Vastuskiri

Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799

Terje Haasma

K-Projekt AS

[email protected]

Teie:15.04.2020 e-kiri Meie:12.05.2020 nr 9.3-1/20/3947-2

Tervise tn 5 katastriüksuse detailplaneering

Pöördusite Terviseameti (edaspidi amet) poole seoses sooviga teha koostööd algatatud Tervise tn 5 ja selle

lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) osas.

Detailplaneeringu ala asub Tallinna linnas, Kristiine linnaosas, Tervise tänava ja Keila-Tallinn raudtee

vahelisel alal. Kavas on moodustada krunt uue tänava ja Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee jaoks,

see moodustatakse Tervise tn 5 (42707 m²; 78407:703:0220; 100% tootmismaa), Tervise tn 5a (6028 m²;

78407:703:0230; 100% tootmismaa), reformimata riigimaa, Tervise tn 9 (11474 m²; 78401:101:2092; 100%

üldkasutatav maa) ja Järve tn T4 (12031 m²; 78401:101:2612; 100% transpordimaa) krundi osadest. Ülejäänud

Tervise tn 5 kinnistule kavandatakse hoonestatavad krundid (osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa

sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärk on luua 8,93 ha suurune ala. Planeeringus on kavandatud kruntidele

ehitusõigus äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Planeeritud ala idaserva on kavandatud kuni 14-

korruselised hooned, Tervise tänava äärde kuni 6-korruselised hooned ning Tervise-Elektroni tänava nurgale

ja Tervise tänava pikenduse nurgale 9-korruselised hooned. Parkimiskohad on elanikele ette nähtud ühistesse

maa-alustesse parklatesse ja külalistele üksikud maapealsed kohad. Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeritud maa-ala segahoonestusala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringu lahendus vastab Kristiine

linnaosa üldplaneeringule.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad:

 Mürahinnangut (OÜ Hendrikson & Ko, 2017, töö nr 2781/17). Mürahinnang on koostatud

perspektiivse olukorra kohta. Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on

autoliiklus, arvestati ka raudtee ja perspektiivse Viljandi maantee-Tervise tänava ühendustee

liiklusmüraga. Perspektiivne olukord on hinnatud 2030. a liikluskoormuste põhjal ning selle

lähteandmetena kasutati Kristiine linnaosa üldplaneeringus liiklusuuringu raames koostatud

liiklusprognoosi. Raudteemüra hindamisel lähtuti AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud rongide

liiklusgraafikust perioodil 2016-2017. Müra hinnati päeval, öösel ja korruste kaupa. Kõrgeim müratase

esineb hoonete fassaadidel, mis kavandatakse tiheda liiklusega Viljandi maantee-Tervise tänava

ühendustee lähedusse (joonis 3: pos9 ja pos10), mille teepoolsel küljel päevasel ajal jääb liiklusest

tingitud müratase kuni 66 dB, öisel ajal kuni 59 dB. Teiste hoonete puhul on mürarikkaimal fassaadil

müratase päevasel ajal kuni 64 dB, öisel ajal kuni 57 dB. Hoonete vahelisel õuealal on müratase

päevasel ajal kuni 60 dB, öisel ajal kuni 50 dB. Tallinna linna üldplaneeringus on planeeritavale alale

määratud juhtotstarbeks segahoonestusala, seega rakendub alale keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra

piirväärtus, mis on päeval 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Liiklusmüra tasemed ei ületa KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

 Insolatsioonianalüüsi (K-Projekt AS, 2018, töö nr 14078). Analüüsiti detailplaneeringus kavandatud

hoonete mõju naaberkinnistule (Elektroni tn 10 ja Energia tn 13a kortermajade I korruse korterites

ning Energia tn 13 sotsiaalhoone eluruumides). Elektroni tn 10 kortermaja korteris nr 7 oli

insolatsiooni kestus 1h ja 45 min ja Energia tn 13 hoolekandeasutuse toas nr 9 kõigest 1 h ja 35 min,

kavandatava detailplaneeringuga ei vähendata eelpool nimetatud eluruumides insolatsiooni kestust

(säilib 100%). Elektroni tn 10 ja Energia tn 13a korterites säilib insolatsiooni kestus vähemalt 75%

2 (2)

(8h ja 05 min). Energia tn 13 hoolekandeasutuses säilib insolatsiooni kestus vähemalt 62% (3h ja 58

min). Tuginedes eeltoodule, ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatud hooned olulisel määral

insolatsiooni kestust naabruses paiknevates elamutes vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS

894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

Amet on tutvunud K-Projekt AS poolt esitatud materjalidega (link:

https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/EsUHgabKDLNLmMbpm1B68WEBD86NvUR7NNMqE4YQ715wxQ

?e=R5IWMO) ning märgib järgmist:

 Detailplaneeringu ala ümbruses leidub mitmeid tööstusalasid, haigla ja Rahumäe jäätmejaam.

Mürahinnangus on välja toodud: „Märkimisväärset ööpäevaringset tööstusmüra planeeringuala

vahetus ümbruses teadaolevalt ei esine.“. Lisaks sellele on detailplaneeringu keskkonnaseisundi

hinnangus kirjutatud: „Ala läheduses on müra tekitavateks objektideks jäätmejaam ja sõiduteed.

Hinnang müratasemetele antakse mürauuringu käigus.“. Hetkel ei selgu materjalidest, et tööstusmüra

tasemeid oleks hinnatud. Juhime tähelepanu, et tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr

71 lisas 1 välja toodud tööstusmüra normtasemeid. Veendumaks, et tööstusmüra tasemed ei ületaks

lubatud piirnorme, soovitab amet teostada tööstusmüra tasemete mõõtmised. Mürauuringu

koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise ees märgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Soovitame detailplaneeringu koostamise käigus seletuskirjas kirjeldada planeeringuala

lähiümbrusesse jäävate tööstusalade, haigla ja Rahumäe jäätmejaama mõju detailplaneeringu alale.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

 Oluline on jälgida, et ehitusaegsed ja raudteelt tulenevad vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete

müratasemed peavad vastama KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

 Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §

10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri

kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Hoonesisese alajaama projekteerimisel

tuleb tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr

42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Lisaks arvestada sotsiaalministri 21.02.2002

määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ tooduga.

 Arvestada detailplaneeringuga kavandatud hoonete puhul EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel

kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.6.1 on kirjutatud: „Detailplaneeringu koostamisel kontrolliti

kavandatud hoonestuse võimalikku mõju naaberhoonete insolatsiooni kestusele. Kontrolliti Elektroni

tn 10, Energia tn 13a ja Energia tn 13 hoonete kortereid.“. Insolatsioonianalüüsis on aga kirjeldatud

Elektroni tn 10, Elektroni tn 13a ja Elektroni tn 13 insolatsiooni. Juhime tähelepanu, et info on

vastuolus.

 Koolieelse lasteasutuse ehitusloa taotlemisel esitada ehitusprojekti dokumendid ametile

kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

inspektor

Põhja regionaalosakond

58224434

[email protected]