Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

18.03.2026

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi

käesolevas paragrahvis andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 punkti 21 täiendatakse pärast sõna „millest“ sõnaga „viimased“;

4) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine

Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.“;

5) paragrahvi 8 lõige 4 ja § 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõikest 6 ja § 9 lõikest 4 jäetakse välja sõna „eksperdikomisjoni“;

7) paragrahvi 83 lõiget 6, § 10 lõiget 1, § 33, § 35 lõikeid 1–3, lõike 31 sissejuhatavat lauseosa

ja lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva seaduse § 6“ tekstiosaga „lõike 1“;

8) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Alaealine, kes on sündinud Eestis või asunud kohe pärast sündi koos vanema või

vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni

hetkest arvates, kui lapse sünni hetkeks on:

1) tema üks vanem elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine vanem elab Eestis

elamisloa alusel ning ükski riik ei pea tema vanemaid kehtivate seaduste alusel oma

kodanikuks;

2) teda üksi kasvatav vanem elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja ükski riik ei pea

tema vanemat kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.“;

9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis või asunud kohe pärast sündi koos

vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama ja elab püsivalt Eestis, saab Eesti

kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui seda:

2

1) taotlevad temale vanemad, kes taotluse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult

vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks;

2) taotleb temale teda üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes taotluse esitamise hetkeks on

elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel

oma kodanikuks.“;

10) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui õigusnormid või faktilised asjaolud muutuvad kodakondsuse taotluse menetluse ajal,

kohaldatakse kodakondsuse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnorme. Kui kodakondsuse

taotluse esitanud alaealine saab kodakondsuse taotluse menetluse ajal 18-aastaseks, loetakse, et

ta on kodakondsuse saanud alaealisena.“;

12) paragrahvi 24 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt

välisriigis“;

13) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 5 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kasuks“ sõnadega „või kui isik on mõne

muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest“;

15) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise

menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud muu riigi kodakondsust vormistanud.

Kui isik vormistab sünniga omandatud muu riigi kodakondsuse hiljem, loetakse ta käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse kaotanuks.“;

16) paragrahvi 35 lõikes 6, 7 ja 9 asendatakse sõna „eksperdikomisjon“ sõnadega „Haridus- ja

Noorteamet“ vastavas käändes;

17) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isik esitab Haridus- ja Noorteametile

raviarsti teatise, mis kirjeldab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või

osaliselt käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid.“;

18) paragrahvi 35 lõige 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(101) Haridus- ja Noorteamet kaasab käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud otsuste

tegemisse lõigetes 2 ja 3 sätestatud terviseseisundi ja eksamist vabastamise või eksami

sooritamise ulatuse ja viisi hindamiseks eksperdid.“;

19) paragrahvi 35 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

20) seadust täiendatakse §-ga 366 järgmises sõnastuses:

„§ 366. Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud alaealisele Eesti kodakondsuse saamine

3

(1) Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis või

kes asus kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti

kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2027. aasta 1. jaanuarist arvates, kui:

1) vähemalt üks tema vanematest või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate

seaduste alusel oma kodanikuks, on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat;

2) alla 15-aastane alaealine elab püsivalt Eestis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alaealine ei saa Eesti kodakondsust käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise korral, kui tema vanemad või last üksi

kasvatav vanem esitab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele taotluse lapse Eesti

kodakondsusest loobumiseks enne 2028. aasta 1. jaanuari.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud määratlus isikutest, keda ükski riik ei pea

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, hõlmab ka isikuid, kes olid enne 1991. aasta

20. augustit NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud kehtivate seaduste

alusel oma kodanikuks.“.

§ 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus viieks aastaks.“;

2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Perekonnaliikmel, kes on perekonnaliikme viibimisõiguse, viisa või tähtajalise

elamisõiguse alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat järjest, on õigus alalisele

elamisõigusele.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning konsulaarametnikul“;

2) paragrahvi 270 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja välisesinduses 180 eurot“;

3) paragrahvi 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse arv „115“ arvuga „45“;

4) paragrahvi 271 lõikes 2 asendatakse arv „145“ arvuga „75“.

§ 4. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2105 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või

täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksamist Haridus- ja Noorteamet käesoleva seaduse

§ 250 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras. Haridus- ja Noorteamet kaasab otsuse

tegemisse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud terviseseisundi ja eksamist

vabastamise või eksami sooritamise ulatuse ja viisi hindamiseks eksperdid.“;

2) paragrahvi 2106 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠2106. Haridus- ja Noorteameti otsuse vaidlustamine

Haridus- ja Noorteameti otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates

esitada kaebuse halduskohtule.“;

3) paragrahvi 235 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või

täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksamist Haridus- ja Noorteamet käesoleva seaduse

§ 250 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras. Haridus- ja Noorteamet kaasab otsuse

tegemisse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud terviseseisundi ning eksamist

vabastamise või eksami sooritamise ulatuse ja viisi hindamiseks eksperdid.“;

4) paragrahvi 236 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠236. Haridus- ja Noorteameti otsuse vaidlustamine

Haridus- ja Noorteameti otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates

esitada kaebuse halduskohtule.“;

5) paragrahvi 250 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) pikaajalise elaniku elamisloa ja püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise

elamisloa saamiseks nõutava eesti keele tasemeeksami osalise sooritamise ulatuse ja viisi või

nimetatud eksami sooritamisest vabastamise tingimused ja korra;“

6) paragrahvi 250 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

26.03.2026 nr 1-6/3431-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Kodakondsuse seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Seletuskirjas on märgitud, et seadus jõustub 2027.

aasta 1. jaanuaril, et jõuaks teha PPA infosüsteemides

muudatustega kaasnevad infotehnoloogilised

arendused. Palume seletuskirjas täpsustada, milliseid

PPA infosüsteeme on silmas peetud. Arvestades, et

kodakondsuse andmise menetluses töödeldakse ka

isikuandmeid, siis palume täpsustada, milles

infotehnoloogilised arendused seisnevad, milliste

seadustega on need andmekogud reguleeritud ning kas

nendest muudatustest tulenevalt tuleb muuta ka mõne

andmekogu põhimäärust. Kui jah, siis tuleb

seletuskirjale lisada põhimääruse muutmise kavand.

Palume seletuskirja 7. osas välja tuua ka vajalike

arendustööde hinnanguline maksumus.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud infotehnoloogiste

arendustööde kirjeldusega ja selgitusega

maksumuse kohta. Andmekogu põhimäärus

muutmist ei vaja.

2. Eelnõu § 1 p 7 (KodS § 24 lg 1) – muudatuse

kohaselt ei saa edaspidi esitada kodakondsusest

vabastamise taotlust Eesti välisesindusele.

Seletuskirja kohaselt on muudatus seotud

Välisministeeriumi ette valmistatava

konsulaarseaduse (KonS) muudatusega, milles

plaanitakse oluliselt vähendada välisesindustes

pakutavate konsulaarteenuste valikut. Kuivõrd

eelnõus plaanitud säte on sisult tihedalt seotud

viidatud KonS muudatustega, palume kaaluda sätte

lisamist kõnealusesse KonS muutmise seaduse

eelnõusse. Nii on tagatud, et sisult seotud muudatused

menetletakse ja jõustuvad samal ajal. Sama märkus ka

eelnõu § 3 p 1 ja 2 kohta (RLS § 35 lg 2 ja § 270 lg

2).

Selgitus

Kaalutud on sätete lisamist KonS-i muutmise

eelnõusse, kuid otsustati jätta sätted ümber

tõstmata. KodS reguleerib kodakondsusest

loobumise taotluse menetlust sisuliselt ehk

teenus kui selline on reguleeritud KodS-is.

KonS aga loetleb välisesinduse ülesanded,

milleks on muu hulgas ka selle teenuse

vahendamine. Selle loogika järgi on KodS-is

õiguslik alus teenuse olemasolule, KonS kõigest

täpsustab välisesinduse volitusi teenuse

vahendamiseks. Nii KonS-i kui ka KodS-i

muudatused on kavandatud jõustuma samal ajal

(mõlemad eelnõud 01.01.2027).

3. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Arvestatud

4. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele

5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks

pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist,

et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

2

Rahandusministeerium

Eelnõu seletuskirja 7. osas on välja toodud, et Politsei-

ja Piirivalveametile võivad kaasneda infosüsteemi

arendamisega seotud kulud, mis kaetakse

Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Vajadusel

tullakse lisataotlusega RES/RE protsessi.

Palume välja tuua tekkivate kulude arvestuse alused,

mis praegu on seletuskirjast puudu.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud infotehnoloogiste

arendustööde kirjeldusega ja selgitusega

maksumuse kohta.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste

Ülemvoliniku Amet (UNHCR)

1. UNHCR soovitab Eestil kaaluda automaatset

kodakondsuse andmist kõigile Eestis sündinud lastele,

kes muidu oleksid kodakondsuseta, olenemata nende

vanema(te) õiguslikust staatusest ja viibimise

kestusest Eestis.

Mitte arvestatud

Kodakondsus on inimese ja riigi vaheline tihe

side, millega kaasnevad vastastikused õigused ja

kohustused. Seetõttu tuleb veenduda, et inimene

soovib siduda ennast ja oma last Eesti riigiga

ning olla Eesti ühiskonna liige, mitte ei viibi siin

ajutiselt, mis tähendab, et enne kodakondsuse

saamist teatud perioodil Eestis elamine on

vajalik, et selles soovis veenduda. Kui vanemad,

kes on teise riigi kodanikud ja kelle laps ei saa

automaatselt vanemate kodakondsust, soovivad

siduda enda ja lapse tuleviku Eesti riigiga, on

neil võimalus taotleda endale koos lapsega Eesti

kodakondsust. Vältida tuleks olukorda, kus

vanema(te)l ja lapsel on erinevad

kodakondsused. Lisaks selgitame, et alates 15.-

ndast eluaastast saab laps ise taotleda omale

Eesti kodakondsuse.

2. UNHCR soovitab laste kodakondsusetuse

vältimiseks Eestil kaaluda KodS-ist nende sätete

kaotamist, mis lubab kodakondsuseta

vanemal/vanematel loobuda lapse automaatselt

omandatud Eesti kodakondsusest, välja arvatud juhul,

kui on eelnevalt selgelt kindlaks tehtud, et lapsel on

juba mõni muu kodakondsus.

Mitte arvestatud.

Kui vanemad ei ole Eesti kodanikud, ei saa ka

lapsele vanemate tahte vastaselt Eesti

kodakondsust peale sundida. Seetõttu on antud

sellistele vanematele võimalus ühe aasta jooksul

pärast lapsele sünniga automaatselt antud Eesti

kodakondsusest loobuda. Kui vanema(te)lt ei

ole hooldusõigust ära võetud, eeldatakse, et ta

tegutseb lapse parimates huvides ning kui

vanem(ad) ei soovi oma lapsele selliselt antud

Eesti kodakondsust, on selleks mõjuvad

põhjused.

3. UNHCR soovitab Eestil vastu võtta vajalikud

seadusandlikud muudatused, et hõlbustada

määratlemata kodakondsusega isikute

naturalisatsiooni ja edendada teadlikkuse tõstmist, et

lahendada kodakondsusetuse probleem.

Mitte arvestatud

Määratlemata kodakondsusega isikutele on

loodud juba kehtiva õigusega kõik võimalused

Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning neil ei ole

takistusi selle taotlemisel. Samuti viiakse läbi nii

eesti keele kursusi kui ka kodakondsuse

eksamiks ettevalmistavaid kursusi, millest nad

saavad osa võtta.

3

Täiendav kooskõlastamine

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Seletuskirja 7. osas on selgitatud, et vaja on

arendada Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või

kaotanud isikute andmekogu ning isikut tõendavate

dokumentide andmekogu, mille arendustöödega

kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi

valitsemisala olemasolevast eelarvest ning tegemist on

tehniliste muudatustega. Täname selgituste eest ning

vabandame, et 2024. aastal, mil tegime

muudatusettepanekuid andmekogu sätete

muutmiseks, jäi tähelepanuta andmekogu

põhimääruse volitusnormi sõnastus. Palume eelnõusse

lisada kodakondsuse seaduse § 21 lõikes 1 sisalduva

Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud

isikute andmekogu põhimääruse kehtestamise

volitusnormi muudatus. Hetkel näeb nimetatud

volitusnorm ette, et andmekogu on valdkonna eest

vastutava ministri asutatud andmekogu, mille

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Kuna andmekogu regulatsiooni

kehtestamisega seaduse tasandil on andmekogu juba

asutatud, siis ei saa selle asutamist edasi delegeerida,

seega palume sõnastada kodakondsuse seaduse § 21

lõige 1 järgmiselt:

(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või

kaotanud isikute andmekogu (edaspidi käesolevas

paragrahvis andmekogu) on riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Arvestatud

2. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud

eelnõu failis jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega.

Arvestatud

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2026. a nr

Terviseseisundi tõttu kodakondsuse ja

pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja

eksamitest vabastamise ning

eksamite sooritamise korra määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 35 lõike 10 ning välismaalaste seaduse § 250

lõike 1 punkti 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus kehtestab tingimused ja korra, mille kohaselt kodakondsuse ja pikaajalise või tähtajalise

elaniku elamisloa taotleja (edaspidi taotleja) võib terviseseisundi tõttu sooritada eesti keele ning

kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksamid

üldisest korrast erineva ulatuse ja viisiga või vabastatakse ta nende eksamite sooritamisest.

§ 2. Raviarsti terviseseisundi teatis

Isiku terviseseisundit, kes soovib eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi

põhiseaduse tundmise eksamid sooritada üldisest korrast erineva ulatuse ja viisiga või soovib

nendest eksamitest vabastamist, kirjeldab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta

teatise.

§ 3. Eksamite ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise otsuse tegemine ja

pädevus

(1) Paragrahvis 4 lõikes 3 nimetatud dokumentidele tuginedes määrab Haridus- ja Noorteamet

(edaspidi amet) taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi või otsustab eksamite

sooritamisest vabastamise.

(2) Amet kaasab eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise või eksamist vabastamise

otsuse (edaspidi otsus) tegemisse eksperdid.

§ 4. Eksamite ulatuse ja viisi muutmise või eksamitest vabastamise taotlus

(1) Isik, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, taotleb

eksamite ulatuse ja viisi muutmist ametile esitatava taotlusega.

(2) Isik, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline eksameid sooritama, esitab ametile taotluse

eksamitest vabastamiseks.

(3) Taotlusele lisatakse vähemalt järgmised dokumendid:

1) raviarsti teatis;

2) Sotsiaalkindlustusameti otsus selle olemasolul isiku puude raskusastme tuvastamise kohta

vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele;

3) eksamiosast või eksamist vabastamise taotluse korral psühhiaatri või kliinilise psühholoogi

kognitiivse profiili kirjeldust;

4) nägemis- ja kuulmispuuetega taotleja puhul raviarsti hinnang taotleja võimekuse hinnang

peale kompenseerivat sekkumist.

(4) Isiku eest võib taotluse esitada ka tema esindaja. Esindusõigust tõendatakse kirjaliku

volitusega või seaduses sätestatud muul alusel.

§ 5. Taotluse läbivaatamine

(1) Taotluse läbivaatamisel võib amet suunata isiku täiendavasse ekspertiisi, nõuda täiendavate

dokumentide esitamist, samuti kutsuda taotluse läbivaatamise juurde.

(2) Amet võib kaasata taotluse läbivaatamise menetlusse täiendavate ekspertidena teatise

väljastanud raviarsti ja ka teisi spetsialiste nende nõusolekul.

(3) Ameti otsus vormistatakse kirjalikult.

(4) Otsus toimetatakse taotlejale kätte mitte hiljem kui 14 tööpäeva jooksul pärast otsuse

tegemist.

§ 6. Ameti otsus

(1) Amet võib oma otsusega:

1) jätta taotlus rahuldamata;

2)rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

(2) Eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise otsuses tuuakse välja, millises ulatuses ja

mil viisil tuleb isikul eksam sooritada. Eesti keele eksami puhul võib amet vabastada isiku mõne

eksami osa sooritamisest, samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja

vastupidi. Otsusega võib eksami sooritamiseks ette näha ka muid taotleja terviseseisundist

tulenevaid mõistlikke erisusi.

(3) Eksamite sooritamisest vabastamise otsus tehakse juhul, kui isiku terviseseisundist

tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.

(4) Otsus peab olema põhjendatud, märkides otsuse andmise faktilise ja õigusliku aluse ning

kaalutlusõiguse teostamisel lähtutud kaalutlused.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi valitsuse 13. detsembri 2007. a määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt

kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja

«Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse

ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“

tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

Rakendusakti kavand 2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2026. a nr

Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143

„Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

„Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord”

ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruse nr 68

„Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja

eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning

eksami läbiviimise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 9 lõike 2 ning keeleseaduse § 26

lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise

kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruses nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord” tehakse

järgmised muudatused:

1) tekstis asendatakse läbivalt sõnad „„Kodakondsuse seadus”“ sõnadega „kodakondsuse

seadus“ ning sõnad „„Isikut tõendavate dokumentide seadus”“ sõnadega „isikut tõendavate

dokumentide seadus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) olemasolu korral kodakondsuse seaduse § 35 lõigetes 6 ja 7 nimetatud otsus eksamist

vabastamise või eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise kohta.”;

3) paragrahvi 6 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Isik, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, teeb

eksami kodakondsuse seaduse § 35 lõikes 7 nimetatud otsuses määratud ulatuses ja viisil.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruse nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti

keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise

kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruses nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami

ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord” tehakse

järgmised muudatused:

1) tekstis asendatakse läbivalt sõnad „„Kodakondsuse seadus”“ sõnadega „kodakondsuse

seadus“, sõna „„Keeleseadus““ sõnaga „keeleseadus“ ning sõnad „„Isikut tõendavate

dokumentide seadus”“ sõnadega „isikut tõendavate dokumentide seadus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isik, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras, teeb

eksami kodakondsuse seaduse § 35 lõikes 7 nimetatud otsuses määratud ulatuses ja viisil.“;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõna „eksperdikomisjoni“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

Rakendusakti kavand 3

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2026. a nr

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 74

„Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes

esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 12 lõike 4, § 15 lõike 1, § 17 lõike 4 ja § 23

lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud

menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 8 asendatakse tekstiosa „§ 6 punktides 3 ja 4“ tekstiosaga „§ 6

lõike 1 punktides 3 ja 4“;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 12 asendatakse tekstiosa „§ 6 punktile 7“ tekstiosaga „§ 6 lõike

1 punktile 7“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et Eestis sündiv kodakondsuseta laps, kes kehtiva regulatsiooni

kohaselt jääks kodakondsuseta, saaks Eesti kodakondsuse, kui vähemalt üks tema

kodakondsuseta vanematest on lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis

aastat ja teine kodakondsuseta vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Nii on igal Eestis

sündival ja vanematega siin elaval lapsel võimalus omandada kodakondsus.

Samuti tagatakse muudatustega, et Eesti kodakondsuse taotlejatel oleks tegelik ja vahetu side

Eesti riigiga. Lisaks aitavad muudatused paremini veenduda, et Eesti kodakondsuse taotlejad

täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Samuti luuakse Eesti

kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete õigusselgus.

Selleks on kavandatud teha järgmised olulisemad muudatused:

1) antakse kodakondsus Eestis sündinud ja siin elavale kodakondsuseta lapsele, kui tema

vanemad on kodakondsuseta ja vähemalt üks vanem on elanud Eestis elamisloa alusel

vähemalt viis aastat ning teine vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel, kuid on siin

elanud vähem kui viis aastat;

2) täpsustatakse Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet;

3) täpsustatakse Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätteid;

4) muud tehnilised muudatused, et ajakohastada kodakondsuse seadust ning viia see kooskõlla

praeguste vajaduste ja praktikaga;

5) kodakondsuse seadusest ja välismaalaste seadusest kaotatakse eraldiseisva haldusorganina

moodustatud eksperdikomisjon ning vastavad otsustuspädevused antakse Haridus- ja

Noorteametile.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa halduskoormuse kasvu ettevõtetele ega inimestele. Seega

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada. Lapsed, kelle

vanemad on kodakondsuseta, saavad lisategevuseta Eesti kodakondsuse. Eestis elamise nõude

täpsustamine loob sihtrühmale õigusselguse, mida mõistetakse püsiva Eestis elamisena. Tänu

sellele, et muudetakse Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmete tähtajalise elamisõiguse

kehtivusaja tingimusi, muutub alalise elamisõiguse taotlemine isikute jaoks soodsamaks ja

tähtajalist elamisõigust ei ole lühikeseks ajaks enam vaja pikendada. Eksperdikomisjoni

otsustuspädevuse üleandmisega Haridus- ja Noorteametile kaob vajadus suhelda paralleelselt

nii komisjoni kui ka Haridus- ja Noorteametiga. Menetlus muutub kiiremaks, sest Haridus- ja

Noorteamet lahendab taotlusi jooksvalt ning taotluse esitaja ei pea ootama komisjoni koosoleku

toimumist.

Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,

välissuhetele ja majandusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja Eestis sündinud ja siin elavale kodakondsuseta lapsele kodakondsuse

andmise, püsivalt Eestis elamise nõude täpsustamise ja Eesti kodakondsuse äravõtmise ning

2

kaotanuks lugemise osas on koostanud Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov

([email protected]) ja õigusnõunik Maret Saanküll

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami

ning eesti keele eksamiga seotud menetlusi ja eksperdikomisjoni asendamise ning

otsustuspädevuste Haridus- ja Noorteametile andmise osas on koostanud Haridus- ja

Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin ([email protected], 735 0199).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 612 5166).

Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on pärast

teist kooskõlastusringi täiendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul sätetega, mis

puudutavad eksperdikomisjoni otsustuspädevuste ning ülesannete üleandmist Haridus- ja

Noorteametile. Nimetatud täienduste osas on keeletoimetus tegemata, et tagada

haldusmenetluse eesmärgipärasus, efektiivsus ja kiire läbiviimine, vältimaks menetluse

põhjendamatut viibimist.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Välisministeeriumi kavandatava konsulaarseaduse muutmise seaduse

eelnõuga1, millega soovitakse lõpetada Eesti kodakondsusest vabastamise taotluste

vastuvõtmine Eesti välisesindustes.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid täpsustatakse Euroopa Liidu

kodaniku seadust, millega on ebatäpselt üle võetud direktiiv 2004/38/EÜ2, osas, mis puudutab

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaega ja alalise

elamisõiguse andmise arvestamist. Samuti muudetakse Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme elamisõiguse ja elamisloakaardi eest võetavat riigilõivu, et viia see kooskõlla

eelnimetatud direktiiviga.

Eelnõu väljatöötamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20273

koalitsioonileppe punktiga, mille kohaselt Eestis sündivatele lastele halle passe enam ei anta.

Samuti on Eestis sündinud kodakondsuseta lapse õigust kodakondsusele analüüsinud ja

juhtinud tähelepanu vajadusele regulatsiooni muuta õiguskantsler4.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) kodakondsuse seadus (edaspidi KodS) avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 8;

2) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 20;

3) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) avaldamismärkega RT I, 19.02.2026, 5;

4) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 32.

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-0575. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu

kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ,

73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. – ELT L 158, 30.04.2004,

lk 77–123. 3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja seire juhtlaud. 4 Õiguskantsleri 14. veebruari 2025. aasta seisukoht.

3

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punkti 1

kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse KodS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga lahendatavad probleemid on, et Eestis sündiv kodakondsuseta laps, kes kehtiva

regulatsiooni kohaselt jääb kodakondsuseta, saab edaspidi Eesti kodakondsuse. Samuti

tagatakse muudatustega, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga,

mis aitab paremini veenduda, et Eesti kodakondsuse taotlejad täidavad Eesti Vabariigi seadusi

ja järgivad põhiseaduslikku korda. Samuti on vajalik luua Eesti kodakondsuse äravõtmise ja

kaotanuks lugemise sätete õigusselgus.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu eesmärk:

1) võimaldada igal Eestis sündival ja vanematega siin elaval lapsel omandada Eesti

kodakondsus. Muudatus puudutab neid Eestis sündivaid kodakondsuseta lapsi, kelle vähemalt

üks kodakondsuseta vanem on lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis

aastat ja teine kodakondsuseta vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel;

2) tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel oleks tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning

veenduda, et nad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda;

3) tagada Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete õigusselgus;

4) viia ELKS kooskõlla direktiiviga 2004/38/EÜ osas, mis puudutab Euroopa Liidu (edaspidi

EL) kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaega ja alalise elamisõiguse

andmise arvestamist;

5) kaotada eraldi haldusorganina tegutsev eksperdikomisjon ning viia otsustuspädevus üle

Haridus- ja Noorteameti menetluskompetentsi, et tagada haldusmenetluse efektiivsus ja

läbipaistvus, sealhulgas otsustaja ja vastustaja kattuvus kohtumenetluses. Samuti ühtlustada

terminoloogia, kõrvaldades õigusaktides paralleelkasutuses olnud „eksperdikomisjoni“ ja

„ekspertkomisjoni“ mõistekonflikti.

2.2. Eelnõu põhiseaduspärasus

PS § 8 lõike 1 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti

kodakondsusele sünnilt. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei puuduta sünnijärgseid Eesti

kodanikke. Muudatused võimaldavad saada naturalisatsiooni korras kodakondsuse Eestis

sündival kodakondsuseta lapsel, kui vähemalt üks tema kodakondsuseta vanematest on lapse

sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine kodakondsuseta vanem

elab samuti Eestis elamisloa alusel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jääks selline laps

kodakondsuseta. PS § 8 lõike 5 kohaselt sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja

taastamise tingimused ning korra kodakondsuse seadus. Seega ei piirata eelnõuga isikute

põhiõigusi, vaid luuakse soodsamad tingimused Eestis sündivale kodakondsuseta lapsele

naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib iga riik otsustada, kes on selle riigi kodanikud. Riigikohtu

üldkogu on leidnud, et „rahvusvaheline õigus jätab üldjuhul iga riigi otsustada kodakondsuse

4

saamise täpsed tingimused. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused

määrab riigi kodakondsuspoliitika, mille kujundamine on Riigikogu pädevuses“.5 Sellest

hoolimata peavad riikide kodakondsuse seadused olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja

üldtunnustatud põhimõtetega.

Rahvusvahelises õiguses on kodakondsuse tunnustamiseks teiste riikide poolt vajalik „tõelise

sideme“ (ingl genuine link) olemasolu riigi ja isiku vahel. Kodakondsuse andmine inimestele,

kellel see side puudub, on küsitav ning näiteks õigust isiku diplomaatilisele kaitsele ei taga.

Teine oluline põhimõte on, et riigid ei tohi sekkuda teise riigi suveräänsesse õigusesse kindlaks

määrata oma kodanikkond. Muus osas on rahvusvahelise (tava)õiguse reeglid alles

kujunemisjärgus. Kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et

„igaühel on õigus kodakondsusele“, ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise

pakti artikli 25 lõike 3 esimese lause ning lapse õiguste konventsiooni artikli 7 kohaselt on igal

lapsel õigus omandada kodakondsus, ei ole vähemalt valitseva seisukoha järgi kellelgi

inimõigust mingile kindlale kodakondsusele. Kõige enam potentsiaali olla tunnustatud

rahvusvahelise tavaõiguse normina on põhimõttel, mille järgi on lapsel õigus omandada

sünniriigi kodakondsus, kui ta vastasel juhul jääks kodakondsuseta.6

PS-i § 8 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti

kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus

selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei

tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja

taastamise tingimused ning kord on sätestatud kodakondsuse seaduses.

Naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused on sätestatud KodS-i §-s 6.

Isik, kes soovib saada Eesti kodakondsuse, peab olema vähemalt 15-aastane ja omama

pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust, lisaks peab ta olema elanud Eestis

vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt. Kehtivas KodS-is ei ole määratletud

püsivalt Eestis elamise nõude sisu. Ka välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) on loobutud

Eestis püsiva elamise nõude sisustamisel konkreetsetest tähtaegadest. Välismaalase püsiv

Eestis elamine VMS-i § 6 tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või

elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. Lisaks peab isikul olema

registreeritud elukoht ja legaalne sissetulek, ta peab oskama eesti keelt ning tundma PS-i ja

KodS-i. KodS-i § 21 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust või selle taastamisest keeldutakse

isikule, kes ei ole lojaalne Eesti riigile7. Seega on tegemist Euroopas harilike

naturalisatsioonitingimustega. Erandid on ette nähtud kodakondsuse andmisel eriliste teenete

eest, alaealistele, teovõimetutele isikutele, puuetega isikutele ja vähemalt 65-aastastele

inimestele.

5 RKÜKo 3-3-1-47-03, p 23; RKÜKo 3-3-1-101-06, p 18; RKHKo 3-3-1-42-08, p 28. 6 K. Albi. PS § 8 kommentaarid, p 8. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud

ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 7 KodS-i § 21 kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes:

1) on Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti

kodakondsuse andmise või taastamise;

2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;

3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus

ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;

5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;

6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema

abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse,

reservi või erru.

5

Lisaks on KodS-i § 13 lõike 4 kohaselt võimalik saada Eesti kodakondsus naturalisatsiooni

korras sünni hetkest arvates alla 15-aastasel alaealisel, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe

pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, kui tema vanemad või last

üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse

sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. KodS-i § 13 lõike 5 kohaselt ei

omanda laps Eesti kodakondsust juhul, kui tema vanemad esitavad sellekohase taotluse enne

lapse üheaastaseks saamist. Sätete eesmärk on võimaldada igal Eestis sündival lapsel omandada

kodakondsus.

Riigikohus on oma lahendistes korduvalt leidnud, et PS-i kohaselt ei eksisteeri subjektiivset

õigust kodakondsusele naturalisatsiooni teel8. Kuigi Riigikohus on leidnud, et

„naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine pole põhiõigus, vaid privileeg, mille andmise

tingimuste sätestamisel on riigil suur otsustusruum ning sellest johtuvalt kohtutel piiratud

kontrollipädevus9“, on Riigikohus siiski seisukohal, et kodakondsuse andmist reguleerivate

normide kehtestamisel tuleb arvestada ka muude PS-i normidega, sealhulgas

võrdsuspõhiõigusega10. Nii eeldab võrdne kohtlemine naturalisatsiooni korras kodakondsuse

andmisel seda, et inimestele loodaks kodakondsuse saamiseks võrdsed tingimused, mis

arvestaksid näiteks nende keeleõpet takistava halva kuulmisega11. Võrdsed tingimused

kodakondsuse saamiseks ei ole loodud ka nendele lastele, kelle mõlemad vanemad on

kodakondsuseta, kuid vähemalt üks neist on elanud Eestis enne lapse sündi elamisloa alusel alla

viie aasta. Sellisel juhul jääb laps kodakondsuseta.

Eelnõuga selline olukord likvideeritakse ja edaspidi on võimalik Eesti kodakondsus saada ka

nendel Eestis sündivatel kodakondsuseta lastel, kelle vähemalt üks kodakondsuseta vanem on

lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine kodakondsuseta

vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

KodS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus12 oli eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamisel 02.–23.10.2025. Selle kooskõlastasid Kultuuriministeerium,

Välisministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium märkusteta. Arvamust avaldasid

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (edaspidi UNHCR) ja PPA.

PPA ettepanekuid on eelnõu väljatöötamisel võimaluse piires arvestatud.

UNHCR tegi väljatöötamiskavatsusele ettepanekud kasutada KodS-i § 13 lõikes 4 „seadusliku

elamise“ asemel „alaline elukoht“, muudatus ei hõlma lapsi vanuses 15‒17 ning olukorda, kus

vanematel on kodakondsus, kuid see ei kandu üle lapsele.

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel ei ole UNHCR-i ettepanekutega arvestatud, kuna Eestis

elavad määratlemata kodakondsusega isikud ja kodakondsuseta isikud samuti elamisloa alusel,

sealhulgas tähtajalise elamisloa alusel, mida loetakse samuti seaduslikuks Eestis elamiseks. Kui

märkida „seadusliku elamise“ asemel „elavad alaliselt Eestis“, tähendab see pikaajalise elaniku

elamisloa alusel Eestis elamist. Samuti taotlevad Eestis kodakondsust 15-aastased isikud ise,

mis tähendab, et esimese muudatuse sihtrühma ei ole vaja laiendada 15‒17-aastastele

alaealistele. Kui teise riigi kodanikest vanemad, kelle lapsele ei kandu üle tema vanemate

8 RKÜKo 3-3-1-47-03, p 23; RKÜKo 3-3-1-101-06, p 18. 9 RKHKo 20.10.2008, 3-3-1-42-08, p 28. 10 RKHKm 3-3-1-5-97, p 3; RKÜKo 3-3-1-47-03, p 23; RKÜKo 3-3-1-101-06, p 18; RKHKo 3-3-1-42-08, p 28. 11 RKÜKo 3-3-1-47-03. 12 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-1075.

6

kodakondsus, soovivad enda ja oma lapse tuleviku siduda Eesti riigiga, on neil võimalus

taotleda Eesti kodakondsust endale koos lapsega.

Eksperdikomisjoni pädevuste ümberkorraldamise osas ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui

seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist

mõju. Kõnesolevate muudatuste puhul on tegemist tehnilise töökorralduse muudatusega,

millega ei kaasne olulist sotsiaalset, majanduslikku või muud olulist mõju kolmandatele

isikutele. Muudatustega optimeeritakse olemasoleva pädeva asutuse, milleks on Haridus- ja

Noorteamet, tegevust. Kuna Haridus- ja Noorteamet on juba praegu seaduse tasandil määratud

komisjoni teenindavaks üksuseks KodS-i § 35 lõike 10¹ kohaselt ning täidab sarnaseid

funktsioone eksamite korraldamisel (KodS § 9 lg 2¹), on ülesannete täielik üleandmine

olemasoleva pädevuse raames tehtav menetluslik parandus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KodS-i, §-ga 2 muudetakse

ELKS-i, §-ga 3 muudetakse RLS-i, §-ga 4 muudetakse VMS-i ja §-s 5 sätestatakse seaduse

jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse KodS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KodS-i § 21 lõiget 1. KodS-i § 21 lõikes 1 sisaldub Eesti

kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu põhimääruse kehtestamise

volitusnorm. Kehtiv volitusnorm näeb ette, et andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri

asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kuna andmekogu regulatsiooni kehtestamisega seaduse tasandil on andmekogu juba asutatud,

siis ei saa selle asutamist edasi delegeerida, seega jäetakse sättest välja viide andmekogu

asutamisele valdkonna eest vastutava ministri poolt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KodS-i § 4, mille kohaselt antakse Eesti

kodakondsuse saanud või taastanud isikule käesolevas seaduses sätestatud korras

kodakondsustunnistus. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla praktikaga. Kuna praegu enam

kodakondsustunnistusi välja ei anta ja andmevahetus toimub elektrooniliselt, ei ole

kodakondsustunnistuse väljaandmist reguleerivat sätet enam vaja. Isiku kodakondsuse andmed

nähtuvad nii rahvastikuregistrist kui ka PPA andmebaasidest.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 4. KodS-i § 6 punkti 21

täiendatakse selliselt, et edaspidi peab välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust,

olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või

elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. Sellega

tagatakse, et Eesti kodakondsuse saavad need isikud, kellel on tegelik side Eestiga praegusel

ajahetkel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 loetakse KodS-i § 6 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse

lõikega 2, milles sätestatakse püsivalt Eestis elamise mõiste. KodS-i § 6 punkti 21 kohaselt peab

välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, olema elanud enne Eesti kodakondsuse

saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa

aastat, millest viis aastat püsivalt. Praegu tuleb KodS-is sätestatud püsivalt Eestis elamise nõuet

tõlgendada koosmõjus VMS-iga, sest enne kodakondsuse saamist on isik välismaalane, kellele

kohaldub VMS. VMS-i § 6 kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine välismaalase Eestis

7

viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. VMS-is

ega KodS-is ei ole sätestatud kindlat päevade arvu, mis tõendaks taotleja püsivalt Eestis elamist.

Varem oli selleks nõue viibida Eestis vähemalt 183 päeva aasta jooksul. Kehtivas KodS-is

puudub püsivalt Eestis elamise regulatsioon ja viide, et kodakondsuse taotlejale kohaldub VMS.

Viimastel aastatel on Eesti kodakondsuse taotlejate arv kasvanud selliste välisriigi kodanike

võrra, kellel on kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba, kuid kes tegelikult püsivalt Eestis

ei ela ja viibivad Eestis igal aastal vaid lühikest aega (näiteks ainult paar päeva aasta jooksul)

ning kelle lojaalsust Eestile ja valmisolekut järgida Eesti seadusi ja põhiseaduslikku korda ei

ole võimalik seetõttu kindlaks teha. Muudatus tehakse, et kõrvaldada ebaselgus, kuidas

tõlgendada Eesti kodakondsuse taotlemise korral nõuet, et taotleja peab olema püsivalt Eestis

elanud viis aastat. Sarnaselt VMS-iga sätestatakse KodS-is, et püsivalt Eestis elamine on

välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine

elukoht on Eestis. Muudatuse tulemusena sätestatakse KodS-is püsivalt Eestis elamise

definitsioon ja konkreetsed tingimused, mis aitavad edaspidi tõhusamalt tuvastada, et

kodakondsuse taotlejal on tegelik side Eestiga ning ta järgib Eesti põhiseaduslikku korda ja teisi

õigusakte.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks KodS-i § 8 lõige 4 ja § 9 lõige 3. KodS-i § 8

lõike 4 kohaselt antakse eesti keele eksami sooritanud isikule vastav tunnistus. KodS-i § 9

lõike 3 kohaselt antakse PS-i ja KodS-i tundmise eksami sooritanud isikule vastav tunnistus.

Muudatusega viiakse seadus kooskõlla praktikaga. Kuna praegu enam tunnistusi välja ei anta

ja andmevahetus toimub elektrooniliselt, ei ole tunnistuste väljaandmist reguleerivaid sätteid

vaja.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse KodS-i § 8 lõikest 6 ja § 9 lõikest 4 välja sõna

„eksperdikomisjoni“. KodS-i § 8 lõike 6 ja § 9 lõike 4 kohaselt sooritab isik eksami

eksperdikomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil. Eelnõuga soovitakse asendada

eksperdikomisjon Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutseva Haridus- ja

Noorteametiga. Seni eraldiseisva haldusorganina tegutsenud eksperdikomisjoni

otsustuspädevus tuuakse Haridus- ja Noorteameti juurde, et tagada ühtne menetluspraktika ja

kohtus esindamine.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KodS-i § 83 lõiget 6, § 10 lõiget 1, § 33, § 35 lõikeid 1–3,

lõike 31 sissejuhatavat lauseosa ja lõiget 6 pärast tekstiosa „käesoleva seaduse § 6“ tekstiosaga

„lõike 1“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 4 muudatusega, millega loetakse KodS-i § 6

senine tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi uue lõikega 2. Eelnevast tulenevalt on vaja

seaduses läbivalt muuta senised viited KodS-i § 6 erinevatele punktidele KodS-i § 6 lõike 1

vastavatele punktidele. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse KodS-i § 13 lõiget 4. KodS-i § 13 lõike 4 kohaselt saab

alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või asunud kohe pärast sündi koos vanema või

vanematega püsivalt Eestisse elama, Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest

arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate

seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt

viis aastat. Sätte mõte on, et Eestis sündivad vastsündinud, kelle vanemad on Eestis seaduslikult

elanud vähemalt viis aastat ei ole ühegi riigi kodanikud, ei jääks pärast sündi kodakondsuseta.

Seega ei saa Eesti kodakondsust Eestis sündinud kodakondsuseta laps, kelle vanemad ei ole

ühegi riigi kodanikud, kuid vähemalt üks lapse vanematest on lapse sündimise ajaks elanud

Eestis elamisloa alusel vähem kui viis aastat.

Muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust selliselt, et edaspidi saaks automaatselt

naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse Eestis sündinud ja siin elavad lapsed, kes ei

8

omanda sünniga ühegi riigi kodakondsust, juhul kui vähemalt üks lapse vanem on elanud Eestis

seaduslikult vähemalt viis aastat enne lapse sündi ning teine vanem elab samuti elamisloa alusel

Eestis ning vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud. Sellise muudatuse tulemusena saaks edaspidi

kodakondsuse Eestis sündinud laps, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt jääks kodakondsuseta

üksnes seetõttu, et üks tema vanematest on Eestis elanud vähem kui viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KodS-i § 13 lõikega 43. KodS-i §-s 13 on sätestatud Eesti

kodakondsuse saamine alaealisena. Sätte kohaselt saab edaspidi naturalisatsiooni korras Eesti

kodakondsuse alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis või kes asub kohe pärast sündi

koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama ja elab püsivalt Eestis, kui seda:

1) taotlevad temale vanemad, kes taotluse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult

vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks;

2) taotleb lapsele teda üksi kasvatav vanem, kes taotluse esitamise hetkeks on elanud Eestis

seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma

kodanikuks.

Muudatuse tulemusena on Eestis sündinud kodakondsuseta lapsel võimalik saada Eesti

kodakondsus, kui tema vanem(ad) ei ole ühegi riigi kodanik(ud), aga vanemad või last üksi

kasvatav vanem on elanud Eestis elamisloa alusel enne lapse sündi vähem kui viis aastat. Viie

aasta pikkuse elamise nõude täitmise ja lapsele kodakondsuse taotluse esitamisega on välja

selgitatud ka vanema(te) soov siduda nii enda kui ka oma lapse tulevik Eesti riigiga.

Kehtiva KodS-i kohaselt ei ole sellises olukorras kodakondsuseta lapsel võimalik Eesti

kodakondsust saada ka pärast seda, kui ka tema vanema(te)l on täitunud Eestis elamisloa alusel

viis aastat elamist, sest kehtivas KodS-is on ette nähtud võimalus anda kodakondsuseta lapsele

lihtsustatud korras Eesti kodakondsus ainult kohe pärast tema sündi. Õiguskantsler leidis oma

14. veebruari 2025. aasta märgukirjas nr 7-4/230561/2501061 põhiseaduskomisjonile, et

selline olukord piirab põhjendamatult lapse õigusi. Riik peab tagama, et Eestis sündinud laps,

kes ei omanda sünniga ühegi riigi kodakondsust, ei jääks kodakondsuseta. Pole mõistlikku

põhjust, miks osa lapsi jäetakse kodakondsuseta, kuigi nad on Eestis sündinud, saavad Eesti

elamisloa ja on oma vanemate kaudu Eesti riigiga seotud.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks KodS § 20 lõige 3. Muudatus on seotud eelnõu

§ 1 punktiga 2, mille kohaselt edaspidi ei anta enam Eesti kodakondsuse saanud isikutele

kodakondsustunnistust.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KodS-i § 20 lõikega 4, mille kohaselt kohaldatakse

kodakondsuse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnorme, kui õigusnormid või faktilised

asjaolud muutuvad kodakondsuse taotluse menetluse ajal. Näiteks kui kodakondsuse taotluse

esitanud alaealine saab kodakondsuse taotluse menetluse ajal 18-aastaseks, loetakse, et ta on

Eesti kodakondsuse saanud alaealisena. Muudatus tehakse õigusselguse huvides. Selgemat

regulatsiooni vajab olukord, kui kodakondsuse saamise taotlus on esitatud enne taotleja

18-aastaseks saamist, kuid ta saab menetluse ajal, enne kui talle Eesti kodakondsus antakse, 18-

aastaseks. Kehtivas KodS § 3 lõige 1 sätestab, et isik, kes omandab või saab alaealisena nii

Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta

jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Seega kõik need isikud, kes on

alaealisena saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, võivad olla topeltkodanikud

kuni 21-aastaseks saamiseni. Praktikas on olukordi, kus isik esitab taotluse Eesti kodakondsuse

saamiseks 17-aastasena (st, et ta ei pea Eesti kodakondsust taotledes esitama tõendit, et ta on

vabastatud senisest kodakondsusest või ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse

saamisega), kuid tema taotluse menetluse ajal saab ta 18-aastaseks (st enne, kui ta Eesti

kodakondsuse saab). Praeguse KodS § 3 lõike 1 sõnastuse kohaselt lubatakse

9

topeltkodakondsust neile, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena, mitte seda taotlenud

alaealisena, aga saanud menetluse ajal 18-aastaseks. Muudatusega laieneb taotlejale KodS-i § 3

lõikes 1 sätestatud luba omada topeltkodakondsust kuni tema 21-aastaseks saamiseni ka juhul,

kui ta saab kodakondsuse taotluse menetluse ajal 18-aastaseks. Selliseid isikuid on aastas umbes

20–30.

Eelnõu § 1 punktiga 12 jäetakse KodS-i § 24 lõikest 1 välja tekstiosa „või Eesti

välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis“. KodS-i § 24 lõike 1 kohaselt esitatakse

dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks Vabariigi Valitsuse poolt volitatud

valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis. Välisministeeriumi

kavandatava konsulaarseaduse muudatusega13 soovitakse lõpetada Eesti kodakondsusest

vabastamise taotluste vastuvõtmine Eesti välisesindustes. Kui teenuse osutamine lõpetatakse,

ei saa kehtima jääda säte, mis seda võimaldab. Edaspidi jääb Eesti kodakondsusest vabastamise

taotlusi vastu võtvaks asutuseks üksnes PPA. Inimesed saavad edaspidi esitada kodakondsuse

vabastamise taotlusi posti või e-posti teel PPA-le. Välisministeerium ei menetle neid taotlusi,

vaid edastab need PPA-le. Kuna taotlusi saab esitada ka muul viisil, puudub vajadus, et

välisesindused neid vastu võtaksid.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks KodS-i § 28 lõike 1 punkt 5 ja lõige 4. KodS-

i § 28 lõike 1 punkti 5 kohaselt võetakse Eesti kodakondsus ära Vabariigi Valitsuse

korraldusega isikult, kes on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti

kodakondsusest. KodS-i § 29 lõike 1 kohaselt loetakse isik Vabariigi Valitsuse volitatud

valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse

vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.

Mõlemal juhul kohaldatakse sätet isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena,

arvestades KodS-i § 3 lõikes 1 sätestatud erisust. Nimetatud sätted ei ole selgelt eristatavad,

sest nende sihtrühm on sarnane ja otsuse tagajärjed (inimene ei ole enam Eesti kodanik) on

samad ning erinevus seisneb peamiselt otsustuse tasandis. Kuna Eesti kodanik ei või üldjuhul

olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses, ei saa Vabariigi Valitsus ega ka Vabariigi

Valitsuse volitatud valitsusasutus teha teistsugust otsust. Õigusselguse huvides on mõistlik

sätestada, et mõlemal juhul loeb Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus isiku

kodakondsuse kaotanuks, kuna sellise otsuse tegemine on riigi ressursse säästvam ja

menetluslikult ökonoomsem kui Vabariigi Valitsuse korraldusega kodakondsuse äravõtmine.

KodS-i § 28 lõike 4 kohaselt kohaldatakse isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse

alaealisena, samuti kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatut, arvestades KodS-i § 3

lõikes 1 sätestatud erisust. Kuna kõnesolevas sättes viidatakse kehtetuks tunnistatavale sättele,

tuleb kehtetuks tunnistada ka viitav säte.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse KodS-i § 29 lõiget 1 selliselt, et Vabariigi Valitsuse

volitatud valitsusasutus võib lugeda isiku Eesti kodakondsuse kaotanuks juhul, kui isik on mõne

muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. Muudatus on seotud

eelnõu § 1 punktiga 11 tehtava muudatusega, millega nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse

volitatud valitsusasutus loeb isiku kodakondsuse kaotanuks, kui ta on muu riigi kodakondsuses,

kuna sellise otsuse tegemine on riigi ressursse säästvam ja menetluslikult ökonoomsem kui

Vabariigi Valitsuse korraldusega kodakondsuse äravõtmine.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse KodS-i § 29 lõikega 3, millega sätestatakse, et kui Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud

muu riigi kodakondsust vormistanud, siis ei loeta teda Eesti kodakondsust kaotanuks. Kui isik

13 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-0575.

10

vormistab sünniga omandatud muu riigi kodakondsuse hiljem, loetakse ta hiljem sama

paragrahvi lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse kaotanuks. Regulatsioon puudutab neid isikuid,

kes on sünniga omandanud muu riigi kodakondsuse ning alaealisena naturalisatsiooni korras

Eesti kodakondsuse. KodS-i § 3 lõike 1 kohaselt peab alaealine, kes on saanud alaealisena nii

Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul

loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Kui ta seda ei tee, alustab PPA tema

suhtes kodakondsuse kaotanuks lugemise menetlust KodS-i § 29 alusel. Menetluse käigus

antakse isikule teada, et ta peab Eesti kodakondsuse säilitamiseks loobuma muu riigi

kodakondsusest. Kui ta seda mõistliku aja jooksul (vajadusel pikendatakse tähtaega) ei tee, loeb

PPA ta Eesti kodakondsuse kaotanuks. Kodakondsus on õiguslik side, millega kaasnevad riigi

ja inimese vahel vastastikused õigused ja kohustused, mis on seotud kodaniku staatusega.

Kodakondsus kui õiguslik staatus saab sisu alles siis, kui riik on inimest oma kodanikuna

tunnustanud kodakondsuse vormistamise kaudu. Kui Eestis sündinud ja siin elavale inimesele

ei ole vormistatud välisriigi kodakondsust, ei ole välisriik sellest inimesest teadlik. Seega ei ole

sellel inimesel ka tegelikku kodakondsussuhet selle riigiga. Eeltoodust tulenevalt on

ebamõistlik nõuda naturalisatsiooni korras alaealisena Eesti kodakondsuse saanud isikult, et ta

vormistaks endale välisriigi kodakondsuse ainuüksi selleks, et sellest loobuda.

Seetõttu sätestatakse, et selliste isikute suhtes, kes on sünniga tõenäoliselt omandanud muu riigi

kodakondsuse ja saanud alaealisena naturalisatsiooni korras ka Eesti kodakondsuse, mitte

kohaldada KodS-i § 29 lõiget 1 juhul, kui menetluse käigus selgub, et isikule ei ole kunagi

vormistatud muu riigi kodakondsust. Kui inimene vormistab hiljem omale muu riigi

kodakondsuse või ta varjab Eesti riigi eest, et talle on vormistatud muu riigi kodakondsus, siis

alustab PPA pärast sellest teada saamist inimese suhtes uuesti Eesti kodakondsuse kaotanuks

lugemise menetluse KodS-i § 29 lõike 1 alusel. Kui isik ei loobu selle menetluse käigus muu

riigi kodakondsusest, loetakse ta Eesti kodakondsuse kaotanuks.

Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse KodS-i § 35 lõikes 6, 7 ja 9 sõna „eksperdikomisjon“

sõnadega „Haridus- ja Noorteamet“ vastavas käändes. KodS-i § 35 sätestab kodakondsuse

saamise eritingimused. Kodakondsuse taotleja peab sooritama eesti keele tasemeeksami ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksami. Kui inimene ei ole

terviseseisundi tõttu võimeline eksameid täies ulatuses või osaliselt sooritama, teeb vastava

otsuse eksperdikomisjon. Kavandatava muudatusega soovitakse lõpetada eksperdikomisjoni

tegevus ning anda otsustuspädevus üle Haridus- ja Noorteametile.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse KodS-i § 35 lõiget 8 ning sätestatakse, et käesoleva

paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud isik esitab Haridus- ja Noorteametile raviarsti teatise, mis

kirjeldab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt käesoleva seaduse

§ 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid. KodS-i § 35 lõike 8 kohaselt esitab isik, kes

terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama kodakondsuse saamiseks nõutud eksameid kas

täies ulatuses või osaliselt, eksperdikomisjonile raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust

terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt eksaminõudeid. Muudatusega täpsustatakse

sätte sõnastust selliselt, et edaspidi esitab isik Haridus- ja Noorteametile raviarsti teatise, mis

kirjeldab isiku võimetust terviseseisundist tulenevalt eksameid kas osaliselt või täielikult

sooritada. Raviarsti kirjeldus terviseseisundi kohta annab Haridus- ja Noorteametile vajaliku

informatsiooni otsustamaks, millises ulatuses ja millistel eritingimustel eksami sooritamine

isiku jaoks võimalik on.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse KodS-i § 35 lõiget 101 ning sätestatakse, et Haridus- ja

Noorteamet kaasab isiku terviseseisundi ja eksamist vabastamise või eksami sooritamise

ulatuse ja viisi hindamiseks eksperdid. Kehtiv KodS-i § 35 lõike 101 ütleb, et eksperdikomisjoni

teenindab Haridus- ja Noorteamet. Muudatus on seotud eksperdikomisjoni kaotamisega, mille

11

tõttu langeb Haridus- ja Noorteametil ära komisjoni teenindamise roll kuid tekib vajadus

kaasata isiku terviseseisundi hindamise juurde eksperdid. Otsuse tegemisel tuleb hinnata

inimese terviseseisundist tulenevat õpi- ja eksami sooritamise võimet erinevate meditsiiniliste

tõendite ja dokumentide alusel. Vajadusel tuleb inimest ka kohapeal küsitleda.

Eksperdikomisjoni funktsiooni üleviimisel Haridus- ja Noorteametisse tuleb tagada, et

meditsiiniliste andmete hindamine jääks sisuliselt pädevate ekspertide kanda.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks KodS-i § 35 lõige 11. KodS-i § 35 lõike 11

kohaselt eksperdikomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab käskkirjaga valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga. Kuna eelnõuga

nähakse ette eksperdikomisjoni kaotamine, tuleb eksperdikomisjoni moodustamise säte

kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse KodS-i §-ga 366. Tegemist on rakendussättega, mis on

seotud eelnõu § 1 punkti 8 muudatusega, millega reguleeritakse kodakondsuse saamine

alaealisena. Rakendussättega reguleeritakse enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud alaealise

Eesti kodakondsuse saamine. Praegu on Eestis seitse last, kellele Eesti kodakondsuse

andmiseks on vaja luua vastav rakendussäte, et ka neil oleks võimalik saada Eesti kodakondsus.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ELKS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ELKS-i § 19 lõiget 1 ja sätestatakse, et EL-i kodaniku

perekonnaliikmele antakse tähtajaline elamisõigus viieks aastaks. ELKS-iga on Eesti õigusesse

üle võetud direktiiv 2004/38/EÜ. ELKS-i § 13 kohaselt omandab EL-i kodanik tähtajalise

elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis. Perekonnaliikmele antakse

tähtajaline elamisõigus PPA otsusega kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui EL-i

kodaniku Eestis elamise ajaks (ELKS-i §-d 18 ja 19). Seega loetakse viit aastat Eestis

seaduslikku elamist EL-i kodaniku puhul alates elukoha registreerimisest ja perekonnaliikme

puhul alates elamisloa andmisest. Selle tulemusena tekib olukord, kus EL-i kodaniku

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg on paratamatult lühem kui viis aastat ja

selle kehtivusaeg lõpeb enne, kui tal tekib võimalus taotleda alalist elamisõigust, mistõttu ta

peab pikendama tähtajalist elamisõigust üksnes sellepärast, et alalise elamisõiguse saamiseks

nõutavast ajast jääb veidi aega puudu.

Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et EL-i kodaniku perekonnaliikme

elamisluba kehtib viis aastat alates selle väljaandmisest või liidu kodaniku kavandatava

elamisperioodi ajal, kui see on lühem kui viis aastat. Kuna Eesti õiguses ei ole ette nähtud sellist

olukorda, et EL-i kodanik saaks tähtajalist elamisõigust taotleda omale lühemaks ajaks kui viis

aastat (küll aga saab ta selle enne viie aasta möödumist lõpetada, registreerides oma elukoha

väljaspool Eestit), siis ei ole ka tema perekonnaliikmele vajadust anda elamisluba lühemaks

ajaks kui viis aastat.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ELKS-i § 45 lõiget 1 ja sätestatakse, et perekonnaliikmel,

kes on perekonnaliikme viibimisõiguse, viisa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud

vähemalt viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele. Siseministeerium küsis SOLVIT

Eesti kaudu ka Euroopa Komisjoni mitteametliku õigusliku hinnangu küsimuses, kas

seadusliku elamise perioodi hulka tuleb lugeda ka direktiivi artikli 6 tingimustele vastavat

liikmesriigis elamise perioodi. Komisjon leidis 8. mail 2025. aastal antud mitteametlikus

seisukohas, et alalise elukoha omandamiseks arvestatav elamisperiood algab ajast, kui EL-i

kodanikud ja nende perekonnaliikmed vastavad direktiivi 2004/38/EÜ tingimustele, eelkõige

selle artiklis 7, artikli 12 lõikes 2 või artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Samuti on

Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-424/10 ja C-425/10 tehtud otsuse punktis 46 märgitud,

12

et „sellest järeldub, et seadusliku elamise mõistet, mida direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 1

sisalduv termin „kes on elanud seaduslikult“ tähendab, tuleb mõista kui selles direktiivis ja

eelkõige artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat elamist“. Kohtuasjas C-378/12

tehtud otsuse punktis 19 on sedastatud, et „liidu kodaniku pereliikmete – kes ei ole liikmesriigi

kodanikud – kohustus elada vastava ajavahemiku jooksul koos selle liidu kodanikuga

vastuvõtvas liikmesriigis eeldab, et sellega kaasneb nendele isikutele kindlasti ka elamisõigus

direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 2 alusel kui pereliikmetele, kes on liidu kodanikuga

vastuvõtvas liikmesriigis kaasas või ühinevad temaga, mistõttu saab arvesse võtta üksnes neid

pereliikmete elamisperioode, mis vastavad selle direktiivi artikli 7 lõikes 2 ette nähtud

tingimusele“. Seega nähtub nimetatud kohtuotsustest, et elamisperioodi puhul saab arvesse

võtta üksnes neid elamisperioode, mis vastavad direktiivi artikli 7 tingimustele. Direktiivi

analüüsi ja Euroopa Komisjoni 8. mai 2025. aasta mitteametliku seisukoha põhjal tuleb alalise

elamisõiguse taotlemisel nõutava viieaastase Eestis elamise perioodi hulka lugeda nii EL-i

kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise aeg kui ka sellele

vahetult eelnev Eestis elamisõigust omava EL-i kodaniku perekonnaliikmena Eestis ajutiselt

viibitud aeg.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse RLS-i.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 muudetakse RLS-i § 35 lõiget 2 ja § 270 lõiget 2. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktis 12 tehtava muudatusega, mille kohaselt Eesti välisesindused ei võta

edaspidi vastu Eesti kodakondsusest vabastamise taotlusi. Seetõttu on vaja kehtetuks tunnistada

ka RLS-i sätted, millega on kehtestatud Eesti välisesinduses taotluse esitamise riigilõiv ja mis

annavad konsulaarametnikule õiguse isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse

või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel vabastada isik RLS-i

§-s 270 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

Eelnõu § 3 punktidega 3 ja 4 muudetakse RLS-i § 271 lõikeid 2 ja 3, sest

direktiivi 2004/38/EÜ artikli 25 lõikes 2 on sätestatud, et kõik direktiivi artikli 25 lõikes 1

nimetatud dokumendid antakse välja tasuta või sellise tasu eest, mis ei ületa liikmesriigi

kodanikelt samalaadsete dokumentide väljaandmise eest võetavat tasu.

RLS-i § 271 lõikes 1 on sätestatud, et EL-i kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot. Eesti kodaniku isikutunnistuse

väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tuleb üldjuhul tasuda riigilõivu 45 eurot (RLS-i § 272

lõike 1 esimene lause).

RLS-i kohaselt tuleb EL-i kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse,

tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse

läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 115 eurot (RLS-i § 271 lõiked 2 ja 3).

Euroopa Komisjon vastas 8. mail 2025 SOLVIT-i keskusele peale alalise elamisõiguse

sisustamise küsimuse ka direktiivi 2004/38/EÜ artikli 25 lõike 2 tõlgendamise ja riigilõivu

suurust puudutavate küsimuste kohta. Komisjon märkis, et selles sättes viidatud mõistet „tasu“

tuleb mõista kui kogu kulu, mis seondub elamisloakaardi saamisega. Komisjon leidis, et

elamisloakaardid on direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses võrreldavad riiklike isikut tõendavate

dokumentidega (ID-kaartidega), arvestades neid iseloomustavaid omadusi. Kuna Eesti ID-

kaartide väljaandmise eest tuleb tasuda 45 eurot, siis järelikult ei tohi ka elamisloakaartide

väljaandmise eest võtta tasu rohkem kui 45 eurot. Niisiis on Euroopa Komisjon leidnud, et

Eestis kehtestatud riigilõiv on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

13

Eelnõu §-ga 4 muudetakse VMS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse VMS-i § 2105 lõiget 3 ja sätestatakse, et eesti keele

tasemeeksamist osalise või täieliku vabastamise otsustab Haridus- ja Noorteamet. VMS § 2105

lõike 3 kohaselt otsustab tähtajalise elamisloa taotleja eksamist täieliku või osalise vabastamise

eksperdikomisjon. Muudatusega nähakse ette, et eksperdikomisjon, keda teenindab Haridus- ja

Noorteamet, kaotatakse ning sätte sõnastust täpsustatakse selliselt, et edaspidi teeb otsuse

Haridus- ja Noorteamet,

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse VMS-i § 2106, mis sätestab, et Haridus- ja Noorteameti

otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse

halduskohtule. VMS-i § 2106 kohaselt esitatakse VMS §-s 2105 tehtud eksperdikomisjoni

otsuse peale kaebus halduskohtusse. Seoses eksperdikomisjoni kaotamisega nähakse

muudatusega ette, et edaspidi saab esitada kaebuse Haridus- ja Noorteameti otsuse peale.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse VMS-i 235 § lõiget 3 ja sätestatakse, et eesti keele

tasemeeksamist osalise või täieliku vabastamise otsustab Haridus- ja Noorteamet. VMS § 235

lõike 3 kohaselt otsustab pikaajalise elamisloa taotleja eksamist täieliku või osalise vabastamise

eksperdikomisjon. Muudatusega nähakse ette eksperdikomisjoni kaotamine ning sätte sõnastust

täpsustatakse selliselt, et edaspidi teeb otsuse Haridus- ja Noorteamet,

Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse VMS-i § 236, mis sätestab, et Haridus- ja Noorteameti

otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse

halduskohtule. VMS-i § 236 kohaselt esitatakse VMS §-s 235 tehtud eksperdikomisjoni otsuse

peale kaebus halduskohtusse. Seoses eksperdikomisjoni kaotamisega nähakse muudatusega

ette, et edaspidi saab esitada kaebuse Haridus- ja Noorteameti otsuse peale.

Eelnõu § 4 punktiga 5 muudetakse VMS-i § 250 lõike 1 punkti 3 ja täiendatakse Vabariigi

Valitsusele antavat volitusnormi. Volitusnormi täiendamine on vajalik õigusselguse tagamiseks

ning delegatsiooni ulatuse kooskõlla viimiseks püsivalt Eestisse elama asumiseks antava

tähtajalise elamisloa regulatsiooniga. Nimetatud elamisloa andmise üheks lisatingimuseks on

nõue, et välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel (VMS-i § 210² lg 1 p 4). Samas

on seadusandja ette näinud võimaluse vabastada isik eesti keele tasemeeksami sooritamisest,

kui ta terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline eksamit tegema (VMS-i § 210⁵ lg 1 ja 2).

Kehtiv VMS § 250 lõike 1 punkt 3 sätestab aga Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada eksami

osalise sooritamise või sellest vabastamise tingimused ja korra üksnes pikaajalise elaniku

elamisloa kontekstis. Kuna pikaajalise elaniku elamisloa puhul on nõutav B1-tase (VMS-i §

234 lg 1) ja püsivalt Eestisse elama asumiseks antava elamisloa puhul A2-tase (VMS-i § 210²

lg 1 p 4), on tegemist kahe erineva õigusliku alusega, mis mõlemad eeldavad keeleoskuse

tõendamist ja võimaldavad tervislikel põhjustel erisusi. Volitusnormi täiendamine on

hädavajalik, et tagada ühtne menetluskord. Vabariigi Valitsusel peab olema selge volitus

kehtestada kord, kuidas toimub eksamist vabastamine või selle osaline sooritamine ka nende

välismaalaste puhul, kes taotlevad püsivalt Eestisse elama asumiseks antavat tähtajalist

elamisluba. Samuti on vajalik täita regulatiivne lünk - ilma volitusnormi täiendamiseta puuduks

madalamal tasemel õigusakt (Vabariigi Valitsuse määrus), mis reguleeriks VMS-i § 210⁵

lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastuste rakendamist praktikas.

Eelnõu § 4 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 250 lõige 3, kuna eksperdikomisjoni

moodustamise volitusnorm kaotab mõtte.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et

jõuaks teha PPA infosüsteemides muudatustega kaasnevad infotehnoloogilised arendused.

14

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid täpsustatakse Euroopa Liidu kodaniku

seadust, millega on ebatäpselt üle võetud direktiiv 2004/38/EÜ, osas, mis puudutab Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaega ning alalise

elamisõiguse andmise arvestamist, samuti muudetakse Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme elamisõiguse ja elamisloakaardi eest võetavat riigilõivu, et viia see kooskõlla

eelnimetatud direktiiviga.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus 1 – naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine Eestis

sündinud ja siin elavatele lastele, kes ei omanda sünniga ühegi riigi kodakondsust, juhul kui

vähemalt üks lapse vanem on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat enne lapse

sündi ning teine vanem elab samuti elamisloa alusel Eestis ja vanemad ei ole ühegi riigi

kodanikud. Samuti saavad kodakondsuseta vanemad, kes ei olnud lapse sünni hetkeks Eestis

viit aastat seaduslikult elanud, taotleda kodakondsuseta lapsele Eesti kodakondsust, kui neil

täitub viis aastat seaduslikult Eestis elamist.

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: praegu on seitse sellist alla 18-aastast last, kes saaksid muudatuse tulemusena Eesti

kodakondsuse.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Kui lapse üks vanem on lapse sünni ajaks elanud Eestis vähemalt viis aastat ja teine vanem on

elanud Eestis vähem kui viis aastat, saab laps automaatselt naturalisatsiooni korras Eesti

kodakondsuse. Nii ei jää laps kodakondsuseta. Lapse üks vanem elab püsivalt Eestis ja teine

elab samuti elamisloa alusel Eestis, nende taust on Eesti riigile teada ja neil on riigiga tekkinud

side. Samuti saavad kodakondsuseta vanemad, kes ei olnud lapse sünni hetkeks Eestis viit aastat

seaduslikult elanud, taotleda kodakondsuseta lapsele Eesti kodakondsuse, kui neil täitub viis

aastat seaduslikult Eestis elamist. Tõenäoliselt on nad valmis ka edaspidi Eestis elama.

Muudatusega kaasneva mõju esinemise sagedus on väike, sest selliseid lapsi sünnib Eestis väga

vähe ja neile kodakondsuse andmine on ühekordne toiming. Mõju ulatus on samuti väike, sest

sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks

mõeldud tegevuste järele.

Muudatusega kaasnev ebasoovitav mõju on, et Eestis sündinud lapse vanemad on jätkuvalt

kodakondsuseta ja nende puhul on seega suurem tõenäosus, et nad ei ole Eesti ühiskonda

lõimunud (näiteks ei oska eesti keelt), mistõttu kasvab laps keskkonnas, mis ei toeta piisavalt

tema lõimumist Eesti ühiskonda. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest kui üks

vanem elab juba püsivalt Eestis ning teine elab samuti Eestis või vanematel täitub viis aastat

Eestis elamist, näitab see nende soovi olla Eesti riigiga ka edaspidi seotud. Lisaks on sellisid

isikuid väga vähe.

15

Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju, sest võimaldab saada Eesti

kodakondsuse ka neil Eestis sündinud lastel, kelle üks vanematest või mõlemad vanemad ei ole

lapse sündimise ajaks Eestis viis aastat püsivalt elanud ja kes jääksid kehtiva regulatsiooni

kohaselt kodakondsuseta.

6.2. Kavandatav muudatus 2 – Eesti kodakondsuse taotlemise korral püsivalt Eestis

elamise nõude täpsustamine.

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Eesti kodakondsust taotles 2022. aastal 1313 isikut, 2023. aastal 1311 isikut ja

2024. aastal 1086 isikut, seega keskmiselt 1236 isikut aastas. PPA hinnangul on iga kuu

keskmiselt viis taotlejat, kelle puhul on kahtlus, et nad ei ela püsivalt Eestis. Seega on sihtrühma

suurus umbes 60 inimest aastas.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Need inimesed, kes tegelikult Eestis ei ela, vaid viibivad Eestis harva ja lühikest aega, ei saa

Eesti kodakondsust. Muudatusega kaasneva mõju esinemise sagedus on väike, sest Eesti

kodakondsuse taotlemine on ühekordne tegevus. Mõju ulatus on samuti väike, sest sihtrühma

käitumises erilisi muutusi ei toimu ja puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud

tegevuste järele.

Sihtrühmale ei kaasne muudatusega ebasoovitavat mõju. Pigem toob muudatus sihtrühmale

õigusselguse, mida mõistetakse püsiva Eestis elamisena.

Mõju ei ole sihtrühmale oluline.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest14.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Eesti kodakondsust saavad taotleda need inimesed, kes elavad tegelikult Eestis ning kellel on

püsiv ja tõeline side Eesti riigiga. Lisaks on kontrollitud, et taotleja järgib Eesti põhiseaduslikku

korda ja teisi Eesti seadusi. Mõju ulatus on väike. Muudatus mõjutab positiivselt Eesti elanike

turvalisust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike

igapäevast elukorraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja

juhuslik.

Muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega siseturvalisusele. Mõju Eesti elanikele

on väike ja muudatused toovad kaasa pigem positiivse mõju.

6.3. Kavandatav muudatus 3 – Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete

täpsustamine selliselt, et edaspidi on selgelt sätestatud, et PPA loeb Eesti kodakondsuse

kaotanuks ka need isikud, kes on alaealisena saanud naturalisatsiooni korras Eesti

kodakondsuse, kuid ei ole 18-aastaseks saades ise vabatahtlikult loobunud ei Eesti ega teise

riigi kodakondsusest. Samuti nähakse ette, et isikut ei loeta Eesti kodakondsust kaotanuks, kui

Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga

omandatud muu riigi kodakondsust vormistanud.

14 Statistikaamet. Rahvaarv.

16

6.3.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus (ehk PPA) on oma otsusega lugenud

Eesti kodakondsuse kaotanuks KodS-i § 29 alusel 2022. aastal 85 isikul, 2023. aastal 68 isikul

ning 2024. aastal 70 isikul. Eesti kodakondsust KodS-i § 28 lõike 1 punkti 5 alusel ei ole

Vabariigi Valitsus kelleltki ära võtnud.

Tõenäoliselt sünniga muu riigi kodakondsuse omandanud ja alaealisena naturalisatsiooni korras

Eesti kodakondsuse saanud isikuid oli 04.11.2025 seisuga 1318 ning neid lisandub pidevalt,

kuna alaealisena naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikud võivad olla

topeltkodanikud kuni 18-aastaseks saamiseni, misjärel peavad nad kolme aasta jooksul

loobuma ühest või teisest kodakondsusest. Kui paljudele neile on vormistatud ka muu riigi

kodakondsus ja kui paljudele ei ole, ei ole praegu teada, kuna see selgub Eesti kodakondsuse

kaotanuks lugemise menetluse käigus.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Otsustuspädevuse muutmise osas sihtrühmale mõju puudub, kuna sisuliselt sihtrühma kohta

tehtav otsus ei muutu, vaid täpsustatakse üksnes otsustustasandit. Muudatus ei mõjuta otsuse

sisu. Seega on mõju ulatus väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei

mõjuta sihtrühma igapäevast elukorraldust, sihtrühma kokkupuude muudatustega on

ebaregulaarne ja juhuslik.

Muudatuse, mis puudutab seda, et isikut ei loeta Eesti kodakondsust kaotanuks, kui Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud

muu riigi kodakondsust vormistanud, mõju on sihtrühmale suur, kuna muutub otsuse sisu. Need

isikud saavad edaspidi säilitada Eesti kodakondsuse ka juhul, kui nad ei esita muu riigi pädeva

asutuse kinnitust, et nad on muu riigi kodakondsusest vabastatud. Seega jäävad need isikud

topeltkodanikeks.

Otsustuspädevuse muutmise osas ei ole mõju sihtrühmale oluline, kuna sisuliselt sihtrühma

kohta tehtav otsus ei muutu, vaid täpsustatakse üksnes otsustustasandit. Muudatuse, mis

puudutab seda, et isikut ei loeta Eesti kodakondsust kaotanuks, kui Eesti kodakondsuse

kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud muu riigi

kodakondsust vormistanud, mõju on sihtrühmale suur.

6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: PPA kuus ametnikku, kes tegelevad kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse ja

otsuste tegemisega. Tõenäoliselt sünniga muu riigi kodakondsuse omandanud ja alaealisena

naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid oli 04.11.2025 seisuga 1318 ning

neid lisandub pidevalt, kuna alaealisena naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud

isikud võivad olla topeltkodanikud kuni 18-aastaseks saamiseni, misjärel peavad nad kolme

aasta jooksul loobuma ühest või teisest kodakondsusest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Otsustuspädevuse muutmise osas mõju puudub, kuna ka praegu teeb PPA Eesti kodakondsuse

kaotanuks lugemise otsuseid KodS-i § 29 alusel.

Muudatuse, mis puudutab seda, et isikut ei loeta Eesti kodakondsust kaotanuks, kui Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus selgub, et isik ei ole sünniga omandatud

muu riigi kodakondsust vormistanud, mõju on riigi julgeolekule ja siseturvalisusele väike, kuna

17

riik, kelle kodanikud nad sünnijärgselt on, ei tea nende olemasolust ning seega ei ole neil

tekkinud reaalset õigussuhet selle riigiga.

Muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega siseturvalisusele.

6.4. Kavandatav muudatus 4 – viia ELKS kooskõlla direktiiviga 2004/38/EÜ osas, mis

puudutab EL-i kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaega ja alalise

elamisõiguse andmise arvestamist.

6.4.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: tähtajalist elamisõigust taotles 2022. aastal 159 EL-i kodaniku perekonnaliiget,

2023. aastal 118 EL-i kodaniku perekonnaliiget ja 2024. aastal 123 EL-i kodaniku

perekonnaliiget. Seega on sihtrühma suurus umbes 133 inimest aastas.

Alalist elamisõigust taotles 2022. aastal 11 EL-i kodaniku perekonnaliiget, 2023. aastal 24 EL-i

kodaniku perekonnaliiget ja 2024. aastal 23 EL-i kodaniku perekonnaliiget. Seega on sihtrühma

suurus umbes 19 inimest aastas.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Kaotatakse olukord, kui EL-i kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg

on lühem kui viis aastat ja tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg lõpeb enne, kui EL-i kodaniku

perekonnaliikmel tekib võimalus taotleda alalist elamisõigust. Seega ei pea ta edaspidi

pikendama tähtajalist elamisõigust üksnes sel põhjusel, et alalise elamisõiguse saamiseks

nõutavast ajast jääb veidi aega puudu.

Ebasoovitava mõju esinemise riski sihtrühmale ei kaasne.

Mõju on sihtrühmale oluline, muutes nii tähtajalise elamisõiguse kui ka alalise elamisõiguse

taotlemise tingimused soodsamaks.

6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale

Eestis elavaid isikuid muudatus ei puuduta, sest sisuliselt ei muudeta elamisõiguse andmise

tingimusi, vaid üksnes selle kehtivusaega. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna

muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust. Samuti on Eesti elanike

kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.

Muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega siseturvalisusele. Mõju Eesti elanikele

on väike ja muudatused toovad kaasa pigem positiivse mõju.

6.5. Kavandatav muudatus 5 – eksperdikomisjoni kaotamine ning ülesannete andmine

Haridus- ja Noorteametile.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kodakondsuse taotlejad ning pikaajalise ja tähtajalise elaniku elamisloa taotlejad.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale:

18

Mõju sihtrühmale on positiivne, kuna kodakondsuse taotlejatel ning tähtajalise ja pikaajalise

elaniku elamisloa taotlejatel on võimalik esitada terviseseisundist tulenev eksamist vabastamise

või eksami eritingimustel sooritamise taotlus otse Haridus- ja Noorteametile, mis tagab

spetsialiseeritud ja kiirema menetluse.

6.6. Koondmõju haldus- ja töökoormusele

Koondmõju inimeste halduskoormusele on positiivne, kuid väheoluline. Eestis elamise nõude

täpsustamine loob sihtrühmale õigusselguse, mida mõistetakse püsiva Eestis elamisena.

Lapsed, kelle vanemad on kodakondsuseta, saavad Eesti kodakondsuse, mis kehtiva KodS-i

kohaselt ei ole praegu võimalik. Samas ei kaasne laste kodakondsuse saamisega inimestele

lisategevusi. Tänu sellele, et muudetakse EL-i kodanike perekonnaliikmete tähtajalise

elamisõiguse kehtivusaja tingimusi, muutub alalise elamisõiguse taotlemine isikute jaoks

soodsamaks ja tähtajalist elamisõigust ei ole lühikeseks ajaks enam vaja pikendada.

Eksperdikomisjoni kaotamine tagab sihtrühmale kiirema ja selgema menetluse, kuna Haridus-

ja Noorteamet ei vahenda enam esitatud taotlusi eksperdikomisjonile 10 tööpäeva jooksul.

Haridus- ja Noorteamet lahendab taotlused jooksvalt ega pea kokku kutsuma koosolekuid, nagu

seda nõudis eksperdikomisjoni töövorm.

Ametiasutuste töökoormusele on mõju pigem positiivne, kuid väheoluline. PPA ametnike

töökorraldus ja töökoormus eriti ei muutu. Muudatused võivad töökoormust vähendada näiteks

seetõttu, et PPA ei anna enam välja kodakondsustunnistusi. Samuti väheneb töökoormus

seetõttu, et EL-i kodanike perekonnaliikmed ei pea taotlema tähtajalise elamisõiguse

pikendamist üksnes selleks, et taotleda alalist elamisõigust. Samas see, et PPA peab Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse käigus välja selgitama, kas isikule on kunagi

vormistatud ka sünniga omandatud muu riigi kodakondsus, tõstab PPA ametnike töökoormust,

kuna selle väljaselgitamine on keeruline ning enamasti ei saa seda dokumentaalselt tõendada,

vaid peab tuginema isiku ütlustele.

Eksperdikomisjoni kaotamisega ning taotluste menetlemise ülesande andmisega Haridus- ja

Noorteametile hakkab menetlusi läbi viima üks asutus, mis vähendab dubleerivaid toiminguid

ja topeltmenetlusi. Kaob komisjoni teenindamise koormus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamisega tulusid ei kaasne. Eelnõu rakendamine eeldab PPA infosüsteemide

arendusi. Vaja on arendada Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute

andmekogu ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu, mille arendustöödega kaasnevad

kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Tegemist on tehniliste

muudatustega (nt kaotatakse rippmenüüst Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse esitamise

kohana välisesindus, lisatakse rippmenüüsse kodakondsuse saamise alusena uus loodav KodS

§ 13 lõige 43, muudetakse EL kodaniku perekonnaliikmele väljastatava elamisloakaardi eest

võetava riigilõivu suurus). Eelnõuga ei kehtestata uusi andmeid, mida koguma hakatakse.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta:

- Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. aasta määrust nr 247 „Isiku terviseseisundist

tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning

19

kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite

sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“;

- Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. aasta määrust nr 143 „Kodakondsuse taotleja

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise

kord“;

- Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. aasta määrust nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti

keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise

kord“;

- siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud

menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“.

Eelnõust tuleneb vajadus uue Vabariigi Valitsuse määruse „Terviseseisundi tõttu kodakondsuse

ja pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa taotleja eksamitest vabastamise ning eksamite

sooritamise korra määramise tingimused ja kord“ kehtestamiseks, kuna Vabariigi Valitsuse

13. detsembri 2007. aasta määruses nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või

pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse

seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise

või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ tehtavad muudatused on

niivõrd ulatuslikud, et otstarbekas on kehtestada uus tekst.

Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et jõuaks teha PPA infosüsteemides muudatustega

kaasnevad infotehnoloogilised arendused.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)15 kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le,

Kaitsepolitseiametile ja UNHCR-ile.

Eelnõu oli kooskõlastamisel 19.11.-10.12.2025. Haridus- ja Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium ning Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Kaitsepolitseiametil ei olnud eelnõule märkusi ega ettepanekuid.

Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Justiits- ja Digiministeerium,

Rahandusministeerium, PPA ja UNHCR. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt pärast eelnõu täiendavat kooskõlastamist lisatud

eksperdikomisjoniga seonduvaid muudatusi ei esitatud täiendavale kooskõlastusringile

tuginedes haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttele (haldusmenetluse

seaduse § 5 lg 2). Kuna eksperdikomisjoni funktsioonide üleandmine Haridus- ja Noorteametile

puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sisest töökorraldust (Vabariigi

Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 10, § 58 lg 2) ning amet tegeleb juba seadusest tulenevalt

15 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-1280.

20

kodakondsuse eksamite koordineerimise ja andmekogu andmete töötlemisega (KodS § 9 lg 2¹,

lg 7), ei muuda see Siseministeeriumi valitsemisala põhiülesandeid. Tegemist on

menetlusökonoomilise valikuga vältida dubleerivaid tegevusi olukorras, kus pädevus on

seadusega juba jagatud (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 6 lg 3).