Pärnu mnt 86 ja 86a kinnistute veevarustuse välisvõrkude ehitusteatise kooskõlastamata jätmine

Pärnu mnt 86,86a, Märjamaa alev, Rapla maakond

Märjamaa alev, Pärnu mnt 86 ja 86A

liitumistorustikud

Töö nr. 2025-1

TÖÖPROJEKT

Vastutav spetsialist : Sirle Punka

Volitatud

veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Kutsetunnistus nr: 189985

/allkirjastatud digitaalselt/

Oktoober 2025

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 2/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

SISUKORD

1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 3 1.1. Projekteerimistöö piiritlus .......................................................................................................... 3 1.2. Tehnilised andmed ..................................................................................................................... 3 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik .............................................................................................. 3

1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................................ 4 1.3.1. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 4

1.3.2. Normdokumendid ................................................................................................................. 4

1.4. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................................ 5 1.4.1. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ....................................................................... 6

2. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................................. 6 2.1. Olemasolev veevarustus............................................................................................................. 6 2.2. Veetorustik ................................................................................................................................. 6 2.3. Olemasolev kanalisatsioonitorustik ........................................................................................... 7 2.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik ............................................................................................... 7 2.5. Veemõõdukaev .......................................................................................................................... 8 3. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................................ 8 3.1. Üldised juhised ja nõuded .......................................................................................................... 8 3.2. Ehitusobjekti geodeetilised tööd ................................................................................................ 9 3.3. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ...................................................................... 10 3.3.1. Üldist..................................................................................................................................... 10

3.3.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ............................................................................................... 12

3.4. Katete eemaldamine ................................................................................................................... 12 3.4.1. Kasvupinnase eemaldamine .................................................................................................. 12

3.4.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine ................................................................................... 13

3.5. Kaeve- ja mullatööd ................................................................................................................... 13 3.6. Torustike paigaldamine .............................................................................................................. 16 3.7. Tagasitäide ................................................................................................................................. 18 3.8. Katete taastamine ....................................................................................................................... 20 3.8.1. Üldist..................................................................................................................................... 20

3.8.2. Haljastuse taastamine ............................................................................................................ 21

3.8.3. Kruuskatte taastamine ........................................................................................................... 22

3.9. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd .................................................................................... 22 3.10. Teostusjoonised ......................................................................................................................... 23 3.10.1. Üldine ................................................................................................................................... 23

3.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ............................................................................................. 25 4. MATERJALID JA SEADMED ................................................................................................. 26 4.1. Üldist .......................................................................................................................................... 26 4.2. Survetorustikud .......................................................................................................................... 27 4.2.1. Üldine ................................................................................................................................... 27

4.2.2. Torud ja toruliitmikud ........................................................................................................... 27

4.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped ....................................... 28

4.2.4. Nõuded siibritele DN20-DN50 ............................................................................................. 28

4.3. Isevoolsed torustikud ................................................................................................................. 29 4.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud .................................................................................................. 29

4.3.2. Kaevud .................................................................................................................................. 30

4.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained ............................................................................... 31 4.5. Soojustusmaterjalid .................................................................................................................... 31

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 3/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

1. ÜLDOSA

1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiga on koostatud Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis

Pärnu mnt 86 ja 86A kinnistute vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumise projekt.

Asukoha skeem

- Projekti piirkond

Projekteeritav ala hõlmab Märjamaa alevis järgmisi kinnistuid:

Eraomand (1)

• Pärnu mnt 86 50201:001:0964

1.2. Tehnilised andmed

1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik

Ehitise liik: Rajatis

Ehitise nimetus: Veetorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

22221 Külmaveetorustik

Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:

PE De 32 – 45 m

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 4/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

ehitisealune pind – 1,44 m2

pikkus –45 m

Ehitise nimetus: Kanalisatsioonitorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

22231 Kanalisatsioonitorustik

Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:

PVC De 110 – 1 m

PVC De 160 – 42 m

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

ehitisealune pind – 6,82 m2

pikkus – 43 m

1.3. Alusdokumendid

1.3.1. Ehitusuuringud

• Topo-geodeetilised uurimistööd: OÜ KT Geodeesia. Töö nr 49/25 04.07.2025

1.3.2. Normdokumendid

Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:

• Ehitusseadustik (EhS) – Riigi Teataja

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja

• Jäätmeseadus – Riigi Teataja

• Veeseadus (VeeS) – Riigi Teataja

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) – Riigi Teataja

• Elektroonilise side seadus (ESS) – Riigi Teataja

• Maaparandusseadus (MaaParS) – Riigi Teataja

• Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ – Riigi

Teataja

• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ –

Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuminister määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“

– Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ –

Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ – Riigi Teataja

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 5/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

• Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ –

Riigi Teataja

• Kliimaministeerium määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

kaitsevööndi ulatus“ – Riigi Teataja

• Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ – Riigi Teataja

• RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse

pinnasetööd “

• EVS 932 Ehitusprojekt

• EVS 835 Hoone veevärk

• EVS 921 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 847-1 Veevärk. Osa 1: Veehaarded

• EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 846 Hoone kanalisatsioon

• EVS 843 Linnatänavad

• EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

1.4. Täiendavad kriteeriumid

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda

pikiprofiilist.

Töövõtjal tuleb esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.

Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt viivitamatult omal algatusel avastatud

vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget

edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna Töövõtjale õigust lisaraha

küsimiseks.

Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud jne)

õigsuses ja sobivuses. Olemasolevate ühenduste ümberühendamisel projekteeritud

torustike ja kaevudega, tuleb olemasolevate torude kõrgused enne kaevude tellimist

täiendavalt täpsustada kohapeal. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 6/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

1.4.1. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus

• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale

arvestades maapinnast.

• Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus

ilma soojustuseta 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks

maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m

kaablite peale.

• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab

olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab

olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.

• Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks on

0,3 m.

• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva

kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m.

Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad

teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel

projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist.

2. PROJEKTLAHENDUS

2.1. Olemasolev veevarustus

Märjamaa alevis Pärnu maanteel on olemasolev ühisveetorustik. Pärnu mnt 86 kinnistul on

olemasolev liitumistorustik tänavatorustikust kuni hooneni. Pärnu mnt 86a kinnistul

veetorustik puudub.

2.2. Veetorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud veetorustiku liitumine Pärnu mnt 86a kinnistule läbi

Pärnu mnt 86 kinnistu.

Pärnu mnt 86 kinnistu tänava poolsele piirile on projekteeritud kaks maakraani (Pärnu mnt

86 ja Pärnu mnt 86a jaoks). Maakraanid paigaldada kinnistu piiri äärde tänavamaale.

Tänavamaal on toimuvad tööd Transpordiameti servituudi alas. Tänavamaal asuva

maakraan likvideerida, peale ehitustöid, likvideerida. Peale maakraane on ettenähtud

veetorustikele paigaldada veemõõdukaev D1400/700 koos kahe eraldi veemõõtjaga. Pärnu

mnt 86 kinnistu veetoru ühendatakse olemasoleva veetoruga peale veemõõdukaevu. Pärnu

mnt 86a kinnistu veetoru on projekteeritud kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse seal

otsakorgiga.

Projekteeritud on PE PN10 De32 torustik.

Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kape peab

olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 7/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

poltkinnitusega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud

korrodeerumist takistava värvkattega.

Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru

paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset

soojustuskoorikut.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud

projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Väikeste torude korral võib põlve

paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63

toru puhul 40xDe ja üle De 63 toru puhul 50xDe.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või

Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb

sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass

ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.

Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud maakraanid

spindlipikenduse ja kapega, surveklass PN10.

Lahtiselt rajatavast veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada min 100 mm laiune

sinine märkelint kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele tuleb

vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud

signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele

(tootjapoolne kinnitus) või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Juhtme otsad tuua välja

maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi

kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.

Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel VK-4-01. Veetorustiku sõlmede

skeemid on esitatud joonistel VK-7-01 ja VK-7-02.

2.3. Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Märjamaa alevis Pärnu maanteel on olemasolev ühiskanalisatsioonitorustik. Tänavamaalt

kuni kinnistu piirini on toodud perspektiivne liitumispunkt kinnistu tarbeks. Pärnu mnt 86

kinnistu ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga ja kasutab reovee kanaliseerimiseks septikut.

2.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud kinnistu piiril asuvast reoveekanalisatsiooni

liitumispunktist ühine liitumine Pärnu mnt 86 ja 86a kinnistute tarbeks. Olemasolev Pärnu

mnt 86 kinnistul asuv septik likvideeritakse. Pärnu mnt 86a kinnistupiirile paigaldada

De200/160 kontrolltoru ja otsakork.

Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torudest. Torude minimaalne

rõngasjäikus on SN8.

Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate majaühendustorustike täpne asukoht,

sügavus ja läbimõõt ei ole teada. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 8/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada enne ehitustööde algust, samuti kontrollida

eesvoolu kaevudes alles jäävate torude kõrgused ning vajadusel teha Töövõtja kulul

korrektuurid projektis.

Projekteeritud on malmluugiga De400/315 teleskoopsed plastkaevud.

Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub

teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel

peab olema kaane peal märge “KANAL”.

Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on üldjuhul 1,2 m toru

peale.

Ehitatava torustiku kohale 30 cm kõrgusele paigaldada min 100 mm laiune pruun

hoiatuslint tekstiga „KANAL“.

Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel VK-4-01.

2.5. Veemõõdukaev

Projektiga on ettenähtud rajada veemõõdukaev.

Veemõõdukaevud valmistatakse PEHD-st minimaalse rõngasjäikusega SN4, läbimõõduga

1400 mm. Teeninduspüstik peab olema soojustatud ja minimaalse läbimõõduga De 700

mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus.

Luuk peab olema plastist, kandevõimega 40 t.

Veemõõdukaevu läbivale torule tuleb paigaldada veearvesti. Puhta vee veemõõdukaevu

läbivale torule tuleb paigaldada ka proovivõtukraan, rõhuandur ning tagasilöögiklapp.

Veemõõdukaevud varustada libisemiskindla redeliga. Kaev peab olema topelt põhjaga ning

varustatud süvendiga vee eemaldamiseks.

Veemõõdukaevu asukoht on esitatud joonisel VK-4-01. Veemõõdukaevude skeemid on

esitatud joonistel VK-7-02.

3. EHITUSTÖÖD

3.1. Üldised juhised ja nõuded

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel

tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud

organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist

fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 9/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö

osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde

teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega..

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele,

seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• EVS-EN 1610 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine“

• RIL 77 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“

• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse

pinnasetööd “

• Torutootjate paigaldusjuhised

• Tootjate paigaldusjuhised

• Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded – Riigi Teataja

3.2. Ehitusobjekti geodeetilised tööd

Ehitusobjektil võib geodeetilisi mahamärkimistöid teostada vastavat litsentsi ja

registreeringut omavad isikud või ettevõtted.

Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline

teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud

kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.

Mõõtmistel tuleb kasutada sertifitseeritud ja korraliselt kontrollitud mõõteriistu, mille

õigusust võib kontrollida Omanikujärelevalve. Kui kasutatakse suunamärgina või masina

juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks

võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja

kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust

kõrval olevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte,

mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi

klassile vastav täpsusnõue.

Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra

kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab

paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist

peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve

poolt nõutud kohad.

Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,

püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja

ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 10/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et

nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö

vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas

märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule

uuesti.

Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid

tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja

sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja

vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle

kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja

kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus

maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m.

Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse

kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb

Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.

Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja

Töövõtja poolt. Akti koopia tuleb esitata Omanikujärelevalvele. Enne ehitustööde

alustamist tuleb trassikoridor koos Omanikujärelevalvega üle vaadata.

Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende

kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.

3.3. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

3.3.1. Üldist

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonisel, on mõeldud üldise informatsiooniks

Töövõtjale. Tellija ja projekteerija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonisele

kantud või esitatud nende täpses kohas. Töövõtja peab kasutama sobivaid

ettevaatusabinõusid, et ei kahjustaks olemasolevaid torustikke, kaableid jt maa-aluseid ja

maapealseid rajatisi. Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude

toestamisega ja ümberpaigutamise vajadusega. Tehnovõrkude ümberpaigutamine võib

toimuda ainult trassivaldajaga kooskõlastatult.

Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde

tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist.

Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise

perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele

tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.

Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde

teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika nt. vibratsiooni vms kahjustava mõju

vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või

rajatise valdajat kui ka Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 11/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,

samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud

tuleb kanda Töövõtjal.

Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on

aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud

kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja

kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel

taastada ei ole võimalik, tuleb asendada.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka

valdajatele teada (nt. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,

survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata

erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse

asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on

projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb

arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite

asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.

Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb

nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega,

mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks

vajaminevate detailide erinevusest.

Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber

paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest

tulenevate kulutustega.

Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud,

truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb

olemasolevad torustikud asendada uutega.

Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest

tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb

kaevetööd teostada käsitsi.

Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde

alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.

Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.

Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all

üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel

kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).

Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita Majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid, muudetud 06.02.2022 – Riigi Teataja

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 12/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

3.3.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine

Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele

isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud

võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus

põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada

sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega

seonduvad kulud.

Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara.

Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul

varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik

sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle

läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad

olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.

Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid

rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma

kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega

kõrvaldada.

Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib

tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud

asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast

kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud

objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud

objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku

omavalitsusega, objekti omaniku ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma

ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile

rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks

kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja

Tellijat.

Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad

tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud.

3.4. Katete eemaldamine

3.4.1. Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis

näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.

Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,

veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 13/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva

vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,

kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või

ehitusmaterjalidega.

Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav

ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase

eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.

3.4.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine

Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik

kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule

ladustusalale.

3.5. Kaeve- ja mullatööd

Kaevetööd on lubatud kohaliku omavalitsuselt saadud kaeveloa taotlusega ja kaevetöödel

tuleb jälgiga kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast.

Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb

kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja

murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku

kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud

kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud

kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.

Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,

kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud

projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud

juhised tööde edasiseks jätkamiseks.

Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee

jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike

kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.

Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või

kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus

kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks

sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.

Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-

või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja

loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse,

haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 14/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud

kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste

puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui

see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi,

kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede

ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite

kasutamist.

Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja

kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III

kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)

toestada vastavalt kohalikele tingimustele.

Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale

seada ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite

jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks

nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse

konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt

tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja

minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud

kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru

läbimõõdust.

Ilma toestuseta kaevikute lubatav nõlvakalle eri niiskusega pinnastes:

Süvendi sügavus m

kuni 1,5 kuni 3 kuni 5

Nõlva-

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Loomuliku

niiskusega

puistepinnas

4:1 76 1:1 45 1:1,25 38

Niiske liiv- ja

kruuspinnas 2:1 63 1:1 45 1:1 45

Saviliiv 4:1 76 1:0,67 56 1:0,85 50

Liivsavi 1:0 90 4:1 76 2:1 63

Savi 1:0 90 2:1 63 2:1 63

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 15/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui

kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad

tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab

geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik

maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise

erinevates kohtades.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks

välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel

rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi

kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.

Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta

vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.

Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike

vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.

Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,

väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni

rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb

omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste

remonttööde eest kannab Töövõtja.

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise

informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele

kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid

ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või

maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate

tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases,

kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.

Ehituskaeviku lahti hoidmise aeg peab olema võimalikult lühike. Kui

Omanikujärelevalvega pole kokku lepitud teisiti, siis tuleb ehituskaevik kaevata vahetult

enne torustiku paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes kuni 6 m

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 16/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta võimalike

kahjustuste eest.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast

tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud

materjal on ladustatud killustik- või kruusakattega alale, siis tuleb tee peale materjali

eemaldamist puhastada.

3.6. Torustike paigaldamine

Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja

RIL77-2013 nõuetele ning käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-6-02.

Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust

projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja

puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale

tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde

keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate

töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele

kinnitamiseks.

Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit

juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse

tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne

keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse

torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja

kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud

saastumise eest kuni torud on paigaldatud.

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:

Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine

projekteeritud langust (‰)

Lubatud kõrvalekaldumine

kõrgusest (mm)

>5 1,5 50

3-5 1,0 30

<3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300

kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate

lohkude esinemine ei ole lubatud.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 17/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

• Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

• Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, veekoguga või

üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise

meetodil.

Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja

meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud

nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste

pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle

käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele

heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.

Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.

Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud

paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei

oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset

võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema

vähemalt 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel

tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab

muuta survetorustiku kõrguseid.

Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või

klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada

tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja

äärikadapterite nõuetele.

Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist

jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm

ulatuses.

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

• Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale

tasapinnale;

• Kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm

madalamale teepinnast;

• Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape,

kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;

• Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm

kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud

pinnavee sissevool kaevudesse;

• Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;

• Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;

• Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru

ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 18/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga

läbiviigumuhvi.

Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei

ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana

lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma

soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude

üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede

digitaalne pildistamine.

3.7. Tagasitäide

Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja

kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja

juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri

määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).

Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et

määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui

nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne,

kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole

ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava

tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav

tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid

tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.

Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi

Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid

Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase

kohta.

Kaevikute tasanduskihi/algtäite tegemiseks kasutatakse liiva, kruusa või

peenefraktsioonilisest killustikku.

Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust

aluskihile.

Kui torustiku paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, saviliiv,

turvas jt) või suure põhjavee peale vooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla

valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Aluskonstruktsioon

tuleb kooskõlastata Omanikujärelevalvega. Killustikalus (max fr 16…32 mm) tuleb

ümbritseda geotekstiiliga (kaal 150-200 g/m2, tõmbetugevus 10-15 kN/m).

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 19/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni

valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni

rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

Aluskihi/tasanduskihi ja täitematerjali loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon

sõltub paigaldatava toru välisest läbimõõdust. Kui toru läbimõõt on De200-De600, siis

dmax=0,1De, kui De on suurem kui 600, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru

läbimõõt on alla De200, siis suurim lubatud fraktsioon on 20 mm. Materjal peab olema

homogeenne, puhas, ühtlane ja osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem

kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi

(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav

ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.

Peenfraktsioonist killustikku võib kasutada De110mm ja suuremate torude korral, mille

fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast

geotekstiiliga.

Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti

teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi

liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise

alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab

Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt

heakskiidetud.

Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Tagasitäite

algtäide asetatakse toru ümber ja peale (min 300 mm toru ülaservast kõrgemale). Toru ja

kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub

ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi

kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt

98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu

liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema

vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Omanikujärelevalve poolt määratud

kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Algtäite materjal peab olema sama

tasanduskihi/aluskihi materjaliga.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani (lõpptäide) asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena

ja tihendatakse. Torude puhul, mille väline läbimõõt on 2 00 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on

see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200

mm.

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas tagasi täita liivaga (materjal sama, mis tasanduskihis

ja algtäite tegemisel), väljaspool liikluspiirkonda võib materjalina kasutada kohapeal

väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui väljakaevatav

pinnas on hästi tihendatav ja sobilik liikluspiirkonnas lõpptäitena, siis võib kasutada seda,

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 20/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

muidu kasutada juurde veetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast 1 m paksuses

lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas

ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal

peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei tekiks tühimikke.

Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb

viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud

pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta

jätkata edasiste töödega.

Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.

Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste

materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või

muudavad täite ebastabiilseks.

Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla

näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale

või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada

tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide

rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et

säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida

kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima

tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast

on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on

minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele

tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja

lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.

Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud

pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral

pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide

nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või

sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest

informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise

kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku

uuesti vastavalt nõutud standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Omanikujärelevalve

poolt antud juhistele.

3.8. Katete taastamine

3.8.1. Üldist

Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav

ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav

järelevalve insener.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 21/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted

(muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,

taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde

lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas

seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või

nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad

taastama.

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte

rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.

Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud

teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu

paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja

vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.

Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.

3.8.2. Haljastuse taastamine

Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis

ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks

teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.

Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb

maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on

kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.

Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada

haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab

kasvupinnase minimaalse kihipaksuse 0,10 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid

võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva

maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.

Haljasalal asuvad kaevuluugi tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.

Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada

haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse.

Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda

taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.

Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata Omanikujärelevalve ja/või

kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 22/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini.

Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks

kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine

kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab

Töövõtja.

Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega

pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane

murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi

omadusi ega nende väljanägemist.

Viia läbi hekkide ja lillepeenarte taastamine

3.8.3. Kruuskatte taastamine

Kruusatee kattekiht on segu nr.6 („Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10; Majandus- ja

taristuministri määrus nr 101, vastuvõetud 03.08.2015, jõustus 10.08.2015),

elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-

tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema ≥120 MPa.

Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt

esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane

profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastava kruuskattega tee ülemine kiht

tuleb teha vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm.

Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega

ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%.

Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d.

Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või

killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.

Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema

140 MPa.

3.9. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd

Tööde käigus tekkivad jäätmed, sh. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema

Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja

ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike

jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud

kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja

legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav

kontrollimiseks.

Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil

kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 23/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,

põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud

rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult

kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve

spetsialist).

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada

Omanikujärelevalve ja asjasse puutuvate maaomanikke rahuldaval kujul.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed,

kõnniteed ja muud alad hoida puhtana

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete kukkumist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt

täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida

ladestuspaika.

Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama

hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik

ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu

pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind

tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab

toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb

leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja

ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada

kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning

kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab

Töövõtja.

3.10. Teostusjoonised

3.10.1. Üldine

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale

väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR

registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.

Vee-, kanalisatsioonisüsteemide teostusjooniste vormistamisel lähtuda eelkõige EVV

nõuetest (versioon nr 1.1, 04.07.2018). Teiste kommunikatsioonide teostusjooniste

koostamisel arvestada süsteemide haldaja ja Majandus- ja taristuministri 14.04.2016

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 24/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ nõudeid“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada

Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega

teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu

ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses

kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda

teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja

täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal

kehtivatele nõuetele.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.

Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule

või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid

koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude

pikkused läbimõõtude kaupa.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete

kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab

mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega

otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.

Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb

teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus

määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama

vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga

mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide

tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi

(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära

näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud

ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune

situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).

Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed

katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 25/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Kõikidest kaetud töödest, sh vee- ja survekanalisatsioonitorustike sõlmedest/kaevudest

tuleb ehituse käigus teha fotod, kus on näidatud sõlme/kaevu number või tähis, mis on

vastavuses projektis esitatuga.

3.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Töövõtja peab arvestama piirangutega ja leevendusmeetmetega, mis tulenevad Eesti

Vabariigi kohustustest täita EL direktiivide nõudeid.

Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna

suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.

Töövõtja on vastutav tööde läbiviimise ala korrashoiu eest.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning

vältima keskkonna reostamist. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele.

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb

utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või

Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda ja käidelda eraldi.

Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,

kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ja loomade ning lindude elutegevust. Säilitatavad

puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,

et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Juhul kui Töövõtja

soovib kolmandatel kinnistutel materjale ladustada, sõidukeid üle juhtida või kasutada

kinnistut ükskõik millisel muul viisil, mis võib kinnistu heakorda kahjustada, peab

Töövõtja kinnistu kasutamise ning taastamistööd vastava kinnistu omanikuga kirjalikult

kooskõlastama.

Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist

ilma varu juurdepääsu tagamata.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate

masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt. õlid, kütus jms)

vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete

objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse

ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 26/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10

meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on

keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja

transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama

meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit

telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.

4. MATERJALID JA SEADMED

4.1. Üldist

Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate

materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,

paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja

toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid

CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete

kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele.

Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi-

ja hooldusesindus.

Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.

Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.

Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema

uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt

tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel

või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele

mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt

markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma

paigale kuni torustike paigaldamiseni.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul

nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine

annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 27/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

4.2. Survetorustikud

4.2.1. Üldine

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)

peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel

kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima

reoveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad

olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab

Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.

Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning

pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi

nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide

ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

4.2.2. Torud ja toruliitmikud

Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama

minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku

üldine surveklass).

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid,

mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8

(8 kN/m2).

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhv või põkk-

keevisühendusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama

standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-

keevitustega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava

toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid

jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on

keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud

poldid, seibid jne).

PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega

ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 28/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile

DIN30677.

Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest

detaile.

Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või

terastoruga kasutada vastvavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku.

Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga

tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt.

4.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama

standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud

ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)

Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse

tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile

DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.

Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja

väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250

μm vastavalt standardile DIN30677.

Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse

tihenduspinnaga).

Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema

kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja

maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13).

Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.

Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised.

Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa

peab olema veekindel.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400

(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis

toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud

korrodeerumist takistava värvkattega.

Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.

4.2.4. Nõuded siibritele DN20-DN50

Maakraanid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 29/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

• Surveklass PN10;

• Vastama standarditele EN 1171, EN 1074-1 ja -2;

• Spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);

• Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;

• Korpuse ja kate materjal: temperamalm GGG50;

• Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere vastavalt

standardile DIN 103;

• Kiilu sees oleva juhtmutri materjal: tsingikaokindel messing CW602N või

CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;

• Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:

o ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;

o NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba

spindli ja temperamalmist korpuse vahel;

o EPDM kummist mansett ehk survetihend;

• Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt standardile DIN

3476-2;

• Muhvi tõmbekindel tihendisüsteem PE torudele:

o tõmbekindel rõngas atsetaalplastikust;

o survetihend EPDM kummist mansett-tüüpi profiiliga, O-ring tihendi

kasutamine ei ole lubatud;

o Muhvidega maakraane võib paigaldada kuni 1. juulini 2025;

• Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:

o tootja nimi või logo;

o toote number;

o nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);

o surveklass (PN);

o korpuse materjal;

• Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevabast terasest (A2) ja

kaetud sulavaha või veekindla korgiga.

Plastkorpusega siibrite kasutamine ei ole lubatud!

4.3. Isevoolsed torustikud

4.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud

Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab

vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema

vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn

vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine

on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 30/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad

vastama standardile SS367612.

Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid

muhve.

Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.

4.3.2. Kaevud

Reoveekanalisatsioonikaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE või PP kaevud, mis

vastavad standardi EVS-EN 13598-2 nõuetele.

Paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad.

Ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaselaselt paigaldatud. Kõik

ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase

ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid jälgides nii, et oleks tagatud ühenduste

püsivus ja veetihedus kogu kasutusaja vältel.

Kasutada on lubatud nn moodul/LEGO/PRO kaevusid, kuid sel juhul peavad olema kaevu

(hargmik)põhi ja torutoru kokku keevitatud. Elementidest monteeritavate (ehk moodul-)

kontrollkaevude kasutamisel arvestada konkreetse piirkonna geoloogilisi tingimusi ja

pinnasevee taset. Kõrge pinnasevee tasemega piirkonnas ei ole moodulkaevude kasutamine

lubatud. Moodulkaevu tõusutoru peab olema kahekihilise seinaga. Moodulkaevu

ühendused on lubatud teostada ainult kaevu põhja.

Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on

90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni

raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab

olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu,

peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud

külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Sademevee kaevupõhjad võivad olla siledapõhjalised.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat

koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja

2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema

kantud teleskoobile).

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada

vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema

asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 31/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400

kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub

teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga

kaevuluuke.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada

vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema

asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu

täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema

samast materjalist.

4.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud

roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema

minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.

Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema

valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad

vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,

tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.

Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või

värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad

bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema

sobilikud kasutatavatele torudele.

4.5. Soojustusmaterjalid

Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid,

siis tuleb torustik soojustada.

Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale

lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealt ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis

paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealt, tuleb soojustada.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse

paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla

0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2. Haljasalal

Märjamaa alev, Pärnu mnr 86 ja 86a liitumistorustikud

Töö nr 2025-1

Tööprojekt

Koostas: Sirle Punka 32/32

Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10.2025 20251_TP_VK-3-01_Seletuskiri

paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 200 kN/m2. Projekteeritud torustike

soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele:

EN826, EN1606, EN16535, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt

torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.

Vastutav spetsialist vee- ja kanalisatsioonitorustikud: Sirle Punka

/allkirjastatud digitaalselt/

50201:001:0964

Pärnu mnt 86

50201:001:0963

Pärnu mnt 86a

50501:009:0130

Põllu tn 2

50501:009:0003

Pärnu mnt 84

a

i

a

m

a

a

A

.

K

r

.

K

1

K

1

→

D

e

1

6

0

L

=

1

9

,

0

i

=

0

,

0

1

0

1

2

3

K

1

K

1

→

D

e

1

6

0

L

=

1

9

,

0

i

=

0

,

0

1

0

1

2

1

2

2

1

V

1

V

1

D

e

3

2

L

=

2

0

,

0

D

e

3

2

L

=

3

,

1

V

1

V

1

D

e

3

2

L

=

1

6

,

1

KLP-1

Ø200

37,90

(37,90)

1) 35,82

2) 35,82

2,08

37,20

36,25

V-3

37,10

(37,10)

35,30

V-4

36,90

(36,90)

35,45

V-5

37,35

(37,35)

35,55

V-6

37,85

(37,85)

36,05

Kok-1

Ø0

37,85

(37,85)

1) 35,83

2,02

OKK-1

Ø0

37,05

(37,05)

1) 35,40

2) 35,40

1,65

5

0

5

0

1

:

0

0

9

:

0

0

0

4

2

0

1

7

0

M

ä

r

j

a

m

a

a

-

K

o

n

u

v

e

r

e

t

e

e

KK-1

Ø400

37,25

(37,25)

1) 35,60

2) 36,24

3) 35,60

1,65

KK-2

Ø400

37,35

(37,35)

1) 35,63

2) 35,63

1,72

VK-1

Veemõõdukaev

37,10

(37,10)

35,15

V-2

37,10

(37,10)

35,30

PP PRO400/160 kaevu kasutamisel

Pärnu mnt 86 ühendus teha

läbiviigumuhviga De110!

Olemasolev maakraan

likvideerida või tõsta ümber

piirile!

MK3-11 (olol) likv

37,06

(37,06)

35,26

V-1

37,10

(37,10)

35,30

VMK-2

37,10

(37,10)

35,30

VMK-1

37,10

(37,10)

35,30

I S

O f u l l b l e e d A

3 ( 2 9 7 . 0 0 x 4 2 0 . 0 0 M

M )

Staadium

Joonis

Tööprojekt

20251_TP_Parnu-86-86a

Fail

Töö nr. Projekt

Kuupäev

Joonis

MõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Kõrgused EH2000 süsteemis

Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud

digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

VK-4-01

1:250

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ KT Geodeesia, Töö nr 49/25 04.07.2025

Sirle Punka

Sirle Punka

Märjamaa alev, Pärnu mnt 86 ja 86A

liitumistorustikud.

2025-1

Torustike asendiplaan

Pärnu mnt 86, 86a

Märjamaa alev,

Rapla maakond

03.10.2025

50201:001:0964

Pärnu mnt 86

50201:001:0963

Pärnu mnt 86a

50501:009:0130

Põllu tn 2

50501:009:0003

Pärnu mnt 84

a

i

a

m

a

a

A

.

K

r

.

K

1

K

1

K

1

K

1

V

1

V

1

V

1

V

1

5

0

5

0

1

:

0

0

9

:

0

0

0

4

2

0

1

7

0

M

ä

r

j

a

m

a

a

-

K

o

n

u

v

e

r

e

t

e

e

PP PRO400/160 kaevu kasutamisel

Pärnu mnt 86 ühendus teha

läbiviigumuhviga De110!

Olemasolev maakraan

likvideerida või tõsta ümber

piirile!

I S

O f u l l b l e e d A

3 ( 2 9 7 . 0 0 x 4 2 0 . 0 0 M

M )

Staadium

Joonis

Tööprojekt

20251_TP_Parnu-86-86a

Fail

Töö nr. Projekt

Kuupäev

Joonis

MõõtProjekteerija

Aadress

Vastutav spetsialist

Kõrgused EH2000 süsteemis

Koordinaadid L-EST97 süsteemis

MÄRKUSED:

/allkirjastatud

digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

VK-4-02

1:250

Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: OÜ KT Geodeesia, Töö nr 49/25 04.07.2025

Sirle Punka

Sirle Punka

Märjamaa alev, Pärnu mnt 86 ja 86A

liitumistorustikud.

2025-1

Katete taastamise asendiplaan

Pärnu mnt 86, 86a

Märjamaa alev,

Rapla maakond

03.10.2025

Kanalisatsiooni kaev 400

Kanalisatsiooni kontrollkolmik 200

Sõlm

Maakraan/liitumispunkt

Veemõõdukaev

K K

Olemasolev reoveekanalisatsioon K

K1

Proj isevoolne kanal K1

V V

Olemasolev veetoru V

V1

Proj veetoru V1

Kinnistu piir

Olemasolev sidekanalisatsioon

Haljasalade murukatte taastamine

Kruuskatte taastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected]

Tehnika tn 11

78304, Rapla maakond, Märjamaa

vald, Märjamaa alev

Teie 25.03.2026

Meie 25.03.2026 nr 7.1-2/26/5067-2

Pärnu mnt 86 ja 86a kinnistute veevarustuse

välisvõrkude ehitusteatise kooskõlastamata

jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Märjamaa valla Märjamaa

alevi Pärnu mnt 86 (katastritunnus 50201:001:0964) ja Pärnu mnt 86a (katastritunnus

50201:001:0963) kinnistute veevarustuse välisvõrkude (edaspidi tehnovõrk) ehitusteatise nr

2611201/05683 (menetlus nr 539653).

 külmaveetorustiku ehitus (EHR kood 221504102)

Tehnovõrk on kavandatud ühendada riigitee nr 20170 Märjamaa-Konuvere tee km 1,74 teemaal

paikneva olemasoleva ühisveevärgiga.

Ehitusteatise aluseks on projekt „Märjamaa alev, Pärnu mnt 86 ja 86A liitumistorustikud“ (Sirle

Punka, töö nr 2025-1).

Ehitusteatise aluseks oleva projektiga on kavandatud samadele aadressidele ka

kanalisatsioonitorustike rajamine. Kanalisatsioonitorustike rajamist menetletakse ehitusteatisega

2611201/05865 (menetlus nr 539982).

Transpordiametilt ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust ega nõudeid

tehnovõrgu projekti koostamiseks.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99

lg 3 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusteatise kooskõlastamata ning esitame alltoodult oma selgitused ja põhjendused:

1. Riigitee nr 20170 Märjamaa-Konuvere tee teelõik km 0,082– 2,465 on taastusremondi

objekt eeldatavasti lähiaastatel. Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud „Riigitee nr 20170

Märjamaa-Konuvere tee km 0,08– 2,47 lõigu remondi ehitusprojekt“ (töö nr T04321)

(edaspidi Teeprojekt) põhiprojekti staadiumis.

Palun arvestada Teeprojekti lahendusega ning kajastad seda tehnovõrgu projektis.

2. Riigitee maaüksusele märkida torustike ühendamiseks rajatava avatud kaeviku

põhjakontuur. Asendiplaanile märkida avatud kaeviku kaugus sõidutee katte servast.

3. Katete taastamise lahendus riigitee maaüksusel tuleb koostada vastavat pädevust omava

spetsilalist poolt ning kinnitada digiallkirjaga. Katete taastamise asendiplaaniga edastada

2 (2)

ka teemaa taastamise lõike joonised piki ja risti kaevikut arvestades varisemisnurgaga 1:1.

4. Asendiplaanile lisada projekteeritud rajatiste tingmärkide selgitus.

5. Seletuskirjas märkida likvideeritava maakraani tähis.

6. Märgite, et tänavamaal on toimuvad tööd Transpordiameti servituudi alas. Edastada

olemasolevate torustike teemaal paiknemise õiguslikku alust tõendav dokument. Riigi

Kinnisvararegistrist ei leidnud vastavat dokumenti.

7. Kuna projektlahendusega lisandub teemaale täiendav veetoru ja maakraan, siis tuleb

nende rajamiseks sõlmida isiklik kasutusõiguse leping. Tulenevalt Transpordiameti

juhendi Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel punktist 3.9 palun

lisada projektile tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan.

Isikliku kasutusõiguse plaan vormistada vastavalt Riigivara kasutamiseks andmise

juhendile ja Isikliku kasutusõiguse seadmise plaani näidislahendusele.

8. Ehitisregistris kajastub vaid kinnistusisene veetorustik ning puudub teemaale kavandatud

tehnovõrk. Märkida ka teemaale jääva ehitise ruumikuju.

9. Edastada asendiplaani joonis .dwg formaadis.

Ehitusteatise efektiivsemaks menetlemiseks soovitame saada korrigeeritud tehnovõrgu

lahendusele Transpordiameti kooskõlastus esmalt EHRi väliselt. Selleks saata korrigeeritud

projektlahendus e-kirjaga aadressile [email protected] ning ühtlasi märkida, et

varasemalt on tehnovõrkude lahenduse läbivaatamisega tegelenud Annika Matson – siis

suunatakse projektlahendus kooskõlastamiseks juba projektile märkused edastanud tehnovõrkude

üksuse peaspetsialistile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Matson

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Asendiplaan (VKV)

Asendiplaan (TL)

Seletuskiri

Annika Matson

54620384, [email protected]