Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 24.03.2026 korralduse nr 109 juurde

Detailplaneeringu nimetus Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering (DP0353).

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud Paabor Projekt OÜ (registrikood 14260182), töö nr DP-8- 2024.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 25,04 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Vaska 237704 m² 30401:001:2481 Maatulundusmaa 100% 2 Pargi tänav T2 10117 m² 30401:001:2586 Transpordimaa 100% 3 Lootuse tänav T1 3071 m² 30401:001:2405 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

1

Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Lähim maavaravaru (Sausti turbamaardla) paikneb registri andmetel suuremas osas planeeringualast edela suunal, kuid väike osa maardlast ulatub ka planeeringulale. Lähim veekogu on ala läbiv Sahkari kraav, mille suublaks on alast ca 2 km kaugusel paiknev Vääna jõgi. Kraav on käesoleval hetkel võssa kasvanud ja vajaks hooldust.

Planeeringualal kasvav kõrghaljastus (mets) jääb ala kesk- ja lõunapoolsesse ossa. Metsamaa on enamjaolt rohevõrgustiku alal. Greenafter OÜ on koostanud Kiili valla Kiili aleviku Vaska kinnistu metsaeraldiste nr 7 ja nr 8 puistute seisundi hinnangu (töö nr 7/2023, 21.12.2023 – vt Lisade kaustas), milles on märgitud, et Vaska katastriüksusest elamute alaks kavandatud alal kasvab madalamate puude (lepad, remmelgad, haavad jt) hulgas suhteliselt kõrgekasvulisi (kuni 22 - 23 m) kuuski ja kaski. Kirde-edela suunalise maatüki kirdepoolne lagedam osa on suurel määral võsastunud ja kaetud kõrge rohttaimestikuga. Pargi tänava (kü Pargi tn T2, 230401:001:2586) lõpus paiknevad tee lähedal kaks võssakasvanud settetiiki ja mõned aastad tagasi rajatud koerte mänguplats. Settetiikide ja Pargi tänava vahel kasvab rohkesti invasiivset võõrliiki - kanada kuldvits (Solidago canadensis). Üldjoontes on Vaska katastriüksise ilme kirdepoolsemas osas metsistunud ja korratu. Vaska katastriüksuse loodeala kohta Greenafter OÜ koostatud hinnangu põhjal on puistute seisund halb. Loodepoolses osas (2020. aasta metsmajanduskavas märgitud metsaeraldised nr 7 ja nr 8) esineb mitmeid erinevaid tüvemädanikku põhjustavaid puuseeni, samuti esinevad kuuse-kooreüraski kahjustused. Vananevad, haiged ja kahjustatud puud muutuvad varem või hiljem murdumisohtlikuks, ohustades hooneid, taristut, inimesi, sõidukeid, haljastust.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Infosüsteemi kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Vahetus läheduses (Pärja katastriüksusel) asub vääriselupaik (VEP nr. 154072), millel asub haavik.

Detailplaneeringu alale kitsendusi põhjustavad objektid: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid; elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); sideehitis maismaal (SIDE19000); Ojam(Saue) alajaam; Sahkari kraav; puurkaevu PRK0030443 hooldusala; ala edelapoolsele osale ulatub Sausti turbamaardla. Liitumisi Vaska katastriüksusel pole, kuid planeeringuala läbivad piirnevaid katastriüksuseid teenindavad tehnovõrgud.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²) Vaska 900001815 Tuletõrje veevõtukoht,

sealhulgas hüdrant Vaska 900001816 Tuletõrje veevõtukoht,

2

sealhulgas hüdrant

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Puudub.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Maksimäe, Pargi, Vaska ja Lootuse tänavalt.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Kitsenduste mõjuala Nimetus Ulatus Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus

1 Elektripaigaldise kaitsevöönd

AMKA.3x35+50 2 + 2 m Elektriõhuliin alla 1 kV

2 Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ojam:(Saue) r = 2m Alajaam

3 Elektripaigaldise kaitsevöönd

1 + 1 m Elektri madalpingekaabel

4 Elektripaigaldise kaitsevöönd

AS-50 10 + 10 m Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

5 Ühisveevärgitorustiku kaitsevöönd

STA214300 2 + 2 m ühisveetorustik

6 Ühiskanalisatsioonitoru stiku kaitsevöönd

VTABB214300 2 + 2 m ühiskanalisatsioonitorustik

7 Sideehitise kaitsevöönd SIDE19000 1 + 1 m Sidekaabel 8 Kalda veekaitsevöönd Sahkari kraav 1 m peakraav 9 Puurkaevu hooldusala PRK0030443 r = 10 m Maksimäe tn 12 puurkaev 10 Maardla Sausti turbamaardla planeeringualal 9461.56 m2 turbamaardla

Tabel 4: Planeeringuala kitsendused

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu algatamisel seatud eesmärk Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud.

Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi max suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade krundid. Lõplik detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse käigus, muu hulgas koostöös avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni

3

kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5 m ja kõnniteede katete min laius 2 m).

Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Lootuse tänav T1 katastriüksusele (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 katastriüksuseni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

4

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering

5

Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus koostatava Kiili valla üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused elamu maa-alal: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

6

o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

5. Avalik huvi Käesoleva otsusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult välja Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele.

6. Detailplaneeringuga kavandatu 6.1. Planeeritava ala kruntimine

Detailplaneeringuga on moodustatud 36 krunti (sh ka ümberkrunditav Pargi tänav T2 katastriüksus). Planeeringuala kruntide moodustamisel on aluseks võetud üldplaneeringus toodud kruntide soovituslikud suurused. Kruntide kasutamise sihtotstarvete määramisel on arvestatud üldplaneeringu juhtotstarvet ja lähipiirkonnas asuvate hoonete kasutamise otstarbeid.

Kokku on moodustatud kolm erinevat piirkonda: 1. planeeringuala põhja- ja kirdenurka on kavandatud 5 elamumaa krunti millel on

ridaelamu maa kasutamise sihtotstarve. Krundid sobituvad oma mahult ja ehitusõiguselt naabruses olevate ridaelamutega hoonestatud katastriüksustega.

2. planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala keskele ja lääneosasse on kavandatud 15 krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud on üksikelamu maa. Krundid

7

sobituvad sellesse asukohta naabruses asuvate üksikelamute läheduse tõttu. Kruntide pindalade määramisel on läänepoolseimas osas arvesse võetud läheduses asuva Metsa tänava katastriüksuste suuruseid, mis jäävad 1563 - 2462 m2 vahemikku. Nii mõjuvad krundid olemasolevas keskkonnas loomulikuna (vt joonis 2) ning erinevate pindaladega kruntide planeerimine vähendab võimalikku segregatsiooni.

3. planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala kagunurgas asub Kiili lasteaed, mis soovituslikult tuleb eraldada elamumaadest kaitsehaljastusega (Pos 31). Sinna piirkonda on planeeritud kokku 7 krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud kaksikelamu maa.

Transpordimaade planeerimisel on eesmärk olnud olemasolevate avalike teede sidumine omavahel. Sõiduteed on planeeritud suures osas olemasolevate pinnas- ja kruusatee asukohtadesse, sest need näitavad selgelt kust-kuhu liikumine planeeringualal toimub reaalselt. Planeeringuga ühendatakse Pargi tänav ja Maksimäe tänav. Lisaks luuakse läbipääs Pargi tänavalt põhja-lõuna suunaliselt läbi planeeringuala ka Lootuse ja Allikmetsa tänavale. Juurdepääsuks lääne osasse planeeritud üksikelamu maa kruntidele on planeeritud sõidutee, mis tagaks ringliikluse. Tupiktänavaid on planeeritud vaid kruntideni, millel on ridaelamu maa sihtotstarve, sest kruntide kavandamisel on soovitud jälgida Põllu tänaval asuvate olemasolevate ridaelamute asetust.

Üldkasutatavad maad on kavandatud mitmesse erinevasse kohta, mitte ühe krundina, sest see võimaldab aladele erinevaid kasutusi määrata ja kasutajatel hajuda vastavalt. Üldkasutatavad alad jäävad suures osas peamiste liikumisteede lähedusse. Igas üldkasutatava krundi asukohas on oma eesmärk, näiteks Pos 30 asukoht on valitud sealse esteetilise olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise eesmärgil, Pos 31 täidab kaitsehaljastuse rolli lasteaia ja planeeritud elamumaade vahel, Pos 28 on üldplaneeringu järgne üldkasutatava maa asukoht ning Pos 29 puhul on Sahkari kraavi näol võimalik luua eriilmeline haljasala ning samuti on see puhvriks olemasolevate elamute ja planeeritud elamute vahel ning vähendab planeeritud sõiduteest tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

Planeeritud krundijaotus ja kruntide ehitusõigus on kajastatud detailplaneeringu põhijoonisel tabelis 1. Planeeritud kruntide moodustamise andmed ja lähiaadresside ettepanekud on kajastatud joonisel 6. Seoses uute tänavate planeerimisega muutuvad ka olemasolevate Maksimäe tn 12, Maksimäe tn 14a ja Maksimäe tn 16 katastriüksuste juurdepääsud ja seega ka lähiaadressid vastavalt joonisel 6 näidatule.

6.2. Hoonestuskava Elamukruntide hoonestusalade määramisel on arvestatud hoonete tuleohutuskujadega, sõiduteedega, kruntidele juurdepääsude ja parkimisalade võimalike asukohtadega, kaitsehaljastuse rajamise vajadusega, ilmakaartega jms.

Detailplaneeringuga on kruntidele Pos 1 - Pos 27 määratud hoonestusalad, mille asukohad on näidatud joonisel 4. Hoonestusala on määratud üldiselt krundi piirist 4 m kaugusele, sõiduteega piirnevatel krundi piiridel on hoonestusala kaugus üldiselt 6 m. Üksikelamu maa kruntidel Pos 19- Pos 21 on määratud kohustuslik kõrghaljastuse ala (kaitsehaljastus) ja seal on ühest krundi küljest hoonestusala vastavalt 10 m. Krundil Pos 17 on hoonestusala ühest krundi küljest määratud 8 m Maksimäe tn 12 olemasoleva hoonestuse asukoha ja nõutud tuleohutuskuja tõttu. Samal põhjusel on ka krundil Pos 15 Maksimäe tn 12 poolses osas hoonestusala 5 m kaugusel.

8

Kruntidel Pos 23 – Pos 27 on hoonestusalade paiknemine tulenevalt kruntide kujust määratud erinevalt, vt joonis 4.

Planeeringualal hoonestusalast välja jäävale osale on lubatud rajada vaid juurdepääsuteid, parklaid, haljastust ja tehnovõrke vastavalt planeeringus toodule. Kruntidel Pos 4 ja Pos 5 ei ole lubatud hoonestusalast välja jääval rohevõrgutikus osal hooneid, rajatisi ega piirdeid. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamise järgselt rohevõrgustiku asukoht muutub siis on lubatud Pos 5 krundil rajada abihooneid, rajatisi ja piirdeid ka krundi lõunaosasse, sh tuleb jälgida, et hooned ei asuks krundi piirile lähemal kui 4 m. Joonisel 4 näidatud planeeritud juurdepääsud ning mahasõidud ja joonisel 5 näidatud tehnovõrkude asukohad on illustratiivse tähendusega ning need täpsustakse projekteerimise staadiumis.

Kruntidele on määratud ehitusõigused vastavalt Kiili valla üldplaneeringus toodud nõuetele. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4, millel krundi ehitusõigus on kajastatud tabelis 1 ja ehitusõiguse akendes.

6.3. Arhitektuurinõuded Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud sobivust kontaktvööndisse ja Kiili vallavalitsuse poolt väljastatud lähtetingimusi detailplaneeringule. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili. Kuna naabruskonna hoonestus on väga erinevate kaldkatustega, siis tasakaalustamaks suhteliselt eklektilist katusemaastiku, on planeeritud hooned lubatud analoogselt naabrusse kavandatud uuema hoonestusega 0 - 30° katusekalletega.

Tervikliku hoonetegrupi kavandamise eesmärgi peavad püstitatavad ridaelamud olema sarnase arhitektuurikeele ja vormiga ning nende asetus peab olema paralleelne olemasolevate Põllu tn 10 – 14 ridaelamutega. Hoonete projekteerimisel kasutada kaasaegseid arhitektuuri- ja ehitusvõtteid ning -elemente. Tervikliku hoonetegrupi kavandamise eesmärgi peavad püstitatavad ridaelamud olema sarnase arhitektuurikeele ja vormiga.

Hoonete välisviimistluses kasutada krohvi, looduslikku kivi, tellist, puitlaudist, betooni, klaasi. Eelistada omadustelt kauakestvaid väärikaid materjale. Fassaadide värvitoonid peavad olema looduslähedased (pastelsed, sooja koloriidiga). Katusekatte värvid on soovitatavalt tumedad. Keelatud on kasutada välisviimistluses ümarpalki, profiilplekki ja plastikut.

Kavandatud hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Lihtsad ja heade proportsioonidega hooned loovad paikkonda rahuliku korrastatud miljöö. Hoone arhitektuur peab olema kavandatud hea maitsega.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni

9

20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkatastriüksuse omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded Lubatud on rajada elamukruntide teepoolsele osale piireid kõrgusega kui 1,4 meetrit, mis peavad olema osaliselt läbipaistvad puit-piirdeaiad. Piirded võib rajada krundi piirile, va kruntidel Pos 1, Pos 2 ja Pos 3, kus on piirdeaedade rajamine lubatud teepoolses küljes minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada Sahkari kraavi hooldus. Elamukruntide omavahelistel piiridel võivad olla piirdeaiad (lubatud on ka metall-võrkpiirded) kõrgusega kuni 1,6 m. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Planeeritud elamukruntide piiretes võib kasutada kivist elemente (lühikesed müürilõigud, aiapostid vms), kui see haakub hoone arhitektuuriga (nt paekivist hoonel paekivist postid või müürilõigud, tellishoonel tellistest aiapostid, krohvitud hoonel krohvitud postid või müürilõigud) ja haljaspiiret. Soovituslikult võrkpiire „peita“ dekoratiivhekki.

Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete ja müüritiste rajamine. Lisaks on keelatud kruntidel Pos 4 ja Pos 5 piirete rajamine rohevõrgustiku alal. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamisel rohevõrgustiku asukoht muutub, siis on lubatud ka kruntidel Pos 4 ja Pos 5 piirdeaedade rajamine krundi lõunaosasse.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele o Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt

sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

o Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

o Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

o Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist

10

o Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele.

o Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.

o Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

6.4. Avaliku ruumi nõuded Detailplaneeringus on moodustatud neli üldkasutatava maa ja viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, mis määratakse avalikku kasutusse, st need krundid võõrandatakse Kiili vallale. Üldkasutatavad krundid Pos nr 28, Pos nr 29, Pos 30 ja Pos 31 on kavandatud korrastatud looduslike rohealadena. Üldkasutatavatele aladele on võimalik paigaldada erinevaid rekratsioonivahendeid, rajada mänguväljakuid ja muid puhkekohti. Kõikidele üldkasutatavatele aladele on vajalik koostada maastikuarhitektuurne lahendus kus näidatakse ära erinevate objektide asukohad ja vajadusel likvideeritavad puud. Maastikuarhitektuurne lahendus peab hõlmama ka transpordimaa ja nendega piirnevate kruntide mitte hoonestatavat ala. Puude likvideerimise vajaduse määrab maastikuarhitekt projekti käigus, milleks on vajalik enne projekteerimist teostada puistu dendroloogiline hindamine. Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud juhend, milles esitatakse nõuded ja suunised avaliku ruumi kavandamisel. Juhendis ei määrata konkreetseid haljastuse, elementide/tsoonide ja inventari asukohti, sest enne projekteerimist on tarvis teostada ajakohane dendroloogiline inventeerimine, mille alusel leitakse erinevatele elementidele (teed, pingid, puhkealad, mängualad jne) sobivaimad asukohad. Maastikuarhitektuurses projektis peab silmas pidama, et hea ruumilahendus ei täida üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab omavahelist lävimis ning toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ja seeläbi aitab vältida segregatsiooni.

6.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid, miljööalasid ega väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringuga ei ole piirkonda määratud ilusaid vaatekohtasid ega vaatesuundasid mida kavandatav tegevus võiks rikkuda. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Elamute rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas asutusstruktuuri paiknemisega (asub hoonestatud piirkonna kõrval) ja üldplaneeringujärgse juhtfunktsiooniga, mis omakorda suunab asustusstruktuuri. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem positiivne kultuuriline mõju, sest kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt. Samuti ei kaasne planeeritud ehitiste rajamisega negatiivset mõju piirkonnale omastele tavadele. Traditsiooniline elulaad on peale kavandatu elluviimist võimalik. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et eluhoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb turvalisus. Samuti suureneb ka elukeskkonna kvaliteet. Planeeritud liikluslahendus on erinevatele gruppidele hästi ligipääsetav ja arvestab erinevate gruppide vajadustega. Tagatud on võrdsed võimalused ja linnalises keskkonnas on rakendatud nt 8-80 printsiipi. Lahendus väldib segregeerumise soodustamist luues erinevaid elulaade võimaldavaid elukeskkondi.

11

Lisaks avalike haljasalade näol (4 tk) on tegemist Kiili alevi lisanduva kvaliteetse avaliku ruumiga mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud, mitte vaid planeeringualale elama asuvad isikud. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Liikluskoormus küll suureneb detailplaneeringu realiseerumise järgselt kuid samas luuakse uued ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel millega suurenev liikluskoormust on võimalik hajutada. Mõju on ka kohaliku omavalitsuse seadusejärgsete ülesannete täitmisel kuna võib tuua kaasa tulevikus kiiremini vajaduse lisanduva lasteaiarühma rajamiseks. Areng on jätkuv olemasolevale ning planeeringuga täidetakse puuduv osa Kiili alevikust. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline ulatuslik negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud peatükis 9 toodud elluviimise kokkulepete tingimuste ja nõuetega. Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute tänapäevaste ja väga atraktiivsete elukohtade loomisele. Positiivne mõju avaldub kavandatava arenduse elluviimisel tuues piirkonda täiendavaid teenuse pakkujaid ja tarbijaid. Detailplaneering on planeeritud ellu viia etapiti seega ei ole alust eeldada negatiivse mõjuna, et Kiili valla rahvaarv suureneb ühe korraga väga suures osas ning, et see tooks kaasa ootamatud rahalised kohustused omavalitsusele - näiteks uue lasteaiarühma või klassi loomise näol. Pikemas perspektiivis kaasneb majanduslik mõju kohalikule omavalitsusele teehoolduse näol. Kavandatu elluviimine on üldjoontes majanduslikult otstarbekas kuna asub olemasolevate elamualade vahel ning piirneb kahest suunast olemasolevate avalike teedega. Tehnovõrkude valdajatelt saadud tehniliste tingimuste järgi on tehnovõrkude lahendus tehnilis-majanduslikult teostatav. Peatükis 9 toodud ja Kiili valla ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel sõlmitava rajatiste väljaehitamise lepinguga sõlmitud planeeringu elluviimisega seotud kokkulepped on osapooltele jõukohased. Positiivsena saab veel välja tuua, et moodustatakse 49 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele tuntav samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral.

Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna planeeringuala asukoht on Kiili alevi keskuses kus keskkond on inimtegevuse poolt juba mõjutatud. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoone rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Vaska katastriüksuse detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks võivad olla alale rajatavate hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi välisosa vms. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast transpordist. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite)

12

tuledest. Ala välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke.

6.6. Servituudi vajadused Tasuline ja tähtajatu isiklik kasutusõigus veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike ja nende teenindamiseks vajaliku sidevarustuse kaabli ehitamiseks, arendamiseks, omamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korras hoidmiseks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks on sõlmitud Osaühing KIILI KVH (registrikood 10782274) kasuks (6.02.2015 asjaõigusleping).

Käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks on väljaspool Vaska maaüksuse detailplaneeringuala vajalik seada servituudid (isiklikud kasutusõigused) järgmiselt: o Maksimäe T1 (30401:001:0384) katastriüksusele planeeritud sidekaablile kaitsevööndi

(koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; o Lootuse tn 4 (30401:001:2406) katastriüksusele planeeritud jalgteele (laius 2m) ja

tänavavalgustusele kaitsevööndi (koridori laius 1+1 m) ulatuses kohaliku omavalitsuse kasuks.

Planeeringualal on vajalik seada servituudid või isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude haldajate kasuks. Lisaks on vajalik seada teeservituut krundile Pos 23 krundi Pos 24 kasuks. Servituutide vajadused on välja toodud joonisel 4 asuvas tabelis 1.

6.7. Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks. Ehitustööde ajal peab silmas pidama, et olemasolevaid tehnovõrkude toimivaid ühendusi ei tohi likvideerida enne, kui uus ühendus on rajatud ja saanud kasutusloa. 4.1 Vajalik eesvoolu korrastus kuni riikliku eesvooluni (või toimiva kraavini) tehakse

kooskõlas Maaparandusseaduse ja selle rakendusaktidega koos muude tehnovõrkude väljaehitamisega. Vajaminevate hooldustööde teostamiseks tuleb seada maaomanikega vajalikud kokkulepped. Huvitatud isik on kohustatud teavitama kolmandaid isikuid (kinnistuomanikke) korrastamistööde teostamisest ja küsima selleks luba. Kui kolmas isik keeldub või ei anna nõusolekut kolme kuu jooksul

13

pärast arendaja pöördumist, loetakse, et arendaja on oma kohustuse täitnud, ning ta vabaneb töö teostamise kohustusest selle isiku omandis oleval maa-alal.

Korrastamise all peetakse silmas võsa ja kraavi kukkunud puude eemaldamist kohtades kus on see vajalik. Metsa tänav T4 ja Metsa tn 25 katastriüksuse piires on kraavi kaldad rohtunud ja vajalik on nõlvade niitmine. Sademevee ja drenaažisüsteemide hooldus tuleb detailplaneeringust huvitatud isiku poolt tagada kuni piirkonnas toimuvad ehitustegevused.

5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja - rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%): 7.1 avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning

avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

7.2 uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine;

7.3 Pos 1 kuni 4 ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et valmis on ehitatud Lootuse tänav T1 katastriüksusele (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 katastriüksuseni (30401:001:1383).

7.4 Sõlmitud liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga 8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine

omavalitsusele. 9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade

väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 9.1 on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,

-rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele; 9.2 üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt

detailplaneeringus ettenähtud tingimustele; 9.3 avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad

peavad olema Valla omandis

Detailplaneeringu elluviimine mitmeetapiliselt Kehtivad samad nõuded mis peatükis 8.1.1, 8.1.2 ja 8.1.3 kuid väiksemate maa-alade kohta. Etapiti rajamine on majanduslikult mõistlik ning sel juhul ei ole tarvis ka rajada koheselt teid ja tehnovõrke, mis mitte kedagi veel ei teeninda ning mida ei kasutata.

7. Detailplaneeringu menetlus 24.04.2020 – Kiri nr 8-1/575.

Eskiislahenduse esitamine. 12.05.2020 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Antud juhul tuleb teha eskiisis muudatusi, et saaksime minna edasi algatamisega. Kõige lihtsam on vast kui tulete minu vastuvõtule ja saame arutada kuidas ja mida lahenduses muuta. Näiteks teede osas mitte

14

kasutada tupiktänavaid ja pikkemad sirged lühendada kurvidega liikluse rahustamise eesmärgil, lisada rohealasid hoonestuse vahele jne.

E-kirjavahetus. 20.05.2020 – Kohtumine vallavalitsuses. E-kirjavahetus. 04.06.2020 – Kohtumine vallavalitsuses. E-kirjavahetus. 11.06.2020 – Kohtumine vallavalitsuses. E-kirjavahetus. 25.07.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/575-1. 17.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

26.07.2021 esitasite avalduse nr 8-1/575-1 Vaska kinnistule detailplaneeringu algatamiseks. Teie poolt esitatud eskiislahenduse vaatas läbi Kiili Vallavalitsuse projektikomisjon ja esitas omapoolsed tähelepanekud.

30.08.2021 – Kiri nr 8-1/575-2. Eskiislahenduse esitamine.

E-kirjavahetus. 15.09.2021 – Kohtumine vallavalitsuses. E-kirjavahetus. 21.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon arutas nimetatud punkte ja märkis järgmist. Teemaa laius peab olema vähemalt 16m, et mahutada ära planeeritav sõidutee, kergliiklustee, vajalikud trassid ja kõrghaljastus. Tupiktänavate lõpud planeerida ringiga. Eeskujuks võtta linnatänavate standard joonis 4.6 parempoolne ülemine lahendus. Vaska tn pole vaja pikendada Lootuse tänavani. Planeerida haljastus olemasoleva lasteaia ja planeeritavate uute elamute vahele.

16.11.2021– Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Saata antud eskiis keskkonna- ja planeerimiskomisjonile arutamiseks.

08.12.2021– Kiili Vallavolikogu Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolek. Ettepanekutena lisas komisjon maastikuarhitekti kaasamise, teede võrgustiku väljaehituse Vaska tn – Lootuse tn vaheline munitsipaaltee lõik, planeeritud ridamajade (ÜP roheline ala) asemele planeerida pigem roheline tsoon või üksikelamud. Arutelu toimus vabas vestlusvormis. Otsuseid vastu ei võetud

E-kirjavahetus. 04.01.2022 – Kiri nr 8-1/575-3.

Eskiislahenduse esitamine. E-kirjavahetus. 09.03.2022 – Kiri nr 8-1/575-4.

Eskiislahenduse esitamine. 09.03.2022 – Kiri nr 8-1/575-5.

Huvitatud isiku esindaja kiri Vaska kinnistu detailplaneeringu algatamisega seoses palutakse anda esimesel võimalusel teada võimalik kohtumise aeg.

11.04.2022 – Kiri nr 8-1/575-6. Huvitatud isiku esindaja kiri Vaska kinnistu detailplaneeringu menetluse käigust ning põhjaveevarudest Kiili vallas.

E-kirjavahetus. 11.05.2022– Kiili Vallavolikogu Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolek.

Komisjoni ettepanek: Planeeringu rajamise ajal Lootuse tn väljaehitamine kõnniteena.

06.07.2022 – Kiri nr 8-1/575-7. Seisukoha küsimine KSH eelhinnangule Terviseametist

06.07.2022 – Kiri nr 8-1/575-8. Seisukoha küsimine KSH eelhinnangule Keskkonnaametist

15.07.2022 – Kiri nr 8-1/575-9 Keskkonnaameti seisukoht, Vaska maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta

15

05.08.2022 – Kiri nr 8-1/575-10 Terviseameti seisukoht, Vaska maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta

05.01.2023 – Haldusleping nr 8-15/107.

18.01.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 10. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine

19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht. 20.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.

20.01.2023 – Kiri nr 8-1/575-11. R.K. arvamus detailplaneeringu algatamisele/lahendusele

20.01.2023 – Kiri nr 8-1/575-12. A.O. arvamus detailplaneeringu algatamisele/lahendusele

22.01.2023 – Kiri nr 8-1/575-13. M.S. arvamus detailplaneeringu algatamisele/lahendusele

19.06.2023 – Kiri nr 8-1/575-14. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade puudutatud isikutele.

02.08.2023 – Kiri nr 8-1/575-16. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade puudutatud isikutele.

22.06.2023 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. 01.07.2023 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 10.08.2023 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade valla kodulehel. 10.07.2023 kuni 10.08.2023 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.

Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 3 ettepanekut.

31.08.2023 – Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse koosolek

10.11.2025 – Kiri nr 8-1/575-33. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade puudutatud isikutele.

12.11.2025 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade valla kodulehel. 21.11.2025 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. 01.12.2025 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 01.12.2025 kuni 31.12.2025 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.

Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 3 ettepanekut.

04.02.2026 – Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse koosolek 11.02.2026 – Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse koosolek

03.11.2025 – Kiri nr 8-1/575-30. Päästeameti kooskõlastuse küsimine.

03.11.2025 – Kiri nr 8-1/575-31. MARU kooskõlastuse küsimine.

10.11.2025 – Kiri nr 8-1/575-33. Terviseameti kooskõlastuse küsimine.

16

21.11.2025 – Kiri nr 8-1/575-34. MARU kooskõlastus.

05.12.2025 – Kiri nr 8-1/575-35. Päästeameti kooskõlastus.

10.12.2025 – Kiri nr 8-1/575-38. Terviseameti kooskõlastus.

8. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Päästeameti Põhja päästekeskus

05.12.2025 nr 7.2-3.1/6807-2

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 07.11.2025 kirjaga nr 8- 1/575-30 kooskõlastamiseks Kiili valla Kiili alevi Vaska maaüksuse detailplaneeringu materjalid.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Kiili alevis Vaska katastriüksuse (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti, 5 paariselamu krunti ja 17 üksikelamu krunti.

Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Vaska maaüksuse detailplaneeringu materjalid.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo Põhja päästekeskus

2 Maa- ja Ruumiamet

21.11.2025 nr 6- 3/25/16918-2

Edastasite 7.11.2025 kirjaga nr 8-1/575-31 Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu (Paabor Projekt OÜ töö nr DP-8-2024). Planeering on algatatud Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusega nr 10. Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis Vaska katastriüksuse (tunnus 30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada kokku kuni 47 elamuühikut. Planeeringuala piirneb riigi omandis olevate Lootuse tn 9 (tunnus 30401:001:2374), Lootuse tn 3 (tunnus 30401:001:1943) ja Aasu turbatootmisala (tunnus 30401:001:0620) kinnisasjadega, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Planeeringulahenduses ei ole kirjeldatud loetletud kinnisasjade kitsendamist. Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteemi ehitisi. Sademevesi juhitakse Sahkari kraavist maaparandussüsteemi ehitise Sahkari (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020160/002) eesvoolu. Maa- ja Ruumiamet nõustub Vaska maaüksuse detailplaneeringu (Paabor Projekt OÜ töö nr DP-8-2024) lahendusega. Riigikogu on 19.11.2024 vastu võtnud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks), millega kõiki seniseid Maa-ameti geoloogia valdkonna ülesandeid täidab alates

17

01.01.2025 Eesti Geoloogiateenistus. Juhul kui planeeringulahendus eeldab maardla osas kooskõlastamist, tuleb maardla osas kooskõlastuse saamiseks pöörduda Eesti Geoloogiateenistuse poole.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Tani peaspetsialist Riigimaa strateegia osakond Kadri Tani 5697 1416 [email protected] Taivo Toms 5349 8686 [email protected]

3 Terviseamet 17.12.2025 nr 9.3-2/25/4266-7

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 2 ja § 3 p 12 tulenevalt kooskõlastamiseks Kiili alevis asuva Vaska maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Vaska katastriüksus paikneb Harjumaal Kiili vallas Kiili alevi edela alal. Detailplaneeringuala lähipiirkond on polüfunktsionaalne ala, kus paikneb mitu ühiskondlikku objekti (Kiili Gümnaasium, Kiili Lasteaed, Kiili park ja staadion) ja erinevaid elamuid (korterelamud, ridaelamud, kahe korteriga elamud, üksikelamud). Edelasuunda jääb suurem metsaala ja Sausti maardla. Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi max suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade krundid. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks põhjapoolses osas elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala. Juhtfunktsiooni järgi on lubatud planeerida alale ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud. Lõuna poolsesse osasse on määratud rohevõrgustiku ala ja sellele alal detailplaneeringuga hoonestamist ette ei nähta. Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus esitatud nõuetega ja detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

Vaska katastriüksuse detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks võivad olla alale rajatavate hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi välisosa vms. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast transpordist. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest. Ala välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke.

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpingekaabel, madalpinge elektri õhuliin ja keskpinge õhuliin. Keskpinge õhuliin on lähiajal likvideeritav projekti "Kiili alevi elektrivõrgu üleviimine nimipingele 20kV II etapp Kiili alev ja Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond. IP5329. Tööprojekt“ alusel, mille alusel rajatakse planeeringuala läbivad elektri keskpingekaablid.

18

Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (20.02.2023 nr 439964). Orienteeruvad planeeritud elektriliinide asukohad on näidatud detailplaneeringu joonisel 5.

Krundisiseste elektriliinide konkreetsed asukohad määratakse projekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole.

Detailplaneeringu ala toiteks on planeeritud uus komplektalajaam, sh alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Alajaama asukohaks on planeeritud Pos 30, mis on planeeritava sõidutee läheduses ja seega selle teenindamiseks sobivas asukohas, sh ööpäevaringne vaba juurdepääs on tagatud. Komplektalajaamale seatakse servituut Elektrilevi OÜ kasuks. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega IP5329 projekti mahus paigaldatavasse keskpinge maakaablisse KPL17818. Planeeritavast komplektalajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidritena 0,4kV maakaabelliinides. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud krundi piiridele ühe- ja kahekohalised 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed.

Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2020) kohaselt kuulub Kiili vald tervikuna kõrge radooniriskiga omavalitsuste hulka, kus on vähemalt 10% mõõtmispunktides radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³. Kuivõrd radoonisisaldus ruumide siseõhus tekitab teatavaid terviseriske (sh teatavate vähivormide sagedasem esinemine), tehakse sellistel aladel elamute kavandamisel kas igakordselt radoonitaseme mõõtmised, mille tulemuste põhjal määratakse vajalikud radoonikaitsemeetmed, või rakendatakse elamute projekteerimisel radoonikaitsemeetmeid juba ennetavalt. Teine võimalus on tellida iga eluhoone puhul radoonitaseme mõõtmised ja seejärel rakendada radoonikaitsemeetmeid, kui see on vajalik, st eluhoonete projekteerimisele lähtuda Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõuetest. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Liikluskoormus küll suureneb detailplaneeringu realiseerumise järgselt kuid samas luuakse uued ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel millega suurenev liikluskoormust on võimalik hajutada.

Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud tänavavalgustuse rajamine planeeritud sõidu- ja jalgtee äärde. Välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

19

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Detailplaneeringu ala kõrval asub Aasu turbatootmisala. Enne planeeringu realiseerumist tuleks veenduda, et sealt levivad müratasemed ei ületaks lubatud piirnorme.

Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

Planeeritavate elektriliinide asukoha valikul arvestada kavandatavate elamualadega ning elektriliine (sh kaitsevöönde) nendele mitte kavandada.

Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected]

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

20

Sisukord 1. ÜLDOSA _______________________________________________________________ 3

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED __________________________________ 3

1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID _________________________ 3

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ________________________ 5

2.1. SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED ____________________________________________ 5

2.2. PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ___________________ 6

3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS __________________________________ 7

4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS _____ 10

4.1. PLANEERINGU EESMÄRK ________________________________________________ 10

4.2. PLANEERINGU EESMÄRKIDE VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE _____________________ 11

4.3 KEHTIV DETAILPLANEERING ______________________________________________ 13

5. PLANEERINGUALA LAHENDUS. ________________________________________ 13

5.1. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ___________________________________ 13

5.2. PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS _________________________________________ 14

5.3. PLANEERINGUALA EHITUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ___________________ 15

5.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS __________________________________________________ 16

5.5. ARHITEKTUURSE LAHENDUSE HINDAMINE ___________________________________ 17

5.6. AVALIKU RUUMI NÕUDED _______________________________________________ 19

5.7. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED __________________________ 19

5.8. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS _______________________ 21

5.9. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD _________________________________ 23

5.10 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ___________________________________ 29

5.11. KAITSEALUSED OBJEKTID ______________________________________________ 34

5.12. KESKKONNATINGIMUSED _______________________________________________ 34

5.13. TULEOHUTUS ________________________________________________________ 35

5.14. SERVITUUTIDE VAJADUS ________________________________________________ 35

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ________ 36

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD __________________ 36

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ____________________ 38

8.1 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE ÜHEETAPILISELT ___________________________ 38

8.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE MITMEETAPILISELT _________________________ 41

8.3 DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED _______________________ 42

8.4 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ______ 43

9. KAASATAVATE JA KOOSTÖÖTEGIJATE KOONDTABEL…………...................................44

Joonised

Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000

Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

Joonis 6 – Kruntimise plaan ja lähiaadresside määramine M 1:1000

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

1. ÜLDOSA

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid

• Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneering

• Feliks Aamiseppa taotlus Vaska katastriüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamiseks (20.07.2021)

• Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldus nr 10 „Kiili alevis Vaska maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine“

1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

Õigusaktid

• Ehitusseadustik

• Maakatastriseadus

• Maaparandusseadus

• Veeseadus

• Atmosfääriõhu kaitse seadus

• Jäätmeseadus

• Tuleohutusseadus

• Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni seadus

• Asjaõigusseadus

• majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise

otstarvete loetelu“

• majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused”

• majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

• majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”

• siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• siseministri 18.082.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

• kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“

• keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“’

• keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”

Arengukavad ja -strateegiad

• Kiili valla arengukava

• Kiili Vallavolikogu 18.05.2023 määrus nr 5 „Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava“

• Kiili Vallavolikogu 20.06.2024 määrus nr 7 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Kiili Vallavolikogu 16.09.2021 määrus nr 5 „Kiili valla heakorraeeskiri“

• Kiili Vallavolikogu 20. mai 2010 määrus nr 11 „Kiili valla kaevetööde eeskiri“

• Kiili Vallavalitsus 12.09.2023 määrus nr 5 „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded“

Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud

• „Kiili alevik Vaska ja Uus-Vaska kinnistute detailplaneering“, kehtestatud 13.11.2008

• „Pentuška ja Allikmetsa maaüksuste osaline detailplaneering“ kehtestatud 13.06.2006

• „Kiili pargi territooriumi detailplaneering“, kehtestatud 15.08.2013

Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid

Planeeritaval maa-alal paiknevate tehnovõrkude ehitusprojektid:

• Kiili alevi elektrivõrgu üleviimine nimipingele 20kV II etapp Kiili alev ja Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond, IP5329. Tööprojekt. (projkteerija Stromtec OÜ, töö nr 22-

109)

• Kiili alevi tänavavalgustus (EHR kood 221319718)

• Optiline maakaabelliin (EHR kood 220793597)

• Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant (EHR kood 900001816)

Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused

• - Kiili KVH OÜ 15.02.2023 tehnilised tingimused nr 1139

• - Kiili KVH OÜ üldtingimused

• - Elektrilevi OÜ 20.02.2023 tehnilised tingimused nr 439964

• - Telia Eesti AS 17.03.2023 tehnilised tingimused nr 37748615

Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud

• Vaska (30401:001:2481) osaline mõõdistamine, OÜ AderGeo, töö nr M071220,

20.03.21

• Kiili alevi Vaska katastriüksus. Hüdroloogiline hindamine. MERIN OÜ töö nr 839,

aprill 2023

• Kiili valla Kiili aleviku Vaska kinnistu metsaeraldiste nr 7 ja nr 8 puistute seisundi

hinnang. Greenafter OÜ töö nr 7/2023, 21.12.2023

• Kiili vald, Vaska maaüksuse detailplaneeringu liikuvusuuring, STRATUM OÜ, Töö nr:

2024-T075, august 2024

• Hinnang sademevee eesvoolu seisundi ja Vaska planeeringuala sademevee mahtude

kohta, Kose Maakorralduse OÜ, 13.05.2025.

Eesti standardid

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“

• Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

• Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“

• Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“

• Standardisari EVS 812, sh

o Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

o Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus”

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel osalesid:

• GREENAFTER OÜ maastikuarhitekt Kaie Metsaots - puittaimede hindaja tase 5,

diplomeeritud maastikuarhitekt tase 7

• MERIN OÜ. INSENERIBÜRO hüdrotehnikainsener Rein Kitsing - volitatud

hüdrotehnikainsener, tase 8

• ALK OÜ teedeinsener Villu Vapper - diplomeeritud teedeinsener tase 7

• Stratum OÜ, Tarmo Sulger - diplomeeritud teedeinsener, tase 7

• Gerly Toomeoja maastikuarhitekt, volitatud maastikuarhitekt tase 7

• Kose Maakorralduse OÜ, Arno Saar – registreeritud Maaparandusalal tegutsevate

ettevõtete registris, reg kood: MU0076-00, MP0076-00, MO0076-00.

2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus

Vaska katastriüksus paikneb Harjumaal Kiili vallas Kiili alevi edela alal. Detailplaneeringuala

lähipiirkond on polüfunktsionaalne ala, kus paikneb mitu ühiskondlikku objekti (Kiili

Gümnaasium, Kiili Lasteaed, Kiili park ja staadion) ja erinevaid elamuid (korterelamud,

ridaelamud, kahe korteriga elamud, üksikelamud). Edelasuunda jääb suurem metsaala ja Sausti

maardla.

2.1. Seadusjärgsed kitsendused

Tabel 1. Planeeringualale ulatuvad kitsendused

Kitsenduste mõjuala Nimetus Ulatus Seotud kitsendusi

põhjustava objekti

nähtus

1 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

AMKA.3x35+50 2 + 2 m Elektriõhuliin alla 1 kV

2 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

Ojam:(Saue) r = 2m Alajaam

3 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

1 + 1 m Elektri madalpingekaabel

4 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

AS-50 10 + 10 m Elektriõhuliin 1-20 kV

(Keskpingeliin)

5 Ühisveevärgitorustiku

kaitsevöönd

STA214300 2 + 2 m ühisveetorustik

6 Ühiskanalisatsioonitorustiku

kaitsevöönd

VTABB214300 2 + 2 m ühiskanalisatsioonitorustik

7 Sideehitise kaitsevöönd SIDE19000 1 + 1 m Sidekaabel

8 Kalda veekaitsevöönd Sahkari kraav 1 m peakraav

9 Puurkaevu hooldusala PRK0030443 r = 10 m Maksimäe tn 12 puurkaev

10 Maardla Sausti

turbamaardla

planeeringualal

9461.56 m2

turbamaardla

Kitsenduste asukohad on esitletud joonisel 3 „Tugiplaan“. Sausti turbamaardla asukoht on

näidatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

Tasuline ja tähtajatu isiklik kasutusõigus veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike ja nende

teenindamiseks vajaliku sidevarustuse kaabli ehitamiseks, arendamiseks, omamiseks,

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kasutamiseks, kasutusse andmiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korras

hoidmiseks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks on sõlmitud

Osaühing KIILI KVH (registrikood 10782274) kasuks (6.02.2015 asjaõigusleping).

Vastavalt veeseaduse § 118 Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd lg (1) kohaselt on veekogu

kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd.

Veeseaduse § 118 lg 2 p 3 kohaselt on veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide

avatud eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 meeter; § 118 (3): veekaitsevöönd ulatuse

arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu

põhikaardile kantud veekogu veepiir; § 118 (4): kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi

eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on

veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

Elektripaigaldiste, siderajatiste ja ühisveevärgi- ning -kanalisatsioonitorustike kaitsevööndi

ulatus vastavalt majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus

Katastriüksuse

lähiaadress

Kat. tunnus Pindala m2 Sihtotstarve Omandi

kuuluvus

Vaska 30401:001:2481 237 710 Maatulundusmaa

100%

eraomand

Pargi tänav T2 30401:001:2586 10 117, millest

planeeringualal

2081

Transpordimaa

100%

Munitsipaal-

omand

Lootuse tänav T1 30401:001:2405 3071 Transpordimaa

100%

Munitsipaal-

omand

Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula

kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja mikrokristalliline

lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Lähim maavaravaru (Sausti turbamaardla)

paikneb registri andmetel suuremas osas planeeringualast edela suunal, kuid väike osa

maardlast ulatub ka planeeringulale. Lähim veekogu on ala läbiv Sahkari kraav, mille suublaks

on alast ca 2 km kaugusel paiknev Vääna jõgi. Kraav on käesoleval hetkel võssa kasvanud ja

vajaks hooldust.

Planeeringualal kasvav kõrghaljastus (mets) jääb ala kesk- ja lõunapoolsesse ossa. Metsamaa

on enamjaolt rohevõrgustiku alal. Greenafter OÜ on koostanud Kiili valla Kiili aleviku Vaska

kinnistu metsaeraldiste nr 7 ja nr 8 puistute seisundi hinnangu (töö nr 7/2023, 21.12.2023 – vt

Lisade kaustas), milles on märgitud, et Vaska katastriüksusest elamute alaks kavandatud alal

kasvab madalamate puude (lepad, remmelgad, haavad jt) hulgas suhteliselt kõrgekasvulisi (kuni

22 - 23 m) kuuski ja kaski. Kirde-edela suunalise maatüki kirdepoolne lagedam osa on suurel

määral võsastunud ja kaetud kõrge rohttaimestikuga. Pargi tänava (kü Pargi tn T2,

230401:001:2586) lõpus paiknevad tee lähedal kaks võssakasvanud settetiiki ja mõned aastad

tagasi rajatud koerte mänguplats. Settetiikide ja Pargi tänava vahel kasvab rohkesti invasiivset

võõrliiki - kanada kuldvits (Solidago canadensis). Üldjoontes on Vaska katastriüksise ilme

kirdepoolsemas osas metsistunud ja korratu. Vaska katastriüksuse loodeala kohta Greenafter

OÜ koostatud hinnangu põhjal on puistute seisund halb. Loodepoolses osas (2020. aasta

metsmajanduskavas märgitud metsaeraldised nr 7 ja nr 8) esineb mitmeid erinevaid

tüvemädanikku põhjustavaid puuseeni, samuti esinevad kuuse-kooreüraski kahjustused.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Vananevad, haiged ja kahjustatud puud muutuvad varem või hiljem murdumisohtlikuks,

ohustades hooneid, taristut, inimesi, sõidukeid, haljastust.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on

piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Infosüsteemi kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid

loodusobjekte. Detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000

alasid. Vahetus läheduses (Pärja katastriüksusel) asub vääriselupaik (VEP nr. 154072), millel

asub haavik.

Detailplaneeringu alale kitsendusi põhjustavad objektid: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

trassid; elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); sideehitis maismaal (SIDE19000); Ojam(Saue)

alajaam; Sahkari kraav; puurkaevu PRK0030443 hooldusala; ala edelapoolsele osale ulatub

Sausti turbamaardla. Liitumisi Vaska katastriüksusel pole, kuid planeeringuala läbivad

piirnevaid katastriüksuseid teenindavad tehnovõrgud.

3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs

Kontaktvööndi ülevaade

Planeeringualast lääne-, põhja ja idasuunas paiknevad põhiliselt üksikelamutega ja nende

abihoonetega hoonestatud krundid, vähemal määral kaksikelamuid, kirdenurgast piirneb

planeeringuala ridaelamute grupiga. Veidi eemal kirde suunas asuvad korterelamud.

Planeeringualast kagu suunas paiknevad Kiili Lasteaed ja Kiili Gümnaasium koos staadioniga.

Lõuna suunas jääb suurem metsaala. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu,

kauplused, apteek ja perearstid asuvad Kiili alevi keskuses. Huviharidusega tegelemiseks ja

vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi

pakub piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn. Kiili alevis on välja ehitatud nõuetele vastav

ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrk (kuulub Kiili KVH OÜ’le). Kontaktvööndi hoonete

asukohad on näidatud joonisel 2.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 1. Tõmbepunktid Kiili alevis (skeem: STRATUM OÜ)

Planeeringuala kontaktvööndis detailplaneeringud

Detailplaneeringud planeeringuala vahetus läheduses (infosüsteemi EVALD, seisuga

20.11.2024 andmetel):

põhja suunas: Maksima II maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu

12.06.2001 otsusega nr 16) heakorrastatud elamuala rajamiseks. Detailplaneering on

realiseeritud;

• kirde ja ida suunas: Uus-Vaska ja Vaska kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kiili

Vallavolikogu 13.11.2008 otsusega nr 78) korter- ja ridaelamute grupi rajamiseks.

Detailplaneering on realiseeritud;

• ida suunas: Vaska-I kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu

16.10.2007 otsusega 67), Vaska tn 6 katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja

ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneering on realiseeritud.

• ida suunas: Kiili Lasteaia territoorium ja lähiala detailplaneering (kehtestatud

12.04.2007), eesmärgiks lasteaia hoonestuse laiendamine. Detailplaneering on

realiseeritud;

• lõuna suunas: „Pentuška ja Allikmetsa maaüksuste osaline detailplaneering (kehtestatud

13.06.2006), eesmärgiks elamuala rajamine, sh ka Lootuse tänava ja jalgtee rajamine.

Ei ole realiseeritud.

• edela suunas: Maksima V maaüksuse detailplaneering (osa III) (kehtestatud Kiili

Vallavolikogu 17.09.2002 otsusega nr 42) heakorrastatud elamuala rajamiseks

Detailplaneering on realiseeritud;

• lääne suunas: Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II) (kehtestatud

11.06.2002) heakorrastatud elamuala rajamiseks. Detailplaneering on realiseeritud;

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• loode suunas: Maksima V maaüksuse detailplaneering (osa I) (kehtestatud Kiili

Vallavolikogu 12.06.2001 otsuega nr 16) heakorrastatud elamuala rajamiseks.

Detailplaneering on realiseeritud (osaliselt tunnistatud kehtetuks).

Juurdepääs ja transport

Juurdepääs Vaska maaüksusele on olemasolevas olukorras kohalike teede ja tänavate kaudu

(Maksimäe, Pargi, Lootuse, Vaska). Planeeringualast ligikaudu 700-800 m kaugusel on 11115

Kurna-Tuhala tee (liikluspind Nabala tee) ääres kaks ühistranspordipeatust – „Kiili“ ja „Kiili

kool“. Mõlemast peatusest on Tallinna suunas väljumisi tööpäeviti kokku 52 ja Tallinna suunast

saabumisi samuti 52.

Inseneribüroo Stratum OÜ on koostanud 2024 augustis liikuvuse uuringu „Kiili vald, Vaska

maaüksuse detailplaneeringu liikuvusuuring“, milles kirjeldati olemasolevat olukorda ja toodi

välja prognoos detailplaneeringu elluviimise järgselt (vt lisade kausta). Kokkuvõttes on välja

toodud, et: „Liikluse prognoos ja läbilaskvusarvutused näitavad, et töö ala liikus koos

perspektiivse liiklusega aastal 2030 ei tekita täiendavaid liiklusprobleeme. Ristmiku

teenindustasemed ei muutu peale töö ala objektide realiseerimist. Seega võib Vaska

maaüksusele planeeritud objektid rajada kasutades olemasolevat ja planeeringus ette nähtud

teedevõrku.“ Lisaks antakse soovitusi mida silmas pidada edaspidisel projekteerimisel ja

detailplaneeringu elluviimisel: „Soovitus Vaska maaüksuse liikluse jagunemise osas Karja-

Maksimäe ja Pargi tn marsruutide vahel. Jagunemist saab suunata teatud määral läbi

liikluskorralduslike meetmete. Karja-Maksimäe tänavate koridor on kitsam ja seal ei ole eraldi

kergliiklusteed. Juhul, kui täiendav liiklus Karja-Maksimäe tänavatel osutub probleemiks, saab

selle marsruudi täiendava rahustamisega suunata rohkem liiklust Pargi tn marsruudile. Nabala

tee – Pargi tn ristmikul on arvutuslikult rohkem läbilaskevõime reservi, kui Nabala tee – Karja

tn ristmikul.“

Planeeringualale on jalakäijatel ja jalgratturitel mugav juurdepääs Kiili alevi keskusest Nabala

teelt Pargi tänava äärsete jalakäijate teede kaudu. Maksimäe ja Karja tänavatelt planeeringualale

on juurdepääs sõidutee teepeenralt.

Kavandatava hoonestuse analüüs ja sobivus keskkonda

Detailplaneeringuga on kavandatud elamualade vahele uus elamurajoon, milles on erinevad

krundi kasutamise sihtotstarbed ning elamualale sobilikult mitmed üldkasutatavad haljasalad.

Kruntide kavandamisel on lähtutud naaberkatastriüksuste sihtotstarvetest – näiteks

planeeringuala kirdeosa piirneb ridaelamutega hoonestatud katastriüksustega, seega on ka

planeeringuala põhja- ja kirdeosasse planeeritud just ridaelamud, mis oma mahult sobituvad

olemasolevaga. Lääne ja põhja suunast piirneb planeeringuala peamiselt üksikelamutega

hoonestatud katastriüksustega ja planeeringuala keskel asuvad 3 üksikelamut, ning seetõttu on

ka planeeringuala lääne osasse kavandatud üksikelamu maa sihtotstarbega krundid.

Planeeringuala kagu piiril asub Kiili lasteaed, mistõttu on kagunurka planeeritud kaitsehaljastus

lasteaia ja planeeritud elamute vahel. Planeeringuala lõunaosasse on planeeritud kaksikelamud,

kuna neid ei ole kontaktvööndis väga palju ja kaksikelamutele on nõudlus olemas

taskukohasema hinna tõttu (versus üksikelamu). Planeeritud kruntide sihtotstarbed, suurused ja

kujud sobituvad piirkonda ja täidavad loogilise tühimiku asula keskel. Detailplaneeringuga

määratakse piirkonda sobilikud arhitektuurinõuded. Hea ruumiplaneerimise tava ja

jätkusuutliku arengu eesmärgil on mõistlik kasvatada tiheasumeid järk-järgult. Antud juhul siis

tihendatakse ja laiendatakse tiheasustusala Kiili alevi edelanurgas. Lisaks ühendatakse

nõuetekohase sõiduteega Pargi tänav ja Maksimäe tänav, kus käesoleval hetkel on isetekkeline

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

pinnastee kuid on näha, et elanike liikumissuunad läbivad planeeringuala, ehk vajadus korraliku

sõidutee ja jalakäijate tee järele on olemas.

Foto 1. Vaade planeeringuala kontaktvööndile (Maa- ja Ruumiameti fotoladu 2024)

4. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

4.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis Vaska

katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis asub Kiili alevi

keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala Vaska

katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune

olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada

5 ridaelamu krunti (krundi max suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000

m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks

planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade krundid. Lõplik

detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse käigus, muu hulgas koostöös

avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega

kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning

ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul

arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe

kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega

kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2. Üksikelamu krundile

tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise

abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2.

Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast

vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele

moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min

laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5 m ja kõnniteede katete

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

min laius 2 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Lootuse tänav T1

katastriüksusele (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli

tänav T3//Vaikuse tänav T1 katastriüksuseni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse

planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega

varustamine.

4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Joonis 1. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks

põhjapoolses osas elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Juhtfunktsiooni järgi on

lubatud planeerida alale ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud. Lõuna poolsesse osasse

on määratud rohevõrgustiku ala ja sellele alal detailplaneeringuga hoonestamist ette ei nähta.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:

• planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;

• valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on

min 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;

• üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;

• väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m;

• ridaelamu koormusindeks soovitavalt 800 korter/m²;

• eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi);

• palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;

• teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;

• läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega ja

detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Koostatav Kiili valla üldplaneering

Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuste maakasutuse

juhtfunktsiooniks elamumaa (EV). Vaska katastriüksuse lõuna poolses osas on määratud ala

rohelise võrgustiku alaks. Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus koostatava Kiili valla

üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe

või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi

mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud:

• Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud;

• Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-,

raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning

garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda;

• Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel

kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise

otstarbe toimimist;

• Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh

tehnoehitised.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Joonis 2. Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

4.3 Kehtiv detailplaneering

Planeeringualale ulatuvad järgmised kehtestatud detailplaneeringud:

1. „Kiili alevik Vaska ja Uus-Vaska kinnistute detailplaneering“, kehtestatud 13.11.2008

Kattuvus käesoleva detailplaneeringuga Pargi tänav T2 katastriüksuse osas.

2. „Pentuška ja Allikmetsa maaüksuste osaline detailplaneering“ kehtestatud 13.06.2006

3. „Kiili pargi territooriumi detailplaneering“, kehtestatud 15.08.2013

Kattuvus käesoleva detailplaneeringuga Lootuse tänav T1 katastriüksuse osas.

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad kattuvas osas kehtetuks „Kiili alevik

Vaska ja Uus-Vaska kinnistute detailplaneering“, „Pentuška ja Allikmetsa maaüksuste osaline

detailplaneering“ ja „Kiili pargi territooriumi detailplaneering“.

5. Planeeringuala lahendus.

5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad

Planeeringuala suurus on 25,04 ha ja see hõlmab Vaska, Lootuse tänav T1 ja Pargi tänav T2

katastriüksuseid. Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis

asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (106 324 m2 ehk ca

10 ha). Lõuna osas üldplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal säilib olemasolev olukord.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 2. Kavandatud kruntide arv

Katastriüksuse

sihtotstarve

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaal %

Arv (tk)

Elamumaa 26

-Üksikelamu maa 100% 14

-Kaksikelamu maa 100% 7

-Ridaelamu maa 100% 5

Üldkasutatav maa Parkmetsa maa 100% 4

Transpordimaa 5

Tee ja tänava maa 100% 5

Maatulundusmaa Metsamaa 100% 1

Kokku 36

Tabel 3. Krunditud maa bilanss kogu planeeringualal

Katastriüksuse sihtotstarve Pindala (m2) Osakaal

Elamumaa 69 798 28,7 %

Transpordimaa 23 660 9,7 %

Üldkasutatav maa 15 949 6,6 %

Maatulundusmaa* 133 452 55 %

KOKKU 242 859 100 %

* Moodustatav maatulundusmaa on osa üldplaneeringujärgsest rohekoridorist.

Tabel 4. Krunditud maa bilanss täpsema lahenduse saanud alal

Katastriüksuse sihtotstarve Pindala (m2) Osakaal

Elamumaa 69 798 65,6 %

Transpordimaa 20 588 19,4 %

Üldkasutatav maa 15 949 15 %

KOKKU 106 335 100 %

Tabel ei sisalda krundi Pos 32 ja Lootuse tn T1 andmeid, sisaldab aga planeeringualasse jäävat

Pos 38 pindala.

5.2. Planeeringuala krundijaotus

Detailplaneeringuga on moodustatud 36 krunti (sh ka ümberkrunditav Pargi tänav T2

katastriüksus). Planeeringuala kruntide moodustamisel on aluseks võetud üldplaneeringus

toodud kruntide soovituslikud suurused. Kruntide kasutamise sihtotstarvete määramisel on

arvestatud üldplaneeringu juhtotstarvet ja lähipiirkonnas asuvate hoonete kasutamise

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

otstarbeid.

Kokku on moodustatud kolm erinevat piirkonda:

1) planeeringuala põhja- ja kirdenurka on kavandatud 5 elamumaa krunti millel on

ridaelamu maa kasutamise sihtotstarve. Krundid sobituvad oma mahult ja ehitusõiguselt

naabruses olevate ridaelamutega hoonestatud katastriüksustega.

2) planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala keskele ja lääneosasse on kavandatud 15

krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud on üksikelamu maa. Krundid

sobituvad sellesse asukohta naabruses asuvate üksikelamute läheduse tõttu. Kruntide

pindalade määramisel on läänepoolseimas osas arvesse võetud läheduses asuva Metsa

tänava katastriüksuste suuruseid, mis jäävad 1563 - 2462 m2 vahemikku. Nii mõjuvad

krundid olemasolevas keskkonnas loomulikuna (vt joonis 2) ning erinevate pindaladega

kruntide planeerimine vähendab võimalikku segregatsiooni.

3) planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala kagunurgas asub Kiili lasteaed, mis

soovituslikult tuleb eraldada elamumaadest kaitsehaljastusega (Pos 31). Sinna piirkonda

on planeeritud kokku 7 krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud

kaksikelamu maa.

Transpordimaade planeerimisel on eesmärk olnud olemasolevate avalike teede sidumine

omavahel. Sõiduteed on planeeritud suures osas olemasolevate pinnas- ja kruusatee

asukohtadesse, sest need näitavad selgelt kust-kuhu liikumine planeeringualal toimub reaalselt.

Planeeringuga ühendatakse Pargi tänav ja Maksimäe tänav. Lisaks luuakse läbipääs Pargi

tänavalt põhja-lõuna suunaliselt läbi planeeringuala ka Lootuse ja Allikmetsa tänavale.

Juurdepääsuks lääne osasse planeeritud üksikelamu maa kruntidele on planeeritud sõidutee, mis

tagaks ringliikluse. Tupiktänavaid on planeeritud vaid kruntideni, millel on ridaelamu maa

sihtotstarve, sest kruntide kavandamisel on soovitud jälgida Põllu tänaval asuvate

olemasolevate ridaelamute asetust.

Üldkasutatavad maad on kavandatud mitmesse erinevasse kohta, mitte ühe krundina, sest see

võimaldab aladele erinevaid kasutusi määrata ja kasutajatel hajuda vastavalt. Üldkasutatavad

alad jäävad suures osas peamiste liikumisteede lähedusse. Igas üldkasutatava krundi asukohas

on oma eesmärk, näiteks Pos 30 asukoht on valitud sealse esteetilise olemasoleva

kõrghaljastuse säilitamise eesmärgil, Pos 31 täidab kaitsehaljastuse rolli lasteaia ja planeeritud

elamumaade vahel, Pos 28 on üldplaneeringu järgne üldkasutatava maa asukoht ning Pos 29

puhul on Sahkari kraavi näol võimalik luua eriilmeline haljasala ning samuti on see puhvriks

olemasolevate elamute ja planeeritud elamute vahel ning vähendab planeeritud sõiduteest

tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

Planeeritud krundijaotus ja kruntide ehitusõigus on kajastatud detailplaneeringu põhijoonisel

tabelis 1. Planeeritud kruntide moodustamise andmed ja lähiaadresside ettepanekud on

kajastatud joonisel 6. Seoses uute tänavate planeerimisega muutuvad ka olemasolevate

Maksimäe tn 12, Maksimäe tn 14a ja Maksimäe tn 16 katastriüksuste juurdepääsud ja seega ka

lähiaadressid vastavalt joonisel 6 näidatule.

5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted

Elamukruntide hoonestusalade määramisel on arvestatud hoonete tuleohutuskujadega,

sõiduteedega, kruntidele juurdepääsude ja parkimisalade võimalike asukohtadega,

kaitsehaljastuse rajamise vajadusega, ilmakaartega jms.

Detailplaneeringuga on kruntidele Pos 1 - Pos 27 määratud hoonestusalad, mille asukohad on

näidatud joonisel 4. Hoonestusala on määratud üldiselt krundi piirist 4 m kaugusele, sõiduteega

piirnevatel krundi piiridel on hoonestusala kaugus üldiselt 6 m. Üksikelamu maa kruntidel Pos

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

19- Pos 21 on määratud kohustuslik kõrghaljastuse ala (kaitsehaljastus) ja seal on ühest krundi

küljest hoonestusala vastavalt 10 m. Krundil Pos 17 on hoonestusala ühest krundi küljest

määratud 8 m Maksimäe tn 12 olemasoleva hoonestuse asukoha ja nõutud tuleohutuskuja tõttu.

Samal põhjusel on ka krundil Pos 15 Maksimäe tn 12 poolses osas hoonestusala 5 m kaugusel.

Kruntidel Pos 23 – Pos 27 on hoonestusalade paiknemine tulenevalt kruntide kujust määratud

erinevalt, vt joonis 4.

Transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntidele hoonestusalasid ei määrata. Va üldkasutatavale

krundile Pos 30 on lubatud paigaldada joonisel näidatud asukohta elektrirajatis

(komplektalajaam) ja selle jaoks hoonestusala ei määrata.

Planeeringualal hoonestusalast välja jäävale osale on lubatud rajada vaid juurdepääsuteid,

parklaid, haljastust ja tehnovõrke vastavalt planeeringus toodule. Kruntidel Pos 4 ja Pos 5 ei

ole lubatud hoonestusalast välja jääval rohevõrgutikus osal hooneid, rajatisi ega piirdeid. Kui

koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamise järgselt rohevõrgustiku asukoht muutub siis on

lubatud Pos 5 krundil rajada abihooneid, rajatisi ja piirdeid ka krundi lõunaosasse, sh tuleb

jälgida, et hooned ei asuks krundi piirile lähemal kui 4 m. Joonisel 4 näidatud planeeritud

juurdepääsud ning mahasõidud ja joonisel 5 näidatud tehnovõrkude asukohad on illustratiivse

tähendusega ning need täpsustakse projekteerimise staadiumis.

5.4. Krundi ehitusõigus

Kruntidele on määratud ehitusõigused vastavalt Kiili valla üldplaneeringus toodud nõuetele.

Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4, millel krundi ehitusõigus on kajastatud

tabelis 1 ja ehitusõiguse akendes.

Suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Kui soovitakse rajada

keldrikorruseid, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest. Põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut ning

konkreetseid ehituslikke juhised keldrite rajamiseks.

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse (ehitisealune pind, hoonete arv jne) hulka on arvestatud

kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned

Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel

ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb

arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.

Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt

harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga

väikeehitised kuuluvad krundile määratud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Keelatud on

hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina

võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel

piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus

kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkatastriüksuse omanik on teadlik temale

seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja

eeskirjadele.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Rajatised

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi,

mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga

loetakse kasvuhoone rajatiste hulka.

Lisaks võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist (ilma

detailplaneeringuta). Rajatiste alla lähevad näiteks tehases valminuid tooted nagu laste

mängumaja või kasvuhoone. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide

valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada

piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast ning et selle

pindala jääks lubatud ehitisealuse pinna sisse. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb

lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Rajatiste asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib

rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vastastikuse

kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et

naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele

kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Vastavalt üldplaneeringule pole üldjuhul ridaelamutele abihooned lubatud. Detailplaneeringuga

on lubatud ridaelamu maa kruntidele üks ühine prügikonteineritele mõeldud varjualune vms,

mille puhul üldplaneeringus määratud keeld ei kehti.

Täiendavad nõuded ehitusprojekteerimiseks on toodud peatükis 5.7.

5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine

Detailplaneeringuga on tagatud hoonestuse sobivus olemasolevasse keskkonda

arhitektuurinõuete seadmisel. Planeeringuga piirnevate kinnisasjade omanike võimalike

negatiivsete mõjude minimeerimine on tagatud kruntide kujude ja asukohtade moodustamisel,

hoonestusalade määramisel ja mõnel juhul laiemate kohustuslike kõrghaljastuse alade

määramisel. Näiteks: 1) planeeritud ridaelamud on planeeritud rajada paralleelselt

kontaktvööndis Põllu tänaval asuvate ridaelamutega, et ridaelamu õueala ei jääks üksikelamute

sisehoovide suunas; 2) kruntidele Pos 19 – Pos 21 on määratud hoonestusala lääne piiril 10 m

kaugusele kuhu on määratud kohustuslik kõrghaljastuse rajamise ala, et kaitsta Metsa tänava

äärsete planeeringualaga piirnevate katastriüksuste omanike privaatsust.

5.5.1. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded

hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud sobivust kontaktvööndisse ja

Kiili vallavalitsuse poolt väljastatud lähtetingimusi detailplaneeringule. Arhitektuurseid

tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset

arhitektuurset stiili. Kuna naabruskonna hoonestus on väga erinevate kaldkatustega, siis

tasakaalustamaks suhteliselt eklektilist katusemaastiku, on planeeritud hooned lubatud

analoogselt naabrusse kavandatud uuema hoonestusega 0 - 30° katusekalletega.

Tervikliku hoonetegrupi kavandamise eesmärgi peavad püstitatavad ridaelamud olema sarnase

arhitektuurikeele ja vormiga ning nende asetus peab olema paralleelne olemasolevate Põllu tn

10 – 14 ridaelamutega.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Hoonete projekteerimisel kasutada kaasaegseid arhitektuuri- ja ehitusvõtteid ning -elemente.

Tervikliku hoonetegrupi kavandamise eesmärgi peavad püstitatavad ridaelamud olema sarnase

arhitektuurikeele ja vormiga.

Hoonete välisviimistluses kasutada krohvi, looduslikku kivi, tellist, puitlaudist, betooni, klaasi.

Eelistada omadustelt kauakestvaid väärikaid materjale. Fassaadide värvitoonid peavad olema

looduslähedased (pastelsed, sooja koloriidiga). Katusekatte värvid on soovitatavalt tumedad.

Keelatud on kasutada välisviimistluses ümarpalki, profiilplekki ja plastikut.

Kavandatud hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale

eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Lihtsad ja heade proportsioonidega hooned loovad paikkonda

rahuliku korrastatud miljöö. Hoone arhitektuur peab olema kavandatud hea maitsega.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele:

• Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt

sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja

arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise

elemendina.

• Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse

lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem

vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast

välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

• Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke

konstruktsioone.

• Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist

väljanägemist.

• Elamumaa katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid

päikesepaneele.

• Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu

puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.

• Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

5.5.2 Piirete arhitektuurinõuded

Lubatud on rajada elamukruntide teepoolsele osale piireid kõrgusega kui 1,4 meetrit, mis

peavad olema osaliselt läbipaistvad puit-piirdeaiad. Piirded võib rajada krundi piirile, va

kruntidel Pos 1, Pos 2 ja Pos 3, kus on piirdeaedade rajamine lubatud teepoolses küljes

minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada Sahkari kraavi hooldus. Elamukruntide

omavahelistel piiridel võivad olla piirdeaiad (lubatud on ka metall-võrkpiirded) kõrgusega kuni

1,6 m. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on

mänguväljaku projektiga lubatud.

Planeeritud elamukruntide piiretes võib kasutada kivist elemente (lühikesed müürilõigud,

aiapostid vms), kui see haakub hoone arhitektuuriga (nt paekivist hoonel paekivist postid või

müürilõigud, tellishoonel tellistest aiapostid, krohvitud hoonel krohvitud postid või

müürilõigud) ja haljaspiiret. Soovituslikult võrkpiire „peita“ dekoratiivhekki.

Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete ja müüritiste rajamine. Lisaks on keelatud kruntidel

Pos 4 ja Pos 5 piirete rajamine rohevõrgustiku alal. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu

kehtestamisel rohevõrgustiku asukoht muutub, siis on lubatud ka kruntidel Pos 4 ja Pos 5

piirdeaedade rajamine krundi lõunaosasse.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

5.6. Avaliku ruumi nõuded

Detailplaneeringus on moodustatud neli üldkasutatava maa ja viis transpordimaa sihtotstarbega

krunti, mis määratakse avalikku kasutusse, st need krundid võõrandatakse Kiili vallale.

Üldkasutatavad krundid Pos nr 28, Pos nr 29, Pos 30 ja Pos 31 on kavandatud korrastatud

looduslike rohealadena. Üldkasutatavatele aladele on võimalik paigaldada erinevaid

rekratsioonivahendeid, rajada mänguväljakuid ja muid puhkekohti. Kõikidele üldkasutatavatele

aladele on vajalik koostada maastikuarhitektuurne lahendus kus näidatakse ära erinevate

objektide asukohad ja vajadusel likvideeritavad puud. Maastikuarhitektuurne lahendus peab

hõlmama ka transpordimaa ja nendega piirnevate kruntide mitte hoonestatavat ala. Puude

likvideerimise vajaduse määrab maastikuarhitekt projekti käigus, milleks on vajalik enne

projekteerimist teostada puistu dendroloogiline hindamine. Käesoleva detailplaneeringu

raames on koostatud juhend, milles esitatakse nõuded ja suunised avaliku ruumi kavandamisel.

Juhendis ei määrata konkreetseid haljastuse, elementide/tsoonide ja inventari asukohti, sest

enne projekteerimist on tarvis teostada ajakohane dendroloogiline inventeerimine, mille alusel

leitakse erinevatele elementidele (teed, pingid, puhkealad, mängualad jne) sobivaimad

asukohad. Maastikuarhitektuurses projektis peab silmas pidama, et hea ruumilahendus ei täida

üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab

omavahelist lävimis ning toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ja seeläbi aitab vältida

segregatsiooni.

Juhendis välja toodud üldised kujunduspõhimõtted kõigile avalikele aladele:

• Ligipääsetavus

Kõik haljasalad tuleb kavandada universaalse disaini põhimõtteid järgides, et tagada ligipääs

kõigile kasutajatele, sh lapsevankriga liikujatele ja eakatele. Rajada tuleb piisava laiusega,

tasasel reljeefil või sobiva kaldega kattega jalutusteed (nt killustik, looduslik kruus, vett

läbilaskvad betoonplaadid), mis ühendavad olulisi funktsionaalseid alasid.

• Liigendatus ja mitmekesisus

Alade ruumiline liigendamine toetab kasutusmugavust ja esteetikat. Haljastuses tuleb

kasutada erinevaid taimeliike ja -vorme, et luua selgeid tsoone (nt puhke-, mängu, jalutus-,

varjualad).

• Looduslähedus

Eelistada tuleb looduspõhiseid lahendusi – nt sadevete loomulik suunamine kraavide abil,

tolmeldajaid toetavate õitsvate taimede valik, liigirikas kõrghaljastus. Lisaks tuleb säilitada ja

täiendada kohalikke looduslikke kooslusi (vt tabel 1).

• Turvalisus ja nähtavus

Haljastuse kõrgus ja tihedus tuleb projekteerida nii, et säiliks hea nähtavus – oluline nii laste

turvalisuse kui üldise avaliku korra seisukohast. Pimedal ajal tuleb tagada minimaalne

valgustus peamiste liikumisteede ääres.

• Hooldatavus ja vastupidavus

Valitavad taimed ja pinnakattematerjalid peavad arvestama Eesti kliimaga ja olema madala

hooldusvajadusega. Rajatised (pingid, prügikastid, varjualused) tuleb valida vastupidavad.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lisaks antakse juhendis soovitused taimede valiku puhul.

Soovitused valikul:

• Liigirikkus on oluline – soovitatav kasutada mitmekesist valikut, et vältida ühe

liigi haiguste või kahjurite levikut;

• Eelistada Eesti looduslikke liike või nendega kohanenud kultivare;

• Vältida invasiivseid liike, nagu nt Prunus serotina või Acer negundo;

• Tolmeldajate soosimine: istuta liike, mis pakuvad õisi kevadest sügiseni;

• Vältida mürgiseid ning avalikule alale mittesobilikke liike: harilik jugapuu,

harilik hobukastan, harilik robinapuu (võõras akaatsia), ameerika must pähkel

jne.

5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava

krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa

alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsud ja

parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Lisaks tuleb

ehitusprojektis näidata ära krundi vertikaalplaneerimine ja krundi piirete lahendus.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Koostöös tehnovõrke haldava

ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused

tehnovõrkudega.

Enne taristu projekteerimist tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt planeeringu alale

lähtuvalt maastikuarhitektuursele juhendile, mille sisendiks on dendroloogiline hinnang.

Väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse.

Projekteerimise käigus tuleb täpsustada tehnovõrkude, sõidutee ja jalakäijate tee, prügi

süvakonteinerite täpne paiknemine ja vertikaalplaneerimise suund. Teeprojekti raames tuleb

leida ka sobilikud asukohad kohtadesse mis vajavad kiirust alandavaid elemente (Pos 36 ja

Maksimäe tänava lähedal oleva teeala):

Erinevate sademevee immutamise / ärajuhtimise meetmete rakendamist tuleb käsitleda

ehitusprojekti koostamise käigus, et saavutada maksimaalne efektiivne sademevee käitlemise

lahendus. Konkreetne lahendus esitada ehitusprojektis.

Täiendavate uuringute vajadus:

• Kõrghaljastatud kruntidel on vajalik enne üksikelamute ehituslubade taotlemist teostada

dendroloogiline inventeerimine, et selgitada välja puistu seisund ja sobivaim asukoht

hoonetele ning puude seisukord. Kõrgema väärtusega puude asukohtadesse hooneid

eelistatult mitte planeerida, kuid kui on tarvis likvideerida siis asendada see

samaväärsega mujal;

• Hoonestuse ehitusprojektide koostamiseks on vajalik teostada radooniriski uuringud,

ehitusprojekti koostamisel arvestada EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõuetega;

• Ehitusprojekti(de) koostamiseks tuleb teostada värske geodeetiline uuring.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Täiendavate kooskõlastuste hankimise ja koostöö vajadus:

• Tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või

ressursivaldajatelt täpsemad tehnilised tingimused;

• Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrgu- ja/või ressursivaldajatega;

• Hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Päästemeti Põhja Päästekeskusega;

• Hoonete eskiislahendused kooskõlastada Kiili vallaarhitektiga.

5.8. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalike tänavate Pargi ja Maksimäe tänava kaudu.

Käesoleva detailplaneeringuala liikluskorralduse lahenduse aluseks on välja kujunenud olukord

ja Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Koostatud uuringute kokkuvõtted

Detailplaneeringu koostamisel on tellitud liikuvusuuring, mille koostas inseneribüroo

STRATUM 2024. a. suvel (vt lisade kausta). Liikuvusuuringu kokkuvõttes on toodud: „Liikluse

prognoos ja läbilaskvusarvutused näitavad, et töö ala liikus koos perspektiivse liiklusega aastal

2030 ei tekita täiendavaid liiklusprobleeme. Ristmiku teenindustasemed ei muutu peale töö ala

objektide realiseerimist. Seega võib Vaska maaüksusele planeeritud objektid rajada kasutades

olemasolevat ja planeeringus ette nähtud teedevõrku.“ Lisaks antakse soovitus Vaska

maaüksuse liikluse jagunemise osas Karja-Maksimäe ja Pargi tn marsruutide vahel. Jagunemist

saab suunata teatud määral läbi liikluskorralduslike meetmete. Karja-Maksimäe tänavate

koridor on kitsam ja seal ei ole eraldi kergliiklusteed. Juhul, kui täiendav liiklus Karja-

Maksimäe tänavatel osutub probleemiks, saab selle marsruudi täiendava rahustamisega suunata

rohkem liiklust Pargi tn marsruudile. Nabala tee – Pargi tn ristmikul on arvutuslikult rohkem

läbilaskevõime reservi, kui Nabala tee – Karja tn ristmikul. Lisaks peab arvestama asjaoluga,

et kooli ja lasteaia lähedus tekitab Nabala tee – Pargi tn ristmikul autoliikluses lühikesi teravaid

10-15 minuti pikkuseid „tippe“ – mis tähendab kooli alguse hetkel pikemaid ooteaegu.

Arvutuslikult taanduvad need tipptunnile üle minnes madalateks ehk tipptunni läbilaskevõime

mõistes ei ole probleemi. Lahendus probleemi leevendamiseks on kooliastmete tundide

algusaja jaotamine, piisab isegi 15 minutisest erinevusest. Ristmiku rekonstrueerimine ja

dimensioneerimine lähtudes kooliaja 10-15 minuti tippliiklusest ei ole majanduslikult lihtsalt

otstarbekas. Vaska maaüksuse tulevaste elanike jaoks on kooli alguse liikluse tipphetke

vältimiseks olemas alternatiiv – Maksimäe-Karja tn marsruudi kasutamine.“

Planeeringuga ühendatakse Pargi tänav ja Maksimäe tänav sõiduteega. Lisaks luuakse läbipääs

Pargi tänavalt põhja-lõuna suunaliselt läbi planeeringuala ka Lootuse ja Allikmetsa tänavale.

Käesolevas detailplaneeringus on piirkonna teenindamiseks kavandatud sõidutee tarvis ette

nähtud transpordimaa sihtotstarbega krundid Pos nr 33 – Pos 36 ja Pos 22. Tupiktänavalõikude

lõppu on ette nähtud ümberpööramiskohad vastavalt EVS standardile. Planeeritud sõidu- ja

jalakäijate teede asukohad on näidatud joonisel 4. Pos 23 asuvale tupikteele, mis on

juurdepääsuks ka Pos 24 krundile, tuleb sõlmida teeservituut Pos 24 kasuks.

Transpordimaade minimaalne laiuseks on planeeritud 16 m. Sõiduteede katte laiuseks on ette

nähtud 5,0 m ja katte tüübiks asfaltkate. Sõiduteedega on ette nähtud paralleelselt kulgema

jalakäijate tee, mille laiuseks on kaks meetrit ja jalakäijate tee ning sõidutee vahele on

planeeritud kahe meetri laiune eraldusriba. Kõnniteede kateteks on ette nähtud asfaltkate või

tänavakivikate. Sõidu-/jalgtee ja krundi piiri vahele on jäetud 3,5 m talviseks lumehoolduseks.

Teeohutuse tagamiseks on soovituslik pikale sirgele teele, mis asub krundil Pos 36

projekteerida kiirust alandavad elemendid. Liikluse suunamiseks planeeringualalt pigem Pargi

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tänava suunas, mida soovitas liikuvusuuring, on võimalik Pos 33 Maksimäe tänava poolsesse

osasse projekteerida kiirust alandavad elemendid (nt künnis, tõstetud pind, tekstuurne

teekate/vibropind, täristi). Täpne lahendus määratakse ehitusprojektis. Lisaks tuleb

ehitusprojekti koostamisel leida koostöös Maksimäe tn 12 omanikuga parim asukoht lisanduva

juurdepääsu rajamiseks Maksimäe tn 12 lõunapiirile.

Käesolevas detailplaneeringus kavandatud teed on ette nähtud avalikult kasutatavate teedena,

st transpordimaa krundid on ette nähtud võõrandada kohalikule omavalitsusele pärast nende

välja ehitamist ja kasutuslubade saamist.

Jalgakäijate teed

Lisaks on käesoleva detailplaneeringuga kavandatud jalakäijate teedele planeeritud sõiduteede

ääres ka planeeritud jalakäijate tee piirkonna ühendamiseks turvaliselt lasteasutustega Lootuse

tänav T1 ja Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 katastriüksusetele. Jalgtee kulgeb Kooli tänav

T3//Vaikuse tänav T1 transpordimaa katastriüksuse läänepoolsest otsast läbi Lootuse tänav T1

katastriüksuse lasteaia väravani, kus saab ühenduse olemasoleva kõnniteega. Ühendamaks

ülalkirjeldatud kõnniteed Pargi tänavaga näeb käesolev planeering ette põhja suunalist kõnnitee

ühendusharu Pargi tänava lõunapoolse tupikotsaga.

Juurdepääsud kruntidele

Planeeritud sissesõitude (min laius 3,5m) asukohad hoonestatavatele kruntidele tuleb

täpsustada hoonete ehitusprojektides.

Parkimine

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile.

Parkimisala katteks võib olla asfaltkate, tänavakivi, graniitsõelmed, tugevdatud murupind vms.

Täpsem parkimisala kuju, kattematerjal, parkimiskohtade arv ja asukoht tuleb lahendada

ehitusprojekti käigus, kui on selgunud hoonete konkreetsed asukohad.

Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise

otstarve

Normatiivsete

parkimiskohade

arvutus krundi

kohta

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

ühe krundi

kohta

Krun

tide

arv

Detailplaneeringus

ettenähtud

parkimiskohtade

arv

Pos

9 –

21

üksikelamu 3 ühe krundi kohta 3 14 (3 krundi kohta)

14x3=42

Pos

2 –

8

Kaksikelamu

(normatiivis

≥ 3-toaline

korter

1,7 ühe korteri

kohta ehk

2x1,7=3,4 krundi

kohta

4 7 (4 krundi kohta)

7x4=28

Pos

23-

27

Ridaelamu 1,8 ühe ridaelamu

boksi kohta

4x1,8=7,2

8 5 (8 krundi kohta)

5x8=40

Planeeritud parkimiskohtade arv maa-

alal kokku

110

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lisaks ettenähtud parkimiskohtade arvule on vajalik tagada külaliste parkimine krundisiseselt.

Üksikelamutel ja kaksikelamutel on soovituslik 1 lisakoht krundi kohta ja ridaelamutel on

soovituslik rajada 2 kohta külaliste sõidukite parkimiseks. Alates 11 kohaga parklatelt ja

platsidelt tuleb ala sademevesi koguda ja puhastada krundil õli-liiva püüduris.

5.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude rajamisel tuleb arvestada üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja tänapäevaseid

suundumusi hoonete energiatõhususe osas. Ehitusprojektide koostamisel tuleb taotleda

täiendavad tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajatelt ja kooskõlastada projekt tehnovõrgu

valdajaga.

5.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Käesoleva detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on Kiili

Vallavolikogu 18.05.2023 määrus nr 5 „Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava“ ja Kiili KVH OÜ 08.12.2025 väljastatud „Vaska, Kiili alev, Kiili vald (30501:001:0432

/ 30501:001:0433) kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1382

detailplaneeringu koostamiseks“.

„Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava“ kohaselt, ei jää Vaska

katastriüksus valla poolt arendatava ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasse, kuid ala läbib

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik.

Kiili KVH OÜ poolt väljastatud tehnilistes tingimustes on kirjas: „OÜ Kiili KVH hinnangul on

Keskkonnaministri 6 aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 396 kinnitatud Kiili valla põhjavee

prognoosvaru tänaseks hetkeks ammendunud. Seetõttu anname teada, et hoolimata käesolevate

tehniliste tingimuste andmisest ja planeeringulahenduse hilisemast meiepoolselt

läbivaatamisest, ei taga OÜ Kiili KVH tänasel hetkel, ega pruugi tagada ka tulevikus antud DP-

ga kavandatud kinnistute osas ÜVK teenuse osutamist.“

Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kehtestatud Harjumaa linnade ja valdade

põhjaveevarud aastani 2030, mis tähendab, et hiljemalt 2030.a toimub põhjaveevarude uue

uuringu läbiviimine ja põhjendatud juhtudel ka ümberhindamine ulatuses, kus piirkonnas

põhjaveevaru on ammendunud või ammendumas.

Liitumine ühisveevärgiga

Planeeritud kruntidele veevarustuse loomiseks on planeeritud veeühendus Vaska katastriüksust

läbiva veetorustiku De160 baasil. Muuhulgas on planeeritud kruntidel nr 33 ning 36 asuvate

veetorustike ringistus läbi krundi nr 35. Detailplaneeringus on peaaegu kõik tehnovõrgud

planeeritud avalikult kasutatavale teemaale (krundil Pos 23 on torustikud rajatud elamumaa

siseselt, et tagada krundile Pos 24 vee- ja kanalisatsiooniühendus). Liitumispunktid on

planeeritud avalikult kasutatavale maale 0,5 – 1 m kaugusele krundi piirist. Igale kaksikelamu

boksile on planeeritud eraldiseisev liitumispunkt.

Planeeringuala veevajadus ja torustiku tehnilised parameetrid täpsustada

kanalisatsioonitorustiku ehitusprojektis. Arvutuslik maht on 0,3 m3/ööpäevas leibkonna kohta

ehk kokku 14,7 m3/ööpäevas.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 24

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Liitumine ühiskanalisatsiooniga

Reovesi on planeeritud juhtida Vaska katastriüksust läbivasse isevoolsesse kanalisatsiooni.

Maapinna reljeefist tulenevad on vajadus planeerida krundile Pos 35 reovee reoveepumpla,

mille automaatika peab ühilduma ABB SCADA-ga ning millele peab olema tagatud juurdepääs.

Kanalisatsiooni liitumispunktid on planeeritud avalikult kasutatavale maale. Planeeringuala

reovee hulk ja torustiku tehnilised parameetrid tuleb täpsustada kanalisatsioonitorustiku

ehitusprojektis. Arvutuslik maht on 0,3 m3/ööpäevas leibkonna kohta ehk kokku 14,7

m3/ööpäevas.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu

teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad

olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili

KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud

ehitatakse maaüksustele isiklike kasutusõiguste alusel ning selleks nähakse planeeringuga ette

vastavad kasutusõiguse alad, mille ulatus ei ole väiksem kui torustiku kaitsevöönd.

Olemasolevad torustikud planeeringualal

Planeeringualaga piirnevate kruntide vee- ja kanalisatsiooniühendused on planeeritud ümber

ühendada. Krundil Pos 1 asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis teenindavad Vaska tn 4

ja Vaska tn 6 katastriüksuseid, tuleb ümber ühendada krundil Pos 29 (avalik haljasala) ja liita

need krundil Pos 36 asuvate torustikega. Planeeritud kruntidel Pos 9, Pos 10 ja Pos 11 asuvad

vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis teenindavad Maksimäe tn 12, 14a ja 16 katastriüksuseid,

on planeeritud selles asukohas likvideerida. Maksimäe tn 12 katastriüksuse vee- ja

kanalisatsiooniühendus taastatakse krundi Pos 11 servas vee- ja kanalisatsioonitorustike

ümberühendamisel planeeritud torustikega. Maksimäe tn 14a ja Maksimäe tn 16

liitumispunktides ühendatakse olemasolevad torustikud krundil Pos 35 planeeritud vee- ja

kanalisatsioonitorustikesse. Ehitustööde ajal peab silmas pidama, et olemasolevaid torustikke

ei tohi likvideerida enne, kui uus torustik ja pumpla on saanud kasutusloa. Seda seetõttu, et

olemasolevad kinnistud on täna teenuse tarbijad, seega vastasel juhul ei ole vee-ettevõtjal

võimalik teenust olemasolevatele kinnistule pakkuda.

5.9.2 Sademevee ja liigvee ärajuhtimine

Planeeringualalt äravoolav sademevesi on tulenevalt maapinna reljeefist kavas suunata kaheks

– suuremalt alalt Sahkari kraavi, väiksemalt alalt Ristiku piirkonna kraavi. Sahkari kraavi

allavoolu paiknev osa on maaparandussüsteemide registris registreeritud eesvooluna (eesvoolu

ulatust vaata Joonis 5, skeem 1). Ristiku kraavi allavoolu paiknev osa on samuti registreeritud

maaparandussüsteemide registris (vaata Joonis 5, skeem 2).

Mõlemad kraavid suubuvad kaugemal Vääna jõkke. Kraavid voolavad nii läbi era- kui

munitsipaalomandis olevate katastriüksuste.

Planeeringuala idaosas paikneb vooluveekogu Sahkari kraav (keskkonnaportaali registrikood

VEE1094800), mis on peakraav (ETAK ID 2298354). Kraavi laius on vahemikus 4 – 6 m.

Nimetatud kraav ei ole maaparandussüsteemi osa ning ei kuulu Maaparandusseaduse

regulatsiooni alla. Kraav lähtub Pargi tn T2 truubist ja suubub Vääna jõkke. Kraavi kogupikkus

on 2,7 km, millest Vaska katastriüksuse piires on 0,25 km pikkune kraavi alguse lõik. Kose

Maakorralduse OÜ on koostanud 2023. aasta mais Sahkari kraavi seisundi hinnangu, mis asub

lisade kaustas. Lisaks on Merin OÜ koostanud Vaska katastriüksuse kohta 2023.a aprillis

hüdroloogilise hinnangu (vt lisade kausta). Tulenevalt nimetatud hinnangust võimaldab Vaska

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 25

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

katastriüksuse hüdroloogiline olukord alale elamuala rajamist, arvestades naaberkatastriüksuste

veeolukorraga.

Planeeritud on Sahkari kraav säilitada sademevee ärajuhtimiseks ning rajada krundi Pos 32

edelaossa kraav (kraavi soovituslik nõlvus 1:2, põhja laius 0,4m, sügavus keskmiselt 1 m,

kraavi põhja lang vastavalt reljeefile.) Kraav on vajalik kruntide Pos 19, 20 ja 21 ning

transpordimaa krundi Pos 35 sademevee ärajuhtimiseks. Planeeritud uus kraav juhitakse

olemasolevasse kraavi Metsa tn 25 läheduses. Olemasolev Ristiku piirkonna kraavilõigu pikkus

Vaska kinnistu piirist kuni riikliku eesvooluni on 460 meetrit, kraavi põhja lang 2‰. Metsa

tänav T4 ja Metsa tn 31 katastriüksustel on kraavil truup. Metsa tn 31 katastriüksuse piires on

kraavilõik asendatud plasttoruga Ø400. Kraavi kaldad on rohtunud, kuid kraavi üldseisukord

on hea kuni rahuldav. Vajalik on nõlvade niitmine.

Vastavalt Sahkari kraavi seisundi hinnangule on Sahkari kraavi seisund üldjoontes hea, kraavi

parameetrid vastavad valgalalt valguva vee ärajuhtimise nõuetele, kuid on mõned korrastamist

vajavad kraavilõigud ning rekonstrueerimist vajavad truubid:

1. Truup T2 tuleb rekonstrueerida, soovitav on kasutada truubitoru vähemalt Ø600 mm.

2. Lootuse tn 17 juures, kus vee- ja kanalisatsioonitrassid lõikavad kraavitrassi (on

paigaldatud kraavi põhja alla) peab kraavi põhja nii süvendama, et pikemal lõigul oleks

tagatud ühtlane kraavi põhja lang. Süvendamisel ettevaatust, võib tekkida vajadus

kraavi põhja alt läbi minevaid torustikke kaitsta.

3. Vaska katastriüksuse piires asuva kraavilõigu kaldad tuleb võsast puhastada, kraavi

põhjast sete eemaldada ning kraavi profiil taastada.

4. Kuivõrd tegemist on eesvoolukraaviga (peakraav), siis on maaomanikel, kelle maal

kraav paikneb, korrashoiu kohustus. Korrashoiu teostamisel tuleb lähtuda

maaparandusseadusest (RTI 31.05.2018) ning selle allaktide nõuetest.

Vajalik eesvoolu korrastus kuni riikliku eesvooluni (või toimiva kraavini) tehakse kooskõlas

Maaparandusseaduse ja selle rakendusaktidega koos muude tehnovõrkude väljaehitamisega.

Vajaminevate hooldustööde teostamiseks tuleb seada maaomanikega vajalikud kokkulepped

(kokkulepped sõlmitakse Kiili valla poolt).

Vaska katastriüksuse lõikes Sahkari kraavi kanaliseerimata võib sademevee valgalaks määrata

0,11 km². Arvutuslikud vooluhulgad on: kevadine maksimaalne Q5% 14,6 l/s, Q1% 17,8 l/s.

Arvutuslikele vooluhulkadele tuleb juurde arvestada Kiili sademeveekanalisatsioonist Sahkari

kraavi juhitav veehulk (toru Ø315PP). Uponori sademevee –ja truubitorustike projekteerimise

nomogrammi järgi võib niisuguse läbimõõduga ja 1‰ languga torustik läbi lasta vooluhulga

kuni 28 l/s.

Sademevee võimalike mahtude arvutused detailplaneeringu kehtestamise ja planeeringu

elluviimise järel on teostatud standardi EVS 848:2021 metoodika järgi. Tulemusena saadi

arvutusliku valingvihma äravoolu suuruseks Vaska planeeringuala lõikes 337 l/s ehk 0,337 m³/s.

Seega 20 minutit kestvast ekstreemsest valingvihmast võib Vaska planeeringualalt Sahkari

kraavi voolata teoreetiliselt kuni 404m³ vett. Kuna osa kruntide sademevesi planeeritakse

juhtida Metsa tänava kraavi, on Sahkari kraavi juhitava vee maht pisut väiksem. Kraavi maht

kuni truubini T1 (Sahkari tee ristmikul) parameetrite põhja laius 0,6 m, keskmine sügavus 1,5m,

keskmine pealt laius 6 m, järgi on 1512 m³. Seega isegi väga ekstreemsete valingvihmade puhul

tagab kraavi suur maht vee vastuvõtmise ja ärajuhtimise ning üleujutuste ohtu karta ei ole.

Lisanduv arvutuslik maksimaalne teoreetiline vooluhulk Vaska planeeringuala kruntidelt

19,20,21 ja 35 on kokku 34,55 l/s. Vaska katastriüksuse metsamaalt voolab kraavi 3,07 l/s,

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 26

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Metsa elamurajoonist kraavi suubuva sademeveekanalisatsiooni toru kaudu võib voolata kuni

28 l/s. Kõik kokku kuni 65,62 l/s. Kraavilõigu pikkus Vaska katastriüksuse piirist kuni

eesvooluni on 476m, kraavi põhja lang on keskmiselt 2‰. Metsa tn 31 katastriüksusel on kraav

asendatud Ø400 mm plastist truubitoruga. Toru lang ühtib kraavi põhja languga. Truubitoru

parameetrid rahuldavad arvutuslikust 2 korda suurema vooluhulga läbivoolamise, paisutuse

ohtu ei teki ning olemasoleva kraavi parameetrid lasevad lisanduva vee probleemideta ära

voolata.

Vaska katastriüksuselt ärajuhitav sademeveevooluhulk suureneb võrreldes

planeeringueelse olukorraga 337 l/s.

Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel tuleb anda sademevee lahendus pädeva isiku poolt,

sh peab olema Sahkari kraav masinatega hooldatav või kivikindlustusega.

Maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel lähtuda Maaparandusseadusest ja selle

rakendusaktidest.

Tänapäevased suundumused on, et soovitatav on kasutada sademeveelahendusi, mille peamine

eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et vähendada koormust

sademeveekanalisatsioonidele. Sademeveed tuleb suunata ehitatavast hoonest ja teedest eemale

ja immutada krundi siseselt või juhtida planeeritud sademeveetorustikku, kust see siis edasi

kraavi suubub. Hoonete ja õueala projekteerimisel on soovitatav kasutada ka looduslähedasi

sademeveelahendusi nagu näiteks vett läbilaskev katend (näiteks hoonete ette kõnniteede

rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid (murukivid)).

Detailplaneeringu tarbeks on Kose Maakorraldus OÜ koostanud sademevee ärajuhtimise

eskiisprojekti „Vaska planeeringuala sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt. Töö nr. 1747-

07.25“ (asub lisade kaustas), mis annab baasi edaspidiseks projekteerimiseks.

Eskiisprojekti järgselt on planeeritud enamike elamumaa kruntide sademevee ärajuhtimiseks

rajada krundile sademevee kanalisatsioonitorustik, mis ühendatakse tänava-aladel paikneva

torustikuga. Kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 sademevesi on planeeritud juhtida kõrvalasuvasse

Sahakari kraavi, sademevee käitluse lahendus tuleb esitada koos iga krundi esimese hoone

ehitusprojektiga. Krundi Pos 4 sademevesi juhitakse torustiku kaudu tänavamaal paiknevasse

kaevu, sademeveekanalisatsiooni lahendus tuleb samuti esitada koos esimese hoone

ehitusprojektiga. Krundi Pos 5, Pos 15, Pos 16, Pos 18 sademevesi immutatakse oma krundil,

kuna pinnaseomadused immutamiseks on seal head. Kruntidele 25, 26 ja 27 rajatakse kraav

ning kruntide sademevesi juhitakse (osa voolab vabalt) kraavi. Planeeritava kraavi minimaalne

lubatud lang on 0,5‰, rajatava kraavi soovituslikud parameetrid: sügavus kuni 1,0 m, põhja

laius 0,4m, nõlvus 1:2. Iga Pos 25, Pos 26 ja Pos 27 krundi sademevee lahenduse projekt tuleb

esitada koos hoone ehitusprojektiga. Planeeritav truup tuleb dimensioneerida vooluhulgale

37,58 l/s. Kruntidele Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuks Sahkari kraavile planeeritud truupide

läbimõõt peaks olema vähemalt Ø600 mm. Planeeringuala edelaossa rajatakse kraav, kraavi

nõlvus 1:2, põhja laius 0,4m, sügavus keskmiselt 1 m, kraavi põhja lang vastavalt reljeefile.

Kraav on vajalik kruntide Pos 19, Pos 20 ja Pos 21 ning tänavamaa krundi 35 sademevee

ärajuhtimiseks. Kavandatud uus kraav juhitakse olemasolevasse kraavi, mis asub Metsa tn 23

nurgas. Lisanduv maksimaalne vooluhulk võib ulatuda kuni 34,55 l/s. Olemasoleva kraavi

parameetrid lasevad lisanduva vee probleemideta ära voolata.

Vaska detailplaneeringualal madalsoomullaga kruntidel sademevee immutamise kavatsuse

puhul arvestada pinnase väikese filtratsioonimooduliga. Kruntide immutustorustike rajamisel

(kui rajatakse) on soovitav kasutada kookosega kaetud torustikku ning vältida

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 27

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

immutustorustiku kogu perimeetri ulatuses geotekstiiliga katmist – savises ja madalsoomullas

läheb geotekstiil kiiresti nö. Lukku ega lase vett läbi. Olemasoleva Sahkari kraavi põhi tuleb

settest ning kaldad kraavivõsast puhastada. Kraavi puhastamisel-korrastamisel planeeringuala

ulatuses (krundid 1,2,3 ja 29) ei ole kraavi põhja süvendamine ega kraavi nõlvuse muutmine

vajalik. Sademeveekanalisatsiooni suudmed Sahkari kraavis tuleb kindlustada kivisillutisega

vastavalt suudme tüüpjoonisele (vt. maaparandusrajatiste tüüpjoonised PTA).

5.9.3 Tuletõrje veevarustus

Planeeringualal asuvad 2 olemasolevat tuletõrjehüdranti nr 65 ja nr 77 (vt asukohta joonis 3).

Kuna Kiili alevis on asula ühisveevärk kustutusvee allikana juba kasutuses, siis on võimalik

tuletõrje veevarustus tagada planeeringualal tuletõrjehüdrantide baasil.

Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta siseministri määruses 18.02.2021 nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2

ptk 7.1.2 toodut. Veevõtukoht (tuletõrjehüdrant) peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust

või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Sellest tulenevalt on

tarvis rajada planeeringualale 2 lisanduvat tuletõrjehüdranti (vt asukohti joonisel 5). Lisaks on

planeeritud sõidutee rajamise tõttu ümber tõsta olemasolev tuletõrjehüdrant nr 65 planeeritud

sõidutee äärde.

Vajalik veekogus hüdrandis on siseministri määruse alusel 10 l/s kolme tunni jooksul. Nõutud

vooluhulga tagamiseks on tarvis rajada veetorustik kuni hüdrandini De110 läbimõõduga.

Tuletõrjehüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu

tuletõrje päästetehnikaga. Tuletõrje veevõtukoha seisund peab vastama standardis EVS 812-

6:2012+A1+A2 väljatoodud nõuetele.

Projekteerimise käigus tuleb määrata täpsed tuletõrjehüdrantide asukohad ja hüdrantide

vajalikud tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist ei

ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada.

5.9.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpingekaabel, madalpinge

elektri õhuliin ja keskpinge õhuliin. Keskpinge õhuliin on lähiajal likvideeritav projekti "Kiili

alevi elektrivõrgu üleviimine nimipingele 20kV II etapp Kiili alev ja Lähtse küla, Kiili vald,

Harju maakond. IP5329. Tööprojekt“ alusel, mille alusel rajatakse planeeringuala läbivad

elektri keskpingekaablid. Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt

väljastatud tehnilistele tingimustele (20.02.2023 nr 439964). Orienteeruvad planeeritud

elektriliinide asukohad on näidatud detailplaneeringu joonisel 5.

Detailplaneeringu ala toiteks on planeeritud uus komplektalajaam, sh alajaamale eraldi

katastriüksust ei moodustada. Alajaama asukohaks on planeeritud Pos 30, mis on planeeritava

sõidutee läheduses ja seega selle teenindamiseks sobivas asukohas, sh ööpäevaringne vaba

juurdepääs on tagatud. Komplektalajaamale seatakse servituut Elektrilevi OÜ kasuks. Uue

alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega IP5329 projekti mahus

paigaldatavasse keskpinge maakaablisse KPL17818. Planeeritavast komplektalajaamast

võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidritena 0,4kV maakaabelliinides. Objekti

elektrivarustuseks on planeeritud krundi piiridele ühe- ja kahekohalised 0,4 kV liitumiskilbid.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 28

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liituvate katastriüksuste

aadressid.

Krundisiseste elektriliinide konkreetsed asukohad määratakse projekteerimisel. Elektritoide

liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1

m maakaabli teljest mõlemale poole.

5.9.5 Tänavavalgustus

Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud tänavavalgustuse rajamine planeeritud sõidu- ja

jalgtee äärde. Välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega

selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke. Tänavavalgustus lahendada maakaabliga

ühendatud metallmastidel eelprogrammeeritavate LED valgustitega. Detailplaneeringu

tehnovõrkude koondplaanile on märgitud valgustite ligikaudne asukoht, täpne lahendus

(postide kõrgus ja paigaldustihedus, valgusti tüüp jms) anda vastavas ehitusprojektis.

Tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda Kiili Vallavalitsuselt tehnilised

tingimused ja ehitusprojekt kooskõlastada Kiili Vallavalitusega.

5.9.6 Soojusvarustus

Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on maaküte, elektriküte,

õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Maakütte puhul ei ole

vertikaalsete soojuspuuraukude rajamine lubatud.

Päikesepaneelide paigalduse tingimused:

• Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt

sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja

arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise

elemendina.

• Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse

lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem

vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast

välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

• Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke

konstruktsioone. Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda

ümbruskonna esteetilist väljanägemist.

• Elamumaa katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid

päikesepaneele.

• Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab järgima energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab

kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

5.9.7 Sidevarustus

Detailplaneeringu ala läbivad mitmed olemasolevad sidekaablid, mis kuuluvad Kiili KVH OÜ

-le ja teenindavad lähiala katastriüksuseid. Detailplaneeringuga piirneval alal paiknevad Telia

siderajatised, millelt sideühendus on võimalik luua. Telia Eesti AS on väljastanud

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 29

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

detailplaneeringule tehnilised tingimused 17.11.2025 nr 39991128 (asub lisade kasutas).

Planeeritud on rajada sidekanalisatsioon planeeringuala kruntide teenindamiseks Maksimäe

tänav T1 katastriüksusel asuvast sidekaevust KLI-033 (asub ca 80 m kaugusel planeeringuala

piirist).

Sidekanalisatsiooni projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida järgnevaid nõudeid:

• Arenduspiirkonna sideühenduseks projekteerida ja välja ehitada PVC torudest

sidekanalisatsiooni põhitrass alates Telia-le kuuluvast sidekaevust KLI-033 (vt joonis

5);

• Igale kinnistule / hoonele / ridaelamu boksile näha ette individuaalsed

sidekanalisatsiooni / mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;

• Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha

ette A kategooria torusid. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alla;

• Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks,

tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis

võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.;

• Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Vaska katastriüksusel paikneva veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikuga paralleelselt paikneb

Kiili KVH OÜ-le kuuluv sidekaabel. Kuna planeeritud kruntidelt Pos 1, Pos 9, Pos 10 ja Pos

11 on ette nähtud veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustiku lõigud likvideerida ja

asendada teises kohas, siis on ka nimetatud sidekaabel ette nähtud ümber tõsta krundilt Pos nr

1 krundile Pos nr 29. Kruntide Pos 9, Pos 10 ja Pos 11 sidekaablist vabastamisel on planeeritud

luua uued ühendused planeeritud sidekanalisatsioonitorustikust. Lahendusega on tagatud Vaska

tn 4 ja Vaska tn 6 ning Maksimäe tn 12, Maksimäe tn 14a ja Maksimäe tn 16 sidevarustus. Ehitustööde ajal peab silmas pidama, et olemasolevaid kaableid ei tohi likvideerida enne, kui

uued ühendused on valmis ja kasutusloa saanud.

Kiili KVH OÜ sidekaabli ümbertõstmiseks koostada eraldi projekt ning projekti koostamise

käigus teha koostööd Kiili KVH OÜ ja kaablihalduri Motoral OÜ-ga. Projekti koostamisel

tagada, et nii sidekaabli kui ka torustike ümbertõstmiseks vajalikud teenusekatkestused oleks

minimaalsed.

Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale

kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib

teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel.

Sidekaablite soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 5 ja need tuleb täpsustada

projekteerimise staadiumis.

5.10 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.10.1 Haljastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga antakse lahendus ja moodustatakse krundid kogu planeeringualast vaid

edelapoolsele osale, mille suurusjärk on 38% planeeringualast. Planeeritud elamualast on

üldkasutatava maa osatähtus 15%. Kogu Vaska katastriüksusest moodustavad üldkasutatavad

rohealad ja looduslikuna säiliv ala kokku 62%.

Olemasolev olukord

Detailplaneeringu raames on koostatud 2023.a. planeeringualale osaline puistu hinnang (vt

lisade kausta). Puistute seisundi hinnangus antakse ülevaade Kiili alevikus Vaska

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 30

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

katastriüksusele koostatud metsakorralduskavas määratletud metsaeraldiste nr 7 ja nr 8 puistute

seisukorrast ja kahjustustest olemasolevate Maksimäe tn 10a, Maksimäe tn 10b, Metsa tn 7a,

Metsa tn 9a ja Metsa tn 11 elamukruntidega piirneval Vaska maaüksuse detailplaneeringuga

kavandatavate üksikelamukruntide alal. Hinnangu järgi on Vaska katastriüksuse loodepoolses

osas asuvas puistuosas puude seisukord üsna kesine. Esineb palju seenkahjustusi, mõned

kuused on kuuse-kooreüraski kahjustustega, mõned puud murdunud haruga või

murdumisohtlikud, küllaltki paljud puud oma elukaare lõpul ning ülitihedalt kasvavatel noortel

puudel jääb suuremaks kasvades kasvuruumist puudu. On ka suurema võraga, jämedamaid ja

esinduslikuma välimusega puid, eelkõige eraldise nr 8 põhjaosas (Pos 30), ning erineva vanuse

ja kõrgusega kuuski, mis omavad väärtust eelkõige rühmana. Haljasmassi säilitamise

põhimõttel on säilitamisväärtus ka noorte lehtpuude gruppidel. Kokkuvõttes on toodud

täpsemad juhised edasisteks sammudeks mis puudutavad eelkõige krunte Pos 19 - Pos 21 ja Pos

30, kuid ka krunte Pos 16 - Pos 18.

Planeeritud haljastuslahendus

Haljastuse rajamise ja säilitamise peamiseks põhimõtteks on säilitada aedlinnale omaselt nii

palju kõrghaljastust kui võimalik. Lubatud on likvideerida hoonete ja rajatiste alune maa-ala

puudest, puhastada kõrghaljastatud alad võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida haiged ja ohtlikud puud). Iga krunt peab olema esteetiline ja

heakorrastatud. Elamukruntidele tuleb rajada aedlinnamiljööle omane haljastus.

Käesolevas detailplaneeringus on välisruumi tüübiks kavandatud aedlinn, seega

elamukruntidele tuleb rajada aedlinnamiljööle omane haljastus. Elamumaa kruntidele on ette

nähtud kõrghaljastuse rajamine vähemalt suurima lubatud ehitisealuse pinna ulatuses, st iga

üksikelamu maa krundi kõrghaljastatud pind peab olema vähemalt 300 m2, kaksikelamu maa

krundil 400 m2 ja ridaelamu krundil vähemalt 600 m2. Elamukruntide rajamisel täielikult või

osaliselt metsaga alale tuleb säilitada vähemalt 30% metsast. Võimalik istutavate puude arv mis

täidab antud nõudeid: 1) üksikelamu maal tuleb istutada/säilitada ca 10 puud, mille võra

diameeter on täiskasvanul puul 6 m; 2) kaksikelamu maal tuleb istutada/säilitada ca 14 puud,

mille võra diameeter on täiskasvanud puul 6 m; ridaelamu maal tuleb istutada/säilitada ca 20

puud, mille võra diameeter on täiskasvanud puul 6 m. Võib ka väiksema võra diameetriga puid

kasutada kuid siis nende arv suureneb – näiteks ühe 6 m võralaiusega puu saab asendada kahe

puuga, mille võra diameeter on täiskasvanud puul 4 m.

Vaska katastriüksuse loodenaabruses paiknevate Maksimäe tn 10a, Maksimäe tn 10b, Metsa tn

7a, Metsa tn 9a ja Metsa tn 11 olemasoleva hoonestusega elamukruntide privaatsuse tagamiseks

säilitada planeeritud kruntide Pos nr 19 – Pos nr 21 loodepoolses servas olemasolev

kõrghaljastus. Kui säilitamine ei ole võimalik (nt puud on liigilt väheväärtuslikud, haiged või

kahjustunud), on soovitav rajada haljasbarjäär, mis võib koosneda kõrgetest põõsastest või

madalatest puudest. Kuna olemasolevate elamute suhtes jääb haljasbarjäär päikesepaiste

suunda, ei tohi haljasbarjäär olla väga kõrge. Eeldusel, et haljasbarjäär toimiks ka talvel,

sobivad ka okaspuude liigid ja vormid, mis täiskasvanuna jäävad kasvult alla 5 - 6 m.

Haljasbarjäär ei pea olema üheliigiline ja paiknema hekina, vaid võib koosneda ka eri liiki okas-

ja lehtpuudest ning -põõsastest. Soovitatav ei ole kasutada harilikku kuuske, kuna isegi kui enne

ehitamise alustamist eemaldada juurepessuga kahjustatud puud, võib seen elada veel aastaid

pinnases asuvatel juurtel ja kahjustada seega ka istutatavaid puid.

Põllu põik 8 ja Maksimäe tn 11 olemasoleva hoonestusega elamukruntidel ja planeeritud

ridaelamukruntide Pos 24 ja Pos 28 loodepoolsesse külge on planeeritud hekk visuaalse

barjääri loomise eesmärgil. Maksimäe tn 11 ja krundi Pos 24 piiril on kõrgendik (vanade

põllukivide hunnik), mille Maksimäe tn 11 poolsel küljel on rajatud haljastus.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 31

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Maastikuarhitektuurse lahenduse käigus tuleb leida selline lahendus, et see ei põhjustakse

kõrgendiku lagunemist/kokkukukkumist teisel pool aeda. Eelistatult siduda olemasolev

kõrgendik maastikuarhitektuursesse lahendusse.

Detailplaneeringu realiseerimise käigus üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid tuleb

korrastada, sh eemaldades kahjustatud puud ja põõsad. Täpsemad juhised avalike alade

kujundamiseks on antud maastikuarhitektuurses juhendis (vt lisade kausta).

Enne taristu projekteerimist tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt planeeringu alale

lähtuvalt maastikuarhitektuursele juhendile, mille sisendiks on dendroloogiline hinnang.

Väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse. Kõrgema väärtusega puude asukohtadesse hooneid

eelistatult mitte planeerida, kuid kui on tarvis likvideerida siis asendada see samaväärsega

mujal.

Üldkasutatavate rohealade siduvus on tagatud väikeste vahemaade kaudu. Väiksemate loomade

rännuteed üle sõidutee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis.

Uue haljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid

liike, millised ümbruskonnas juba kasvavad. Kõrghaljastus on otstarbekas rajada suuremate

terviklike puudegruppidena.

Alljärgevalt on välja toodud olulisemad asjaolud ja suunised puistu hinnangust:

• Eraldise nr 7 puhul (planeeritud krundid Pos 19, Pos 20, Pos 21), kus tegemist on

noorte, peenikese tüvega ja väga tihedalt kasvavate hall-leppadega, võib puid või valitud

puurühmi säilitada haljasmassina, eemaldades kõige peenemad, et kasvama jäävatel

oleks kasvuruumi. Kuivõrd hall lepp on lühiealine ja vähese haljastusväärtusega liik,

võib need puud asendada muu kõrghaljastusega, arvestades seejuures

naaberkatastriüksustel visuaalse privaatsuse loomise vajadusega;

• Eraldise nr 8 põhjapoolses osas (planeeritud krundid Pos 21, Pos 16, Pos 30) kasvavate

suurema võraga kaskede ja kuuskede täpne väärtus selgub dendroloogilise

inventeerimise käigus, milles tuleb arvesse võtta ka rühmaväärtust, mitte ainult

üksikpuu;

• Metsaeraldisel nr 8 kavandatava kõige põhjapoolsema krundi (planeeritud krunt Pos

30) ja osalt ka selle lõunapoolse naaberkrundi alal (planeeritud krunt Pos 21) tuleb läbi

viia dendroloogiline inventeerimine, et selgitada välja parim asukoht hoonestusalale;

• Ülejäänud alal tuleb kaskede puhul lähtuda nende seisukorrast. Raiete kavandamisel

tuleb arvesse võtta, kas on tegemist murdunud harudega puuga, ühepoolse, puuduliku

või väga hõreda võraga puuga, viltuse kasvuga või seenkahjustustega puuga;

• Ülejäänud alal tuleb kuuskede puhul raie või säilitamise kasuks otsustamisel arvestada

kahjustuste olemasolu, võra pikkust ja täielikkust, rühma puhul ka rühma terviklikkust;

• Kuuse-kooreüraski kahjustustega puud tuleb eemaldada, samuti kahjustuste kahtlusega

puud (kasutades neid esmalt püünispuudena) vastavalt asjakohastele juhenditele ja

ekspertsoovitustele (vt tegevuskava tabel 7);

• Kanada kuldvitsa kui invasiivse võõrliigi leviku piiramise ja liigi eemaldamine (vt

tegevuskava tabel 6);

• Kogu planeeringuala arvesse võttes tuleb liigniisketes tingimustes kasvavate kaskede

puhul, mis on oma kasvult ja tervise poolest säilitamisväärsed, pinnasetöödel arvestada,

et vahetult kase ümbruses (3-4 m raadiuses, võimalusel rohkem) pinnast tõsta ei tohi

ning jääma peab äravoolukoht, et puujuured ei lämbuks õhupuudusesse.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 32

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 6. Kanada kuldvitsa tõrje tegevuskava

(NB! ajakava on orienteeruv ja võib tegevuse käigus muutuda)

Etapp Tegevus Ajakava

Kaardistamine ja ettevalmistus Nakatunud ala kaardistamine Märts–aprill

(aasta 2026)

Kaardistamine ja ettevalmistus Tööplaani ja varustuse

koostamine Märts–aprill

(aasta 2026)

Esmane mehaaniline tõrje Niitmine enne õitsemist Mai–juuli

(aasta 2026)

Esmane mehaaniline tõrje Juurestiku eemaldamine Mai–juuli

(aasta 2026)

Esmane mehaaniline tõrje Lõigatud taimede hävitamine Mai–juuli

(aasta 2026)

Jälgimine ja korduv tõrje Tõrje kordus iga 6–8 nädala

tagant

August–september

(aasta 2026); kogu

aasta 2027–2028

Jälgimine ja korduv tõrje Uute võrsete eemaldamine

August–september

(aasta 2026); kogu

aasta 2027–2028

Jälgimine ja korduv tõrje Kattegeotekstiilide uuendamine

August–september

(aasta 2026); kogu

aasta 2027–2028

Taimkatte taastamine Kohalike taimede külvamine September–oktoober

(aasta 2027-2028)

Taimkatte taastamine Kiirekasvuliste varjutaimede

lisamine September–oktoober

(aasta 2027-2028)

Pikaajaline seire ja hooldus Kevadine ja suvine seire 2×

aastas Aasta 2028 ja edasi

Pikaajaline seire ja hooldus Uute taimede kohene

eemaldamine Aasta 2028 ja edasi

Tabel 7. Kuuse-kooreüraski kahjustustega puude tõrje tegevuskava

(NB! ajakava on orienteeruv ja võib tegevuse käigus muutuda)

Etapp Tegevus Ajakava 2026

Kaardistamine ja ettevalmistus

Märgista kahjustatud ja

kahtlusega puud Märts–aprill

Kaardistamine ja ettevalmistus

Klassifitseeri puud

(eemaldatavad vs püünispuud) Märts–aprill

Püünispuude kasutamine

Jäta kahtlusega puud

püünispuudeks alles Mai–juuni

Püünispuude kasutamine

Eemalda püünispuud 6–8

nädalat pärast nakatumist Juuni–juuli

Kahjustatud puude eemaldamine

Raiu ja eemalda tugevalt

kahjustatud puud Aprill–juuni

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 33

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kahjustatud puude eemaldamine

Koori või purusta tüved, väldi

uue põlvkonna arengut Aprill–juuni

Järeltõrje ja metsahügieen

Kontrolli püünispuude

ümbrust ja uusi nakkusi Juuli–september

Järeltõrje ja metsahügieen

Eemalda tormimurd, värsked

kuusekännud jne Juuli–september

Pikaajaline seire ja planeerimine

Jälgi ala sügisel ja järgmisel

kevadel

September–

oktoober, kevad

Pikaajaline seire ja planeerimine

Koosta järgmiseks aastaks

ennetusplaan

September–

oktoober, kevad

Rohevõrgustik

Vastavalt üldplaneeringule ei ole metsamaa raadamine rohelise võrgustiku tugialadel ja

koridoridel lubatud. Samuti on keelatud rohelise võrgustiku alas ehitustegevust – ei ole lubatud

rajada hooneid, rajatisi ja piirdeid. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamise järgselt

rohevõrgustiku asukoht muutub siis on lubatud Pos 5 krundil rajada abihooneid, rajatisi ja

piirdeid ka krundi lõunaosasse.

5.10.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

Ridaelamute puhul on lubatud rajada üks abihoone, milleks on prügikonteineritele mõeldud

väikehoone.

Iga krundi prügikonteinerite paiknemine lahendada hoonete ehitusprojektis. Prügikonteinerite

hoiukoht kavandada kas hoonesse või ehitada omale krundile vastav hoidik, soovituslikult

varikatuse ja/või piirdega.

Uue jäätmereformi valguses on planeeringualale määratud perspektiivne asukoht liigiti

koguvate jäätmete kogumiseks, mis on kajastatud joonisel 4 ja 5. Perspektiivne asukoht

eriliigilistele jäätmemahutitele (paber- ja kartongjäätmed, plast-, metall- ja klaaspakendid) on

valitud peamise sõidutee (Pos 33) lähedale, kuna sellele on kõige parem ligipääs nii

jäätmevedajal kui ka elanikel ja seal on piisavalt ruumi (planeeritud teekatte piirist kuni

katastriüksuse piirini on 10 m). Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik

kasutada süvakonteinereid.

5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed

Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee juhtimist

naaberkruntidele. Vajadusel on elamukruntide maapinda üldjuhul lubatud tõsta hoonestusalal

kuni 0,5 m. Olemasoleva kõrghaljastusega kruntidel, arvestades puude seisukorda, maapinna

tõstmine on lubatud maksimaalselt ca 10 cm. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi

haljaspindadele või sademeveetorustiku või immutada omal krundil , vt seletuskiri ptk 5.10.2

Sademevee ja liigvee ärajuhtimine.

Konkreetne vertikaalplaneerimise lahendus esitada kruntide ehitusprojektides.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 34

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

5.11. Kaitsealused objektid

Planeeringualal kaitsealused objektid teadaolevalt puuduvad ning käesolevas

detailplaneeringus kaitsealuseid objekte ei määrata.

5.12. Keskkonnatingimused

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust, olulist

jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle

lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste

rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga

esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Detailplaneeringuga kavandatav

tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime

ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale. Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000

võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne

mõju puudub.

Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega

jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku

tegevust. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,

mõningast valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju rohekoridorile saab

vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohekoridorist eemale). Vibratsiooni

võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke

seotud peamiselt ehitustöödega. Kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara.

Detailplaneeringu realiseerimisel valminud elamute ja rajatiste ning alal toimuva suhteliselt

intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on

võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele,

veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt

väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne

(näit väheneb maa kasutamine metsamajanduslikul otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju,

muutub veerežiim), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga.

Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna

keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute lisandumine sobib üldjoones antud

asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on

detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Seetõttu on planeeringuala veevarustus ja

kanalisatsioon ette nähtud olemasolevate ühistorustike baasil.

Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2020) kohaselt kuulub Kiili vald

tervikuna kõrge radooniriskiga omavalitsuste hulka, kus on vähemalt 10% mõõtmispunktides

radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³. Kuivõrd radoonisisaldus ruumide siseõhus tekitab

teatavaid terviseriske (sh teatavate vähivormide sagedasem esinemine), tehakse sellistel aladel

elamute kavandamisel kas igakordselt radoonitaseme mõõtmised, mille tulemuste põhjal

määratakse vajalikud radoonikaitsemeetmed, või rakendatakse elamute projekteerimisel

radoonikaitsemeetmeid juba ennetavalt. Teine võimalus on tellida iga eluhoone puhul

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 35

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

radoonitaseme mõõtmised ja seejärel rakendada radoonikaitsemeetmeid, kui see on vajalik, st

eluhoonete projekteerimisele lähtuda Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõuetest. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

EELIS-e andmetel seisuga 23.11.2024 puuduvad planeeringualal I, II ega III kaitsekategooria

looma- ega taimeliikide leiukohad. Samuti ei asu planeeringualal vääriselupaiku,

looduskaitsealuseid üksikobjekte, loodus- ja maastikukaitselisi alasid ega Natura 2000 loodus-

või linnualasid. Planeeringualaga piirneval katastriüksusel asuvad vääriselupaigad

(VEP154072 ja VEP154071), milleks on haavikud. Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole ette

näha pikaajalist negatiivset mõju lähedalasuvatele vääriselupaikadele, sest kavandatud

ehitustegevusega ei planeerita hooneid, mille kasutamisega kaasneb loodusele, sh lähedal

asuvatele metsadele, negatiivne mõju.

Planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist

negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse

õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja head tava.

5.13. Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, Eesti standarditega EVS 812-

6:2012+A1:2013+A2:2017 Osa 6: „Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitse

tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad Tuleohutusnõuded“.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama

tule levikut teistele hoonetele. Juhul kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega – lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de)s.

Hoonete projekteerimisel arvestada piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –

tehnikale. Päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi, päästetehnika üldised andmed on kajastatud

Eesti standardis EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

Päästetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest.

Hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega.

Vt ka seletuskiri p 5.10.3. Tuletõrje veevarustus.

5.14. Servituutide vajadus

Tasuline ja tähtajatu isiklik kasutusõigus veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike ja nende

teenindamiseks vajaliku sidevarustuse kaabli ehitamiseks, arendamiseks, omamiseks,

kasutamiseks, kasutusse andmiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korras

hoidmiseks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks on sõlmitud

Osaühing KIILI KVH (registrikood 10782274) kasuks (6.02.2015 asjaõigusleping).

Käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks on väljaspool Vaska maaüksuse

detailplaneeringuala vajalik seada servituudid (isiklikud kasutusõigused) järgmiselt:

• Maksimäe T1 (30401:001:0384) katastriüksusele planeeritud sidekaablile kaitsevööndi

(koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 36

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Lootuse tn 4 (30401:001:2406) katastriüksusele planeeritud jalgteele (laius 2m) ja

tänavavalgustusele kaitsevööndi (koridori laius 1+1 m) ulatuses kohaliku omavalitsuse

kasuks.

Planeeringualal on vajalik seada servituudid või isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude

haldajate kasuks. Lisaks on vajalik seada teeservituut krundile Pos 23 krundi Pos 24 kasuks.

Servituutide vajadused on välja toodud joonisel 4 asuvas tabelis 1.

6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

• Sõidukite parkimine hoone läheduses;

• Välisvalgustuse rajamine sõiduteede ja hoonete vahetus läheduses;

• Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

• Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

• Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud peatükis 9 toodud

elluviimise kokkulepete tingimuste ja nõuetega. Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud

planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Planeeringulahendusel on

positiivne mõju uute tänapäevaste ja väga atraktiivsete elukohtade loomisele. Positiivne mõju

avaldub kavandatava arenduse elluviimisel tuues piirkonda täiendavaid teenuse pakkujaid ja

tarbijaid. Detailplaneering on planeeritud ellu viia etapiti seega ei ole alust eeldada negatiivse

mõjuna, et Kiili valla rahvaarv suureneb ühe korraga väga suures osas ning, et see tooks kaasa

ootamatud rahalised kohustused omavalitsusele - näiteks uue lasteaiarühma või klassi loomise

näol. Pikemas perspektiivis kaasneb majanduslik mõju kohalikule omavalitsusele teehoolduse

näol. Kavandatu elluviimine on üldjoontes majanduslikult otstarbekas kuna asub olemasolevate

elamualade vahel ning piirneb kahest suunast olemasolevate avalike teedega. Tehnovõrkude

valdajatelt saadud tehniliste tingimuste järgi on tehnovõrkude lahendus tehnilis-majanduslikult

teostatav. Peatükis 9 toodud ja Kiili valla ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel sõlmitava

rajatiste väljaehitamise lepinguga sõlmitud planeeringu elluviimisega seotud kokkulepped on

osapooltele jõukohased. Positiivsena saab veel välja tuua, et moodustatakse 49 uut elamuühikut

ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele tuntav samas Tallinna ligidus vähendab mõju

kindlasti olulisel määral.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid, miljööalasid ega väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringuga ei ole piirkonda

määratud ilusaid vaatekohtasid ega vaatesuundasid mida kavandatav tegevus võiks rikkuda.

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks. Elamute rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas asutusstruktuuri

paiknemisega (asub hoonestatud piirkonna kõrval) ja üldplaneeringujärgse juhtfunktsiooniga,

mis omakorda suunab asustusstruktuuri. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab

tänavapildi esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 37

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

positiivne kultuuriline mõju, sest kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju

positiivselt. Samuti ei kaasne planeeritud ehitiste rajamisega negatiivset mõju piirkonnale

omastele tavadele. Traditsiooniline elulaad on peale kavandatu elluviimist võimalik. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et eluhoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb

turvalisus. Samuti suureneb ka elukeskkonna kvaliteet. Planeeritud liikluslahendus on

erinevatele gruppidele hästi ligipääsetav ja arvestab erinevate gruppide vajadustega. Tagatud

on võrdsed võimalused ja linnalises keskkonnas on rakendatud nt 8-80 printsiipi. Lahendus

väldib segregeerumise soodustamist luues erinevaid elulaade võimaldavaid elukeskkondi.

Lisaks avalike haljasalade näol (4 tk) on tegemist Kiili alevi lisanduva kvaliteetse avaliku

ruumiga mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud, mitte vaid planeeringualale elama

asuvad isikud. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Liikluskoormus küll suureneb detailplaneeringu realiseerumise järgselt

kuid samas luuakse uued ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel millega

suurenev liikluskoormust on võimalik hajutada. Mõju on ka kohaliku omavalitsuse

seadusejärgsete ülesannete täitmisel kuna võib tuua kaasa tulevikus kiiremini vajaduse

lisanduva lasteaiarühma rajamiseks. Areng on jätkuv olemasolevale ning planeeringuga

täidetakse puuduv osa Kiili alevikust.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline ulatuslik negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna planeeringuala

asukoht on Kiili alevi keskuses kus keskkond on inimtegevuse poolt juba mõjutatud.

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna

teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust

võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoone rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, kuid oodata ei

ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Vaska katastriüksuse detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks võivad olla

alale rajatavate hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi välisosa vms.

Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast

transpordist. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest.

Ala välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see

ei häiriks elamukruntide elanikke.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 38

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

8. Detailplaneeringu elluviimise võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

Vastavalt Maaparandusseadusele tuleb sademevee vooluhulkade suurenemisel

detailplaneeringust huvitatud isikul korrastada ja puhastada eesvoolud vajalikus mahus

(esimese toimiva eesvooluni) või kuni riikliku eesvooluni. Vaska detailplaneeringu ärajuhitav

sademeveevooluhulk suureneb võrreldes planeeringueelse olukorraga 337 l/s. Sademevee

ärajuhtimise projekteerimisel tuleb anda sademevee lahendus pädeva isiku poolt, sh peab olema

Sahkari kraav masinatega hooldatav või kivikindlustusega. Maaparandussüsteemi lisavee

juhtimisel lähtuda Maaparandusseadusest ja selle rakendusaktidest. Vajalik eesvoolu korrastus

kuni riikliku eesvooluni (või toimiva kraavini) tehakse kooskõlas Maaparandusseaduse ja selle

rakendusaktidega koos muude tehnovõrkude väljaehitamisega (tööde teostamise ulatus on

näidatud Joonisel 5 asuvatel skeemidel 1 ja 2 ning lisade kaustas asuval

sademeveekanalisatsiooni eskiisprojektis). Vajaminevate hooldustööde teostamiseks tuleb

seada maaomanikega vajalikud kokkulepped. Huvitatud isik on kohustatud teavitama

kolmandaid isikuid (kinnistuomanikke) korrastamistööde teostamisest ja küsima selleks luba.

Kui kolmas isik keeldub või ei anna nõusolekut kolme kuu jooksul pärast arendaja pöördumist,

loetakse, et arendaja on oma kohustuse täitnud, ning ta vabaneb töö teostamise kohustusest selle

isiku omandis oleval maa-alal.

Korrastamise all peetakse silmas võsa ja kraavi kukkunud puude eemaldamist kohtades kus on

see vajalik. Metsa tänav T4 ja Metsa tn 25 katastriüksuse piires on kraavi kaldad rohtunud, kuid

kraavi üldseisukord on hea kuni rahuldav. Vajalik on vaid nõlvade niitmine. Sademevee ja

drenaažisüsteemide hooldus tuleb detailplaneeringust huvitatud isiku poolt tagada kuni

piirkonnas toimuvad ehitustegevused.

Detailplaneeringut on lubatud ellu viia kas kõik korraga või etapiti. Etappide kaupa välja

ehitamisel on etappide piiride asukohad näidatud joonisel 6. Põhimõtteks on, et

detailplaneering viiakse ellu transpordimaade baasil – st rajatakse esmalt transpordimaa koos

sõidu- ja jalakäijate teedega ning sellelt teedelt juurdepääsu saavad krundid koos hoone

kasutamiseks vajaliku tehnovarustusega. Täpsem etapiti rajamise lahenduskäik on toodud

peatükis 8.2.

8.1 Detailplaneeringu elluviimine üheetapiliselt

Kui detailplaneering soovitakse ellu viia üheetapiliselt siis selleks on Kiili vald seadnud

järgnevad nõuded ja elluviimise tööde järjekorra.

8.1.1 Avalikud teed ja rajatised

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja

avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krundid Pos 33, Pos 34,

Pos 35 ja Pos 36,):

1. Käesoleva Detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) ehitab omal kulul

detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,

madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –

rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. Ehitustööde ajal peab

silmas pidama, et olemasolevaid tehnovõrkude toimivaid ühendusi ei tohi likvideerida

enne, kui uus ühendus on rajatud ja saanud kasutusloa.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 39

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja

ehituses vaid Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel.

3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa

tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu

avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides

olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks

kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale.

Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta

juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus

taotleda sundvalduse seadmist.

5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,

madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja

-rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

6. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei

väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud

Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega

seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud

ja -rajatised. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi

töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ning sama kehtib teede ehitamisel ja

rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi.

7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui

Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega

seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja

–rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni,

reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal

õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.

8. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik

hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil

olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste

ehitisealuste pindade summa.

8.1.2 Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused

Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste

väljaehitamine (krundid Pos 28, Pos 29, Pos 30, Pos 31):

1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad

(mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike

ehitiste maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt

tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud mänguväljaku,

puhkeala jms väljaehitamise eest.

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult

kasutatavate mänguväljakute jms valmimisel on arendaja nõus antud maa-ala tasuta

võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline kasutamine

ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on

mänguväljaku projektiga lubatud.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 40

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

8.1.3 Toimingute ja tegevuste järjekord

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning

nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja

teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter,

side, kaugküte jne) ehitamiseks.

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks. Ehitustööde

ajal peab silmas pidama, et olemasolevaid tehnovõrkude toimivaid ühendusi ei tohi

likvideerida enne, kui uus ühendus on rajatud ja saanud kasutusloa.

4.1 Vajalik eesvoolu korrastus kuni riikliku eesvooluni (või toimiva kraavini) tehakse

kooskõlas Maaparandusseaduse ja selle rakendusaktidega koos muude tehnovõrkude

väljaehitamisega. Vajaminevate hooldustööde teostamiseks tuleb seada maaomanikega

vajalikud kokkulepped. Huvitatud isik on kohustatud teavitama kolmandaid isikuid

(kinnistuomanikke) korrastamistööde teostamisest ja küsima selleks luba. Kui kolmas isik

keeldub või ei anna nõusolekut kolme kuu jooksul pärast arendaja pöördumist, loetakse, et

arendaja on oma kohustuse täitnud, ning ta vabaneb töö teostamise kohustusest selle isiku

omandis oleval maa-alal.

Korrastamise all peetakse silmas võsa ja kraavi kukkunud puude eemaldamist kohtades kus

on see vajalik. Metsa tänav T4 ja Metsa tn 25 katastriüksuse piires on kraavi kaldad

rohtunud ja vajalik on nõlvade niitmine. Sademevee ja drenaažisüsteemide hooldus tuleb

detailplaneeringust huvitatud isiku poolt tagada kuni piirkonnas toimuvad ehitustegevused.

5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja

vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja

-rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte

jne) üleandmine võrguettevõtjatele.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade

ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%):

7.1. avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning

avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,

drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

7.2. uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas

oleva drenaažisüsteemi toimimine;

7.3. Pos 1 kuni 4 ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et valmis on ehitatud

Lootuse tänav T1 katastriüksusele (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates

lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 katastriüksuseni

(30401:001:1383).

7.4 Sõlmitud liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 41

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine

omavalitsusele.

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade

väljastamine.

Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:

9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,

-rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt

detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad

peavad olema Valla omandis.

8.2 Detailplaneeringu elluviimine mitmeetapiliselt

Kehtivad samad nõuded mis peatükis 8.1.1, 8.1.2 ja 8.1.3 kuid väiksemate maa-alade kohta.

Etapiti rajamine on majanduslikult mõistlik ning sel juhul ei ole tarvis ka rajada koheselt teid

ja tehnovõrke, mis mitte kedagi veel ei teeninda ning mida ei kasutata.

I ETAPP

I etapi kuuluvad elamumaa krundid Pos 13, Pos 14, Pos 23, Pos 24, Pos 25, Pos 26, Pos 27,

üldkasutatava maa krunt Pos 28 ning transpordimaa krundid Pos 33, Pos 34 ja Pos 22).

Esimeses etapis projekteeritakse ja taotletakse ehitusload:

• Tehnilisele infrastruktuurile kogu detailplaneeringu alal tehnovõrkude ja -rajatiste osas;

Sh välja ehitatakse kogu mahus planeeritud sidekanalisatsioon, elektrikaablid ja

komplektalajaam, väiksemas mahus ehitatakse välja koheselt (mis on vajalik eelpool

nimetatud kruntidele rajatavate hoonete eesmärgipäraseks kasutamiseks) ka vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning sademeveesüsteemid (truup, kraav ja torustikud).

Komplektalajaamale ligipääsuks (krundil Pos 30) tuleb rajada ajutine juurdepääs

krundile Pos 35 (võib olla killustikkattega). Olemasolev tee Maksimäe 12, 14a ja 16

katastriüksusteni ja neid elamuid teenindavad tehnovõrgud peavad jääma toimima kuni

uue tee ja tehnovõrkude valmimiseni (III etapp).

• Avalikule teele ja jalakäijate teele (koos kaasneva haljastusega) kruntidel Pos 33, Pos

34 ja Pos 22;

• Avalikule ruumile üldkasutatava maa krundil Pos 28;

• Ridaelamutele Pos 23, Pos 24, Pos 25, Pos 26, Pos 27;

• Üksikelamutele Pos 13, Pos 14.

Enne ei väljastata hoonetele ehituslubasid kui on välja ehitatud transpordimaadele planeeritud

sõidu- ja jalakäijate teed ja hoonete eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnovõrgud.

I etapi teede ja tehnovõrkude ehitusload peavad olema realiseeritud ja I etapi ehituslubade alusel

teede ja tehnovõrkude kasutusload väljastatud enne I etapi esimese hoone kasutusloa taotlemist.

Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on puhastatud Sahkari kraav koos eelvooluga

(vt ptk 8).

II ETAPP

II etapi kuuluvad elamumaa krundid Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 12 , üldkasutatava

maa krundid Pos 29 ja Pos 31 ning transpordimaa krundid Pos 36 ja Lootuse tänav T1.

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 42

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Teises etapis projekteeritakse ja taotletakse ehitusload:

• Avalikule teele ja jalakäijate teele (koos kaasneva haljastusega) kruntidel Pos 36 ja

Lootuse tänav T1; Lisaks transpordimaale kavandatud tehnovõrkudele, mis selles etapis

planeeritud elamuid teenindavad, tuleb selles etapis välja ehitada ka krundil Pos 35

asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, reoveepumpla ja tuletõrjehüdrandid;

Ehitustööde ajal peab silmas pidama, et olemasolevaid tehnovõrkude toimivaid

ühendusi ei tohi likvideerida enne, kui uus ühendus on rajatud ja saanud kasutusloa.

• Avalikule ruumile üldkasutatava maa kruntidel Pos 29 ja Pos 31;

• Elamutele Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 12 osas.

Enne ei väljastata hoonetele ehituslubasid kui on välja ehitatud transpordimaadele planeeritud

sõidu- ja jalakäijate teed ja hoonete eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnovõrgud.

II etapi teede ja tehnovõrkude ehitusload peavad olema realiseeritud ja II etapi ehituslubade

alusel teede ja tehnovõrkude kasutusload väljastatud enne II etapi esimese elamu kasutusloa

taotlemist.

III ETAPP

III etapi kuuluvad elamumaa krundid Pos 6, Pos 7, Pos 8, Pos 9, Pos 10, Pos 11, Pos 15, Pos

16, Pos 17, Pos 18, Pos 19, Pos 20, Pos 21, üldkasutatava maa krunt Pos 30 ning transpordimaa

krunt Pos 35.

Kolmandas etapis projekteeritakse ja taotletakse ehitusload:

• Avalikule teele ja jalakäijate teele (koos kaasneva haljastusega) krundil Pos 35;

• Avalikule ruumile üldkasutatava maa krundil Pos 30;

• Elamutele Pos 6, Pos 7, Pos 8, Pos 9, Pos 10, Pos 11, Pos 15, Pos 16, Pos 17, Pos 18,

Pos 19, Pos 20, Pos 21;

III etapi ehitusload peavad olema realiseeritud ja III etapi ehituslubade alusel kasutusload

väljastatud enne III etapi esimese elamu kasutusloa taotlemist. Seejuures peab enne III etapi

elamutele kasutuslubade taotlemist olema vallale üle antud ka halduslepingus kokkulepitud

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum koos kruntidega positsioonidel Pos 22, Pos 28, Pos 29,

Pos 30, Pos 31, Pos 33, Pos 34, Pos 35, Pos 36.

8.3 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused

1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates

detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel

detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise

infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. Pos 33,

Pos 34, Pos 35 ja Pos 36) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse

jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta

juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid

tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema

tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest

on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.

Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates

KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE DETAILPLANERING 43

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest.

Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused mis eelnevad detailplaneeringu ala

teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas

detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust

nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste

ja/või kaudsete kulutuste eest.

3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et

detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse

avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju

tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või

kaudsete kulutuste eest.

4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava katastriüksuse omanik soovib

planeeringu elluviimisest loobuda.

8.4 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi

või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti

ei tohi tekitata naaberkatastriüksuse omanikele täiendavaid kitsendusi. Ehitustööde ajal peab

silmas pidama, et olemasolevaid tehnovõrkude toimivaid ühendusi ei tohi likvideerida enne,

kui uus ühendus on rajatud ja saanud kasutusloa.

Ehitustööde kavandamisel ja ehitusprojekti koostamisel tuleb hinnata kavandatava

ehitustegevuse võimalikku mõju naaberkinnistutele ja seal paiknevatele hoonetele, arvestades

muu hulgas pinnase omadusi, põhjavee taset, kaevetööde sügavust, vibratsiooni ning muid

ehitustegevusega kaasnevaid tegureid. Vajadusel tuleb ette näha asjakohased tehnilised

meetmed naaberhoonete kaitseks (nt kaevetööde toestamine, ehitustehnoloogia valik,

vibratsiooni vähendamise meetmed jms). Ehitustegevus ei tohi halvendada naaberkinnistute

olemasolevat veevarustuse olukorda.

Enne ehitustööde alustamist on soovitatav fikseerida ehitustööde mõjualas asuvate

naaberhoonete tehniline seisukord, et võimalike hilisemate vaidluste korral oleks võimalik

hinnata ehitustegevuse mõju.

Võimalike ehitustöödest põhjustatud kahjustuste eest vastutavad ehitise tellija ja ehitustööde

teostaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele (mh võlaõigusseadus, ehitusseadustik ja

asjaõigusseadus). Kahjude hüvitamise kord tuleneb seadustest ning seda ei määrata

detailplaneeringuga.

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X X X X XX X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XX X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XX X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X XXX

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X X

X X

X X

X X

X XX

X X

X X

X X

X X

X X

X

S

N

R200

R200

R 200

R 20

0 X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XX X

Mets maa

sik a t

än av

T1

Maksimäe tänav T2

Sanglepa tänav T1

Pargi tänav T2

Sinilille tänav T1

Metsmaasika tänav T1

1

1

2

2

3 3

4

4

LK100%1198 m2

- -

-22 -

EPk100%3002m2

2 / 1 9 / 4,5

400m28 1 / 2

EPk100%3000 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m23 1 / 2

EPk100%3001 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m22 1 / 2

EPk100%3010 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m24 1 / 2

EP100%2027 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m210 1 / 1

EP100%2002 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m29 1 / 1

EP100%2012 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m212 1 / 1

EP100%2021 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m214 1 / 1

EP100%2001 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m213 1 / 1

EP100%3924 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m218 1 / 1

EPk100%3000 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m27 1 / 2

EP100%2046 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m217 1 / 1

EP100%2000 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m216 1 / 1

EP100%2105 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m215 1 / 1

EP100%2204 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m221 1 / 1

EP100%2149 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m220 1 / 1

EP100%2148 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m219 1 / 1

ER100%4066 m2

2 / - 9 / 3

600m223 1 / -

ER100%3235 m2

2 / - 9 / 3

600m224 1 / -

ER100%3223 m2

2 / - 9 / 3

600m225 1 / -

ER100%3240 m2

2 / - 9 / 3

600m226 1 / -

ER100%3485 m2

2 / - 9 / 3

600m227 1 / - HM100%4916 m2

- -

-28 -

HM100%3094 m2

- -

-29 -

HM100%3678 m2

- -

-30 -

MM100%133452 m2

- -

-32 -

LT100%1597 m2

- -

-34 -

LT100%8004 m2

- -

-35 -

1198m2- on planeeringualasse jääva osa suurus. Pargi tänav T2 katastriüksuse pindala on pärast ümberkruntimist

9232 m2.

LT100%6756 m2

- -

-36 -

EP100%2029 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m211 1 / 1

EP100%2034 m2

2 / 1 9 / 4,5

300m21 1 / 1

EPk100%3834 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m25 1 / 2

HM100%4261 m2

- -

-31 -

EPk100%3000 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m26 1 / 2

LT100%3033 m2

- -

-33 -

4 4

4 4

4

4

6

6

6

10

10

10

5

6,5

14

2

2 3,5

3,5

16

3,5

6 4

4

4

4

6

6

6

4 8

6

6

4

4 4

4

4

6

6

6

4

4

4

4

4 4

4

6

6

6

2

3,5

4

5

2 6

6

44

4

4

6

4

4

26,2 6

6 4

4 4

4 4

34

5 5,3 5,5

2,4 2

2 3,55

2

4 4

20

24,4

4 4

25,6

24,6

6

16

6 14,7

6

6

6

11 ,6

4 4

4 4

16

5

2

24

27

23,4

21

20,9

22,6

5 2

6,6

2

16

4

22,2

22,9

14

5,5

2

4

4

6

6

4 4

4 4

4

4

4

4

4

4

6

6

4 4

54

25

4

4

4

6

2

15,3

16

5,2

3,5

16

19

2

5

4

3

Märkused: * Illustreeriv asukoht, täpsustakse projekteerimisel.

1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ AderGeo märtsis 2021.a. Töö nr. M071220. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused ja asukohad tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis.

Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev keskpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Likvideeritav keskpinge õhuliin Olemasolev sidekaabel

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1 - 27

Hoonete lubatud välisviimistlus materjalid

krohv, puit, kivi, klaas, betoon

Hoonete keelatud välisviimistluse materjalid

ümarpalk, profiilplekk, plastik

Lubatud katusekalded 0 - 30°

Likvideeritav objekt

Planeeritud juurdepääs*

Planeeritud krundi piir Olemasolev katastriüksuse piir

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

6 DP-8-2024

Aadress Vaska, Pargi tänav T2, Lootuse tänav T1

Töö nimetus

Huvitatud isik

Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kiili Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

Kiili alev, Kiili vald

R. Aamisepp4 1:500

PÕHIJOONIS

05. märts 2026 1865x1118

Planeeritud üksikelamu maa (EP)

Planeeritud kaksikelamu maa (EPk)

Planeeritud ridaelamu maa (ER)

Planeeritud parkmetsa maa (HM)

Planeeritud metsamaa (MM)

Planeeritud tee ja tänava maa (LT)

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed

Määratud ehitusõiguse aken

LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

X X X

Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev drenaazitorustik

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Planeeritud parkmetsa/haljasala ala

Olemasolev hoonestus

Soovituslik ridaelamu asukoht*

Soovituslik üksikelamu asukoht*

Soovituslik kaksikelamu asukoht*

Säilitatav metsamaa (ÜP järgne rohevõrgustik)

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud truup* Planeeritud sõidutee (laius 5m kõvakattega)*

Varemplaneeritud sõidutee

Planeeritud krundile mahasõit*

Olemasolev kõnnitee

Planeeritud kõnnitee*

Planeeritud säilitatav kraav Perspektiivne asukoht eriliigilistele jäätmemahutitele (paber- ja kartongjäätmed, plast-, metall- ja klaaspakendid) *Kohustulik kõrghaljastusega ala

EPk100%3000 m2

2 / 1 9 / 4,5

400m21 1 / 2 Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2) Suurim hoonete kõrgus (m) (elamu/abihoone)

Suurim korruselisus (elamu/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) Suurim ehitisealune pind (m2)

TABEL 1. KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSED

Po s.

n r

Kr un

di k

oh a-

aa dr

es si

e tte

pa ne

k

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m 2 )

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

(e la

m u/

ab ih

oo ne

)

Eh iti

se al

un e

pi nd

(m 2 )

H oo

ne te

k or

ru se

lis us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

Su ur

im h

oo ne

te k

õr gu

s el

am ut

el (m

) (k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t/ ab

so lu

ut ne

k õr

gu s)

Su ur

im h

oo ne

te k

õr gu

s ab

ih oo

ne te

l ( m

) (k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t/ ab

so lu

ut ne

k õr

gu s)

Ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

(% )

Kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

(% ) D

P liik

id es

Su le

tu d

br ut

op in

d (m

2 ) k at

as tri

ük su

se si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

Ko rte

rit e/

el am

uü hi

ku te

a rv

(t k)

Kr un

di k

oo rm

us in

de ks

(K KK

I)

Ar hi

te kt

uu rin

õu de

d

Ki ts

en du

se d

ja s

er vi

tu ud

id (lü

he nd

id : K

V -

ka its

ev öö

nd te

lje st

m õl

em al

e po

ol e;

IK Õ

- is

ik lik

k as

ut us

õi gu

s)

Ko hu

st us

lik ud

k õr

gh al

ja st

us e

m ah

ud (m

2 ). vt

k a

se le

tu sk

iri p

tk 5

.1 0.

1

1 Sanglepa tn 3 2034 1 300 2 / 1 9 / 51.35 4,5 / 47.10 Elamumaa 100% Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 - 300

2 Sanglepa tn 5 3001 1/2 400 2 / 1 9 / 51.35 4,5 / 47.10 Elamumaa 100% Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 - 400

3 Sanglepa tn 7 3002 1/2 400 2 / 1 9 / 51.35 4,5 / 46.80 Elamumaa 100% Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

4 Sanglepa tn 6 3010 1/2 400 2 / 1 9 / 51.60 4,5 / 48.00 Elamumaa 100% Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

5 Sanglepa tn 4 3834 1/ 2 400 2 / 1 9 / 51.60 4,5 / 48.00 Elamumaa 100% Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

6 Metsmaasika tn 20 3000 1/2 400 2 / 1 9 / 51.50 4,5 / 47.00 Elamumaa 100%

Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

7 Metsmaasika tn 18 3000 1/2 400 2 / 1 9 / 51.50 4,5 / 48.00 Elamumaa 100%

Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

8 Metsmaasika tn 11 3002 1 / 2 400 2 / 1 9 / 54.80 4,5 / 48.80 Elamumaa 100%

Kaksikelamu maa (EPk)

100% 800 2 - vt tabel 2 400

9 Metsmaasika tn 13 2002 1 / 1 300 2 / 1 9 / 52.10 4,5 / 48.50 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

10 Metsmaasika tn 11 2027 1 / 1 300 2 / 1 9 / 53.70 4,5 / 49.00 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

11 Metsmaasika tn 9 2029 1 / 1 300 2 / 1 9 / 55.40 4,5 / 50.40 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

12 Sanglepa tn 2 2012 1 / 1 300 2 / 1 9 / 52.10 4,5 / 49.80 Elamumaa 100% Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

13 Maksimäe tn 16 2001 1 / 1 300 2 / 1 9 / 53.80 4,5 / 48.30 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

14 Maksimäe tn 14 2021 1 / 1 300 2 / 1 9 / 56.70 4,5 / 49.90 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

15 Maksimäe tn 12 2105 1 / 1 300 2 / 1 9 /56.20 4,5 / 51.70 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

16 Metsmaasika tn 1 2000 1 / 1 300 2 / 1 9 / 56.10 4,5 / 51.50 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 reoveepuhasti kuja 20 m 300

17 Metsmaasika tn 5 2046 1 / 1 300 2 / 1 9 / 55.70 4,5 / 50.90 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2

reoveepuhasti kuja 20 m nõvakravi servituudiala Kiili valla

kasuks 300

18 Metsmaasika tn 7 3924 1 / 1 300 2 / 1 9 / 54.70 4,5 / 50.70 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 nõvakravi servituudiala Kiili valla

kasuks 300

19 Metsmaasika tn 8 2148 1 / 1 300 2 / 1 9 / 52.20 4,5 / 46.80 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 nõvakravi servituudiala Kiili valla

kasuks 300

20 Metsmaasika tn 6 2149 1 / 1 300 2 / 1 9 / 53.10 4,5 / 48.60 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

21 Metsmaasika tn 4 2204 1 / 1 300 2 / 1 9 / 54.00 4,5 / 49.00 Elamumaa 100%

Üksikelamu maa (EP)

100% 600 1 - vt tabel 2 300

22 Pargi tänav T2

9232, millest

planeeri ngualal 1198

- - - - / - - / - Transpordimaa 100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ; sidekanalisatsiooni KV 1 m; elektrimadalpingekaabli KV 1 m;

tänavavalgustuse elektrikaabli KV 1 m; Elektrikaablite IKÕ - Elektrilevi

OÜ kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks; Tänavavalgustuse elektrikaabli IKÕ - Kiili Vald kasuks

23 Maksimäe tn 15 4066 1 / - 600 2 / - 9 / 55.00 - / - Elamumaa 100%

Ridaelamu maa (ER)

100% 1200 4 800

vt tabel 2, + hoone asetus peab olema paralleelne Põllu tn

10 - 14 ridaelamutega

Teeservituut Pos 24 kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m;

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH kasuks

600

24 Maksimäe tn 13 3235 1 / - 600 2 / - 9 / 56.80 - / - Elamumaa 100%

Ridaelamu maa (ER)

100% 1200 4 800

vt tabel 2, + hoone asetus peab olema paralleelne Põllu tn

10 - 14 ridaelamutega

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m; Veetorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH

kasuks 600

25 Sinilille tn 1 3223 1 / - 600 2 / - 9 / 52.50 - / - Elamumaa 100% Ridaelamu maa (ER)

100% 1200 4 800

vt tabel 2, + hoone asetus peab olema paralleelne Põllu tn

10 - 14 ridaelamutega

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m; Veetorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH

kasuks 600

26 Sinilille tn 3 3240 1 / - 600 2 / - 9 / 53.00 - / - Elamumaa 100% Ridaelamu maa (ER)

100% 1200 4 800

vt tabel 2, + hoone asetus peab olema paralleelne Põllu tn

10 - 14 ridaelamutega

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m; Veetorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH

kasuks 600

27 Sinilille tn 5 3485 1 / - 600 2 / - 9 / 53.45 - / - Elamumaa 100% Ridaelamu maa (ER)

100% 1200 4 800

vt tabel 2, + hoone asetus peab olema paralleelne Põllu tn

10 - 14 ridaelamutega

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m; Veetorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH

kasuks 600

28 Sinilille tn 2 4916 - - - - / - - / - Üldkasutatav maa 100%

Parkmetsa maa

(HM)100% - - - - -

29 Sanglepa tn 1 3094 - - - - / - - / - Üldkasutatav maa 100%

Parkmetsa maa (HM)

100% - - - -

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m; Veetorustiku IKÕ - OÜ Kiili KVH

kasuks; sidekaabli KV 1 m, sidekaabli IKÕ omaniku kasuks

30 Metsmaasika tn 2 3678 - - - - / - - / - Üldkasutatav

maa 100%

Parkmetsa maa (HM)

100% - - - -

elektrimadalpingekaabli KV 1 m; komplektalajaama KV 2 m

välispiirest; vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ;

Elektrimadalpingekaabli ja -komplektalajaama IKÕ - Elektrilevi

OÜ kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks

31 Lootuse tn 6 4261 - - - - / - - / - Üldkasutatav maa 100%

Parkmetsa maa (HM)

100% - - - - -

32 Vaska 133452 - - - - / - - / - Maatulundusmaa 100%

Metsamaa (MM)100% - - - - -

33 Maksimäe tänav T2 3033 - - - - / - - / - Transpordimaa

100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ; sidekanalisatsiooni KV 1 m; elektrimadalpingekaabli KV 1 m;

tänavavalgustuse elektrikaabli KV 1 m; elektri kõrgepingekaabli KV 1 m; Elektrikaablite IKÕ - Elektrilevi OÜ

kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks; Tänavavalgustuse elektrikaabli IKÕ - Kiili Vald kasuks

34 Sinilille tänav T1 1597 - - - - / - - / - Transpordimaa

100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ; sidekanalisatsiooni KV 1 m; elektrimadalpingekaabli KV 1 m;

tänavavalgustuse elektrikaabli KV 1 m; Elektrikaabli IKÕ - Elektrilevi OÜ

kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks; Tänavavalgustuse elektrikaabli IKÕ - Kiili Vald kasuks

35 Metsmaasika tänav T1 8004 - - - - / - - / - Transpordimaa

100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ; sidekanalisatsiooni KV 1 m; elektrimadalpingekaabli KV 1 m;

tänavavalgustuse elektrikaabli KV 1 m; elektri keskpingekaabli KV 1 m; Elektrikaablite IKÕ - Elektrilevi OÜ

kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks; Tänavavalgustuse elektrikaabli IKÕ - Kiili Vald kasuks

36 Sanglepa tänav T1 6756 - - - - / - - / - Transpordimaa

100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

vee- ja kanalisatsioonitorustiku KV 2 m ; sidekanalisatsiooni KV 1 m; elektrimadalpingekaabli KV 1 m;

tänavavalgustuse elektrikaabli KV 1 m; elektri kõrgepingekaabli KV 1 m; Elektrikaablite IKÕ - Elektrilevi OÜ

kasuks; vee- ja kanalisatsioonitorustiku IKÕ - OÜ

Kiili KVH kasuks; Tänavavalgustuse elektrikaabli IKÕ - Kiili Vald kasuks

Lootuse tänav T1 3072 - - - - / - - / - Transpordimaa

100%

Tee ja tänava maa

(LT)100% - - - -

242 859 26 /33 10300 20000 48

Lubatud piirdeaia asukoht kruntidel Pos 1-3

Planeeritud kraav*

Olemasolev kraav*

Soovituslik kõrghaljastuse ja põõsaste asukoht

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 24. märts 2026 nr 109

Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 134 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusest nr 10 „Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine”.

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 25,04 ha.

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga on moodustatud 36 krunti (sh ka ümberkrunditav Pargi tänav T2 katastriüksus). Planeeringuala kruntide moodustamisel on aluseks võetud üldplaneeringus toodud kruntide soovituslikud suurused. Kruntide kasutamise sihtotstarvete määramisel on arvestatud üldplaneeringu juhtotstarvet ja lähipiirkonnas asuvate hoonete kasutamise otstarbeid.

Kokku on moodustatud kolm erinevat piirkonda: 1. planeeringuala põhja- ja kirdenurka on kavandatud 5 elamumaa krunti millel on ridaelamu maa

kasutamise sihtotstarve. Krundid sobituvad oma mahult ja ehitusõiguselt naabruses olevate ridaelamutega hoonestatud katastriüksustega.

2. planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala keskele ja lääneosasse on kavandatud 15 krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud on üksikelamu maa. Krundid sobituvad sellesse asukohta naabruses asuvate üksikelamute läheduse tõttu. Kruntide pindalade määramisel on läänepoolseimas osas arvesse võetud läheduses asuva Metsa tänava katastriüksuste suuruseid, mis jäävad 1563 - 2462 m2 vahemikku. Nii mõjuvad krundid olemasolevas keskkonnas loomulikuna (vt joonis 2) ning erinevate pindaladega kruntide planeerimine vähendab võimalikku segregatsiooni.

3. planeeringualal täpsema lahenduse saanud ala kagunurgas asub Kiili lasteaed, mis soovituslikult tuleb eraldada elamumaadest kaitsehaljastusega (Pos 31). Sinna piirkonda on planeeritud kokku 7 krunti, mille krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud kaksikelamu maa.

Transpordimaade planeerimisel on eesmärk olnud olemasolevate avalike teede sidumine omavahel. Sõiduteed on planeeritud suures osas olemasolevate pinnas- ja kruusatee asukohtadesse,

sest need näitavad selgelt kust-kuhu liikumine planeeringualal toimub reaalselt. Planeeringuga ühendatakse Pargi tänav ja Maksimäe tänav. Lisaks luuakse läbipääs Pargi tänavalt põhja-lõuna suunaliselt läbi planeeringuala ka Lootuse ja Allikmetsa tänavale. Juurdepääsuks lääne osasse planeeritud üksikelamu maa kruntidele on planeeritud sõidutee, mis tagaks ringliikluse. Tupiktänavaid on planeeritud vaid kruntideni, millel on ridaelamu maa sihtotstarve, sest kruntide kavandamisel on soovitud jälgida Põllu tänaval asuvate olemasolevate ridaelamute asetust.

Üldkasutatavad maad on kavandatud mitmesse erinevasse kohta, mitte ühe krundina, sest see võimaldab aladele erinevaid kasutusi määrata ja kasutajatel hajuda vastavalt. Üldkasutatavad alad jäävad suures osas peamiste liikumisteede lähedusse. Igas üldkasutatava krundi asukohas on oma eesmärk, näiteks Pos 30 asukoht on valitud sealse esteetilise olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise eesmärgil, Pos 31 täidab kaitsehaljastuse rolli lasteaia ja planeeritud elamumaade vahel, Pos 28 on üldplaneeringu järgne üldkasutatava maa asukoht ning Pos 29 puhul on Sahkari kraavi näol võimalik luua eriilmeline haljasala ning samuti on see puhvriks olemasolevate elamute ja planeeritud elamute vahel ning vähendab planeeritud sõiduteest tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

Planeeritud krundijaotus ja kruntide ehitusõigus on kajastatud detailplaneeringu põhijoonisel tabelis 1. Planeeritud kruntide moodustamise andmed ja lähiaadresside ettepanekud on kajastatud joonisel 6. Seoses uute tänavate planeerimisega muutuvad ka olemasolevate Maksimäe tn 12, Maksimäe tn 14a ja Maksimäe tn 16 katastriüksuste juurdepääsud ja seega ka lähiaadressid vastavalt joonisel 6 näidatule.

Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

1. Võtta vastu Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering (DP0353), mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud Paabor Projekt OÜ (registrikood 14260182), töö nr DP-8-2024.

2. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses: aadress Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, Harju maakond, telefon 6790260, e-post [email protected].

3. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldada ajavahemikul 20.04.2026 kuni 10.05.2026.

4. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust vastavalt planeerimisseaduse § 87 lg 5 ja lg 6.

5. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

6. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

7. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 24.03.2026 korralduse nr 109 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis