Taotluse tagasivõtmine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Andmekaitse Inspektsioon Teie: 17.03.2026 nr 2.2.-1/26/18-2 Meie: 26.03.2026 nr 13-14/26-00336-3

              Lugupeetud Andmekaitse Inspektsioon   Täname Teid 17.03.2026 kirja (nr 2.2-1/26/18-2) ning esitatud tähelepanekute ja täpsustuste  eest.  Alljärgnevalt esitame täpsustused vastavalt Teie kirjas toodud punktidele. 1. Õiguslik alus Täpsustame,  et Riigikantselei  kavandatav  „Avaliku  arvamuse  seireuuring“  ei  ole  käsitletav  poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringuna isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5  tähenduses. Tegemist  on  Riigikantselei  seadusest  tuleneva  avaliku  ülesande  täitmisega,  milleks  on  üleriigilise  strateegilise  kommunikatsiooni  planeerimine  ja  elluviimine  (Riigikantselei  põhimääruse  §  2  lg  7). Avaliku  arvamuse  regulaarne  ja  süsteemne  seire  on  selle  ülesande  lahutamatu  osa,  võimaldades  hinnata  ühiskonna  teadlikkust,  hoiakuid  ja  infovajadust  ning  kohandada riigi kommunikatsioonitegevusi vastavalt. Seireuuringuid  tehakse  vähemalt  neli  korda  aastas  ning  vajaduse  korral  ka  sagedamini,  sõltuvalt ühiskondlikust kontekstist ja kommunikatsioonivajadusest. Tegemist on seega pideva  tegevusega,  mis  toetab  otseselt  Riigikantselei  ülesannete  täitmist,  mitte  üksikute  poliitikameetmete kujundamist. Sellest  tulenevalt  toimub  isikuandmete  töötlemine  isikuandmete  kaitse  üldmääruse  artikli  6  lõike 1 punkti e alusel (avalikes huvides oleva ülesande täitmine). Lähtudes eeltoodust ei ole  tegemist IKS § 6 lg 5 alusel tehtava uuringuga. 2. Uuringus osalemisest keeldumine Uuringus osalemine on vabatahtlik. Andmesubjektil on õigus igal hetkel keelduda konkreetses  uuringus osalemisest või katkestada vastamine. Konkreetsest uuringust keeldumise korral ei  võeta vastajaga selle uuringu jooksul enam ühendust ning tema andmed kustutakse koos kõigi  selle uuringu isikuandmete kustutamisega. Konkreetsest  uuringulainest  keeldumine  kehtib  konkreetse  uuringulaine  kohta  ning  andmesubjektil  on  õigus  järgnevates  uuringulainetes  osalemine  täiendavalt  otsustada.  Järgmiste  seirelainete  valim  moodustatakse  rahvastikuregistri  uue  väljavõtte  alusel,  milles  välistatakse eelnevas laines kasutatud kontaktid.

Vastajal  on  ka  õigus  keelduda  üldse  Emori  tehtavates  uuringutes  osalemisest,  sel  juhul 

.

2 (3)

Vastajal  on  ka  õigus  keelduda  üldse  Emori  tehtavates  uuringutes  osalemisest,  sel  juhul  kantakse  e-postiaadress    ja/või  telefoninumber  “mitte  kontakteeruda”  andmebaasi  ning  edaspidi tema poole uuringukutsetega ei pöörduta. Kui uuringu käigus pöördub vastaja meie poole meili teel (kontaktmeil on vastamiskutses ja  loetakse ette telefoniküsitluses) ning palub oma vastused kustutada, siis seda saab teha seni,  kuni andmed ei ole anonümiseeritud kujule viidud. 3. Andmetöötlusprotsessi kirjeldus Isikuandmete  allikaks on  rahvastikuregister, millest  tehakse  iga  seirelaine  eel  uus väljavõte  valimi  moodustamiseks.  Väljavõtte  koostamisel  välistatakse  eelnevas  laines  kasutatud  kontaktid, et vältida samade isikute korduvat kaasamist järjestikustes uuringulainetes. Rahvastikuregistrist  saadud  andmeid  kasutatakse  üksnes  valimi  moodustamiseks  ja  andmesubjektidega  kontakteerumiseks  (veebi-  ja  telefoniküsitluse  läbiviimiseks).  Kontaktandmed laetakse küsitlussüsteemi ning kasutatakse kutsete saatmiseks ja küsitlemiseks. Pärast  küsitlustöö  lõppu  eraldatakse  kontaktandmed  vastustest  ning  edasine  töötlus  toimub  anonümiseeritud  andmete  põhjal.  Uuringu  tulemused  esitatakse  tellijale  üksnes  anonümiseeritud kujul. Kontaktandmed (e-postiaadress, telefoninumber) kustutatakse ühe kuu jooksul pärast uuringu  tulemuste üleandmist tellijale. Valimi kvaliteedi tagamiseks ja korduvkontaktide vältimiseks kasutatakse isikukoodi tehnilise  tunnusena. Isikukoodi säilitatakse kuni järgmise seirelaine valimi moodustamiseni, et välistada  eelnevas  laines  kasutatud  isikud.  Pärast  vastavat  kontrolli  kustutatakse  ka  isikukoodid.  Isikukoodi ei kasutata analüütilistel eesmärkidel. 4. Valimi suurus Rahvastikuregistrist  päritava  kontaktibaasi  suurus  sõltub  uuringu  sihtvalimi  saavutamiseks  vajalikust  brutovalimist.  Ühe  seirelaine  puhul  moodustatakse  kontaktibaas  suurusjärgus  ca          12 000 – 15 000 isikut (sh lisavalimid), arvestades ligikaudu 10% vastamismäära ning  kontaktide kvaliteediga seotud kadu. Lõplik vastajate arv on tavapäraselt vähemalt 1250 inimest, sh lisavalimid vastavalt vajadusele. 5. Töödeldavate isikute arv ja mõjuhinnang Isikuandmeid töödeldakse üksnes valimi moodustamiseks ja küsitlustöö tegemiseks vajalikus  ulatuses. Töödeldavate isikute arv vastab eeltoodud brutovalimi suurusele igas seirelaines. Töödeldavate andmete hulgas on ka tunnus „rahvus“ (eestlane/muu), mida kasutatakse üksnes  valimi esinduslikkuse tagamiseks ja tulemuste üldistamiseks elanikkonnarühmade kaupa. Hindasime  isikuandmete  töötlemise  laadi,  ulatust,  konteksti  ja  eesmärke  ning  leiame,  et  kavandatav  andmetöötlus  ei  too  kaasa  tõenäoliselt  suurt  ohtu  andmesubjektide  õigustele  ja  vabadustele.  Töötlemine  on  piiratud,  ajaliselt  lühiajaline,  eesmärgipõhine  ning  tulemused  anonümiseeritakse.  Andmeid  ei  kasutata  automatiseeritud  otsuste  tegemiseks  ega  profiilianalüüsiks, millel oleks õiguslik või samaväärne oluline mõju isikule. Sellest tulenevalt ei ole andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine praegusel juhul vajalik.   Tulenevalt punktist 1 võtame oma 17.02.2026 esitatud taotluse tagasi.   Täname Teid koostöö eest ning oleme valmis vajaduse korral lisaselgitusi andma.    

3 (3)

  Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Kristi Anniste [email protected]

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Andmekaitse Inspektsioon Teie: 17.03.2026 nr 2.2.-1/26/18-2 Meie: 26.03.2026 nr 13-14/26-00336-3

              Lugupeetud Andmekaitse Inspektsioon   Täname Teid 17.03.2026 kirja (nr 2.2-1/26/18-2) ning esitatud tähelepanekute ja täpsustuste  eest.  Alljärgnevalt esitame täpsustused vastavalt Teie kirjas toodud punktidele. 1. Õiguslik alus Täpsustame,  et Riigikantselei  kavandatav  „Avaliku  arvamuse  seireuuring“  ei  ole  käsitletav  poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringuna isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5  tähenduses. Tegemist  on  Riigikantselei  seadusest  tuleneva  avaliku  ülesande  täitmisega,  milleks  on  üleriigilise  strateegilise  kommunikatsiooni  planeerimine  ja  elluviimine  (Riigikantselei  põhimääruse  §  2  lg  7). Avaliku  arvamuse  regulaarne  ja  süsteemne  seire  on  selle  ülesande  lahutamatu  osa,  võimaldades  hinnata  ühiskonna  teadlikkust,  hoiakuid  ja  infovajadust  ning  kohandada riigi kommunikatsioonitegevusi vastavalt. Seireuuringuid  tehakse  vähemalt  neli  korda  aastas  ning  vajaduse  korral  ka  sagedamini,  sõltuvalt ühiskondlikust kontekstist ja kommunikatsioonivajadusest. Tegemist on seega pideva  tegevusega,  mis  toetab  otseselt  Riigikantselei  ülesannete  täitmist,  mitte  üksikute  poliitikameetmete kujundamist. Sellest  tulenevalt  toimub  isikuandmete  töötlemine  isikuandmete  kaitse  üldmääruse  artikli  6  lõike 1 punkti e alusel (avalikes huvides oleva ülesande täitmine). Lähtudes eeltoodust ei ole  tegemist IKS § 6 lg 5 alusel tehtava uuringuga. 2. Uuringus osalemisest keeldumine Uuringus osalemine on vabatahtlik. Andmesubjektil on õigus igal hetkel keelduda konkreetses  uuringus osalemisest või katkestada vastamine. Konkreetsest uuringust keeldumise korral ei  võeta vastajaga selle uuringu jooksul enam ühendust ning tema andmed kustutakse koos kõigi  selle uuringu isikuandmete kustutamisega. Konkreetsest  uuringulainest  keeldumine  kehtib  konkreetse  uuringulaine  kohta  ning  andmesubjektil  on  õigus  järgnevates  uuringulainetes  osalemine  täiendavalt  otsustada.  Järgmiste  seirelainete  valim  moodustatakse  rahvastikuregistri  uue  väljavõtte  alusel,  milles  välistatakse eelnevas laines kasutatud kontaktid.

Vastajal  on  ka  õigus  keelduda  üldse  Emori  tehtavates  uuringutes  osalemisest,  sel  juhul 

.

2 (3)

Vastajal  on  ka  õigus  keelduda  üldse  Emori  tehtavates  uuringutes  osalemisest,  sel  juhul  kantakse  e-postiaadress    ja/või  telefoninumber  “mitte  kontakteeruda”  andmebaasi  ning  edaspidi tema poole uuringukutsetega ei pöörduta. Kui uuringu käigus pöördub vastaja meie poole meili teel (kontaktmeil on vastamiskutses ja  loetakse ette telefoniküsitluses) ning palub oma vastused kustutada, siis seda saab teha seni,  kuni andmed ei ole anonümiseeritud kujule viidud. 3. Andmetöötlusprotsessi kirjeldus Isikuandmete  allikaks on  rahvastikuregister, millest  tehakse  iga  seirelaine  eel  uus väljavõte  valimi  moodustamiseks.  Väljavõtte  koostamisel  välistatakse  eelnevas  laines  kasutatud  kontaktid, et vältida samade isikute korduvat kaasamist järjestikustes uuringulainetes. Rahvastikuregistrist  saadud  andmeid  kasutatakse  üksnes  valimi  moodustamiseks  ja  andmesubjektidega  kontakteerumiseks  (veebi-  ja  telefoniküsitluse  läbiviimiseks).  Kontaktandmed laetakse küsitlussüsteemi ning kasutatakse kutsete saatmiseks ja küsitlemiseks. Pärast  küsitlustöö  lõppu  eraldatakse  kontaktandmed  vastustest  ning  edasine  töötlus  toimub  anonümiseeritud  andmete  põhjal.  Uuringu  tulemused  esitatakse  tellijale  üksnes  anonümiseeritud kujul. Kontaktandmed (e-postiaadress, telefoninumber) kustutatakse ühe kuu jooksul pärast uuringu  tulemuste üleandmist tellijale. Valimi kvaliteedi tagamiseks ja korduvkontaktide vältimiseks kasutatakse isikukoodi tehnilise  tunnusena. Isikukoodi säilitatakse kuni järgmise seirelaine valimi moodustamiseni, et välistada  eelnevas  laines  kasutatud  isikud.  Pärast  vastavat  kontrolli  kustutatakse  ka  isikukoodid.  Isikukoodi ei kasutata analüütilistel eesmärkidel. 4. Valimi suurus Rahvastikuregistrist  päritava  kontaktibaasi  suurus  sõltub  uuringu  sihtvalimi  saavutamiseks  vajalikust  brutovalimist.  Ühe  seirelaine  puhul  moodustatakse  kontaktibaas  suurusjärgus  ca          12 000 – 15 000 isikut (sh lisavalimid), arvestades ligikaudu 10% vastamismäära ning  kontaktide kvaliteediga seotud kadu. Lõplik vastajate arv on tavapäraselt vähemalt 1250 inimest, sh lisavalimid vastavalt vajadusele. 5. Töödeldavate isikute arv ja mõjuhinnang Isikuandmeid töödeldakse üksnes valimi moodustamiseks ja küsitlustöö tegemiseks vajalikus  ulatuses. Töödeldavate isikute arv vastab eeltoodud brutovalimi suurusele igas seirelaines. Töödeldavate andmete hulgas on ka tunnus „rahvus“ (eestlane/muu), mida kasutatakse üksnes  valimi esinduslikkuse tagamiseks ja tulemuste üldistamiseks elanikkonnarühmade kaupa. Hindasime  isikuandmete  töötlemise  laadi,  ulatust,  konteksti  ja  eesmärke  ning  leiame,  et  kavandatav  andmetöötlus  ei  too  kaasa  tõenäoliselt  suurt  ohtu  andmesubjektide  õigustele  ja  vabadustele.  Töötlemine  on  piiratud,  ajaliselt  lühiajaline,  eesmärgipõhine  ning  tulemused  anonümiseeritakse.  Andmeid  ei  kasutata  automatiseeritud  otsuste  tegemiseks  ega  profiilianalüüsiks, millel oleks õiguslik või samaväärne oluline mõju isikule. Sellest tulenevalt ei ole andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine praegusel juhul vajalik.   Tulenevalt punktist 1 võtame oma 17.02.2026 esitatud taotluse tagasi.   Täname Teid koostöö eest ning oleme valmis vajaduse korral lisaselgitusi andma.    

3 (3)

  Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Kristi Anniste [email protected]