Väljaminev kiri

Lugupeetud Margus Liiva

Kohtla-Järve linnavolikogu liige

Vastuseks Teie täiendavale pöördumisele selgitame järgmist.

1.         Milline on Kukruse võrgupiirkonnas tegelik tarbijale rakendatav lõpphind koos kõigi tasudega?

Kukruse võrgupiirkonnas tarbijale rakendatav soojuse lõpphinnaks on 121,35 €/MWh + käibemaks ehk 150,47 €/MWh.

2.         Millest tuleneb nii kõrge hinnatase võrreldes näiteks Sompa võrgupiirkonnaga?

Peamine erinevus seisneb kasutatavast kütuse liigist. Kukruse võrgupiirkonnas toodetakse soojust LPG-st. LPG hind on ca 810€/t, mis moodustab ca 80% kooskõlastatud soojuse piirhinnast. Sompa võrgupiirkonnas toodetakse soojust VKG tööstusprotsessidest tekkivat heitsoojusest (jääkgaasid), mida Gren Viru AS ostab sisse VKG-lt (Viru Keemia Grupp). Teiseks teguriks on müügimaht, Kukruse võrgupiirkond on väiksema müügimahuga piirkond, kui seda on Sompa võrgupiirkond, mis on omakorda ühendatud võrgupiirkond ja koosneb lisaks Sompale ka Ahtme-Jõhvist ja Kohtla-Järve Järve piirkonnast.

3.         Kas amet on hinnanud sellise hinnataseme mõju piirkonna elanike toimetulekule?

Konkurentsiamet lähtub soojuse piirhindade kooskõlastamisel kaugkütteseadusest. Seaduse kohaselt on ameti ülesandeks tagada, et soojusettevõtja poolt küsitav hind oleks kulupõhine. See tähendab, et hind peab katma ettevõtja põhjendatud tegevuskulud (kütus, elektrienergia, tööjõud, hooldus jms), investeeringud ning võimaldama ettevõtjale mõistliku tulukuse. Ameti ülesanne on kontrollida, et soojusettevõtja ei küsiks tarbijatelt rohkem raha, kui teenuse osutamiseks tegelikult kulub.

4.         Millised on reaalsed võimalused hinna vähendamiseks?

Kukruse kaugküttevõrgu olukorra ja jätkusuutlikkuse osas on 2016. a  Kohtla-Järve Linnavalituse tellimusel AF-Consulting AS koostanud analüüsi „Kohtla-Järve linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025“ (vt ptk 9; Kohtla-Järve linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025 kinnitamine–Riigi Teataja). Analüüsis on võetud aluseks Kukruse võrgupiirkonna keskmine soojustarbimine 1 329 MWh aastas (vt tabel 37) ja kaugküttevõrgu torustike pikkus 2,75 km (vt tabel 35) ehk tarbimistihedus 483 MWh/km. Eesti Arengufondi 23.10.2014 aruandes “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine on märgitud, et kõigi soojusmajanduse stsenaariumite eesmärgiks on tagada soojusvarustus majanduslikult kõige efektiivsemal ja keskkonnasõbralikumal moel vastavalt valitud hoonete stsenaariumitele tagades sotsiaalmajandusliku ja elukeskkonna paranemise. Stsenaariumi ″kaugküte″ puhul eeldatakse riigipoolse regulatsiooni jätkamist, ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes tarbimistihedusega alla 1200 MWh/km minnakse üle lokaal-või kohtküttele.

Arengukavas on soojusenergeetika spetsialistid jõudnud järeldusele, et 2016. a soojuskoormuste juures on otstarbekaim lahend rajada toetuste kaasabil (Keskkonnainvesteeringute Keskus AS) Kukrusele hakkpuidu katlamaja. Paremuselt järgmiseks lahenduseks hinnati Kukruse ühendamist Järve kaugküttevõrku, mille tulemusel saaks kasutada VKG Energia OÜ heitsoojust, kuid selle lahenduse miinuseks hinnati mitme kilomeetri pikkuse soojustrassi rajamisega seotud suuri kulusid. Ühendamine hinnati majanduslikult mõistlikuks kui soojustarbimine oleks rohkem kui 2500 MWh. OSK Grupp OÜ ei võtnud arvesse arengukavas toodud soovitust taotleda KIK-lt toetust hakkpuidu (üks odavaim kütuseliik) katlamaja rajamiseks ning viis hoopis soojuse tootmise põlevkiviõlilt üle LPG-le, mis mõlemad on hakkpuidust oluliselt kõrgema hinnaga kütused.

Konkurentsiamet on korduvalt juhtinud OSK Grupp OÜ tähelepanu Kukruse kaugküttevõrgu probleemidele tulenevalt madalast tarbimistihedusest (tarbimine trassi pikkuse kohta), ebaefektiivsusest ja kõrgest soojuse hinnast. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas või linnas elamu- ja kommunaalmajandust, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita (KOKS § 3 punkt 1 ja § 6 lg 1). Teadaolevalt ei ole Kohtla-Järve linna territooriumil asuva Kukruse võrgupiirkonna kaugkütte korraldamisega seotud ülesanded antud kellegi teise kui Kohtla-Järve Linnavalitsuse täita, kes on ka tarbijate soojusega varustamiseks loodud OSK Grupp OÜ ainuosanik.

30.09.2025 on Konkurentsiamet saatnud Kohtla-Järve Linnavalitusele kirja nr 7-2/25-0225-3 seoses Kukruse kaugküttevõrgu kriitiliselt madala efektiivsusega ning soovinud kohalikult omavalitsuselt selgitusi, mida on ette võetud elanike huvide kaitsmiseks. 06.10.2025 kirjas nr 8-1/3188-1 on Kohtla-Järve Linnavalitsus selgitanud, et kaalutud on erinevaid võimalusi, sh arengukavas toodut ning kaugküttest loobumist ja lokaalküttele üleminekut. Lisaks lubas linnavalitsus koostöös soojusettevõtjaga korraldada tarbijatele konsultatsioone alternatiivsetele küttelahendustele üleminekuks ning selgitada kuidas kohalik omavalitsus saab üleminekut toetada.

Toetuste osas soovitame uurida ka Keskkonnainvesteeringute Keskus AS-lt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt, kes mõlemad on erinevate meetmetega toetanud lokaalküttele üleminekut (toetus „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel“ ja „Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus“).

Konkurentsiamet soovitab tutvuda ka Riigikontrolli aruandega „Soojusmajanduse arendamine kohalikes omavalitsustes“ KA_80124_Soojusmajandus_04.01.2024_LOPP ja Postimehes avaldatud artikliga VASTULAUSE ⟩ Alternatiivid kaugküttele on olemas ja need on soodsamad.

5.         Millise asutuse või mehhanismi poole peaksid kohalik omavalitsus või elanikud pöörduma, et algatada hinna ülevaatamine või taotleda selle muutmist?

Sellele küsimusele leiab vastuse 4.nda küsimuse vastusest.

6.         Kas ametil on ettepanekuid või soovitusi olukorra leevendamiseks?

Sellele küsimusele leiab vastuse 4.nda küsimuse vastusest.

• * tegelikku tarbijale rakendatavat müügihinda koos kõigi hinnakomponentidega;

• * hinnakujunduse läbipaistvust ja majanduslikku põhjendatust;

• * erinevusi võrgupiirkondade vahel.

1. 1. Milline on Kukruse võrgupiirkonnas tegelik tarbijale rakendatav lõpphind koos kõigi tasudega?

2. 2. Millest tuleneb nii kõrge hinnatase võrreldes näiteks Sompa võrgupiirkonnaga?

3. 3. Kas amet on hinnanud sellise hinnataseme mõju piirkonna elanike toimetulekule?

4. 4. Millised on reaalsed võimalused hinna vähendamiseks?

5. 5. Millise asutuse või mehhanismi poole peaksid kohalik omavalitsus või elanikud pöörduma, et algatada hinna ülevaatamine või taotleda selle muutmist?

6. 6. Kas ametil on ettepanekuid või soovitusi olukorra leevendamiseks?