Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Järelevalvemenetluse

alustamata jätmine

Austatud vaidlustuskomisjoni liige

Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VaKo) edastas 22.01.2024 kirjaga nr 12.2.-

10/209-1 Rahandusministeeriumile riigihangete seaduse (RHS) § 195 lg 10 alusel teate

ettekirjutuse kaasa tuua võiva asjaolu esinemise kohta Tallinna Linnavarameti (edaspidi ka

hankija) poolt läbiviidavas avatud hankemenetlusega riigihankes „Tugikeskus Juks Kadaka

tee 153 projekteerimine“, viitenumber 262959 (edaspidi ka riigihange) ning palus riikliku

järelevalve korras kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust.

VaKo on seisukohal, et hankija ei ole hinnanud pakkumusi RHS § 117 lg-s 1 sätestatud korras.

Paludes kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust lähtus VaKo järgmistest asjaoludest:

Riigihanke alusdokumendi (RHAD) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt

hinnatakse pakkumusi hindamiskriteeriumi visioonikavand ja seletuskiri alusel kolme

alamkriteeriumi järgi:

- Asendiplaan, maastikuarhitektuur, seosed kontaktvööndiga ja selle vastavus PTle –

maksimum 20 p;

- Hoone arhitektuur ja selle vastavus PT-le – maksimum 20 p;

- Hoone vastavus tellija eesmärgile ja ruumiprogrammile – maksimum 20 p.

Hankija pidi kõikide hindamiskriteeriumi visioonikavand ja seletuskiri alamkriteeriumide

puhul hindama muuhulgas ka visioonikavandi vastavust projekteerimistingimuste eelnõule.

Hankija ei ole kehtestanud RHAD dokumendina projekteerimistingimuste eelnõu.

Riigihangete registri (eRHR-i) teabevahetuse töölehelt „sõnumid hankijale" nähtub, et

hankijale esitati 20.06.2023 eeltoodud hanketingimuse kohta järgmine küsimus (sõnumi ID

755188): hankedokumentides on mitmeid kordi mainitud projekteerimistingimuste eelnõud,

kahjuks ERHR dokumentide seast meie antud eelnõud ei leidnud. Kas oleks võimalik saada

projekteerimistingimuste eelnõu dokument? Hankija vastas 22.06.2023:

Projekteerimistingimused ei ole antud objektil vajalikud. Seetõttu hankija teeb dokumentides

muudatused (sõnumi ID 755188). Hankija on jätnud RHAD-i vähemalt hindamiskriteeriume

puudutavas osas muutmata. Ka vaidlustusmenetluses ei ole hankija väitnud, et

projekteerimistingimuste eelnõu oleks riigihankes kehtestatud või hindamiskriteeriumi

visioonikavand ja seletuskiri, muudetud.

Teie 22.01.2024 nr 12.2-10/209-1

Meie 18.03.2024 nr 12.2-1/327-2

2

Kokkuvõtvalt leidis VaKo, et kuivõrd hankija ei ole riigihankes kehtestanud

projekteerimistingimuste eelnõu, ei saanud ta hinnata pakkumusi hindamiskriteeriumi

visioonikavand ja seletuskiri alamkriteeriumide kohaselt, mis eeldasid muuhulgas ka

visioonikavandi vastavuse hindamist projekteerimistingimuste eelnõule. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul takistab riigihanke õiguspärast jätkamist see, et pakkumuste hindamist ei olnud ega

ole võimalik läbi viia vastavalt hindamiskriteeriumile visioonikavand ja seletuskiri ja see

puudus RHAD-is ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist enam kõrvaldatav.

Seega on riigihankes ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata.

Rahandusministeeriumi hinnangul esines VaKo taotluses esitatud selgituste alusel

põhjendatud kahtlus selle kohta, et riigihanke alusdokumentides esinevad puudused, mis ei

võimaldanud hankijal hinnata pakkumusi RHS § 117 lg-s 1 sätestatud korras ning hankija on

teabevahetuse teel andnud selgitustega enne pakkumuste esitamise tähtpäeva uut teavet, mida

ei ole sisse viidud riigihanke alusdokumentidesse, millega hankija on rikkunud RHS § 46 lg-

s 3 ja § 81-82 sätestatud nõudeid. Otsustamaks RHS § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetluse

alustamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle, pöördus Rahandusministeerium lähtudes RHS §

205 lg 2 teises lauses sätestatust 26.01.2024 kirjaga nr 12.2-1/453-1 hankija poole. Palusime

hankijal esitada oma arvamus VaKo 22.01.2024 kirjas nr 12.2.-10/209-1 esitatud väidete

kohta ning selgitada, millistest kaalutlustest on hankija riigihanke hindamise kriteeriumite ja

hindamismetoodika kehtestamisel lähtunud, sh viidates projekteerimistingimuste eelnõule.

Samuti palus Rahandusministeerium võimaldada riigihangete registris ligipääsu kõnealusele

riigihankele.

Hankija edastas omapoolsed selgitused Rahandusministeeriumile 02.02.2024 kirjaga nr 6.-

2/23/6689-12 ning lisaselgituse 21.02.2024 kirjaga nr 4-1/296-2. Hankija selgituste kohaselt on

viide projekteerimisetingimuste eelnõule jäänud riigihanke hindamiskriteeriumidesse ekslikult.

Hankija hinnangul oli tegemist hankijapoolse inimliku ja tahtmatu eksimusega, mis vaidlusaluse

riigihanke kontekstis ei mõjutanud ega saanud kuidagi mõjutada hankemenetluse käiku ega

riigihankele esitatud pakkumuste hindamistulemusi. Hankija lisaselgitusena edastatud Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kirjas nr 4-1/296-2 selgitati 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku

(EhS) sätteid projekteerimistingimuste väljastamise vajaduse kohta, kui asendatakse olemasolev

hooneosa sama mahuga. Kirjas märgiti kokkuvõtvalt, et juhul kui kavandatakse hooneosa

lammutamist ning selle asemele uue hooneosa ehitamist (so ümberehitamine EhS § 4 lg 3 alusel),

ei ole projekteerimistingimused vajalikud.

Rahandusministeerium ei nõustunud hankija seisukohaga, mille kohaselt on hankija

hinnangul riigihangete alusdokumentides, täpsemalt hindamiskriteeriumis sisalduva eksimuse

näol tegemist kõrvaldamata jäänud ebatäpsusega, mis lõppastmes ei toonud kaasa riigihangete

korraldamise üldpõhimõtete rikkumist. Olles põhjalikult tutvunud VaKo teatega, riigihanke

alusdokumentidega, hankija selgitustega riigihanke nr 262959 läbiviimise kohta ning hinnates

kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis, nõustub Rahandusministeerium VaKo-ga, et

pakkumuste hindamist ei olnud võimalik läbi viia vastavalt riigihanke alusdokumentides

kehtestatud pakkumuse hindamise kriteeriumidele ja see puudus RHAD-is ei ole pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist enam kõrvaldatav. Rahandusministeerium

tuvastas järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel muu hulgas, et ka hankija tegevus

pakkumuste vastavaks tunnistamisel ei ole olnud läbipaistev ja kontrollitav ning hankija ei ole

järginud enda kehtestatud menetlusreegleid. Täpsemalt on hankija RHAD-i punktis 6

sätestanud järgmised alused kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks või hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks: „6.1 Hankijal lükkab tagasi kõik pakkumused järgmistel juhtudel:

6.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu

eeldatavat maksumust; 6.1.2. läbirääkimised pakkumuse maksumuste osas ei anna tulemusi.“

3

RHS § 116 lg 1 p 1 kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste

tagasilükkamise kohta, kui kõigi või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust. Kuigi RHS-i sättest ei tulene hankijale kõigi pakkumuste

tagasilükkamise kohustust, vaid vastava otsuse tegemine toimub hankija kaalutlusõiguse

alusel, on praegusel juhul hankija näinud RHAD p-s 6 imperatiivselt ette, et lükkab tagasi

kõik pakkumused, mis ületavad lepingu eeldatavat maksumust. Samuti ei ole lubatud avatud

hankemenetluses pidada pakkumuste üle läbirääkimisi.

Eeltoodust tulenevalt jäi Rahandusministeeriumile arusaamatuks, kuidas ja millistel

kaalutlustel on hankija jõudnud hankemenetluse läbiviimisel hindamise etapini, kui kohustus

hankijale kõik pakkumused tagasi lükata tulenes riigihanke alusdokumentides seatud

tingimusest. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks peab hankija enda

seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama.

Rahandusministeerium teavitas hankija esindajat telefoni teel 01.03.2024 ja e-kirja teel

07.03.2024 järelevalvemenetluse alustamise ja ettekirjutuse tegemise kavatsusest riigihanke

nr 262959 kehtetuks tunnistamiseks. Rahandusministeerium selgitas hankijale, et kokkuvõttes

on hankija riigihankes tekitanud olukorra, kus pakkumuste vastavuse kontrolli ja hindamist ei

saanud läbi viia RHAD-is kehtestatud tingimustel ja need vastuolud ei ole pärast riigihankes

pakkumuste esitamise tähtaja möödumist enam kõrvaldatavad, mistõttu esineb põhjendatud

vajadus hankijale RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks riigihanke nr 262959

kehtetuks tunnistamiseks. Hankija on riigihanke korraldamisel rikkunud RHS-i (§ 3

üldpõhimõtteid) ja ei ole riigihanke läbiviimisel järginud enda kehtestatud riigihanke

alusdokumente ning menetlusreegleid. Riigihanke menetlusreeglid ja hanketingimused ning

nende järgimine on olulised võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse ja kontrollitavuse kui

riigihanke üldpõhimõtete tagamiseks ning hankijal on kohustus neid järgida. Kohtupraktikast

tulenevalt vastutab ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest alati hankija.

Arvestades käesolevas riigihankes koostatud hankedokumentide vastuolusid ja puudusi, oleks

nende dokumentide alusel hankemenetluse jätkamine vastuolus hankija kohustusega tagada

hankemenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus.

Hankija edastas 18.03.2024 Rahandusministeeriumile Tallinna Linnavarameti 15.03.2024

käskkirja nr 1.-9/22 „Riigihanke “Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 projekteerimine” (viitenumber

262959) avatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“, millega tunnistati riigihange kehtetuks

hankija algatusel.

Nimetatud käskkirjas märgitakse, et ametil ei ole võimalik riigihanget õiguspäraselt jätkata

riigihankes ilmnenud allpool kirjeldatud asjaolude tõttu:

1.1 Riigihanke hindamiskriteeriumid ning vastavustingimused sisaldavad viidet dokumendile

„Projekteerimistingimuste eelnõu“, mis riigihanke alusdokumentide koosseisus puudub ning selle

tõttu riigihankele laekunud pakkumuste vastavuse kontrolli ega hindamist ei olnud ega ole

võimalik läbi viia vastavalt hankija kehtestatud kriteeriumidele.

1.2 Riigihanke alusdokumentide punkt 6.1.1 sätestab hankijale imperatiivse kohustuse kõik

pakkumused tagasi lükata juhul, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust. Mõlema riigihankele laekunud pakkumuste

maksumused ületasid oluliselt eeldatavat maksumust 75 % ja 60% võrra. Selle tõttu oleks hankija

pidanud vastavalt hanketingimustele mõlemad pakkumused tagasi lükkama ja ei tohtinud jätkata

hankemenetlusega.

1.3 Riigihanke alusdokumentide punkt 6.1.2 sätestab hankijale imperatiivse kohustuse kõik

pakkumused tagasi lükata juhul, kui läbirääkimised pakkumuse maksumuste osas ei anna

tulemusi. Tegemist on õigusvastase hanketingimusega, kuna RHS § 52 lg 4 keelab selgesõnaliselt

avatud hankemenetluses pidada läbirääkimisi.

4

Riigihangete registrist nähtub, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus on 18.03.2024

tehtud teatavaks kõigile asjaomastele pakkujatele vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12, ja selles

sisalduvad RHS § 47 lg-s 3 nõutud riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused.

Rahandusministeerium on seisukohal, et riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus

õiguspärane alternatiiv ning riigihanke menetluses hankija tehtud eksimused (puudused

riigihanke alusdokumentides ja hankija enda kehtestatud menetlusreeglite mittejärgimine)

tingisid põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks hankija enda algatusel.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke menetlus on RHS § 73 lg 3 p 6 teise

alternatiivi alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1

ja § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Lisaadressaadid:

Tallinna Linnavaraamet

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]