Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestise piiri kehtestamine ja kaitsevööndi muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 26.03.2026 nr 57

Asulakohtade kultuurimälestiseks

tunnistamine, kultuurimälestise piiri

kehtestamine ja kaitsevööndi muutmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lg 1, § 19 lg 1, § 20 lg 6 ja § 95 alusel:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas

Kõpu külas asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht mälestise liigiga

„arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29954).

Asulakoht asub Koimäe (KÜ 39201:001:0280), Mäekalda (KÜ 20401:001:0110),

Mäeveere (KÜ 39201:001:0542), Putkaste metskond 12 (KÜ 39201:001:0950),

Putkaste metskond 13 (KÜ 39201:001:0960), Serva (KÜ 20501:001:1530), Sihipõllu

(KÜ 39201:001:3552), Sooääre (KÜ 39201:001:1990) ja 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-

Kõpu tee (KÜ 39201:001:2820) kinnistutel.

2. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas

Kõpu külas asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht mälestise liigiga

„arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29958). Asulakoht asub

Kure (KÜ 39201:001:2372), Putkaste metskond 13 (KÜ 39201:001:0960)

ja Puukoore (KÜ 39201:001:0023) kinnistutel.

3. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa

vallas Ülendi ja Vilima külades asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht

mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29961).

Asulakoht asub Metsakodu (KÜ 39201:001:3112), Männi-Tooma (KÜ

39201:001:3120), Tooma (KÜ 39201:001:0143), Tõnisemetsa (KÜ 39201:001:0274),

Tõnisepõllu (KÜ 39201:001:0477), Tõnise (KÜ 39201:001:0269)

ja Räägumetsa (KÜ 39201:001:0657) kinnistutel.

4. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas

Kõpu külas asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht mälestise liigiga

„arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29963). Asulakoht asub Putkaste

metskond 157 (KÜ 39201:001:0634) ja Tornimäeselja (KÜ

39201:001:0181) kinnistutel.

5. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa

vallas Mägipe külas asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht mälestise

liigiga „arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29964). Asulakoht asub

Kalurikoja metsaonni (KÜ 20501:001:0052) kinnistul.

6. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Hiiu maakonnas Hiiumaa

vallas Ojakülas asuva kiviaegse asulakoha nimetusega Asulakoht mälestise liigiga

„arheoloogiamälestis“ (kultuurimälestiste registri nr 29965).

Asulakoht asub Hennu (KÜ 39201:001:0471), Putkaste metskond 9 (KÜ

39201:001:0633) ja 12161 Ojaküla tee (KÜ 39201:001:2880) kinnistutel.

7. Kehtestan mälestiste Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr-d 29954, 29958, 29961,

29963, 29964, 29965) piiri vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1 ja 4–9.

8. Muudan kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa punktis 8 mälestiseks tunnistatud Asulakoha (kultuurimälestiste

registri nr 8907) asukohta ning kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja

lisas 2.

9. Muudan mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) kaitsevööndi piiri

vastavalt kaardile käskkirja lisas 3.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja

riigi maakatastrisse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

1. Asjaolud

1.1 Esimese kiviaegse asulakoha registreeris Kõpu poolsaarel 1981. aastal arheoloog Vello

Lõugas. Järgmised asulakohad avastati aastatel 1994–1997 ja 2000–2001 arheoloog Aivar

Kriiska juhitud leirete käigus. Täpsemalt tuvastati 17 kiviaegse asulakoha alad. Samas on

hilisemad uuringud paiguti näidanud, et esialgu väiksemal maa-alal eristatud asulakohtade

kultuurkihti leidub suuremal alal ja mõned eraldiseisvaks peetud asulakohad moodustavad

ühe suurema terviku. Teadaolevalt on Kõpu kiviaegseid asulakohti kasutatud hooajaliselt

või püsiasulatena mitme tuhande aasta vältel, alates umbes 5700 aastat eKr. Kõpu piirkond

oli esimene ala Hiiumaal, mis maakerke käigus vee alt vabanes ja asustati1. Asulakohad

paiknevad tolleaegsetel rannamoodustistel, mida saab reljeefikaartidel tuvastada ja jälgida.

1.2 1997. aastal tunnistati Vello Lõugase avastatud asulakoht kultuurimälestiseks

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa punktis 8 nimetusega Asulakoht ning on kantud kultuurimälestiste

registrisse numbriga (edaspidi registri nr) 8907.

1.3 2009. aastal esitasid arheoloogid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas Kõpu poolsaarel avastatud

kümne asulakoha riikliku kaitse alla võtmise ettepaneku. Esialgset ettepanekut täiendati

2018. aastal.2

1.4 2017. aastal algatas Muinsuskaitseamet asulakohtade kultuurimälestisteks tunnistamise

menetluse ning teavitas kinnistute omanikke ja kohalikku omavalitsust. Seejärel vastas

Muinsuskaitseamet tekkinud küsimustele ning korraldas 12.05.2017 Kärdlas arheoloogia

infopäeva, kus tutvustas menetluste asjaolusid. 2017. aastal tutvustati materjale

Muinsuskaitse Nõukogule, kes tegi ettepaneku tunnistada maa-alad kultuurimälestisteks.

Käskkirjade kehtestamiseni ei jõutud.

1.5 2024. aastal hindas Muinsuskaitseamet uuesti Kriiska ja Kadakas 2009/2018. aasta

eksperdihinnangus asulakohtade kaitse alla võtmise ettepanekut, lõpetamata menetluse

raames kogutud infot ning muid kaasuvaid asjaolusid, sh katastriüksuste piire ja aja jooksul

välja kujunenud riikliku kaitse kehtestamise praktikaid.

Muinsuskaitseamet otsustas ümber hinnata asulakohtade maa-alad nii, et väiksemad kõrvuti

asetsevad asulate alad ühendatakse ja loobutakse neile kaitsevööndi kehtestamisest.

17.01.2025 toetas ettepanekut ameti juures tegutsev arheoloogiapärandi

eksperdinõukogu ning täpsustas, et juba kaitse all oleva asulakoha puhul on asjakohane

kaitsevöönd osaliselt säilitada ja laiendada seda mälestise lõunaküljele, kust avaneb ilmekas

vaade kiviajal tekkinud rannamoodustistele.

1.6 18.02.2025 saatis Muinsuskaitseamet 2017. aastal algatatud menetlustesse kaasatud maa-

alade omanikele teate varasema menetluse lõpetamise kohta,

kuna menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk ja asjaolud ajas muutunud, sealhulgas võeti

2019. aastal vastu uus muinsuskaitseseadus, mis tõi kaasa muudatusi

menetluse tegemise korras. Ühtlasi teavitas amet, et kaalub uue menetluse algatamist

ning palus selle kohta arvamusi ja seisukohti.

1.7 18.02.2025 andis Jaagu kinnistu (KÜ 39201:001:0387) omanik teada, et ei nõustu

asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega, sest sellega kaasnevad piirangud.

1.8 Jaagu kinnistu (KÜ 39201:001:0387) oli kaasatud 2017. aastal toimunud kiviaegsete

asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamise menetlusse, sest maa-alale ulatus

kavandatud asulakohtade ühine kaitsevöönd. Uue menetlusega ei ole kavandatud Jaagu

kinnistule kultuurimälestise või selle kaitsevööndi ala määrata. Kuna Muinsuskaitseamet

teatas 18.02.2025 kirjas varasema menetluse lõpetamisest, oli asjakohane saata teade ka

Jaagu kinnistu omanikule. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et ehkki teadaolevalt ei ole

Jaagu kinnistul kiviaegse asulakoha kultuurkihti ja sinna ei kavandata mälestise

kaitsevööndit, peab siiski silmas pidama, et maa-ala asub kahe teadaoleva asulakoha ala

läheduses. Seetõttu peab kaevetöödel olema tähelepanelik ning arheoloogiliste leidude

ilmnemisel tööd peatama ja Muinsuskaitseametit teavitama.

1.9 21.02.2025 teavitas Telia Eesti AS, et neil ei ole Kõpu poolsaarel asuva kiviaegse asulakoha

kultuurimälestiseks tunnistamise kohta vastuargumente.

1.10 21.02.2025 küsis Pihlamaa kinnistu (KÜ 20401:001:0095) omanik

täpsustavat teavet maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasnevate

omanikukohustuste kohta. Ühtlasi andis omanik teada, et kinnistul on kehtiv poolloodusliku

ala hooldamise kohustus, st seal on vajalik niita, langenuid puid koristada, loomi pidada ja

seotud taristut hooldada. Kinnistu omanik soovis teada, kas need tegevused on edaspidi

piiratud. Lisaks tegi ta ettepaneku koostada huviliste jaoks infostendid Kõpu piirkonda ja

kaaluda rajada kiviaegsete asulakohtade avastusrada.

1.11 Muinsuskaitseamet vastas Pihlamaa kinnistu omanikule 21.02.2025, selgitades,

et esmalt kogutakse menetluseelset teavet. Selle järel koostatakse asulakohtade

kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu ja tutvustatakse seda kõikidele menetlusosalistele.

Eelnõus on täpsustatud nii maa-ala riikliku kaitse alla võtmise vajadust kui ka omaniku

õigusi ja kohustusi. Arheoloogiamälestise alal on loakohustuslikud tööd seotud kaeve- ja

ehitustegevusega. Niitmine, karjatamine või igapäevane aiapidamine ei ole

loakohustuslikud tegevused. Muinsuskaitseamet kaalub infostendi koostamist.

1.12 07.03.2025 vastas Tornimäeselja kinnistu (KÜ 39201:001:0181) omanik, et ei nõustu

tema maa-alal oleva asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega, sest kavandatavad

piirangud muudavad maa-ala kasutamise võimatuks. Ühtlasi juhtis omanik tähelepanu, et

vastas ka 2017. aastal algatatud menetlusele ja tema seisukoht ei ole muutunud.

1.13 Tornimäeselja kinnistu (KÜ 39201:001:0181) põhjaosas asub kiviaegse asulakoha

kultuurkiht (registri nr 29963), mistõttu ei ole asjakohane seda maa-ala asulakoha

kultuurimälestisteks tunnistamise menetlusest välja arvata. Ühtlasi on tähtis markeerida, et

ehkki maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasnevad teatavad kitsendused, ei

mõjuta need omanike igapäevaelu. Seejuures ei ole loakohustuslikud aiapidamisega seotud

tegevused.

1.14 Ülejäänud 39 menetlusosalist arvamust ei avaldanud.

1.15 25.03.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada asulakohtade mälestisteks

tunnistamise menetluse.

2. Mälestiste koosseis ja piir

2.1 Kõpu poolsaarel asuvad asulakohad koosnevad alates umbes 5700 aastat eKr elanud ja

tegutsenud kütt-kalur-korilaste ning varajaste maaharijate asustusjälgedest, mis on

talletunud piirkonnas säilinud arheoloogilises kultuurkihis. Asulakohtade piiride

määramisel on arvestatud eksperdihinnangus esitatud ettepanekute, arheoloogilise

kultuurkihi ja leidude olemasolu, looduslike olude ning kehtivate katastriüksuste

piiridega. Seejuures on silmas peetud, et asulakohtadele on omane hajus arheoloogilise

kultuurkihi levik, st ühes asulakohas on piirkondi, kus arheoloogilisi leide esineb rohkem, ja

alasid, kus jälgi kultuurkihist on vähe. Seepärast on ootuspärane, et lisaks

eksperdihinnangus tuvastatud kiviaegsete asustusjälgedega maa-aladele on arheoloogilist

kultuurkihti ja leide ka nende alade vahetus läheduses paiknevatel kõrgematel aladel. Lisaks

on varasemad arheoloogilised uuringud Kõpus tõendanud, et esialgu lähestikku

paiknevateks asulakohtadeks peetud väiksemad alad võivad moodustada hoopis ühe

suurema asulakoha.3

2.2 Asulakoha (registri nr 8907) piiri muudetakse nii, et see hõlmab lisaks Kõpu kalmistu

(registri nr 22276) lõunaküljel olevale maa-alale ka kalmistu idaküljel oleva maa-ala, kokku

1,3 ha suurusel alal. Varem oli mälestise ala u 0,2 ha. Asulakoha alalt on avastatud kvartsi-

ja tulekivikilde ning luufragmente, mis võivad hinnanguliselt

pärineda hilismesoliitikumist (kuni 5000 aastat eKr).4

2.2.1 Mälestise ala paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Putkase metskond 12

(KÜ 39201:001:0950) ja eraomandis olevas katastriüksusel Ristipõllu

(KÜ 39201:001:2480).

2.2.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 2.

2.3 Asulakoha (registri nr 29954) ala hõlmab peamiselt 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee

idaküljele ja väikeses lõigus lääneküljele jäävat maa-ala mälestise Muistsed põllud

(registri nr 8928) kirde-, ida- ja kaguküljel, kus on tuvastatud asulakohad. Maa-alalt on

leitud kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente, mis võivad hinnanguliselt

pärineda hilismesoliitikumist (kuni 5000 aastat eKr).5 Mälestis paikneb piklikul omaaegsel

rannavallil, 7,7 ha suurusel alal.

2.3.1 Mälestise ala paikneb avalik-õiguslikus omandis oleval katastriüksusel

Serva (KÜ 20501:001:1530), eraomandites olevatel

katastriüksustel Koimäe (KÜ 39201:001:0280), Mäekalda (KÜ

20401:001:0110), Mäeveere (KÜ 39201:001:0542), Sihipõllu (KÜ 39201:001:3552)

ja Sooääre (KÜ 39201:001:1990) ning riigiomandis olevatel katastriüksustel

12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee (KÜ 39201:001:2820), Putkaste metskond

12 (KÜ 39201:001:0950) ja Putkaste metskond 13 (KÜ 39201:001:0960).

2.3.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 4.

2.4 Asulakoha (registri nr 29958) ala paikneb 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu teest

idas, Asulakohast (registri nr 29954) ligi 200 meetrit põhjas. Asulakoht

asub toonastel rannavallidel 7,6 ha suurusel alal, kus on tuvastatud asulakohad. Maa-alalt

on leitud kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente, mis võivad hinnanguliselt

pärineda hilismesoliitikumist (umbes 5000 aastat eKr). Rekonstrueeritud merepinna

kõrguse järgi on asulakoha maa-ala olnud osaliselt kasutuses neoliitikumis.6

2.4.1 Mälestise ala paikneb eraomandis olevatel katastriüksustel Kure (KÜ 39201:001:2372)

ja Puukoore (KÜ 39201:001:0023) ning riigiomandis oleval katastriüksusel Putkaste

metskond 13 (KÜ 39201:001:0960).

2.4.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 5.

2.5 Asulakoha (registri nr 29961) ala paikneb 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu teest põhjas

ja kirdes, Asulakohast (registri nr 8907) umbes 500 meetrit kagus,

kivikalmest Kalmavare (registri nr 8909) ligi 130 meetrit loodes. Asulakoht

asub kunagistel rannavallidel 14 ha suurusel alal, kus on tuvastatud asulakohad. Maa-alalt

on leitud kvartsi- ja tulekivikilde, luufragmente ja kammkeraamika kultuuri savinõukilde,

mis pärinevad neoliitikumist.7

2.5.1 Mälestise ala asub eraomandites olevatel katastriüksustel

Metsakodu (KÜ 39201:001:3112), Männi-Tooma (KÜ 39201:001:3120),

Tooma (KÜ 39201:001:0143), Tõnisemetsa (KÜ 39201:001:0274),

Tõnisepõllu (KÜ 39201:001:0477), Tõnise (KÜ 39201:001:0269)

ja Räägumetsa (KÜ 39201:001:0657).

2.5.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 6.

2.6 Asulakoht (registri nr 29963) asub 12136 Puski-Kõpu-Ristna teest

lõunas, Vaessoo (Kõivasoo) põhjaküljel. Asulakoht paikneb tolleaegsetel rannavallidel

5,3 ha suurusel alal. Maa-alalt on leitud kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente, mis

võivad hinnanguliselt pärineda hilismesoliitikumist (kuni 5000 aastat eKr).8

2.6.1 Mälestise ala asub riigiomandis oleval katastriüksusel Putkaste metskond 157 (KÜ

39201:001:0634) ja eraomandis oleval katastriüksusel Tornimäeselja (KÜ

39201:001:0181).

2.6.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 7.

2.7 Asulakoht (registri nr 29964) asub Mägipe lautriteest (3920319)

idas, mälestisest Ohvriallikas Külmaallik (registri nr 8932) umbes 250 meetrit kagus.

Asulakoht paikneb rannavallidel 9,8 ha suurusel alal. Maa-alalt on leitud kvartsi- ja

tulekivikilde, luufragmente ja kammkeraamika kultuuri savinõukilde, mis pärinevad

neoliitikumist.9

2.7.1 Mälestise ala asub riigiomandis oleval katastriüksusel Kalurikoja metsaonn (KÜ

20501:001:0052).

2.7.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 8.

2.8 Asulakoht (registri nr 29965) asub 12161 Ojaküla tee kilomeetrite 1,8–2 teelõigu põhja- ja

lõunaküljel. Asulakoht paikneb tolleaegsetel rannavallidel 2,3 ha suurusel alal. Maa-alalt

on leitud kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente, mis võivad hinnanguliselt

pärineda hilismesoliitikumist (umbes 5000 aastat eKr). Rekonstrueeritud merepinna

kõrguse järgi on asulakoha maa-ala olnud osaliselt kasutuses neoliitikumis.10

2.8.1 Mälestise ala asub eraomandis oleval katastriüksusel Hennu (KÜ 39201:001:0471)

ja riigiomandis olevatel katastriüksustel 12161 Ojaküla tee (KÜ 39201:001:2880)

ja Putkaste metskond 9 (KÜ 39201:001:0633).

2.8.2 Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 9.

3. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1 MuKS-i § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi

või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse

kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku

kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“

(edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei

pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Üldised kriteeriumid

3.2 Mälestised (registri nr-d 29954, 29958, 29961 ja 29963–29965) vastavad järgmistele

riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele:

3.2.1 selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 p 2), sest kõik säilinud kiviaegsed asulakohad

on väärtuslikud, sisaldades teavet Eesti territooriumi kiviaegse, st vanima inimasustuse

kohta. Seejuures on hilisem maakasutus hävitanud suure osa kiviaegse asustuse

jälgedest, mistõttu on iga selle ajastu muistis Eesti ajaloo seisukohast esinduslik ja

oluline teabekandja. Arheoloogilised uuringud näitavad, et Kõpu kiviaegsed asulakohad

on olnud kasutuses hooajaliselt või püsivalt mesoliitikumis ja neoliitikumis. Need on

esimesed teadaolevad jäljed Hiiumaa asustamisest ja tõendid Eesti piirkonnas

mesoliitikumis elanud inimeste oskustest merd ületada ja selleks vastavate vahendite

olemasolust. Neid rajasid ja kasutasid kütt-kalur-korilased ja varased põllumehed.

Enamik paikadest on olnud veesidusad, sest asusid toonastel rannamoodustistel,

mida saab tänapäeval reljeefikaartidel jälgida ja looduses liikudes tajuda. Asulakohtades

säilinud arheoloogiline kultuurkiht ja arheoloogilised leiud esindavad vanimat ja

väärtuslikumat osa Eesti kultuuripärandist. Kuna asulakohad on oma algses asukohas

säilinud, siis ajas nende kultuuriväärtused kumuleeruvad;

3.2.2 originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 p 3), sest Kõpu kiviaegsetes

asulakohtades on säilinud arheoloogilist kultuurkihti, milles on arheoloogilisi leide, sh

näiteks loomaluid, savinõude katkeid, kvartsist ja tulekivist esemeid (kõõvitsaid,

uuritsaid, nuge, kiviesemete valmistamisel tekkinud töötlemisjääke jne). Kõik

mälestiste aladel asuvad leiud näitavad, milline oli tuhandete aastate eest Hiiumaal

elanud inimeste eluviis, milliseid materjale nad kasutasid ja millised oskused neil olid, et

valmistada tööriistu jm vajalikku. Ühtlasi on märkimisväärne, et Kõpu poolsaare

kiviaegsed asulakohad paiknevad maa-alal, mis maismaastus Läänemeres toimunud

veetasememuutuste tõttu esimesena. See näitab kiviaegsete inimeste mobiilsust ja

viitab nende oskustele valmistada ja kasutada sõiduriistu, mille abil mandrist kümnete

kilomeetrite kaugusel paiknenud saared hooajaliselt või püsivalt asustada.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.3 Mälestised vastavad:

3.3.1 vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1), sest arheoloogiliste uuringute

tulemused näitavad, et asulakohtades on elanud ja tegutsenud kütt-kalur-korilased

mesoliitikumis ja neoliitikumis ning varajased maaharijad neoliitikumis, alates umbes

5700 aastat eKr. Asulakohtade paiknemine näitab selgelt

seost kunagise merega, osutades kütt-kalur-korilaste veesidusale eluviisile. Piirkond on

olnud järjepidevalt inimasustatud alates kiviajast – sellele viitavad rauasulatuskohad

ning muistsed põllud ja eriaegsed matmispaigad kiviaegsete asulakohtade läheduses.

Asulakohad on ajalise mitmekesisuse näitaja, olles esimene teadaolev inimtekkeline

kihistus Kõpu poolsaarel;

3.3.2 teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 p 2), sest Kõpu

poolsaare hästi säilinud kiviaegsed asulakohad on üks parim teabeallikas, et uurida Eesti

saarte varaasustust. Ühtlasi on Kõpu asulakohad ühed esimesed paigad, mille

avastamisega tõestati, et ka kiviajal on inimesed hooajaliselt või püsivalt asustanud

Eesti saari. Nende paikade uurimine täiendas märkimisväärselt arusaamu nii kiviaegsete

kütt-kalur-korilaste kui ka varajaste maaviljelejate kohta. Kõpu asulakohtades on

arheoloogilises kultuurkihis säilinud teavet kiviaegsete inimeste asustusmustri, eluviisi,

kasutatud esemete ja tööriistade valmistamisvõtete kohta. Muu hulgas võimaldab

asulakohtade analüüs rekonstrueerida inimrühmade ränded ning selgitada uute maa-

alade hõivamise ja asustamise mustrit Eestis ja laiemalt kogu Läänemere piirkonnas.

Kõpu kiviaegsed asulakohad on olulise tähtsusega Eesti varasema asustuse uurimisel;

3.3.3 silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 p 3), sest Kõpu asulakohad on

märkimisväärselt mõjutanud Eesti arheoloogiateaduse arengut ja arusaamu kiviaegse

ühiskonna kohta. Asulakohtades säilinud arheoloogiline kultuurkiht sisaldab

hindamatut teavet Eesti varase asustusloo ühe etapi kohta, mil inimestel olid oskused ja

soov või vajadus liikuda mandrilt saartele ja need asustada. Asulakohtade

uurimisel saab rekonstrueerida tuhandete aastate taguste asulate struktuure, inimeste

toidulauda ja esemeid, mida kütt-kalur-korilased iga päev kasutasid. Laiemalt on Eesti

ühiskonna jaoks tähtis väärtustada kiviaegseid asulakohti, sest need peegeldavad kõige

varasema inimtegevuse jälgi, mis on alus ülejäänud inimasustusele Eesti territooriumil;

3.3.4 säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 p 6), sest asulakohtade aladel on säilinud

arheoloogiline kultuurkiht oma algses asukohas läbi aastatuhandete. Asulakohad

moodustavad olulise kihistuse Kõpu poolsaarel olevast ja säilinud

kultuuripärandist, sest on vanim teadaolev jälg inimtegevusest sellel maa-alal.

3.4 Riiklik kaitse antakse MuKS-i § 10 lg 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale või

maa-alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on

teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus

tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Riik ja omanikud on kohustatud

neid säilitama ja hoidma ära mistahes kahjustamise.

3.5 Mälestised Asulakoht (registri nr-d 29954, 29958, 29961 ja 29963–29965) vastavad nii

riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele. Asulakohtadel on

säilinud arheoloogiline kultuurkiht, milles on teave kiviaegsete inimeste igapäevaelu kohta.

Asulakohtade uurimisel saab teavet nii kasutatud esemete, tööriistade, töövõtete, toidu kui

ka asula struktuuri ja seal olnud elementide, näiteks tuleasemete ja ehitiste kohta.

Asulakohtade paiknemise analüüsimine annab teavet kunagise maastiku kohta ning

need moodustavad osa suuremast tervikust, mille uurimine võib rikastada teadmisi Eesti

ajaloost märkimisväärselt. Kõpu kiviaegsetel asulakohtadel on säilinud teave vahemikust

umbes 5700–2500 aastat eKr. Seetõttu on põhjendatud tunnistada maa-

alad kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“. Selleks, et tagada asulakohtade

arheoloogilise kultuurkihi edasine säilivus, on vajalik maa-alad riikliku kaitse alla võtta.

Kaitse alla võtmine on asulakohtade tervikliku säilimise seisukohast määrava

tähtsusega, sest vaid selliselt saab tagada asulakohtade ja nendes sisalduvate väärtuslike

elementide ja teabe alalhoidmise. Uued objektid peab kultuurimälestiseks tunnistama, et

kaitsta unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei saa taastada.

4. Menetlusosaliste arvamused

4.1 15.05.2025 saatis Muinsuskaitseamet asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Hiiumaa Vallavalitsusele, puudutatud kinnistute

omanikele ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.

4.2 13.06.2025 vastas Transpordiamet, et kaitse alla võetavad alad kattuvad osaliselt

riigiteedega, mistõttu peab arvestama, et teemaa ja teekaitsevööndi ulatuses teostab

Transpordiamet teehoidu. Vastuväiteid ega parandusettepanekuid Transpordiamet ei

esitanud. Muinsuskaitseamet arvestab esitatud tähelepanekuga. Maa-alade

kultuurimälestiseks tunnistamine ei välista teehoiuks vajalike toimingute tegemist, kuid

kaeve- ja ehitustööde kavandamisel (näiteks tee laiendamisel) tuleb mälestise alal esitada

tööde tegemise loa taotlus ja kaitsevööndi alal vastav teatis. Nimetatud tööde planeerimisel

peab arvestama ka võimalusega, et Muinsuskaitseamet määrab tööde tegemise tingimuseks

arheoloogilised uuringud. Kaalukatel põhjustel võib Muinsuskaitseamet nõuda

arheoloogilise kultuurkihi säilitamist. Sellisel juhul on eesmärk leida lahendus, mis

võimaldab planeeritud töid teha viisil, mis kaitseb arheoloogilist kultuurkihti.

4.3 Ülejäänud menetlusosalised arvamust ei avaldanud. Kolme kinnistu omanikud avaldasid

arvamust eelmenetluse raames 2025. aasta veebruaris ja märtsis. Nende arvamused ja ameti

seisukohad on toodud punktides 1.7–1.13. Peale menetluse algatamist ja eelnõuga tutvumist

nad uuesti arvamust ei avaldanud.

5. Kultuurimälestiseks tunnistamise põhjendus

Avalik huvi

5.1 Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka

Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine

ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte.

5.2 MuKS-i § 3 lg 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine

kohustus. Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja kohustunud tagama,

et riiklikult oluline kultuuripärand säilib. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise kohustus

Eesti Vabariigi põhiseadusest.

5.3 Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik

huvi, peab riiklikult tähtsatele kultuuripärandi objektidele seadma MuKS-

i alusel kitsendused. See lubab seada mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud

nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.

5.4 Säilinud asulakohad annavad teavet kiviaegsete inimeste liikumise ja eluviisi kohta, sh saab

nende abil analüüsida inimeste hooajalist liikumist ja rändeks vajalikke vahendeid, nende

toidulauda, tööriistu, esemete valmistamisel kasutatud töövõtteid jne. Nimetatu aitab mõista

ja mõtestada minevikus toimunut. Asulakohtade säilimine on vajalik, et

tagada kultuuriline järjepidevus, mis aitab omakorda kaasa ühiskonna tasakaalustatud

arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada

kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Kaitsevöönd

5.5 MuKS-i § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes

selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevööndi eesmärk on

tagada, et kinnismälestis säilib sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestised

on vaadeldavad ning mälestist ümbritsev arheoloogiline kultuurkiht säilib.

5.6 Mälestise Asulakoht (registri nr 8907) kaitsevööndi senist piiri muudetakse. Kehtestatakse

erikujuline kaitsevöönd mälestise lõuna- ja osaliselt ka ida- ja

lääneküljel. Eesmärgid on järgmised:

5.6.1 kinnismälestis säilib sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS-i § 14 lg 2 p 1), et alles

jääks asulakoha lähiümbrus, mis annab mälestisele konteksti ja hõlbustab

mälestist mõista ja säilitada;

5.6.2 kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt

avanevad algupärased vaated säilivad (MuKS-i §14 lg 2 p 2). Asulakohta saab hästi

vaadelda Ristipõllu (KÜ 39201:001:2480) kinnistut ääristavatelt teedelt, kust

saab selgelt jälgida rannamoodustusi, st Kõpu kiviaegsele asulakohale omaseid

pinnavorme.

5.6.3 kinnismälestist ümbritsev arheoloogiline kultuurkiht säilib (MuKS-i § 14 lg 2 p 3).

Asulakohaga seotud arheoloogilist kultuurkihti võib olla säilinud mälestise vahetus

ümbruses.

5.7 Mälestise kaitsevöönd paikneb Ülendi külas eraomandis oleval kinnistul Ristipõllu

(KÜ 39201:001:2480).

5.8 Mälestise kaitsevöönd on toodud käskkirja lisas 3.

5.9 Teistele asulakohtadele kaitsevööndeid ei kehtestata.

Leevendused

5.10 MuKS-i § 19 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas

leevendused MuKS-i § 52 lg-tes 1–3 ja § 62 lg-s 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest

ning § 58 lgtes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui

neid tehakse.

5.11 Seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest ei ole Kõpu asulakohtade alal

asjakohane leevendusi teha, sest mälestisega seotud arheoloogiline kultuurkiht paikneb

osaliselt maa peal ja vahetult maapinna läheduses. Seetõttu mõjutavad ehitamine,

kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise

või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses

otseselt mälestise säilimist.

5.12 Mälestise (registri nr 8907) kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, sest

nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise

või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses

mõjutavad otseselt mälestise vaadeldavust, selle keskkonda ja seda ümbritseva

arheoloogilise kultuurkihi säilimist. Maa-ala kasutust võib jätkata senisel viisil.

Mõjud

5.13 Põhiseadus sätestab riigi ühe põhieesmärgina Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

tagamise läbi aegade. Kultuuripärandi kaitse on üleriiklik huvi ja seetõttu riiklik kohustus,

kuna tegu on põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaga, mis peab ilmtingimata

säilima läbi aegade ja järgmistele põlvkondadele. Kultuuripärand on osa Eesti

rahvuskultuurist ning eesmärgid selle säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise,

kasutamise ja käsutamise piiramist. Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike

väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise

ja käsutamise õigust õiglases ulatuses kitsendada, kui see on vajalik muu põhiseadusliku

eesmärgi saavutamiseks.

5.14 Käskkirja väljatöötamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Põhiseaduse §-s 11

sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud

ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Seega peavad omandiõiguse

põhiolemuse säilimiseks olema piirangud proportsionaalsed ehk eesmärgi saavutamiseks

sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Käskkirjaga seatud piirangute eesmärk on kultuuripärandi

kaitse. Seatud piirangud aitavad kaasa arheoloogiapärandi kaitsele, mistõttu on piirang

sobiv. Piirangud on vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

puudutatud isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Mälestise

säilimise tagamiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem

koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja

Euroopa kultuuriväärtuse säilimine on oluline eesmärk. Riikliku kaitse tagamisega ja

kultuuriväärtusi hävitavatele tegevustele piirangute seadmisega arheoloogiapärand säilib,

kuid kultuuriväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel hävineb. Lähtudes MuKS-

i eesmärgist tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus ning arvestades seatavate

piirangute ulatust, st keelatud on ainult mälestist ja selle välisilmet hävitavad tegevused,

kaalub mälestise kaitse vajadus üle võimalikud erahuvid mälestise alale jäävaid kinnistuid

täiesti vabalt kasutada. Arvestades eeltoodut kaalub soov säilitada riiklikult olulise

tähendusega kultuuriväärtus üle omaniku õigused omandi piiranguteta käsutamiseks ja

ettevõtluseks. MuKS-i ja käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab

mälestise säilimise ja kaitse. Käskkirja lahendused on proportsionaalsed seatud eesmärgi

suhtes ehk mõjutavad õiguste ja vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt. Nõuete ja

piirangute kehtestamisel lähtuti avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste

tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest (MuKS § 3 lg 8).

5.15 Maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad MuKS-ist tulenevad

kitsendused, eesmärgiga tagada kultuuripärandi parem säilimine.

5.16 Alates 2010. aastast kehtib maa-alal Kõrgessaare valla

teemaplaneering „Maaskasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“, kus on

muu hulgas varasemate andmete põhjal markeeritud Kõpu kiviaegsed asulakohad.

Asulakoht registri nr-ga 29964 paikneb Kõpu looduskaitsealal.

5.17 Paaril kinnistul, mis paiknevad asulakohtade aladel, on kehtivate

detailplaneeringute11 kohaselt planeeritud teha ehitus-, kaeve- ja pinnasetöid, mis mõjutavad

asulakohtade säilimist. Kuna kultuurimälestis ei ole ehituskeeluala, siis on teatud

tingimustel maa-aladel ehitamine võimalik. Muinsuskaitseamet määrab tööde tegemise

tingimused siis, kui ametile on esitatud tööde tegemise loa taotlus, kus on ära toodud

planeeritavate tööde asukoht, maht ja metoodika. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu

elluviimine põhjendatud vajadusel, mõistlikul viisil ja tingimusi järgides endiselt

võimalik. Ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi

arheoloogilist kultuurkihti säilitada ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise

kohustusega. MuKS-i § 31 lg 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel,

teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel

arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata

kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit, sõltumata, kas piirkond on

riikliku kaitse all või mitte. Kui tööde käigus leitakse arheoloogiline leid, tuleb ka sellest

Muinsuskaitseametit viivitamata teavitada. Asulakohtade kultuurimälestiseks

tunnistamisega saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis

kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise

keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.

5.18 Ettevaatuspõhimõtte (MuKS-i § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused

vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel

tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS-i §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58.

Nende kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (kõrghaljastuse rajamine, raie-

, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, maapinna

ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt

tööde tegemise loa taotlus või tööde tegemise teatis. Lisaks kooskõlastab pädev asutus

Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel

ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.

Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal ja selle

kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.19 Lähtudes kavandatud tööde olemusest, mis sekkuvad pinnasesse, on

Muinsuskaitseametil õigus määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise

kohustust, ja keelduda teatud tööde lubamisest. Need otsused määravad ühtlasi

omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse

huvi ja omaniku huvi vahel. Teavitamisel või loa taotlemisel selgub ja määratakse kindlaks,

kas täiendavaid muinsuskaitselisi kohustusi üldse ei kaasne või on vaja kindlaks määrata

nõuded, mis samal ajal kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad omanikul kasutada

omandit soovitud eesmärgil. Loa taotlemine või teatise esitamise kohustus ei ole omaniku

jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsustuse võimalikult kiiresti ja

omanikku menetlusse kaasates. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu

puhul saab taotleda uuringutele kulunud summa hüvitamist MuKS-i § 48 lg 2 alusel.

6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1 Enne kultuurimälestiseks tunnistamist ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamist kuulatakse

ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Nõukogu arutas ettepanekut 27.08.2025 toimunud

koosolekul ja otsustas seda toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1. Mälestiste Asulakoht asukohad

Lisa 2. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) piir ja selle koordinaadid

Lisa 3. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) kaitsevöönd ja selle

koordinaadid

Lisa 4. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29954) piir ja selle koordinaadid

Lisa 5. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29958) piir ja selle koordinaadid

Lisa 6. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29961) piir ja selle koordinaadid

Lisa 7. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29963) piir ja selle koordinaadid

Lisa 8. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29964) piir ja selle koordinaadid

Lisa 9. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29965) piir ja selle koordinaadid

Lisa 1

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestiste Asulakoht asukohad

Kaart 1. Mälestiste asukohad

Lisa 2

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) piir ja selle koordinaadid

Kaart 2. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) piir

Tabel 1. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6530041,565 396924,941

2 6530134,595 396885,728

3 6530137,771 396945,262

4 6530234,612 396943,3

5 6530228,836 397014,875

6 6530197,587 397016,387

7 6530181,711 397012,355

8 6530139,625 397002,527

9 6530138,723 396968,916

10 6530109,671 396969,551

11 6530069,188 396999,08

12 6530044,899 396947,325

Lisa 3

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) kaitsevöönd ja selle

koordinaadid

Kaart 3. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) kaitsevööndi piir

Tabel 2. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 8907) kaitsevööndi koordinaadid

Nr X Y

1 6530134,595 396885,728

2 6530133,9 396875,904

3 6530133,612 396866,763

4 6530133,406 396857,973

5 6530132,96 396849,124

6 6530132,462 396839,425

7 6530032,63 396829,295

8 6530005,078 396901,315

9 6529995,411 396917,749

10 6529966,893 396927,9

11 6529950,459 396964,635

12 6529981,877 397069,523

13 6530012,199 397088,706

14 6530032,747 397072,87

15 6530048,274 397061,128

16 6530064,883 397048,305

17 6530079,328 397037,413

18 6530087,333 397031,793

19 6530099,104 397024,59

20 6530122,32 397011,606

21 6530139,212 397002,027

Lisa 4

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29954) piir ja selle koordinaadid

Kaart 4. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29954) piir

Tabel 3. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29954) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6530510,608 396984,802

2 6530551,259 397015,835

3 6530583,175 397040,633

4 6530596,805 397051,969

5 6530610,245 397062,019

6 6530649,658 397092,339

7 6530663,127 397102,302

8 6530724,395 397144,572

9 6530856,464 397215,405

10 6530943,847 397260,392

11 6530949,634 397244,391

12 6531016,224 397256,828

13 6531072,871 397283,559

14 6531119,719 397305,477

15 6531110,847 397311,908

16 6531106,853 397314,943

17 6531105,897 397315,683

18 6531105,174 397316,53

19 6531104,174 397317,778

20 6531100,716 397314,983

21 6531099,151 397316,971

22 6531098,097 397318,385

23 6531101,587 397321,028

24 6531092,911 397332,387

25 6531086,136 397370,852

26 6531051,876 397376,435

27 6530992,746 397345,982

28 6530969,398 397343,444

29 6530871,774 397354,103

30 6530777,962 397296,316

31 6530565,46 397198,915

32 6530462,587 397056,035

Lisa 5

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29958) piir ja selle koordinaadid

Kaart 5. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29958) piir

Tabel 4. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29958) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6531285,127 397478,914

2 6531374,116 397540,381

3 6531406,946 397687,886

4 6531399,085 397832,154

5 6531308,918 397894,115

6 6531268,689 397920,934

7 6531190,082 397728,115

8 6531133,207 397555,178

9 6531220,138 397527,896

Lisa 6

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29961) piir ja selle koordinaadid

Kaart 6. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29961) piir

Tabel 5. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29961) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6529728,558 397333,933

2 6529671,192 397442,463

3 6529610,923 397658,129

4 6529618,995 397758,749

5 6529485,919 397927,737

6 6529432,171 397947,892

7 6529327,776 397892,077

8 6529279,433 397856,606

9 6529360,055 397718,102

10 6529420,522 397620,942

11 6529405,534 397448,845

12 6529635,514 397290,702

13 6529638,634 397290,522

14 6529715,638 397324,631

Lisa 7

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29963) piir ja selle koordinaadid

Kaart 7. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29963) piir

Tabel 6. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29963) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6531971,957 396011,371

2 6531916,427 396127,193

3 6531895,859 396176,984

4 6531876,791 396218,123

5 6531867,61 396241,428

6 6531860,018 396264,381

7 6531725,681 396216,431

8 6531727,912 396089,267

9 6531795,398 395939,794

10 6531889,655 395947,602

Lisa 8

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29964) piir ja selle koordinaadid

Kaart 8. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29964) piir

Tabel 7. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29964) piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6533457,23 398026,096

2 6533207,161 398155,067

3 6533128,447 398121,764

4 6533101,199 397874,723

5 6533390,977 397735,556

Lisa 9

Kultuuriministri 26.03.2026 käskkirja nr 57

„Asulakohtade kultuurimälestiseks tunnistamine ja

andmete muutmine“ juurde

Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29965) piir ja selle koordinaadid

Kaart 9. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29965) piir

Tabel 8. Mälestise Asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 29965) koordinaadid

Nr X Y

1 6530702,67 396008,134

2 6530609,77 396111,85

3 6530603,616 396134,294

4 6530559,453 396117,642

5 6530538,311 396104,757

6 6530541,559 396101,235

7 6530545,107 396097,25

8 6530488,429 396071,207

9 6530520,285 395965,143

10 6530545,697 395975,379

11 6530569,589 395982,257

12 6530585,787 395946,825

13 6530620,966 395959,699

14 6530647,439 395970,992

15 6530654,095 395979,062

16 6530662,468 395985,761