Vastus selgitustaotlusele

1

Geili Keppi - AKI

Adressaat: '[email protected]' Teema: RE: Päring alkoholi- ja narkotestide tegemise kohta ehitusobjektil

From: Geili Keppi - AKI Sent: Wednesday, March 25, 2026 5:56 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: Päring alkoholi- ja narkotestide tegemise kohta ehitusobjektil Tere, Anders! Tänan, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole. Soovite teada, kas tööandjal või ehitusobjekti vastutaval isikul on lubatud teha töötajatele alkoholi- või narkoteste tööohutuse tagamiseks ning millised andmekaitsenõuded sellisel juhul kohalduvad. Kuna küsimus puudutab isikuandmete töötlemist töösuhtes, pean vajalikuks selgitada, et töötaja ja tööandja ei ole selles suhtes võrdses positsioonis. Seetõttu tuleb töötaja õiguste kaitset hinnata eriti hoolikalt. Oleme koostanud ka abimaterjali töösuhetes toimuva isikuandmete töötlemise ja sagedamini tekkivate küsimuste kohta. Muu hulgas käsitleb see ka töötaja joobeseisundi kontrollimist tööandja poolt. Alkoholi- või narkotesti tegemine töötaja joobeseisundi kontrollimiseks puudutab töötaja terviseseisundit. Teisisõnu, joobeseisund on terviseseisund ning selle kontrollimine tähendab eriliiki isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes. Eriliiki isikuandmete töötlemine on üldreeglina keelatud ning töösuhtes võib selliseid andmeid töödelda ainult siis, kui see õigus tuleneb otseselt seadusest. Kuna Eesti õiguses ei ole tööandjale praegu antud õigust kontrollida töötaja joobeseisundit alkomeetri või narkootiliste ainete testiga, ei tohi tööandja ise selliseid teste selleks kasutada. Tööohutuse eesmärk iseenesest seda õigust ei anna. Sama kehtib ka ehitusobjekti vastutava isiku kohta. Andmekaitse Inspektsioon on sellele kitsaskohale varasemalt ka avalikult tähelepanu juhtinud. Samuti ei ole sellises olukorras sobiv õiguslik alus töötaja nõusolek, sest poolte ebavõrdse positsiooni tõttu ei ole töösuhtes võimalik piisavalt tagada, et nõusolek oleks antud vabatahtlikult. Soovi korral saate tutvuda nõusoleku vabatahtlikkuse tingimusi käsitlevate juhistega siin. Joobeseisundi kontrolli võib selles olukorras teha tervishoiuteenuse osutaja, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal õigus töödelda andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Kui väliste tunnuste põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas töötaja on alkoholi- või narkojoobes, kuid tööandjal on selleks põhjendatud kahtlus, on tööandjal praegu ainus võimalus suunata töötaja tervishoiuteenuse osutaja juurde või kutsuda meditsiinipersonal töökohale. Seejuures ei tohi tervishoiuteenuse osutaja tööandjale avaldada töötaja üksikasjalikku testitulemust. Tööandjale võib anda ainult otsuse selle kohta, kas töötaja võib tööülesandeid täita või mitte. Seetõttu ei tohiks tööandja ega ehitusobjekti vastutav isik dokumenteerida ega säilitada alkoholi- või narkotesti konkreetset tulemust, näitu ega muud terviseandmeid sisaldavat teavet. Kui kontrolli teeb

2

tervishoiuteenuse osutaja, toimub tulemuste dokumenteerimine ja säilitamine tervishoiuteenuse osutaja juures tema töökorralduse ja saladuse hoidmise kohustuse (ehk seaduse) alusel. Teema on kahtlemata keeruline ja tundlik, kuid loodan, et minu vastusest on Teile abi. Lugupidamisega Geili Keppi Jurist (tiimijuht) [email protected] 627 4141 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube