Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise eelnõu

Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr

14 „Film Estonia toetuskava“ 26. aprillil 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT

I, 23.04.2019, 1.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu peamine eesmärk on muuta määruse tingimusi, millega viiakse toetuse tagasinõudmise

ja tagasimaksmise kord kooskõlla riigieelarve seaduse muudatustega, mis jõustusid 29.

detsembril 2025 ning tõstetakse Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate

audiovisuaalsete teoste tootmiskulude tagasimakse määra.

Kehtiva korra järgi võib toetus ulatuda kuni 30 protsendini abikõlblikest kuludest. Eesti

tugevusteks on seni peetud unikaalseid võttepaiku, kvalifitseeritud tööjõudu ja uuenduslikkust.

Nende tegurite mõju on aga vähenenud olukorras, kus tootmiskulud ei mahu projektide

eelarvesse. Eesti filmiklastri analüüs näitas, et hinnatase on projektide asukoha valikul määrava

tähtsusega. Kui Eesti on konkurentidest 10–20 protsenti kallim logistika või elukalliduse tõttu,

peab muu pakkumine selle erinevuse kompenseerimiseks olema oluliselt tugevam. Kui

hinnatase oleks võrreldav naaberriikidega, oleks Eesti konkurents projektide pärast märksa

parem. Praeguses olukorras on hinnavahe sageli projekti Eestisse tuleku takistuseks. Sellest

tulenevalt tõstetakse eelnõuga tagasimakse määra 40 protsendini. Muudatus suurendab Eesti

atraktiivsust filmitootmise sihtkohana. See aitab kompenseerida kõrgemat hinnataset ning

parandab Eesti konkurentsipositsiooni võrreldes mitme naaberriigi pakutavate meetmetega.

Lisaks täpsustatakse määruses sätteid, mis ei olnud varem määruse tasandil piisavalt selgelt

sätestatud või vajavad täpsustamist õigusselguse huvides. Eesmärk on tagada meetme ühtlane

ja tõhus rakendamine.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid SA Eesti Filmi Instituudi Film Estonia juht Nele Paves (e-post

[email protected], telefon 51 41 014) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise

ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 30 punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Muudatus seisneb selles, et

määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigilt abi ebaseaduslikult

saanud või seda abi väärkasutanud ja abi ei ole taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui

mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus

tagasi nõuab, ei kohaldata määruses toodud piirangut.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse määruses mitmes sättes sõna „kvaliteet-telesari“ sõnadega

„lavastuslik seriaal“ vastavas käändes. Muudatus tehakse § 4 lõike 1 punktis 5, § 8 lõike 5

punktides 1 ja 2 ning § 10 lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 2 ja 3, lõike 4 punktides 2 ja 3,

lõike 6 punktides 2 ja 3 ning lõike 8 punktis 1.

Muudatuse eesmärk on täpsustada meetme kohaldamisala. Tagasimaksemeede on suunatud

lavastuslike audiovisuaalsete seriaalide tootmisele. See ei ole mõeldud telesaadete,

meelelahutuslike formaatide ega mängusaadete toetamiseks. Seni kasutatud mõiste „kvaliteet-

telesari“ ei ole piisavalt selge. Mõiste võib viidata sisulisele kvaliteedihinnangule, kuid meetme

eesmärk ei ole hinnata teose kunstilist või sisulist kvaliteeti. Samuti ei kajasta sõna „telesari“

enam audiovisuaalse turu tegelikkust, sest seriaalid ei levi üksnes televisiooni kaudu, vaid ka

voogedastusplatvormidel ja muudes levikanalites. Seetõttu asendatakse mõiste „kvaliteet-

telesari“ terminiga „lavastuslik seriaal“, mis kirjeldab täpsemalt toetatava teose liiki. Mõiste

rõhutab, et tegemist on stsenaariumi alusel loodud lavastusliku audiovisuaalse teosega ning

välistab mitteskriptitud telesaated ja muud formaadipõhised programmid. Muudatus parandab

õigusselgust ja tagab meetme eesmärgiga paremini kooskõlas oleva terminikasutuse.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 punktiga 51. Täiendusega lisatakse

taotlejale nõue, et tema põhitegevusala peab olema audiovisuaalsete teoste tootmine. Meede on

suunatud ettevõtjatele, kes tegelevad professionaalselt audiovisuaalsete teoste tootmisega.

Seetõttu on vajalik, et nõue oleks määruses selgelt sätestatud. Muudatus parandab õigusselgust

ja tagab, et toetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevus on audiovisuaalsete teoste

tootmine ning kelle tegevus vastab meetme eesmärgile.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 2 punkti 6, mille sõnastus seotakse eelnõu

punktis 3 kirjeldatud nõudega. Senise sõnastuse kohaselt peab taotleja olema tegutsenud

audiovisuaalsete teoste tootmise sektoris vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist.

Muudatuse kohaselt peab taotleja olema tegutsenud § 5 lõike 2 punktis 5¹ nimetatud

põhitegevusalal vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist. Lisaks sätestatakse, et taotleja

põhitegevusalaga seotud majandustegevus ei tohi sellel perioodil olla lõppenud ega peatunud.

Uus sõnastus seob tegevusnõude selgelt põhitegevusalaga ning täpsustab, et tegevus peab olema

olnud pidev. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus toetust taotlevad nn riiulifirmad või

ettevõtjad, kes ei ole tegelikult valdkonnas aktiivselt tegutsenud. Meede on suunatud

professionaalsetele tootjatele, kes tegutsevad audiovisuaalse tootmise valdkonnas järjepidevalt

ning keda ka rahvusvahelised koostööpartnerid saavad pidada usaldusväärseks.

Eelnõu punktiga 5 parandatakse määruse § 6 lõike 3 punktis 2 eksimus.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Senise sõnastuse

kohaselt tuleb taotlusele lisada loomingulise grupi ja produtsentide CV-d ning filmograafiad.

Muudatuse kohaselt tuleb esitada režissööride ja produtsentide filmograafia. Muudatuse

eesmärk on lihtsustada esitatavate dokumentide loetelu ja vähendada seeläbi taotlejate

halduskoormust ning keskenduda meetme seisukohalt olulisele teabele. Taotluse hindamisel on

oluline ülevaade režissööride ja produtsentide varasemast loomingulisest tegevusest

audiovisuaalsete teoste tootmisel. Selleks piisab filmograafiast, mis kajastab varasemaid

teoseid ja erialast kogemust.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 8 sõnastust täpsustades nõuet taotlusele

lisatava eelarve ja rahastusplaani kohta. Muudatuse kohaselt tuleb esitada audiovisuaalse teose

koondeelarve ja rahastusplaan eurodes. Samuti peab dokumentidest nähtuma, et audiovisuaalse

teose kaasfinantseerijate rahaline panus koos taotletava toetusega moodustab taotluse esitamise

hetkel vähemalt 70 protsenti audiovisuaalse teose üldeelarvest.

Muudatuse esimene eesmärk on ühtlustada taotluste dokumentatsioon. Eesti ametlik valuuta on

euro ning seetõttu tuleb eelarve ja rahastusplaan esitada eurodes. Praktikas on seni esitatud

dokumente erinevates valuutades, mis raskendab taotluste hindamist ja võrdlemist.

Teiseks täpsustatakse projekti rahastusvalmiduse nõuet. Muudatuse kohaselt peab projektil

olema taotluse esitamise hetkeks kaetud vähemalt 70 protsenti teose üldeelarvest, arvestades

kaasfinantseerijate panust ja taotletavat toetust. Nõude eesmärk on tagada, et toetust taotlevad

projektid oleksid tootmisse jõudmisele piisavalt lähedal ning nende rahastamine oleks suurel

määral tagatud. Muudatusega kehtestatakse selge rahastusvalmiduse nõue, mis aitab suunata

meetme ressursid projektidele, mille realiseerumine on tõenäolisem.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 11 sõnastust. Muudatuse kohaselt

tuleb taotlusele lisada audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate ingliskeelsed kinnituskirjad selle

kohta, et on täidetud § 6 lõike 3 punktis 8 sätestatud nõue projekti rahastuse kohta.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada taotlusega esitatavate dokumentide keelt ja vormi. Meetme

rakendamisel on töökeeleks inglise keel, kuna toetust taotlevad sageli rahvusvaheliste

partneritega seotud projektid. Seetõttu peavad kaasfinantseerijate kinnituskirjad olema esitatud

inglise keeles. Samuti täpsustatakse esitatavate dokumentide liiki. Senise sõnastuse kohaselt

tuleb esitada finantseerijate lepingud või kinnituskirjad. Muudatusega nähakse ette

kinnituskirjade esitamine, millest peab nähtuma, et projekt vastab § 6 lõike 3 punktis 8

sätestatud rahastusvalmiduse nõudele. Muudatus aitab ühtlustada esitatavaid dokumente ning

lihtsustab taotluste menetlemist.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 12. Senise sõnastuse kohaselt tuleb

taotlusele lisada audiovisuaalse teose autorite varaliste autoriõiguste üleandmise või

litsentseerimise leping partnerile. Muudatuse kohaselt tuleb esitada partneri kinnituskiri

audiovisuaalse teose autori varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise kohta

partnerile.

Muudatuse eesmärk on muuta nõue taotlejatele selgemaks ja lihtsamini täidetavaks. Praktikas

on taotlejatele olnud ebaselge, milline dokument tuleb esitada ning kas taotluse esitamise etapis

peab olema leping sõlmitud. Uue sõnastuse kohaselt piisab partneri kinnituskirjast, millest

nähtub, et autoriga on saavutatud kokkulepe teose varaliste autoriõiguste üleandmiseks või

litsentseerimiseks ulatuses, mis võimaldab audiovisuaalse teose loomist. Muudatus ei muuda

sisulist nõuet autoriõiguste olemasolu kohta, kuid lihtsustab taotluse esitamise etapis nõutavat

dokumentatsiooni ning vähendab taotlejate halduskoormust.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 8 lõikes 4 sätestatud personalikulu mõistet.

Muudatuse kohaselt loetakse personalikulu hulka taotleja, alltöövõtja või partneri Eesti

maksuresidentidest töötajate töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö eest makstav tasu

koos sellelt tasutud maksude ja maksetega.

Muudatuse eesmärk on selgitada, milliseid töötasusid võib lugeda toetuse arvestamisel

personalikuluks. Personalikuluna käsitatakse üksnes nende töötajate tasu, kes töötavad otseselt

audiovisuaalse teose tootmisega seotud ülesannetes ning kellel on taotleja, alltöövõtja või

partneriga sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping konkreetse töö tegemiseks. See tähendab,

et personalikuluna ei käsitata selliste isikute töötasu, kes osutavad üldteenuseid ning kelle töö

ei ole suunatud konkreetselt audiovisuaalse teose tootmisele. Näiteks ei kuulu siia

hotellitöötajate või muude teenusepakkujate töötasu, kui nad teenindavad samaaegselt ka teisi

kliente ega ole seotud üksnes toetatava projekti teenindamisega.

Täpsustus on vajalik ka isikuandmete kaitse seisukohast. Taotlejal on õigus esitada andmeid

üksnes nende töötajate kohta, kellega tal või tema lepingupartneril on otsene lepinguline suhe.

Muudatus aitab vältida olukordi, kus taotleja püüab personalikuluna arvesse võtta selliste

isikute töötasu, kelle töö ei ole otseselt seotud projekti tootmisega ning kelle kohta puudub

taotlejal õigus nõuda maksudeklaratsioonide või muude isikuandmeid sisaldavate dokumentide

esitamist.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 6 punkt 7, mille kohaselt ei ole

abikõlblik rahvusvaheline reisijatevedu, mille algus- ja lõpppunkt ei ole Eesti. Muudatuse

eesmärk on kõrvaldada praktikas tekkinud ebaselgus ja ebaloogiline olukord kulude

käsitlemisel. Kehtiv piirang on tekitanud olukordi, kus näiteks näitleja toomine välismaalt

Eestisse ei ole abikõlblik kulu, kuid sama isiku hilisemad reisid, mis on seotud võttegraafikuga,

on abikõlblikud. Selline eristus ei ole sisuliselt põhjendatud ning on rahvusvahelistele

koostööpartneritele raskesti mõistetav. Piirangu kehtetuks tunnistamine võimaldab käsitleda

rahvusvahelisi reisikulusid ühtse loogika alusel, lähtudes nende seotusest projekti

elluviimisega.

Eelnõu punktiga 12 täiendame määruse § 8 lõiget 6 punktiga 9, millega nähakse ette, et

päevaraha ei loeta abikõlblikuks kuluks. Muudatuse eesmärk on viia kulude abikõlblikkuse

põhimõtted kooskõlla määruse üldise eesmärgiga, mille kohaselt on toetuse andmise eelduseks

audiovisuaalse teose tootmiskulude tekkimine Eestis. Päevaraha ei ole oma olemuselt seotud

tootmiskulude tekkimisega Eestis, vaid on mõeldud töötajale välislähetusega kaasnevate

isiklike kulude katmiseks. Muudatus aitab tagada, et toetust makstakse üksnes nende kulude

eest, mis panustavad otseselt Eesti majandusse ja audiovisuaalse tootmise toimumisse Eestis.

Samuti parandab see kulude käsitluse selgust ja välistab tõlgendused, mille kohaselt võiks

päevaraha lugeda Eestis tekkivaks tootmiskuluks.

Eelnõu punktidega 13-15 muudetakse määruse § 10 lõike 2 punktides 3 ja 5 ning lõike 3 punktis

2 sätestatud piirmäärasid, vähendades vastavaid summasid. Muudatuste eesmärk on kohandada

meetme tingimusi vastavalt turu arengutele ja tootjate vajadustele. Praktika on näidanud, et

Eesti turule pakutakse üha enam projekte, mille eelarved jäävad alla kehtivates tingimustes

sätestatud piirmäärade. Piirmäärade alandamine võimaldab laiendada toetatavate projektide

ringi ning aitab kaasa sellele, et toetust saaksid ka väiksema või keskmise eelarvega projektid.

Muudatused lähtuvad tootjate tagasisidest ning turupraktikast ning aitavad suurendada meetme

paindlikkust ja rakendatavust.

Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse § 10 lõiget 4. Osakaalu ja piirmäärade muudatuste

eesmärk on kohandada meetme tingimusi vastavalt turu arengutele ja tootjate vajadustele.

Eelnõu punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 5. Muudatuse eesmärk on

lihtsustada toetuse määrade süsteemi. Kehtetuks tunnistamise tulemusel jäävad tagasimakse

määradena kehtima kaks taset – 30% ja 40%. Senine regulatsioon sisaldab rohkem vaheastmeid,

mis muutab meetme tingimused keerukamaks ja raskemini arusaadavaks, eelkõige

rahvusvahelistele koostööpartneritele. Kahe selge määra kehtestamine muudab toetuse

süsteemi läbipaistvamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Muudatus aitab parandada meetme

arusaadavust ning toetab Eesti kui filmitootmise sihtkoha konkurentsivõimet rahvusvahelisel

turul.

Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 10 lõike 6 tagasimakse määra. Senine sõnastus nägi

ette 30% tagasimakset, muudatuse kohaselt tõstetakse see 40 protsendile. Muudatuse eesmärki

on kirjeldatud eelnõu seletuskirja sissejuhatavas osas ning see on kokkuvõtvalt plaan

suurendada Eesti atraktiivsust filmitootmise sihtkohana ning kompenseerida kõrget hinnataset

võrreldes naaberriikidega. Kõrgem tagasimakse aitab meelitada rohkem rahvusvahelisi

projekte, toetades samal ajal kohaliku loomesektori arengut ning suurendades seeläbi

majanduslikku ja turismialast tulu.

Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 10 lõiget 7, mis käsitleb toetuse suurendamise

võimalust väiksemate eelarvetega projektide puhul. Senise sõnastuse kohaselt võib toetuse

andja suurendada toetuse osakaalu 25%ni ühe Eesti loomingulise töötaja kaasamisel ning

30%ni kahe või enama Eesti loomingulise töötaja kaasamisel.

Muudatuse kohaselt võib toetuse andja suurendada toetuse osakaalu 40%ni, kui projekti on

kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat. Muudatuse eesmärk on tagada, et ka

väiksemate eelarvetega projektid saavad saavutada maksimaalse 40% tagasimakse, kui

kaasavad vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat. See toetab kohaliku loomesektori aktiivset

osalust projektides, motiveerib loominguliste talentide kaasamist ning säilitab varasema

süsteemi põhimõtte, kuid kohandab protsendi uue, kõrgema tagasimakse määra järgi.

Eelnõu punktidega 20 ja 21 täiendatakse määruse § 10 lõike 8 punktides 1 ja 4 sätestatud

loominguliste ametikohtade loetelu. Loetellu lisatakse kaskadööride koordinaator ning

visuaalefektide režissöör. Muudatuse eesmärk on ajakohastada loominguliste ametikohtade

loetelu vastavalt filmitööstuse arengutele. Kaasaegsetes audiovisuaalsetes projektides on

kaskadööride ja visuaalefektide roll märkimisväärselt kasvanud ning nende valdkondade juhte

käsitatakse võrdselt teiste loominguliste osakondade juhtidega. Kuna nimetatud ametikohtade

kaasamine Eestist mõjutab toetuse määra kujunemist, on vajalik nende selgesõnaline

nimetamine määruses. Muudatus aitab tagada, et meetme tingimused kajastavad tänapäevast

tootmispraktikat ning toetavad laiemalt Eesti loominguliste spetsialistide kaasamist

audiovisuaalsetesse projektidesse.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 11 lõiget 5, millega pikendatakse vastamise

tähtaega. Senise sõnastuse kohaselt on tähtaeg kuni viis tööpäeva, muudatuse kohaselt kuni

kümme tööpäeva. Muudatuse eesmärk on anda taotlejale piisav aeg puuduste kõrvaldamiseks

või täiendavate andmete esitamiseks. Praktikas on osutunud, et viiepäevane tähtaeg ei ole

keerukamate ja mahukamate projektide puhul alati piisav, arvestades esitatavate dokumentide

hulka ning vajadust kaasata erinevaid osapooli. Tähtaega pikendades tagatakse menetluse

sujuvam kulg ja välditakse olukordi, kus taotlus jäetakse puuduste tõttu rahuldamata üksnes

ebapiisava tähtaja tõttu. Muudatus aitab parandada menetluse kvaliteeti ning on taotlejate suhtes

proportsionaalne.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse § 17 lõikega 11, milles sätestatakse, et toetuse saaja

esitab vahearuande juhul, kui toetuse andja on sellise kohustuse taotluse rahuldamise otsuses

sätestanud. Vahearuanne ei ole kohustuslik kõikidele projektidele. Senine sõnastus näeb ette,

et toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande määratud tähtaegadel, mis seab kohustuse igal juhul

ka vahearuande esitamiseks. Uue sõnastuse järgi sõltub vahearuande esitamise kohustus

taotluse rahuldamise otsusest, võimaldades vajadusel kokkuleppel aruande esitada. See muudab

menetluse paindlikumaks ning vähendab taotlejate halduskoormust, säilitades samas toetuse

järelevalve võimaluse.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 17 lõiget 7 punktiga 51, millega nähakse ette, et

aruanne peab sisaldama informatsioonilistel eesmärkidel kasutamiseks vähemalt viit digitaalset

fotot audiovisuaalse teose kohta ning partneri kinnituskirja nõusoleku kohta fotode

kasutamiseks. Täienduse eesmärk on tagada, et toetuse andja saaks kasutada projekti

audiovisuaalseid materjale informatsiooni- ja turunduslikel eesmärkidel. Lisaks logodele on

vajalikud fotod, mis kajastavad teost ja mida saab avaldada vastavalt autori poolt antud

nõusolekule ja määratud avaldamiskuupäeval. Praktikas on seni nende materjalide hankimine

osutunud keeruliseks.

Eelnõu punktiga 25 muudetakse määruse § 17 lõike 7 punkti 7 sõnastust. Muudatuse kohaselt

peab aruanne sisaldama personalikulude tasumist, sealhulgas maksude tasumist tõendavaid

dokumente. Praktikas on toetuse saajad ka seni esitanud personalikulude ja nendega seotud

maksude tõendamiseks maksudeklaratsiooni (TSD) lisa 1 andmeid. Kuigi vastav nõue ei olnud

määruses sõnaselgelt sätestatud, on see kujunenud väljakujunenud praktikaks personalikulude

olemasolu ja maksude deklareerimise tõendamisel. Muudatusega viiakse määruse sõnastus

kooskõlla senise praktikaga ning täpsustatakse, et lisaks töötasu maksmisele peab olema

võimalik tõendada ka maksude deklareerimist ja tasumist. See aitab tagada ühtse arusaama

nõuetest ning vähendab tõlgendamisruumi nii toetuse saajate kui ka toetuse andja jaoks.

Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse § 19 punktiga 1¹ nõudega, et toetuse saaja kohustub

tagama, et audiovisuaalse teose võtted algavad hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus projektid saavad toetuse, kuid

võttesse ei lähe mitu aastat. Selline olukord takistab toetuse vahendite efektiivset planeerimist

ja uute projektide rahastamist. Nõudega seatakse toetuse saajale kohustus alustada võtteid ühe

aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust. Kui võtteid ei alustata, võib toetuse andja

otsuse kehtetuks tunnistada. See aitab tagada, et toetatud projektid viiakse ellu tõhusalt ja

toetuse andmise eesmärk ja tulemus täidetud.

Eelnõu punktiga 27 muudetakse määruse § 19 punkti 4 ebaõnnestunud sõnastust. Muudatuse

eesmärk on parandada keelelist selgust ja loetavust, ilma et muutuks nõude sisu. Jätkuvalt on

kohustus hoida projekti kulud ja tulud eraldi, et tagada toetuse nõuetekohane aruandlus ja

läbipaistvus.

Eelnõu punktiga 28 muudetakse määruse § 19 punkti 10. Senise sõnastuse kohaselt tuleb

kasutada audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites ainult Film Estonia logo. Uue sõnastuse

kohaselt peab toetuse saaja tagama, et audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites

kasutatakse nii Film Estonia programmi logo kui ka Eesti Filmi Instituut logo. Lisaks tuleb

toetuse nõude täitmise kontrollimiseks esitada enne teose avalikustamist link valminud teosest.

Muudatuse eesmärk on selgelt fikseerida, et nii Film Estonia kui ka toetuse andja esinduslik

logo oleks teoses nähtav ning tagada haldusorgani võimalus kontrollida nõuete täitmist enne

avalikustamist. See aitab suurendada toetuse nähtavust ja tagada järelevalve läbipaistvuse.

Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse § 23 lõiget 1, et kohaldada toetuse tagasinõudmise

ja -maksmise korral riigieelarve seaduse §-i 55 ning § 551 lõikeid 1 ja 2. Muudatus on seotud

riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025 jõustunud muudatustega ning tagab, et määruse sätted

on kooskõlas kehtiva seadusega ning kajastavad selgelt toetuse tagasinõudmise aluseid. Kuna

määruse alusel antakse riigiabi, kohaldub toetuse tagasinõudmise ja -maksmisele ka

konkurentsiseaduse § 42 regulatsioon. See tähendab, et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi

tuleb riigiabi saaja poolt tagastada koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduses kehtestatud

korrale.

Eelnõu punktiga 30 tunnistatakse määruse § 23 lõiked 3–14 kehtetuks. Muudatus tehakse

seoses eelnõu seletuskirja punktis 29 kirjeldatud riigieelarve seaduse muudatuste jõustumisega,

et tagada toetuse tagasinõudmise ja -maksmise regulatsiooni ühtlus ning kooskõla riigieelarve

seaduse ja konkurentsiseadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud

kitsaskohtadega, mida on kirjeldatud seletuskirja sissejuhatavas osas ja punktis 2. Muudatused

aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse paremale saavutamisele. Mõju muudele

valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Eelnõuga muudetakse taotlejate ja toetuse saajate halduskoormust nii suurendavalt kui

vähendavalt, kuid üldmõju on pigem vähendav. Halduskoormust suurendavad muudatused:

eelarve ja rahastusplaani esitamine eurodes, 70% rahastuse tõendamine, ingliskeelsed

kinnituskirjad kaasfinantseerijatelt, kinnituskiri autoriõiguste üleandmise kohta,

personalikulude ja maksude tõendamine ning fotomaterjalide esitamine. Halduskoormust

vähendavad muudatused: CV-de esitamise nõude kaotamine (piisab filmograafiast), lepingute

asemel kinnituskirjade kasutamine, vahearuande esitamise paindlikkus, selgemad ja ühtlustatud

nõuded ning toetuse määrade lihtsustamine. Samuti vähendavad selgitused ja ühtlustused

tõlgendamisvajadust ja lisakoormust. Kokkuvõttes on halduskoormust suurendavad nõuded

piiratud, samas kui halduskoormust vähendavad muudatused on laiapõhjalised, mistõttu eelnõu

üldine mõju on halduskoormust vähendav.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Filmitööstuse Klaster MTÜ-le.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 25.03.2026 nr 1-12/354-1

Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr

14 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti

Filmitööstuse Klastrile arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14

„Film Estonia toetuskava“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel

2. Seletuskiri 8 lehel

Sama:

Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜ

Kadri Kilvet 628 2224

[email protected]

EELNÕU

18.03.2026

MÄÄRUS

Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruses nr 14 „Film Estonia toetuskava“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määrust ei kohaldata taotlejale ja partnerile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa

Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasi maksta.“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5, § 8 lõike 5 punktides 1 ja 2 ja § 10 lõike 2 punktis 5, lõike

3 punktides 2 ja 3, lõike 4 punktides 2 ja 3, lõike 6 punktides 2 ja 3 ning lõike 8 punktis 1

asendatakse sõna „kvaliteet-telesari“ sõnadega „lavastuslik seriaal“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) tema põhitegevusala on audiovisuaalsete teoste tootmine;“;

4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) ta on tegutsenud käesoleva lõike punktis 51 nimetatud põhitegevusalal vähemalt viimased

kaks aastat enne taotluse esitamist ning tema põhitegevusalaga seotud majandustegevus ei ole

nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud;“;

5) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „seisukirjeldus“ sõnaga „sisukirjeldus“;

6) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) režissööride ja produtsentide filmograafia;“;

7) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„8) audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan eurodes, millest nähtub, et

audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate rahaline panus koos taotletava toetusega moodustab

taotlemise hetkel vähemalt 70% audiovisuaalse teose üldeelarvest;“;

8) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„11) audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate ingliskeelsed kinnituskirjad selle kohta, et on

täidetud käesoleva lõike punktis 8 nimetatud nõue;“;

9) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„12) partneri kinnituskiri audiovisuaalse teose autori varaliste autoriõiguste üleandmise või

litsentseerimise kohta partnerile;“;

10) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Personalikulu hulka loetakse taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest

töötajate töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö eest makstav tasu koos sellelt tasutud

maksude ja maksetega.“;

11) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) päevaraha.“;

13) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse number „250000“ numbriga „150000“;

14) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 5 asendatakse number „200000“ numbriga „100000“;

15) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 2 asendatakse number „70000“ numbriga „50000“;

16) paragrahvi 10 lõikes 4 tehakse järgmised muudatused:

1) asendatakse tekstiosa „20%“ tekstiosaga „30%“;

2) punktis 1 asendatakse tekstiosa „200000 kuni 400000“ tekstiosaga „200000 kuni 500000“;

3) punktis 2 asendatakse tekstiosa „70000 kuni 100000“ tekstiosaga „50000 kuni 150000“;

4) punktis 3 asendatakse tekstiosa „30000 kuni 50000“ tekstiosaga „30000 kuni 80000“;

17) paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 10 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „30%“ tekstiosaga „40%“;

19) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Toetuse andja võib suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud toetuse osakaalu

40%ni juhul, kui projekti on kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat.“;

20) paragrahvi 10 lõike 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kõrvalosas“ sõnadega „,

kaskadööride koordinaator“;

21) paragrahvi 10 lõike 8 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „komposiitija“ sõnadega „,

visuaalefektide režissöör“;

22) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kuni viis tööpäeva“ tekstiosaga „kuni

kümme tööpäeva“;

23) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja esitab vahearuande juhul, kui toetuse andja on sellise kohustuse taotluse

rahuldamise otsuses sätestanud.“;

24) paragrahvi 17 lõiget 7 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) informatsioonilistel eesmärkidel kasutamiseks vähemalt viis digitaalset fotot

audiovisuaalse teose kohta ning partneri kinnituskiri nõusoleku kohta fotode kasutamiseks;“;

25) paragrahvi 17 lõike 7 punkt 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„7) personalikulude tasumist ning nendega seotud maksude ja maksete tasumist tõendavat

dokumenti.“;

26) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tagama, et audiovisuaalse teose võtted algavad hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest;“;

27) paragrahvi 19 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) pidama projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;“;

28) paragrahvi 19 punkt 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„10) tagama, et partner kasutab audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites Film Estonia ja

toetuse andja logo ning esitama nõude täitmise kontrollimiseks enne teose avalikustamist lingi

valminud teosest.“;

29) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva määruse alusel antud toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse

riigieelarve seaduse §-i 55 ning § 551 lõikeid 1 ja 2. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1

nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise

kohta, kui:

1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

3) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;

4) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.“;

30) paragrahvi 23 lõiked 3-14 tunnistatakse kehtetuks.

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler