Ettepanekud

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected] 26.03.2026 nr 7-7/26-200

Ettepanekud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud

teiste seaduste muutmiseks

Kokkuleppel Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehega edastan ettepanekud

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste

muutmiseks koos muudatuste selgitustega (lisad 1 ja 2).

Ettepanekud on kooskõlastatud justiitsministri 8. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 17

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse analüüsi koostamiseks moodustatud

töörühmaga ning heaks kiidetud Riigikohtu üldkogu poolt.

Palun põhiseaduskomisjonil algatada Riigikogus eelnõu menetlemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve

Riigikohtu esimees

Lisad:

- PSJKS muutmise eelnõu, 5 lk;

- PSJKS muutmise seletuskiri, 13 lk.

1

EELNÕU

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega

seotud teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1, § 8 lõikes 1, § 25 lõikes 4, § 26 lõikes 2, § 32 lõikes 2, § 40 lõikes 2

ja § 41 lõikes 2 asendatakse sõna „põhistatud“ sõnaga „põhjendatud“.

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Menetlusvälise asutuse, organi või isiku arvamus

Riigikohus võib küsida arvamust ka menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult või võtta

sellise asutuse, organi või isiku esitatud arvamuse asja juurde, kui arvamus on vajalik kohtuasja

lahendamise huvides.“

4) paragrahvi 11 lõikes 3, § 14 lõikes 1 ja § 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „põhistus“

sõnaga „põhjendus“ vastavas käändes.

5) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikohus võib menetlusosalise põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel peatada

vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise või välislepingu jõustamise kuni

Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Riigikohus peab oma otsust põhjendama.“

6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul.“

7) paragrahvi 20 lõike 1 sissejuhatuses asendatakse sõnad „Kaebus esitatakse põhistatult ja

selles märgitakse“ sõnadega „Kaebuses märgitakse“.

8) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui kaebus ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi

või kui on tasumata kautsjon, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.“

9) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaebuses Riigikohtule ei või esitada väiteid, millele kaebaja ei tuginenud Vabariigi

Valimiskomisjonis, välja arvatud kui väited puudutavad õiguse kohaldamist ja tõlgendamist või

menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis.“

10) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

2

㤠391. Kautsjon kaebuselt

(1) Kaebuselt Riigikohtule tuleb selleks ettenähtud kontole tasuda kautsjon 100 eurot. Kautsjoni

tasumisest vabastamist taotleda ei saa.

(2) Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu lahendi

alusel. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, tagastamise või rahuldamata jätmise korral

arvatakse kautsjon riigituludesse.

(3) Kautsjon tagastatakse enam tasutud osas, kui kautsjoni on tasutud ettenähtust rohkem.

(4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle

eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Kaebuses tuleb märkida, kellele ja millisele

pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

(5) Kautsjoni tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.“

11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riigikohus võib läbivaatamatult tagastada ka ilmselgelt põhjendamatu kaebuse. Määrust

ei pea põhjendama.“

12) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 44. Asja lahendamise tähtaeg

(1) Kohus lahendab kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või

toimingu peale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse

saamist.

(2) Kaebuste ühte menetlusse liitmise korral lahendatakse asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui

14 päeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist.

(3) Asja erilise mahukuse või keerukuse puhul või muul mõjuval põhjusel võib Riigikohus asja

lahendamise tähtaega pikendada, kui kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.

Riigikohus võib asja lahendamise tähtaega pikendada asja andmisel lahendamiseks Riigikohtu

üldkogule.

(4) Kohus lahendab protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale viivitamata pärast

nõuetekohase protesti saamist.“

13) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse või protesti

üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu

põhiseadusele vastavuse kontrollimisega mõistliku aja jooksul.“

14) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

3

„(5) Kui esitatud kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni

otsuse põhjendustega, võib Riigikohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Riigikohus

peab sel juhul märkima, et nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega.“

15) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Halduskohtumenetluse sätete kohaldamine

Käesolevas seaduses reguleerimata menetlusküsimustes kohaldatakse vastavalt

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse olemusest ei tulene teisiti.“

16) paragrahvid 48, 50 ja 53 tunnistatakse kehtetuks.

17) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Istungi käik ning väljendatud seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks,

ja ulatuses, mida kohus peab vajalikuks.“

18) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Otsust tuleb põhjendada, kui seadusest ei tulene teisiti.“

19) paragrahvi 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 58. Avalikult teatavakstegemine ja jõustumine

(1) Otsus ja menetlust lõpetav määrus tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu veebilehel.

(2) Lahend jõustub avalikult teatavaks tegemisest.

(3) Kohtul on õigus lükata § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse jõustumine kuni kuue kuu

võrra edasi. Otsuse jõustumise edasilükkamist tuleb põhjendada.

(4) Põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks algusest

peale, kui Riigikohus ei otsusta teisiti.“

20) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Seisukohta tuleb põhjendada.“

21) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠62. Lahendite avaldamine Riigi Teatajas

Lahendid, mis sisaldavad otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega

kooskõla kohta, avaldatakse Riigi Teatajas.“

22) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠63. Menetluskulude jaotus

4

(1) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(2) Kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus toimus kohtuotsuse või -määruse alusel

või kui põhiseaduslikkuse järelevalve toimus asja lahendamisel Riigikohtu üldkogus koos

põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste kulud seal põhikohtuasja menetluskulude osa.

Kulud jaotab ja määrab kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus vastava menetluse reeglite järgi,

lähtudes põhikohtuasja tulemusest.

(3) Riigikohus võib otsustada, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega seotud

menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikud kulud kaetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud juhul täielikult või osaliselt riigieelarvest. Taotlused menetluskulude hüvitamiseks

tuleb sel juhul esitada koos menetluskulude kandmist kinnitavate tõenditega Riigikohtu

määratud tähtajaks.“

§ 2. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisele võib Riigikohtu üldkogu otsusel kaasata

ka riigikohtunikke, kes ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed.“

2) paragrahvi 371 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks nimetatud kohtuniku töökoormust vähendatakse 25%

võrra ja Vabariigi Valimiskomisjoni esimeheks valitud kohtuniku töökoormust 50% võrra.

Vabariigi Valimiskomisjoni asendusliikme töökoormust vähendatakse vastavalt aja eest, mil ta

peab asendama Vabariigi Valimiskomisjoni liiget. Töökoormuse vähendamiseks ei ole vajalik

kohtu esimehe nõusolek ega kohtu üldkogu arvamuse ärakuulamine. Ametipalga vähendamise

ulatuses makstakse kohtunikule tasu Vabariigi Valimiskomisjoni eelarvest.“

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 2731 järgmises sõnastuses:

„§ 2731. Kohtumenetluse peatamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ja

Euroopa Liidu Kohtu menetluse tõttu

(1) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve

asja lahendamiseks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada kriminaalasjas

kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(2) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab

kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse

peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu

poolt lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka

menetletava kriminaalasja lahendamiseks.“

§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„(3) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab

kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse

peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Kohtu poolt

lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka

menetletava tsiviilasja lahendamiseks.“

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

1

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega

seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ja kohtute

seaduses (KS) muudatusi, mis tõhustavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade ja

valimiskaebuste lahendamist, ühtlustavad ja kaasajastavad kohtumenetluse norme ning tagavad

suurema õigusselguse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Lisaks muudetakse

kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS),

täiendades neid sätetega, mis reguleerivad menetluse peatamist seoses Riigikohtus poolelioleva

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega või Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse

küsimisega.

PSJKS jõustus 1. juulil 2002. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa

Parlamendi valimise korraldamisega seotud kaebuste lahendamine on Riigikohtu pädevuses

alates 2002. aastast. Alates 17. juulist 2007 kehtiva redaktsiooni kohaselt peab Riigikohus talle

esitatud valimiskaebuse lahendama seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse

saamist. Arvestades igade valimistega suurenevat valimiskaebuste arvu, sh 2025. a kohalike

omavalitsuste volikogude valimistega seoses esitatud umbes 60 kaebust, on põhjendatud muuta

nii valimiskaebuste kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaegu.

Tähtaegade pikendamine on vajalik, et tagada kohtule piisav võimalus kohtuasjadesse süüvida

ning seeläbi ka kohtulahendite kvaliteet. Seetõttu tuleb eelnõu kohaselt valimiskaebused senise

seitsme tööpäeva asemel lahendada üldjuhul 14 päeva jooksul. Valimiskaebuste tõhusama

läbivaatamise eesmärgil muudetakse eelnõuga KS-is sätestatud põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi kohtukoosseisu moodustamise aluseid. Eelnõuga kehtestatakse kautsjon

Riigikohtule valimiskaebuse esitamisel, mis aitab vähendada ilmselgelt perspektiivitute

kaebuste esitamist. Samas ei takista kautsjon oluliste kaebuste Riigikohtule esitamist, sest

osalise või täieliku rahuldamise puhul kaebuselt tasutud kautsjon tagastatakse. Samuti nähakse

eelnõuga KS-is ette, et Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks oleva kohtuniku töökoormust

vähendatakse ning talle tagatakse vähendatud ametipalga kompenseerimine Vabariigi

Valimiskomisjoni eelarvest. Lisaks valimiskaebustele muudetakse ka õigustloovate aktide

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjade lahendamise tähtaega – need tuleb lahendada

mõistliku aja jooksul, nii nagu on ette nähtud enamuses teistes kohtumenetlustes.

Kehtiv PSJKS sisaldab vaid üksikuid menetlusnorme, mistõttu tuleb põhiseaduslikkuse

järelevalve asjade läbivaatamisel lähtuda teistest menetlusseadustikest. Eelnõuga nähakse

selgelt ette, et üldreeglina kohaldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele

halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatut. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks

PSJKS-s sisalduvad samu norme dubleerivad sätted. PSJKS peaks sisaldama vaid neid

menetlusreegleid, mis on eriomased just sellele menetlusele. Lisaks nähakse ette õiguslik alus

menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult arvamuse küsimiseks põhiseaduslikkuse

järelevalve asjades ning täpsustatakse menetluskulude jaotust. Eelnõuga ühtlustatakse ja

muudetakse ka PSJKS-is kasutatavat terminoloogiat.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud …

2

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud …

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud …

1.3. Märkused

Kuna eelnõu algatab Riigikogu, ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus – RT I, 07.03.2019, 4;

2) kohtute seadus – RT I, 08.04.2025, 7.

3) kriminaalmenetluse seadustik – RT I, 22.12.2025, 3.

4) tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 03.04.2025, 2.

Eelnõu § 3 on seotud Riigikogu menetluses oleva kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus)

eelnõuga (560 SE, XV Riigikogu koosseis). Eelnõu menetlemisel tuleb tagada selle kooskõla

eelnõuga 560 SE (vt täpsemalt § 3 selgitused).

Eelnõu §-d 3 ja 4 on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 3 Euroopa Liidu

Kohtu põhikirja kohta. Protokolli nr 3 artikli 23 lõikest 1 tuleneb liikmesriigi kohtule kohustus

peatada kohtumenetlus, kui kohus küsib Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Eelnõuga lisatakse

TsMS-i ja KrMS-i sätted, mis seda kordavad. HKMS-is asjaomane säte juba on (§ 95 lõige 4).

Kuna EL õigus selles küsimuses on Eesti kohtutele siduv juba praegu, siis ei teki täienduse

tulemusena kohtutele uus kohustus. TsMS-i ja KrMS-i täiendamine sarnaselt kehtiva

HKMS-iga on asjakohane, et tagada suurem õigusselgus ja ühtlustada viitamist.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtukorralduse seadust ja

kohtumenetluse seadusi.

2. Seaduse eesmärk

Seadusega tehakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras muudatusi, mille

eesmärk on tagada menetlusnormide õigusselgus, anda Riigikohtule piisav aeg ja paindlikkus

kohtuasjade, iseäranis valimiskaebuste lahendamiseks ning kaasajastada kohtumenetluse

läbiviimist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PSJKS-i.

Punktiga 1 asendatakse seaduses sõna „põhistatud“ läbivalt sõnaga „põhjendatud“. TsMS § 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

3

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses

tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka HKMS § 63 järgi on

põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav.

Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses

sätestatud menetlusvormis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et põhistamise instituudiga on

seadusandja loonud tõendamise eriliigi, mille eesmärk on faktiliste asjaolude tõendamise

lihtsustamine seaduses sätestatud puhkudel nii väite esitaja kui ka väidet hindava kohtu

perspektiivist (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2017, § 235 komm. 1; K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 2013, § 63). Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on oluline,

et Riigikohtule esitatav taotlus oleks põhjendatud, mitte üksnes põhistatud (vt nt RKPJKm

27.01.2026, 5-25-26/18, p 22). Ka kohus ise peab tehtavaid otsuseid põhjendama, mitte üksnes

põhistama. Seega on asjakohane ja õigusselguse huvides vajalik asendada PJSKS-is läbivalt

viited kohustusele oma taotlusi ja seisukohti põhistada viidetega põhjendamiskohustusele. Vt

ka punktiga 5 tehtavad muudatused PSJKS §-s 12.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6, mille kohaselt on

põhiseaduslikkuse järelevalve asjades menetlusosaliseks valdkonna eest vastutav minister.

Kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6 redaktsioon sätestas, et

menetlusosaline on justiitsminister. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtiva redaktsiooni kohaselt on

menetlusosaline valdkonna eest vastutav minister. See muudatus on aga praktikas tekitanud

segadust menetlusosaliste ringi määratlemisel, sest ei ole selge, kas PSJKS § 10 lõike 1 punkti 6

all on jätkuvalt mõeldud justiitsministrit kui õigusloome valdkonna eest vastutavat ministrit või

ministrit, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mida vaidlusalune õigustloov akt reguleerib.

PSJKS § 10 lõike 1 punkt 6 kehtetuks tunnistamine ei too kaasa seda, et täitevvõim jääks

põhiseaduslikkuse järelevalve asjadest kõrvale, sest sama sätte punkti 7 kohaselt on

menetlusosaline ka Vabariigi Valitsust esindav minister. Seega jääb muudatuse tulemusena

lõppastmes täitevvõimu enda otsustada, milline minister või millised ministrid neid Riigikohtus

esindavad.

Punktiga 3 täiendatakse PSJKS-i §-ga 101 menetlusvälise asutuse, organi või isiku arvamuse

kohta põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Lisatava sätte kohaselt võib Riigikohus küsida

arvamust lisaks menetlusosalisetele ka menetlusväliselt asutuselt, organilt või isikult või võtta

tema esitatud arvamuse asja juurde, kui kohus peab arvamust kohtuasja lahendamise huvides

vajalikuks. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille kohaselt kohaldatakse PSJKS-is

reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i. HKMS § 58 on põhiseaduslikkuse järelevalve

asjade jaoks liiga kitsas, mistõttu on vajalik kehtestada PSJKS-is erinorm. Praktikas on üpris

tavapärane, et Riigikohus küsib põhiseaduslikkuse järelevalve asjades asja lahendamise

huvides arvamust ka nendelt, keda PSJKS § 10 lg-s 1 nimetatud ei ole. Täiendus suurendab

õigusselgust, luues arvamuse küsimiseks selge õigusliku aluse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad mõjutavad sageli lisaks menetlusosalistele ka teisi. Ehkki

kõigilt seisukoha küsimine ei ole mõistlikult võimalik, on võimalik ja asjakohane küsida

arvamust ning menetluses ära kuulata nt puudutatud isikuid koondavaid ühendusi. Nt KOV

autonoomiat puudutavate põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul on arvamust küsitud

Linnade ja Valdade Liidult. Eeskätt on aga menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt

arvamuse küsimine vajalik sellise teabe saamiseks, mis on kohtule asja lahendamiseks vajalik,

kuid mida seaduses nimetatud menetlusosalistel ei ole või mille hankimine suurendaks

põhjendamatult halduskoormust. Nt kui vajalikku teavet saab küsida otse mõnelt lahendatava

4

asjaga seotud riigiasutuselt, ei ole mõistlik küsida seda läbi menetlusosalisest ministri. Seda

enam, et asjaomane riigiasutus ei pruugi olla Vabariigi Valitsust esindama volitatud ministri

vastutusalas. Iseäranis oluline võib menetlusvälistelt asutustelt, organitelt või isikutelt

seisukoha küsimine olla abstraktse normikontrolli puhul, mille ulatus ja seega ka mõju võib

konkreetse normikontrolliga võrreldes olla laiem.

Punktiga 4 asendatakse sõna „põhistus“ läbivalt sõnaga „põhjendus“ vastavas käändes.

Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega.

Punktiga 5 muudetakse PSJKS §-i 12, jättes sõnadest „omal algatusel põhistatult“ välja sõna

„põhistatult“ ning lisades teise lause, mille kohaselt peab Riigikohus oma otsust põhjendama.

PSJKS § 12 on sisuliselt esialgse õiguskaitse andmist reguleeriv norm. Sõltumata sellest, kas

kohus annab esialgse õiguskaitse menetlusosalise taotluse alusel või teeb seda omal algatusel,

tuleb kohtul seda põhjendada, sest see tähendab menetluse ajaks ajutist sekkumist teise

võimuharu pädevusse. Uus sõnastus väljendab seda kohustust selgemalt. Ühtlasi haakub see

eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega. Seetõttu asendatakse sõnades „menetlusosalise

põhistatud taotluse“ sõna „põhistatud“ sõnaga „põhjendatud“. Nagu Riigikohus peab oma

otsust põhjendama, peab põhjendama oma taotlus saada esialgset õiguskaitset ka

menetlusosaline. Ka HKMS § 249 lõige 1 näeb ette, et menetlusosalise esialgse õiguskaitse

taotlus peab olema põhjendatud, mitte üksnes põhistatud.

Punktiga 6 muudetakse PSJKS § 13 lõiget 1, nähes ette, et Riigikohus lahendab

põhiseaduslikkuse järelevalve asja mõistliku aja jooksul. Kehtiva PSJKS § 13 lõike 1 kohaselt

tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve asi lahendada mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui

nelja kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Praktika näitab, et selline tähtaeg ei

ole paljude põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamiseks piisav. Neljakuuline tähtaeg on

ebamõistlikult range iseäranis keskmisest keerulisemate või mahukamate kohtuasjade puhul

või nende põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul, mida lahendab Riigikohtu üldkogu.1

Põhiseaduslikkuse järelevalve lahendite kvaliteet ei tohi kannatada pelgalt seetõttu, et seaduses

on sätestatud lühike tähtaeg asja lahendamiseks. Menetlusosalised taotlevad sageli arvamuse

esitamise tähtaja pikendamist, mis pikendab ka Riigikohtu menetlust, sest kohus ei saa asja

lahendama asuda enne, kui ta on saanud menetlusosaliste seisukohad. Lisaks tuleb Riigikohtul

arvestada vaidlustatud akti vastu võtnud organi töörütmiga. Kui Riigikogu või volikogud

puhkavad, ei ole kohtul võimalik neilt arvamust saada. Tähtaja sidumine mõistliku aja

määratlusega on kooskõlas teiste menetlusseadustikega. TsMS § 2 ja HKMS § 2 lõige 3 näevad

ette, et kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul. KrMS § 151 järgi on kohtul kohustus tagada

võimalikult kiire lahendini jõudmine. Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve asjade maht ja

keerukus võivad sõltuvalt konkreetse kaasuse asjaoludest oluliselt erineda, on vaja tagada

Riigikohtule vajalik paindlikkus asjade lahendamiseks.

Punktiga 7 muudetakse PSJKS § 20 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja selle esimese

osa, mille kohaselt tuleb kaebus esitada põhistatult. Sissejuhatavasse lauseosasse jääb alles

üksnes „kaebuses märgitakse“, sest sellele järgneb loetelu, mida kaebus peab sisaldama.

1 Viimase kolme aasta jooksul (2023–2025) Riigikohtu üldkogus menetletud põhiseaduslikkuse järelevalve asjades

kulus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisest lahendini jõudmiseks keskmiselt enam kui kaheksa kuud. Samal

perioodil nn tavalises põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses (ehk viieses kohtukoosseisus) mahtus asja

lahendamine seaduse järgi nõutava nelja kuu sisse ligikaudu pooltel juhtudel. Seejuures on menetlusajad veninud

pikemaks. 2025. aastal viieses kohtukoosseisus tehtud 11 põhiseaduslikkuse järelevalve lõplikust lahendist vaid

kahe menetlusaeg jäi alla nelja kuu. Kolme puhul jõuti lahendini vähem kui viie kuuga, nelja puhul vähem kui

kuue kuuga ning kahe asja puhul kulus kohtul lahendini jõudmiseks ligikaudu seitse kuud.

5

Puudub vajadus sissejuhatavalt rõhutada kaebaja põhjendamiskohustust, sest see võib luua

eksliku arusaama, et kaebus peab sisaldama veel mingisuguseid põhjendusi lisaks nendele, mis

on PSJKS § 20 lg-s 1 sätestatud loetelu järgi nõutavad. PSJKS § 20 lg 1 tingimustele vastav

kaebus ongi nõutavalt põhjendatud. Muudatus teeb sätte õiguslikult selgemaks.

Punktiga 8 muudetakse PSJKS §-i 39 lõiget 3. Seni kehtinud säte näeb ette, et Riigikohus annab

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud kaebus ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatud nõuetele ja puudused on kõrvaldatavad. Eelnõuga lisatakse, et tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks antakse ka kautsjoni tasumata jätmise korral. Muudatus on vajalik tulenevalt

eelnõu punktist 10, millega kehtestatakse kautsjoni tasumise kohustus Riigikohtule esitatud

valimiskaebuselt. Riigikohus ei vaata läbi valimiskaebust, mis ei vasta seaduses sätestatud

nõutele, sh kui sellelt ei ole tasutud seaduse sätestatud määras kautsjoni. Kautsjoni tasumata

jätmine on aga kõrvaldatav puudus, mistõttu on asjakohane muuta PSJKS § 39 lõiget 3, lisades,

et kaebajale antakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks mh siis, kui kaebuselt ei ole tasutud

kautsjoni. Kui kautsjoni antud tähtaja jooksul ei tasuta, tagastatakse kaebus läbivaatamatult

PSJKS § 40 lõike 1 punkti 3 alusel.

Punktiga 9 täiendatakse PSJKS §-i 39 lõikega 4, mille kohaselt isik, kes vaidlustab Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust, ei või kaebuses Riigikohtule esitada väiteid, millele ta ei tuginenud

Vabariigi Valimiskomisjonis. See keeld ei kohaldu juhul, kui väited puudutavad õiguse

kohaldamist ja tõlgendamist või menetluskorra rikkumist Vabariigi Valimiskomisjonis.

Täienduse eesmärk on täpsustada valimiskaebemenetluse eset Riigikohtus. Valimisasjade

lahendamine on kiireloomuline, sest sellest võib sõltuda valimistulemuste kinnitamine. Kuna

kohtul tuleb kaebused kiiresti lahendada, on iseäranis oluline roll kohtueelsel menetlusel

Vabariigi Valimiskomisjonis. Asja lahendamine muutub keerulisemaks ja ajamahukamaks, kui

kaebaja esitab kaebuses Riigikohtule väiteid, mida Vabariigi Valimiskomisjon pole saanud

kontrollida ega neile oma õiguslikku hinnangut anda. Seega on valimiskaebemenetluse

sujuvama ja tõhusama kulgemise huvides, et kaebuse ese kohtumenetluses ei erine kaebuse

esemest kohtueelses menetluses.

Punktiga 10 täiendatakse PSJKS-i §-ga 391, mis näeb ette, et Riigikohtule esitatavalt

valimiskaebuselt tasutakse kautsjon, ning määrab selle suuruse. Kaebaja tasub kautsjoni enne

kaebuse esitamist ja kui Riigikohus kaebuse osaliselt või täielikult rahuldab, siis kautsjon

tagastatakse. Alternatiiv kautsjonile oleks riigilõiv, kuid see ei oleks praegusel juhul sobivam

valik. Riigilõivu tasumine eeldab riigi poolset vastusooritust. Valimiskaebemenetluses ei ole

kaebuse esitamisel tasu maksmise kohustuse kehtestamise eesmärk mitte kohtumenetlusega

kaasnevate kulude katmine, vaid põhjendamatute või perspektiivitute kaebuste esitamise ära

hoidmine. Riigikohtule esitatavate valimiskaebuste arvu hüppeline kasv ning asjaolu, et kaebusi

esitatakse ka nn valimiste välisel perioodil, suurendab märkimisväärselt kohtu töökoormust ja

mõjutab teiste kohtuasjade lahendamist, seda enam, et valimiskaebused tuleb lahendada väga

lühikese aja jooksul. Kehtiv õigus näeb ette avarad võimalused valimistega seonduvalt

Riigikohtule kaebuse esitamiseks. Avar kaebeõigus on ühest küljest vajalik selleks, et tagada

kohtulik kontroll valimispõhimõtete järgimise ja valimiste demokraatlikkuse üle, kuid jätab

teisalt menetluse haavatavaks kuritarvitustele. Kautsjoni kehtestamine on vajalik, et vältida

kuritarvituslike või perspektiivitute kaebuste Riigikohtusse jõudmist. Eelnõu näeb ette, et

kautsjoni tasumisest vabastamist ei saa taotleda. Vastasel juhul ei täidaks kautsjon oma

eesmärki, sest Riigikohus peaks hakkama läbi vaatama kautsjonist vabastamise taotlusi.

Kautsjon peab olema piisavalt kõrge, et täita oma eesmärki, kuid ei tohi seejuures olla isiku

jaoks, kes soovib kaebust esitada, ülemääraselt koormav. Kautsjoni kehtestamise tõttu ei tohi

6

jääda olulised valimisi puudutavad kaebused Riigikohtule esitamata. Kehtestatav kautsjon, 100

eurot, mahub nendes raamidesse. Keskmise inimese, veelgi enam erakondade ja valimisliitude

jaoks on 100 euro suuruse kautsjoni tasumine ühe kaebuse kohta taskukohane. Ka kautsjoni

olemus ehk see, et kasvõi osaliselt kaebuse rahuldamise korral kautsjon tagastatakse täies

ulatuses, aitab tagada, et olulised kaebused tegelikult Riigikohtusse jõuavad.

Punktiga 11 täiendatakse PSJKS §-i 40 lõikega 3, mis lubab Riigikohtul tagastada ilmselgelt

põhjendamatu kaebuse läbivaatamatult ilma määrust põhjendamata. Lisatav säte on analoogne

HKMS §-ga 121, eeskätt selle lg-ga 2. Eelnõu punktiga 15 lisatakse PSJKS-i § 471, mille

kohaselt kohaldatakse PSJKS-is reguleerimata menetlusküsimustes HKMS-i, kuid kuna PSJKS

§ 40 reguleerib valimiskaebuse tagastamist läbivaatamatult, siis ei ole tegemist PSJKS-is

reguleerimata menetlusküsimusega ja HKMS ei kohaldu. Seetõttu on PSJKS-i täiendamine

vajalik.

PSJKS § 40 lõige 1 nimetab absoluutsed alused kaebuse tagastamiseks. Ilmselgelt

põhjendamatu kaebuse tagastamist ei saa sellesse loetellu lisada, sest see, kas kaebus on

ilmselgelt põhjendamatu, on kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb see tagastamise alus sätestada

eraldi lõikes. Võib esineda olukordi, kus puudub alus kaebuse tagastamiseks PSJKS § 40

lõikes 1 nimetatud alusel, kuid kaebuses esineb muid olulisi puudusi, mille tõttu ei ole kaebuse

menetlemine mõistlikult põhjendatud. Eeskätt on tegemist olukordadega, kus kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus (valimiskaebuste puhul olukorrad, kus kaebus on esitatud avalikes

huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks). Eelnõu kohaselt ei pea Riigikohus

kaebuse tagastamise määrust põhjendama. See aga ei tähenda, et kohtus võiks meelevaldselt

jätta kaebusi läbi vaatamata, sest kaebuse tagastamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebuse

põhjendamatus on ilmselge. Kahtluse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist.

Punktiga 12 muudetakse PSJKS §-i 44. Kehtiva PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt peab Riigikohus

lahendama valimiskaebuse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse

saamist ning lõike 2 kohaselt kaebuste ühte menetlusse liitmise korral hiljemalt seitsme

tööpäeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist. Muudatuse kohaselt tuleks

Riigikohtul lahendada kaebused hiljemalt 14 päeva jooksul. Seega pikeneks valimiskaebuste

läbivaatamise aeg viie päeva võrra. Seejuures jääks PSJKS §-i 44 alles nõue, et kaebused

lahendatakse viivitamata ehk kohus lahendab asja nii kiiresti, kui on võimalik.

2025. aasta kohalike valimistega seoses esitati Riigikohtule eelmiste valimistega võrreldes

kordades rohkem kaebusi. Lisaks puudutavad paljud kaebused eeskätt elektroonilist

hääletamist, tulevikus ilmselt ka mobiilset hääletamist, millega seoses tuleb kohtul sageli

lahendada tehnilisi ja keerukaid küsimusi. Kautsjoni kehtestamine aitab ära hoida

põhjendamatute või kuritarvituslike kaebuste Riigikohtusse jõudmist, kuid sisuliste ja oluliste

kaebuste kvaliteetseks lahendamiseks on kohtul vaja piisavalt aega. Kuna aga

hääletamistulemuste kinnitamine sõltub sellest, kas kõigi valimiskaebuste osas on tehtud lõplik

lahend, ei saa nende läbivaatamise aega kehtivaga võrreldes oluliselt pikendada. Kaks nädalat

on piisav aeg valdava enamuse valimiskaebuste lahendamiseks.

Siiski võib esineda väga erandlikke kaebusi, mis on kas eriliselt mahukad või keerukad. Nendel

puhkudel või muul mõjuval põhjusel on eelnõu PSJKS § 44 lõike 3 järgi kohtul võimalus asja

lahendamise tähtaega pikendada tingimusel, et kaebuse lahendamine ei mõjuta valimistulemusi.

Samuti on Riigikohtul võimalik asja lahendamise tähtaega pikendada, kui valimiskaebus

antakse lahendamiseks üldkogule, sõltumata sellest, kas asja lahendamine võib või ei või

valimistulemusi mõjutada. Esiteks ei ole Riigikohtu üldkogus mistahes kaebuse lahendamine

7

kahe nädala jooksul realistlik. Teiseks peab üldkogule jääma võimalus läbi vaadata ka selliseid

olulisi valimisi puudutavaid küsimusi, mis võivad valimistulemusi mõjutada. Eelkirjeldatud

olukorrad on pigem erandlikud. Kuna valimised on demokraatlikus riigis fundamentaalse

tähtsusega, tuleb ka sellisteks erandlikeks olukordadeks näha Riigikohtule ette võimalus võtta

vajalik aeg oluliste valimisi puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Punkiga 13 muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3. Kehtiva PSJKS § 45 lõike 3 redaktsioon näeb

ette, et kui Riigikohus algatab valimiskaebemenetluses põhiseaduslikkuse järelevalve, siis tuleb

asi lahendada kahe nädala jooksul pärast asja arutamise uuendamist. Eelnõu punktiga 12

muudetakse PSJKS § 44 lõiget 3 selliselt, et Riigikohtul on võimalik teatud juhtudel

valimiskaebuse lahendamise tähtaega pikendada ka ilma, et sellega seoses oleks algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve. Ei ole mõistlikku põhjendust, et olukorras, kus

valimiskaebemenetlusega seoses on algatatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve, tuleb asi siiski

lahendada kahe nädala jooksul. Seda enam, et eelnõu PSJKS § 44 lõike 1 kohaselt on kõigi

valimiskaebuste lahendamiseks aega kaks nädalat. Seega muudetakse PSJKS § 45 lõiget 3

selliselt, et see ei sätesta konkreetset tähtaega, mille jooksul Riigikohus peab lahendama

valimiskaebuse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või

välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega. Seadus näeb ette n-ö maksimumi, kuid

Riigikohtul on kohustus lahendada asi viivitamata ning võttes arvesse, et valimistulemuse

väljakuulutamine võib sõltuda Riigikohtu lahendist. Demokraatlikku protsessi tuleb suhtuda

vastutustundlikult ning kohtulahendite kvaliteet ei tohi kannatada riigiõiguslikult sedavõrd

olulistes küsimustes pelgalt seetõttu, et seadus näeb ette väga lühikese tähtaja asja

lahendamiseks.

Punktiga 14 täiendatakse PSJKS § 46 lõikega 5, mis lubab Riigikohtul lahendada

valimiskaebuse lihtsustatud korras juhul, kus kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega. Lisatav säte ei ole kohtumenetluses uudne, vaid on

analoogne nt HKMS § 231 lõikega 6. Sätte eesmärk on toetada kohtumenetluse ökonoomiat,

sest olukorras, kus kõrgemal seisev kohtuaste leiab, et alama astme kohus või kohtuväline

menetleja on asja õigesti lahendanud, puudub vajadus samu põhjendusi üksikajalikult korrata.

Kui kohus uusi põhjendusi või seisukohti ei esita, puudub vajadus lisada lahendisse ka kirjeldav

osa, mis kohtu põhjendustele konteksti annab.

Punktiga 15 täiendatakse PSJKS-i §-ga 471, mille kohaselt kohaldub PSJKS-is reguleerimata

menetlusküsimustes HKMS, sh selles sisalduvad edasiviited teistele kohtumenetluse

seadustele, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse olemusest ei tulene teisiti.

Täienduse eesmärk on eeskätt olemasoleva kohtupraktika kodifitseerimine õigusselguse

tagamiseks. Kuna PSJKS on märkimisväärselt lühem teistest kohtumenetluse seadustest, on ka

varem tulnud reguleerimata küsimusi lahendada analoogia korras teistest kohtumenetluse

seadustest lähtuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on sarnane

halduskohtumenetlusega, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud lisada üldine viide HKMS-ile,

mitte menetluse läbiviimise üksikasju detailselt PSJKS-is endas reguleerida.

Punktiga 16 tunnistatakse PSJKS §-d 48, 50 ja 53 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavad sätted

puudutavad tähtaegade arvutamist ja esindust kohtus, tõendeid ning suulise menetluse

avalikkust. Tulenevalt sellest, et PSJKS-i lisatakse uus § 471 üldise viitega HKMS-ile,

hakkaksid kahe menetlusseaduse sätted teineteist dubleerima. Eelnõuga planeeritud muudatuste

jõustumise järgselt sisaldab PSJKS eelkõige vaid menetlusreegleid, mis on põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlusele eriomased.

8

Punktiga 17 muudetakse PSJKS § 55 lõiget 1 selliselt, et kohtuistungi käik ning väljendatud

seisukohad protokollitakse, kui kohus peab seda vajalikuks, ja ulatuses, mida kohus peab

vajalikuks. Muudatuse eesmärk on seadust kaasajastada. Üldjuhul kantakse Riigikohtu istungid

veebis üle ja need salvestatakse. Sellisel juhul ei ole reeglina vajalik koostada salvestist osaliselt

või täielikult dubleerivat protokolli. Jääb kohtu otsustada, kas istungi protokollimine on

konkreetsel juhul vajalik.

Punktiga 18 muudetakse PSJKS § 57 lõiget 3, nähes ette, et kohtuotsust tuleb põhjendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muudatuse eesmärk on vältida vastuolu eelnõu punktiga 14 tehtava

täiendusega PSJKS §-s 46, mille kavandatav lõige 5 lubab teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja Riigikohus nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni

põhjendustega.

Punktiga 19 muudetakse PSJKS § 58. See hõlmab kolme muudatust. Esiteks täpsustatakse

lõikes 1, et otsused ja menetlust lõpetavad määrused tehakse avalikult teatavaks Riigikohtu

veebilehel. Teiseks täpsustatakse lõikes 2, et lahend jõustub avalikult teatavaks tegemisest.

Kehtiv PSJKS § 58 nimetab üksnes otsuseid, kuid mitte määrusi, ning näeb ette, et need

kuulutatakse avalikult ja jõustuvad kuulutamisest. Lahendi kuulutamine ei ole üheselt selge

mõiste. Kehtiva PSJKS § 62 esimene lause näeb ette, et lahendid avaldatakse Riigikohtu

veebilehel, mis praktikas tähendabki nende kuulutamist (kehtiva seaduse sõnastuses). Selguse

huvides on asjakohane PJSKS §-s 58 täpsustada, et lahendi avalikult teatavaks tegemine toimub

selle Riigikohtu veebilehel avaldamisega ning sel hetkel lahend ka jõustub.

Kolmandaks lisatakse muudatusega PSJKS §-le 58 lõige 4, mille kohaselt tunnistatakse

põhiseadusega vastuolus olev õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, välja

arvatud, kui Riigikohus ei otsusta teisiti. Eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, milline on

põhiseaduslikkuse järelevalves tehtud otsuste ajaline mõju. Üldjuhul tunnistatakse

põhiseadusvastane õigustloov akt või selle säte kehtetuks algusest peale, sest põhiseadusvastast

õigustloovat akti või sätet ei oleks tohtinud õiguskorras olla. Siiski võib teatud juhtudel olla

põhjendatud õigustloov akt või selle säte tunnistada kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt nt

RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15; 11.06.2019, 5-18-8/19 ja

RKHKo 09.06.2020, 3-14-51567/70). Seda eeskätt olukordades, kus kehtetuks tunnistamine

algusest peale tooks kaasa olukorra, mis rikub veelgi enam põhiseaduses sätestatud põhiõigusi

või põhimõtteid. Sellisteks juhtudeks peab Riigikohtule jääma võimalus tunnistada

põhiseadusvastane õigustloov akt või säte kehtetuks edasiulatuvalt. Eelnõuga on hõlmatud ka

olukorrad, kus põhiseadusvastaseks tunnistatud akt või selle säte tunnistatakse kehtetuks mitte

alates lahendi jõustumisest, vaid alates tulevikus saabuvast tähtpäevast (sellise olukorra kohta

vt nt RKÜKo 12.04.2006, 3-3-1-63-05).

Punktiga 20 muudetakse PSJKS § 591 lõiget 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava

muudatusega.

Punktiga 21 muudetakse PSJKS § 62 selliselt, et kehtivast redaktsioonist jääb alles teine lause.

Senise PSJKS § 62 esimene lause, mis käsitleb Riigikohtu lahendite avaldamist Riigikohtu

veebilehel, ei ole vajalik, sest see dubleeriks eelnõu punktiga 19 tehtavat muudatust PSJKS § 58

lõikes 1.

Punktiga 22 muudetakse PSJKS § 63, mille kehtiva redaktsiooni kohaselt kaetakse asja

läbivaatamise kulud riigieelarvest. Muudatuse kohaselt jääksid põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

9

toimus kohtuotsuse või -määruse alusel või kui see toimus asja lahendamisel Riigikohtu

üldkogus koos põhikohtuasjaga, on põhikohtumenetluse osaliste põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlusega seotud kulud põhikohtuasja menetluskulude osa. Seega jaotab

menetluskulud ja määrab need kindlaks põhikohtuasja lahendav kohus, lähtudes vastava

menetluse reeglitest ja põhikohtuasja tulemusest.

Senine PSJKS § 63 lõike 1 redaktsioon on väga üldsõnaline, mistõttu on tulnud Riigikohtul

seda praktikas HKMS-i ja TsMS-i normide abil sisustada seoses nt küsimustega, millal tuleb

esitada kohtule menetluskulude hüvitamise taotlus (RKÜKm 09.04.2020, 5-18-5/33);

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ulatus (samas); menetluskulude hüvitamine olukorras,

kus menetluskulud kandis teine isik (RKPJKo 31.10.2022, 5-22-4/13); menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine (RKPJKo 20.06.2023, 5-23-16/15; 28.03.2023, 5-23-

13/9). Kuna aga teised menetlusseadustikud ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele

üks-ühele ülekantavad, on vaja PSJKS-i menetluskulude osas täiendada.

Esiteks tuleb eristada abstraktset ja konkreetset normikontrolli. Menetluskulude hüvitamise

normide mõtteks pole avaliku võimu kandjate erinevate organite vahelistes vaidlustes hüvitada

neid kulusid, mis kaasnevad sellega, kui õigusabiteenust on tellitud väljastpoolt. Eelduslikult

peavad avaliku võimu kandjad olema ise võimelised kandma need kulud, mis neil tuleb oma

põhiülesandeid täites kanda. Seega näeb eelnõu ette, et üldjuhul kannavad menetlusosalised

oma menetluskulud ise.

Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele nõuab, et esialgse

kohtumenetluse osaline saaks osa võtta ka Riigikohtus toimuvast konkreetse normikontrolli

menetlusest. Teisalt ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalemine

põhikohtumenetluse (eraõiguslikust isikust) poolele kohustuslik. Kui eraõiguslikust isikust

menetlusosaline kasutab kohtumenetluses (sh põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses) oma

õiguste realiseerimiseks õigusabiteenust2, kaasneb talle eelduslikult sellega kulu. Konkreetse

normikontrolli puhul on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus sisuliselt osa poolte

vahelisest kohtuvaidlusest. Üldjuhul ei ole põhjendatud eeldada, et põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses kantud kulud, erinevalt põhikohtumenetluse kuludest, peaksid jääma

riigi kanda, sest ka põhiseaduslikkuse järelevalve toimub põhikohtuasja poolte huvides. Seega

on asjakohane siduda konkreetse normikontrolli menetluses kantud põhikohtuasja poolte

menetluskulude jaotus põhikohtuasja tulemusega. Lisaks näeb eelnõu ette Riigikohtule

võimaluse otsustada jätta põhikohtumenetluse osalise põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlusega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

Menetlusosaline ei saa seda taotleda, vaid vastava otsuse teeb kohus menetluse käigus lähtudes

konkreetse asja asjaoludest. Kui Riigikohus otsustab jätta põhikohtumenetluse osalise

menetluskulud riigi kanda, määrab Riigikohus enne lahendi tegemist tähtaja menetluskulude

hüvitamise taotluse ja menetluskulude kandmist kinnitavate tõendite esitamiseks.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KS-i.

Punktiga 1 täiendatakse KS § 29 lõikega 4, mis näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve asja

(sh valimiskaebused) lahendamisele võib kaasata ka riigikohtunikke, kes ei ole

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed. Otsustusõigus ei ole ainuisikuline, vaid

2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kohalduvad osaluse ja esinduse kohta HKMS-i sätted (3. peatüki

3. jagu). HKMS-i kohaselt võib põhikohtuasja menetlusosaline osaleda põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses vahetult ise. Kui ta aga soovib osaleda volitatud esindaja vahendusel, siis esindaja peab olema

advokaat.

10

vastava otsuse peab tegema Riigikohtu üldkogu. Seeläbi on välistatud, et ühel inimesel oleks

võimalus kujundada konkreetset asja lahendav kohtukoosseis. Täiendus on kooskõlas PS

§-ga 152, mille kohaselt on kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud.

Seejuures lahendavad kõik riigikohtunikud põhiseaduslikkuse järelevalve asju, kui see antakse

lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

Täiendusega ei kaotata põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi, vaid muudetakse

kolleegiumi töö paindlikumaks. Ennekõike on see vajalik seoses valimiskaebustega, sest

valimiste perioodil suureneb märkimisväärselt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

liikmete töökoormus. Seda iseäranis põhjusel, et valimiskaebused tuleb lahendada lühikese

tähtaja jooksul. Riigikohtu kui terviku toimise tagamiseks on põhjendatud valimiste perioodil

riigikohtunike vahel töökoormust ühtlustada, kaasates üldkogu otsusega valimiskaebuste

lahendamisse ka teisi kohtunikke. Lisaks võimaldab muudatus üldkogul otsustada kaasata ka

muu põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisse riigikohtunik, kes küll ei ole parasjagu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, kuid kellel on spetsiifilised erialased

teadmised, mis on asja lahendamiseks vajalikud. Üldjuhul lahendab põhiseaduslikkuse

järelevalve asju endiselt KS §-s 29 nimetatud üheksaliikmeline kolleegium.

Punktiga 2 täiendatakse KS § 371 lõikega 6, mis näeb ette Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks

oleva kohtuniku töökoormuse vähendamise ilma, et selleks oleks vajalik kohtu esimehe

nõusolek ega kohtu üldkogu arvamuse ärakuulamine. Kohtuniku ametipalga vähendamise võrra

makstakse talle tasu Vabariigi Valimiskomisjoni eelarvest. Täiendus aitab suurendada Vabariigi

Valimiskomisjoni liikmeks olemise atraktiivsust kohtunike seas. Senise regulatsiooni

tingimustes on kohtunike seast liikmeid keeruline leida, sest sellega kaasneb oluline

töökoormuse kasv, samas kui kohtuniku n-ö põhitöö maht ei vähene. Seejuures on Vabariigi

Valimiskomisjonil oluline roll põhiseaduse nõuetele vastavate valimiste läbiviimise tagamisel

ning valimistega seotud kaebuste lahendamisel. Seda enam on oluline, et kohtunikest liikmed

saaksid oma tööd Vabariigi Valimiskomisjonis teha mõistliku koormusega ja ilma, et

kohtuasjade lahendamine selle arvelt kannataks.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse KrMS-i §-ga 2731, mis näeb ette võimaluse peatada kohtumenetlus

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse või Euroopa Liidu Kohtu eelotsuse taotluse

menetluse tõttu. Menetluse peatamine Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse

järelevalve asja puhul on põhjendatud vaid juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve puudutab

sellist õigusnormi, mis on asjassepuutuv teise kriminaalasja lahendamisel, s.t ilma et selles asjas

peaks kohus algatama samasisulise põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Sarnaselt võib

kohus peatada kriminaalasja menetluse põhjusel, et teises asjas on menetlus Euroopa Liidu

Kohtus pooleli, üksnes juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu otsus võib mõjutada seda, kuidas

kriminaalasi tuleks lahendada. Menetluse võib peatada ka juhul, kui asjassepuutuvas küsimuses

on eelotsust küsinud mõne teise liikmesriigi kohus. Et menetlus tuleb peatada, kui kriminaalasja

lahendav kohus ise taotleb Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, tuleneb juba Euroopa Liidu

õigusest endast (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lõige 1).

Vastava sätte lisamine riigisisesesse õigusesse ei ole seetõttu rangelt nõutav, kuid on siiski

eelistatav, sest see toetab õigusselgust ning ühtlustab viitamist.

HKMS-is ja TsMS-is on sarnased sätted juba olemas. Ei ole mõistlikku põhjust, miks KrMS-is

selliseid menetluse peatamise aluseid sätestatud ei ole. Menetluse peatamine teise menetluse

ajaks on põhjendatud tagamaks kohtupraktika ühetaolisus ja sisuline õigsus ning aitab teatud

juhtudel hoida ära tarbetut edasikaebamist. Ka toetab see õigusselgust ning võimaldab hoida

kokku menetlusosaliste kulusid. Teisalt on menetlusosaliste huvides see, et nende asi

11

lahendatakse võimalikult kiiresti. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamine

Riigikohtus võtab aega, üldjuhul veelgi pikem on eelotsuse taotluse läbi vaatamise aeg Euroopa

Liidu Kohtus. Kohtumenetluse peatamine selleks (teadmata) ajaks võib asjaoludest sõltuvalt

olla kohtumenetluse osalise jaoks kriminaalmenetluses tema õigusi ja huve intensiivselt riivav,

mistõttu näeb eelnõu ette üksnes võimaluse menetluse peatamiseks. Menetluse peatamine on

kohtu kaalutlusotsus. Seega tuleb kohtul enne menetluse peatamise otsustamist igal juhul

hinnata, kas menetluse peatamise eelduslik kestus riivaks mõne menetlusosalise huve

ülemääraselt. Eelnõuga lisatav säte näeb ette, et menetluse võib peatada kuni teise kohtu lahendi

jõustumiseni. See tähendab, et teise kohtu lahendi jõustumisel tuleb menetlus uuendada, kuid

keelatud ei ole teha seda ka varem.

HKMS § 98 lõike 2 ja TsMS § 360 lõike 2 kohaselt saab menetluse peatamise määruse peale

esitada määruskaebuse ühe korra järgmisele kohtuastmele. Ka KrMS § 2731 alusel tehtud

menetluse peatamise määruse peale saab esitada määruskaebuse. KrMS § 385 ehk

kohtumääruste loetelu, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses,

eelnõuga ei täiendata. Kehtiv KrMS ei näe ette üheastmelist määruskaebemenetlust, mistõttu

saaks maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule,

kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise

seisukohalt (KrMS § 390 lõige 5). Riigikogu menetluses on kriminaalmenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (560 SE, Riigikogu XV koosseis), mis näeb ette

muudatused ka määruskaebemenetluses. Kui KrMS § 385 tunnistatakse kehtetuks nagu

viidatud eelnõu 560 SE ette näeb, tuleb menetluse peatamise peale määruskaebuse esitamise

võimalus sätestada KrMS §-s 2731 endas.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse TsMS § 356 lõiget 3. Muudatus kattub osaliselt eelnõu §-ga 3

tehtava muudatusega, mistõttu on kattuvad ka põhjendused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele

Seadusega pikendatakse valimiskaebuste lahendamise tähtaega Riigikohtus varasemalt

seitsmelt tööpäevalt 14 päevale. Kuna hääletamistulemuste kinnitamine sõltub valimiskaebuste

lahendamisest, võib tähtaja pikendamine viie päeva võrra tuua kaasa selle, et tulevikus saab ka

hääletamistulemused varasemaga võrreldes mõnevõrra hiljem kinnitada. Mõju on ühetaoline

kõigi valimiste puhul, kuid oluline peaasjalikult seoses kohalike valimistega, sest need

toimuvad oktoobris. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning juhul,

kui volikogu ei ole eelarvet vastu võtnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates, on

volikogu tegutsemisvõimetu ning kõigi tema liikmete volitused lõppevad ennetähtaegselt

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 1 punkt 1 ja lõige 2). On siiski väga

ebatõenäoline, et Riigikohtule esitatud valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamine viie

12

päeva võrra lükkaks hääletamisetulemuste kinnitamist edasi sedavõrd palju, et uutele

volikogudele ei jää piisavalt aega eelarve vastuvõtmiseks.

Seoses menetluskulude regulatsiooni muudatusega olukorras, kus kohaliku omavaltisuse üksus

algatab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning kasutab välist õigusabiteenust,

jäävad menetluskulud kohaliku omavalitsuse üksuse enda kanda, mitte neid ei kaeta

riigieelarvest. Mõju ei ole intensiivne, sest kohaliku omavalitsuse autonoomiat puudutavates

küsimustes on kohaliku omavalitsuse üksustel eelduslikult olemas piisav pädevus oma huve

Riigikohtus esindada ka juhul, kui välist õigusabiteenust ei kasutata.

6.2. Mõju kohtutele

Seadusega kaasneb mõju ka kohtutele, eeskätt Riigikohtule. Muudatuste tulemusena on

menetlusreeglid põhiseaduslikkuse järelevalve asjades selgemad nii kohtu kui menetlusosaliste

jaoks. Kuna seadusega nähakse ette meetmed takistamaks kuritarvituslike või perspektiivitute

valimiskaebuste Riigikohtusse jõudmist, mis ilmselt vähendab kaebuste arvu, mida Riigikohtul

tuleb lahendada, siis praktikas valimiskaebuste lahendamise tähtaja pikendamise mõju

tõenäoliselt ei avaldu. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjade läbivaatamise tähtaja

muudatuse tulemusena tegelikult põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamisele kuluv aeg

senisega võrreldes oluliselt ei muutu. Praktika näitab, et enamike kohtuasjade lahendamine

nelja kuu jooksul ei ole võimalik. Muudatusega sätestatakse seaduses, et Riigikohtule peab

jääma mõistlik aeg asjade kvaliteetseks lahendamiseks. Mõju esimese ja teise astme kohtutele

ei ole märkimisväärne, sest see on seotud peaasjalikult Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks

oleva kahe kohtunikuga, kelle töökoormust komisjoni liikmeks olemise ajal osaliselt

vähendatakse. Lisaks muutub eeskätt seoses kriminaalmenetlusega, vähemal määral

tsiviilkohtumenetlusega kohtu võimalus menetlus peatada.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadusega nähakse ette Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks oleva kohtuniku töökoormuse ja

seeläbi ka ametipalga vähendamine. Ametipalga vähendamise ulatuses makstakse kohtunikule

tasu Vabariigi Valimiskomisjoni eelarvest. Riigi rahalised kulutused seoses kohtunikule

makstava tasuga ei muutu, vaid muutub üksnes see, kelle eelarvest kohtunikule tasu makstakse.

Seadusega muudetakse ka menetluskulude jaotust põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Riigi

kulude või tulude osas see olulist muutust kaasa ei too. Kui üldse, siis pigem kulud vähenevad

seoses sellega, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades jäävad menetluskulud reeglina nende

endi kanda ning konkreetse normikontrolli puhul jaotuvad menetluskulud vastavalt

põhikohtuasja lahendusele. Võimalus, et Riigikohus võib jätta konkreetse normikontrolli puhul

põhikohtuasja menetlusosalise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kantud kulud

teatud juhtudel riigi kanda, ei suurenda koormust riigieelarvele varasemaga võrreldes, sest see

vastab senisele kohtupraktikale, et riigieelarvest kaetakse põhikohtumenetluse osalise

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendussätete vastuvõtmist.

9. Seaduse jõustumine

13

Seadus jõustub üldises korras.