägema teiste

piirkondade noorte toetamise potentsiaali ja mõtestada oma noorte toetamist lisaks omavalitsuse

enda võimalustele omavalitsuste- või maakondade üleselt, rakendades selleks 2021–2022

perioodil Haridus- ja Noorteameti, Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi koosloomes välja töötatud riiklikku valdkondadeülest koostöömudeli

rakendamist kohalikele omavalitsustele. Koostöömudeli üks eesmärke ja soovitusi on

tegevuspiirkonnas algatada omavalitsuste- ja valdkondadeülene partnerlusel põhinev võrgustik,

mis võimaldab näha ühisosasid ja lahendada ühiselt noorte toetamisega seotud tugitegevuste

ligipääsu ja kättesaadavusega seotud probleemkohti. Piirkondade ühistest lahendusvajadustest

lähtuvalt loodud võrgustikul on suurem ressursiline potentsiaal jätkata tööd ka peale projekti

lõppemist NEET noorte toetamiseks. Noorte õigustatud ootuse printsiibist saada tuge olenemata

sellest, millises piirkonnas ta elab, jälgitakse TAT punkti 4.1 tegevuste elluviimisel nii

omavalitsuste kui regioonide vaatest NGTS-i toimimist ja tõhusust noorte toetamisel ning

pakutakse vajadusel lisatuge teavitustöö, kovisioonide või koolituste osas.

Lisaks on elluviidavate tegevuste kontekstis oluline, et üle terve Eesti erinevate kohalike

omavalitsuste ja laiemalt maakondade toetamisel võetakse arvesse ühe või teise piirkonna

eripärasid, nt Hiiu ja Saare maakonna toetamisel saarte olemust; Ida-Virumaa kohalike

omavalitsuste toetamisel integratsiooni ja keeleküsimusi; Kagu-Eestis sarnaselt Ida-Virumaale

kõrge töötuse ja erinevate kultuurikontekstidega arvestamine. Regionaalset tasakaalustatust

suurendava sekkumise eripäradega arvestamise aluseks on lisaks üldisele piirkondlikule sihtgrupi

statistikale nagu NEET-olukorras noort koguarv, NEET-olukorras noorte ja noorte töötuse määr

ja kohalikele omavalitsustele loodud riskitunnuste analüüsimudel17, mis võib suurendada NEET-

olukorda sattumise tõenäosust.

TAT tegevuste raames läbi viidavate erinevate analüüside ja uuringute läbiviimisel on oluliseks

eesmärgiks muuhulgas analüüsida ka regionaalset mõju.

Keskkond/kliima

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

17 Haridus- ja Noorteamet. (2023). “Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist? Analüüsi aruanne.”

22

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem,

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuste 4.1 ja 4.2 raames. Erinevates toetavates

tegevustes nagu koostööseminarid ja koolitused ning esmaste töökogemuste saamiseks

noortemalevates osalevate inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud toetatavate

tegevuste elluviimisel ning õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks

(ÜSS2021_2027 § 19 lg 1).

Tegevuse 4.1 raames viiakse ellu infotehnoloogilise andmevahetussüsteemide loomine ja

arendamine, mis eeldab esmalt koostöös spetsialistidega noori toetavate või töö analüüsimiseks

vajalike tunnusandmete kaardistamist, pärast mida on võimalik otsustada, milline

infotehnoloogiline vahend luuakse või arendatakse. Süsteemiga seotud planeeritavate kogutavate

isikuandmete vaatest viiakse läbi vajalik andmekaitsealane mõjuhinnang.

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on

osaleja nimi, asutuse nimetus, ametinimetus, kontaktandmed ja isikukood. Noortemalevates

osalevate noorte puhul annavad lapsevanemad kinnituse õiguse andmeid koguda ja töödelda.

Indikaatori „osaluskordade arv“ raames kogutakse koolitustel ja õppevisiitidel osalejate kohta

lisaks ka osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1057 artiklis 17 ning I lisas vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning need

tuleb esitada rakendusüksusele läbi e-toetuse infosüsteemi SIS (sündmuste infosüsteem).

Toetatavad tegevused ei ole otseselt seotud NEET-olukorras noorte nõustamistegevustega, seda

teevad KOV-id TAT tegevustega seotud avatud taotlusvoorude projektide raames.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmekogu alusel kasutab SKA vaid vastavate

tegevuste üldist statistikat.

MKM koos partnerite SKA ja Harnoga töötlevad isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega,

sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta. Lisaks säilitatakse andmeid ÜSS2021_2027 § 18 sätestatud

dokumentide säilitamistähtaja lõpuni ja rakendatakse asjakohaseid meetmeid, et kaitsta

isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu

avalikustamise või ligipääsu eest.

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

23

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud TAT

punktis 1. Kooskõla riiklike ja valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud TAT punktis 3 ja

seletuskirja II peatükis. TAT mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajasse on kirjeldatud

seletuskirja punktis 4.

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel

lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse

korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse

hindasid turult või töötatakse need ise välja.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakond ja

partneriteks Sotsiaalkindlusamet ning Haridus- ja Noorteamet. Partnerid on selleks nõusoleku

andnud. Sotsiaalkindlustusametil ja Haridus- ja Noorteametil on kompetents ja võimekus tegevusi

ellu viia, olles sarnaseid tegevusi ESF toel ellu viinud ka perioodil 2014–2020. Ühtlasi on

Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet peamisteks kompetentsikeskuseks, toetamaks

kohalikke omavalitsusi NEET-olukorras ja riskis noorteni jõudmisel ja abistamisel.

Sotsiaalkindlustusamet on nõustanud kohalikke omavalitsusi eelkõige noortegarantii tugisüsteemi

ja Haridus- ja Noorteamet noortevaldkonna teenuste elluviimisel.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja

IV osas.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning arvamuse

avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Haridus- ja Noorteametile. Samuti edastatakse eelnõu

EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht.

2. Riskide hindamise tabel.

EELNÕU

10.03.2026

KÄSKKIRI

Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul

haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja

pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse

rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende

jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive

taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide

lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise

toetamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Käskkirjas sätestatud toetuse andmisele, kasutamisele ning tagasinõudmisele ja -maksmisele

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente esitatakse ning toimetatakse kätte

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-

toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse

dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2

2.3. Elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööhõive osakond.

2.4. Partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on:

3.1.1. panustada 15–29-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta (edaspidi NEET-olukord) ja NEET olukorra

riskis (edaspidi NEET-risk) olevate noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest

ülesaamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks inimesteks;

3.1.2. läbi ennetustegevuse toetatakse 13-aastaseid noori, et nad ei satuks NEET-olukorda.

3.2. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on:

3.2.1. MKM koostöös Sotsiaalkindlustusametiga välja töötatud, ellu viidud ja hinnatud NEET-

olukorras ja -riskis noorte toetamiseks vajalik noortegarantii tugisüsteemi1 (edaspidi NGTS) noorte

heaolu spetsialisti tööalaseks kasutamiseks pädevusraamistik ja NEET-olukorras noorte toetamise ja

teenuste koostöömudel (edaspidi koostöömudel), metoodika ja koolitusprogramm;

3.2.2. Sotsiaalkindlustusameti poolt kohaliku omavalitsuse üksuste toetamise tulemusel on NEET-

olukorras ja -riskis noortel võimalik üle Eesti saada kvaliteetset abi ja tuge lahenduste leidmisel;

3.2.3. valitsuskabineti 28. aprilli 2022. a nõupidamisel heaks kiidetud „Noortegarantii tugevdamise

riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“ (edaspidi noortegarantii tegevuskava) elluviimine

elluviija poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga koordineeritud ja teavitustegevused ellu

viidud;

3.2.4 MKM koostöös Haridus- ja Noorteametiga võimaldanud 13-aastastel noortel saada töökogemusi.

3.3. Punktis 4.2 nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on:

3.3.1. seisundi tõttu, millest tulenevalt on inimesele määratud puue või tal on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime (edaspidi tervisest tulenev takistus), tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste töövõime säilitamise ja parandamise edendamine, vähenenud töövõimega inimeste tööturul

osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine ning seeläbi töövõimereformi

tulemuste jätkusuutlikkuse tagamine;

3.3.2. töötute või töö kaotamise ohus olevate enam tuge vajavate sihtrühmade tööhõivevõimaluste

toetamine läbi efektiivse tööhõivepoliitika kujundamise.

3.4. Punktis 4.2 nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on töövõime süsteem arendatud, vajalikud

osapooled on kaasatud ning panustatud on tervisest tuleneva takistuse tõttu tööturul haavatavamas

olukorras olevate inimeste tööturule kaasamist toetavatesse teavitustegevustesse ning tagatud on tööala

valdkonna jätkusuutlik teadmistepõhine tööhõivepoliitika kujundamine.

3.5. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega

heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisse.

1 Noortegarantii tugisüsteem on kohaliku omavalitsuse tööriist, mis võimaldab saada teada enda piirkonna

mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajaduse korral tuge haridusteele naasmiseks ja

tööturule jõudmiseks.

3

3.6. Punktis 3.5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti

2035“ näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud

selgitavast juhisest:

3.6.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.6.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.6.3. ligipääsetavuse näitaja;

3.6.4. tööjõus osalemise määr 15–74. a.

3.7. Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 12 „

Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025–

2028“ kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028“ esitatud meetme „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“.

3.8. Punktis 4.1 nimetatud tegevused kuuluvad noortegarantii tegevuskava tegevuste hulka ning

punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevused lähtuvad Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde eesmärkidest.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1 nimetatud eesmärki, punktis

3.2 nimetatud tulemustesse ning punktides 6.1 ja 6.3 nimetatud näitajatesse:

4.1.1. NEET-olukorras ja -riskis noort toetava spetsialisti pädevusraamistiku ja koolituskava

väljatöötamine;

4.1.2. kohaliku omavalitsuse üksuse juhtumikorraldajatele ja teistele NEET-olukorras ja -riskis

noortega tegelevatele spetsialistidele koolituste ja teiste kaasavate õpitegevuste korraldamine;

4.1.3. koostöömudeli elluviimist toetava kvaliteedi ja tulemuste hindamise ja analüüsimise süsteemi

kontseptsiooni loomine kohaliku omavalitsuse üksusele;

4.1.4. elluviija ja partneri tehtud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine ja hindamine;

4.1.5. koostöömudeli infotehnoloogiliste andmelahendussüsteemide tehniline loomine ja arendamine;

4.1.6. kohaliku omavalitsuse üksuse riigipoolne toetamine koostöömudeli rakendamisel;

4.1.7. NGTS ja noortegarantii tegevuskava elluviimise koordineerimine ja toetamine ning

noortegarantii tegevuskava elluviimise seiramine;

4.1.8. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine;

4.1.9. 13-aastastele noortele töökogemuse võimaldamine.

4.2. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.3 nimetatud eesmärki, punktis

3.4 nimetatud tulemustesse ning punktis 6.4 nimetatud näitajatesse:

4.2.1. poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside ja arendustegevuste läbiviimine;

4.2.2. poliitikakujundajate pädevuse suurendamine;

4.2.3. sihtrühmaga kokkupuutuvate osapoolte koostöö ja andmevahetuse ja metoodikate arendus;

4.2.4. teavitustegevuste läbiviimine ja hoiakute kujundamine;

4.2.5. töövõimesüsteemi arendamine;

4.2.6. tööhõivepoliitika arendamine.

4.3. Punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevuste puhul tagatakse, et:

4.3.1. tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise

ja ligipääsetavuse põhimõtteid, millega seoses tagatakse sihtrühma liikmetele ning erivajadustega

inimestele võrdsed võimalused tegevustes osaleda;

4.3.2. tegevuste digitaalne- ja veebisisu peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavuse nõuetele;

4

4.3.3. tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, milleks elluviija ja partner rakendavad

riigihangete läbiviimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume2 ning kasutavad

keskkonnasäästlikke lahendusi3.

4.4. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

5. Sihtrühm

5.1. Punkti 4.1 tegevuste 4.1.1–4.1.8 sihtrühm on NEET-olukorras ja -riskis noortega töötavad partneri

ja kohaliku omavalitsuse üksuse spetsialistid, elluviija ja noortegarantii tegevuskavas hõlmatud

ministeeriumid ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

5.2. Punkti 4.1 tegevuse 4.1.9 sihtrühm on noored, kes on noortemalevas osalemist alustades 13-

aastased.

5.3. Punkti 4.2 tegevuste sihtrühm on töövõime- ja tööhõivepoliitika kujundajad ja rakendajad, tööala

valdkonnas tegevad ning tegevustega ametialaselt kokkupuutuvad isikud.

6. Näitajad

6.1. Punktis 4.1 nimetatud tegevused toetavad rakenduskava väljundnäitajat „osaluskordade arv“,

milles 4.1.1–4.1.8 punktides nimetatud alategevustes arvestatakse tegevustes osalenud riiklikul ja

kohalikul tasandil NEET-olukorras ja -riskis noori toetavate spetsialistide ning punktis 4.1.9 nimetatud

tegevuse puhul noortemalevates osalenud noorte arvu.

6.2. Punktides 4.1.1–4.1.8 nimetatud alategevuste väljundnäitaja 2029. aasta sihttase on 300

osaluskorda ning 2024. aasta vahesihttase on 150 osaluskorda ning punktis 4.1.9 nimetatud alategevuse

väljundnäitaja 2029. aasta sihttase on 3000 osaluskorda ning 2026. aasta vahesihttase on 750

osaluskorda.

6.3. Punktis 4.1 nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.3.1. NGTS-i seirega liitunud ja toetatud kohaliku omavalitsuse üksuste arv, mille 2029. aasta sihttase

on 74 ning 2024. aasta vahesihttase on 65 üksust;

6.3.2. noortegarantii teavitustegevused on ellu viidud ja NGTS-i teavitustegevuste kontseptsioon

2024–2029 on loodud ja tegevuskava on ellu viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks teavitustegevus;

6.3.3. sihtrühmast lähtuv juhtumikorralduslik juhend on välja töötatud ja kohaliku omavalitsuse

üksuste kodulehtede kaudu kättesaadav, mille 2029. aasta sihttase on ühe NEET-olukorras noorte

toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva metoodilise juhtumikorraldusliku juhendi loomine ja

ajakohastamine;

6.3.4. andmelahendussüsteem on loodud või arendatud, mille 2029. aasta sihttase on ühe NEET-

olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudelist lähtuva töö kirjeldamise ja analüüsi IT-

lahenduse kontseptsiooni loomine, tehniline teostamine ja kasutamine;

6.3.5. NGTS-i toimimise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks analüüsitegevus;

6.3.6. Noorte tegevustes osalevate spetsialistide arv, mille sihttase 2024 on 746 ja 2029 sihttase 2029

on 2200.

6.4. Punktis 4.2 nimetatud tegevused panustavad järgmistesse projektispetsiifilistesse näitajatesse:

6.4.1. töövõime hindamise analüüs on läbi viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks analüüsitegevus;

2 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 3 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

5

6.4.2. teavitustegevus on ellu viidud, mille 2029. aasta sihttase on üks tervisest tulenevate takistustega

inimeste teavitustegevus.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. a ning lõpeb 31. detsembril 2029.

a.

8. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 5 407 800,30 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on

3 785 460,21 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 1 622 340,09 eurot (30 protsenti).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel lähtutakse ühendmääruse §-des

15–17 sätestatust.

9.2 Toetatavate tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel 15 protsendi ulatuses

otsestest personalikuludest.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Punktides 4.1.1–4.1.8 ja 4.2 nimetatud tegevustele makstakse toetust abikõlblike kulude

hüvitamiseks tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning kaudseid

kulusid hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

10.2. Punktis 4.1.9 nimetatud tegevusele makstakse toetust abikõlblike kulude hüvitamiseks vaid

ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ning haridus- ja teadusministri 05. aprilli

2023. a määruses nr 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ §-s 51 sätestatud toetuse

määras, kuid mitte enam kui kokku 700 000 euro ulatuses.

10.3. Punktis 4.1.9 nimetatud tegevusele makstakse toetust noorte eest, kes noortemalevas osalemist

alustades on 13-aastased. Toetust makstakse reaalselt osaletud päevade eest ning juhul, kui

noortemaleva tegevused on ellu viidud.

10.4. Abikõlbliku kulu eest peab elluviija tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid hiljemalt 31.

detsembril 2029. a.

10.5. Enne esimese makse saamist esitab elluviija rakendusüksusele:

10.5.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega seotud

kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest;

10.5.2. hankekorra;

10.5.3. volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

10.6. Punktis 10.5.1 ja 10.5.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui MKM kehtiv raamatupidamise

sise-eeskiri ja hankekord on rakendusüksusele esitatud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase

kirjaliku kinnituse.

10.7. Punktis 10.3.1 nimetatud eristamist MKM raamatupidamises ei nõuta kaudsete kulude osas.

10.8. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija rakendusüksusele kõige

harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

6

10.9. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

10.10. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse

tehakse pärast elluviija kohustuste täitmist ning rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

Lõppmakse taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 17. jaanuariks 2030 a.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija kohustub täitma järgmist:

11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

kaupa;

11.1.2. rakendama tegevusi vastavalt rakendusasutuse kinnitatud eelarvele;

11.1.3. esitama vajadusel rakendusasutusele eelarve täitmise aruande rakendusasutuse poolt

väljatöötatud vormil;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või

kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist, kuid esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi

esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest;

11.1.5. esitama rakendusüksusele korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui

maksetaotlus erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 11.1.4 nimetatud prognoosist.

11.2. Partner kohustub elluviijale esitama:

11.2.1. elluviija määratud tähtpäevaks punktis 10.3 nimetatud partneri dokumendid;

11.2.2. elluviija määratud tähtpäevaks järgneva eelarveaasta kulude planeerimiseks eelarveprognoosi

ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija või partneri

vajadusest;

11.2.3. maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt

elluviija nõudele viis tööpäeva enne eelarveprognoosis märgitud elluviija poolt saaja maksetaotluse

esitamise tähtaega rakendusüksusele;

11.2.4. esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi rakendusüksuse saadetud

valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad,

päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;

11.2.5. vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande elluviija määratud

tähtpäevaks.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni

seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli

kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.2. Elluviija tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonna sündmuste

infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

12.3. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030 a.

12.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid

lõpparuanne.

12.5. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos

aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

7

12.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

12.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul

pärast puuduste kõrvaldamist.

12.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul rakendusasutust

nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Rakendusasutusel on õigus esitada viie tööpäeva jooksul

omapoolsed seisukohad rakendusüksusele. Kui rakendusasutuse hinnangul lõpparuandes puudusi ei

esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande.

12.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12.10. Aruandes kajastatakse info vastavalt andmeväljades nõutule.

12.11. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave toetatavate tegevuste

panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-des 28–30 ning

ühendmääruse §-des 34–38 toodud alustel.

14. Rakendussäte

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuli 2025. a käskkiri nr 85 „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja

tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa Eelarve kulukohtade kaupa

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

21.03.2026 nr 2-2/1064-1

Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu

tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste tööturul toetamine

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „Noorte, kes ei õpi ega tööta,

ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) eelnõu lisa eelarve kulukohtade kaupa.

Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Sotsiaalkindlustusamet

Haridus- ja Noorteamet

Pille Penk

+372 5918 2214 [email protected]