| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/2130-1 |
| Registreeritud | 25.03.2026 |
| Sünkroonitud | 26.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tori Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tori Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
LÄHTESEISUKOHAD
Eametsa külas Vana-Niida kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Detailplaneeringu eesmärgiks on Vana-Niida kinnistud jagada elamumaa sihtotstarbega ja
„mitmefunktsionaalse“, nt ärimaad ja/või kortermajade/ridamajad või need koos toimivatena,
sihtotstarbega kruntideks, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ning abihoonete ja
ärihoonete ehitamiseks, samuti ehitiste ehituslike ja arhitektuuriliste ning kujunduslike tingimuste,
tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu
koostamise käigus.
Lisaks hoonestusele kavandatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus
ning keskkonnakaitse, heakorrastuse ja haljastuse tingimused. Planeeringuga nähakse ette
võimalus alale planeeritavate teede perspektiivseks ühendamiseks kohalike teede võrgustikuga
läbi ida pool asuva Kalevi kinnistu (73001:001:0821) ja ühendatakse lääne pool asuv Niitjõe tee 9
kinnitu (73001:001:0842) kohaliku Niitjõe teega. Samuti lahendatakse kohaliku Kuremarja tee
paiknemine planeeringuala lõunaosa piires.
Sauga jõe ja Niitjõe tee vahele jääv ala korrastakse ja sinna rajatakse teerajad jalakäijatele,
istepingid ja säilitatakse jõeäärne keskkond ja taimestik. Viiakse läbi sanitaarraie haigete puude
eemaldamiseks ja kujundatakse (pool)looduslik niiduala.
OLEMASOLEV OLUKORD
Planeeringuala, suurusega ca 18,5 ha, asub Eametsa külas kahel pool Nigula teed. Põhjas suunas
piirneb planeeringuala Sauga jõega, läänest maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega Niitjõe
tee 7, Niitjõe tee 9 ja Oltre-Uuetoa, lõunast maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega Oltre-
Kiilu ja Sepa, itta jääb Kuremarja tee äärne elamuala ja Nigula tee äärne elamuala,
maatulundusmaa sihtotstarbega Kalevi kinnistu ja Niitjõe tee ning Niida tee elamupiirkond.
DP ala asub jätkuvalt toimiva Eametsa maaparandussüsteemi ehitisega alal, põhjapool ehitise kood
6114870010151 ja lõuna pool kood 6114870010130. Eesvoolukraavid asuvad Nigula tee ääres ja
suubuvad Sauga jõkke.
Sauga jõe lõik, mille äärde jääb ka Vana-Niida põhjapoolne planeeringuala, on lihkeohtlik.
Maalihkeohtlikkusest lähtudes on uuringus soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus Sauga jõel 100 m
veepiirist. Ehituskeeluvööndi vähenemine (sh kaldakindlustuste, paadisadamate ja
sildumiskohtade rajamine) nõlvastabiilsuse seisukohast on lubatud vaid siis, kui on tehtud
pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta.
Kinnistud on hoonestamata. Puudub väärtuslik kõrghaljastus.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega
krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.
Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud
elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga kooskõlas.
Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga, mis asub sarnaste elamupiirkondade
vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele
jäävate elamualadega.
Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega
juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning
arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka
Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.
Maakasutuse laiendamisel ja väljaarendamisel on oluline arvestada kavandatava ala terviklikkust:
uued hoonestusalad peavad sobima ümbruskonda ja harmoneeruma olemasoleva asustusega.
Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline
sobivus konkreetsesse piirkonna miljöösse (hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded
jne).
Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-alale seatud
tingimuste kohaselt, samuti järgida ka üldisi kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja
teenindusettevõtete maa-alal, kuigi võimalik funktsioon kavandatakse eeldatavalt elamumaa
juhtotstarve kõrvalotstarbena. Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada
elamistingimusi halvendavat äritegevust.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks.
Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks
sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus
(määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,
äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed
teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on
elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise
tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja
toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude
ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda
avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada
keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane
kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
• Geodeetiline alusplaan 1:500
• KSH eelhinnang
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:
pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja
vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Lemma OÜ, (reg nr 11453673).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik
järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele
tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset
keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu
ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele
või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese
lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.
DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja Pärnu
Vesi AS tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos
käideldavate või omal krundil kogutavate (näiteks kastmiseks) veekoguste arvutustega
lahendatakse ehitusprojektides.
KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata
hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on
planeeringu koostamise ülesanne.
SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
• Jagada Vana-Niida kinnistud elamumaa ja „mitmefunktsionaalse“, nt ärimaad ja/või
kortermajade/ridamajad või need koos toimivatena, sihtotstarbega kruntideks, määrata
hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ning abihoonete ja ärihoonete ehitamiseks.
• Kavandada juurdepääsud, liikluskorraldus, sh bussipeatuste lahendus, tehnovõrkudega
varustatus ning keskkonnakaitse, heakorrastus ja haljastuse lahendused.
• Kavandada puhke- ja rekreatsiooniala.
• Sauga jõe ja Niitjõe tee vahele jääval alal säilitada jõeäärne keskkond ja taimestik.
• Näha ette ühised prügikogumisalad.
• Siseteede planeerimisel vältida pikki sirgeid tänavalõike.
• Siseteed planeerida vähemalt ühepoolse kõrghaljastatud alleena ja kergliiklusteega.
• Teedevõrgustiku planeerimisel arvestada naaberkinnistute arendamisel võimaliku
liikumisega elamualade vahel (teede ühendamise võimalus).
• Vältida tupikuid.
• Äri- ja elamualade vahele näha ette haljaspuhver.
• Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel, selleks näha ette
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Parima lahenduse leidmiseks tuleb planeeringu
koostajal teha koostööd Maa- ja Ruumiametiga juba planeeringu koostamise
algstaadiumis.
• Sademe- ja pinnavete ärajuhtimisel kasutada looduslähedasi, innovatiivseid lahendusi.
• Planeerimisel arvestada Nigula tee äärse kergliiklusteega ja bussipeatustega.
• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. Vee- ja
kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks küsida tehnilised tingimused vee-ettevõtjalt
Pärnu Vesi AS.
• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.
• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.
• Detailplaneeringu koostamisel arvestada Nigula tee ääres kulgeva ELA122 sidetrassiga.
• Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843
Linnatänavad.
• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu.
• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus.
• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.
• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes
eksemplaris digitaalselt.
• Haldusleping enne kehtestamist.
• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
KOOSTÖÖ
• Päästeamet
• Maa- ja Ruumiamet
• Keskkonnaamet
KAASAMINE
• Elektrilevi OÜ
• Pärnu Vesi AS
• Telia Eesti AS
• Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
• Piirinaabrid, puudutatud isikud: Niitjõe tee 3, Niitjõe tee 4, Niitjõe tee 7, Niitjõe tee 9,
Oltre-Uuetoa, Kalevi, Nigula tee 51, Kuremarja tee 2, 4, 6, 8 ja 10, Sepa, Oltre-Kiilu
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel
täiendamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele seisukohtade küsimine, täiendamine:
kaks kuud
• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, heakskiitmine: kaks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud.
• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
TORI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale 25.03.2026 nr 6-2.1/814
Eametsa külas Vana-Niida kinnistute detailplaneeringu koostamine
Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2
kohaselt planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Vana-Niida kinnistute
detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks.
Tori Vallavalitsusele on esitatud taotlus Eametsa külas Vana-Niida kinnistutele
(73001:001:0001 ja 73001:001:0002) detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Planeeringualasse on hõlmatud Kuremarja tee alla jäävad teemaa osad erakinnistutest
ja Nigula tee, et võimaldada juurdepääsude lahendamine.
Detailplaneeringu eesmärk on Vana-Niida kinnistud jagada elamumaa sihtotstarbega
ja „mitmefunktsionaalse“, nt ärimaad ja/või kortermajade/ridamajad või need koos
toimivatena, sihtotstarbega kruntideks, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus elamute
ning abihoonete ja ärihoonete ehitamiseks, samuti ehitiste ehituslike ja
arhitektuuriliste ning kujunduslike tingimuste, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha
määramine. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.
Lisaks hoonestusele kavandatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustatus ning keskkonnakaitse, heakorrastuse ja haljastuse tingimused.
Planeeringuga nähakse ette võimalus alale planeeritavate teede perspektiivseks
ühendamiseks kohalike teede võrgustikuga läbi ida pool asuva Kalevi kinnistu
(73001:001:0821) ja ühendatakse lääne pool asuv Niitjõe tee 9 kinnitu
(73001:001:0842) kohaliku Niitjõe teega. Samuti lahendatakse kohaliku Kuremarja
tee paiknemine planeeringuala lõunaosa piires.
Sauga jõe ja Niitjõe tee vahele jääv ala korrastakse ja sinna rajatakse teerajad
jalakäijatele, istepingid ja säilitatakse jõeäärne keskkond ja taimestik. Viiakse läbi
sanitaarraie haigete puude eemaldamiseks ja kujundatakse (pool)looduslik niiduala.
Planeeringuala, suurusega ca 18,5 ha, asub Eametsa külas kahel pool Nigula teed.
Põhjas suunas piirneb planeeringuala Sauga jõega, läänest maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistutega Niitjõe tee 7, Niitjõe tee 9 ja Oltre-Uuetoa, lõunast
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega Oltre-Kiilu ja Sepa, itta jääb Kuremarja
tee äärne elamuala ja Nigula tee äärne elamuala, maatulundusmaa sihtotstarbega
Kalevi kinnistu ja Niitjõe tee ning Niida tee elamupiirkond.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa
sihtotstarbega krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole
määratud.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.
Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud
elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga
kooskõlas. Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga, mis asub sarnaste
elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula
koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega.
Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse,
tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh
teenuste ja töökohtade olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva
Sauga aleviku lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline
hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus-
ja hoonestusstruktuuri.
Maakasutuse laiendamisel ja väljaarendamisel on oluline arvestada kavandatava ala
terviklikkust: uued hoonestusalad peavad sobima ümbruskonda ja harmoneeruma
olemasoleva asustusega. Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb
tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse piirkonna miljöösse
(hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jne).
Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-
alale seatud tingimuste kohaselt, samuti järgida ka üldisi kasutamis- ja
ehitustingimused äri- ja teenindusettevõtete maa-alal, kuigi võimalik funktsioon
kavandatakse eeldatavalt elamumaa juhtotstarve kõrvalotstarbena. Elamualadega
vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat
äritegevust.
Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks
esitada meile hiljemalt 24.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helle-Triin Hansumäe
vallaarhitekt abivallavanema ülesannetes
Esitatud: piirinaabrid: Päästeamet, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Pärnu Vesi
AS, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, ELASA, Niitjõe tee 3, Niitjõe tee 4, Niitjõe tee 7,
Niitjõe tee 9, Oltre-Uuetoa, Kalevi, Nigula tee 51, Kuremarja tee 2, 4, 6, 8 ja 10, Sepa,
Oltre-Kiilu kinnistute omanikud.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Lisa: Vana-Niida kinnistute DP lähteseisukohad
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663 [email protected]