Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Jaan Tamm

juhatuse liige

Osaühing Regentum

[email protected]

Meie 26.03.2026 nr 2.2-10/26/922-3

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai märgukirja, mille kohaselt on Tasku keskuse D päikese

päevituskeskuse ruumi laes paigaldatud kupliga valvekaamerad. Kaamerad on märgukirja kohaselt

paigaldatud nii, et nende vaatevälja jäävad ka solaariumikabiinid ning kabiini seinal olevast

peeglist on võimalik näha peegeldust kabiini.

Seetõttu juhib inspektsioon kaamerate kasutamisega seoses D päike päevituskeskuse (Osaühing

Regentum) tähelepanu isikuandmete kaitse nõutele.

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul

tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida

IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle kasutamise

eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM art-s 6

nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende

põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks

peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii

töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

1 IKÜM art 5 lg 2.

2 (4)

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega inimesele

avaldada

- kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

- millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

- kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve

sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi

loomiseks.

Kaubanduskeskuse puhul tuleks teavitamisel eristada alasid, kus klient liigub ja videovalvega

seotud vastutavaid töötlejaid. Keskusesse sisenedes ja selle üldalal liikudes saab klient

videovalvealasse sisenedes videovalvest teada reeglina keskuse ustel olevatelt teavitussiltidelt.

Kui aga mõni konkreetne keskuses tegutsev kaupleja kasutab oma kauplemispinnal enda

videovalvet, siis on ta selles osas ise vastutav töötleja ja peab samuti andmesubjekti sellisest

videovalvest teavitussiltidega teavitama. Seega ei saa pidada piisavaks kaubanduskeskuse ustel

olevaid üldisi videovalve teavitussilte juhul, kui D päike kaubanduskeskuses tegutseva

ettevõttena kasutab videovalvet, mille osas on ta vastutav töötleja, kuivõrd sellisest

videovalvest peab ta samuti andmesubjekte enda teavitussiltidega teavitama.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat

infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14. Andmekaitsetingimused

tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg

1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb: 1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda

hästi konkreetselt; 2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik

või on selle täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Võimalus jälgida kliente viisil, kus nad võivad jääda kabiinis olles kaamera vaatevälja, toob kaasa

väga suure riive. Seetõttu tuleb kaamerate kasutamisel alati hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja

kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega tekitatav mõju andmesubjektidele on proportsionaalne

taotletavate eesmärkide suhtes. Alati tuleb kaaluda, kus ja millal on videovalvemeetmed tingimata

vajalikud ning kas eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada töötajaid vähem häirivate

meetmetega. Rõhutame, et riietusruumis, puhkeruumis, wc-s ja duširuumis ei ole kaamerate

kasutamine lubatud.2 Selline keeld laieneb ka solaariumikabiinile, kuna kabiinides viibivad

kliendid kas osaliselt või täiesti riieteta.

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et

isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks andmete

kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid andmeid

tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on. Hinnata tuleb sedagi, et kui kaamera

suunda ja vaatevälja on muudetud, kas see täidab enam üldse seatud eesmärki või tuleks antud

kaameraga isikuandmete töötlemine lõpetada. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed

kustutada või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on

täidetud eesmärgid, milleks neid koguti.

2 Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. juuni 2012.a kohtuotsus kohtuasjas E.S vs Rootsi, avaldus nr 5786/08.

3 (4)

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.3 Euroopa Andmekaitsenõukogu

seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne

päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui

72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega

olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval

töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.4

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM art 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke

võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud

ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele –

õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on

vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta

isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti

huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Esiteks tuleb täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed õigustatud

huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega,

sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte

spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

3 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 4 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf.

4 (4)

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui

töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui

andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata, on kaamerate kasutamine

keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.

Kokkuvõttes palume teil

a. vaadata üle oma kaamerate asukohad ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

b. samuti tuleb kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt (-sildid), kui need pole

paigaldatud;

c. võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega ning õigustatud

huvi analüüsiga ja

d. selgitada ka töötajatele kaamerate kasutamise nõudeid.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning

samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi

veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud huvi

analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.

Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel