Kiri


Kultuuriministeerium
Minister T.E. Heidy Purga

Lugupetud minister,

Lähtuvalt Teie 12.03.26 kohtumisel antud suunistest, saadame tähtajaks (10 tööpäeva) oma mõtted ja ettepanekud kehtiva Rahvusringhäälingu seaduse muutmiseks.
Sedavõrd lühikese tähtaja jooksul on ilmvõimatu esitada alljärgnevat vormistatud seaduseelnõuna. Juhime tähelepanu asjaolule, et kultuuriministeerium on enam kui kahe aasta vältel tegelenud eelnõu koostamisega ega ole suutnud jõuda positiivse tulemuseni.
Saadame Teile alljärgnevalt uue ERR seaduse koostamiseks kõige olulisemad põhimõtted, mis meie arvates peaksid seaduses tingimata sisalduma. Sealjuures oleme aluseks võtnud Euroopa Liidu kehtiva õiguse.
Kehtivas seaduses on lisaks alljärgnevale veel hulk muid sätteid, mis on vananenud ja nõuaksid täpsustamist, kuid mida me aja surve tõttu siinkohal ei käsitle. Eelnõu edasise koostamise käigus oleme valmis selliste sätete ajakohastamiseks koostööd tegema.
Loodame, et meie seisukohad on Teile arusaadavad ja vastuvõetavad. Teie poolt Vabariigi Valitsuse istungile esitatud eelnõu, mida me 12.03.26 kohtumisel arutasime, on meie arvates sedavõrd puudulik ja vastuoluline, et see ei aita kaasa ainsagi meie kohtumisel kõlanud eesmärgi saavutamisele. Pigem tekitaks selle seadusena vastuvõtmine probleeme juurde, selmet, et neid kas või osaliselt lahendada. Eelnõuga ei lahendata täna kehtivas seaduses sätestatud ERR ülesannete laialivalguvust ja mitmetitõlgendatavust, ERR poliitlist sõltumatust ja pikaajalist läbipaistvat rahastamist. Seetõttu ei pea me selle eelnõu edasist menetlemist mõistlikuks.
Samas mööname, et ERR seadus vajab kiiret uuendamist, et tagada valdkonnas töörahu, sõna- ja ajakirjandusvabadus ning meediaturu toimimine ja mitmekesisus.
Allpool meie ettepanekud ERR seaduse säteteks:

I ERR eesmärk ja ülesanded.
ERR on avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon, mille eesmärk on meediateenuste osutamisega kaasa aidata eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule, demokraatliku õigusriigi põhimõtete järgmisele ühiskonnas, Eesti põhiseadusliku korra kehtivusele ja ühiskonna sidususele.
ERR ülesanded on:
1. Eesti elanikkonna igakülgne ja objektiivne teavitamine uudistesaadete abil maailmas, Eestis ja selle piirkondades toimuvatest sündmustest ning protsessidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Eesti elanike elu ja tegevust. Selleks loob ERR lisaks toimetustele ajakirjanduslike korrespondentide võrgustiku ja asutab nii alalisi kui ajutisi korrespondendipunkte.
2. Maailmas ja Eestis aset leidvate sündmuste ja protsesside teaduspõhine ajakirjanduslik analüüsimine ja sellekohase ajakirjandusliku meediasisu tootmine.
3. Erinevate poliitliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste arvamuste ja ettepanekute esitamiseks ja arutamiseks vajalike meediateenuste osutamine.
(Märkus: siinkohal oleks otstarbekas eelnõu seletuskirjas selgitada avaliku sfääri põhimõtet – avalik sfäär on keskkond, mis võimaldab vabadel indiviididel ja nende ühendustel vabalt arutleda avaliku huvi üle. Avaliku huvi legaaldefinitsiooni sõnastamine ei ole võimalik.)
4. Looduslikest ja inimtekkelistest ohtudest elanikkonna õigeaegne teavitamine ja sellise kontrollitud teabe edastamine, mis võimaldab inimestel ohte vältida ja neist tulenevat kahju kas ära hoida või vähendada.
5. Haridusliku, sealhulgas meediaoskuste õpetusega sisuga meediateenuste osutamine kõigile elanikkonnagruppidele.
6. Eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks vajaliku meediasisu tootmine ja sellekohaste meediateenuste osutamine.
7. Eesti ajaloo jäädvustamine ja Eesti kultuuri seisukohalt oluliste teoste salvestamine, edastamine, avalikkusele kättesaadavaks tegemine ja arhiveerimine.
8. ERR meediasisu arhiveerimine ja arhivaalidele avaliku juurdepääsu tagamine juhindudes isikuandmete kaitsest ja autoriõigusest.
(Märkus: Ilmselt tuleb nii ERR seaduses kui Arhiiviseaduses näha ette ERR arhiivile avaliku juurdepääsu erisused)
9. Looduskeskkonna ja liigirikkuse kaitse vajadusele vastava meediasisu tootmine ja sellekohaste meediateenuste osutamine.
10. Eesti piirkondlikele kultuuriruumidele ja rahvusvähemustele suunatud meediateenuste osutamine.
11. Maailma kultuuri ja teaduse parimate saavutuste vahendamine eesti keeles osutatavate meediateenustega.
12. Oma meediateenuste sisule ligipääsu võimaldamine erivajadustega inimestele.

II ERR tegevuskava

Riigikogu võtab oma volituste kehtivuse ajaks otsusena vastu ERR tegevuskava, millega võib seadusest tulenevaid ülesandeid täpsustada ja lisada ka ajutise iseloomuga ülesandeid, mis ei ole vastuolus ERR eesmärgiga ja seadusest tulenevate ülesannetega. See tegevuskava kehtib, kuni selle asendamiseni uue Riigikogu koosseisu poolt. Tegevuskava koostab ja menetleb juhtivkomisjonina Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjon.

Riigikogu võib tegevuskava muuta kui seda tingivad ettenägematud asjaolud. Ettepaneku selleks peab tegema Rahvusringhäälingu Nõukogu (edaspidi RHN).

ERR tegevus peab keskenduma eelkõige ja valdavalt audiovisuaalsete meediateenuste osutamisele. Tegevuskavas tuuakse ära kõik ERR meediateenused (jaamad, programmid, portaalid jms.) koos nende sisu ja sihtrühmade üldise kirjeldusega ja teenuste levitamise viisid (sagedusalad, domeenid). Tegevuskava peab ette nägema vähemalt ühe ERR telekanali ja kahe raadiokanali (üks eesti ja teine Eestis elavate vähemusrahvustele arusaadavates keeltes) levitamise viisil, mis võimaldab nende tasuta vastuvõttu üldkasutatavate ja kättesaadavate vahenditega kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Iga tegevuskavas toodud meediateenuse osas tuleb välja tuua selle seos ERR üleasannetega ning põhjendus, miks seda on vajalik osutada avalik-õigusliku organisatsiooni poolt.
(Märkus: siinkohale peame silmas eelkõige selgelt väljendatud turutõrgete kirjeldust, mis on aluseks riigi poolt meediasisu tootmise toetamisele. See tuleks eelnõu seletuskirjas lahti kirjutada.)

Tegevuskavaga määratakse kindlaks iga ERR meediateenuse osutamise kulude piirsumma, tuues eraldi välja nii sisu tootmise kui edastamise kulud. Piirsummad peavad olema piisavad, vastama meediaturu olukorrale ega tohi kahjustada eraõiguslike meediaettevõtjate konkurentsivõimet.

Tegevuskavaga määratakse ka piirsummad ERR poolt rahvusvaheliste suursündmuste ülekandeõiguste omandamiseks ja piirsummad ERR meediateenuste osutamiseks vajalike litsentside omandamiseks.

Tegevuskavas määratakse ka piirsummad investeeringuteks ERR põhivarasse ja haldus- ja juhtimiskuludeks.



III ERR rahastamine

Tegevuskava alusel koostatakse ERR-le aastaeelarve:

Juhatus esitab RHN-le järgmise aasta eelarve projekti hiljemalt 1.aprilliks. RHN esitab selle koos võimalike omapoolsete paranduste ja täiendustega (järgides Tegevuskavaga määratud piirsummasid) rahandusministrile ja kultuuriministrile. Valitsus ei tohi RHN koostatud eelarvet muuta, kuid koos riigieelarvega saadab Riigikogule selle kohta oma põhjendatud arvamuse. Vaidlused valitsuse ja RHN vahel lahendatakse Riigikogus eelarvemenetluse käigus. Eelarve menetluses esindab ERR-t RHN.

Kui Riigikogu (rahanduskomisjon) ei pea võimalikuks ERR tegevuskavas kindlaks määratud piirsummasid eelarves järgida, peab Riigikogu eelarve menetlemisel muutma ka ERR tegevuskava.
(Märkus: Nii toimub see kõigi teiste seaduste puhul, millega kindlaks määratud kulud-tulud ei oleks vastavuses aastaeelarvega. Need seadused tuleb muuta enne riigieelarve vastuvõtmist).

Riigieelarve seaduses kajastub ERRle eraldatav summa kultuuriministeeriumi haldusala eelarves ühe summana eraldisena ERR-le. Kultuuriministeerium ei teosta järelevalvet ERR poolt eraldise kasutamise üle.

Kui Riigikogu poolt vastu võetud aastaeelarve seadus on jõustunud, kinnitab RHN ERR liigendatud aastaeelarve. Järelevalvet eelarve täitmise üle teostab RHN. Eelarve ja selle kvartaalse täitmise aruanne on avalik ja ERR kodulehel kättesaadav.

ERR ei või vastu võtta mingeid sponsorsummasid, annetusi ega projektitoetuseid. Lisaks eraldisele eelarvest võib ERR saada tulu nii rahvusvahelistest kui siseriiklikest koostööprojektidest, mis seonduvad ERR poolt osutatavate meediateenustega ja on kooskõlas ERR ülesannetega. Selliseid koostööprojekte arendab ERR üksnes RHN loal, kes peab enne neile heakskiidu andmist ära kuulama ka Konkurentsiameti, eraõiguslikke ringhäälinguid esindavad organisatsioonid ja TTJA. ERR poolt sõlmitavate koostöölepingute sisu, välja arvatud isikuandmed, on avalik teave.

Kõik ülekandeõiguste eest makstavad tasud ja koostööprojektidest tulenevad kulud peavad arusaadavalt kajastuma eelarves ja selle täitmise aruannetes. ERR ei omanda ülekandeõigusi ega teoste kasutamise litsentse vahendajatelt kui samad õigused ja litsentsid on võimalik omandada vahetult nende omanikelt.

Juhul kui rahvusvaheliste sündmuste ülekandeõigustele on välja kuulutatud enampakkumine, võib ERR enampakkumisel osaleda vaid juhul kui eraringhäälingud sellest loobuvad. Seda sõltumata sellest, kas ERR tegevuskava näeb selliste sündmuste ülekannete sisaldumist ERR meediateenustes ette või mitte.

ERR võib saada tulu teenuste osutamisest (varade lühiajaline üürimine, tehniline teenindamine, salvestusteenused jms.). Samuti võib ERR saada tulu temale kuuluva meediasisu ja teoste autoriõiguste ja nendega külgnevate õiguste kasutuslitsentside müügist . Tehingud selliste teenuste osutamisel peavad vastama turutingimustele. Saadavad summad kujutavad endast erakorralist tulu, mille kasutamise üle otsustab RHN.

ERR võib saada tulu ka oma meediateenuste taasedastamise eest. Vastavaid lepinguid sõlmib ERR juhatus RHN loal ja sellekohaste lepingute alusel ERR-le laekuvad summad on ERR erakorraline tulu, mille kasutamise üle otsustab RHN.

IV Uued meediateenused

Kui ERR tahab hakata osutama uut meediateenust peab see olema kooskõlas tegevuskavaga. Kui ei ole kooskõlas, tuleb tegevuskava eelnevalt muuta. Selle ettepaneku peab Riigikogule tegema RHN, kes enne selle ettepaneku esitamist peab ära kuulama Konkurentsiameti, eraõiguslikke meediaühinguid esindavate esindusorganisatsioonide ja TTJA arvamuse. Uued meediateenused peavad toetama ERR ringhäälingutegevust ja kasutama eelkõige tema audiovisuaalsete meediateenuste tarbeks loodud sisu.

V Juhtimine

Riigikogu moodustab oma volituste ajaks otsusega RHN. RHN volitused kestavad kuni uue koosseisu ametissenimetamiseni Riigikogu poolt. Muudatused koosseisus otsustab Riigikogu.

Koosseis:

• Üks liige igast Riigikogu registreeritud fraktsioonist (5-7 sõltuvalt valimistulemusest)
• Üks Tartu Ülikooli esindaja
• Üks Tallinna Ülikooli esindaja
• Kaks Teaduste Akadeemia esindajat : üks reaalteaduste ja teine humanitaarteaduste esindaja
• Üks Eesti Rahva Muuseumi esindaja
• Üks eraõiguslike meediaorganisatsioonide esindusorganisatsioonide esindaja
RHN liige võib olla iga EV teovõimeline kodanik, kellel puudub karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest.
RHN liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid on avalikud ja ERR kodulehel kättesaadavad.
RHN liige peab ise vältima oma tegevuses võimalikku huvide konflikti ja taanduma otsustamisest kui see võib mõjutada tema majandushuve. Taandumine peab kajastuma RHN koosoleku protokollis, mis on eelduseks RHN liikme vastutusest vabastamisele toimingupiirangu rikkumise eest.
RHN liikmed vastutavad solidaarselt nende poolt õigusvastaste otsustega tekitatud kahju eest.
RHN otsustab juhatuse koosseisu suuruse ja rollijaotuse. Kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi juhatuse liikmekandidaatide leidmiseks ja nimetab juhatuse liikmed ametisse 6-ks aastaks.
(Märkus: Me ei käsitle siinjuures juhatuse pädevust ega tema liikmete õiguslikku seisundit ega garantiisid, mis tuleb samuti seaduses sätestada.)
RHN teostab nii seaduslikkuse kui otstarbekuse järelevalevet ERR tegevuse üle.
RHN ei saa anda siduvaid korraldusi ERR juhatusele või meediateenuste ja selle osade sisu eest vastutavatele toimetajatele. Vastutavad toimetajad peavad aga juhinduma RHN vastustest konkreetsete kaebuste asjus. Kui vastutav toimetaja ei nõustu RHN vastusega kaebajale peab ta sellele vaatamata tagama muudatused või täiendused tema poolt vastutatavas meediasisus. Juhul kui ERR meediateenuse sisu toob enesega kaasa kohtuvaidluse, mille osapooleks on ERR, ei ole ERR juhatusel õigust lõpetada vastutava toimetajaga töölepingut kuni asjas on tehtud jõustunud kohtulahend.
(Märkus: Me ei käsitle siinjuures Euroopa Liidu õigusest tulenevaid sõltumatuse garantiisid ERR sisu eest vastutavatele töötajatele, mis tuleks samuti eelnõusse lülitada).
RHN liikmed saavad oma tegevuse eest tasu, mille suurus ja maksmise kord sisaldub ERR tegevuskavas.
RHN tegevuse tehnilise teenindamise tagab Riigikogu. Vastavad kulud, nagu ka RHN liikmete tasud ja hüvitised, kantakse Riigikogu eelarvest.

V Nõuded ERR meediateenuste sisule
Oma tegevuses meediasisu tootmisel ja vahendamisel juhindub ERR:
1. Kehtivast Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlusest
2. Sõna- ja toimetusvabaduse põhimõtetest
3. Ajakirjanduseetikast (Ajakirjanduse eetikakoodeksist)
4. Poliitilise tasakaalustatuse põhimõttest
5. Avalikust huvist
6. Oma meediteenuste sisus eesti keele, eesti autorite ja eesti meediasisu tootjate eelistamisest võõrkeelsele meediasisule
7. Heast ühingu juhtimise tavast
8. Igas vahetus ja kaudses vormis diskrimineerimise ja sellele õhutamise lubamatusest
9. Vastutustundlikust ja jätkusuutlikust ressursside kasutamisest
10. Autorite ja autoriõigustega külgnevate õiguste valdajate õigusest saada teoste kasutamise eest õiglast tasu


VI Aruandlus ühiskonnale ja järelevalve
ERR tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostavad järelevalvet Riigikontroll ja RHN. Valitsusasutused ERR tegevuse otstarbekuse üle järelevalvet ei teosta.
Kultuuriministeerium analüüsib ERR tegevust meediapoliitika väljatöötamiseks ja tal on selleks õigus saada ERR-lt vajalikku teavet.
ERR tegevuse seaduslikkuse üle teostavad järelevalvet selleks volitatud valitsusasutused.
(Märkus: Oleks hea sätestada ERR seaduses üheselt ERR üle teostatava riikliku järelevalve organid (Andmekaitse Inspektsioon, Päästeamet jne.) ja sellise järelevalve piirid.)
Lisaks:
1. Igal meediateenusel ja igal saatel eraldi on vastutav toimetaja. Vastav nimekiri avaldatakse ERR kodulehel.
2. Kõik kaebused ERR meediasisu osas kajastuvad ERR kodulehel, järgides isikuandmete kaitse nõudeid. Vastused kaebustele annab meediateenuse või selle osa vastutav toimetaja. Vastused kaebustele avaldatakse ERR kodulehel arvestades isikuandmete kaitse nõudeid.
3. Kui kaebaja ei rahuldu vastutava toimetaja vastusega, on tal õigus esitada kaebus RHN-le, kes siis vastab kaebusele hiljemalt 2 kuu jooksul. Vastused avaldatakse ERR kodulehel arvestades isikuandmete kaitse nõudeid.
4. Kord aastas esitab RHN esimees Riigikogu täiskogule ülevaate ERR tegevusest.
5. Kord aastas korraldab RHN ERR tegevust käsitleva avatud konverentsi, millest tehakse ERR poolt ülekanne.
6. Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjon võib omal algatusel või RHN taotlusel igal ajal arutada ERR tegevusega seonduvat.

Nagu eelpool märgitud, on Meedialiit ja Eesti Ringhäälingute Liit avatud koostööle ERR seaduse koostamiseks. Täname võimaluse eest esitada oma arvamus koostatud eelnõule ja loodame, et meie edasine koostöö võimaldab head seadusloome tava järgides sellise eelnõu valmimist, mis on kõigile, keda see seadus mõjutab, ühemõtteliselt arusaadav ja rakendatav.
Lugupidamisega,

Väino Koorberg
Eesti Meedialiidu tegevdirektor (allkirjastaud digitaalselt)

Rein Lang
Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees (allkirjastud digitaalselt)

Tallinnas,
25.märtsil 2026.a.