Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.03.2026 nr 15-1/800

Meie 25.03.2026 nr 9.3-4/26/1786-2

Pärnamäe küla, Aavikusauna

katastriüksuse detailplaneeringu

algatamine ja KSH algatamata jätmine

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha saamiseks detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse

eelnõu koos KSH eelhinnanguga Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Aavikusauna katastriüksuse

detailplaneeringule (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneering algatatakse Pärnamäe külas, Aavikusauna katastriüksusel (89001:010:4510,

100% maatulundusmaa, 73728 m2). Detailplaneering algatatakse eesmärgiga katastriüksus

jagada ning planeerida krundid veetaristu ehitisele, üksikelamutele, teedele, haljasalale ja

looduslikuks jäävale maa-alale. Katastriüksuse lõunaossa planeeritakse tootmismaa krunt

veetaristu ehitisele (survetõstepumpla koos vee reservuaaridega), viis üksikelamumaa krunti,

haljasala krunt ning transpordimaa krundid Kirsi tee ja Pärnamäe tee ühendamiseks ja

juurdepääsuks planeeritavatele üksikelamutele ning metsaalale. Katastriüksuse põhjapoolset osa

läbib olemasolev G.H.Schüdlöffeli tee, millele nähakse ette transpordimaa krundi

moodustamine. Aavikusauna katastriüksusele jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

kohaselt järgmised juhtotstarbed: põhjaosas kaitsemetsa maa (KM) ja looduslik rohumaa (AH),

keskosas väikeelamute maa (EV) ning lõunaosas perspektiivne väikeelamute maa (EVR) ja

raudtee ääres vähesel määral haljasmaa (H). Katastriüksust läbib tihehoonestusala ja

hajaasutusala piir. Detailplaneering algatatakse üldplaneeringut muutvana, kuna planeeritakse

tootmismaa funktsiooni, mida üldplaneering antud asukohas ette ei näe.

„Pärnamäe küla, Aavikusauna katastriüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ otsuse eelnõus on

muuhulgas välja toodud järgnev:

 Lahendada planeeringuala kruntimine lähtudes looduslikest oludest ning

funktsionaalsusest (juurdepääs, tehnovõrgud, sidumine olemasoleva ehitatud

keskkonnaga). Katastriüksuse lõunaosas on lagedamad alad, mistõttu on mõistlik

planeerida ehitusõigusega krundid kompaktselt sinna.

 Katastriüksuse lõunaossa planeerida avaliku kasutusega haljastukrunt. Näha ette

võimalused mänguväljaku, spordivahendite vms paigaldamiseks alale. Täpsustada

planeeringus raudtee lähedusse (ala jääb osaliselt raudtee kaitsevööndisse) rajatiste

püstitamise võimalusi.

2(3)

 Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale. Radooniohu

täpsustamiseks on soovitav enne hoonete projekteerimist määrata pinnase

radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni hoonesse sisse imbumise tõkestamiseks. Käsitleda radooni teemat

detailplaneeringus.

KSH eelhinnang on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Kavandatav tegevus näeb ette katastriüksuse lõunaossa veetaristu ehitise püstitamise

(survetõstepumpla koos vee reservuaaridega), milleks on vajalik planeerida tootmismaa

sihtotstarbega krunt. Aavikusauna katastriüksuse lõunaosa on veetaristu ehitise jaoks

kõige optimaalsem asukoht.

 Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet

põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis

kaasnevad peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda

avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Kindlasti tuleb silmas pidada,

et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt

olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele.

 Planeeringuala valgustusele avaldab mõju kavandatava survetõstepumpla ümbruse

piirkonna valgustus selles ulatuses, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks. Nimetatud

mõju on lokaalne. Soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava tegevusega ei kaasne.

Samuti ei ole ette näha inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

 Teede taristu rajamisega kaasneb mõningane liikluskoormuse ja mürataseme tõus, kuid

eeldatavalt ei too see kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise

vajaduse.

 Katastriüksusepõhjatippu läbib loode-kagu suunaliselt ka elektriõhuliin 1-20kV

(keskpingeliin).

 Planeeritavaid väikeelamumaa krunte eraldab pumbajaamast sõidutee. Teekoridori laius

eskiisprojekti kohaselt on 15 m. Lähima planeeritava elamu ja pumpla omavaheline

kaugus on minimaalselt 25 m, eeldatavalt rohkem. Tehnohoone ja elamute vahelise

visuaalse ja esteetilise häiringu leevendamiseks näha detailplaneeringu nõuetes ette

leevendavad meetmed, nagu näiteks puhverhaljastus ja/või haljasvall elamute ja

pumbajaama vahele ning arhitektuursed ettekirjutused tehnohoone projekteerimisel, mis

tagavad hoone sobitumise elamurajooni, näiteks dekoratiivse fassaadi kasutamine.

 Kavandatava survetõstepumplaga olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Viimsi

vallas tegutsevate olemasolevate veetöötlusjaamade põhjal võib hinnata, et pumbad küll

töötavad, aga väliskeskkonnas müra kuulda ei ole.

 Elektrikatkestuste vm hädaolukorra tarbeks paigutatakse tehnohoone siseruumidesse

diiselgeneraator, mis tagab võimaliku elektrikatkestuse puhul vee olemasolu. Kuna

generaator asub hoone sees, ei ole ette näha negatiivset mõju väliskeskkonnale.

 Potentsiaalse mürahäiringu leevendamiseks kavandada pumbajaama hoone isolatsioon

vastavate materjalidega ja vibratsiooni amortisaatoritega. Vähesel määral ja lühiajaliselt

võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

 Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust ega

muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist,

sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,

ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad

negatiivsed mõjud on peamiselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga.

Amet on tutvunud detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH

algatamata jätmise eelnõuga ning ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmise otsusele,

kuid juhib tähelepanu järgnevale:

3(3)

 Planeeritavate müratundlike alade välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

sihtväärtusi.

 Rajatava pumbajaama tekitatud müra ei tohi läheduses asuvatel ning kavandatavatel

müratundlikel aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA (KeM

määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Ehitusaegsed ning rajatava pumbajaama põhjustatud vibratsioonitasemed ei tohi ületada

sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud

piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]