Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233001060

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 26.03.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 25233001060

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1, § 157³ lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. ajavahemikul

12.11.2025 kuni 06.01.2026 järjekindlalt ning korduvalt otsis X.X. kontakti, tehes seda viimase

nõusolekuta ning erinevatel viisidel (korduvad kõned ja solvava ning alandava sisuga sõnumite

korduv saatmine, lisaks korduvad nõudmised, et kannatanu temaga suhtleks). X.X. eesmärgiks

oli tekitada kannatanus hirmu ning viimast oluliselt häirida. Samuti on leidnud tuvastamist, et

X.X. 23.12.2025 kella 19.45 paiku Narvas X tn X asuva maja juures lõi X.X. pea piirkonda

ning paiskas ta asfaldile, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Seega X.X. pani eelnevalt

kirjeldatud tegevusega toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise

väärkohtlemise ning KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanuga järjepideva

kontakti otsimise, kui see on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning eesmärgiga

kannatanut hirmutada, alandada ning muul viisil oluliselt häirida.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude

puhul, kus isiku süü ei ole suur. Kuigi kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et

X.X. otsis X.X. väga intensiivselt kontakti (ajavahemikul 01.12.2025 kuni 16.12.2025 saatis

kahtlustatava kannatanule 94 e-kirja, ajavahemikul 01.12.2025 kuni 09.12.2025 saatis

kahtlustatav kannatanule vähemalt 260 sõnumit ning tegi talle vähemalt 150 kõnet), siis toimus

see lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu kannatanu oluline häirimine kestis lühikest aega.

Samuti ei põhjustanud X.X. kannatanule kehavigastusi ning kehaline väärkohtlemine piirdus

füüsilise valu tekitamisega. Kahtlustatav kahetseb siiralt tehtut ning lubab kannatanut enam

mitte tülitada. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub alus väita, et X.X. süü on suur.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva

õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul

kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk

kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

2

juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta

jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes

menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik

rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui

üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on

üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel

olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo

tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei

esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202

kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 157³ lg 1 näeb karistusena ette samuti

rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuses. Kohtueelse uurimise käigus

ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo-

ega kriminaalkorras karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks pärast talle

etteheidetavat kuritegu pannud toime süütegusid, millest omakorda võib järeldada, et

kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et

kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei

õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal. Sedastatav on

kahtlustatava soov edaspidi hoiduda süütegudest ning seadusega vastuollu mitte sattuda. Kuigi

Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2021 määrusega lõpetati X.X. menetlus kriminaalasjas nr

21233000940 KrMS § 202 alusel ning tolles kriminaalasjas oli menetluse esemeks kehaline

väärkohtlemine lähisuhtes, siis prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering käesoleva

kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda

kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Kahtlustatav on enda

käitumise parandamisega juba algust teinud ning esitanud prokuratuurile tõendi selle kohta, et

ta pöördunud vaimse tervise õe poole ning käinud 2026 jaanuaris-veebruaris mitmel korral

alkoholitarvitamise häire kabinetis vastuvõtul.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik

saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks piisab sellest, kui X.X. läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru

Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad X.X.

võimaluse rääkida avameelselt probleemidest, mis on seotud suhetega ning selle käigus

tõusetuvate probleemidega. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse mõista teiste inimeste

vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba

3

ning teisi inimesi asutava elukorralduse hoidmiseks. Lisaks kannatanu X.X. on soovinud

lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatava suhtes, mistõttu antud meede peaks tagama selle

kahtlustatav enam kannatanut ei tülita.

Kahtlustava kaitsja Oleg Gorškaljov esitas prokuratuurile taotluse riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks 438.96 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab kriminaalasjas

menetluse KrMS § 202 lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei

saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid

tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik

seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle

hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233001060 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega

võtta ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning

määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel

konsultandi poolt ette antud arvul kordi hiljemalt 01.06.2026. Vestlused

lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud.

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu

438.96 eurot, hiljemalt 26.09.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on X.X. kohustatud kuni 26.03.2027 (k.a) mitte

lähenema kannatanule X.X. avalikes kohtades ning muudes kannatanu

viibimiskohtades lähemale kui 5 meetrit ning mitte suhtlema kannatanuga

nendes kohtades, mitte lähenema kannatanu X.X. elukohale aadressil X tn X-X,

Narva lähemale kui 5 meetrit, mitte võtma kannatanu X.X. ühendust mistahes

sidevahendite kaudu, mitte võtma kannatanu X.X. ühendust kolmandate isikute

kaudu. Kannatanu X.X. juhuslikul kohtumisel on X.X. kohustatud kannatanut

kõnetamata viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 5 meetri kaugusele.

4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas

uuendatakse, kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 26.09.2026 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt p 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule X.X. posti teel ning kahtlustatava kaitsjale Oleg Gorškaljovile e-

4

toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu

kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav ja tõlgitud. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada.

X.X.

Kriminaalmenetluse läbirääkimistest võttis osa kaitsja Oleg Gorškaljov:__________________

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina

Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

KarS § 318 ja § 321 järgi.

Irina Ogurova