Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 11.03.2026 nr 1-6/3423-1

Meie 26.03.2026 nr 2.3-5/26/967-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Põhimääruse eelnõu § 7 loetleb andmed, mida kogutakse rahvusvahelise kaitse andmise

registrisse (RAKS) rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava

isiku kohta. Nimetatud paragrahvi lõike 5 järgi kogutakse andmekogusse andmeid ka

sooidentiteedi ja seksuaalse sättumuse või sooväljenduse kohta. Samas ei näe Riigikogu

menetluses olev välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE)1 §

104 lõige 1 eelloetletud andmete kogumist ette. Märgime, et tegemist on eriliiki

isikuandmetega, mille andmekogusse kogumist peab ette nägema ka andmekogu puudutav

volitusnorm.

2. Eelnõu § 7 lõike 6 punkt 5 järgi kogutakse andmekogusse sotsiaalmeediakontode andmeid.

Eelnõu 831 SE § 104 lõige 1 aga nimetatud andmete kogumist otseselt ette ei näe. Seaduse

eelnõu seletuskirjast nähtuvalt (lk 199) on sotsiaalmeedia kontod loetletud üldandmete

andmekoosseisu. Justiits- ja Digiministeerium on eelnõude koostamise juhises2 (JDM

juhis) selgitanud, et isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood,

sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel, mis tähendab, et kõik ülejäänud

andmed tuleb volitusnormis eraldi välja tuua. Kui volitusnorm mingite andmete kogumist

ette ei näe, siis ei saa andmekogu põhimääruse kui madalama taseme õigusaktiga kogutavat

andmekoosseisu laiendada.

3. Eelnõu § 5 järgi koosneb andmekogu digiandmebaasist ja arhiveeritud andmekogu

andmetest. Seletuskirjas on selgitatud, et arhiiviandmetena käsitletakse andmeid, mis on

sätestatud määruse §-i 31 lõikes 2 ja mida säilitatakse 50 aastat andmekogusse kandmise

päevast arvates. Eelnõu § 31 järgi säilitatakse 50 aastat üldandmeid, keeldumiste otsuste

ning rahvusvahelise kaitse aravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuste

andmeid. Samas ei ole võimalik põhimäärust lugedes aru saada, et tegemist on arhiivsete

andmetega, mistõttu jääb selgusetuks, millised andmed ja millal muutuvad andmekogu

arhiivseteks andmeteks ning kellel on nendele andmetele juurdepääs. Märgime, et kui

1 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus 831 SE 2 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes

2 (3)

andmekogus soovitakse eristada arhiivseid andmed, siis peab põhimäärusest ka selguma,

mida arhiiv sisuliselt tähendab ning miks seda üldse vaja on. Palume põhimäärust ja

seletuskirja selles osas täiendada.

4. Eelnõu § 24 lõike 1 puhul on tegemist mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt

ja isikutelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse

menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Soovitame sätte kui siutühja

põhimäärusest eemaldada.

5. Põhimääruse eelnõu § 23 loetleb andmeandjad. Seletuskirja järgi on võrreldes kehtiva

määrusega andmeandjate nimekirja lisandunud kõik andmekogud, millesse on vajalik teha

päringuid ning millest saadud andmeid töödeldakse kaitse ja elamisloa taotluse

menetlustes. Samas ei selgu põhimäärusest, millised teistest andmekogudest saadud

andmed salvestatakse RAKS ning millised andmed kuuluvad päringuga päritavate andmete

hulka, kuid mida RAKS ei salvestata ehk mis ei ole RAKS andmeteks. Näiteks on

infosüsteem POLIS märgitud andmeandjaks ning esitatavate andmetena on loetletud

süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmed, kuid

selgusetuks jääb, millised POLIS andmetest kuuluvad RAKS andmekoosseisu. Oleme andmekogude juhendi3 punktis 3.2 esitanud loetelu andmekogu pidamise olulistest

küsimustest, mis reguleeritakse põhimäärusega. Muu hulgas on üheks oluliseks osaks ka

andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt andmeandjatelt)

andmeid saadakse. Seeläbi määrataks tegelikult ka kindlaks, millised on andmekogu

unikaalsed põhiandmed. Samuti on JDM juhises selgitatud, et andmekogu põhimääruses

tuleb sätestada andmete allikad ehk andmeandjad koos nende antavate andmetega.

Antud juhul jääb aga ebaselgeks, millised on menetluse jaoks vajalikud andmed, mida

RAKS ei salvestata ning millised andmed kuuluvad andmekogusse salvestamisele. Palume

põhimäärust ja seletuskirja selles osas kindlasti täiendada.

6. Eelnõu § 24 lõike 2 järgi toimub andmevahetus võimalusel riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi X-tee kaudu. Juhime tähelepanu, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt

andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude ja riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude vahel toimub üksnes läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. Muid

võimalusi ette nähtud ei ole.

7. Eelnõu § 25 loetleb andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid. Samas jääb

selgusetuks, kas alusdokumendid on andmekogus või säilitatakse neid eraldi. Juhul kui

neid säilitatakse eraldi, siis tekib küsimus nende säilitamise tähtaja osas. Näiteks kuuluvad

§ 25 punkti 5 järgi alusdokumentide hulka ka taotleja isikliku vestluse helisalvestised ja

protokollid või stenogrammid ning muude toimingute protokollid, kuid selgusetuks jääb

kus neid säilitatakse ning milline on nende säilitamise tähtaeg. Palume eelnõu ja

seletuskirja selles osas täiendada.

8. Põhimääruse § 29 lõike 1 järgi on andmekogus sisalduvad andmed asutusesiseseks

kasutamiseks. Tegemist on eksitava ja sisutu sättega. Ka andmekogusse kantud andmete

puhul tuleb lähtuda AvTS juurdepääsupiirangute regulatsioonist, mis tähendab, et kõik

andmed ei ole kunagi piiranguga. Andmekogu haldaja peab andmekogus olevatele

andmetele määrama juurdepääsupiirangud. Vastasel juhul olukorras, kus teave pole

vastavalt tähistatud, ei ole võimalik andmekogust andmeid lekitavaid isikuid vastutusele

võtta.

3 Andmekogude juhend

3 (3)

9. Eelnõu seletuskirja (lk 5) neljandas lõigus selgitatakse andmekogu volitatud töötleja

ülesannetega seonduvat. Ekslikult on aga lõigus volitatud töötleja asemel märgitud

vastutav töötleja, mis võib seletuskirja lugejas tekitada segadust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144