Kiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kristi Klaas

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.9-11/627-1

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekud Eesti seisukohtadeks avalike

konsultatsioonide – 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide

paindlikkuse läbivaatamise ja õigusraamistiku rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute

võimalikuks kasutamiseks, et saavutada Euroopa kliimamääruses püstitatud 2040. aasta

kliimaeesmärgid kohta

Austatud Kristi Klaas

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekud 2030. aasta järgse ELi

kliimapoliitikaraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta on toodud küsimustikus.

Rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute võimaliku kasutuse kohta toome välja, et

rahvusvaheliste ühikute kasutamine ei tohiks seada ebasoodsasse olukorda EL liikmesriike.

Krediitide kasutamine peab olema selgelt reguleeritud ja ei tohi tekitada olukorda, kus see võib

kahjustada EL siseste põllumajandus- ja metsandussektori süsinikuprojektide rahastamist, mis

on täna juba niigi piiratud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Pärtel

biomajanduse asekantsler

Sandra Aasmäe [email protected]

Lisa: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku avaliku konsultatsiooni küsimustik

1

2030. aasta järgsete riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine ELi kliimapoliitika raamistikus

Sissejuhatus

Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kõikide ELi

majandusharude kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on siduv

eesmärk terve ELi jaoks, kuna kliimamäärusega ei kehtestata igale liikmesriigile erikohustusi. See on ka

netoeesmärk, kuna hõlmab nii heidet kui ka süsiniku eemaldamist. 2025. aasta detsembris jõudsid mõlemad

kaasseadusandjad esialgsele kokkuleppele, millega toetatakse õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki

vähendada netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Samuti tuleb komisjonil esialgse kokkuleppe kohaselt

pöörata 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel piisavalt tähelepanu kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute

vajalikule määrale. Rahvusvahelised ühikud võivad moodustada kuni 5 % ELi 1990. aasta netoheitest. See

eesmärk tagab kodanikele, ettevõtjatele ja investoritele suurema prognoositavuse tulevikuplaanide tegemisel.

Praeguse 2030. aasta eesmärgi saavutamist toetab ELi kliimapoliitika raamistik, mille sihiks on vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet õiglasel ja kulutõhusal viisil ning pidades silmas õiglase ülemineku

edendamist, konkurentsivõime suurendamist ja keskkonnakestlikkuse toetamist kõigis liikmesriikides.

Raamistiku tuumaks on kolm peamist komponenti, mis hõlmavad eri sektoreid ja kasutavad erinevaid

mehhanisme: jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

määrus (LULUCFi määrus) ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemid (HKS 1 ja 2).

Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestati igale liikmesriigile siduvad iga-aastased heite piirmäärad.

Piirmäärad katavad transpordist, hoonetest, põllumajandusest, jäätmetest ja muust kui CO2 heitest tulenevaid

heitkoguseid energeetika- ja tööstussektorites, mis HKS 1 alla kuuluvad. Piirmäärade kehtestamise eesmärk

on tagada heitkoguste järkjärguline ja õiglane vähendamine. Läbivaadatud LULUCFi määrusega kehtestati

2030. aastaks kogu ELi hõlmav süsiniku netoeemaldamise eesmärk, mis on jagatud siduvateks riiklikeks

netoeemaldamise eesmärkideks maakasutussektoris, et edendada ümberkujundavaid meetmeid ja

investeeringuid. Mõlema õigusakti puhul on riiklikud eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärgiga.

Eesmärkide saavutamiseks vajalike riiklike poliitikameetmete kindlaksmääramine ja rakendamine

asjaomastes majandussektorites on liikmesriikide ülesanne. Nad on esitanud need poliitikameetmed oma

riiklikes energia- ja kliimakavades.

HKS on kogu ELi hõlmav turupõhine süsteem, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes ja mis soodustab

heitkoguste vähendamist. HKSi süsteemiga on kehtestatud kogu ELis heitkoguste piirmäär, mille ulatuses on

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

2

võimalik ettevõtete kohustustega kaubelda. Nii saavad heitkogused hinna ja tõhusad vähese süsinikuheitega

tehnoloogiad hakkavad turul omavahel rohkem konkureerima. Samuti on ette nähtud, et süsteemi kaudu

saadud tulu peab investeerima kliimamuutuste vastu võitlemisesse ja nende mõjuga kohanemisesse. HKS 1

alla kuuluvad sellised sektorid nagu elektritootmine ja tööstus ning teatav osa lennundusest ja merendusest.

HKS 2, mis järgib sarnast turupõhist lähenemisviisi, hakkab toimima 2028. aastal ja katab heitkoguseid, mis

tulenevad kütuse põletamisest hoonetes, maanteetranspordil ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus,

mida HKS 1 ei hõlma). Mõlema HKSi puhul ei ole vahet, kuskohas ELis heidet vähendatakse.

ELi kliimapoliitika seadusandlikke sambaid täiendab juhtimisraamistik, mis on kehtestatud energialiidu ja

kliimameetmete juhtimise määrusega (edaspidi „juhtimismäärus“), millega nõutakse regulaarset aruandlust,

seiret ja kavandamist, et tagada nõuete täitmine ning suurendada energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja

kestlikkust kõikjal ELis. Lisaks on süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruses sätestatud eeskirjad

süsiniku jõulise ja kestliku eemaldamise ning mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamise usaldusväärseks

sertifitseerimiseks. See hõlmab nii süsinikupõllundust (LULUCF ja potentsiaalselt põllumajandus), süsiniku

püsivat eemaldamist (nt kogumine otse atmosfäärist, biogeense süsiniku kogumine ja säilitamine ning biosüsi)

kui ka süsiniku säilitamist hoonetes.

Kuna riiklikud kliimaeesmärgid on seatud ainult 2030. aastani, on komisjon alustanud nende eesmärkide

läbivaatamist ja võimalikku muutmist kooskõlas ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga. Tuleb välja töötada uus

kliimaraamistik, millega saavutatakse ELi 2040. aasta kliimaeesmärk, ja samaaegselt tuleb edendada

konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikkust ning tagada kulutõhusus ja solidaarsus. Algatuse raames

uuritakse ka seda, kuidas tagada suurem paindlikkus, et aidata liikmesriikidel saavutada oma eesmärgid

kõige tõhusamal viisil. Lisaks peaks raamistik toetama ka looduspõhist süsiniku eemaldamist ja elurikkust,

arendama edasi ringmajandust ja kestlikku biomajandust ning pikaajaliselt kindlustama nendega seotud

tarneahelad - seda kõike kliimamuutuste toimumise olukorras. Üks oluline näide on aidata metsamajandajatel

ja põllumajandustootjatel võtta kasutusele täiustatud maamajandamistavad, et suurendada Euroopa

maasektori kerksust.

Eelöelduga seoses algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi ja tõendeid eri

poliitikavariantide kohta, mida valida ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga kooskõlas olevate riiklike

kliimaeesmärkide kehtestamisel. Küsimused puudutavad probleeme, millega tuleb tegeleda, ELi sekkumise

eesmärke, riiklike eesmärkide seadmist ja juhtimist ning võimalikke ELi tugimeetmed riiklike kliimameetmete

toetamiseks, eelkõige põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates.

Algatuse eesmärk on koguda kõigilt sidusrühmadelt erinevaid vaatenurki ja teadmisi, arutleda praeguste

poliitiliste lähenemisviiside üle ja uurida uusi võimalusi 2030. aasta järgse tõhusa kliimapoliitika raamistiku

kujundamiseks. Käesoleva küsimustiku poliitikavariandid on seotud paralleelselt peetavate avalike

konsultatsioonidega energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise üle ning rahvusv

aheliste ühikute rolli üle 2030. aasta järgses poliitikaraamistikus.

Teie andmed

3

Kui hästi olete kursis jõupingutuste jagamise määruses, maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses ning nendega seotud ELi

poliitikavaldkondades sätestatud eeskirjade ja liikmesriikide eesmärkidega?

Väga

hästi

Hästi

Ainult

osaliselt

Halvasti

* Jõupingutuste jagamise määrus

* Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

(LULUCF) määrus

* ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS 1)

4

* ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS 2)

* Süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrus

* Energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus

* Taastuvenergia direktiiv

* Energiatõhususe direktiiv

2. osa. Probleemid ja eesmärgid

1) Mil määral nõustute, et järgmised probleemid mõjutavad ELi kliimaeesmärkide

saavutamist negatiivselt?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Jõupingutuste jagamise määruse

ning LULUCFi määruse

eesmärgid ja liikmesriikide endi

seatud riiklikud kliimaeesmärgid

ei ole omavahel kooskõlas,

sealhulgas selles osas, kuidas

neid eesmärke püütakse täita.

x

* Jõupingutused, mida liikmesriigid

praegu kliimaneutraalsuse

saavutamiseks teevad, ei ole

piisavad.

x

* ELi kliimaeesmärkide

saavutamisel tehtud edusammud

on olnud liikmesriigiti ebaühtlased.

x

* Jõupingutuste jagamise

määruses ning LULUCFi

määruses sätestatud riiklikud

eesmärgid ja avaliku sektori

kulutused ei ole omavahel

koordineeritud.

x

* Põllumajanduse ja metsanduse

väärtusahelates tegutsevatel

ettevõtjatel ei ole tõhusaid

majanduslikke stiimuleid selleks,

x

5

et investeerida

süsinikupõllundusse ja

suurendada kliimakerksust.

* Tööstusel ei ole tõhusaid

majanduslikke stiimuleid selleks,

et investeerida süsiniku püsivasse

eemaldamisse või toodetes

süsiniku säilitamisse.

x

* Põllumajanduse ja metsanduse

väärtusahelates puuduvad

tõhusad heite ja eemaldamise

aruandlus- ja arvestussüsteemid.

x

Milliseid muid probleeme või probleemide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki EL kliimaeesmärkide täitmisel on oluline suurem paindlikkus sektorite ja meetmete sees ja vahel, et liikmesriigid saaksid eesmärke saavutada kulutõhusal viisil. Riiklike eesmärkide seadmisel ja baastasemete määramisel on oluline, et nende määramisel kasutatakse kõige uuemat riiklikku KHG aruannet (NIR). See annab võimaluse kasutada kõige täpsemaid teadaolevaid andmeid ning võtta arvesse vahepealseid parandusi. Põllumajanduse ei ole asjakohane tugineda 2005. aasta andmetele.

6

2) Mil määral nõustute, et järgmised eesmärgid peaksid suunama ELi 2030. aasta

järgset kliimapoliitikat?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Tagada, et kõik liikmesriigid

annavad oma panuse ELi 2040.

aasta kliimaeesmärgi

saavutamisse

x

* Tagada, et kõik majandussektorid

annavad oma panuse ELi 2040.

aasta kliimaeesmärgi

saavutamisse

x

* Luua lihtne ja tõhus järelevalve- ja

vastavusmehhanism

x

* Töötada välja lihtne, kulutõhus ja

paindlik ELi 2040. aasta

kliimapoliitika raamistik

x

* Tagada kooskõla riiklike

kliimaeesmärkide ja nendega

seotud energiaeesmärkide vahel

x

* Soodustada investeeringuid ELi

majanduse konkurentsivõime

edendamiseks

x

* Edendada ausat ja õiglast

üleminekut

x

7

* Soodustada investeeringuid

rohepöördeks vajalikesse

taristutesse (nt elektrivõrgud,

süsiniku kogumine ja säilitamine,

transpordi elektrifitseerimine)

x

* Suurendada

keskkonnakestlikkust ning

tugevdada seoseid looduse ja

elurikkuse kaitse poliitikaga

x

* Edendada konkurentsivõimelist,

kerkset, ringluspõhist ja vähese

süsinikuheitega biomajandust

x

* Julgustada põllumajandustootjaid

ja metsandusettevõtjaid

kliimameetmeid võtma ja neid

selle eest premeerida

x

8

Milliseid muid eesmärke tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki Põllumajanduses on kliimaeesmärkide täitmisel oma roll, ei tohi see tulla saagikuse või konkurentsivõime languse ega toidujulgeoleku arvelt. 2040. aasta eesmärkide seadmisel tuleb arvestada ka geopoliitilise olukorraga. Suurenenud on vajadus valmistuda kriisideks, eriti idapiiri riikides, ning põllumajandus on mõjutatud ka näiteks olulisest sisendite hinnatõusust (näiteks väetised).

Peab arvestama teiste strateegiate ja eesmärkidega. Näiteks biomajanduse strateegia eesmärk on vähendada fossiilsete toormete kasutust ning toetada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärke. Eesti kontekstis kaasneb sellega nii positiivseid mõjusid kui ka olulisi riske. Positiivsete mõjudena võib esile tuua kasvuhoonegaaside heite vähenemise fossiilsete materjalide asendamise kaudu, süsiniku pikaajalise talletamise bioressursipõhistes toodetes ja hoonetes ning ringsete lahenduste laiemat kasutuselevõttu. Samas suureneb biomajanduse arenguga konkurents biomassi kui piiratud ressursi pärast. Biomassi kasutamine võib sattuda vastuollu looduskaitse, elurikkuse säilitamise ja LULUCF sektori lühiajaliste kliimaeesmärkide saavutamisega, mistõttu tuleks leida tasakaal.

3. osa. Liikmesriikide eesmärgid

Riiklike eesmärkide seadmine

3) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide

seadmiseks (mis võiksid hõlmata heite vähendamist ja/või süsiniku eemaldamist; vt

küsimus 5)

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Riiklikud kliimaeesmärgid peaksid

olema siduvad, nagu need on

praegu siduvad jõupingutuste

jagamise määruse ning LULUCFi

määruse alusel, ning riikide

eesmärgid peaksid täiendama

liidusisest kliimaeesmärki.

x

* Riiklikud eesmärgid peaksid

ühendama vastutuse võtmise ja

paindlikkuse, näiteks tuleks seada

põhieesmärk ja suurema

paindlikkusega täiendav

panustamine.

x

* Siduvate riiklike kliimaeesmärkide

asemel peaksid liikmesriigid

andma oma panuse kogu ELi

hõlmava eesmärgi saavutamisse,

sarnaselt kehtiva taastuvenergia

direktiivi alusel kohaldatavale

x

9

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

10

kuni 500 tähemärki

4) Mil määral nõustute allpool esitatud variantidega kliimameetmete jaotamise kohta

liikmesriikide vahel?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Riiklike eesmärkide jaotamine

peaks põhinema peamiselt

kliimamuutuste leevendamiseks

tehtavate jõupingutuste

kulutõhususel.

x

* Kasvuhoonegaaside heite

vähendamise riiklike eesmärkide

jaotamine peaks põhinema

peamiselt solidaarsusel, st

liikmesriikide suhtelisel

tegutsemisvõimel (nt SKP elaniku

kohta).

x

* Riiklike eesmärkide jaotamisel

tuleks kombineerida kulutõhusust

ja solidaarsust.

x

* LULUCFi eesmärkide jaotamine

peaks jätkuvalt põhinema sellel,

kui suur on riigi osa kogu ELi

majandatavast maast.

x

* Riiklike eesmärkide jaotamine

peaks edendama

liikmesriikidevahelist ühtlustamist,

et saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus.

x

* Riiklike eesmärkide jaotamisel

tuleks arvesse võtta riigi olusid,

sealhulgas eesmärgi alla

kuuluvate majandussektorite

suhtelist osakaalu riigis.

x

11

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki LULUCF eesmärkide seadmisel ei peaks arvestama majandatava maa osakaalul, vaid tuleks arvestada metsade vanuselist struktuuri, orgaaniliste muldade (sh turvasmuldade) osakaalu ning kliimamuutustest tulenevaid riske, sh põud, üleujutused, kahjurid.

Riiklike eesmärkide ulatus

5) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide

seadmisel?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

6) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide võimalike heite

vähendamise eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Igal liikmesriigil peaks olema üks

riiklik netoheite vähendamise

eesmärk (sisaldab süsiniku

eemaldamist).

x

* Igal liikmesriigil peaksid olema

eraldi riiklikud heite vähendamise

ja süsiniku eemaldamise

eesmärgid.

x

* Riiklikke eesmärke ei peaks

olema. EL peaks keskenduma

üksnes terviklikele meetmetele

ELi tasandil, et saavutada kogu

ELi hõlmav kliimaeesmärk.

x

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

12

* Liikmesriikidel peaksid olema

riiklikud heite vähendamise

eesmärgid, mis hõlmavad kõiki

heidet tekitavaid sektoreid.

x

* Riiklikud heite vähendamise

eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS

1 süsteemi alla kuuluvat heidet.

x

* Riiklikud heite vähendamise

eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS

1 ja HKS 2 süsteemi alla kuuluvat

heidet.

x

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

7) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide süsiniku eemaldamise

eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?

19

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Riiklikud netoeemaldamise

eesmärgid peaksid hõlmama

ainult LULUCFi sektorit.

x

* Riiklikud netoeemaldamise

eesmärgid peaksid hõlmama

LULUCFi ja

põllumajandussektorit (AFOLU).

x

* Riiklikud süsiniku eemaldamise

eesmärgid peaksid hõlmama nii

LULUCFi sektorit kui ka süsiniku

püsivat eemaldamist.

x

* Liikmesriikidel peaks olema kaks

eraldi riiklikku süsiniku

eemaldamise eesmärki: üks

LULUCFi sektori jaoks ja teine

püsiva eemaldamise jaoks.

x

20

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki Kliimaeesmärk ei peaks olema eraldi LULUCF sektorile või AFOLU sektorile. Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus otsustada, millistes sektorites on võimalik heidet vähendada või sidumist suurendada ning millised on sektori võimalused.

8) Läbivaadatud Euroopa kliimamääruses leppisid kaasseadusandjad kokku, et

toetavad õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki vähendada netoheidet 90%, millest

85% on kaetud liidusisese vähendamise eesmärgiga ja kuni 5% rahvusvaheliste

ühikutega. Mil määral nõustute järgmiste variantidega, milline peaks olema

rahvusvaheliste ühikute ja liikmesriikide eesmärkide suhe?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki krediitide kasutamine peab olema selgelt reguleeritud ja ei tohi tekitada olukorda, kus see võib

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

Riiklikel eesmärkidel peaks olema

liidusisene komponent, mille

saavutamiseks tuleb igal

liikmesriigil võtta kliimameetmeid,

ja liiduväline komponent, mille

saavutamiseks tuleb igal

liikmesriigil osta rahvusvahelisi

ühikuid.

x

Liikmesriikidel peaks olema

võimalik tasakaalustada

liidusiseseid ja rahvusvahelisi

heite vähendamise jõupingutusi,

tingimusel et täidetakse Euroopa

kliimamäärust.

x

Riiklikud eesmärgid peaksid

olema liidusisesed.

Rahvusvahelisi ühikuid tuleks

hankida ELi tasandil, näiteks ELi

osturahastu kaudu, mille

rahastamisesse liikmesriigid

panustavad.

x

21

kahjustada EL siseste põllumajandus- ja metsandussektori süsinikuprojektide rahastamist, mis on täna juba niigi piiratud. Lisaks ei tohi see tekitada LR vahel ebavõrdset olukorda, kus osad LR saavad oma heite vähendamise asemel osta krediite.

22

Riiklike eesmärkide täitmine ja paindlikkus

9) Palun järjestage järgmised poliitikavariandid, kuidas tuleks läheneda 2030. aasta

järgsete riiklike kliimaeesmärkide täitmisele?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

Esimene

valik

Teine

valik

Kolmas

valik

Iga-aastane nõuete täitmine. Selle variandi puhul tuleb kindlaks

määrata täpne trajektoor, mida liikmesriigid peavad igal aastal järgima,

et saavutada oma riiklikud 2040. aasta eesmärgid, arvestades teatavat

paindlikkust.

x

Mitmeaastane nõuete täitmine. Selle variandi puhul põhineb nõuete

täitmine kasvuhoonegaaside keskmisel netoheitel või eemaldamisel

mitme aasta jooksul, nt kahel viieaastasel perioodil.

x

Nõuete täitmine viimaseks aastaks. Selle variandi puhul on oluline

üksnes eesmärgini jõudmine nõuete täitmise perioodi lõpus, mis

tähendab, et kasvuhoonegaaside heide või eemaldamine viimasel aastal

peab olema vähemalt võrdne 2040. aasta vastava riikliku eesmärgiga.

Samuti võib teha vahehindamise (nt 2035. aastal) või hindamise mõne

viimase aasta jooksul.

x

23

10) Mil määral nõustute, et järgmised meetmed annaksid liikmesriikidele nende

eesmärkide täitmisel piisavalt paindlikkust ja kaitseksid samas keskkonnaalast

terviklikkust?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Paindlikkuse liik. Liikmesriigid

peaksid saama kasutada

paindlikkusmeetmeid, mis

sarnanevad praegusele

jõupingutuste jagamise määruse

ning LULUCFi määruse alusel

antud paindlikkusele, ilma et

tehtaks olulisi muudatusi.

x

* Paindlikkuse liik. ELi üldeesmärgi

raames peaks liikmesriikidel

olema võimalik kompenseerida

üksteise jõupingutusi heite

vähendamisel ja süsiniku

eemaldamisel.

x

* Paindlikkuse liik. Liikmesriikidel

peaks olema võimalus

kompenseerida

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise jõupingutusi

suurema pingutamisega süsiniku

eemaldamiseks ja vastupidi.

x

24

* Paindlikkuse liik. Liikmesriikidel

peaks olema võimalus

kompenseerida

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise jõupingutusi

suurema pingutamisega süsiniku

püsivaks eemaldamiseks ja

vastupidi.

x

* Juurdepääs paindlikkusele.

Liikmesriigid peaksid saama

kasutada suuremat paindlikkust,

kui nad tõsiselt pingutavad, et

saavutada eelnevalt kindlaks

määratud ühised peamised

tulemusnäitajad, mille kohta neil

tuleb aru anda näiteks tulevaste

riiklike energia- ja kliimakavade

täitmise raames.

x

* Juurdepääs paindlikkusele.

Liikmesriikidele tuleks anda

teatav paindlikkus oma

põhieesmärgi saavutamiseks ning

sellest erinev ja laiem paindlikkus

oma täiendava panuse andmiseks.

x

* Juurdepääs paindlikkusele.

Paindlikkus looduslike häiringute

või metsakasvu muutuste mõjuga

tegelemisel või asjakohaste

struktuursete meetmete võtmisel

kerksuse pikaajaliseks

x

25

suurendamiseks peaks põhinema

liikmesriikide poliitikal ja

meetmetel, mitte olema seotud

ELi eesmärgi saavutamisega.

* Juurdepääs paindlikkusele.

Paindlikkus peaks olema seotud

kaitsemeetmetega, mis takistavad

kliimameetmete saavutamist

ökosüsteemi degradeerumise,

elurikkuse vähenemise või

biomassi või mulla

süsinikusisalduse lühiajalise

vähendamise kaudu ning

tagavad, et paindlikkus toetab

muldade ja metsade pikaajalist

kerksust.

x

26

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki Oluline, et raamistik annaks liikmesriikidele piisavalt paindlikkust ja autonoomiat, et nad saaksid eesmärke saavutada viisil, mis arvestab nende eripäradega. Põllumajanduses looduslikest häiringutest tuleneva paindlikkuse arvestamine.

11) Kuidas saab edendada ELi eesmärgi ühist saavutamist selle abil, et liikmesriigid

toetavad üksteise jõupingutusi heite vähendamisel ja siduvate eesmärkide

saavutamisel?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Liikmesriigid saavad praegu

üksteist toetada neile eraldatud

heitkogustega kahepoolse

kauplemise abil, mille puhul

tehingujärgne hindade

läbipaistvus on piiratud.

Liikmesriikidel peaks olema

praegusega sarnane paindlikkus

ilma oluliste muudatusteta.

x

* Kahepoolsete

kauplemisvõimaluste ja tegeliku

kauplemise läbipaistvust tuleks

suurendada.

x

* EL peaks rohkem hõlbustama

kahepoolset kauplemist ja/või ELi

eesmärgi ühist saavutamist (nt

ELi rahastu kaudu).

x

* Liikmesriikidel peaksid olema

suuremad võimalused toetada

projekte teistes liikmesriikides.

x

27

28

12) Mil määral nõustute järgmiste meetmetega, mida tuleks võtta, kui liikmesriikide

edusammud oma riiklike eesmärkide ja nendega seotud vahe-eesmärkide täitmisel ei

ole piisavad?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Liikmesriikidelt tuleks nõuda

täiendavate meetmete võtmist

komisjoni soovituste põhjal.

x

* Liikmesriigid peaksid tegema

rahalisi sissemakseid ELi

osturahastusse, et toetada heite

vähendamise või süsiniku

eemaldamise projekte, mis

toimuvad nende riigi territooriumil.

x

* Liikmesriigid peaksid tegema

rahalisi sissemakseid ELi

osturahastusse, millest

investeeritakse heite

vähendamise või süsiniku

eemaldamise projektidesse, mis

toimuvad igal pool ELis.

x

* Liikmesriigid peaksid tegema

rahalisi sissemakseid ELi

rahastusse, millest

investeeritakse kvaliteetsetesse

heite vähendamise või süsiniku

eemaldamise projektidesse, mis

toimuvad ELi-välistes riikides.

x

29

4. osa. Parem seire, aruandlus ja tõendamine, ELi tugimeetmed

põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate jaoks ning

süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse läbivaatamine

Praeguses poliitikaraamistikus toetavad heite vähendamist riiklikud eesmärgid, HKS 1 ja HKS 2 süsteemi alla

kuuluvate sektorite süsiniku hinnastamine ning valdkondlikud õigusaktid (nt autode CO2 heite normid).

Põllumajandus- ja metsandussektoriga seotud heite vähendamist ja süsiniku eemaldamist toetatakse riiklike

eesmärkide, ühise põllumajanduspoliitika ning süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse kaudu.

Määrus vaadatakse 2026. aastal läbi, et hinnata võimalust lisada süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse

sertifitseerimisraamistikku kestlikust loomakasvatusest tuleneva heite vähendamine. Lisaks on määruse

läbivaatamine võimalus selgitada, kuidas määrust saaks kasutada mitte üksnes täiendava kliimakasu

sertifitseerimiseks (sertifitseeritud ühikute väljaandmisega), vaid ka kliima ja kestlikkusalastest headest

tulemustest teatamiseks ilma sertifitseeritud ühikuid välja andmata, et anda aru põllumajandusliku

toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate heite kohta (mõjuala 3).

Samal ajal esitati hiljuti vastu võetud ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegilises

raamistikus algatus uurida nn ELi ostuklubi loomist, et käima lükata süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse turg ja anda selge signaali süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse nõudluse kohta.

13) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et tugevdada kogu ELi hõlmavaid

tugimeetmeid kliimameetmete edendamiseks põllumajanduse ja metsanduse

tarneahelates?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Süsinikupõllunduse

edendamiseks ei ole vaja ELi

tugimeetmeid.

x

* EL peaks hõlbustama

vabatahtliku ELi ostuklubi loomist,

et koondada eraettevõtete

nõudlus süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse ühikute

(sertifitseeritud ühikud) ostmiseks

ilma täiendava avaliku sektori

toetuseta.

x

* EL peaks looma vabatahtliku

kogu ELi hõlmava süsteemi

süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse ühikute

30

(sertifitseeritud ühikute)

ostmiseks. Ettevõtjad, riikide

valitsused ja EL võiksid kasutada

seda vahendit süsinikupõllunduse

meetmete ühiseks rahastamiseks.

x

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

14) Mil määral nõustute järgmiste variantidega süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse määruse muutmiseks?

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

Süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse määruse

kohaldamisala tuleks laiendada,

et see hõlmaks loomakasvatuse

heite (st soolesisesest

fermentatsioonist ja

sõnnikukäitlusest tuleneva heite)

vähendamist.

x

Süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse määrus tuleks

läbi vaadata, et võimaldada

kliima- ja kestlikkusalaste heade

tulemuste vabatahtlikku

sertifitseerimist ilma

sertifitseeritud ühikuid välja

andmata, et anda aru

põllumajandusliku toidutööstuse

ja metsanduse väärtusahelate

heite kohta (mõjuala 3).

x

31

15) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et toetada poliitika kavandamist ning

põllumajanduses ja metsanduses süsiniku eemaldamise ja põllumajandusest

tuleneva muu kui CO 2

heite seire ühtlustamist, mis soodustaks kulude kokkuhoidu,

investeeringuid ja lihtsustamist liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

* Riiklikud seiresüsteemid tuleks

muuta kiiremaks ja täpsemaks, et

need kajastaksid paremini

kliimameetmeid kohapeal ja

võimaldaksid meetmeid

kulutõhusalt kavandada.

x

* EL peaks töötama selle nimel, et

parandada riiklike ja ettevõtete

kasvuhoonegaaside inventuuride

ja süsinikuturgude integreerimist.

x

* Riiklikke investeeringuid

täiustatud seiresüsteemidesse

tuleks täiendavalt tunnustada ja

riiklike eesmärkidega seoses

premeerida.

x

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

16) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, mis on mõeldud selleks, et raietooteid

paremini edendada ja säilitada süsinikku toodetes?

Ei

nõustu

üldse

Pigem

ei

nõustu

Olen

neutraalsel

seisukohal

Pigem

nõustun

Nõustun

täielikult

Ei

oska

öelda

32

* Nõuda üksikasjalikumat riiklikku

aruandlust raietoodete kohta,

sealhulgas andmete esitamist

tootepõhise süsinikusisalduse,

toodete kasutusea ning tootmis-

või tarbimisstatistika kohta

x

* Teha uut standarditud statistikat

selliste uudsete pika kasutuseaga

toodete kohta nagu puidutooted

(nt ristkihtliimpuit) ja muud

puidust bioressursipõhised tooted

x

* Nõuda liikmesriikidelt puidu

varumise ja kasutamise riiklikku

hindamist, mille puhul võetakse

muu hulgas arvesse mõju

metsaökosüsteemide seisundile,

elurikkusele ja pikaajalisele

vastupanuvõimele, et saada

paremat teavet metsade kaitse ja

puidu kasutamise optimaalsete

valikute tegemiseks

x

* Nõuda liikmesriikidelt aruandlust

imporditud biomassist toodetud

raietoodete kohta

x

Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?

kuni 500 tähemärki

33