| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-10/26/7 |
| Registreeritud | 25.03.2026 |
| Sünkroonitud | 26.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile (perioodi 2021-
2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekiri)
Austatud härra Kasemets
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ning
kaasnevad materjalid.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021-2027
rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme
ülebroneeringu ettepanekut ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus
ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
Meie 24.03.2026 nr 1.1-10.1/861-2
2
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri”
4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (9. jaanuaril 2025 kinnitatud VV
korralduse nr 15 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri”
võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga
5. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 EL ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel)
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium
Kaisa Tähe
5307 0942
EELNÕU
10.03.2026
KORRALDUS
2026 nr
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:
1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete
nimekiri“.
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets Riigisekretär
1
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja
andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on
koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete
nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste
hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme
elluviimise eest vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 9. jaanuaril 2025. a Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 15 kinnitatud nimekirja asemel. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa
Komisjonile 28. märtsil 2025. a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti
18. septembril 2025. a vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis
lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku
tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist,
kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Arvestades uusi paindlikkusi ja
Eesti julgeolekuvajadusi, esitas Eesti vaheülevaate täienduse ja rakenduskava neljanda
muudatuse Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks 18.12.2025, suunates osa vahendeid
uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse.
Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad
seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“.
Uus meetmete nimekiri sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr
3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi
ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite
talituse nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse
kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuaril 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja
eelarvemuudatusi neljal põhjusel:
2
3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kolmandast muutmisest
tulenevad muudatusettepanekud: 28. märtsil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega
kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende
rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 neljandast muutmisest
tulenevad muudatusettepanekud: 5. juunil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega
kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende
rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.3 Rakenduskava ülebroneeringuga seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel
kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide
maandamiseks ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava
eelarves vahendeid. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering
ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.
Ülebroneeringu otsused on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja
ühekordsete otsustena meetmete nimekirja muutmise protsessis. Käesoleval 2021-
2027 perioodil kinnitas Vabariigi Valitsus 9. jaanuaril 2025. a korraldusega nr 15
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete
nimekirja kinnitamine“ ülebroneeringu Õiglase Ülemineku Fondi
ettevõtlustoetustele summas 15 miljonit eurot. Seletuskirja punktis 3.2.28 on
esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise
toetamise meetmes summas 15 610 000 eurot. Korterelamute rekonstrueerimise
toetuse nõudlus on märkimisväärselt kõrgem ja ületab oluliselt meetme eelarvelisi
võimalusi. Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500
toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarveta.
Ülebroneeringuga rahastatakse juba läbiviidud taotlusvoorude ootel otsuseid ja
rahastusotsuste kallinemisi. Ülebroneeringud kaetakse rakendamise käigus
tekkivatest jääkidest.
3.1.4 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.
3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata
seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on
heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:
3.2.1 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.1.1, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve
vähendamine 14 772 323 euro võrra ja tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori
investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Lisaks suunatakse vahendeid ümber uude meetmesse
21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele”. Seoses eelarve vähenemisega väheneb
tulemusnäitaja RCR02 sihttase 68 286 475-lt 56 516 444-le.
3.2.2 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti” meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Majanduse ja
ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste
kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades” EL toetuse eelarve
vähendamine 14 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu osa 1 885 742 euroni.
10 000 000 eurot EL osa ja 4 285 714 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunati
meetmesse 21.1.1.4 Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine tulevaste
teaming-projektide rahastamiseks. Meetmete nimekirjas suureneb ümbertõstest
meetme 21.1.1.4 EL toetuse eelarve 51 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu
osa 18 999 750 euroni.
3
3.2.3 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, EL toetuse eelarvet
vähendatakse 127 188 571 euroni ja omafinantseeringut 26 755 444 euroni.
Vähendamine tuleneb sektoritevaheliseks mobiilsuseks antava toetuse EL osa
vähenemisest 4 900 000 euro võrra ja sellega kaasneva omafinantseeringu
vähenemisest 2 100 000 euro võrra. Eelarve vähendamise tulemusena madaldatakse
väljundnäitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides osalejate arv“ 2029.aasta sihttaset 950-
lt 800-le.
Lisaks kustutatakse sekkumine Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate
tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE
fookusvaldkondades. Sellele kavandatud EL-toetuse eelarvest suunatakse
10 000 000 eurot 05.06.2025 VV kabineti otsuse alusel uue lisandunud erieesmärgi
Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale
kahesuguse kasutusega võimed tegevuste elluviimiseks meetmest 21.1.6.2.
3.2.4 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.1.3, mille rakendusasutus on RK, väljundnäitaja ja
tulemusnäitaja sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb
„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning
kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“
meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise
„Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad
avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise
eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. Väljundnäitaja PSO01 „Toetust saanud
innovatiivsed projektid“ väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 „Uued,
kasutusele võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks“
väheneb 22-lt 14-le. Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis
väheneb näitaja sihttase. Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi
projekte, mille tehnilise valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida
meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist
aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti kogukuluks pärast kolme aastat
(inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000 eurot, millele lisanduvad
arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud.
3.2.5 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ uue meetme 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele” lisamine, mille
rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus on RTK. Uuele meetmele lisatakse
väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise
suurusega ja suured ettevõtjad)” ja RCO03 „Rahastamisvahenditest toetatavad
ettevõtjad“ 2029. a sihttasemega 12 ettevõtjat ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd,
kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029. a sihttasemega 5 ettevõtjat.
Muudatus on seotud rakenduskavasse rahastamisvahendite pakkumise lisamisega.
Meetme eelarve suureneb 10 000 000 euro võrra.
3.2.6 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja PSO04
„Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ sihttaseme suurendamine
90-lt 150-le. Ühte PSO04 sekkumist viiakse ellu kahe toetuse abil: ettevõtja
digitaliseerimise teekaardi toetus ja turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetus. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse sihttaseme
arvestamisel on lähtutud näitajasse panustavatele projektidele kavandatud toetuse
kogusummast ning projekti maksumusest. 2029. a valmivad 50 uut või uuendatud
4
digiteenust, -toodet ja -protsessi. Turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetusega panustatakse 2029. a sihttaseme täitmisesse maksimaalselt 100
ühikuga. Kokku mõlema toetuse peale 150.
3.2.7 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Meetme eelarvet vähendatakse 13 816 889 eurot (10
000 000 eurot vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist
ja 3 816 889 eurot valdkondlike digipöörete toetusskeemist).
3.2.8 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja PSO04
„Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ ja tulemusnäitaja RCR11
„Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“
sihttaseme suurendamine. Väljundnäitaja PSO04 sihttaset suurendatakse 90-lt 150-
le, kuna elluviijate hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või
uuendada rohkem teenuseid, kui esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents
turul on viimasel paaril aastal töötunni hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11
suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate hinnangud uute ja uuendatud
avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu osas on oluliselt
optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud ette näha
mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne
raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised
jms).
3.2.9 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.3.1, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine.
Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise
tegevustesse ning rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja
valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist.
3.2.10 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.3.1 mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR17
„Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ sihttaseme tõstmine 275-lt 325-le.
Muudatus on seotud meetme sees sekkumiste eelarvete muutmisega, mille
tulemusel suunatakse VKEde arenguprogrammi sekkumise eelarvest 5 mln eurot
ümber starditoetusesse. Näitajasse panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam
kui kahekordistatakse.
3.2.11 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Sekkumiskoodide eelarvete
muutmine poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“, meetmetes 21.1.3.1, 21.1.3.2 ja
21.1.3.3. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti
koodidele vastavaid toetussummasid. Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus
agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud, mis mõjutavad ka regionaalseid
meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu-Eestis. Piirialade vajaduste lahendamiseks
kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette aruande koostamise
idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme
eelarve vähenemise tõttu. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri
valdkondadeülese arendamise, koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi summad vähenevad VKEde arenguprogrammi
eelarvest.
5
3.2.12 Rakendamisel ilmnenud muudatusvajadus. Väljundnäitaja VVV43 „Toetatud
rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ 2029. aasta sihttaset suurendatakse
111-lt 140-le. Muudatus on seotud sekkumise sisese eelarve muutmisega, mille
raames vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvet 3 mln euro võrra sama
sekkumise teise tegevuse (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus)
eelarve kasuks, suunates lisavahendid seeläbi avatud taotlemisesse. Käskkirjaliste
tegevuste näitajate sihttasemete mõningast vähenemist kompenseerivad sama
meetme teiste toetusskeemide prognoositust suuremad saavutustasemed
rahastamisperioodi lõpuks. Muudatuse oodatavaks mõjuks on suurem hulk
väliskülastajaid Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sündmustel, mis panustab Eesti
turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkidesse.
3.2.13 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.3.2 mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitajate RCO01
„Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ 2029
sihttasemete vähendamine 1000-lt 960-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel
on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 295-lt 287-le.
Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise
tegevustesse.
3.2.14 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam
Eesti“ meetme 21.1.3.3 mille rakendusasutus on REM, väljundnäitajate RCO01
„Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2029
sihttasemete vähendamine 135-lt 118-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel
on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 95-lt 83-le.
Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise
tegevustesse.
3.2.15 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.4.1, mille rakendusasutus on REM, tulemusnäitaja RCR98
„VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku
ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks“ sihttaseme vähendamine
23 700-lt 9480-le. Risk „tegelik turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev
ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või omafinantseeringu osakaalu
mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKEdele suunatud koolitusprogrammides
osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks. 2024. aasta 10 kuu
andmete põhjal maakondlike arenduskeskuste (MAK) koolitustel osalejatest on
80% mikroettevõtted. Ühest ettevõttes osaleb keskmiselt 1.2 töötajat.
Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud
planeerida osalema koolitustel 9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt
tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate
võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi.
3.2.16 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.4.3, mille rakendusasutus on RK, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest suunatakse vahendid
ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse ning vähendatakse EL erieesmärgi
(a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste
arendamine meetme 21.1.4.3 „Avaliku teenistuse tippjuhtide
innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelarvet 196
800 euro võrra.
3.2.17 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest suunatakse vahendid
6
ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000
eurot.
3.2.18 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, näitajate muutmine.
Tulemusnäitaja PSR07 „5G levialaga kaetud transpordikoridorid“ kustutatakse ja
asendatakse tulemusnäitajaga PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori
valgetel aladel“ sihttasemega 160. Väljundnäitaja PSO06 „Rajatud 5G mastid“
sihttase väheneb 125-lt 40-le. Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise
otsusest ei ole võimalik saavutada algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva
eelarvega, on rajada sidemaste koridoril olevatesse valgetesse aladesse ja luua
seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks, mille
tulemusnäitajaks sobib paremini PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv
transpordikoridori valgetel aladel“.
3.2.19 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam
Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja RCO41
„Lisandunud eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“
sihttaseme vähendamine 14 500-lt 9 600-le. Väljundnäitaja RCO42 „Lisandunud
ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme
vähendamine 500-lt 400-le. Tulemusnäitaja RCR53 „Eluruumid, kus on tellitud
lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 4 800-
lt 1 900-le. Tulemusnäitaja RCR54 „Ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse
väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 200-lt 160-le. Algsed
väljundnäitajate sihtasemete arvutused põhinesid eeldusel, et toetus ühe aadressi
ühendamiseks on maksimaalselt 3000 eurot. Hinnakasv olnud arvatust kiirem ning
toetusmeetme väljatöötamise konsultatsioonidel on sideettevõtjate tagasiside põhjal
otsustatud tõsta maksimaalset toetust ühele aadressile 4500 euroni. Algseid
tulemusnäitajaid on vähendatud proportsionaalselt väljundnäitajatega võttes aluseks
senised keskmised lairibaühenduse tellijate osakaalud nendest, kellele on rajatud
juurdepääs lairibaühendusele.
3.2.20 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam
Eesti” alla uue meetme 21.1.6.1 lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja
rakendusüksus EIS. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid
ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii)
tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale
kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine “Kaitsetööstuse ettevõtte
tootearenduse toetus”. Väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest:
mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” lisamine sihttasemega
25. Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on peamiselt
seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine koos sihttasemega 25. Väljundnäitaja
RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine koos sihttasemega 25.
Tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori
toetust” lisamine koos sihttasemega 19 674 667 eurot. Tulemusnäitaja RCR25
“VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine koos sihttasemega
20. Uue sekkumise EL toetuse eelarve on 23 800 000 eurot.
3.2.21 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam
Eesti” alla lisatakse uus erieesmärk (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine
kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed. Selle
alla kuulub meede 21.1.6.2 ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine, mille rakendusasutus on HTM ja
rakendusüksus on RTK. Meetmest toetatakse projekte kaitsetehnoloogia
7
testimisvõimekuse loomiseks ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse
arendamiseks. Meetme EL toetuse eelarve on 14 900 000 eurot.
Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise väljundnäitaja on PSO47 „Teadus- ja
arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate
testimise võimekus“ (mõõtühik: arv; sihttase 2); tulemusnäitaja on PSR47
„Kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused“, (mõõtühik: arv; sihttase
12). Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamise väljundnäitaja on PSO48
„Kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted,
teenused ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 5); tulemusnäitaja on PSR46
„Kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 3).
3.2.22 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam
Eesti” alla uue meetme 21.1.6.3 lisamine, mille rakendusasutus on KAM ja
rakendusüksus on RTK. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue
erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks,
seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine
“Kaitsetööstuspargi baastaristu”. Lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad
ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)”
sihttasemega 5, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“
sihttasemega 5 ettevõtjat ja väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete
arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” sihttasemega 5.
Tulemusnäitaja RCR01 „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue
sekkumise juurde koos sihttasemega 200 töökohta. Sekkumise EL toetuse eelarve
on 52 000 000 eurot.
3.2.23 Rakenduskava muudatustest nr 3 ja nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk
“Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate ja
nende sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega
eluruumid“ uueks sihtväärtuseks on 14 000 eluruumi ja vahe-eesmärgiks 460
eluruumi. Väljundnäitaja sihtväärtust ja vahe-eesmärki on vaja muuta, sest algsed
eeldused osutusid ekslikuks rekonstrueerimise keskmise hinnataseme osas. Ehituse
hinnad on oluliselt kallinenud võrreldes 2021-2027 perioodi planeerimise faasis
sätestatud näitajate sihtväärtustega. Algselt eeldatud 350 000 euro asemel on 2023
aastal läbi viidud taotlusvooru andmetele tuginedes ühe korterelamu
rekonstrueerimise keskmine toetus 540 000 eurot, järgnevates voorudes võib
eeldada kallinemise kasvu. Uute näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on kasutatud
2023 aasta korraldatud taotlusvooru toetatud projektide andmestikku 157
korterelamu kohta. Seoses rekonstrueeritavate eluruumide arvu muutumisega on
vajalik muuta ka tulemusnäitajate alg- ja sihttasemeid. Lisaks eemaldatakse
tulemusnäitajate alg- ja sihttasemetest korterelamute osalise rekonstrueerimisega
seotud väärtused, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust kasutatakse
terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi (kuludega
sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade
tingimustes. Uus algtase tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane tarbimine“
jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihttase 130 000 MW/aastas. RCR29
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ uus algtase on 39 000 tonni CO2
ekv/a ja uus sihttase on 31 000 tonni CO2 ekv/a. Sarnaselt uutele väljundnäitajate
sihttasemetele on uute tulemusnäitajate baasväärtuste ja sihtväärtuste arvutamisel
aluseks võetud 2023 a. toimunud taotlusvooru andmestik 157 toetatud korterelamu
kohta ning nende projektide keskmine tulemusnäitajate baasväärtus ja eelduslik
sihtväärtus. Vastu on võetud ostus minna näitajate osas üle tegelike tulemuste
8
raporteerimiselt arvestuslike tulemuste raporteerimisele. Uued näitajate
sihtväärtuste arvutuste juures on seda arvestatud. Korterelamute rekonstrueerimise
juures võetakse kasutusele FNLC skeem, mis põhineb samuti arvestuslike tulemuste
raporteerimisel. Arvestuslikule raporteerimisele üleminek viib rakenduskavas ja
FNLC skeemis kasutusel olevad näitajate andmed sarnastele metoodilisetele
alustele.
3.2.24 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem
Eesti“ meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, senise rakenduskava
väljundnäitaja PSO07 „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“
muutmine meetmete nimekirja tasandi näitajaks koodiga VVV49. Väljundnäitaja
sihttaset vähendatakse 1200-lt 81 peale. Sihttaseme vähendamine on vajalik, kuna
algselt oli väljundnäitajat planeeritud kasutada korterelamute osalise
rekonstrueerimise puhul, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust sekkumises
kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi
(kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade
tingimustes. Näitajat VVV49 kasutatakse seega vaid kaugküttega liitumise
toetamise projektide või küttesüsteemi asendamine taastuvenergiat kasutava
kütteseadmega toetamise projektide juures.
3.2.25 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO58
„Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttaseme tõstmine 10-lt 40-le.
Investeeringute kavade kinnitamise ja avatud taotlusvooru läbiviimise järgselt on
selgunud, et tulemusnäitaja sihttaset on vaja tõsta. Tallinn, Tartu ja Pärnu on
otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile
määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud
prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58
täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks.
Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel
eeldame oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas
mahus jalgrattataristu rajamist.
3.2.26 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem
Eesti“ meetmele 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuse lisamine.
Muudatusega lisatakse olemasoleva rakendusüksuse EIS kõrvale rakendusüksuseks
ka RTK. Meedet viiakse ellu kuludega sidumata rahastamise (FNLC) vormis,
vajalik on rollide täpsustamine: RTK ülesanded:
- Kontrollib, et kavandatav sekkumine vastab õigusaktidele, programmile ja
toetuse tingimustele.
- Kontrollib tingimuste täitmist ning vahe- ja lõpptulemuste saavutamist.
- Teeb toetuse väljamakse EIS-ile FNLC vormis (samadel tingimustel nagu
Euroopa Komisjon liikmesriigile).
EIS ülesanded:
- Vastutab FNLC skeemis tulemuste saavutamise ja tingimuste täitmise eest ning
esitab RTK-le maksetaotlusi rakenduskava lisa 2-s kokkulepitu alusel.
- Töötab koos ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused.
- Korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise.
- Hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid.
- Jälgib meetme rakendamist, sh menetleb toetuse saajate aruandeid ning tagab
näitajate õigsuse.
- Teeb projektide kohapealseid kontrolle.
9
- Menetleb maksetaotlusi ning hüvitab lõplikele toetusesaajatele (nt
korteriühistutele) kulud tegelike kulude alusel.
Meetme rakendamise tehnilised muudatused ja RTK ning EISi vaheline
tööülesannete jaotus viiakse ellu pärast RTK poolt ette valmistatava õigusraamistiku
muudatuse jõustumist, milles tuuakse välja mõlema asutuse ülesanded ja millega
tagatakse tehnilise abi vahendite jätkuv eraldamine EISle.
3.2.27 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem
Eesti“ meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4 ja 21.2.1.6, mille rakendusasutus on KLIM,
eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumises
21.2.1.4 "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva
kütteseadme uuendamine" väheneb EL toetus 13 748 626 eurot; sekkumises
21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fond” väheneb EL toetus 20 000 000 eurot;
sekkumises 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ väheneb EL
toetus 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud
FNLC skeemis).
3.2.28 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem
Eesti“ meetme 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetuse
eelarve suureneb ülebroneeringu võtmise tõttu 15 610 000 euro võrra. Meetme
rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust,
mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarve mahu avamiseta.
3.2.29 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.1.6 Elamuinvesteeringute fond, mille rakendusasutus on KLIM,
näitaja VVV32 „Rahastamisvahendist toetatavad elamud“ sihtväärtust aastaks 2029
vähendatakse 100 pealt 56 peale. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise
otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse
meetmest 20 000 000 euro ulatuses, mis ei võimalda enam Vabariigi Valitsuse
tasandi näitajat VVV32 varem prognoositud mahus täita.
3.2.30 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.2.1, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Biometaani
kasutuselevõtu soodustamine“ eelarve vähendamine ja näitajate sihttasemete
muutmine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 valitsuskabineti nõupidamise
otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ EL toetuse eelarve väheneb
5 mln euro võrra, väljundnäitaja PSO45 „Biometaani sisestuspunktid“ sihttase
väheneb 3-lt 1-le ja tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud biometaan“
sihttase väheneb 100GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Vähendatud eelarve
tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, mille tootlus on
hinnanguliselt 30–35 GWh/aastas.
3.2.31 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.1.4, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja PSO08
sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 valitsuskabineti
nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Väljundnäitaja PSO08 “Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029
aasta sihttaset vähendatakse 2350-lt 1350-le.
3.2.32 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetmete 21.2.3.1, 21.2.3.2 ja 21.2.3.5, mille rakendusasutus on KLIM,
eelarvete vähenemine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
10
3.2.33 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse
eelarveks kujuneb kokku 75 640 772 eurot. Seoses eelarve muutmisega
vähendatakse ka meetme 21.2.4.1 väljundnäitaja RCO107 „Investeeringud jäätmete
liigiti kogumise rajatistesse“ sihttase 16 550 816 euro võrra. Senise 51 504 662 euro
asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot.
3.2.34 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Samas suurendatakse meetme 21.2.5.1 väljundnäitaja
RCO58 „Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ 2029. a sihttaset 10-lt
kilomeetrilt 40-le kilomeetrile. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada
prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve
ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud algselt prognoositust
rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58 täitmisse. Lisaks,
algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud investeeringute
kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt
madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus
jalgrattataristu rajamist.
3.2.35 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum
Eesti“ meetmete 21.3.1.1 ja 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete
vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti nõupidamise otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.36 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum
Eesti“ meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate vahe- ja
sihttasemete muutmine. Seoses projekti „Tallinn-Pärnu-Ikla ja Libatse-Nurme
teelõigu rekonstrueerimine“ suunamisega erieesmärgi "(i) kliimamuutustele
vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine"
alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale
kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning
tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või
ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ vahe-eesmärgi vähendamine 19-lt 16-le ja
sihttaseme vähendamine 41-lt 17-le. Tulemusnäitaja RCR56 „Täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttaseme vähendamine 17 524-lt 7 680-le.
Tulemusnäitaja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“
algtaseme vähendamine 1,2-lt 0,49-le ja sihttaseme vähendamine 0,84-lt 0,34-le.
3.2.37 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum
Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO49
„Rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T“ sihttaseme
vähendamine 105 kilomeetrilt 82 kilomeetrile. Sihttaseme vähendamine on seotud
Tallinn-Lelle raudteeprojekti viimisega Taaste- ja vastupidavusrahastusse, mille
tõttu eemaldatakse rakenduskavast kõik vastava projektiga seonduv (investeeringu
kirjeldus, panus näitaja RCO49 sihttasemesse).
3.2.38 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum
Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO53
„Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ kustutamine. Näitajat
kohaldatakse projektis „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja
kohalikud peatused“, mis suunatakse erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava,
11
intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine alt uude
eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse
kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning
tsiviilvalmisoleku suurendamine.
3.2.39 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum
Eesti“ meetme 21.3.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meede.
3.2.40 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum
Eesti” meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM ja rakendusüksus on RTK
uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse
vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii)
kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse
sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede
ehitus ja rekonstrueerimine)”. Meetme 21.3.3.1 eelarve on 275 533 603 eurot.
Lisatakse väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus
– TEN-T“ sihttasemega 35 km, väljundnäitaja RCO53 „Uued või ajakohastatud
raudteejaamad ja peatused“ sihttasemega 13 jaama ja peatust ning väljundnäitaja
RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 6
projekti. Meetme tulemusnäitajad on RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev
ajasääst“ sihttasemega 17 524 ja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud
maanteelõikudel“ algtasemega 0,4 ja sihttasemega 0,15 hukkunut/aastas.
3.2.41 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum
Eesti” meetme 21.3.3.2, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK
uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse
vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii)
kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse
sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad
investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)”. Lisatakse
väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“
sihttasemega 1 projekt. Sekkumise EL toetusmaht on 19 650 000 eurot.
3.2.42 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja PSO18
“Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv” sihttaseme muutmine 3953lt
524le ning tulemusnäitaja PSR18 “Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade
kasutajate arv” muutmine 3162lt 557le. Sihttasemete arvutamisel tugineti perioodi
2014-2020 kogemusel, kus näitajasse panustas kõige suurema mahuliselt elukohtade
kohandamine. Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja
töötamise käigus on selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi
elukohtade lugemisega. Seega panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste
reorganiseerimise projektid ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise
projektid, mis on oma eelarvelt palju mahukamad ja sihttasemed vähenevad
oluliselt.
3.2.43 09.09.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme
21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, meetmete nimekirja väljundnäitaja
lisamine VVV48 “Toetust saanud projektide arv” sihttasemega 48
“Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine” tegevustele.
3.2.44 24.07.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme
21.4.1.2, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja VVV37 „Arendatud
taristud” sihttaseme muutmine 11lt 7le. Näitaja metoodika koostamisel on ette
12
nähtud võimalus asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise
toetamisel rajada või rekonstrueerida kaheksas asukohas kuuekohalistest üksusest
koosnev taristu. Tingimuste koostamise käigus otsustati suurendada suure
abivajaduse ja kompleksprobleemidega laste peremajade eelarvet ja selle võrra
vähendada asendushoolduse peremajade avatud taotlusvooru eelarvet. Seega
vähendame sihttaset nelja võrra.
3.2.45 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.2.1 TATi „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja
aktiivsena vananemise toetamine“, mille rakendusasutus on SOM, EL toetuse
eelarve vähendamine 2 538 739 euro võrra ja riikliku kaasfinantseeringu
vähendamine 1 031 867,26 euro võrra, jättes alles riikliku kaasfinantseeringu
56 163,74 eurot juba tehtud kulude katteks. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti
nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse ja vabanev riiklik kaasfinantseering riigieelarve positsiooni
parandamiseks. Meede lõpetatakse, kuna ümber tõstetakse kogu eelarve ning
väljundnäitaja VVV38 kustutatakse nimekirjast.
3.2.46 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.2.3, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Väheneb tööturu struktuursete probleemide
lahendamise sekkumise eelarve.
3.2.47 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.3.1, mille rakendusasutus on MKM ja meetmete 21.4.3.2 ja
21.4.3.4, mille rakendusasutus on SOM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025
VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Sotsiaalministeerium vähendab „Terviseriskide ennetamise ja
vähendamise TATi EL toetuse eelarvet 2 mln ja Pikaajalise ajutise töövõimetusega
inimestele toetussüsteemi loomise TATi EL toetuse eelarvet 3 mln euro võrra.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab tööturuteenuste eelarvet.
3.2.48 11.07.25 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.4.2,
mille rakendusasutus on HTM, uue väljundnäitaja lisamine, milleks on VVV47
“Tegevustes osalenud noorte arv”, mõõtühikuks on osalejate arv ning sihtväärtuseks
aastaks 2029 on 10 000. Väljundnäitaja lisatakse sekkumisele “Õppurite õpivalikute
suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” seoses
uue toetuse andmise tingimuste määruse “Noorte valikute suunamine inseneeria
ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades” (kinnitatud 16.10.2025)
väljatöötamisega.
3.2.49 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetmete 21.4.4.2, 21.4.6.1, 21.4.6.2, 21.4.8.1 ja 21.4.8.2, mille
rakendusasutus on HTM, eelarveid vähendatakse. Uued eelarved: meede 21.4.4.2,
EL toetus 82 627 023 eurot, riiklik kaasfinantseering 35 698 812 eurot; meede
21.4.6.1, EL toetus 57 956 453, riiklik kaasfinantseering 25 388 687 eurot; meede
21.4.6.2, EL toetus 12 300 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 5 271 429 eurot;
meede 21.4.8.1, EL toetus 65 590 518 eurot, riiklik kaasfinantseering 15 595 540,
omafinantseering 12 685 201 eurot; meede 21.4.8.2, EL toetus 4 500 000 eurot,
riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest
suunatakse nende meetmete EL toetuse vähenenud eelarved ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse.
3.2.50 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, tulemusnäitaja PSR28
13
„Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni“
mõõtühiku muutmine protsendiks Euroopa Komisjoni soovil.
3.2.51 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitajate PSO31,
PSO32 ja PSO33 sihttasemete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti
otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse,
mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute mitteformaalõppes
osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus) ja ühes sellega rakenduskava
väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv“ sihttaset 61
923-lt 55 731-le, PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv
sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le ja PSO33 „Täiskasvanute
tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le.
3.2.52 20.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetme
21.4.7.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise 21.4.7.21 “Teenused
riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine” väljundnäitaja
VVV11 sihttaseme tõstmine 2940-lt 7000-ni. Seoses haridus- ja teadusministri
käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Noorsootöö
meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele
tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks” muutmisega tõstetakse YAM
tegevussuuna väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttaset 1440-lt 5500-ni,
millega seoses tõuseb samavõrra ka meetmete nimekirja näitaja sihttase. Sihttase
suureneb tänu YAM ennetusprogrammi tegevussuuna laiendamisele ja eelarve
suurendamisele vabade vahendite arvelt.
3.2.53 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja PSO36
„Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv” sihttaseme
tõstmine 6 200-lt 10 866-le ning tulemusnäitaja PSR30 „Lõimumisvaldkonna
keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv” sihttaseme tõstmine 4 960-lt 8 693-le.
Antud näitajate sihttasemete arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–
2020 sarnaste tegevuste kogemusele, kuid käesoleval SF perioodil on osalejate huvi
ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab
oluliselt muutunud sisserände olukord (Venemaa Föderatsiooni sõjalisest
agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eesti keelsele õppele
üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu
mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu
tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge.
3.2.54 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja VVV16
„Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaseme vähendamine 950-le.
Sihttaseme vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses
Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime
suurendamiseks.
3.2.55 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem
Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM; meetme 21.4.7.8, mille
rakendusasutus on JDM; meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.2 ja 21.4.9.3, mille
rakendusasutus on SOM, eelarvete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti
otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh kohanemise meetme eelarvet,
Sotsiaalministeerium vähendab eelarvet lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks
plaanitud vooru võrra (EL toetus 8 558 558 eurot), Kogukonna juhitud kohaliku
14
arengu TATi eelarvet ühikuhinna ülejäägi (EL toetus 3165 eurot) võrra ja
Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamise ja arendamise TATi
499 538 euro (EL toetus) võrra. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet
erieesmärgis (h).
3.2.56 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele
lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve
vähendamine 12 582 095 euro võrra. Lähtudes 05.06.2025 valitsuskabineti
nõupidamise otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse.
3.2.57 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele
lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, näitajate
sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme
suurendamine 160-lt 1 010-le. 2029. aasta sihtväärtus oli alaprognoositud tulenevalt
puudulikust infost ettevõtjate huvi osas osaleda projektides. Väljundnäitaja RC004
„Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 150-lt 1 000-le.
Mitterahalist toetust saavate ettevõtjate arv esimese vooru andmete alusel ületas
kordades prognoositu. Tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis
täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine 9 300 000-lt 5 000 000-
le. 1. vooru projektide tulemusena on ettevõtjate panus märgatavalt väiksem, vaid
27% sihttasemest. Kuna majanduskeskkond on halvenenud võrreldes 1. vooru
väljakuulutamise ajaga, siis ei ole põhjust eeldada, et ettevõtjate panus teises voorus
on suurem. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega
teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“
sihttaseme vähendamine 44-lt 9-le. Risk "kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla
huvi ja ressursse teenusvõrgustike uuendamise analüüsimiseks, disainimiseks ja
rakendamiseks" realiseerus. Esimeses voorus esitati kokku 41 projekti, millest vaid
5 panustavad tulemusnäitajasse PSR38. Teine voor avati 2024 a. lõpus neile 10-le
maakonnale, kes ei kasutanud maakonnale eraldatud toetussummat ära. Ka teises
lisavoorus ei panustanud suurem hulk projekte PSR38-sse. Tulemusnäitaja PSR37
„Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ sihttaseme
suurendamine 254-lt 644-le. Risk „võib tulla eeldatust rohkem projektidest kasu
saavaid organisatsioone“ realiseerus. Teises taotlusvoorus on oodata sama palju
projekte, kui esimeses. Seetõttu on vajalik rakenduskavas sihttaset korrigeerida.
2024. a oktoobri seisuga toetust saanud projektide põhjal oli kolmekordne üle
täituvus.
3.2.58 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise
„Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist“ eemaldamine rakenduskavast ja sellega
seoses eelarve vähendamine 5 000 000 euro võrra (sekkumise eelarve jääb 0).
Sekkumist ei ole võimalik ellu viia, sest kohalikud soojatootjad on otsustanud
hankeprotsessis mitte osaleda. Vabanenud vahendid suunati meetmesse 21.6.1.1
„Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“. Kuna sekkumist ei ole
võimalik ellu viia, kustutatakse ka väljundnäitaja RCO22 „Lisandunud võimsus
taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ ning
tulemusnäitaja RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“.
3.2.59 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine.
Sekkumise 21.6.1.5 „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja
protsessiarenduse toetamine“ ÕÜFi eelarvet vähendatakse 82 619 euro võrra ja
suunatakse jäägina sekkumise 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus
15
(sh tööstus)“ eelarvesse, mis võimaldab täiendavat projekti rahastada. Muudatus on
tingitud asjaolust, et meetme 21.6.1.5 all on projektid rahastatud ja meetme eelarve
jääki pole täiendavalt meetme siseselt kuhugi suunata, samas, kui meetmes 21.6.1.1
on rahastamiskõlblikuks hinnatud kaks projekti, mis ootavad vabasid vahendeid
rahastamisotsuse tegemiseks.
3.2.60 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.4, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja RCO15
„Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ sihttaseme suurendamine 40-lt 85-le.
Rahastatud projektide sihttase on kokku 93 ettevõtjat (Narva tööstusinkubaator: 15,
Jõhvi loometööstusinkubaator: 44, Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator: 34).
Arvestades, et projekteerimise käigus võivad mahud muutuda, on riskide
maandamiseks tehtud ettepanek seada uus sihttase, milleks on 85.
3.2.61 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.1, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02
„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme
suurendamine. 14.11.24 seisuga on rahastatud projektide sihtmäär 247 381 997
eurot ja tegelik saavutusmäär 28 313 980 eurot. Ületamine tuleb asjaolust, et mõnes
projektis on tegemisel väga suured erainvesteeringud. Tulemusnäitaja RCR02 uus
sihttase on 340 000 000.
3.2.62 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve suurenemine
1 507 860 euro võrra. Täiendavad vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa
VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”.
3.2.63 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine
1 055 502 euro võrra ja väljundnäitaja PSO43 „Osaluskordade arv“ sihttaseme
vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja
seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga
ning vahendite suunamisega meetme 21.6.1.5 sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde
investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”.
3.2.64 20.10.2025 määruse muudatusega seotud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02
„erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ lisamine
sekkumise „Ida-Virumaa VKE-de investeeringute, toote- ja protsessiarenduse
toetamine” juurde. Näitaja on sekkumises asjakohane ning on juba kasutusele
võetud 2. taotlusvoorus esitatud projektidele.
3.2.65 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus KLIM, eelarvete
muutmine. Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.8 sisulisest muudatusest suunatakse
meetmest 1,8 mln eurot meetmesse 21.6.1.14 (jääkreostusobjektide puhastamine).
Antud sekkumises saab koheselt ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL
toetus 1,8 miljonit eurot). Meetme 21.6.1.8 eelarve jäägi kasutus selgub vastavalt
Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele, mis tehakse kevadel. Otsused
sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase ülemineku fondist.
3.2.66 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane
üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus KLIM, väljundnäitajate RCO34
ja VVV45 ning tulemusnäitaja RCR01 eemaldamine. Näitajad on seotud
sekkumisega „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“, mille eesmärgiks oli
selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud jäätmekäitlusalased vajadused ja
potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada jäätmekäitlusalast
16
võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-Virumaa
piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a. juunis
valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim
vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks.
Samast uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-
arendustegevust, mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul
võimalik. Olmejäätmete käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru
maakond oluliselt teistest Eesti piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete
ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda investeeringutoetusi teistest
meetmetest.
3.2.67 22.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme
21.6.1.11, mille rakendusasutus on REM, väljundnäitaja VVV29 ja tulemusnäitaja
VVT05 muutmine. Väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“
sihttaseme suurendamine 200-lt 400-le. Projektides on osalenud prognoositust
rohkem unikaalseid organisatsioone. 31.12.2025.a seisuga lõpetatud projektide
näitaja saavutustase on 345 organisatsiooni ning veel lõpetamata projektide arvelt
võib prognoosida arvu suurenemist. Uue sihttaseme seadmisel on arvestatud, et
näitaja metoodika kohaselt loetakse unikaalseid organisatsioone ning piirkonna
toetuse saajad hakkavad edaspidi järjest rohkem korduma. Tulemusnäitaja VVT05
„Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ sihttaseme
suurendamine 1 900 000-lt 3 500 000-le. Toetust on saanud eeldatust rohkem
suurema omafinantseeringuga investeeringuprojekte. 31.12.2025.a seisuga on
rahastatud tegelik saavutusmäär 1 707 621 eurot, kuid toetatud projektide
prognoositav saavutusmäär ületab tulemusnäitaja sihttaset. Mitmed
suuremahulisemad investeeringuprojektid lõpevad ning nende panus
tulemusnäitajasse kajastub 2026. aastal, sihttaseme 3 500 000 euro saavutamine saab
kõigi eelduste kohaselt tagatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
5. Eelnõu mõju
Korraldusega kinnitatakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+,
Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond)
kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad
tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning
fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning
riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369
miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering +
omafinantseering). Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF
projektidele juba varasemalt, Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024.
17
Käesolevas meetmete nimekirja muudatuses on esitatud ettepanek võtta kasutusele
ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise meetmes summas 15 610 000 eurot.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks
kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta
riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja
Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja
Kultuuriministeeriumile.
1
Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika
fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu
seletuskirja lisa 2
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud,
mittearvestamise põhjus
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud
Haridus- ja Teadusministeerium Mitte kooskõlastatud
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) ei saa
nõustuda eelnõus toodud lahendusega, mille kohaselt on
kaitsevõimekuse meetme (KAISA) rakendusüksuseks
määratud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
Selline lahendus ei vasta HTMi eelistusele, mis on
edastatud Rahandusministeeriumile enne eelnõu
kooskõlastusringi algatamist. Mõlemale poolele
vastuvõetavat kokkulepet ei ole selles küsimuses
saavutatud.
HTM on tutvunud RTK esitatud seisukohtade ja
vastuväidetega, samuti on HTMile teada Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) vastused RTK
esitatud etteheidetele. Nende seisukohtadega tutvumise
järel ei ole HTM valmis oma valikut muutma.
HTMi hinnangul tuleneb erimeelsus eelkõige erinevast
lähtepunktist meetme rakendamisele. RTK on oma
seisukohtades keskendunud EL fondide haldamise ja
kontrollisüsteemi riskidele. HTM lähtub oma valikus aga
Mittearvestatud
KAISA meetme rakendusüksuseks on põhjendatud määrata
RTK, kaasates EISi meetme sisulisse elluviimisse.
HTM on seisukohal, et erimeelsus tuleneb peamiselt RTK
keskendumisest EL fondide haldamise ja kontrollisüsteemi
riskidele ning HTMi fookusest teadus- ja
innovatsioonipoliitika eesmärkidele. Selline vastandus ei ole
Rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud. KAISA
meede on EL vahenditest rahastatav meede ning selle
rakendamine peab igal juhul vastama kehtivale EL
õigusraamistikule, sh riigiabi, auditi, kontrolljälje ja
finantsjuhtimise nõuetele. Need ei ole teisejärgulised
tehnilised küsimused, vaid meetme õiguspärase ja
jätkusuutliku elluviimise eeltingimus (riskide alahindamine
võib viia finantskorrektsioonideni). Kui sisupoliitika
elluviimise kõrval ei ole rakendamise tehniliste reeglite
täitmine vajalikus ulatuses ja täpsusega tagatud, siis võivad
sellega riigile kaasneda märkimisväärsed rahalised riskid
(toetusmaksete peatamine kõigi EISi poolt rakendatud
meetmete kulude katmiseks).
2
teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidest ning
teadmussiirde meetmete toimimise loogikast. HTMi
hinnangul on selliste tegevuste tulemusliku elluviimise
seisukohalt kriitiliselt oluline, et vastutus riskide
juhtimise ja tulemuste saavutamise eest oleks võimalikult
suures ulatuses koondatud ühte asutusse. Samuti peab
HTM oluliseks, et meetme rakendusüksusel oleks lisaks
haldusvõimekusele olemas ka strateegiline ja sisuline
kompetents teadmussiirde ja innovatsiooni valdkonnas.
Nende rollide lahutamisel on oht, et tegevused viiakse
küll ellu ja vahendid kasutatakse ära, kuid nende sisuline
mõju võib jääda piiratuks.
HTMi hinnangul on EISil selline kahene võimekus
olemas, samuti on asutuse uus juhtkond kinnitanud
valmisolekut kontrollisüsteemide ülevaatamiseks ja
edasiarendamiseks viisil, mis toetab
innovatsioonimeetmete eesmärgipärast ja mõjusat
rakendamist. Lisaks on EISil keskne roll teadmussiirde ja
innovatsiooni ökosüsteemi laiemal arendamisel ning
valdkondliku arengukava eesmärkide saavutamisel, sh
prototüüpimise, piloteerimise ja rakendusuuringute
toetamisel ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuse
võimekuse kasvatamisel. KAISA meede haakub seetõttu
väga hästi EISi seniste tegevussuundade ja täna
arendatava kaitsevaldkonna kompetentsiga.
Seetõttu jääb HTM oma varasema seisukoha juurde
määrata KAISA rakendusüksuseks EIS.
Riigiabi ja vastavusnõuded
EISi puhul on nii auditeeriva asutuse tähelepanekute kui ka
RTK/korraldusasutuse kontrollide põhjal tuvastatud
puudujääke riigiabi käsitlemises ning kontrollisüsteemide
toimimises. HTM viitab EISi uue juhtkonna valmisolekule
kontrollisüsteemide ülevaatamiseks ja edasiarendamiseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole pelk valmisolek
piisav alus uue meetme suunamiseks EISi.
Rahandusministeerium nõustub, et KAISA meede haakub
sisuliselt EISi seniste tegevussuundade ja kaitsevaldkonna
kompetentsi arendamisega. See on tugev argument EISi
sisuliseks kaasamiseks, kuid mitte rakendusüksuse rolli
võtmiseks. Sisuline sobivus ei asenda vajadust toimiva
kontrolli- ja riigiabisüsteemi järele.
Rakendusvõimekus
Meetme rakendamine eeldab kiiret käivitamist ning
võimekust menetluste, kontrollide ja väljamaksete
korraldamiseks. RTKl on olemas toimivad struktuurid ja
protsessid nende ülesannete täitmiseks. EISi puhul on viimase
perioodi jooksul toimunud ulatuslikud organisatsioonilised
muudatused ning asutus on uute struktuuride loomise ja
mehitamise etapis.
Koostöömudel
Rahandusministeerium peab otstarbekaks lahendust, kus
RTK täidab rakendusüksuse rollis halduslikke ja
kontrollifunktsioone ning EIS panustab meetme sisulisse
elluviimisse ja innovatsioonialasesse ekspertiisi. See
võimaldab üheaegselt tagada nii nõuetele vastavuse kui ka
meetme sisuliste eesmärkide saavutamise.
3
HTM rõhutab, et vastutuse koondamine ühte asutusse on
tulemuste saavutamise seisukohalt kriitiline.
Rahandusministeerium ei nõustu järeldusega, mille kohaselt
peaks see automaatselt tähendama EISi määramist
rakendusüksuseks. Vastutuse koondamine aitab riske
vähendada juhul, kui vastava asutuse riigiabi, auditi ja
kontrollide alased protseduurid on piisavalt küpsed ja nende
toimivus on auditeeriva asutuse poolt kinnitatud. Kuna EISis
on hetkel käimas muudatused, mille tulemuslikkust alles
hinnatakse, ning süsteemide toimivus ei ole veel kinnitatud,
on riskide maandamise seisukohast mõistlik hoiduda uute,
kiiret rakendamist eeldavate meetmete suunamisest EISile.
Salastatud teave
Lisaks tuleb tähele panna võimalikku vajadust hallata
salastatud teavet. RTKl on seoses uute kaitsemeetmetega
loomisel võimekus (eraldi meeskond) tegeleda salastatud
teabega (täielikult valmis märts 2026). Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu EISis vaikimisi Arvestatud
Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud
Siseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud
Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud
Sotsiaalministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud
Riigikantselei Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud
Riigi Tugiteenuste Keskus Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, kinnitus saadetud e-kirja teel Arvestatud
Kaitseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi (tähtaeg ületatud) Arvestatud