Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Georg Lanno

[email protected]

Teie 11.03.2026 Meie 26.03.2026 nr 2.2-9/26/966-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, millega soovite AKI seisukohta

küsimuses, mis puudutab perearstide poolt isikuandmete (eelkõige terviseandmete) edastamist

kindlustusele. Küsite, et kui kolmas isik (kindlustus) soovib andmeid surnud patsiendi kohta siis

kas perearstil tuleb nõuda patsiendi pärimisõigusega isikult nõusolekut andmete väljastamiseks.

Alustan sellest, et AKI ei saa anda õigusnõu ega võtta õiguslikult siduvaid seisukohti väljaspool

järelevalvemenetlust. Seega saan anda üldisi selgitusi.

Isikuandmete töötlemist pärast inimese surma reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 9, mille

lõige 2 näeb ette, et surnud isiku nõusoleku puudumisel toimub tema isikuandmete töötlemine

pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. See

tähendab, et kui mõni muu õigusakt annab aluse surnu andmete töötlemiseks, siis ei ole pärija

nõusolek nõutav. KindlTS § 219 lg 1 p 1 on õiguslik alus, mis võimaldab kindlustusandjal saada

isikuandmeid, sh terviseandmeid. Seega, kui on viidatud seadusest tulenevale õiguslikule alusele

ja eesmärgile, mis võimaldab isikuandmeid saada, siis nõusoleku küsimine on üleliigne ja pärija

suhtes eksitav.

Perearstil tuleb anda välja andmeid ulatuses, mis on ülevõetud kindla patsiendi kohta. Nimistu

ülevõtmisega peaks minema üle andmestik – kui ei ole üle läinud, on võimalik andmeid võtta

TIS-st. Samas oluline on silmas pidada, et perearst ei saa väljastada andmeid, mille vastutavaks

töötlejaks on muud tervishoiuteenuse osutajad, nt haiglate koostatud epikriisid jms.

Selleks, et tervishoiuteenuse osutaja saaks kontrollida, kas andmeedastus on õigusliku alusega

kooskõlas, tuleb kindlustusandjal võimaldada andmete küsimisel järgmine info:

- Kindlustusleping, mille täitmiseks isikuandmeid töödeldakse;

- Kindlustusjuhtumi faktilised asjaolud (aeg, koht jne) ja lühikirjeldus, millega seoses

isikuandmeid töödeldakse;

- Andmesubjekti nimi ja tema roll kindlustussuhtes (nt kahjustatud isik, kindlustusvõtja,

soodustatud isik, kindlustatu, pärija);

- Viide andmetöötluse eesmärgile ja õiguslikule alusele (KindlTS § 219 lõikele 1; IKÜM

art 6 lg 1 p b + art 9 lg 2 p g või f), mille alusel andmeid nõutakse;

- Milliste andmete väljastamist kindlustusandja taotleb ja miks asjaomased andmed on

vajalikud kindlustusandja täitmise kohustuse ja/või selle ulatuse väljaselgitamiseks ja/või

vajalikud tagasinõuete esitamiseks.

2 (2)

Samas pean vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et KindlTS küll annab võimaluse

kindlustusandjal töödelda isikuandmeid, kuid seda üksnes selgelt piiritletud eesmärgil ehk

kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete

esitamiseks. Seega lasub ka andmete väljastajal kohustus enne haiguslugude väljastamist

kontrollida, kas kõik kindlustusandja poolt küsitud terviseandmed on põhjendatud ja vajalikud

ning vajadusel esitada taotlejale täiendavaid küsimusi.

Samuti on Teil õigus andmete väljastamisest keelduda, kui leiate, et mingid andmed ei ole

taotluses toodud eesmärgil töötlemiseks vajalikud.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Gunnar Gabriel Einlo

Jurist

peadirektori volitusel