Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

11.03.2026 nr 1-6/3424-1

Siseministri määruse „Tuletõrjespordi

edendamiseks toetuse andmise ning selle

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu

kooskõlastamiseks saatmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 9-l lehel;

2) seletuskiri 19-l lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Päästeliit

MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit

Marko Põld

[email protected]

Kadi Parmas

[email protected]

1

EELNÕU

02.03.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse tuletõrjespordi edendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning

selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

(2) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja rahaline panus projekti

abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti.

§ 4. Toetuse andja

Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi

taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi

saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) tuletõrjespordi võistlusel osalemine;

2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamine;

3) päästealase treeninglaagri korraldamine;

4) tuletõrjespordi edendamist toetav turundustegevus;

5) tuletõrjespordi varustuse soetamine.

(3) Konkreetsed toetatavad tegevused määrab toetuse andja igakordselt Päästeameti peadirektori

käskkirjaga.

2

(4) Toetust ei anta projektile, mis on ajendatud ärihuvist ja suunatud kasumi teenimisele.

§ 6. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse

periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti

elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või

füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevus.

(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava

maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;

4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu;

5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile.

(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

5) kulu projekti raamatupidamisele;

6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, välja arvatud tuletõrjespordi võistlusel osalemisega

seotud reisi kindlustuskulu;

7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

9) vaide- ja kohtukulu;

10) kinnisasja soetamise ja renoveerimise kulu;

11) esinduskulu;

12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;

13) püsikulu, sealhulgas töötasu;

14) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu;

16) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

17) projektijuhtimise kulu;

18) koolituse kulu.

§ 7. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad

projekti kulud.

(2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamise päeval ja lõpeb 30. novembril taotlusvooru

väljakuulutamise kalendriaastal.

3

(3) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja 2026. aastal, algab abikõlblikkuse periood 1. jaanuarist 2026

ja lõpeb 30. novembril 2026.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata.

§ 8. Taotlusvooru eelarve, toetuse ülemmäär ja omafinantseering

(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste vahendite järgi kalendriaasta kohta.

Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet.

(2) Toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja kohta.

(3) Omafinantseeringu määr peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest:

1) tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjespordi edendamist toetava turundustegevuse ja

tuletõrjespordi varustuse soetamise puhul 50 protsenti;

2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamise puhul 5 protsenti;

(4) Omafinantseering ei ole vajalik:

1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks;

2) kui 70 protsenti projektis osalejatest moodustavad 6-18. aastased.

§ 9. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse komisjoni määrust

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust

(EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33.

(2) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese

tähtsusega abiks.

(3) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja (edaspidi

taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul

toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:

1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses

osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks;

2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.

(2) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:

4

1) taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab Siseministeeriumi või tema

valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut;

2) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega makse võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies

ulatuses ajatatud;

3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole

sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;

4) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise

kohustuse;

5) on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi

makstud;

6) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või

384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti

keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja

taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number, e-posti aadress, arvelduskonto number;

2) projekti nimi, eesmärk, planeeritavad tegevused ja nende elluviimise koht;

3) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

4) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

5) kinnitus käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise osas, välja arvatud juhul,

kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

6) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest,

Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest;

7) projekti tegevuste hinnapakkumused, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

saadud hinnapäringuga sama lähteülesande põhjal.

(3) Kui ei ole võimalik esitada vähemalt kahte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud

hinnapakkumust või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.

(4) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:

1) toetuse saamisega seotud kohustustest;

2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;

3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;

4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;

5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse

tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise perioodi,

taotlusvooru eelarve ja toetatavad tegevused.

5

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult toetuse

andja e-posti aadressil [email protected].

§ 13. Taotluse menetlemine

Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses

sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab toetuse andja sellest

taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse

menetlemise aeg.

(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse

nõuetele.

(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest:

1) taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele;

2) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja määratud

tähtpäevaks kõrvaldamata;

4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine

(1) Päästeameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt

kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti sisuline põhjendatus – 40 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) projektis osalevate noorte osakaal – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) projekti eelarve – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(3) Komisjon moodustab vastavalt hindamise käigus koondhinde alusel tekkinud

paremusjärjestuse põhjal taotlustest pingerea.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva

jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates.

6

(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul Päästeameti

peadirektor.

(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses

sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

(4) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;

2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(8) Toetuse andja avaldab oma veebisaidil järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi;

2) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse väljamaksmine

Toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse rahuldamise otsuses

määratud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.

§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes

või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse andjale põhjendatud

muutmistaotluse.

(2) Muutmistaotlus tuleb esitada esimesel võimalusel enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva

ning muudatus peab olema elluviidav ja käesoleva määruse nõuetele vastav taotlusvooru

väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembriks.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

7

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud;

4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab toetuse andja viie tööpäeva jooksul alates

muutmistaotluse saamisest.

(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud

eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu arvelt

kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga. Kui projekti

eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne), mille on

digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.

(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks.

(3) Aruandes tuleb välja tuua:

1) planeeritud ja toimunud tegevused;

2) projekti sihtgrupid;

3) projekti elluviimise järeldused;

4) projektimeeskonna liikmed;

5) koostööorganisatsioonid;

6) finantsaruanne koos kuludokumentidega.

(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada

puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(5) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab toetuse andja toetuse saajale

andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi toetuse andjale tema

määratud tähtpäevaks.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.

(7) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid;

8

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi määratud tähtajaks

teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes

1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.

(2) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;

7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale

elektrooniliselt.

(5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks

kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale

vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise

ajatamiskava.

(6) Toetuse andja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja

määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse

saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning kasutamise kohta;

2) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe;

9

2) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt;

3) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise otsuse kohaselt;

4) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;

5) võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;

6) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12

kohaselt;

7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud

või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;

8) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus

või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;

9) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

10) esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb käesoleva määruse § 18 lõikes 1 nimetatud

alus;

11) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumentide;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse §-

s 20 sätestatud aruande kinnitamist;

3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb käesoleva määruse § 19 lõikes 1

nimetatud alus.

(2) Toetuse andja on kohustatud:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

2) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

4) kontrollima toetuse kasutamist;

5) lahendama toetuse andja otsuse peale esitatud vaide;

6) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib Päästeameti poolt tuletõrjespordi edendamiseks antava

toetuse andmise ning selle kasutamise tingimusi ja korda. Toetuste andmine võimaldab

kutseliste ja vabatahtlike päästjate, tuletõrjespordi harrastajate ning noorte seas:

1) arendada osavust, julgust, kiirust, jõudu, vastupidavust, meeskonnatöö oskust,

koordinatsiooni ning keskendumisvõimet;

2) edendada tuletõrjespordi arendamist ja populariseerimist;

3) toetada tuletõrjespordi- ja võistlusvõimekuse tõstmist;

4) suurendada tuletõrjespordi kogukonna koostööd;

5) parandada füüsilist ettevalmistust ja töövõimet;

6) toetada tuletõrjespordi võistluste korraldamist ja osalemist nii riiklikul kui rahvusvahelisel

tasandil.

Eestis harrastatakse kahte erinevat tuletõrjespordiala: 1) FireFit/Firefighter Combat Challenge

tüüpi ja 2) klassikalist tuletõrjesporti (Toughest Firefighter Alive (TFA)).

Fire Combat Challenge (edaspidi FCC) on rahvusvaheline tuletõrje võistlusformaadi süsteem,

mis keskendub kiiretele ja täpsetele tuletõrje tegevuste sooritamisele. FCC on ekstreemne,

huvitav ja tehniline spordiala, mis sarnaneb takistusjooksule ja kus tehakse erinevaid ülesandeid

ühe jooksu ajal. Võistlus sisaldab erinevaid individuaalseid ja meeskondlikke harjutusi, mille

eesmärk on simuleerida reaalselt aset leidvaid tuletõrje sündmusi. Võistlusalad võivad hõlmata

voolikute kiiret ühendamist, redelitõusu, veejoa sihtimist, inimese tulest välja toomist ja muid

spetsiifilisi oskusi.

Klassikaline tuletõrjesport on traditsiooniline spordiala, mis on Eestis hästi juurdunud ja mille

raames korraldatakse riiklikke ja piirkondlikke võistlusi. See spordiala koosneb mitmetest

päästetöödel esinevatest situatsiooni harjutustest põhinevatest võistlustest, mis testivad nii

füüsilist vastupidavust kui ka tehnilisi oskusi (nt veevoolikute käsitlemine, redelitõus,

takistusjooks).

Eelnõu alusel eraldatavad toetused aitavad kaasata uusi tuletõrjespordi harrastajaid ja luua

tingimused jätkusuutlikuks järelkasvuks. Toetused aitavad rikastada noorte sportimisvõimalusi

ja nende abil on võimalik tuletõrjespordi võistlusi nii korraldada kui ka nendel osaleda.

Toetatakse ka treeninglaagrite korraldamist, varustuse soetamist ja tuletõrjespordi edendamist

toetavat turundustegevust. Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna toetuste

jagamine parandab kutseliste ja vabatahtlike päästjate füüsilist ettevalmistust, aitab

populariseerida päästjate elukutset ja tekitada noortes suuremat huvi päästja elukutse vastu.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse

kasutamist ka aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on

2

vabatahtlik, seega kohustuslikku nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eeltoodust lähtuvalt

halduskoormuse tasakaalustamise reegel1 kohaldamisele ei tule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti personaliosakonna töötervishoiuspetsialist

Rauno Müürsepp (teenistussuhe lõppenud), Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist

Kätlin Tänavots ([email protected]) ja Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunikud Kadi Parmas ([email protected]) ja Heli

Simson ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23-st paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tuletõrje

edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel

rahastatakse projekte, mille eesmärk on edendada tuletõrjesporti, muuhulgas kaasata uusi

harrastajaid, eelkõige noori, ja luua eeldused päästjate järelkasvuks.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.

Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve

ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks

toetust taotletakse.

Lõike 2 kohaselt on omafinantseering toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude

katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringu

hulka arvatakse ainult projekti elluviimiseks tehtavad abikõlblikud kulud.

Eelnõu §-s 3 tuuakse välja toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti, toetades selle ala traditsioonide ja

oskuste säilimist ning põlvkondadevaheliste teadmiste edasikandumist. Oluline rõhuasetus on

noorte (6–18-aastaste) kaasamisel, et kasvatada huvi tuletõrjespordi ja laiemalt päästetöö

valdkonna vastu, tagades ala jätkusuutliku arengu. Kuna toetuse andmise eesmärk on edendada

tuletõrjesporti, peab taotleja projekti taotluses kirjeldama selgelt ja konkreetselt, milliste

tegevuste kaudu ja kuidas toetuse eesmärgi saavutamisele kaasa aidatakse.

1 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

3

Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et toetuse andja on Päästeamet. Toetuse andja menetleb toetuse

taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist. Taotluse

menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Vajaduse korral tegeleb toetuse andja ka

toetuse tagasinõudmisega. Toetuse andja vastutab ka taotlusvooru väljakuulutamise eest.

Toetuse andja õiguste ja kohustuste nimekiri on toodud eelnõu §-s 23.

Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse kaasa eelnõu §-s 3 nimetatud eesmärgi

saavutamisele. Projekti eesmärgist peab olema selgelt näha, kuidas toetatavad tegevused

aitavad tuletõrjesporti edendada. Tegevuste valikul peab taotleja lähtuma tuletõrjespordi

arendamise vajadustest ning harrastusvõimaluste loomisest või laiendamisest. Oluline on, et

tegevuste kaudu aidatakse kaasa tuletõrjespordi arendamisele ja populariseerimisele, et

suurendada huvi selle spordiala vastu.

Lõikega 2 sätestatakse, millised tegevused on eelnõu alusel toetatavad.

Punkti 1 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi võistlusel osalemist (nt osalemistasu,

lennupiletite kulu, majutuskulu). Tuletõrjespordi võistlusel osalemine tähendab, et

tuletõrjesporti tegevad kutselised ja vabatahtlikud päästjad, harrastajad või noored võtavad osa

erinevatest siseriiklikest või rahvusvahelistest võistlustest, mille eesmärk on testida

tuletõrjealaseid oskusi, kiirust, täpsust ja füüsilist vastupidavust. Võistlustel osalemine arendab

sportlasi kõige enam, kuna praktiliste kogemuste kaudu paraneb nende sooritus ja seeläbi

saavutatakse paremaid tulemusi. Lisaks aitab rahvusvahelisel tasandil võistlemine avardada

sportlaste teadmisi, tõsta tehnilist taset ning laiendada tuletõrjespordi kogukonna

koostöösuhteid.

Punkti 2 kohaselt toetatakse tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamist.

Tuletõrjespordiga seotud siseriikliku võistluse korraldamine tähendab sellise ürituse

planeerimist ja läbiviimist, kus osalejad võistlevad erinevates tuletõrje oskusi ja füüsilist

võimekust nõudvates tegevustes. Võistluste korraldamise raames toetatakse näiteks helitehnika

ja ajavõtusüsteemi renti, medalite ja karikate hankimist jne.

Punkti 3 kohaselt toetatakse päästealaste treeninglaagri korraldamist. Päästealane

treeninglaager on struktureeritud ja eesmärgipärane õppetegevus, mille käigus osalejad

omandavad, arendavad ja harjutavad päästealaseid teadmisi, oskusi ja füüsilisi võimeid.

Selliseid laagreid korraldatakse kindla koolitus- või treeningkava alusel. Päästeala

treeninglaagreid võib korraldada nii kutseliste päästjate, vabatahtlike, noorte (6-18 aastat) kui

ka harrastajate jaoks. Treeninglaagris omandatakse ja täiendatakse päästealaseid põhioskusi

(tulekustutamine, päästevõtted, ohutustehnika), arendatakse füüsilist valmisolekut ja

vastupidavust, harjutatakse meeskonnatööd ning reaalsete situatsioonide imiteerimist

kontrollitud tingimustes.

Punkti 4 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi edendamist toetavat turundustegevust.

Tuletõrjespordi edendamist toetav turundustegevus hõlmab tegevusi, mis on suunatud

tuletõrjespordi kui spordiala tutvustamisele ja populaarsuse tõstmisele ning osalejate ja

toetajate kaasamisele. Turundustegevuse toetamine suurendab avalikkuse teadlikkust

4

tuletõrjespordist, aitab tagada tuletõrjespordi võistluste suurema nähtavuse, tuua võistlustele

rohkem publikut, toetada uute sponsorite ja koostööpartnerite leidmist ning suurendada huvi nii

kutseliste, vabatahtlike päästjate kui ka teiste huvirühmade seas. Turundustegevuseks on

näiteks avatud uste päevade, koolides demopäevade või proovitrennide korraldamine, samuti

meelelahutusprogrammide korraldamine tuletõrjespordi võistluste raames publikuhuvi

tõstmiseks. Tuletõrjespordi veebilehe arendamine on üks tõhusamaid viise tuletõrjespordi

nähtavuse suurendamiseks. Veebileht võimaldab huvilistel saada infot, omavahel suhelda,

vahetada kogemusi, jagada videolugusid ning tugevdada seeläbi kogukonda. Toetusega on

võimalik luua ka eraldi noortele suunatud infomaterjale (videod, plakatid, sotsiaalmeedia

postitused), et seeläbi suurendada tuletõrjespordialast huvi 6–18-aastaste noorte seas.

Punkti 5 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi varustuse soetamist. Tuletõrjespordiga

tegelemiseks vajaliku spordivarustuse soetamine tagab, et võistlejad saavad treenida ja

võistelda ohutult, efektiivselt ja reeglitele vastavalt. Varustuse alla kuuluvad

isikukaitsevahendid (roobad, kiivrid, jalanõud, kindad jne), voolikud, redelid, märgid ja

takistused, mis on osa võistlusradadest, ning treeningvahendid (päästenukk, haamrid,

tõmbamise nöör, plangud, poomid, kergejõustiku inventar jne), mis aitavad parandada füüsilist

vormi ja spetsiifilisi oskusi.

Lõike 3 kohaselt määrab konkreetsed toetatavad tegevused toetuse andja igakordselt

Päästeameti peadirektori käskkirjaga. See tähendab, et toetuse andja jätab endale võimaluse

otsustada, millisteks tegevusteks konkreetsel aastal toetust eraldatakse. Toetuse andja võib välja

kuulutada taotlusvooru ja toetada kõiki lõikes 2 nimetatud tegevusi või kuulutada välja

taotlusvooru, mille kohaselt toetatakse näiteks vaid tuletõrjespordi varustuse soetamist ja

päästealaste treeninglaagrite korraldamist.

Lõike 4 kohaselt ei anta toetust projektile, mis on ajendatud ärihuvist ning suunatud kasumi

teenimisele.

Eelnõu § 6 reguleerib kulu abikõlblikkust.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab

projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille

tasub toetuse saaja. Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse

perioodil ja selle eest peab tasuma toetuse saaja. Kulu eest tasumine on samas lubatud ka pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu (vt eelnõu § 6 lõike 3 punkti 4).

Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt

isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud

tegevusi. Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt

vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblik kuu on näiteks

tuletõrjespordi võistlusel osalemiseks lennupiletite ostmise kulu või võistluse läbiviimiseks

renditava staadioni kulu.

Lõikes 3 on sätestatud kulu kohta kehtivad üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt – kõik kulud peavad olema tasutud

toetuse saaja arvelduskontolt, sularahas kaetud kulud loetakse mitteabikõlblikuks, samuti ei

hüvitata kolmanda isiku pangakaardiga tehtud kulutusi;

5

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega – kõik tehtud kulud peavad olema

tõendatud;

3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;

4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu – kulu peab olema küll tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kuid kulu eest on

lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;

5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile.

Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loend. Abikõlbmatute kulude osas on tegemist

toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega. Mõistlik on sellised

kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks määruse tasandil välistada.

Abikõlbmatuks kuluks loetakse näiteks kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, kuid lubatud on

rahvusvahelisel tuletõrjespordi võistlusel osalemiseks kantav reisikindlustus k.a.

spordivõistlusel osalemise kindlustus.

Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikkuse perioodi.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti

tegevusi ja tekivad projekti kulud.

Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotlusvooru avamise päeval ja lõppeb

taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembril. Abikõlblik on üksnes selline kulu,

mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodi jooksul, st pärast taotlusvooru avamist ja enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kulu eest tasumine võib toimuda ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppemist, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast perioodi lõppu.

Tasumise kuupäev ei mõjuta kulu abikõlblikkust, eeldusel, et kulu tekkimise kuupäev jääb

abikõlblikkuse perioodi sisse.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse 2026. aasta taotlusvooru puhul erand, mille eesmärk on tagada

meetme rakendamise paindlikkus ning võimaldada toetuse saajatel tegevustega alustada juba

kalendriaasta alguses. Seetõttu loetakse abikõlblikkuse perioodi alguseks erandina 1. jaanuar

2026, kuid seda tingimusel et taotlusvoor kuulutatakse välja samal aastal. Selline lähenemine

võimaldab katta kulusid, mis on seotud projekti ettevalmistamise või elluviimisega alates 2026.

aasta algusest (treeningtegevuse, varustuse soetamise, võistluste korraldamise või muude

toetatavate tegevuste alustamine, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik).

Lõike 4 kohaselt ei pikendata abikõlblikkuse perioodi, sest asjaomaseks eelarveaastaks

eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta

jooksul. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et kui

toetust antakse näiteks lastelaagri korraldamiseks, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul laager

korraldada.

Eelnõu § 8 reguleerib taotlusvooru eelarvet, toetuse ülemmäära ja omafinantseeringut.

Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt

eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet.

Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga-aastaselt eelarvelistest

vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.

6

Lõikes 2 sätestatakse toetuse ülemmäär toetuse saaja kohta, milleks on 10 000 eurot. Seega, kui

projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat

summat käesoleva meetmega toetada ei saa.

Lõikega 3 sätestatakse omafinantseeringu nõue. See tähendab, et taotleja peab arvestama, et

teatud tegevuste puhul on nõutud omafinantseering. Omafinantseering on vajalik järgmiste

toetatavate tegevuste korral: tuletõrjespordi võistlusel osalemine, tuletõrjespordi edendamist

toetatav turundustegevus, tuletõrjespordi varustuse soetamine ja tuletõrjespordiga seotud

võistluse korraldamine.

Tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjespordi edendamist toetava turundustegevuse ja

tuletõrjespordi varustuse soetamise korral peab omafinantseeringu määr olema 50 protsenti

abikõlblikest kuludest (punkt 1). Siseriiklike tuletõrjespordiga seotud võistluste korraldamisel

on omafinantseeringu määr 5 protsenti abikõlblikest kuludest (punkt 2).

Lõikes 4 tuuakse välja, millal omafinantseering ei ole vajalik. Omafinantseering ei ole vajalik

kahel juhul: 1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks ja 2) juhul, kui 70 protsenti projektis

osalejatest moodustavad noored ehk 6-18. aastased.

Kui projekti raames korraldatakse kutselistele, vabatahtlikele päästjatele, harrastajatele ja

noortele päästealaseid treeninglaagreid, siis ei nõuta selle tegevuse elluviimisel taotlejalt

omafinantseeringut. Ka noortele suunatud tegevuste puhul ei nõuta omafinantseeringut

tingimusel, et projektis osalejatest vähemalt 70% on 6-18. aastased. Noorte kaasamine on

projekti prioriteetne eesmärk. Projekti tegevused peavad soodustama noorte huvi ja kaasumist

tuletõrjespordiga seotud tegevustesse. Noorte kaasamine päästealasesse tegevusse toetab nii

füüsilise vormi kui ka eluks vajalike ohutus- ja päästeoskuste arengut. Lisaks soodustab see

kogukondliku turvalisuse suurenemist ning on oluline järelkasvu tagamiseks nii

tuletõrjespordis kui ka päästevaldkonnas laiemalt. Omafinantseeringu vabastus võimaldab

korraldajatel suunata ressursse just nendele tegevustele, mis loovad noortele turvalise, arendava

ja motiveeriva keskkonna: pädevad juhendajad, vanusele vastavad harjutused ja selged

ohutusreeglid.

Tingimus, mille järgi peab vähemalt 70% projektis osalejatest olema 6–18.aastased, tagab, et

toetuse sisu ja eesmärk püsivad kooskõlas noortele suunatud tegevuste fookusega. Selleks, et

see tingimus oleks täidetud, peab osalejate suurusjärk olema teada. Näiteks turundustegevuse

korral on selle tingimuse täitmine välistatud. Samas võib näiteks noortele tuletõrjespordi

võistluse korraldamine omafinantseeringust vabastada, kui vastav tingimus on täidetud ehk on

teada noorte osalejate suurusjärk (st on nt ette teada, kui palju osalejaid saab võistlusele

registreerida ja kui palju osalejatest saavad moodustada noored). Oluline on ka rõhutada, et

70% arvestuses ei loeta osalejate hulka projekti meeskonna liikmeid, et tagada projektist

osalejate arvu objektiivne hindamine ja vältida osalusproportsiooni moonutamist.

Eelnõu § 9 reguleerib vähese tähtsusega abi.

Lõikes 1 tuuakse välja, et kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis tuleb

toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

7

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832,

15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33 (lõige 1). Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel

ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava

toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos

määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

750 000 eurot.

Lõikes 2 kohaselt on toetuse andja kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on

käsitatav vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille

kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ega

kaubandust.

Lõige 3 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas

summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja

taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võivad taotleda:

1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses

osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks ja

2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.

Päästeameti tegevuses on võimalik osaleda päästetöö, ennetustöö või noorsootöö raames.

Päästeamet on tsiviilõiguslikud lepingud sõlminud mittetulundusühingutega ja kohalike

omavalitsustega (kelle koosseisus on vabatahtlikud päästjad). Tuletõrjesporti edendava

organisatsiooni all mõeldakse MTÜ-d Eesti Tuletõrjespordi Liit.

Lõikes 2 nimetatakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded

tagavad, et taotleja on seaduskuulekas ja suuteline projekti eelnõukohaselt ellu viima.

Punkti 1 kohaselt peab taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetama

Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut ehk taotleja peab

näiteks olema lepingulises suhtes valitsemisala asutusega või tegutsema Siseministeeriumi

tegevusvaldkonnas. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga,

välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja

suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka

sundlõpetamisel ja tal peab puuduma kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja olema täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt

majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas

taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud.

Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis

on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas

(punkt 5).

8

Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku §-de 209, 2091,

210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Majandusalaste süütegude

all mõeldakse, et taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-des 372, 373, 379 või

384 alusel määratud kehtivat karistust.

Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.

Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse

andjal kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.

Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, telefoni numbrit, e-posti aadressi ja

arvelduskonto numbrit (punkt 1). Taotluses peab kirjas olema ka projekti nimi, eesmärk,

planeeritavate tegevuste kirjeldus ja elluviimise koht (punkt 2). Punkti 3 kohaselt peab kirjas

olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Lisaks tuleb punkti

4 kohaselt välja tuua projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja

lõppkuupäev.

Punkti 5 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele

vastamise osas, välja arvatud juhul, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. See tähendab,

et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega

maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks

esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande. Punkti 6 kohaselt tuleb esitada teave, kui

taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa

Liidu või välisabi toetusmeetmest (taotleja taotleb samaaegselt toetust muust programmist

vms).

Punkti 7 kohaselt tuleb taotluses esitada võrreldavad hinnapakkumused, mis peavad olema

saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ühesuguse lähteülesande järgi

hinnapäringu tulemusel (nt varustuse või lennupiletite ost jne). Et hinnapäringu vastuseks

saadud pakkumused oleksid võrreldavad, peab toetuse saaja poolt väljasaadetav hinnapäring

olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ning edastatud pakkujatele samal kujul ja

ajal. Hinnapäringust peab selgelt nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks pakkumust

soovitakse saada või millistele nõuetele ja tehnilistele näitajatele peab ostetav kaup või teenus

vastama. Saadud pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus nii koguselises kui

ka rahalises mahus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev, koostaja nimi,

soovitavalt allkirjastatud (digitaalselt). Võrreldavad pakkumused võivad olla tõendatavad ka

kuvatõmmistena (nt lennupilet). Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe.

Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis tähendab, et ühe

ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks

pakkumiste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise protsess oleks selge ja

läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle

dokumenteerinud. Hinnapakkumused on olulised taotletava toetuse summa mõttes. Taotleja

peab taotluses tooma välja projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse

summa (eelnõu § 11 lõike 2 punkt 3). Taotletava toetuse summa aluseks on taotleja poolt võetud

hinnapakkumus. Hinnapakkumus võib olla ka internetiotsingu tulemus (kuvafotod vms).

9

Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei

valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 3). Eelkõige peab taotleja andma

põhjenduse, mille alusel on võimalik toetuse andjal mõista, kas antud põhjendus on tõene,

usaldusväärne ja mõistlik. Põhjenduses toodud väited saavad toetuda usaldusväärsetele

tõenditele, andmetele või faktidele. Oluline on, et põhjendus oleks võimalikult detailne ja

annaks toetuse andjale piisavalt teavet, et hinnata, kas valitud tegevus on põhjendatud ja kas

kõiki aspekte on arvestatud. Tuleb selgitada, miks ei valitud odavaimat pakkumust, ehk siis

tuua välja, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid lõppotsuse tegemist. See

tagab, et toetuse andja saab usaldusväärselt hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev

põhjendus on mõistlik ja põhjendatud.

Lõike 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada kinnitus, et ta on teadlik punktides 1-5 nimetatust.

Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotlusvooru avamist, taotluse esitamist ja

menetlemist ning taotluse kohta otsuse tegemist.

Eelnõu §-s 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.

Lõike 1 järgi kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse

ka taotlemise periood, taotlusvooru eelarve ja konkreetse toetatavad tegevused.

Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid toetuse andjale taotleja

esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatuna e-posti aadressile [email protected].

Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad

äriregistrist.

Eelnõu § 13 reguleerib taotluse menetlemist. Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse

nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest. Toetuse andja menetleb taotlusi 60 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemisest

arvates (vt eelnõu § 16 lõike 1).

Eelnõu § 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja esitatud taotluse, sh selle lisadokumentide, ning

taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab

toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse

esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal

etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade,

milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui

taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas taotluse

rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 16).

10

Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva

määruse nõuetele. Seejärel hakatakse nõuetele vastavaid taotlusi hindama Päästeameti

peadirektori moodustatud komisjoni poolt eelnõu §-s 15 sätestatud hindamiskriteeriumite

alusel.

Lõikes 4 sätestatakse asjaolud, mille kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks.

Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest:

1) taotleja ei vasta eelnõu § 10 sätestatud nõuetele;

2) taotlus ei vasta eelnõu §-s 11 sätestatud nõuetele;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on ameti määratud

tähtpäevaks kõrvaldamata;

4) taotleja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse osas tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus

(vt eelnõu § 16 lõige 5).

Eelnõu § 15 reguleerib nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamist.

Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti peadirektor käskkirjaga taotluse hindamiseks

vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjoni kuuluvad Päästeameti ametnikud, üldjuhul on

nendeks personaliosakonna ja päästetöö osakonna teenistujad. Lisaks peavad komisjoni liikmed

kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja HMS-ga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hindamiskomisjoni protokollis. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse

olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i § 10 kohaselt. Taandamise korral tehakse vastav

märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõike 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti sisuline põhjendatus (40%): hinnatakse projekti vastavust konkursi prioriteetsetele

teemadele, probleemi ja/või vajaduste selget ning põhjendatud kirjeldust, samuti sihtgrupi

määratlust ja selle põhjendatust.

2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava (20%): analüüsitakse, kas projektis kavandatud

tegevused on praktilise väärtusega ning kooskõlas seatud eesmärkidega. Samuti hinnatakse

ajakava realistlikkust, otstarbekust ja teostatavust.

3) projektis osalevate noorte osakaal (10%): vaadeldakse projektist osa võtvate noorte osakaalu

kõigist osalejatest. Kõrgem noorte osalus näitab projekti tugevamat mõju spordiala

jätkusuutlikkusele ja järelkasvule. Väärtustatakse lahendusi, mis loovad püsiva süsteemi (nt

regulaarne treeningrühm), st mis jätkuvad ka pärast Päästeameti rahastuse lõppu.

4) projekti eelarve (30%): hinnatakse kulude põhjendatust, eelarve säästlikkust ja

ressursikasutuse efektiivsust.

Esimese ja teise kriteeriumi juures hindab komisjon projekti vastavust taotlusvooru eesmärgiga.

Komisjon kaalub, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärgile. Hinnang

antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärgile. Komisjon hindab

sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

11

Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et

taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud

asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

Lõike 3 kohaselt moodustab komisjon hindamistulemuste põhjal esitatud taotluste projektidest

pingerea.

Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Lõike 1 kohaselt teeb toetuse andja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60

kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates. Taotlemise periood

avaldatakse toetuse andja ehk Päästeameti veebisaidil, kui toetuse andja kuulutab taotlusvooru

välja.

Lõike 2 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse komisjoni

ettepanekul Päästeameti peadirektor.

Lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad

eelnõus sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja tuua:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused sh toetuse saaja arvelduskonto number.

Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus on

tunnistatud eelnõu nõuetele mittevastavaks. Näiteks tunnistatakse taotlus mittevastavaks siis

kui taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja

määratud tähtpäevaks kõrvaldamata. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata, kui pingerea alusel

ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

Lõige 6 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse

rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 7 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Lõike 8 järgi avaldab toetuse andja oma veebisaidil toetuse saaja nime ja toetatavate tegevuste

kirjelduse ning summa.

Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.

12

Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul. See tähendab, et toetuse

saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et saaks katta toetatavate tegevustega seotud kulud.

Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja

esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse.

Toetuse saaja peab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama

taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, näiteks projekti odavnemisest

või kallinemisest, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast vms asjaolust.

Toetuse andja peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse

sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise

avaldusega. Muutmine toimub toetuse saaja algatusel – näiteks juhul, kui toetuse saaja peab

möödapääsmatuks muuta projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisatakse

täiendav tegevus) või kui toetuse saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

toetatavast tegevusest.

Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud

igal juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.

Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäeva ja muudatus peab olema teostatav taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta

30.novembriks. HMS-i § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni

abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

soovitav muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud;

4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

Kui muutmise taotlusega taotletakse juurde rahalisi vahendeid projekti tegevuste

lõpuleviimiseks seoses erinevate asjaolude koostoimes tekkinud põhjustel, mis on põhjustanud

projekti maksumuse kallinemise, siis võib juhtuda, et taotlust ei rahuldata. Muutmise taotlust

ei saa rahuldada, kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud.

Seejuures tuleb arvestada ka, et toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja koht.

Toetuse andja saab ka keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud

asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega või soovitud muudatuse

korral on oodatava tulemuse saavutamine abikõlblikkuse perioodi jooksul kaheldav. Sellisel

13

juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt §

19 lõike 1 punkt 2).

Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse andja viie tööpäeva

jooksul muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb toetuse andjal läbi

töötada dokumendid ja vajadusel küsida täiendavat infot taotlejalt ning hinnata, kas võivad

esineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata

muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu

teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

Eelnõu §-s 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja oleneb konkreetsetest

asjaoludest.

Eelnõu § 20 reguleerib projekti elluviimise aruande esitamist ja projekti eelarve jäägi

tagastamist.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi

aruanne), millele tuleb lisada abikõlbliku kulu tõendid. Aruande peab allkirjastama toetuse

saaja esindusõiguslik isik. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud, st kaup

on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab näiteks üleandmise-vastuvõtmise akt,

kirjavahetus, saateleht, arve või leping. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 5 lõikes 2.

Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse

saamise aastale järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.

Lõike 3 kohaselt tuleb aruandes välja tuua planeeritud ja toimunud tegevused, projekti

sihtgrupid, projekti elluviimise järeldused, projektimeeskonna liikmed,

koostööorganisatsioonid ja finantsaruanne koos kuludokumentidega. Projekti elluviimise

järelduste juures tuleb analüüsida projekti elluviimise edukust ja kirjeldada, mida tegevuste

elluviimise käigus õpiti, ning millised tegevused või lahendused osutusid eriti tulemuslikuks.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja

ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu olid väiksem kui projekti eelarve, saadab

toetuse andja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab

jäägi toetuse andjale tema määratud tähtpäevaks. Ka riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 55

lõige 3 sätestab, et riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata

jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse

saajalt tagasi.

14

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande

esitamisest.

Lõikes 7 sätestatakse juhud, kui toetuse andja aruannet ei kinnita. Aruannet ei kinnitata, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi otsuses

määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

Eelnõu §-s 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmine.

RES-i § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES-i § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et otsuse RKPJKo

28.06.2023, 5-23-2 p-s 64 leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus

saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad

seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega.

Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega. Kuigi toetuse

tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuses RKPJKo

28.06.2023, 5-23-2 p 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib reguleerida

määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine,

vaid alusetult saadu tagasinõudmine2. Ministri määrusega võib seega toetuse tagasinõudmise

aluseid lisaks RES-s sätestatule täpsustada ja täiendada.

Lõike 1 kohaselt võib toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES-i § 551

lõikes 1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES-i § 551 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4)

või ühel järgmistest juhtudest:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.

Oluline on, et toetuse andja lähtuks toetuse tagasinõudmise korral nii RES-s sätestatust kui ka

antud eelnõu täpsustustest ja täiendustest. Toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus.

Seejuures on võimalik toetuse tagasinõudmisest ka loobuda. RES-i § 551 lõike 3 kohaselt võib

riigisisese projektipõhise toetuse RES-i § 551 lõikes 1 nimetatud alustel tagasinõudmisest

loobuda, kui: 1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja

tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu; 2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel

võimalusel teavitanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud

toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 3) tagasinõutav toetuse

summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega.

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise

või osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega

ja selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS § 3

2 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu -

Riigikogu (10.02.2026).

15

lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise

põhimõtetega. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust ehk põhjust

kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses toetuse saaja poolt

tehtud tegevused on toetuse andmisel olnud põhjendatud ja kas tehtud kulud on aidanud kaasa

projekti eesmärgi saavutamisel. Toetuse tagasinõudmise määr oleneb rikkumise raskusest.

Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.

Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;

7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 4 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale elektrooniliselt. RES-i § 551 lõike 8 kohaselt on riigisisese projektipõhise toetuse

tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses.

Toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg on toodud RES-i § 551 lõikes 4, mille kohaselt võib

otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta teha projekti viimase väljamakse

tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toetus tuleb

tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja põhjendatult

võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ja ajatada

tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse

tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Toetuse andja teeb ajatamistaotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne

tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

RES-i § 551 lõikes 5 sätestatakse, et kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise

tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist

0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine

lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

Toetuse tagasinõudmise otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada

tuleb piisav kahjuhüvitis. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

maksab toetuse saaja intressi RES-i § 551 lõike 6 kohaselt.

Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

16

Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse

taotlemise ning kasutamise kohta. See tähendab, et toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja

poole saamaks juhiseid toetuse taotlemise ja tehtud otsuste osas.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda ja see tagastada. Toetuse

saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui ka

hiljem projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest, siis tuleb toetus täies

ulatuses tagastada.

Lõike 2 punktides 1-11 loetletakse toetuse saaja kohustused.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul

nõutud teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike

andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest

toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st

projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikena.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust ehk viima projekti ellu taotluse ja taotluse

rahuldamise otsuse kohaselt. Taotluses tuleb välja tuua projekti eesmärk ning toetuse abil

läbiviidavad tegevused. Toetatavad tegevused, summa ja toetuse väljamaksmise tingimused

tuuakse eraldi välja ka taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja peab toetatavate tegevuste

kaudu täitma projekti eesmärgi ja eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu

§ 21 lõikes 1 nimetatud alus ehk toetuse andja esitab toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda

tagasimaksmise ajatamist.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja

maksedokumente. Need tuleb lisada aruandele, sest eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt tuleb aruandele

lisada abikõlbliku kulu tõendid. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja säilitama taotluse ja

projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat, kui toetuse saaja esitatud andmed

on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse

täitmist. Lisaks tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või

vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas

(punkt 8). Mõlemal juhul tuleb toetuse andjat teavitada viivitamata ja kirjalikult. Toetuse andja

hindab saadud teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi

liigutakse.

17

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest

võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb

eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud alus.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid

(näiteks katma kõik projekti kulud pangaülekandega, tagastama kasutamata toetuse eelnõu § 20

lõike 5 korral jne).

Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andjal õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne aruande

kinnitamist;

3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb eelnõu § 19 lõikes 1 nimetatud

alus.

Lõike 2 punktides 1–6 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse andja juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise

kui ka kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada toetuse

andjalt vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis

on seotud toetuse saaja õiguste ja kohustustega.

Punkti 2 järgi on toetuse andja kohustatud korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise,

menetlemise ja säilitamise. Toetuse andjal on kohustus säilitada toetusega seotud dokumente

vastavalt õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Üldjuhul tuleb toetuse andmise ja kasutamisega

seotud raamatupidamis- ja lepingulisi dokumente säilitada 7 aastat, lähtudes raamatupidamise

seaduses sätestatud säilitustähtaegadest. Säilitustähtaeg võib olla pikem, kui dokumendi sisu

või sellega seotud kohustus eeldab pikemat säilitamist. Toetuse andja peab korraldama ka

toetuse väljamaksmise (punkt 3) ja kontrollima toetuse kasutamist (punkt 4). Toetuse

kasutamise kontroll tuleb teha enne aruande kinnitamist. Lisaks peab toetuse andja lahendama

vajadusel esitatud vaide (punkt 5) ja tegema muid eelnõus sätestatud toiminguid (punkt 6).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023)

ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju

18

Sihtrühm I: tuletõrjespordi harrastajad ja 6-18.aastased noored.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest toetuste kaudu on võimalik

rikastada noorte sportimisvõimalusi ja eelduslikult paranevad ka tuletõrjespordi harrastajate

sportimisvõimalused. Regulaarne treening ja võistluspraktika parandavad harrastajate ja noorte

füüsilist ja vaimset ettevalmistust, jõudu ja vastupidavust. Toetuste abil suureneb juurdepääs

treening- ja sportimisvõimalustele, mis loob mitmekesisemaid ja paremaid tingimusi noorte

liikumisharjumuste kujundamiseks ning tuletõrjespordi jätkusuutlikuks arenguks.

Tuletõrjespordi nähtavuse suurendamine aitab kasvatada järelkasvu nii spordis kui ka

päästevaldkonnas laiemalt. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Sihtrühm II: taotlejad ehk 1) juriidilised isikud, kes on Päästeametiga sõlminud tsiviilõiguslikud

lepingud Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks (Päästeamet on

tsiviilõiguslikud lepingud sõlminud ca 100), ja 2) MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Taotlusvooruga luuakse võimalus toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too kaasa

kohustusi, kui taotlusvoorus ei soovita osaleda. Toetuse taotlemine on vabatahtlik.

Halduskoormus andmete esitamise näol on seega välditav. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu ka

reegel „üks sisse, üks välja“3 kohaldamisele. Toetuse andmise eesmärk on tuletõrjesporti Eestis

edendada. Eelnõuga kaasneb toetuse taotlejale (MTÜ-dele, KOV-dele) võimalus suurendada

kogukonna turvatunnet, parandada tuletõrjespordi harrastamise treeningtingimusi, kaasata uusi

harrastajaid ja tuua piirkonda võistlusi, mis elavdavad kohalikku elu. Taotlusvoorus osalemine

on võimalus seega saada kindla eesmärgi täitmiseks rahalisi vahendeid. Loodav regulatsioon

on sihtrühma jaoks kasulik ja positiivne.

4.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm I

Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud

tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna toetusvooru

läbiviimine ei ole Päästeameti jaoks uus tegevus, ei teki vajadust muutustele suunatud

tegevusteks, samuti ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi

ülesannetega on mõju ulatus seega väike. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike kuni

keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlejaid on. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest

taotlusi menetletakse tööülesannete raames juba praegu. Mõju on kokkuvõttes väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeamet teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru,

menetleb taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid, teeb väljamaksed ning kontrollib toetuse

3 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf (19.02.2025).

19

kasutamist. Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei

kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei

kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, MTÜ-le Päästeliit ning MTÜ-le Eesti Tuletõrjespordi Liidule.