Volitus andmepäringu tegemiseks rahvastikuregistrist

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Siseministeerium Meie: 26.03.2026 nr 13-14/26-00634-1

      Volitus andmepäringu tegemiseks rahvastikuregistrist

  Riigikantselei  volitab  vastavalt  hanke  nr  297354  raames  sõlmitud  raamlepingule  (08.12.2025  –  08.12.2030)  AS-i  Emor  pärima  ajavahemikul  08.12.2025  –  08.12.2030  Siseministeeriumilt  rahvastikuregistri  andmeid  (kontaktibaasi)  avaliku  arvamuse  seireuuringute  valimi  moodustamiseks.   Raamlepingu esemeks on viia vastavalt Riigikantselei vajadustele läbi kiireid ja operatiivseid  avaliku  arvamuse  seireid  strateegilise  kommunikatsiooni  seisukohalt  olulistes  küsimustes.  Seireuuringute  tulemused  teavitavad  Vabariigi  Valitsust,  kommunikatsioonibürood  ning  vajaduse  korral  ministeeriume  või  ametiasutusi  avaliku  arvamuse  hetkeseisust  või  selle  muutustest.   Uuringu tegemine aitab saavutada Riigikantselei põhimääruse § 2 lg-s 7 sätestatud eesmärki  planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni. Seega võimaldab uuringu tegemine täita  Riigikantseleil talle seadusega pandud avalikku ülesannet.   Volitusele  on  lisatud  Andmekaitse  Inspektsiooni  kiri  Riigikantseleile,  millest  nähtub,  et  andmepäringu tegemiseks ei ole vaja Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut.      Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Lisad:  Lisa 1: Andmekaitse Inspektsiooni kiri nr 2.2.-1/26/18-2 Riigikantseleile (17.03.2026)   Kristi Anniste [email protected]

.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Riigikantselei

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr 26-00336 Meie 17.03.2026 nr 2.2.-1/26/18-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Riigikantselei taotlus isikuandmete töötlemiseks

ilma andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimine

Riigikantseleile“.

Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:

1. Riigikantselei on taotluses viidanud isikuandmete töötlemise õigusliku alusena VVS § 60

lõikele 1, isikuandmete kaitse seaduse IKS § 6 lõikele 5 ja Riigikantselei põhimääruse § 2

lõikes 7 sätestatud eesmärgile planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni.

Justiits- ja digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas

selgitanud1, et täidetud peab olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud

teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud

poliitika kujundamiseks.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1 kohaselt teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel vahetult või valitsusasutuste kaudu Vabariigi

Valitsus. Riigikantselei on VVS § 39 lg 3 kohaselt valitsusasutus. VVS § 60 lg 1 sätestab

Kaitseministeeriumi valisemisala ja ülesanded.

Taotluses õigusliku alusena viidatud Riigikantselei põhimääruse § 2 lõikes 7 sätestatud

eesmärk planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni on pigem taotlejale pandud

avalik ülesanne, mitte poliitika kujundamise pädevus. Strateegiline kommunikatsioon ise

ei ole poliitika kujundamine, ega selle vahend või tulemus, vaid Riigikantselei kirjelduse

alusel pigem vastupidine, olemasolevate poliitikate selgitamine2. Ka inspektsiooni poolt

09.03.2026 telefoni teel küsitud selgituste pinnalt ei selgunud üheselt, et Riigikantselei viib

küsitlusi läbi talle pandud poliitika kujundamise eesmärgi täitmiseks, vaid ikka

konkreetselt kommunikatsiooni planeerimise, kui tema avaliku ülesande täitmise jaoks3.

Inspektsioon selgitab, et asutusele seadusega pandud avaliku ülesande täitmiseks on õigus

isikuandmeid töödelda ning sellisel juhul ei toimu isikuandmete töötlemine IKS § 6 lg 5

alusel ja ei vaja kooskõlastamist Andmekaitse Inspektsiooniga.

Juhul, kui Riigikantselei on siiski seisukohal, et tegemist on asutuse poolt poliitika

kujundamise eesmärgil tehtava uuringuga, siis tuleb taotluses välja tuua vastutavale

töötlejale kohalduv õiguslik alus poliitika kujundamiseks ja selge seos ülesande ning

1 Justiits- ja digiministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2 2 Strateegiline kommunikatsioon | Riigikantselei 3 Vt ka Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess | Riigikantselei

2 (2)

pädevusega. Eeltoodust tulenevalt palun taotluses täpsustada ja korrigeerida uuringu

läbiviimise õiguslikke aluseid.

2. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud uuringus osalemisest keeldumine. Inspektsioon selgitab,

et kui isik keeldub uuringus osalemisest, siis tuleb tema andmete töötlemine lõpetada.

Isikult ei saa nõuda, et edaspidistes Emori uuringutes osalemisest peab ta täiendavalt

keelduma. Palun keeldumisega seotud andmetöötluse osa täpsustada.

3. Taotluses ei ole selgelt kirjeldatud konkreetse küsitluse kontaktibaasi kogu andmetöötluse

protsessi. St andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist alates andmete

väljavõtust rahvastikuregistrist kuni nende kustutamiseni, sh kustutamise tähtaeg. Palun

kirjeldada küsitluse kogu andmetöötlusprotsess valimi moodustamisest kuni isikuandmete

kustutamiseni, sh kuidas välistatakse valimist samad vastajad.

4. Taotluse punktis 9 on välja toodud soovitud lõplik vastajate arv, kuid ei taotlusest ei nähtu

kogu valimi suurus, mida uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse. Palun taotlust

täiendada.

5. Taotlusest ei nähtu isikute arv, kelle andmeid töödeldakse. Andmekoosseisus põhjal

töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta muude andmete hulgas ka eriliiki isikuandmeid

(rahvus). Inspektsioon juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art

35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist

kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib

tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb

olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu

koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik

hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud

tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste

isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja

üldjuhendis4 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on

toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele5, mis käsitlevad

andmekaitsealast mõjuhinnangut. Palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 26.03.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

4 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 5 Artikli 29 töörühm Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas

isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679