Vastus Riigikogu liikme Urmas Reinsalu kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 490)

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 12.03.2026 nr 7-1.2/26-00545-2

Riigikogu Kantselei

Meie: 25.03.2026 nr 7-1/26/2-2

Vastus Riigikogu liikme Urmas Reinsalu kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 490) Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 147 ning Teie küsimustest selgitame järgmist.

1. Kaitseministeeriumis toimub igal aastal nelja-aastane detailne planeerimisprotsess, mille käigus vaadatakse üle kõik kavandatavad hanked ja vajadused. Selle protsessi tulemusel valmib nelja- aastane Kaitseministeeriumi arengukava, mida tutvustatakse muu hulgas ka Riigikogule. Tulenevalt sellest, et protsess alles käib on käesoleval hetkel veel vara anda lõplikku hinnangut, millised täpsed muudatused võrreldes hetkel kehtiva arengukavaga kujunevad. Saame kinnitada, et kaitsekulude kavandamisel ei jäeta planeeritud tegevusi tegemata, vaid vajadusel kohandatakse nende ajastust. Näitena võib välja tuua keskmaa õhutõrjesüsteemi IRIS-T Eestisse jõudmise, kus Eesti, Ukraina ja Saksamaa ühisel mõistmisel oli Eesti nõus oma keskmaa õhutõrje saabumise alguse nihutama 2025. aasta lõpust 2026. aasta esimesse poolaastasse, sest Ukraina vajas kriitilist õhutõrjevõimekust ning Eestis paikneb samal ajal Itaalia õhutõrjesüsteem SAMP-T. Samuti nihkus tarnija palvel näiteks Caesar liikursuurtükkide laekumine 2024. aasta detsembrist 2025. aasta jaanuarisse. Võib eeldada, et selliseid nihkumisi esineb ka tulevikus, mistõttu eelarve kasutamise paindlikkus on kaitsevaldkonnas vägagi vajalik. Rahalisi kohustusi võetakse eelseisvateks eelarveaastateks endiselt kooskõlas Riigieelarve seaduses sätestatud tingimuste ja lubatud mahuga.

2. Tegemist ei ole kaitseministri isikliku või eraldiseisva ettepanekuga, vaid Vabariigi Valitsuse

otsuste alusel kujundatud eelarve- ja kaitseplaneerimisega. Valitsus otsustas 18. märtsil 2025. aastal tõsta Eesti kaitsekulud alates 2026. aastast vähemalt 5%-ni SKP-st ning sellest poliitilisest otsusest lähtub ka kogu edasine Kaitseministeeriumi planeerimine. Sellises raamistikus on ministeeriumi ülesanne tagada, et kavandatud võimearendused viiakse ellu realistlikult, seaduslikult ja eelarveliselt vastutustundlikult.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur kaitseminister